ABF Ročinmas ei ole uz’ sebr. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A L’oša härganke hilläšti täpotiba tedme... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A Nastoi vaiše hengahtab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A7V "Mephisto" muzejas. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
A7V-tankan fotod i ümbrikirjutand (angl.) https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
A (a) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/A
Abdusamad Gamidov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2013 heinkuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Abgeordnetenkammer ) 60 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Abhazijan prezident om Aleksandr Ankvab . https://vep.wikipedia.org/wiki/Abhazii
Abramov, N . http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Aamumaito : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Armaz vald : kertomus / N. Abramov // Carelia.- 1993.- № 5.- S. 145 ; Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Babukoiš : kerdomus lapsile / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Babukoiš ; Čoma kaladuz : runoja / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Emägaine : runo / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Ezisana: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Ezmäine urok : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. I minä olen armastai i elei: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Jäniš ; Orav ; Kondi : mecživatoiden polhe runod / N. Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Kaikuččel – ičeze mec; Pihl’ : runoja / N. Abramov // Punalippu. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Keväz' möst tuli... http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Kodiman poig : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Kodite; Sinun käded – kuti koivun barbad; Minä kolen, konz langetas lehtud; http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Koumekümne koume : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Kukoi : runo / N. Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Kuldaižed sanad: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. “Kus minun oza..?” http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. «Kus minun oza?..» : runo / Nikolai Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. «Kül’mi järven, kül’mi jogen...» ; «Tänambei lumen jo lükkiškanz’ taivaz...» : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. «Lapsed ihastuiba kaik...» : runo / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. L´uba i Pun´u / Nikolai Abramov // Verez tullei, 2012 : al'manah / toim. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. L’uba i pun’u : kerdomus / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Ondrein kužu : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Pagiškam, vel'l' : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Päcil : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. [Runoja] / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. [Runoja] / Nikolai Abramov // Verez tullei : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Sarnad vepsän kelel / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Segoinu poig : runo / N. Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Suguz'kun ezmäine päiv : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Suksil : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Suksil : kerdomus / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Sügüz’kun ezmäine päiv : kerdomus / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tal'vel : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tal'ven runo : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tal'ven runod / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tal´ven runod; Uden voden praznik / Nikolai Abramov // Verez tullei, 2012 : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tal’ven runo, Sügüz’kun ezmäine päiv, Kezapäiv küläs, Babukoiš : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tuli kurgiden aig: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Tuli kurgiden aig : runo / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, N. Uden Voden praznik : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramov, Nikolai V. Kurgiden aig / N. Abramov ; Kuv. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abramovan kändmusel: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Abramovan toižehe runokirjaja mülüb mugažo venälaižiden klassikoiden kändmižid: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Abramov ; suom. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Abu Dabin eläjiden lugu om 1,463,491 ristitud (2007). https://vep.wikipedia.org/wiki/Abu_Dabi
Abu Dabin emir radab prezidentan, Dubain emir — päministran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Abu Dabi (85% territorijad), Adžman , Dubai (surembaine ristitišton mödhe), El' Fudžair , Ras El' Haim , Šardž , Umm El' Kaivain . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Abubakar Mal'sagov radab sen ezimehen vs 2013 sügüz'kuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Abupaginkirj vepsän kelel публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Acari, Acarina ) oma gavedid . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4gent%C3%A4id
Adaman ak, kudamban Jumal oli tehnu Adaman kül’gespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eva
Adam oli mez'kundan ezitat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adam
A dedam ilošti sanub-ki: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ad finem — «(lehtpolen, lehtesen i m.e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Latinan_frazoiden_nimikirjutez
Adigejan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1995 keväz'kun 10. päiväl Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkundan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkundan aluz om pandud vl 1922 heinkun 27. päiväl kuti Adigejan (Čerkesan) avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkundan radonoigendajan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan Tazovaldkund vai Adigei ( ven . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund ( adig. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Adigejan ( адыгабзэ ) • Darginan ( даргала ) • Ingušan ( гIалгIай ) • Ižoran ( Ižoran ) • Karjalan (ičenaižkarjalan) ( Karjalan ) • Kumikan ( къумукъ ) • Livin ( Līvõ ) • Livvin ( Livvi ) • Sibirin totaran ( сыбыртатар ) – kaik projektad (angl.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Administracii iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Administrativine keskuz — Derbent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbentan_rajon
Administrativine keskuz om Belozersk -lidn, kudamb sijadase 214 km Vologd -lidnaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Administrativine keskuz om Čagod -žilo (rajonan ristitišton pol'). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Administrativine personal — 16 mest; https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Administrativižed rajonad: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Administrativižed ümbrikod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Administrativižešti valdkund jagase 50 štatha (valdkundha) da Kolumbijan federaližhe ümbrikho (Vašington-pälidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Administrativižikš Uz' Zelandii alajagase 12 regionnevondkundha ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Administrativiž-territorialižikš Brunei alajagase 4 ümbrikho ( mal. daera ), a ned — 38 rajonha ( mal. mukim ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund alajagase 11 agjaha (provincijha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Administrativiž-territorialižikš Meksik alajagase 31 valdkundha (štatha, isp. estados ) da ühthe federaližhe ümbrikho ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Administrativiž-territorialižikš Namibii alajagase 13 agjaha ( angl. region ), a ned — 102 valičemižümbrikho ( angl. constituencies ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Admiralteiskaja -stancii om kaikiš süvemb stancii Venämas (ümbri 86 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Admiralteiskii rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Admiralteiskii_rajon
A d’al’ges perevodimįi suksile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
A ehtaks taivhan most saupsiba pil’ved: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A ezibab tegi kodiradoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Afganistanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan parlamentan südäin vl 2006. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan prezidentan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistanan valdkundznam ( puštu : https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistanan_valdkundznam
Afganistanas elädas afganilaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 804 km), Uzbekistananke (144 km) da Tadžikistananke (1357 km) pohjoižes, Kitainke pohjoižpäivnouzmas (91 km), Pakistananke päivnouzmas da suves (2670 km), Irananke päivlaskmas (921 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afganistan om mägekaz ma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Afinad oma sen pälidn, ned oma Grekanman kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Afinad -pälidnas elädas 35% valdkundan ristitištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Afrikaans ( afrikaans ) om om üks' germanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrikaans
Afrikaansan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrikaans
Afrikan kaikiš korktemb mägi [1] (Kibo-vulkanan Uhuru-mägenpä — 5891,8 m [2] ) mülüb Päivnouzmafrikanižhe mägitazangištho , no se om seižui üksnäze mägi todeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Afrik om kontinent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrik
Aganoikaz leib . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Aggejan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aggejan_kirj
Agjad alajagadas municipaližihe ühtnikoihe da ühtnetud lidnoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Agjad alajagadas 957 rajonha (üks'lugu turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Agjad alajagase 74 agjan ühtnikha (üks'lugu grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Agjad alajagase formaližikš 71 municipalitetha ( gruz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Agjad alajagase 290 kommunha (vl 2008) ( roč. kommun ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Agjad alajagase kundoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Agjad alajagase kundoihe ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Agjad alajagase lidnoihe agjalištusenke ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Agjad alajagase 98 municipalitetha — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoihe — dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Agjad alajagase 308 municipaližhe rajonha (üks'lugu port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Agjad alajagase 110 provincijha (üks'lugu ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Agjad alajagase provincijoihe da prefekturoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Agjad alajagase 118 rajonha ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Agjad alajagase 79 rajonha (üks'lugu slovak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Agjad alajagase rajonihe ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Agjad alajagase 175 ümbrikho ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Agjad alajagase 36 ümbrikho (üks'lugu ret , alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Agjad alajagase ümbrikoihe ( indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Agjad jagadas 54 provincijha ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Agjad jagadas 175 rajonha (üks'lugu kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Agjad jagase 398 rajonha ( puštu dai dari : https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Agjad jagase 77 ümbrikho (üks'lugu turkmen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Agjahižed elektronad sirdaba polihe toine tošt i ližadaba ionale fizišt surust, sikš ku sen suruz märičese elektroniden pil'vel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Agjal oma röunad Karjalan Tazovaldkundanke suves, Suomenmanke päivlaskmas da Norvegijanke lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Agjal oma röunad Uz'lidnan agjanke da Tverin agjanke päivnouzmas, Smolenskan agjanke suvipäivnouzmas, Vaugedvenämanke suves (sen Vitebskan agjanke , 305 km), Lätänmanke (214 km) da Estinmanke (270 km) päivlaskmas, Leningradan agjanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Agjal om röunoid Kazahstananke päivnouzmas da suves (sen Kostanain , Aktoben da Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjoidenke), Samaran agjanke päivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke lodehes, Baškortostanan Tazovaldkundanke da Čeläbinskan agjanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Agjal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižpäivnouzmas, Hakasijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suves, Altajan randanke suvipäivlaskmas, Novosibirskan agjanke lodehes, Tomskan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjal om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Komin Tazovaldkundanke päivnouzmas, Kirovan agjanke suvipäivnouzmas, Vologdan agjanke suves da Karjalan Tazovaldkundanke päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Agjal om röunoid Vologdan agjanke päivnouzmas, Uz'lidnan agjanke suves, Pskovan agjanke suvipäivlaskmas, Estinmanke päivlaskmas, Suomenmanke lodehes, Karjalan Tazovaldkundanke pohjoižes, Piterinke keskuses (pol'anklav). https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjan Administracijan kollegii om radonoigendajan tobmuden pä, se kogoneb varagubernatorid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjan Duman, gubernatoran da Ohjastusen pert' Kurganas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agjan Käskusenandajan Suiman ištundsija Vologdas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan Ohjastusen pert' Murmanskas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Arhangel'sk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Murmansk -vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Orenburg -lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Agjan administrativine keskuz da surembaine lidn om Kaliningrad (sen ristitišton läz pol't). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agjan administrativine keskuz da surembaine lidn om Kurgan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agjan administrativine keskuz da surembaine lidn om Pskov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Agjan administrativine keskuz om Kemerovo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjan administrativine keskuz om Vologd . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan departamentad, ohjandused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan departamentad, ohjandused, inspekcijad, komitetad da laudkundad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjan departamentad, ohjandused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agjan ezmäine Päkäskuz oli vahvištadud vl 1995 sügüz'kun 14. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan gubernatoran da Ohjastusen ištundsija Kaliningradas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agjan keskkorktuz om 15 metrad valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agjan komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjan lodehes, Vitegran rajonas , om koumekerdaine čokkoim (üks'jäine mugoine Venämas), kudamb jagab Änižjogen ( Jävaldmeri ), Nevanjogen ( Atlantine valdmeri ) da Volgan ( Kaspijan meri ) basseinad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan ministrused, agentused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agjan ministrused, departamentad, komitetad, inspekcijad da üks' ohjanduz alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Agjan ohjandused, komitetad da laudkundad alištudas Administracijale, se märičeb niiden strukturad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Agjan piduz suvespäi pohjoižhesai om läz 500 km, päivnouzmaspäi päivlaskmhasai — 300 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjan pohjoižed randad lainištab Jävaldmeri da sen Vauged , Barencan , Karan randmered. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Agjan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meren Suomen laht . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjan pämehen nimitadas gubernatoraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agjan ristitišton enambuz eläb lidnoiš, sen ühtes om levedoid territorijoid madalan ristitišton lugumäranke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjan suvipäivlaskmas, Šeksn - da Molog -jogidenno, om Mologan da Šeksnan alangišt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan suvipäivnouzmas Pohjoižed Uvalad seištas, ned sijadase suvhe Suhon-jogespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agjan tobmuden aluskundad sijadase toižes susedližes federacijan subjektas — Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjan ühtnikad jagadas 325 municipaližhe ühtnikho (üks'lugu grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Agjas om kaks'kümne kaks' lidnad da nell' lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agjas om kaks'kümne lidnad da 23 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agjas om kaks'toštkümne lidnad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Agjas om koumekümne üks' lidnad da 32 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjas om 19 municipališt rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Agjas om nell'toštkümne lidnad da 14 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Agjas om seičeme lidnümbrikod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Agjas om ühesa lidnad da 6 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agj kogoneb administrativižešti 20 lidnad da 18 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agj kogoneb 24 municipaližiš rajonoišpäi da 2 lidnanümbrikoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agj mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Agjoidenkeskeine — 56, 60, 62 vai 64 sijad vagonan modelin mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Agjoiden keskes 21 oma municipaližkeskeižed kundad (üks'lugu port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Agjoiden rajonad alajagase 1295 küläkundha, 102 lidnankundha da 90 žilonkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Agjoiden suimad pandas erasid Senatan ühtnijoid radnikusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Agjoid ühtenzoittas 17 statistižhe regionha, regionid — koumhe sariden joukhu: https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Agj om Venäman kaikiš päivlaskmaižemb da penembaine pindan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Agj om erigoittud Novosibirskan agjaspäi vs 1943 vilukun 26. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Kostroman agjanke suvipäivnouzmas, Jaroslavlin agjanke suves, Tverin da Uz'lidnan agjoidenke suvipäivlaskmas, Leningradan agjanke päivlaskmas, Karjalan Tazovaldkundanke lodehes, Arhangel'skan agjanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Agj röunatab Tümenin agjanke pohjoižpäivnouzmas, Kazahstananke suves (sen Pohjoižkazahstanan da Kostanain agjoidenke), Čeläbinskan agjanke päivlaskmas, Sverdlovskan agjanke lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Agj sijadase Päivlaskmaižen Sibirin suvipäivnouzmas, ottes Altajan - da Sajanad -mägisel'giden sarakoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Agregatižed olendad Plazman fizik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Ahav kosketeli oľgen teröunal, a kažine uradi oľgenke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ahj — hiled päčin südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Ahtaz uks’ Uz’ Zavet, (2006), с. 175; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ahvenad elädas reskas vedes - jogiš, järviš, ojiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenad
Ahvenad oma lihansöjad kalad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenad
Ahvenanman lidnanznam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanman pind — 13 324,79 km 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanman pämez' om Kamilla Gunell (2011–). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanman üks'jäine lidn da pälidn om Mariehamn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanmas elädas ahvenanmalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanmas om 6 757 sart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Ahvenanma vai Ahvenanman Sared ( suomen kelel Ahvenanmaa , ročin kelel Åland virktas [Oland]) om üks' Suomenman administrativiž-territorialižiš paloišpäi Ahvenanmal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
1 Aigaližed voded (Cin'-valdkundan van) (vv. 259 — 221 edel m.e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Aigaližes gruppmülükundas eziniba (jonon mödhe) Maik Grouz, Barri Mitčel, Dag Ivud Bogi (kaik — basgitaristad ), no hö oliba lühüdašti Queen:as. https://vep.wikipedia.org/wiki/Queen
Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Aiganke sen areal da živatoiden lugu om penenus ristittön taguiči (londusižen landšaftan toižetuz, urbanizacii). https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Aigan tundmuzznamad Uz’ Zavet, (2006), с. 173; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Aig astub, kuti vezi jokseb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Aig astui, ö zavodi jo loptas, teravas jo vaugištuškab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Aigemba tedomehed kacuiba todesta niiden olend . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Aig mest ei varasta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Aigoin keradamoiš ühtes udel praznikal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Aigoin tozi om-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Aig om fizine interval erazvuiččiden tegoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Aig vajehtelese, i ristit vajehtelese aiganke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Aigvöd Kanarižil saril oma tal'vel UTC +0, kezal UTC +1. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Aimaran kel' ( aymar aru ) om üks' suviamerikan indejan kelišpäi , haki (aimar)-kel'kanzaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aimar_(kel%27)
Aimaran kel' om valdkundkel' Bolivijas , Perun oficialine kel'; mugažo sil pagištas Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aimar_(kel%27)
A ičeze nähte starinįič: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Ajada kahthe kabjaha — ajada hebol hotkas. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Ajelnus lehm — zavodinu kantta lehm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
A jäl’ges koncertad meid lujas hüvin sötiba. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Akademii radab 1931 vodespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Akademijas om 9 tedokundad da 4800 üläopenikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Ak da lehm, mužik da hebo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Akkomodacijad oma harvad keles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Ak necen homeič , dumeib: http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
A kodiš miile vaise däi tehta loudeižed i kird’utada ičeze nimi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
A kosha pletiba lentan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Aktinii ( Ac ) om 89nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Aktinii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Aktinii om lujas radiotoksine! https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Aktinijad ezmäižen kerdan sai vl 1899 francijalaine himik A. Deb'jern. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Aktivistoiden käzišpäi tuli vepsän abc-kirj, sen kirjamišton pohjan oliba kiriližed kirjamed. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
– A kuna vezi jokseb Mustas Haudaspäi? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A kus hän om nügud’? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
A käred taľv läz peitlihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Al'-Mansuran surman jäl'ghe hänen poigad jagoiba mad, no vl 1666 se möst tehihe ühthižeks, kogonaižeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Al'-Mansur-sultanan ohjanduz toi Marokole prestižad da bohatust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Al'bert Einštein ( saksan : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Al'breht Dürer ( germanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCrer_Al%27breht
Al'fa ( Α , α ) om grekan kirjamišton ezmäine kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%27fa
Al'met'jevsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%27met%27jevsk
Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijaha, sigä meren valatoituz lujeneb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Al'pad ottas 58,5% valdkundan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Ala aja hebod kunutal, a aja kagral . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Ala elä vedelusen, hot' ak, hot' mužik. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Ala himoiče hänen akad, vai hänen orjid, ala himoiče hänen härgid, vai oslid, ala himoiče ni-midä, mi om hänen. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Ala kitte edel konz kalad sad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Alaklass 1. https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Alaklassad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Alakodi, Kundoiden kodi (angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Alakodile sab pästta ohjastust radmaspäi miččel taht aigal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Alakodin ištundoiden pordaigaine sija Bagdadas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Alakodi om Deputatoiden Kodi 120 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Alakodi om Deputatoiden Kodi ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Alakodi om Deputatoiden Kodi, 500 ristitud valdatusiden strokunke 3 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Alakodi om Deputatoiden Kongress ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Alakodi om Ezitajiden Kodi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Alakodi om Ezitajiden Kodi ( Poslanecká sněmovna ). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Alakodi om Ezitajiden Kodi ( Predstavnički dom/Zastupnički dom ), 42 deputatad (nellintoštkümnin kaikuččes rahvahaspäi) valitas kaiken rahvahan änestamižel, heiden valdatusiden strok om 4 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Alakodi om Ezitajiden Kodi ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Alakodi om Ezitajiden Kodi 240 deputatanke, heiden valdatusiden strok om 3 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Alakodi om Ezitajiden Kodi ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Alakodi om Ezitajiden Suim ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Alakodi om Kahtenz' Kodi vai Ezitajiden Kodi ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alakodi om Käskusenandai Kodi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Alakodi om Mažilis ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Alakodi om Nacionaline Suim 400 ühtnijanke, se formiruib ohjastust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Alakodi om Rahvahan Kodi ( puštu : https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Alakodi om Suiman Kodi ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Alakodi om Suim ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Alakodi om sädud vl 1639 Suiman Kodi ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Ala kumarte heile, ala loiče heile. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Alamad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Alamad
Alamad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamad oma kaikiš tihedašti elänzoittud Evropan sur' valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamad oma mavaldkundröunoiš Saksanmanke päivnouzmas (röunan piduz — 575 km) da Bel'gijanke suvipäivlaskmas (478 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamad vai Niderland vai Gollandii ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden Konstitucii Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden flag ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamaiden_flag
Alamaiden klimat om ven merine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden reljefan kart vl 2012. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiden sured lidnad (enamba 500 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alamaiš elädas alamalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Kunigahusen Statistikan keskuzbüron sait ( Centraal Bureau voor de Statistiek ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Kunigahusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Kunigahusen ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Kunigahusen parlamentan üläkodin pert' Hagas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Kunigahuz alajagase 12 agjaha (provincijha, alam. provincie ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Alaman Vikipedii ( alam .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_Vikipedii
Alaman kel' om valdkundkel' Alamaiš , Bel'gijas , Surinamas da EÜ:s . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_kel%27
– Ala mindai sö, pästa valdale. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ala openda kalad ujumaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Ala pane händikahale sor'm suhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Ala, pidab ajada. http://fulib.ru/books/pereodika/Lyydilaine/Lyydilaine-6.pdf
Alapuišton keskuzpalan ühthine nägu Petergofan Sures pert'kuluspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Ala sanele Ižandan, sinun Jumalan nimed tühjan, ika Jumal ei jäta opetamata sidä, ken tühjan sanub hänen nimen. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Alasugukund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Alasüvär' (80 km), Keskmäine Süvär' (45 km) da Üläsüvär' (95 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Alasüvärin elektrostancii radab 1933 vodespäi, Üläsüvärin elektrostancii radab 1952 vodespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Ala tahtoi toižen mehen pertid. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Ala tege ičeleiž tühjid jumaloid i kuvid sišpäi, midä om ülähän taivhas, alahan mas, i vedes. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Alauz'lidn jagase kahesha administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Alauz'lidn ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
– Ala varaida, minä enambad en pagižeškande muga! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ala värita kel’hil sanoil tošt mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke [3] ), Makedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanii tundišti Kosovon ripmatomut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanii , täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund ( albanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan Konstitucii (1998) venäkelel (concourt.am) da anglijan kelel (Vikipurtked) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan kel' ( gjuha shqipe ) om üks' indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_kel%27
Albanijan lek ( alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_lek
Albanijan parlamentan pertin ocsein Tiran -lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Albanijan valdkundznam ( alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_valdkundznam
Albanijas elädas albanijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Alba ) om üks' Suren Britanijan administrativiž-territorialižiš paloišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandii
Albert Einstein ; 14.03.1879, Ul'm , Saksanma — 18.04.1955, Prinston , ÜAV ) — üks' nügüdläižen teoretižen fizikan sädajišpäi, Nobelän premijan fizikas laureat (vl. 1921), kundaline šingotai- gumanist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Alces alces ) om meckabjživat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hirb%27
Aldan — Venäman lidn, Aldanan rajonan keskuz Saha Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aldan
Aldan voib znamoita: https://vep.wikipedia.org/wiki/Aldan
Aldan — ümbrik, municipaline ühtnik Pensil'vanii -štatas (AÜV). https://vep.wikipedia.org/wiki/Aldan
Aleksandr Berdnikov radab tazovaldkundan pämehen vs 2006 vilukun 20. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Aleksandr Gradskii om näradoičijan nell' kerdad vlpäi 2012 vhesai 2015, miše om programman eriline rekord. https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Aleksandr Hudilainen radab Tazovaldkundan Pämeheks vs 2012 semendkun 24. päiväspäi, Käskusenandajan Suiman ezitajad vahvištihe händast radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Aleksandr Ivanovič Kuprin ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuprin_Aleksandr
Aleksandr Ivanov radab sen ezimehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Aleksandr Jur'jevič Drozdenko radab gubernatoran vs 2012 semendkun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Aleksandr Kotov radab Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Aleksandr Solov'jov radab tazovaldkundan pämehen vs 2014 uhokun 14. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Aleksandr Žirkov radab Valdkundaližen Suiman ezimeheks vs 2013 redukun 2. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Aleksei Gennad'jevič Kokorin radab gubernatoran vs 2014 uhokun 14. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Aleksei Maksimov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Aleksei Maksimovan taidehozuteluz Vepsän mifad i Kalevela: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Aleksei Mačnev radab sen ezimehen vs 2012 kül'mkun 20. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Aleksei Orlov radab tazovaldkundan pämehen vs 2010 redukun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Aleksei Petrovič Jakovčuk radab sen ezimehen vl 2015. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Aleksei Šapošnikov radab Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
«Aleph» oli italijalaine evrodisko -/ sintipopgrupp Mantuaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleph
Alevtina ANDREJEVA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Algat holdugoi nimiččes azjas Uz’ Zavet, (2006), с. 171; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Algat sudigoi Uz’ Zavet, (2006), с. 147; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Algat sudigoi Uz’ Zavet, (2006), с. 14; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Alitus ( litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alitus
Alkogoližed jomad oma nozolused, kudambad elätas etilspirt mülükundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alkogoli%C5%BEed_jomad
Allegron-üläpiguzjonused kävudas Piterin da Hel'sinkin keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Allegron-üläpiguzjonused kävudas Piterin da Hel'sinkin keskes, Sapsan-üläpiguzjonused kävudas Piterin, Moskvan da Alauz'lidnan (Alanovgorodan) keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Allium sativum ) om äivozne kazmuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnz%27lauk
Alma-At , vai Almati ( kazahan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Alma-At
Almazad , pu , puvill da kofe mugažo vedas verhiže maihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Altajan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkundan da kaiken Sibirin kaikiš korktemb čokkoim om Beluh -mägenpä (4509 m, toižed nimed: https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkundan mineraline torhuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim ( suvialt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkundan pämehen da ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Altajan Valdkundaližen Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Alusenpanii om Taimiran Dolganan da Nencan rajonan dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
Alytus ) om lidn Litvanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alitus
Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Alüminii ( Al ) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Alüminii om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Alžiran lugu om 2,159,051 ristitud (2008). https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C5%BEir_(lidn)
Alžiran valdkundznam ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C5%BEiran_valdkundznam
Al’ona-neičukaine-pajonik, hänele, tedan,vaiše kuz’ vot om. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A mam vaise sanįi: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Aman-gel'di Moldagazijevič Tulejev radab gubernatoran vs 1997 heinkun 1. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Ambund kuulįihe mecas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ambuskelt’he Änižen polespei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Americii ( Am ) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Americii da sen ühtnendad oma toksižed! https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Americii kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Americijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Amerikalaižed tobjimalaz kuctas paginas lidnan «Di-Si»:kš vai «Vašington Di-Si»:kš, miše ei segoitada lidnad ühtennimižen valdkundanke AÜV:oiden lodehel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Amerikan avaiži... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid kuctas tobjimalaz Amerikalaižikš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkund om maröunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 3326 km) da Kanadanke pohjoižel (8895 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
– A midä sid’ varaita-se. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A miile Bor’kanke nar’adįič: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– A mikš Kol’aižel om mugoi hond lit? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A mi linneb tagemba – vaise D’umal teddab. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
A minun sused huras polespei sanub minun taguiči: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
– A minä lujas tahtoižin školha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A miš sinä pajatad, neičukaine? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Amosan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amosan_kirj
Amsterdam (mugažo alaman kelel ) om Alamaiden oficialine pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amsterdam
Amuine Gleden -lidn oli olmas 15. voz'sadhasai, seižui Jugan jogensun randpolen kukhanpäl 4 kilometras nügüdläižen lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
A muite kuti kaikutte region pidab hol’t (ku pidab sidä!) http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Amussai suomalaiž-ugrilaižed heimod eliba nügüdläižen agjan tahoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Amuuz'lidnan kel' harvašti mülüdas m. k. pohjoižslavižen kel'vezaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavi%C5%BEed_keled
Anadir'-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anadir%27
Anastadud alištunuziš vanoišpäi azegišt oli kogotud Sän'janha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Anastadud vihankandajal läz Reimsad 31. semendkun 1918, linni amerikalaižeks trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Anatojilan Sobčakan tütär. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sob%C4%8Dak_Ksenija
Anatoli Petuhov om tetab vepsläine kirjutai. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Anatolii Kozačko radab Suiman ezimeheks vs 2008 keväz'kun 7. päiväspäi kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Anatolii Petuhov — vologdalaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Anayasa ) om nellänz' lugul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Anchorage ['æŋk(ə)rɪʤ]) om lidn Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiš , Aläskan -štatas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ankorid%C5%BE
Andad kogoneba 4 paralleližiš mägisel'gišpäi (ned sijadase meridianidme ičeze enambištol): https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad kontinentan reljefan kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad oigendase läbi Suviamerikan seičemen valdkundan territorijas — Venesuel , Kolumbii , Ekvador , Peru , Bolivii , Čili da Argentin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad oma järedaks valdmeridenkeskeižeks vezierigoitimeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad oma kaikiš tarbhaižemb klimatine barjer Suviamerikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad oma 500 km levette erasiš sijiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad oma udessündutadud mäged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andad pidust' Argentinan da Čilin röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Anda meile tämbei jogapäiväine leib. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meiden_Tat
«Andean geology»-aiglehtesen kodilehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andes , Cordillera de los Andes ) om kaikiš pit'kemb (9000 km) da üks' kaikiš korktembišpäi ( Akonkagua -mägi, 6962 m) mägisistemišpäi Man päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andid alajagadas koumhe päižihe regionihe reljefan da toižiden londusen erinendoiden mödhe — Pohjoižed Andad, Keskmäižed Andad da Suviandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andiden Randhižed Kordiljerad, Andiden Päivlaskmaižed Kordiljerad, Andiden Keskmäižed Kordiljerad da Andiden Päivnouzmaižed Kordiljerad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andiden formiruindan zavodind oli juranpordol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andiden päivlaskmaižiden (sattud tulleile) da päivnouzmaižiden (tulleitomad) pautked nepstuba ani erazvuiččikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Andmused Kosovota da Metohijata . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Andmused lidnoiden polhe vn 2012 vilukun 1. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Andoi Jumal sun, andab sömäd-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Andorra la Vieja ) om Andorran pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr_la_Vel%27j
Andorr alajagase 7 tulendha ( katalanaks parròquies ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran Konstitucii (1993) Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran Ruhtinazkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran ristitišt statistikan ühtnikoiden mödhe (2009-2014, jogavodel). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorran ruhtinaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olland_Fransua
Andorran topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorras elädas andorralaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorr la Vel'j ( kat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr_la_Vel%27j
Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andorr , täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund ( kat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Andrei Gorev radab Suiman ezimehen vl 2015. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Andrei Turčak radab gubernatoran vs 2009 uhokun 27. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Angel endustab Iisusan sündundan Uz’ Zavet, (2006), с. 129; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Angel endustab Joan Valatajan sündundan Uz’ Zavet, (2006), с. 127-128; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Anglijan Vikipedii ( angl .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_Vikipedii
Anglijan kel' kävutadas mugažo kuti oficialine kel' erazvuiččiš Azijan ( Indii , Pakistan da toižed) da Afrikan valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan kel' mülüb analitižiden keliden gruppha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan kel' om üks' ÜRO :n radkelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan kel' (vai englandin kel' ; angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan kelen ičevuitte pird — sanoiden lühüduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan keles ei ole palataliziruidud konsonantoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Anglijan pälidn om London . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglii
Angolan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angolan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angolan parlamentan pert' Luandas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angolan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angolas elädas angolalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angola ), täuz' oficialine form — Angolan Tazovaldkund ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Angol om mavaldkundröunoiš Kongon Tazovaldkundanke pohjoižes ( Kabind -eksklav, röunan piduz — 231 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (2646 km), Zambijanke päivnouzmas (1065 km) da Namibijanke suves (1427 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Anhileižid tabadab. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Ani ičeze vencastusen jäl'ghe imperator zavodi sauda kaumuz ičeleze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ani mugažo kationad oma penemb maman atomad vai molekulad sen elektroniden pol'ven penemban suruden tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Anionad (ionad negativižen täutkenke) oma suremb maman molekulad vai atomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Anion (−) ( grek. ἄνω ( ánō ) — ülähäks ) om ion, kudambas elektronid enamba mi protonid, ka se azj andab netto-negativine täude (sikš ku elektronil om negativine täude i protonil om pozitivine täude). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ankara , [ˈaŋ.ka.ɾa]) om Turkanman pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ankar
Anklavine Lesoto -valdkund (röunan piduz — 1106 km) sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Anna Freud ; 3. tal'vku 1885 , Ven , Avstrii — 9. reduku 1982 , London , Sur' Britanii ) — Avstrijan augotižlibundan britanijalaine psiholog i psihoanalitik, Zigmundan Freidan noremb tütär. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Anna Kottinan, Aleksandr Maksimovan i Nina Zaicevan lugendkirj lapsile om paindud vodel 1998. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklapsille_vep.html
Anna Lisicina — Karjalaiž-Suomalaižen Nevondkundaližen Socialistižen Tazovaldkundan kommunistižen partijan keskuzkomitetan sidonik, partizan, Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Anna koli Londonas 1982 voden redukun 9. päiväl . https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Anna oli noremban i kudenden lapsen Zigmundan Freidan i hänen akan Martan kanzas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Anomalii ( grekan kelespäi — ανωμαλία ) om čurazund normaspäi vai ühthižes käskusenmärižusespäi, vär olend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anomalii
Anonimižen pirdajan pühänikjumalaine (1408-1410). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ip%C3%A4iv
Antarktidan 1 250 000 km² ei mülüden, kudambid Čili tahtoib. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Antarktid om kontinent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antarktid
Antarktižen pol'saren mäged jätktaba Andid Dreikan sal'men taga. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Antigua and Barbuda , se om täuz' oficialine nimituz), om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antiguan da Barbudan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antiguan da Barbudan geografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antiguan da Barbudan ižandusen päsarakod oma turizm , valdkundmaksatoi torguind, vändod internetan kal't, maižanduz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antiguan da Barbudan parlamentan pert' Sent Džonsas , Elizavet-kunigaznaižen avtotenno. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antiguan da Barbudan valdkundaline oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Antimonii ( Sb — stibium latinan kelel) om 51nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Antimonii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Antimonii om tutab ristituile lujas amu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Antimonijal om mugažo metalloiden ičendoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Antižed filosofad, Empedoklalpäi , vahvištoitiba, miše mir kogoneb nelliš augusišpäi: maspäi, vedespäi, il'maspäi da lämoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Antižen bronzskul'pturan kopii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Antofagasta ) om lidn Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antofagast
Antofagast ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antofagast
Anton Pavlovič Čehov ( ven : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehov_Anton
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet ; sünd. 25. kezaku 1852 , Reus , Katalonii , Ispanii — kol. 10. kezaku 1926 , Barselon , Katalonii , Ispanii ) oli ispanijalaine (katalonijalaine) arhitektor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaudi_Antonio
Antonin Dvoržak on kirjutanu 9 simfonijad, 11 operad, simfonižid poemid, vokališt- da kamermuzikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dvor%C5%BEak_Antonin
Antonio Lucio Vivaldi ; sünd. 3. keväz'ku 1678 — kol. 28. heinku 1741 ) oli italijalaine italižen operan školan muzikankirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vival%27di_Antonio
Antonín Leopold Dvořák , 8.09.1841, Nelahozeves - 1.05.1904, Prag ) oli sur' čehalaine muzikankirjutai da dirižor, romantizman ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dvor%C5%BEak_Antonin
Aotearoa ) om sar'hine valdkund Valdmerimaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Apatitoid sadas lidnas, om 4 kaivut i 3 sel'gitezfabrikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande -mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard -järv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Apocrita ) om gaved' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bapshaine
Apostoloiden tegod — om Uden Zavetan kirj . https://vep.wikipedia.org/wiki/Apostoloiden_tegod
”Apparat pidab otta”, – sanįi starosta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Apple Safari (Epl Safari) om kaclim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Apple_Safari
Araban kel' da berberan kel' oma oficialižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Araban kel' ( اللغة العربية ) om semitan , afrazijan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_kel%27
Araban kelel pagižeb läz 90% eläjid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden ohjastusen da e-ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Araban Ühtenzoittud Emiratoiden topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Araban Ühtenzoittud Valdkundoiden prezident om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan vs 2004 kül'mkun 3. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Arctium lappa ) om äivoččiden hinäsižiden kazmusiden erik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Takki%C5%BE
Arctopolis ) om lidn Suomenman päivlaskmas, Sadakund -provincijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pori
Arestotelin kaceged ontologijha oma lujas valatoitnuded ristitunmeletamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Argentin alajagase 23 agjaha (provincijha) da 1 pälidnan avtonomižhe ümbrikho ( Buenos Aires ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentinan Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentinan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentinan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentinas elädas argentinalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentina ), täuz' oficialine nimituz — Argentinan Tazovaldkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argentin om mavaldkundröunoiš Čilinke päivlaskmas (röunan piduz — 6691 km), Bolivijanke (942 km) da Paragvainke (2531 km) pohjoižes, Brazilijanke (1263 km) da Urugvainke (541 km) pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Argon ( Ar ) om kahesatoštkümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argon
Argon om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argon
Arhangel'skan agjan Ezitajiden Suiman ištundoiden sija Arhangel'skas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agjan Ezitajiden Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agjan Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1995 semendkun 23. päiväl Ezitajiden Suiman ühtnijoil, se om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agjan lidnad ; 11:51 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Arhangel'skan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agj om Evropan kaikiš suremb administrativine ühtnik pindan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agj om olmas vl 1937 sügüz'kun 23. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Arhangel'skan keskusen aerofoto öl (Lomonosovan ümbrik). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Arhangel'skan mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Arhangel'skan sebruzlidnad, informacii lidnan administracijan saitalpäi (arhcity.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Arhangel'sk-lidnan pämehen valičendoiden satused (arkhangelsk.vybory.izbirkom.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Arhangel'sk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Arheologijan andmused ozutadas, miše jo kiviaigan Gentan nügüdläižes seižundsijas oli ristituiden žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Arhimed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Arhimed ( amuižgrekan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Arhimed — äjiden tarbhaižiden löudusiden avtor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Arhitektor — Et'jen Fal'kone . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27kne_raccastai
Aristotel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Aristotel' ( grekan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Aristotel' oli ezmäine, ken om sänu filosofijan kaikenpol'žen sisteman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Aristotel' oli klassižen periodan naturalist da amuižaigan lujas valatoitai dialektikantedomez' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Aristotel' om sänu tärtuzapparatan, kudambad nügüd'-ki kävutadas filosofijas da tedostiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Arkaša peksihe hänen käzil, se ii pästnu händast kuni ii ištutanu vedhe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Arkaša sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Arktik om ühthine fiziž-geografine region Man pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arktik
Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766—1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vl 1766 sügüz'kun 25. päiväl Parižha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Armastagat ičetoi vihanikoid Uz’ Zavet, (2006), с. 146-147; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Armastagat ičetoi vihanikoid Uz’ Zavet, (2006), с. 11; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Armenii alajagase 10 agjaha ( arm. մարզ marz ) da Jerevan -lidnankundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenii om mavaldkundröunoiš Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivlaskmas (röunoiden piduz — 996 km), Irananke suves (44 km), Turkanmanke päivlaskmas (311 km) da Gruzijanke pohjoižes (219 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan kel' ( հայերէն ) om om üks' indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenijan_kel%27
Armenijan kirjkel' om eriline armenijan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenijan_kel%27
Armenijan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan ohjastusen pert' Tazovaldkundan torgul, Jerevan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Armenijas elädas armenijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Arni hän provociruidud Modern Talking :an ezmäine čihodamine 1987 . vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Balling_Nora
Arni lumi mecan purutusišpäi lankteb mägenpähä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Arsen ( As ) om 33nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Arsen da kaik sen ühtnendad oma morijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Arsen om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Artur Tahir oğlu Rəsizadə ; sünd. 26. uhoku 1935 , Gändž , Azerbaidžan ) om 8. da nügüdläine Azerbaidžanan päministr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rasizade_Artur_Tair_ogli
Artut' ( Hg — hydrargyrum latinan kelel, amuižgrekan kelen ὕδωρ «vezi»- da ἄργυρος «hobed»-sanoišpäi) om 80nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Artut' da sen ühtnendad oma lujas toksižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Artut' kävutadas metallurgijas, tehnikas da medicinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Artut' normaližiš arvoimižiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Artut' om harv londuses, no sen löudmižsijid om äjiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Artut' om üks'jäine nozol metall normaližiš arvoimižiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Arvmehed da vel'možad kaikiš alištunuziš valdkundoišpäi oliba ajatadud sinnä, 120 tuhad kanzad kaiked. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Arvokaz panend tedoho публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Aršav ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Var%C5%A1av
A saldatįil parz’ oli d’o letud uugile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
A, sanob, nygyde tedan, keda kacleb. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
A sid völ posadad möto proidįi kuuluža, budto pidab ikun st’oklad kleida bumagol ristįilaze, mise hö ei hougeteiž bombindaspei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
– A sigä tobmad ni-midä ei jänu. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
A siid mest ken se kolotiškanzihe ukshe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– A sinä paksus-ik olid mecas ninga, kut mö sinunke? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Aslan Thakušinov radab tazovaldkundan pämeheks vs 2007 vilukun 13. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Assembleia da República Portuguesa — Portugalijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Assembleia da República , 230 deputatad) 4 vodeks partijoiden nimikirjutesiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Assemblée Nationale ) 120 deputatanke (kaik rahvaz valičeb 111 heišpäi, prezident paneb 9 mest), valdatusiden strok om viž vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Assemblée nationale ) 577 delegatanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Astan ( kazahan da venän kelil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Astan
Astat ( At ) om 85nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astatan fizižed ičendad tetas pahoin, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad verdad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astat avaitihe vl 1940 Kalifornižes universitetas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astat-210-izotopan pol'čihodamižen pord om kaikiš pit'kemb — 8 časud 6 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astat om kaikiš harvemb himine element londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astat om luja morim ! https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Astkat minunke! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Astrahan'-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Astrahan' ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Astrofizižes plazmas om tobjimalaz elektroniden da protoniden segoitez (ioniziruidud vezinik). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Asttes prihaižed tuliba jogudennoks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Asttihe rahvaz, i ii olnu lopud necile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Asttihe väzdud, ii vel dumeitud, mise kaik paha om edeleze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Astuiba hö hilläšti, seižuteldes sijoidme. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Astuiba vižkümne haškud i teveres tegiba pažagan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Astu minunke! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
A tantoi minä sauvoin uden zahodan – irdal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Atlantine valdmeri Man kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Atlantine_valdmeri
Atlantine valdmeri om valdmeri Mal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Atlantine_valdmeri
Atlantižen valdmeren basseinan joged jokseba Andiden päivnouzmaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Atlantižen valdmeren da sen Kariban meren randanpird om 153 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Atlas-mäged oma valdkundan keskuses da suvipoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Atmosferine hil'muiktuzgaz om hil'nikan päpurde kazmusiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Atommass - 293. https://vep.wikipedia.org/wiki/Livermorii
Atommass — 12,011 (izotopiden londuseline segoituz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27nik
Atomoiden elektronpäluižed kogoneba elektronišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Atomoiden muju ičeze ionižes olendas voib erineda rindatades neitraližiden atomoidenke, ka päivänvauktusen absorbcii metalližil ionil andab mujud kalližarvoižile kivile . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
A turistoid sigä om enamb mi sta-lagmitoid! http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Augotižopendusele tarbiž olda tarbhaižen. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
August von Mackensen ; 6. tal'vku 1849, Lipnic, Saksonii — 8 kül'mku 1945, Burghorn) oli germanine jeneral-fel'dmaršal (22. kezaku 1915) i sodapämez', Ezmäižen mail'man voinan ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makenzen_August_fon
Australia ) om üks'jäine valdkund ühtennimižel kontinental . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avaidusen ceremonii oli uhokun 7. päival, a sauptižen (закрытия?) https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Avaitud 23. uhokus 2012 -žes vodes La Sagr-observatorijas ( Ispanii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/2012_DA14
Avaiži da ümbrikirjuti vl. 1920 entomolog Meirik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Platyptilia_morophaea
Avaiži da ümbrikirjuti vl. 1922 ihtiolog Čarl'z Teit Rigan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Protomelas_annectens
Avaran kel' (avar.: магӀарул мацӀ ) om kavkazlaižen keliden kanz kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avaran_kel%27
Avaran kel' om üks' Dagestan Tazovaldkundan oficialižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avaran_kel%27
Avdijan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avdijan_kirj
Avena ) om Tähkheiniden sugukundan üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Averrhoa carambola ) om tropine pu , kudamb kazvab Azijan suves da longibokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karambol
Avgustal vodel 1943 finskijad vlastid kästihe opeta lapsid školas suomen kelele, mise hö mahtteiš pagišta, lugeda i kir’dütada. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Avoi kebnei venhut tehta?.. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
A voi ved’ sanuda nastovnicale, i hän mindei pästniiž ecmaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Avraaman lapsed Uz’ Zavet, (2006), с. 231-232; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Avstralii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Avstralii_(valdkund)
Avstralii alajagase 6 štatha da 2 kontinentaližhe territorijha, lugemata penid sar'hižid territorijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralii om kontinent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(kontinent)
Avstralii (valdkund) Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralii-valdkund sijadase ühtennimižel kontinental , Indižen da Tünen valdmeriden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan parlamentan pert' Kanberras . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan päministr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gillard_D%C5%BEulija
Avstralijan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstralijan valdkundznam ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralijan_valdkundznam
Avstralijas elädas avstralijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Avstrii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrii om Keskevropalaine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrii ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijalaižed — katoližen jumalankodikundan uskojad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijal oma mavaldkundröunad Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) da Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan Statistikan radnikoičendan informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan Tazovaldkundan federaližen ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan Tazovaldkundan federaližen parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan flag ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrijan_flag
Avstrijan parlamentan pert' Venas , molembad kodid sätas ištundoid siš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz 25%), avtod da sen palad (7%), zelläd (5%); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3%), londuseline gaz (2%), vas'ken ühthesuladused (2%), bumag (2%), alüminii (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan socialiž-demokratine partii otab 5 niišpäi, a Avstrijan rahvahanpartii — toižed 4 sijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijan valdkundznam ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrijan_valdkundznam
Avstrijas om 9 federacijanmad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avstrijas om völ ortodoksid , protestantoid, judaistoid da islamanuskojid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Avto , avtomobil' ( amuižgrek. αὐτο — iče i lat. mobilis — likkui) om motorine rel'satoi teine transportlikuim minimum 4 kezranke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avto
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, mugažo ehtatim Kuzino-žilhonnoks om Suhonas päliči. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Avtobusad oma kundaline pätransport lidnas (27 maršrutad). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Avtobusad oma üks'jäižeks kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Avtobusad, tramvaid, metro oma kundaližeks transportaks, mugažo likutimvenehed oma tulmha ujuden lähiden saridennopäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Avtobusad, trolleibusad (vaiše Volgan hural randal) da tramvaid (vaiše Volgan oiktal randal) oma kundaližeks transportaks lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Avtobusad-žo ajeltas Lomonosov-lidnha da Staraja Derevnä-metrostancijhasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Avtobus om rel'satoi mehanine transportmašin äjid passažiroid vedades. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
"Avtobus"-sana om lühenzoittud form " Omnibusan "-sanaspäi, kudamb znamoičeb "kaikiden täht" latinan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Avtobus siižutihe miide kulun školanno, kus mö openzimįi kuumandes klassas vodel 1941. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Avtobustransport om lujas šingotadud lidnan südäimes, lidnoidenkeskeižil maršrutoil-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Avtomagistral' om te avtoiden pigailikundan täht, kudambal ei ole üks'tazopindaižid läbitusid toižiden teidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtomagistral%27
Avtomatk Šoutarven da Petroskoin keskes om 83 kilometrad, regionaline R19-te ( Petroskoi — Šušt ) mäneb siriči Šoutarves. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Avtonomeriden indeks Venämas : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_avtonomerad
Avtonomijoiden olmatomudehe kacmata, kaikuččele ristitule sab kävutada mamankel't käskuzkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Avtonomižed agjad alajagase 50 provincijha ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Avto om pästtud vlpäi 2003 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aston_Martin_DB9
Avtotedme matkad Simferopolihesai — 83 km, Jalthasai — 80 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Avtotegimen, Kanavinan, Leninan, Moskvan, Alalidnan, Okanveren, Nevondkundaline da Sormovon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Avtoteil oma erigoittud avtobusoiden likundjonod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Avtotesild ühtenzoitab Suhonan randoid ülüižel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
A völ om Sveta, minun mam. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Axilla ) om sija ougnivelehen da rindstajan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaimol
Azegišpäi suladen tegihe sur'kulud kellod da 12 bronzašt kolossad, kudambid seižutihe pälidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Azerbaidžan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžan alajagase 66 rajonha ( azerb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanal oma mavaldkundröunad Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan Tazovaldkundan Valdkundaližen statistikan komitetan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan kel' ( Azərbaycan dili ) om om üks' türkižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_kel%27
Azerbaidžanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_kel%27
Azerbaidžanan ohjastusen pert' Bakus . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžanan valdkundznam ( azer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_valdkundznam
Azerbaidžanas elädas azerbaidžanlaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžan ( azerb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azerbaidžan om lider RVÜ :n valdkundoiden keskes kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003-2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azijas om paloin tundištadud valdkundoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Azijas om 48 ripmatomad valdkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Azijas se eläb Korejas , Kitaiš , Indijas , Azerbaidžanas , Kazahstanas , Afganistanas , Iranas , Irakas , Arabijan pol'saren pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Azj eile kondi, mecha ei mäne. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Azj oli muga. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Azot ( N ) om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azot
Azot om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azot
Azərbaycan Respublikası ), om valdkund Evrazijas , Kaspijan meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Azərbaycan bayrağı ) om Azerbaidžanan valdkundflag. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_flag
Azərbaycan gerbi ) om vahvištadud 1993 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_valdkundznam
Azərbaycan manatı ) om Azerbaidžanan valdkundvalüt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_manat
Azərbaycan ), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund ( azerb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
AÜE alajagadas 7 nimitadud pälidnoiden mödhe emiratha ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE:oiden Federaližen Nacionaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE:oiden pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Persijan laht . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE:oiden päeksport om kivivoi (48%), almazad (10%, tošteksport), kuld (6%, tošteksport); toine eksport — nozoltadud londuseline gaz (5%), alüminii (2%), raud (1%), turbo likutimed (1%), polietilen (1%), rogosahar (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE:oiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE oma mavaldkundröunoiš Omananke päivnouzmas (röunan piduz — 609 km), Saudan Arabijanke suves da päivlaskmas (457 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜE ) vai Araban Ühtenzoittud Valdkundad ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden federaližen ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden pälidn om Vašington , no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork . https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV:oiden topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜV ) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
AÜŠ ) ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ašhabad vai Ašgabat ( turkmen. https://vep.wikipedia.org/wiki/A%C5%A1habad
A 13 školįis – 3000 venäkeližid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
BBC:n uzištused Suren Britanijan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Babam eli Šimjärves pidemba, mi dedam. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Babam ištui saubatadud aitha. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Babam koli 1938 vodel. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Babam pani stolale rehtlän lihad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Babam saneli meile äjän starinoid ičeze elos. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Babarmonke tehtas kolobad , vahlid , marjpudr (muss). https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Babarmon ploduišpäi keittas keitiž , tehtas džem , puzertas südäivezi , valadas marmeladan jäloihe, mugažo sättas vin , nastoik , likör . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Babarmon ümbrikirjutand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Babarm änikoičeb kezakus - heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Babtain pästtihe kodihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Babu — kuivatud nagrhen haukuine (vai kartohkan). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Badenan sur'gercogkundan tronan jäl'gmäine jäl'gestai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baden_Maksimilian_fon
Bagaman Sared alajagase 31 ümbrikho ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sared sijadase pohjoižpoles Kubalpäi da Kariban merelpäi , suvipäivnouzmpoles ÄUV :oiden Florid -štataspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sariden administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sariden geografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sariden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sariden parlamentan panoram Nassaus . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Sariden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman Saril elädas bagamalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Bagaman päjärgvaličendad, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vl 2012 semendkun 7. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Baikal -järven kendäk om kaikiš madalamb (456 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Baikal om kaikiš süvemb järv mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Baikal om kaikiš vanhemb järv Mail'mas, sen igä om 25 mln vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Baikal om süvä järv Venämas , Azijas , Sibirin päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Baile Átha Cliath [bˠalʲə aːha klʲiəh], lühüdas BÁC ) om Irlandijan pälidn (vspäi 1922) da surembaine lidnkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Bakanlar Kurulu ) ministrid ičeze ühtnijoišpäi, ezinijan partijan lider tegese päministraks ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Bakı ) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baku
Balaena mysticetus ) om Kitanvuiččiden heimkundan meri živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grenlandijalaine_kit
Balaenoptera musculus ) om Kitanvuiččiden heimkundan meri živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sinine_kit
Balaklavan da Nahimovan rajonad, päiči lidnfartaloiš, mülütadas mugažo 1 lidn ( Inkerman ), 28 küläd, 1 lidnanvuitte žilo (Kač) da enamba mi 30 pen't küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Balaton om kaikiš suremb reskvezijärv Keskuzevropas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Balet — 37 mest; https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Baltijan laivišton päsodameribaz sijadase täs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Baltijan meren randišton 14 sared Stokhol'man sarištospäi mülüdas lidnan territorijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Baltijan meren suomalaižed keled om keliden oks, kudamb mülütadas suomalaiž-ugrilaižhe kel'gruppha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baltijan_meren_suomalai%C5%BEed_keled
Baltijan meren suomalaiž-ugrulaižen filologijan da kul'turan tedokundas opetas suomen , karjalan da vepsän kelid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Bankoiden da varmitusen sarak otab 18,6% valdkundan kogosüdäiproduktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Bapshaine (dial. mugažo amptäine , koukjaine ) ( lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bapshaine
Baptine jumalankodikund om enamb 36 millionad ühtnijad kaiked mail'madme, tobjimalaz Pohjoižamerikas da Afrikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baptizm
Baptizm om hristanuskondan sekt, üks' protestantižen hristanuskondan sarakoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baptizm
Bar'jer päzutamha parlamentha om 5 procentad, deputatoiden valdatusiden strok — nell' vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Baran'j-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Peč . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baran%27j_(agj)
Baran'j-agjas om 10 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baran%27j_(agj)
Baran'j ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Baran%27j_(agj)
Baranya megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baran%27j_(agj)
Barbadosal elädas barbadosalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbadosan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbadosan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbadosan parlamentan pert' Bridžtaunas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbadosan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbados (mugažo anglijan kelel , nece om täuz' oficialine nimituz) om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas , Kariban meren ühtennimižel sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Barbados sijadase ühtennimižel sarel 434 km pohjoižpäivnouzmpolehe Suviamerikaspäi ( Venesuelaspäi ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Bard om hibused mehiden modon alapalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bard_(hibused)
Bardveič om ladim hibusiden ajandan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bardvei%C4%8D
Bareljefan avaiži Rürik Loninan poig Aleksandr i Juminkego-fondan ohjandai Markku Nieminen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Bareljefan ližaks Juminkego-fond lajoiči Šoutjärven muzejale Rürik Loninan kuvan, miččen tegi mugažo Eszter Torvinen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Bareljefan om tehnu vestai Eszter Torvinen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Barii ( Ba ) om 56nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Barii argonan atmosferas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Barii kävutadas elektronikas, optikas, energetikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Barii om levitadud londuses keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Bač Kiškun-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kečkemet . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C4%8D_Ki%C5%A1kun
Bač Kiškun-agjas om 11 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C4%8D_Ki%C5%A1kun
Başbakan ) paksus, nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Baškiran kel' om altailaižen kelenkanzan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kiran_kel%27
Baškiran om baškirаlaižiden kel' da Baškortostanan Tazovaldkundan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kiran_kel%27
Baškortostanan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1993 tal'vkun 24. päiväl Valdkundsuiman (Kurultajan) ezitajil da om väges nügüd' möhembaižiden vajehtusidenke da ližadusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan Valdkundsuim (Kurultai) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 110 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan informacine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suvipäivnouzmas, Samaran da Ul'janovskan agjoidenke suves, Čuvašijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke lodehes, Kirovan agjanke da Udmurtijan Tazovaldkundanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkundan pämehen, ohjastusen da konstitucižen käskuzkundan pert' Ufas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Tazovaldkund ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan Valdkundsuiman (Kurultajan) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostanan valdkundkeled oma baškiran kel' da venäkel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostan, armaz čomakulu ma... https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostan om mererandatoi tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Baškortostan om olmas vl 1917 kül'mkun 29. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
B (b) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/B
«Beats Electronics» (tetab kut «Beats by Dr. Dre» ) om amerikalaine kundlimiden da komedpagižimiden tegii da satai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Beats_Electronics
Bel'gii , Brazilii , Germanii , Danii , Ispanii , Italii , Kanad , Alamad , Norvegii , Venäma , AÜV , Francii , Šveicarii , Ročinma , Japonii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
Bel'gii alajagase koumhe regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gii ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijal oma mavaldkundröunad Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan federaline parlament Brüsseliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan federaližen ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan federaližen parlamentan Alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan monarhan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan sur'oigenduzkundan Venämas lehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijan turizmkomitetan informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Bel'gijas elädas bel'gijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Belgien ), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz , om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Belgorod da Sevastopol' tehtihe sebruzlidnoikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Belgorod-lidnan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgorod
Belgrad-lidnan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgrad
Belgrad -pälidn da 2 avtonomišt agjad ( Vojevodin , Kosovo da Metohii ), a ümbrikod — 211 kundha ( serb. општине ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Belgrad sijadase Serbijan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgrad
Belostok ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Belostok
Belozerskan avtostancijan adres: https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Belozerskan avtostancijan aigplan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Belozerskan rajon Vologdan agjan ohjastusen oficialižel portalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Belozerskan rajonan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Belozerskan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Bengalan kel' vai Bengali (বাংলা Bangla ) om üks' indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bengalan_kel%27
Bengalan kirjkel' om bengalan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bengalan_kel%27
Berberan kelel pagižeb 28% eläjid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Berberan znamasižed lidnad oma Marrakeš , Agadir da Nador . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Berillii ( Be ) om nellänz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berillii
Berillii om lujas harv londuses i kalliž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berillii
Berklii ( Bk ) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Berklii-249-izotopan pol'čihodamižen pord om 314 päiväd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Berklijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Berna ) om Šveicarijan Konfederacijan pälidn de fakto. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bern
Bernd Weidung ); sünd. 1. keväz'ku 1963 , Münstermaifel'd , Saksanma ) om saksalaine pajatai, muzikankirjutai da prodüser, Modern Talking :an enzne ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tomas_Anders
Bern (mugažo saksan kelel [ˈbɛrn]; franc. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bern
Bern sijadase pohjoižpolehe Al'pilpäi , valdkundan lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bern
Besovec ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Beta ( Β , β ) om grekan kirjamišton toine kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Beta
Bethoven om kaikiš järedamb person Evropan klassižes muzikas keskes klassicizmad da romantizm , lujas arvostadud kompozitor, kenen muzikad edestadas lujas paksus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
«Beštau» — «viž-mägi», 1401 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
B-fil'miden «kunigaz» — Rodžer Korman . https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
Białystok ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Belostok
Biblii jagase kahthe palaha — Vanh Zavet i Uz' Zavet . https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Biblii om ezmäine paindud kirj: https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Biblii om mugažo üks' kaikižiš populärižiš kirjoišpäi mail'mas, kudamb om pästtud keliden kaikižikš sureks luguks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Bichişciaba ) om lidn Mad'jaranmas , Bekeš-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Beke%C5%A1%27%C4%8Dab
Bidgošč ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bidgo%C5%A1%C4%8D
«Big Fun» ( Sur' mel'hüvüz ) om C. C. Catch :an 4. al'bom, pästtud 1988 . vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Big_Fun
Biohimii ( biologine vai fiziologine himii ) om tedo eläbiden stajiden da organizmiden himižes mülündas i himižiš proccessoiš , kudambiden mödhe tegese niiden elonradmine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biohimii
Birbincpühäpäiv , vai Birbincad ( Sündun tulend Jerusalimha ) om üks' hristanuskondan praznikoišpäi (pühänikoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Birbincp%C3%BCh%C3%A4p%C3%A4iv
Birobidžan-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Birobid%C5%BEan
Bison bonasus , venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
B-kategorii tegihe populärižeks 1950-vozilpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
B-kategorijan fil'm om termin vähäbüdžetižen kommercižen fil'man znamoičendale. https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
249 Bk-nuklid kävutadas kalifornijan izotopoid tehtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Blog lidnalaižiden legendiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
«Blue System» oli Modern Talking :an muzikaline saidprojekt, sädud jäl'ges sen čihodamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blue_System
Bobaine om mitte-se kalu vändon täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bobaine
Bobaižiš päiči, kut voib čomitada magedusil , fruktoil i pähkmil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuden_%C4%8Domitesed
Bobuštuzad (südäiolend: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Bohat, kuti merikunigaz... http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Bol'šoi-Teatran istorižen scenan sauvuz ( 2011 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bol%E2%80%99%C5%A1oi_Teatr
Bolgarii alajagase 27 agjaha ( bolg. област ), ned — 264 kundha ( bolg. община ), da völ üks' pälidnan territorii ( Sofii ) om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarii ( bolgarijaks : https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarii om mavaldkundröunoiš Turkanmanke (röunan piduz — 223 km) da Grekanmanke (472 km) suves, Makedonijanke (162 km) da Serbijanke (344 km) päivlaskmas, Romanijanke pohjoižes (605 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan eländpunktoiden ristitišt vl 2015 keväz'kun 15. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sofii
Bolgarijan parlamentan ištundoiden sija Sofijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolgarijas da Grekanmas veden ristindan jäl'ghe sädase praznikastundad horugvidenke vezištohopäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Bolgarijas elädas bolgarijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Bolivaralaižen Venesuelan Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Boltahtaz — kagrasine vezipudr bolanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Bomb se langen’ laptas miide pertišpei, rindal miide letkenke i tegihe sur’ houd. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Bombus ), om gaved' . https://vep.wikipedia.org/wiki/U%C4%8Dubras
Bor ( B ) om videnz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bor_(himine_element)
Borgå ) om lidn Suomenmas , Udenma -provincijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Porvoo
Borii ( Bh — bohrium latinan kelel) om 107nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Borii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Borijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Borijan avaiži vl 1981 germanijalaižiden himikoiden (fizikantedomehiden) grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi ( Darmštadt ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
«Borneo»-saren nimitusen sündund om mugoi-žo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Bor’ad dätim ühttaze, kävelim ei hät’ked. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Bor’kad em ottud vändmaha, pen’ om vel, nimida ii el’genda. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Bosna i Hercegovina , serbijan kelen kirillican kirjamil Босна и Херцеговина ), om valdkund Suvievropas , Balkanan pol'saren keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnii da Gercegovin alajagase koumha palaha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnii da Gercegovin alajagase nenihe paloihe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnii da Gercegovin om mavaldkundröunoiš Horvatijanke pohjoižes, suves da päivlaskmas (röunan piduz — 956 km), Serbijanke päivnouzmas (345 km) da Mustmäginke suvipäivnouzmas (242 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnii da Gercegovin , se om täuz' oficialine nimi ( bosn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan Federacii , Serbine Tazovaldkund ; Brčko -ümbrik kontroliruiše molembil paloil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan Federacii (10 kantonad), Serbine Tazovaldkund (7 regionad), Brčko -ümbrik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan Federacijan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
2/3 — Bosnijan da Gercegovinan Federacijaspäi (bosnijalaižed da horvatalaižed), 1/3 — Serbižes Tazovaldkundaspäi (serbalaižed). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan Päjärgvaličendad oliba vl 2014 redukun 12. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan administrativine jagand (Serbine Tazovaldkund mujutadud ruskedvauvhaze, Bosnijan da Gercegovinan Federacii ozutadud sinižel mujul, Brčko-ümbrik om vihandokaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijan da Gercegovinan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. rist., surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Bosnijas da Gercegovinas elädas bosnijalaižed (48%) (islamuskojad serbijalaižed da horvatalaižed), serbijalaižed (37%) (hristanuskojad), horvatalaižed (14%) (hristanuskojad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
– Bot’a, Bot’a, kut sinä tända putuid-se, midak sinä, segoid? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Brassicaceae ), vai Ristänikoižed -sugukundan ( lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Brassica rapa ) om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz, Kapust -sugun ( lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Brasão de armas de Angola ) om vahvištadud 1975 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angolan_valdkundznam
Bratislava ) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bratislav
Bratsche ) om violiženvuitte soit , no vähäižel tobjemb, sikš se kulub madalambas registras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Viol_(j%C3%A4ndesoit)
Braunan kobaidusen statistine teorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Bretanin kel' ( Brezhoneg ) om üks' kel'tižen kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bretanin_kel%27
«Brilliantine käzi» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brilliantine_k%C3%A4zi
Britanižen monarhijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Brno om lidn Čehanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brno
Brom ( Br ) om 35nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Broman avaiži vl 1826 francijalaine himik A. Ž. Balar. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Broman molekul om kaks'atomine — Br 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Bromberg ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bidgo%C5%A1%C4%8D
Brom om lujas aktivine himižešti galogen , se om jüged ruskedbur nozoluz lujan pahan hajunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Brom om lujas levitadud londuses; broman znamasižed koncentracijad oma merivedes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Bronzaine ajoregi da vall'astadud hebod Cinin Šihuandin kaumusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Brunein Darussalaman ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein Käskusenandajan Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein järedad eländpunktad (vl 2011 [4] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein lodehližed randad lainištab Kitain Suvimeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
2,0 2,1 2,2 Brunein ümbrikod rahvahanlugemižiden aigan (2011). https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunein ümbrikoiden kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunei sijadase Borneo -saren lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brunei , täuz' oficialine form — Brunein Darussalaman Valdkund ( malain Negara Brunei Darussalam ), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpäi Suvipäivlaskmpol'žes Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Bruneiš eile lidnoid oficialižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Bruneiš elädas brunejalaižed ( malajalaižed — 66%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Brüssel'-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
«Brüssel'»-nimituz sündui alaman kelen vanhoiš sanoišpäi: bruoc «so» da sella «külä», «žilo». https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Brüssel ) om Bel'gijan pälidn da valdkundan surembaižen lidnaglomeracijan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Bubo bubo , venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
București ) om Romanijan päine da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Buharest
Budapest ) om Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Budapeštas om avtobusoid , tramvaid , elektrojonusid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Budapeštas om 17 universitetad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Budapešt om Mad'jaranman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Buddizman uskojiden lugu valdkundoiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Buddizm
Bud’o ii pästkįi, ka silįi tuugat. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Buenos Airesan eläjiden lugu om 2,891,082 ristitud (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Buenos_Aires
Buenos Aires om Argentinan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Buenos_Aires
Buketan i magun mödhe om kuti vauged vin, a sen muju iškeb rusttan vinan mujuha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ruskedvauvaz_vin
Bundespräsident ), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Bundesrat ), sen ühtnijad ei antkoi pästta hubatajid käskusid erižiden maiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Bundesrepublik Deutschland ), om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen da Baltijan meriden randištoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Bundestag ), kaik rahvaz valičeb sen 631 ühtnijad nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Bundesversammlung ): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Bunreacht na hÉireann ) oli pandud eloho kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Buran kondjan toižed vepsän nimed oma «käpš», «sur' oc», «bubarik», «bukač», «mecižand» (mž. znamoičeb «mecamez'»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
«Buranovon Baboid / Buranovskije Babuški» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Buranovskije_Babu%C5%A1ki
Burboniden pert'kulu om Francijan parlamentan alakodin ištundoiden sija Parižas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Bur kondi vai Järgeline kondi ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Burätijal om röunoid Baikalantagaižen randanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Mongolijanke suves, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Irkutskan agjanke päivlaskmas (sidä kesken Baikalas üliči) da pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Rahvahaližen Suiman (Huralan) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1994 uhokun 22. päiväl tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim ( burät. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden (tazovaldkundan pämehen da e-ohjastusen) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkund om olmas vl 1923 semendkun 30. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Burätijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Bustrofedon ( amuižgr. βοῦς — härg i στρέφω — kändan) om kirjutandan mahtuz, konz kirjutandan čuraduz vajehtelese päliči rives. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bustrofedon
Bustrofedon putub Luvijan , Suviaravijan , etruskan , grekan , Penen Azijan i toižiden kirjkeliden erikoiden muštnikoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bustrofedon
Bydel ) da kommunad ( dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Bács-Kiskun megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C4%8D_Ki%C5%A1kun
Canada [ˈkænədə]; fr. Canada [kanaˈda]), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Pohjoižamerikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Canis lupus signatus om händikahan Iberine rod, voib vastta händast Ispanijas da Portugalijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Canis lupus , venän kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Careless — « Holetoi ») om passažir lendim kouman likutimenke keskpidusen avialinijoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Caroline Gertrude Catherine Müller ); sünd. 31. heinku 1964 , Oss , Alamad ) om tetab alamalaiž-saksalaine pajatai disko - i evropop -žanroiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/C._C._Catch
Car’ sanub: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Casablanca ) om lidn Marokos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kasablank
Castelsardo ) om lidn Italijas , Sardinii -sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kastel%27sardo
C (c) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/C
Centaurea cyanus ) om äivozne , kaks'vozne heinäsine kazmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rugi%C5%BEbobaine
Cerii ( Ce ) om 58nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cerii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cerii om hüvä katalizator, se kävutadas metallurgijas, optikas, medicinas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cerii om seižmatoi il'mas i kändase hilläšti oksidaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cerii sadas cerijan ftoridan (CeF 3 ) suladusen elektrolizan abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cerijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Cervus ) om kabjmec živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedr
Cezii ( Cs ) om 55nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Cezii om lujas harv londuses, sikš se om kalliž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Cezii om vägev katalizator, sidä kävutadas optikas, elektronikas, medicinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Cezijan avaižiba vl 1860 spektraližen analizan abul germanijalaižed himikad R. Bunzen da G. R. Kirhhof. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Cezijan kristallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
252 Cf-radionuklid om lujas toksine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Cgačas Nek ( sesoto Qacha's Nek ) om pen' lidn Lesotos , Cgačas-Nekan rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cga%C4%8Das-Nek
Champagne ) om vändai vin , tehtud Francijan Šampan' -regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ampanj
Charles «Charlie» Spencer Chaplin ; sünd. 16. sulaku 1889 , London , Sur' Britanii — kol. 25. tal'vku 1977 , Veve , Šveicarii ) om amerikalaine i britanijalaine lamanan kinon aktör, kinoscenarist, muzikankirjutai da režissör, üks' mail'man tetabiš aktörišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caplin_%C4%8Carl%27z
Charles-Edouard Jeanneret-Gris ), 6.10.1887, La Šo de Fon - 27.08.1965, Rokebrün Kap Marten , oli šveicarižen augotižlibundan francijalaine arhitektor, modernizman pioner, rahvahidenkeskeižen stilin arhitekturan ezitai, pirdai da dizainer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Charles Robert Darwin ; 1809—1882) — britanijalaine londusentedoidai da matkai , kudamb pani evolücijan teorijan alusen i eziti londuseližen valičendan meletusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Darvin_%C4%8Carl%27z
Chile ), täuz' oficialine nimi — Čilin Tazovaldkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Chișinău , [kiʃiˈnəw]) om Moldovan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ki%C5%A1in%C3%B6v
Christianismus ) om üks' mail'manreligijoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hristanuskond
Chủ tịch ), hän-žo azekhiden vägiden päkäsknik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Ciklonan suugil mö tulim Enarvehe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Cimex lectularius ) om gaved' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kodiludeg
Cin'-dinastii , kudamban alusen Cin' Šihuandi pani, tahtoi valdoita Kitajal 10 tuhan ičeze sugupol'viden aigan, no oli heittud hänen surman jäl'ghe severziš voziš (vl. 206 edel m.e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cin' Šihuandi eli jäl'gmäižid vozid ičeze sur'kulus pert'kulun kompleksas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cin' Šihuandi-imperator kävuti millioniden mahtusid toižiden-ki sur'kuluiden sauvomižiden aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cin' Šihuandi koli, a Čžao Gao da Li Si ümbärziba ajoregi solakahal kalal i läz kaht kud katliba hänen surman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cin' Šihuandi oli sündnu Han'danihe ( Čžao-valdkundan pälidn) da oli kolnu matkan aigan Päivnouzmaižen Kitain territorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cin' Šihuandi sana sanaha znamoičeb «Cin'(-dinastijan) imperator-alusenpanii». https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cinin znamasine tond Kitain šingoteshe om siš, miše kaik jäl'ghižed Kitain valdkundad kävutiba hänen administrativiž-bürokratišt ohjanduzsistemad [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Cink ( Zn ) om 30nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Cink om levitadud londuses keskmäras, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Cink om normaližiš arvoimižiš kattud oksidan kerthel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Ciren-Daši Doržijev radab sen ezimehen vs 2015 elokun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Cirkonii ( Zr ) om 40nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Cirkonii om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Cirkonijan avaiži vl 1789 germanijalaine himik M. G. Klaprot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Cirkonijan brusuded ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Cisternvagonad oma vedamha valabid jüguid (nozoluzid: kivivoi da kivivoiprodukcii, aktivižed himižešti substancijad, nozoltadud gaz, vezi, maid), a mugažo jauhod da nozolad cementad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport ( PKV ) sijadase 6 kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Civiline regionaline lendimport ( SEK / СРМ ) om lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Clara Josephine Wieck Schumann ; sünd. 13. sügüz'ku 1819 , Läipcig — kol. 20. semendku 1896 , Frankfurt Mainal ) oli saksalaine pianist, muzikankirjutai da muzikaline pedagog. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0uman_Klara
Claymore ) om kaks'käzižen (harvemb — ühs'käzižen) mekan eriline tip, kudamb kävutihe Šotlandijas XV—XVII voz'sadoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kleimor
Coat of Arms of Barbados ) om vahvištadud 1966 -nden voden kül'mkul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbadosan_valdkundznam
Codex Voynich ) om mistine kirj, kudamb om kirjutadud läz 600 vot tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Voini%C4%8Dan_k%C3%A4zikirjutuz
Commonwealth of the Bahamas ), om valdkund ühtennimižil saril Pohjoižamerikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Concepción ) om lidn Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Konseps%27jon
Consiglio federale ) 7 ühtnijanke, parlament valičeb heid ičeze velgusiden strokun pitte (4 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Constituição ) om väges vs 1976 sulakun 25. päiväspäi möhembaižiden znamasižiden vajehtusidenke (vozil 1982, 1989, 1992, 1997, 2001, 2004 da 2005). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Constituţia ) oli vahvištadud parlamental vl 1994 heinkun 29. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel elokun 27. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Coordinated Universal Time ) om standart, kudamban mödhe reguliruidas aigan i datan . https://vep.wikipedia.org/wiki/UTC
«Cordillera» ispanijaks znamoičeb «mägisel'g». https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Corsica ) om Francijan sar' da region. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korsik
Corvus corax ) om kroikoivuiččiden sugukundan lind . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kroikoi
Corynorhinus townsendii . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96l%C3%A4pakaine
Countryball:ad oma mujutadud ičeiž flagiden mujuil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polandball
Cranz ) om Venäman kurortine lidn Kaliningradan agjas , Zelenogradskan rajonan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogradsk
Cristoforo Colombo , ispanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Cristóbal Colón , 1451, Korsikansar' , Genujan tazovaldkund (ühten versijoišpäi mödhe) — 20.5.1506, Valjadolid , Ispanii ) — ispanijalaine merimatkai i uziden maiden avaidai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Csongrád megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Congrad_(agj)
Culicidae ) om gaved' . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27k
Cvitterion om neitraline molekul pozitivižen da negativižen täutkidenke erasiš tahoiš molekulan irdpolel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Cámara de Senadores ) 30 valitud ühtnijanke, valdkundan varaprezidentanke ezimeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
D'jor Mošon Šopron-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om D'jor . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor_Mo%C5%A1on_%C5%A0opron
D'jor Mošon Šopron-agjas om 7 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor_Mo%C5%A1on_%C5%A0opron
D'jor ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor
D'äšarv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
2012 DA14 om asteroid appolonoiden gruppas . https://vep.wikipedia.org/wiki/2012_DA14
D. Medevedev om sündnu 14.9.1965 Leningradha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Daerah Khusus Ibu Kota Jakarta ), Indonezijan pälidn da sen surembaine lidn, kudamb sijadase Jav -saren lodehližel randištol, kus Čilivung -jogi (Kali Besar-jogi) lankteb Javanmerhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEakart
Dagestanan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan päivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan pämehen, Rahvahaližen Suiman da Ohjastusen pert' Mahačkalas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkund om olmas vl 1921 vilukun 20. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan Tazovaldkund ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestanan geografine sijaduz, reljef da klimat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Dagestan om Venäman kaikiš äirahvahaližemb region. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Da i völ pajatan gitaranke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Dakkan eläjiden lugu om 9,724,976 ristitud (2005). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dakk
Da kodirandale. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Da leta abuti. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Da male kirboti. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Dambadme mäneb Rengazavtote ümbri Piteriš , sen täht umal Bronkan da Kronštadtan keskes om ajatud vedenalaine tunnel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Da nevoi, openzi. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivudedme suves (piduz — 68 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danii , täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz ( dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijal om kaks' avtonomijad avaroiden oiktusidenke, no penen ristitištonke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan Statistikan radnikoičend (dst.dk). https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan kel' ( dansk ) om valdkundkel' Danijas , Fareran sariš , Grenlandijas da EÜ :s. Pagižijoiden lugu om läz 6 millionad rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danijan_kel%27
Danijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danijan_kel%27
Danijan klimat om ven , mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomiden voz'aigoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2006, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danijas elädas danijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Danni (todesine nimi — isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danni
Dante Alighieri , täuz' nimi Durante del'ji Aligjeri , 30.05.1265 — 13 vai 14.09.1321) — italijalaine runokirjutai, üks' italijan kirjankelen sädajišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dante_Aligjeri
Dante Aligjeri (italijan: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dante_Aligjeri
Da pörtas оzuti. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Da randal ozuti. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Darvinan koncepcii om anttud "Matk Bigläl" -kirjas (1859). https://vep.wikipedia.org/wiki/Darvin_%C4%8Carl%27z
Da suren kanzanke… http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Das Österreichische Bundeswappen ) om vahvištadud 1918 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrijan_valdkundznam
Da sőti, kazvati. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Daugavpilsan oficialine lehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Daugavpils
Daugavpils (mugažo latvijan kelel ; edel 1920 vot Dvinsk , edel 1893 vot Dünaburg , vozil 1656—1667 Borisoglebsk ) om Latvijan lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Daugavpils
Davai kaigam houd i panem sinna, mi om paremb. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Davidan poig i Davidan Ižand Uz’ Zavet, (2006), с. 113-114; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
D (d) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/D
De Nationale Assemblée ) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Debrecen (mugažo mad'jaran kelel ; saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Debrecen
Debretinum , pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Debrecen
Debütine al'bom oli pästtud 2005 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ter%C3%A4sbetoni
Debütiruitud kut aktör « Meksikalaine »-fil'mas (1955) Marijan roliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Dedam oli radnu necil’ zavodal nel’l’kümned vot. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
De facto, a formaližikš valdkund eile evron zonan ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
De-fakto kel'dud Venämas , no kogonanzo om populärine ičemoi (dai ei vaiše) valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Happy_Tree_Friends
Deitonan kožundkirjutesed oma valdkundan Konstitucijaks [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Del'ta ( Δ , δ ) om grekan kirjamišton nellänz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Del%27ta
Demografižen situacijan polhe vl 2014 I fartalan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Depressii ( depressivine olend ) om kaikiš levitadud psihine palahtelend . https://vep.wikipedia.org/wiki/Depressii
Deputatad pandas eloho ičeze valdatusid aigotel'di, niiden valdatusiden strok om 5 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Deputatoid valitas nellän voden strokuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Derbentan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbentan_rajon
Derbent ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbent
Derevänkan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Derevänk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Derevännojen küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Derevännoje ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Deutschland , vepsän transkripcii «Doičland»), täuz' oficialine nimituz — Saksanman Federativine Tazovaldkund ( saksan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Deutschsprachige Wikipedia ) om Vikipedijan jaguz saksan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksan_Vikipedii
Deviz — «Жаркие. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Dežavü ( franc. déjà vu — «nähtud jo») om psihine olend, kudamban aigan ristit rižab, miše hän om jo olnu konz-ni mugoižes situacijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/De%C5%BEav%C3%BC
Dialektan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksan_kel%27
Diametr om läz 44 metrad da mass om läz 130 tuhad tonnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/2012_DA14
Diego Rodriges de Sil'va i Velaskes ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Velaskes_Diego
Diego Rodríguez de Silva y Velázquez ; 6.06.1599, Sevil'j — 6.08.1660, Madrid ) oli ispanijalalaine voimujupirdai, ispanižen voimujupirdandan Kuldaižen aigan ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Velaskes_Diego
Dieter Günter Bohlen ; sünd. 7. uhoku 1954 , Berne , Saksanma ) om saksalaine pajatai, muzikankirjutai, prodüser da TV-person, Modern Talking :an enzne ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolen_Diter
«Die Ärzte» ("lekarid") om germanijalaine pankrokgrupp Berlinaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Die_%C3%84rzte
Dinaran mägišt otab 90% man territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Dirbal ( dyirbal ) om üks' avstraližiden aborigenan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dirbal
Disprozii ( Dy ) om 66nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozii hilläšti muigotub il'mas i kändase oksidaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozii om lujas hüvä katalizator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozijal ei ole ičenašt biologišt rolid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozijan avaiži vl 1886 francijalaine himik P. Lekok da Buabodran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Disprozijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Dissertacii oli vaumiž vodel 1853, i se oli ezmäine tedotö vepsän keles. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Distrito Capital ) da 1 federaližhe territorijha (kaik Venesuelan sared Kariban merel, mülüdas formaližikš Pohjoižamerikha ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Dmitri Anatol'jevič Medvedev (ven.: https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Dmitrii Frolov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 29. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Dmitrii Medvedev , Venäman eksprezident, paneb änikod Mininan da Požarskijan muštpachale, vn 2008 kül'mkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Dmitrii Medvedev om päministraks vspäi 2012. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Dnepranjogi vodab Venämalpäi päliči Vaugedvenämas Ukrainha , kus se lankteb Mustmerhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Dnepran kaikiš surembad ližajoged oma Desn , Pripät' , Ross , Samar da Sož . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Dnepran oiged rand: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Dneprantagaine, Leninan da Tegimišton. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Dnepr om jogi Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Dolgorukii Jurii pani Moskvan lidnan alusen vodel 1147. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
«Domostroi» , täuz' nimituz — Kirj, kudambad kuctas «Domostrojaks» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
«Domostrojan» kaiked tetabamb redakcii om tehtud XVI igän keskes jumalankodin slavižel kelel , sen naceine tegii — Sil'vestr -protopop. https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Douglas Noël Adams ; sünd. 11. keväz'ku 1952 , Kembridž , Anglii , Sur' Britanii — kol. 11. semendku 2001 , Santa Barbar (Kalifornii) , AÜV ) oli britanijalaine kirjutai, dramaturg da kinotarinantegii, jumoristižed i fantastižed sanutesiden tegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adams_Duglas
– Dovedihe olda, kävelin üksnäin-ki, – vastazi tat. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Drakoniden imperatoran kaumuz »-fil'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Drepran randoil seištas sured lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Dublin Metropolitan Area ) mülüb Dublin-lidnha ičesaz (lidnan istorine keskuz faktižikš) da 3 grafkundha (Fingal, Dun Leare Ratdaun, Suvidublin), kudambihe enzne Dublin-grafkund alajagoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Dublin-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Dublin (mugažo anglijaks ; irl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
«Dublin»-nimituz sündui irlandijan kelen sanoiden ühtištusespäi: dubh «must» da linn «abai, učulm, uit». https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Dubnii ( Db ) om 105nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Dubnii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Dubnijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Dubnijan avaiži vl 1970 nevondkundaline himik G. Flörov kollegidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Duman ezimez' om lidnan pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Dumeitihe, mise liineb söm dorogas i vähemb hol’t’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Dum valičeb administracijan pämest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Dušanbe -pälidn, 2 agjad ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Dzeta ( Ζ , ζ ) om grekan kirjamišton kudenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dzeta
Däl’gele oli rad löulemba. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Däl’ges kollektivizacijad ižandad ol’d’he lähttud ken kuna, ecmaha parembad elod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Däl’ges käs’k oigeta sormed stolale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Däl’ges mö hätken dumeim, ken hö ol’d’he, kuspei, ii-ik partizanįšpei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Däl’ges necida mam uspokoihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Däl’ges necida mö em zavot’t’ud pagendelda, a piitliškanzimįi päčin taga. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Däl’ges školad pidi proitta suksil i edel urokįid pidi sanuda nastovnicale kuverdan oled proidnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Dölota koivuine ei koverdelde. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koiv
Dürer oli ezmaižen čomamahtteoretikan Pohjoiževropas. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCrer_Al%27breht
Džeims Uatt ( anglijan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uatt_D%C5%BEeims
Džet Li edesti Cinin Šihuandin-rol' neciš Gollivudan blokbasteras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Džinsoiden kodima om Italii ; sen paloin, niiden nimi libub Genui -lidnan nimespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEinsad
Džordž Vašington ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Džordž Vašington oli sündnu vodel 1732 uhokun 22 päiväl manpidajan kanzha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Džuzeppe Fortunino Frančesko Verdi (italijan: https://vep.wikipedia.org/wiki/Verdi_D%C5%BEuzeppe
Dərbənd ) om Venäman lidn Dagestanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbent
Dərbənd rayonu ) om rajon Dagestanan Tazovaldkundas ( Venäma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbentan_rajon
D’al’gid oli äi, lapsile voi huzeita d’al’ges urokįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
D’oksele, kül’be, vända i sa kalad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
D’okselin kacmaha om-ik soubas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
D’oksin kodihe i sanįin mamale hivän melenke: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
D’ouhon antihe karteižid möto, i mam paštįi liiban ičeze päčiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
ELDIA om äitedoine oppindprojekt, kudamban pätegend om abutada, udes arvostelda i el’geta udel ladul ühten personan i mez’kundan äikeližut. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
«EN» — anglijan kelen znam ISO:n 639-1 mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Ecijad läksiba udele tele i kändihezoi hurale polele, kodin polhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ecijad pagižiba völ pordon, eskai tat zavodi nukkuda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eci, kut leibäd ecid, siloi löudad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Ecin školanno –iilä, mänin okopaha – siga i venub. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ecmaha härgad mäniba tat L’ošanke i paimen. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Edahaks-ik om tägäpäi Šimjärvehesai? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Edel XX voz'sadad ingermanlandijansuomalaižil oliba olmas kaks' etništ pägruppad: evremeisad ( suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Edel aigad ala tege kelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Edelespäi džinsad tegiba tutabikš Anglijas da Francijas , no saiba sur' populärižuz AÜV:oiš , kus ned tegiba uniforman odvaks palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEinsad
Edeline Internet-adres oli lurkmore.ru . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lurkmore.to
Edel ičeze surmad Cin' Šihuandi sädi kirjutez zavetoičendanke ičeze vanhembale In Fu Su-poigale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Edel kaikid ned čukaldase lähtkehe, ked oma ühtnüded arboindas Sünduman aigan, a mugažo čudilkad (bukoid) — miše grähkid pesta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Edel kanikulįid Selma keraz’ miid školanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Edel keles ei olend personaližed pronominoid (nügüd'läižed pronominad oma velgsanad tupi -kelišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Edel konz tulda armijaha süguz'kul 1917, hän oli bankrandikan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Edelkävujiden erineden, nece administrativine sistem oli keskustoittud täuzin [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Edel meiden aigad eraz-se piramidanvuitte sauvuz oli käpin päks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
”Edel oli, a nügud’ en teda”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Edel ol’d’he keratud kaikid lapsid, kudambid pidi opeta školas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Edel oraine, keskel keraine, jäl'gil (jäl'giči) labidoine (kana). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Edelpei necin tegi bat’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Edel ripmatont nimitihe kolonijad Bel'gijan Kongo:ks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Edel uberim polostan Änižröunal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km². 2011 vodel eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Edel 1968 vot Suvipäivlaskmaine Afrik oli Namibijan sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Edel 1999 vot — avstrijan šilling . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Edel 1999 vot — bel'gijan frank . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Edel 1923 vot eländpunktan nimi oli Novomariinsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anadir%27
Edel 2011 vot — estin kron . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Edel 1999 vot — irlandijan funt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Edel 1999 vot — ispanijan peset . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Edel 1999 vot — italijan lir . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Edel 2008 vot — kipran funt ; pohjoižes palas turkan lir (TRY) kävutase. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Edel 2014 vot — latvijan lat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Edel 1795 vot lidn nimitihe Kacübijv , möhemba — Hadžibei [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Edel 2015 vot — litvan lit . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Edel 1999 vot — lüksemburgan frank da bel'gijan frank . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Edel 2008 vot — mal'tan lir . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Edel 2002 vot — portugalijan eskudo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Edel 2012 vot semendkun 11. päiväd hän oli Tazovaldkundan prezidentaks, sid' läksi erindha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Edel 1926 vot sen nimi oli Novonikolajevsk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Edel 1935 vot sen toine nimituz oli Persii mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Edel 1778 vot sidä nimitihe Räzanin Perejaslavl' . https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Edel 2009 vot — slovakijan kron . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Edel 2007 vot — slovenijan tolar . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Edel 2002 vot — suomenman mark . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Edel 1999 vot — vatikanan lir . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Edemba mödvedhe, lidnan röunan jäl'ghe, jogi nimitase Pohjoižeks Dvinaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Edemba, rajonad alajagase municipalitetoihe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Edemba rajonad jagase 61 lidnha da 916 küläkommunha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Ed-ik pästa mindai zahodaha-ki?.. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Edison sai AÜV:an 1093 patentad da läz 3000 - toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Edison_Tomas_Alva
Eduskunta , roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Ed ved’ taci kaiked necida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
E (e) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/E
Eerste Kamer ), mülüb 75 ühtnijad (agjoiden nevondkundad valitas heid 4 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Eesti Vabariik ), om valdkund Pohjoiževropas , Baltijan meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Eesti ), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund ( est. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Efferentine da afferentine innervacii om käziden südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Egiptalaižed da vavilonalaižed kävutiba Pifagoran teoreman toižendad völ 2000 vozil e.m.e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Ehttähtaz , Homendeztähtaz da Zor'atähtaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Ei edahan meiden küläspäi oliba järved: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eiffel 65 om italijalaine evrodensgrupp Turinaspäi (vspäi 1998 .). https://vep.wikipedia.org/wiki/Eiffel_65
Ei kaht carid ühthe lidnha mülütagoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ei kaiked nened "fobijad" oma psihižed palahtelendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fobijoiden_nimikirjutez
Ei kala dai ei liha-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Ei karged nagriž ezmäižeks hapne. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Ei koir ujumaha opete händad ligotamata. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Ei kožmuz, vaiše rid Uz’ Zavet, (2006), с. 172-173; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Eile dokumentiruidud lavan heitandoid Kilimandžaron polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Ei mülü Kriman Tazovaldkundha , hot' om Krim-pol'saren südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Ei niken sündu kirvez kädes. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Ei nägu surid satusid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Einšteinan - Bosen kvantine statistik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Einšteinii ( Es ) om 99nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Einšteinii avaitihe vl 1952. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Einšteinii om radioaktivine hobedakaz metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Einšteinijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Einštein om 300 tedotöiden fizikas, 150 tedotön istorijas da tedon filosofijas avtor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Ei ole elementan sinteziruindan naprindad tähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbiunii
Ei ole kondi vär, a lehm om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Ei ole lidnanvuiččid žiloid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Ei olend pästtud tehmižehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sisu_SA-110
Ei ole ni-midä pehmedamb maman kät. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Ei ole olmas ičeze azekhid vägid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ei ole tegimišton edheotandoid lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Ei ole toižid surid lidnoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Ei ole ühtenzoittud konstitucijad valdkundas nügüd'aighasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Ei ole ühtenzoituzsildoid niiden keskes, vaiše ehtatim om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Ei ole čud, miše jäl'ghižiden aigoiden istorikad tegiba meles Cinin Šihuandin polhe, hö oliba tendenciozižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ei päiväine ühtei ühtes čuraspäi pašta. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ei sa melenvaldal ličtas nikenen personaližehe eloho i kanzan eloho, hänen kodi, počtoigendused i hänen arvostuz oma koskmatomad. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Ei sil meri pagan ole, mi koirad randas lipitadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Ei voi nähta paksus, sikš miše ned kazdas läz ladvad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sithine_kuz%27
Ei üht kerdad Kalevala om kätud venän-ki kel’he. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ekvatorialine klimat om räk da neps. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Ekvatorialižed mecad da savannad oma levitadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
El Comegente ) vai Andoiden Gannibal Lekter (sünd. 14. semendku 1957 , Kan'jo Sankudo , Venesuel ) om venesuelalaine koditoi serijaine rikoi, man'jak , kannibal da meletoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vargas_Dorangel%27
Elaktroenergijan kulutuz kazvab teravas, i Marokon ohjastuz ecib energijan uzid purtkid, mugomid, kut päiväižen energii, londuseližen gazan energii i tž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Eleanor Alice Burford ); sünd. 1. sügüz'ku 1906 , London , Sur' Britanii — kol. 18. viluku 1993 ) oli britanijalaine ( anglijalaine ) kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hibbert_Eleonor
Eleanora Ruzvel't pidab ispanijankel'žen deklaracijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Elektroenergetikan aluz — lämuzelektrostancijad , kudambad ratas hilen turbiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Volgogradanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Elektron ( amuižgrek. ἤλεκτρον « jartal' ») om stabiline heneg negativižen täutkenke , strukturan materijan üks' päühtnikoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Elektronan lähtend andab kationad (kuvan huras), sen-žo aigan elektronan tulend andab anionad (oiktas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Elektronan mass om penemb, sen avaruden täutandan ičendad oma lujemba (elektronad oma materialižed lainhed ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Elektronine vajehnik om vajehnik kompjuteras vai toižes elektronižes ladimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Elektron ühtneb välläs , elektromagnitižes da gravitacižes vastaimižpainegiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Elektruz importiruiše Italijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Elemental ei völ ole nimed, sikš se kuctas pordaigaližeks Ununoktii-nimeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununoktii
Elemental ei völ ole nimed, sikš se kuctas pordaigaližeks Ununpentii-nimeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununpentii
Elemental ei völ ole nimed, sikš se kuctas pordaigaližeks Ununseptii-nimeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununseptii
Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden mödhe voib olda mugoi-ki: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Elementan sinteziruindan naprind oli vl 1985 Berkli -lidnas ( AÜV ), no eksperiment oli satusitoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununennii
Elementarižiden henegiden fizikas nügüd'aigaižen el'gendusen mödhe, elektron om jagamatoi da strukturatoi heneg 10 -17 sm-keskustoihepäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Element om nimitadud Amerik -kontinentan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Element om nimitadud Einšteinan Al'bertan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Element om nimitadud Fermin Enrikon muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Element om nimitadud Kalifornii -štatan (valdkundan) mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Element om nimitadud Lourensan Ernestan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Element om nimitadud Mendelejevan Dmitrijan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Element om nimitadud Neptun -planetan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Element om nimitadud Nobelin Al'fredan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Element om nimitadud Uran -planetan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Element om nimitadud Venäman ühten latinižiš nimitusišpäi mödhe ( Ruthenia ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Element om nimitadud amerikaižen Berkli -lidnan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Element om nimitadud penen Pluton -planetan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Element om nimitadud skandinavižen Tor-jumalan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Elias Lönnrotan dissertacii "Om det Nord-Tschudiska språket" oli paindud eripaindusen (2002). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Elias Lönnrotan keratud sarnoišpäi tehtihe mugažo suomenkeline kirj. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Elias Lönnrot "kerazi" "Kalevalan" Karjalas da Suomenmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalevala
Elias Lönnrot (lugedas: lönn-ruut ) — sur' suomalaine tedomez', lekar', kaikjal tutaban « Kalevalan » sädai. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Elias Lönnrot oli lekar' ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Elias Lönnrot oli sündnu vodel 1802 sulakun 9 päiväl goll'ha küläomblijan kanzha Sammattihe (Udenman agj) i eli mairhes. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Eliba veľľ sizarenke - Vas’a i Kaťa, i oli heil kaži. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elin, kazvoin, veslas gulein, radoin minä vahvas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eli-oli car’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elisabeth Alexandra Mary (Windsor) ); sünd. 21. sulaku 1926 , London , Anglii ) om 12. da nügüdläine britanijan kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elizavet_Toine
Elizavet Toine ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elizavet_Toine
Elizavet Toine -kunigaznaine om parlamentan ühtnii mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Elokaz Lüi Buvei -torgovan andoi hänele rahoid sihe azjaha da andoi toivotuz sirta händast tobmuses ülähäpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Elokaz mez’ i Lazar’ Uz’ Zavet, (2006), с. 182-183; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Elokun 18. päiväl , ičeze huliganižes tegos, hän i 2 erazvuiččed «Pussy Riot»:an solistad, Marija Alöhina da Ekaterina Samucevič , oli sittud 2 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolokonnikova_Nade%C5%BEda
Elokun 18. päiväl ičeze huliganižes tegos (pajatandas i koukičendas päjumalanpertiš) koume kollektivan solistad ( Nadežda Tolokonnikova , Marija Alöhina da Ekaterina Samucevič ) oliba suttud 2 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pussy_Riot
Eloku om voden kahesanz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Eloku
Elo kuti mugoi, kut i pälidnoiš, vaiše ei mugoi-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elo meleta kuti puzu reigunke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elon adiv: https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6r%C3%B6%C4%8Dik_Mari
Elon aigan Galilei oli tutab kut geliocentrižen Mail'man sisteman polenpidai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Elon jäl'gmäižen voz'kümnen aigan imperator oleli ičeze pälidnas harvoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Elon leib Uz’ Zavet, (2006), с. 224-226; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Elon lopus tedomez', kudamb jo oli olnu Avostuzprofessoran äjišden mail'man kaikiš surembiš universitetoiš, tartui melel toižehe agjaha, ühtenzoittud lapsidenke, — kanzoiktuz , hän radoi siš Jelin universitetas i pästi kaks' töd ühtmudel kollegoidenke (kacu "Valitud tedotöd"). https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Elonpun kuva. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elonpu-praznik Vidlas 10.06: žavodiše 15 časud. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Elon tozi ( Правда жизни ) — avtorižed reportažad erazvuiččiš temoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Elo om hüvä! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Elo om tulnu Male läz 3,5 milliardad vot tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Elo: te taivhazepäi om löutud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Eläbad keled: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ti%C5%BEed_keled
Eläbad muštlosed voinan polhe публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Eläb jono om ristituiden jäl'genduz, kudambad varastadas midä-ni (ozutesikš, voimut tehta ostmine laukas, sada eländpind i m.e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4b_jono
Eläb kaikid kontinentail (sidä kesken Evrazijal ), päiči Avstralijas da Antarktidas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Malind
Eläb tataze pertiš, kalatab, keradab marjoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eläb tropižes Afrikas ( Efiopii , Kenii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Platyptilia_morophaea
Elädas Grekanmas , Venämas da Turkanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_grekalai%C5%BEed
Elädas Pol'šanmas , Čehanmas , Slovakijas , Venämas , AÜV:as , Litvanmas da toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1alai%C5%BEed
Elädas Venämas , Ukrainas , Kazahstanas , AÜV :as, Latvijas , Saksanmas da toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Elädas Venämas , Ukrainas , Kazahstanas da Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kozakad
Elädas läz Amur -jogen sud Habarovskan randas i Sahalin -sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nivhalai%C5%BEed
Elädas tobjimalaz Vaugedvenämas , da mugažo AÜV :as, Venämas , Litvanmas , Ukrainas da toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4lai%C5%BEed
Elägaha igän, rahvahan kul’tur! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Eläjad pagištas araban da berberan kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Eläjiden enambuz eläb merirandan da Rif-mägiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Eläjiden enambuz om katolikad . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Eläjiden keskes vaiše koumandez om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Eläjiden lugu ( ? https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ablon:El%C3%A4ndpunkt
Eläjiden lugu — läz 8 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cga%C4%8Das-Nek
Eläjiden lugu — 10,8 mln. Enamba 97% eläjid vl 2006 oliba ortodoksižen jumalankodikundan hristanuskojad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Eläjiden lugun vähendamižen päsü om ekonomikan hondon situacijan tagut 1990-zil vozil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Eläjiden lugu om enamb 2,8 millionad ristitud; enamb 4,3 mln elädas aglomeracijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Eläjiden lugu om enamb 343 tuhad ristitud (aglomeracijas om enamba 500 tuhad). https://vep.wikipedia.org/wiki/So%C4%8Di
Eläjiden lugu om läz 240,705 ristitud (2007). https://vep.wikipedia.org/wiki/Abhazii
Eläjiden lugu om 83,303 mest (2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pori
Eläjiden lugu om 645,200 mest (2010 vodel). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Eläjiden lugu om 1,817 mln. rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Managua
Eläjiden lugu om 1 286 383 ristitud (2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sofii
Eläjiden lugu om 358 614 ristitud (2014), a pind — 175,98 km 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bidgo%C5%A1%C4%8D
Eläjiden lugu om 42 470 ristitud (2011), a pind — 32,2 km 2 läz. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu
Eläjiden lugu om 68,014 ristitud (2016), a pind — läz 2031 km 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4menlidn
Eläjiden lugu om 103,344 ristitud (2013), a pind — läz 154 km². Nügüdläine lidnan pämez' om Jürki Müllüvirta ( suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Laht_(lidn)
Eläjiden lugu om 77,547 ristitud (2013), a pind om läz 97 km 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sombathel%27
Eläjiden lugu — 157 897 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Admiralteiskii_rajon
Eläjiden lugu — 227 880 ristitud (2006). https://vep.wikipedia.org/wiki/Maseru
Eläjiden lugu - 367,7 tuhad rustitud (2012), pind — 124,538 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Eläjiden lugu — 23,1 tuh. ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Eläjiden lugu vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEevsk
Eläjiden religiozine mülükund: https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEakart
Eländpunktad — 1544, sidä kesken: https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1803. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Eländpunktan aluz om pandud vl 1221 kuti Alaman Uz'lidn (ven.: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 kuti Aleksejevsk lidnan statusanke Aleksei-carinpoigan oiktastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Svobodnii_(Amuran_agj)
Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti Bahmutan varmitez (ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Art%C3%B6movsk_(Doneckan_agj)
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Dvigatel'stroi-žilo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Eländpunktan aluz om pandud vl 1780 kuti Konstantinogorskan lidnuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti Menšikovan pert'kulu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti Mihailovskoje-külä . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti Nikolajevskii post . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Eländpunktan aluz om pandud vl 1971 kuti žilo «Raduga»-konstruktorbüron radnikoiden täht sodunus tahos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Penz
Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke, Permskoje-külän (sen aluz oli pandud vl 1860) da nanalaižiden Dzemgi-seižundtahon sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Eländpunktan aluz om pandud vl 1648 lidnan statusanke kuti Simber-lidnuz kaičemha Venämad kalaidajiden heimoiden vägitungendad vaste päivnouzmpolespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Eländpunktan aluz om pandud vl 660 meiden erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%A4nd%C5%BE
Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 žiloks Hibinogorsk -nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Eländpunktas oma škol, kirjišt, kul'turkodi, počt i kaks' torguinsijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paltog
Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti pandud Ustügan Kiprianal vodes 1212 Mikoi-arhangelan jumalankodi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan vl 1548. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan vl 999 Uz'lidnan kodeksas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan vl 903 lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Eländpunkt om mitte-se sija vai taho, kus elädas ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4ndpunkt
Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1812. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk_Kam%C4%8Datskii
Eländpunkt sai lidnan statusan vl 1870. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
El’genzin sen amu... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Emagaižiks tehtas void! http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Emag nägišt’ miid iknaspei i d’oksi kidanke pordhile: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Emant embįinu varastada i dumein d’oksta päliči dorogad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Em ehttud i kud opetaste, kut posadaha tul’d’he finnad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Em eht’t’ud zavot’t’a kaida, kut kuulištim ambuskelusen. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Emiratoiden pämehed oma sen ühtnijoikš (7 mest). https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Emäganpäivän päjumalanpert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Emälähte — lähte, kuspäi not sadas jänalaižen püdon aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Emänik — notan emän vedatai, jänalaižen püdon ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Emäč om burhahk, sel'g om burakaz pitkähkoiden muzoiden kirjaviden läipidenke, sil'män päl om loštakaz vauvaz kulm, nök om pakuižbur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Emäčun kohtukahuz' jatkub 9 kud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Emäčun kohtuz jatkub 67 - 74 päiväd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Enamb Karjalan eläjiden koumandest eläb kaikiš surembas lidnas da tazovaldkundan pälidnas — Petroskoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Enamba 83% Litavnman eläjid — litvalaižed , 6,6% — pol'šalaižed , 5,4% — venänikad da 1,3% — vaugedvenälaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Enamba 45% Ročinman kompanijoiden (200 radnikanke da sen ülemb) päfaterad sijadase pälidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Enamba 90% eläjid oma venänikad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Enamba 20 järved om rajonan tahoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Enamba mi 99.9% Mirun nägujas substancijaspäi voib olda plazman nägus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Enamba mi 100,000 kirjutust: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Enamba 2,2 mln. ristitud elädas lidnan aglomeracijas vl 2015, se om Ročinman ristitišton 22%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Enamba radod doidįi mamale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Enamba 90% ristituid eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Enamba 20 sildad om saudud päliči Moskvanjoges lidnan röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Enamba 2800 sportmehed ühtniba Vändoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Enamba 40% territorijad venub Pohjoižen nabakehkruden südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Enamb koumed tuhad vot (edel kafedraližen päjumalanpertin Linkol'nas sauvondad Anglijas, läz 1300 vot) piramid oli kaikiš korktemban sauvusen Mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heopsan_piramid
Enamb 20 mul'tfil'moiden, sidä kesken tetaban « Kozakad »-mil'tserialan tegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dahno_Vladimir
Enamb oli akįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Ende biologad oma lugenuded, miše Amerikas eläb reboiden erine erik, no jäl'gmäižil aigoil se lugedas jo rusttan reboin alaerikoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Ende kaks' suomalašt küläd seižuiba neniš tahoiš — Kuusoja da Pohjajoki ; mugažo Papingondo-külä oli ülüdel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Ende kodipasklindun areal oli röunanus Pohjoižel Evrazijal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Ende nencalaižed ottiba agjan kaikid pohjoižid randištoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Energine arvuz vai kalorižuz om energijan lugumär, kudamb tegese ristitun organizmas sömproduktoišpäi sömänsulatusen aigan, ku energii otase kogonaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Energine_arvuz
England ) om üks' Suren Britanijan administrativiž-territorialižiš paloišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglii
English Wikipedia ) om Vikipedijan jaguz anglijan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_Vikipedii
English ) om germanižen gruppan indoevropine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
«Enjoy the Silence» ( Magitadas hillüdes ) om tetab Depeche Mode :an pajo da ühtinnimine singl « Violator »-al'bomas, kudamb om pästtud 1990 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Enjoy_the_Silence
Enkumena Nûnerên Êrak ) 328 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
En meleta, miše olen hüvän objektan biografijan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
En mušta, kut händast kuctihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
En olnu rohked i toižiš azziiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Enzne Nevondkundoiden Pert' om Tazovaldkundan Parlamentan, pämehen da Ohjastusen pert' Vladikavkazas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Enzne jenaral-gubernator om Artur Foulks (oli otnu radsijad vozil 2010-2014). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Enzne prezident ičeze hökkähtusen mödhe tegese üläkodin ližaühtnijan elon pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Enzne vahvištadud vl 1994 Konstitucii kadoti ičeze väged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Enččed nimed: alusen jäl'ghe da vozil 1457-1781 sen nimi oli Hlinov , no vozil 1374-1457 da 1780-1934 lidnad nimitihe Vätk:aks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Enččel näradoičijoikš oliba Dima Bilan , Pelageja da Leonid Agutin (ezmäižed koume sezonad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Enččel pajol manitab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Eposan ezitamižvastusel Šoutjärven muzejan zalas oli äi ristituid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Eposan ezitandvastusel pajati Šoutjärven rahvahaline hor. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Eposan pohjaze om ottud vepsläšt rahvahališt fol’klorad da mifologijad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Eposan tegii Nina Zaiceva – hural polel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Epsilon ( Ε , ε ) om grekan kirjamišton videnz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Epsilon
Equisetum palustre ) om äivoččiden hinäsižiden kazmusiden erik Kortehiden sugukundaspäi ( Equisetophyta ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Oravanh%C3%A4nd
Erased biologad lugedas koirid händikahan alaerikoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Erased lapsed openzihe miide pertiš toižel etažul. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Erased toižed igähižed rahvahad: cahuralaižed — 0,34% (9771 rist.), tatalaižed — 0,02% (456 rist.), mägievrejalaižed — 0,01% (196 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: dolganalaižed — 1906 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: estilaižed — 0,09% (625 rist., sidä kesken setulaižed — 0,02%, 123 rist.); latvijalaižed — 0,07% (442 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Erased toižed igähižed rahvahad: kumikalaižed — 0,21% (619 rist.), rutulalaižed — 0,20% (584 rist.), lezginalaižed — 0,16% (451 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad oma evenkalaižed — 2974 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: permin komilaižed — 659 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: saamalaižed — 1599 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Erased toižed igähižed rahvahad: tuvalaižed — 0,08% (158 rist.), šorijalaižed — 0,04% (87 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: udmurtalaižed — 0,28% (1932 rist.), mordvinalaižed — 0,12% (862 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Erased toižed igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,03% (412 rist.), komilaižed — 0,02% (295 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Erased toižed igähižed rahvahad: šorijalaižed — 0,22% (1150 rist.), tuvalaižed — 0,18% (936 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Erasiden andmuseden mödhe, unbibijan izotopad oma olmas londuses ( torijan kezandmaiš, dai sen südäiolend niiš om tühjine), no himikoiden enambusel om heilündoid neciš faktas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbibii
Erasiden regioniden nimed oma berberan augotižlibundanke [1] : https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Erasid ližanimid kävutadas ioniden äikerdoitud täutkenke täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Erasid norid väges uugotet’he opemaha Suomehe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Erasid runoid hän kirjutab lapsiden täht, miše verazkeližes mirus eläjad vepsläižed lapsed voižiba tundištadas maman kelenke (2008). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Erasile ulotįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Erasil sijoil nägui lunt, kudamb ei sula kezal-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Erasišti lugedas, miše om olmas kuverz'-se mirud (n. k. leveduzpirdaižed mail'mad), nece gipotetišt miruiden kundad kuctas Mul'timiruks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Erazvuiččed klimatižed zonad oma Suviafrikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Erazvuiččed sömjändused ližadase gavedile da kazmusiden semnile sötamha paskačuid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Erazvuiččiš maiš, kus om komiksoiden šingotadud industrii, niiden täht oma ičeze nimitused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komiks
Erazvuiččiš maiš (sidä kesken Venämas ) vändai vin om šampanjan sinonim. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ndai_vin
Erašti däskel’ kenginevoho da sobihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Erašti elektronižes vajehnikas voib löuta mugažo sanuiden kävutamižen ozutesed i vajehtada kändmižen čuraduz (ozutesikš, anglan kelespäi venäkel'he vai venäkelepäi anglan kel'he). https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Erašti nagr voib olda reakcijan nervkingiteshe (nervine narg) vai olda psihižen palahtelendan tundusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagr
Erašti plazmad nimitadas substancijan nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) agregatižeks olendaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Erašti voib mödustase orkestikal (mugažo mimikal ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Erbii ( Er ) om 68nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Erbii kävutadas metallurgijas, optikas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Erbii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Erbijan avaiži vl 1843 ročilaine himik K. Mosander. https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Erbijan löudmižsijid om AÜV:oiš , Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin Mal'mö -lidnanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Eric Newkirt «XL» Singleton ; sünd. 6. kül'mku 1968 , Uz' Jork , AÜV ) om amerikalaine repper , kaikiš tetabamb ühthižtön Modern Talking :anke mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singlton_Erik
Erik: https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Eriline status om kelil, kudambid kävutadas religijan täht [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Eriližen gruppan oliba Alalugan suomalaižed-lüteranad (Kurgalin pol'sar', Födorovk , Kallivere küläd). https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Erindprezident tegese Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Erine federacijan subjekt vs 1992 semendkun 16. päiväspäi (erištui Stavropolin randaspäi ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Erine territorialine ohjandaikund om edahaižil saril ohjastamha — irdterritorijoiden ohjandaikund ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Erištab: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27
Erižen adivon matkas linneb amerikalaine fotokuvadai Steve McCurry. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Erkül' Puaro ( fr. Hercule Poirot ) om literaturine personaž, Agatan Krisrin äjiden detektividen päuroh. https://vep.wikipedia.org/wiki/Erk%C3%BCl%27_Puaro
Ermitažan muzejankompleksha mülüb viž sauvust: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Ermitažan sauvusiden kompleksha mülüdas mugažo: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Ermitaž-muzejan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Erotik ( grekan kelespäi ἔρως — himo ) om seksualižiden emocijoiden oigendamižen čomamaht ( voimujupirdandas , fotografijas , literaturas , fil'miš , pajoiš ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Erotik
Ervin Rudol'f Jozef Aleksander Šrödinger ( saksan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0r%C3%B6dinger_Ervin
Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger) (12.08.1887, Ven – 04.01.1961, Ven) oli avstrijalaine fizik-teoretik , kenen pätöd oma kvantmehanikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0r%C3%B6dinger_Ervin
Esbo ) om lidn Suomenmas , Udenman provincijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Espoo
Eschmeyer W.N., Fong J.D. Klassifikacii sugukund/alasugukundan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Eschrichtius robustus vai Eschrichtius gibbosus ) om Kitanvuiččiden heimkundan meri živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahk_kit
Eskai hänen saldatad ei tekoi, ajab-ik heidenke imperator vai ei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Eskai kezakus tazovaldkundas erasti oleskeleb halad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Eskai nügüdläižen aigan, «6502» om üks' kaikižiš populärižiš mikroprocessoroišpäi mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/MOS_Technology_6502
España ), täuz' oficialine nimituz — Ispanijan Kunigahuz ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Esperanto om ratud rahvahidenkeskeine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Esperanto
Espoo , ročin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Espoo
Espoo ( suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Espoo
Estin Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinman parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinman parlamentan pert' Tallidnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinman pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinman reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinmas elädas estilaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Estinmas om 47 lidnad , kudambad mülüdas 15 agjoihe ( maakondad ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Eta ( Η , η ) om grekan kirjamišton seičemenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eta
Etimologii ( amuižgrek. ἔτυμος — todesine, oiged + amuižgrek. λόγος — sekoimine) om kelentedon pala, kudamb tedoidab sanoiden augotižlibundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Etimologii
Et käraukoiš grähkišpäi, ka kolet Uz’ Zavet, (2006), с. 173-174; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Etnografižed gruppad Kaikenvenämaižen rahvahanlugemižen mödhe vl 2010. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
«Euphoria» ( Eiforii ) om Lorinan pajo i ühtennimine singl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Euphoria
Evangelii Joannan mödhe om Uden Zavetan kirj ( Evangelii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii_Joannan_m%C3%B6dhe
Evangelii Lukan mödhe om Uden Zavetan kirj ( Evangelii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii_Lukan_m%C3%B6dhe
Evangelii Markan mödhe om Uden Zavetan kirj ( Evangelii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii_Markan_m%C3%B6dhe
Evangelii Matvejan mödhe om Uden Zavetan kirj ( Evangelii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii_Matvejan_m%C3%B6dhe
Evangelii ( grekan kelel εὐαγγέλιον , se znamoičeb hüvä vest‘ ) om Iisusan Hristan elon ümbrikirjutand; kirjad, kudambad starinoitas Hänen sündundas, elos, čudoiš, surmas da eläbzumižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii
Evan mužik, Kainan , Avelin da Sifan tat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adam
Eva om Toran , Biblijan da Koranan mödhe ezmäine naine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eva
Eva sai ičeze nimen Adamalpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eva
Evenan kel' (ende lamutan ) ( эвэды торэн ) om evenalaižiden kel', üks' tungusan-man'čžuran kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenan_kel%27
Evenkalaižed ( evenk. эвенкил , ven. эвенки , ende тунгусы ) oma tungusalaiž-man'čžuralaine rahvaz Venämas i Kitaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkalai%C5%BEed
Evenkan kel' (ende tugusan ) ( Эвэды̄ турэ̄н ) om evenkalaižiden kel', üks' tungusan da man'čžuran kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkan_kel%27
Evgenii Viktorovič Kosänenko radab Rahvahandeputatoiden Nevondkundan ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 17. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Evklid ( amuižgrekan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Evklid
Evklid ozuti ičeze teoremas läz 300 vodes edel meiden erad, miše palatomiden luguiden verd om loputoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Evrazijalaine il'bez vai Järgeline il'bez ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Evrejalaižed käraudasoiš Iisusaspäi Uz’ Zavet, (2006), с. 237-238; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Evrejan kel' , vai ivrit ( עברית ) om üks' afrazižiš, semitižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrejan_kel%27
Evroho sidotud 1:0,51 rindatuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Evro (€) om üks' mail'manvalütoišpäi , kudamb kävutase EÜ :s. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evro
Evropalaine zubr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Evropan Superkupk : https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
Evropan futbolan čempionat 2012 om Evropan 14-nz' čempionat, kudamb mäneb Ukrainas i Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_futbolan_%C4%8Dempionat_2012
Evropan kaikel territorijal, Pohjoižes Afrikas (Egiptas, Alžiras, Marokos, pohjoižes Tunisas), Azijan surembas palas (Indijan pohjoižehesai, Kitain suvehesai i Indokitaihesai ), Pohjoižamerikas arktižes zonaspäi Meksikan lahten pohjoižele randalesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Evropan keliden londuzkuva om vajehtamas kaiken aigan. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Evropan sijaduz om Atlantižen da Jävaldmeriden randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Evropan Ühtištuz ( EÜ ) om evropaline politine organizacii. https://vep.wikipedia.org/wiki/E%C3%9C
Evropas händikaz eläb Ispanijas , Ukrainas , Venämas , Vaugedvenämas , Portugalijas , Italijas , Pol'šanmas , Skandinavijas , Balkanil da Baltijanmeren randaližes regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Evropas om 46 ripmatomad valdkundad, 3 niišpäi oma Evropas paloin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Evrop ( grekan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Evropii ( Eu ) om 63nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Evropii kebnas muigotub il'mas i katase oksidan kerthel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Evropii kävutadas atomenergetikas, elektronikas, medicinas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Evropii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Evropijan löudmižsijid om AÜV:oiš , Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Evrop kesk neolitan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopai%C5%BE-sugai%C5%BEen_keramikan_kul%27tur
Evrop -kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin -nem'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Evrovizii-2012 -konkursal pajo oli lujas satusekaz i oti 1. sijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Euphoria
Evrovizii -konkurs, kudamb oigenziše Ročinmas , 2013 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrovizii-2013
Exercito Portugues — Portugalijan Tazovaldkundan azekhiden vägiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Ezdran kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezdran_kirj
Eziauguine Rubus idaeus -erikon areal om Evrazijan pohjoižmecad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Eziauguižin kazvoi Meksikas , no nügüd' om kul'tiviruidud kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kukuruz
Ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protomelas_annectens
Ezimeletaden, sille tarbiž olda muglmetallan vagevan muigotajan ičendanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununennii
Ezimeletaden, sille tarbiž olda mujutoman muglmametallan korktanke reakciženke muhtusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbinilii
Ezimägišt da sel'gad mülüdas Kavkazan mägisistemha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Ezimägišt om keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Ezitajiden Kodi ( Kamra tad-Deputati/House of Representatives ), kogoneb 69 deputatad-ühtnijad, heid rahvaz valičeb 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Ezitegesed Abu Dabi Araban Ühtenzoittud Emiratoiden lidnad Araban Ühtenzoittud Emiratad Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Abu_Dabi
Ezitegesed Afinad Grekanman lidnad Grekanma Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Afinad
Ezitegesed Afrik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrik
Ezitegesed Aig Filosofižed terminad Fizižed suruded Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Ezitegesed Alkogoližed jomad Olud Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
Ezitegesed Amsterdam Alamaiden lidnad Alamad Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Amsterdam
Ezitegesed Antarktid Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Antarktid
Ezitegesed Anton Čehov Kirjutajad kirjamišton mödhe Personalijad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehov_Anton
Ezitegesed Atlantine valdmeri Valdmered Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Atlantine_valdmeri
Ezitegesed Avto Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Avto
Ezitegesed Biologii Botanik Kazmused Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazmused
Ezitegesed Bobaižed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bobaine
Ezitegesed Brazilijan lidnad Eländpunktad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rio-de-%C5%BDaneiro
Ezitegesed Brüssel' Bel'gijan lidnad Bel'gii Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Ezitegesed Buddizm Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Buddizm
Ezitegesed Buenos Aires Argentinan lidnad Argentin Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Buenos_Aires
Ezitegesed Dakk Bangladešan lidnad Bangladeš Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dakk
Ezitegesed Džakart Indonezijan lidnad Indonezii Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEakart
Ezitegesed Estetikan kategorijad Mod Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Comuz
Ezitegesed Evrop Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Ezitegesed Evropan Ühtištuz Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/E%C3%9C
Ezitegesed Fizik Relätivistižed da ravitacižed nägused Astronomii Must reigud Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Must_reig
Ezitegesed Gazad Himii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
Ezitegesed Go Laudanvändod Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Go
Ezitegesed Grekan kel' Keled i dialektad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kel%27
Ezitegesed Grekan kirjamišt Grekan kel' Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kirjami%C5%A1t
Ezitegesed Himii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Metall
Ezitegesed Himižed elementad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Ezitegesed Himižed ühtnendad Märhapanendad himijas Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Himine_%C3%BChtnend
Ezitegesed Himižiden elementoiden periodine tablut Himižed elementad Himižed sistemad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Himi%C5%BEiden_elementoiden_periodine_tablut
Ezitegesed Hristanuskond Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Hristanuskond
Ezitegesed Il'msoitod Soitoine Soitod kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Soitoine
Ezitegesed Imetaiživatad Živatad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Ezitegesed Internet Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet
Ezitegesed Istorii Arheologižed objektad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Stounhend%C5%BE
Ezitegesed Istorii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Istorii
Ezitegesed Joged kirjamišton mödhe Angolan joged Burundin joged Kamerunan joged Keskafrikan Tazovaldkundan joged Kongon Demokratižen Tazovaldkundan joged Gabonan joged Kongon Tazovaldkundan joged Ruandan joged Tanzanijan joged Zambijan joged Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongo_(jogi)
Ezitegesed Joged kirjamišton mödhe Venäman joged Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Volg
Ezitegesed Jomad Kofe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kofe
Ezitegesed Jomad Maidproduktad Maid Biologižed nozolused Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Ezitegesed Jumal Religii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumal
Ezitegesed Jändesoitod Gitar Soitod kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gitar
Ezitegesed Jändesoitod Violine Soitod kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Skripk
Ezitegesed Järved kirjamišton mödhe Venäman järved Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Ezitegesed Jävaldmeri Valdmered Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Ezitegesed Kalad Ihtiologii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Ezitegesed Kazmuzkuidad Puvill Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Puvill
Ezitegesed Keled Informacii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27
Ezitegesed Keled i dialektad kirjamišton mödhe Esperanto Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Esperanto
Ezitegesed Keled i dialektad kirjamišton mödhe Latinan kel' Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Latinan_kel%27
Ezitegesed Keled i dialektad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_kel%27
Ezitegesed Keled i dialektad kirjamišton mödhe Saksan kel' Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksan_kel%27
Ezitegesed Keled i dialektad kirjamišton mödhe Venän kel' Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27
Ezitegesed Kelentedo Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kelentedo
Ezitegesed Kirilline kirjamišt Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Ezitegesed Kirjad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirj
Ezitegesed Klassižen muzikan žanrad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Simfonii
Ezitegesed Kontinentad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Ezitegesed Kudmaine Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kudmaine
Ezitegesed Küd Reptilijad Živatad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCd
Ezitegesed Latinan kel' Kirjkeled Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Latinan_kirjami%C5%A1t
Ezitegesed Leib Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Ezitegesed Lidn Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Ezitegesed Liha Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Liha
Ezitegesed Lindud Živatad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Ezitegesed Londuz Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Londuz
Ezitegesed Lumi Atmosferižed sadeged Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Lumi
Ezitegesed Lämoi Himii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Ezitegesed Madrid Ispanijan lidnad Ispanii Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Madrid
Ezitegesed Maidte Galaktikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Maidte
Ezitegesed Matematik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Ezitegesed Mered kirjamišton mödhe Mustmeri Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustmeri
Ezitegesed Meteorologii Pil'ved Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Ezitegesed Mez' Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mez%27
Ezitegesed Muiktused Himii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Ezitegesed Muzik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Muzik
Ezitegesed Muštpachad kirjamišton mödhe Uz' Jork Skul'pturad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Joudjuden_statui
Ezitegesed NSTÜ Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nevondkundali%C5%BEiden_Socialisti%C5%BEiden_Tazovaldkundoiden_%C3%9Chti%C5%A1tuz
Ezitegesed Naine Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Naine
Ezitegesed Nardad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCh%C3%BCdad_nardad
Ezitegesed Pajod Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Aktörad kirjamišton mödhe AÜV:oiden aktörad Suren Britanijan aktörad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caplin_%C4%8Carl%27z
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Aktörad kirjamišton mödhe Francijan aktörad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bernar_Sara
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Arhitektorad Dizainerad Pirdajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Arhitektorad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rait_Frenk_Lloid
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Arhitektorad Pirdajad Voimujupirdajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rafael%27_Santi
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Astronomad Matematikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Biologad Geologad Filosofad Londusentedoidajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Darvin_%C4%8Carl%27z
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Filosofad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Platon
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Fizikantedomehed Matematikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Eiler_Leonard
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Himižiden elementoiden periodine tablut Himikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelejev_Dmitrii
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Iisus Hristos Hristanuskond Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisus_Hristos
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Inženerad Matematikantedomehed Mehanikantedomehed Fizikantedomehed Astronomad Tedomehed kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad Pirdajad Režissörad Skul'ptorad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dali_Sal%27vador
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad kirjamišton mödhe Venäman kirjutajad Födor Dostojevskii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dostojevskii_F%C3%B6dor
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad kirjamišton mödhe Venäman kirjutajad Runokirjutajad Dramaturgad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kin_Aleksandr
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Kosmonavtad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gagarin_Jurii
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Matematik Matematikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Evklid
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Matematikantedomehed Astronomad Filosofad Fizikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Matknikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8C%C5%BEen_He
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Melestegijad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Edison_Tomas_Alva
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Merimatkajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Fernan_Magellan
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe Barokkon muzik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bah_Johan_Sebastian
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pajatajad kirjamišton mödhe Saksanman pajatajad Saksanman aktörad AÜV:oiden pajatajad AÜV:oiden aktörad Aktörad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ditrih_Marlen
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pianistad kirjamišton mödhe Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Brams_Iogannes
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pirdajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pirdajad Skul'ptorad Dizainerad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pikasso_Pablo
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pirdajad Skul'ptorad Kirjutajad kirjamišton mödhe Arhitektorad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikel%27and%C5%BEelo
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Pirdajad Tedomehed kirjamišton mödhe Anatomad Fizikantedomehed Matematikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vin%C4%8Di
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Runokirjutajad Londusentedoidajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6te_Johan_Vol%27fgang_fon
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Runokirjutajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dante_Aligjeri
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Tedomehed kirjamišton mödhe Biologad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Tedomehed kirjamišton mödhe Fizikantedomehed Matematikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Njuton_Isaak
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Tedomehed kirjamišton mödhe Fizikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Plank_Maks
Ezitegesed Personalijad kirjamišton mödhe Tedomehed kirjamišton mödhe Psihologad Psihoanalitikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Zigmund
Ezitegesed Planetad Ma Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Ezitegesed Planetad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planet)
Ezitegesed Plodud Fruktad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jablok
Ezitegesed Pohjoižamerik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEamerik
Ezitegesed Päivez Aigan märičemižen ühtnikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
Ezitegesed Päiväižen sistem Astronomii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Ezitegesed Rahad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahad
Ezitegesed Rahaühtnikad Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad Ekonomik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/A%C3%9CV:oiden_dollar
Ezitegesed Rahaühtnikad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Evro
Ezitegesed Rahvahatomad mad kirjamišton mödhe Saharan rahvahatoi ma Rahvahatomad mad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Ezitegesed Religii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Monoteizm
Ezitegesed Ristit Laps'aig Kanz Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Laps%27
Ezitegesed Ristit Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristit
Ezitegesed Ristitun hibj Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nahk
Ezitegesed Runoišt Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Runoi%C5%A1t
Ezitegesed Runokirjutajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gomer
Ezitegesed Sagud Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sagud
Ezitegesed Sanad Morfologii Leksikologii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sana
Ezitegesed Sport Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sport
Ezitegesed Suviamerik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviamerik
Ezitegesed Södabad pähkmed da semned Plod Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hkim
Ezitegesed Söm Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6m
Ezitegesed Südäielimed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCd%C3%A4in
Ezitegesed TV-vändod Mi? https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%3F_Kus%3F_Konz%3F
Ezitegesed Taug Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Taug
Ezitegesed Tedo Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tedo
Ezitegesed Tullei Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tullei
Ezitegesed Tähkheinäd Villänkul'turad Kazmused kirjamišton mödhe Maižanduzkul'turad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Ezitegesed Uz' Jork Nju Jork (štat) Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden lidnad Eländpunktad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nju_Jork
Ezitegesed Valdmerimad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Okeanii
Ezitegesed Vatikan Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Ezitegesed Ven Avstrijan lidnad Avstrii Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven
Ezitegesed Venehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Veneh
Ezitegesed Venäman pajatajad Pajatajad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Visockii_Vladimir
Ezitegesed Vikingad Evropan istorii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikingad
Ezitegesed Villänkul'turad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vill%C3%A4nkul%27turad
Ezitegesed Voin Sodatö Ekstraordinarine situacii Sodaistorii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Voin
Ezitegesed Vändod Estetikan kategorijad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4nd
Ezitegesed Zelläd Medicin Farmakologii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Zell%27
Ezitegesed Änik Kazmused Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nik
Ezitegesed Časud Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Casud
Ezitegesed Šahmatad Laudanvändod Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Ezitegesed Šanhai Kitain lidnad Eländpunktad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0anhai
Ezitegesed Živatad kirjamišton mödhe Gavedid Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27k
Ezitegesed Živatad kirjamišton mödhe Imetaiživatad Kažinvuiččed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Ezitegesed Živatad kirjamišton mödhe Imetaiživatad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Ezmei mam pani ombeltezmašinan ”Zinger”, kudamb oli osttud vel bat’an norištos. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Ezmeižen kerdan mö kacįim kinon, kus pagištihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ezmäi gimnal oli kaks' oficiališt tekstad ( venäkelel da suomen kelel ), no vl. 2001 Karjalan käskusenandajan suiman Tazovaldkundan kodi om tühjitanu suomenkelžen tekstan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Ezmäi kaiked kactihe, midä ende oli tehtud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäi kaiked oli pättud küzund varapämehiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäi kaiked tetas hänen suren romanan " Vällišpä idal'go Don Kihot Lamančaspäi ", kudamb om genijan säduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Ezmäi kaik pidihe vaiše entuziazmal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäine Bolgarijan imperii oli olmas vozil 681-1018. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
«Ezmäine Cin'-imperator»), todesine nimi om In Čžen ( kit. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ezmäine Kitain imperator vei reformad, miše vahvištada sadud ühtmut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ezmäine Ohjastusen varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Ezmäine avaiduz oli tehtud kelel, magul. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäine avtobusmaršrut avaitihe Londonha vl. 1903. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Ezmäi neciš starinoitihe vaiše paginoiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäine fil'm kinematografan istorijas om ozutadud vl 1885 ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Ezmäine islamine valdkund Marokos oli Nekoran Kunigahuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Ezmäine johtutez keskaigaižes Litvanmas oli vl 1009. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Ezmäine johtutez lidnas vasttase vodel 1067 «Aigaižiden voziden starinas». https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Ezmäine kodi om Agjoiden Ezitajiden Nevondkund ( indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Ezmäine kodi om Kantonoiden Nevondkund ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Ezmäine lendand om tehtud 1968 voden 3 redukul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Ezmäine lenduz oli 1971 -nden voden keväz'kul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il-76
Ezmäine lidnanvuitte žilo oli olmas 11. voz'sadaspäi (oficialižikš — vspäi 1007). https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Ezmäine lumi! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ezmäine mail'man soda (voin) da murendatišen (разрухи) voded linni katastrof zubroiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Ezmäine mail'man voin Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Ezmäine mail'man voin ( 28. heinku 1914 — 11. kül'mku 1918 ) oli üks' kaikiš surembiš, avaroiš i pit'kiš konfliktoišpäi ristitkundan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Ezmäine miide nastovnic finskijas školas oli Selma. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ezmäine nor' pol'v sünduse (lähteb munišpäi) sulakuspäi, poigmine lopiše elokus, sezonas par ehtib kazvatada 2 - 3 pezakundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Ezmäine ozutez kesktelenägudesel: vilukun 7 päivän 2007 vl., Venäma-telekanalas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Ezmäine (parlamentine) tur oli vl 2014 redukun 26. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Ezmäine pühä ehtlong Uz’ Zavet, (2006), с. 68-69; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ezmäine sur’ Venämal tehtud vepsänkeline tedokirj om paindud vodel 2003. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Ezmäine tutab valdkund Marokon territorijal oli Berberiden Mavritanii-kunigahuz, kudamban kunikaz oli Bokh I. Nece valdkund oli Pohjoižmarokos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Ezmäine varagubernator da koumetoštkümne muite varagubernatorad oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Ezmäi openzihe Gelfan Üläškolas , a edelespäi vajehtihe Rajerson Üläškolale aktörčomamahtfakul'tetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Ezmäi se oli hänen privatine keraduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruidud läz 8000 vl. edel meidan erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Ezmäižed märad oma kebnad; no möhembaižil ottas palakahembad tugedused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cut_the_Rope
Ezmäižed openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 79; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ezmäižed openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 7; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ezmäižed runotekstad ozutaba ezmäi kaiked kodirandad i maman kelen znamoičendad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Ezmäižed ühthižed valičendad oliba vl 1963. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivižen rolin mail'man politikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ezmäižen Pol'šan valdkundan alusenpanendan dat om 966 voz', konz pol'šanmaine Meško I-ruhtinaz sai hristanuskondad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Ezmäižen avtobusan tegi vl. 1801 anglijalaine inžener R. Trevitik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Ezmäižen gubernijan gubernatoran oli venälaine runokirjutai Gavriil Deržavin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Ezmäižen imperatoran surman jäl'ghe enččiden dinastijoiden polenpidajad zavodiba hänen jäl'gusen jagon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ezmäižen kerdan Kemerovo-külä johtutase kirjutadud purtkiš vl 1721. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Ezmäižen kerdan Lüksemburgas kirjutadas hronikas vl 963, a lidnan statusan se sai vl 1244. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Ezmäižen kerdan lidn johtutase kirjutadud purtkiš vl 1391. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Ezmäižen kerdan se om ozutadud 22. keväz'kun 1895 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Radajad_l%C3%A4httas_%22L%C3%BCmjer%22-fabrikasp%C3%A4i
Ezmäižen mail'man voinan hronologii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Ezmäižen mail'man voinan toroiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Ezmäižen paginan pidi Anatolii Petuhov. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Ezmäižen päredaktoran i kirjkelen sirdäjan edehepäi oli Nina Zaiceva. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkkodima_vep.html
Ezmäižen turbhide al oli lete, i houd kaida oli lujas hivin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Ezmäižen vepsläižen pajokirjan tegi Vepsän rajavazhoran pit’kaigaine ohjandai L’udmila Melentjeva (1994). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklaulukirjat_vep.html
Ezmäižes klassas mina olin korttemb kaikid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ezmäižid tatanmaižid vagonoid tegihe Piteriš Aleksandrovan tegimes, vl. 1846. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Ezmäižikš johtutadud päčid erineba vuivodan konfiguracijan mödhe: kanalidenke tehtud jäl'geti, sistem vastvalunke (suomen, Finnish counterflow system), kombiniruidud i tž. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Ezmäks otad oiktan batogįižen, mise ii kostta toižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ezmäks pajatet’he finskiid pajiid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ezmässai Huan - («tobmudenpidai») da Di - («imperator») tärtused kävutihe eriži toine toižespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ezmässai Suviafrik oli konfederacijan, sen tagut tobmuden organad seištas enččid pälidnoidme tazomäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed, sid' se tegihe germanižeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
EÜ:n da PAKO:n päfaterad sijadase neciš lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
EÜ:n ühtnjoi heinkun 1. päiväl: https://vep.wikipedia.org/wiki/E%C3%9C
Eğri , pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eger_(lidn)
Eľgendaškanzin, miše minun elontö om filologii. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
E. Šrödinger om 1933 voden Nobelin premijan laureat. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0r%C3%B6dinger_Ervin
Eš-sür-Al'zett , Differdanž , Düdelanž . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Ežv ) sen ližajogidenke ( Sisol , Vim' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Faina Georgijevna (Grigor'jevna) Ranevskaja ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ranevskaja_Faina
Faktižikš, nece om ezmäine varatud pornofil'm kinematografan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marijan_hebonmez%27
Faktižikš, pontijalaižiden kodima om Turkanman territorii (sen pohjoine da öbok), no nügüd' äjad heišpäi hül'gäižiba valdkundan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_grekalai%C5%BEed
Faktižikš, se om eriline kirjankel', kudamb om sinteziruidud estin kelen dialektan tüvel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Virun_kel%27
Faktižikš, se om romanijan kelen nimi neniš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldovan_etnolekt
Faradei nimiti kationikš ionad pozitivižen täutkenke, kudambad likuiba segoitesiš negativižen polüsannoks ( katodannoks ), a anionikš — ionad negativižen täutkenke, kudambad likuiba pozitivižen polüsannoks ( anodanoks ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
[1] [2] Faradejale ei olend tetab necen nägusen londuz, no hän tezi: sikš ku metallad segoitaba da lähteba segoiteshe ühtel elektrodal, da uz' metall tuleb segoitesespäi toižen elektrodan päl, ka om eraz substancijan tip, mitte likub segoitesen kal't joksijas, vedajas, ehtatajas materialižes formas üht sijaspäi toižhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Fareran Sared kosmosaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Fareran Sariden pind om 1,399 km²; territorii om kahesantoštkümnen päižiden sariden südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Fareran kel' ( føroyskt ) om Fareran Sariden valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_kel%27
Fareran kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_kel%27
Farid Muhametšin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2004 keväz'kun 26. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Farisei i grähkhine naine Uz’ Zavet, (2006), с. 151-152; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Farisei i maksunkeradai Uz’ Zavet, (2006), с. 185-186; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Farisejad küzuba sogedad, kudamb tegihe tervheks Uz’ Zavet, (2006), с. 234-235; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Federacii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Federacijan aigan kantonoile sab otta ičeze käskusid, no pidab panda niid federativižen konstitucijan röunoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Federacijanmaiden suimad valitas ičeze 69 ezitajad Federaližhe Nevondkundha ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Federacijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Berlin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Federacijan subjektan komitetad, ohjandused, inspekcijad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Federacijan subjekt röunatab Leningradan agjanke kaikil polil päiči päivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat :aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad ( landstag:ad ) valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kactes). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Federaline kancler (ohjastusen pämez') om Korina Kazanova vspäi 2008 vilukun 1. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Federaline käskusenandai tobmuz om kaks'palaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Federaline pert'kulu om Šveicarijan parlamentan molembiden kodiden ištundoiden sija Bernas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Federaline suim om kaks'kodiine (kaks' palatad), alahaine kodi om Valdkundaline Dum da ülähäine kodi (palat) om Federacijan nevondkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4l%C3%A4i%C5%BEen_Federacijan_Federaline_suim
Federaližen ohjastusen ministrusiden da agentusiden pala sijadase vanhas Bonn -pälidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Federaližen ohjastusen pämez' om federaline kancler, prezident paneb händast radsijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Federaližes suimas oma 620 ezitajad (deputatad): https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4l%C3%A4i%C5%BEen_Federacijan_Federaline_suim
Fejer-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sekešfehervar . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fejer
Fejer-agjas om 9 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fejer
Fejer ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Fejer
Fejér megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fejer
Fermii ( Fm ) om 100nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Fermii om radioaktivine hobedakaz metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Fermijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Fermijan avaižiba vl 1952 amerikalaine himik A. Giorso da hänen kollegad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Fernan Magellan ( portugalijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Fernan_Magellan
Fernando (Hernando) de Magallanes ; 1480, Traz už Montiš -agj, Portugalii — 27.04.1521, Makatan -sar’, Filippinad ) — portugalijalaine da ispanijalaine merimatkai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fernan_Magellan
Fernão de Magalhães ; ispanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Fernan_Magellan
Fevralin revolücijan jäl'ghe vl 1917 sulakun 3. päiväl udesnimitihe lidnad Murmansk:aks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
F (f) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/F
Figuroil da stajil om kaks' mujud — vauged da must . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Fil'maktörad oma eraz kabareartist Luiz Villi da tähäsai tundmatoi aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marijan_hebonmez%27
Fil'miden da serialoiden äjüz fil'mdab täs joga voden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gollivud
Fil'm linni ani populärižeks kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Forsa%C5%BE_1
Fil'mpiduz oli läz 7 minutad, no tämbäižhe aighasai om varanu vaiše sen pen' fragment. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marijan_hebonmez%27
Filarmonii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Filarmonijas om Simfonine orkestr da Venälaižiden rahvahaližiden soitoiden orkestr «Änine (Onego)». https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Filippinad alajagase 80 agjaha (provincijha, tagal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinad , oficialine valdkundan nimi om Filippinoiden Tazovaldkund ( tagal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinad oma unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinad ottas Filippinoiden sarid , niid om enamba 7100, läz 2 tuhad sarid oma elänzoittud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden Parlamentan Alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden lidnad-millionerad (2007 [2] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoiden valdkundaline oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Filippinoil elädas filippinalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Fil’mad vepsläižiden elos da kul’turas Juminkegos. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Finaližen palan matčad augotiše semenkun 8. päiväl Varšavas i lopiše heinkun 1. päiväl Kijevas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_futbolan_%C4%8Dempionat_2012
Finikialaižen naižen uskond Uz’ Zavet, (2006), с. 97; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Finnad dumeitihe, mise mö hiid em el’gekįi, üks’ ozut’, mise magatta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Finnad mest tuud’he i sanutihe: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Finnad oma laptas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Finnad sanutihe: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Finnad tahteltihe aveita školan opendusen ičeze kelel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Finnad teht’he ičtaze osvoboditeliikš karelįid i vepsįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Finska viken ) om laht Baltijan meren päivnouzmpol'žes palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_laht
Finskii saldat nägišt’ händast i sanįi: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Fitingplatformvagon — nece om platform tügidenke (fitingoidenke) kingitamha da vedamha surid ISO-konteineroid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Fi ( Φ , φ ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' ühtenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fi
Flagge Österreichs ) om Avstrijan valdkundflag. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrijan_flag
Flag of Antigua and Barbuda ) om vahvištadud 1967 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antiguan_da_Barbudan_flag
Flandrii (alajagase 5 agjaha), Vallonii (mugažo 5 agjaha), Brüsselin pälidnaine ümbrik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Flandrijan kel'kund, francijankel'ne da saksankel'ne kundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Flevolandan pälidn om Lelistad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Flevoland
Flevoland ) om üks' Alamaiden provincijoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Flevoland
Flörovii ( Fl — flerovium latinan kelel) om 114nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Flörovii om lujas radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Flörovijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Flörovijan avaiži vl 1998 venälaižiden tedomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Fol'g da vanuim rodijaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Folketinget , «rahvahan suim»), mülüb 179 ühtnijad (niiden keskes 2 ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Fondan saitoiden nimikirjutez: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikimedii
Fonemoiden lugu om lujas pen' (8 konsonantad da 3 vokalid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Fonetik ( grek. φωνή — "kulund") om kelentedon pala, kudamb oppib kulundoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fonetik
Fordan kirj "Minun elo i minun satused" - klassine säduz radon tedoorganizacijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Fordan kompanii " Ford Motor Company " nügüd'-ki radab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Fosfor ( P ) om 15nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Fosfor om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Fotoapparat om elektrine ladim likumatomiden kuviden satandan da fiksacijan täht vauktusen abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fotoapparat
Fotod oma Päžjärven külän praznikaspäi (Vologdan agj, 2002 ). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaelonpu_vep.html
Fotoeffektan da lämudenmülün kvantine teorii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Fotos oma muzejan pämez’ Natalia Anhimova i Markku Nieminen da Mirja Kemppinen Juminkegospäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Frances Jane Ruffelle ; sünd. 29. eloku 1965 , London , Sur' Britanii ) om anglijalaine pajatai da aktör; „Toni“-premijan laureat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raffell_Frensis
France ), täuz' oficialine nimi — Francijan Tazovaldkund ( fr. : https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francii ( Fr ) om 87nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Francii alajagase 27 regionha ( fr. : région ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Francii om üks' videspäi kaikenaigaižes ÜRO :n valdkundas-ühtnijaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francii tundišti Vjetnaman ripmatomut vl 1954 heinkun 21. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Francijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francijan Vikipedii ( fr .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_Vikipedii
Francijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francijan avaiži vl 1939 francijalaine himijantedonaine M. Pere. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Francijan ičendad oma tundmatomad, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad varad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Francijan kel' ( Français ) om üks' gallo-romanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_kel%27
Francijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_kel%27
Francijan palaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Francijan parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francijan prezident da 66. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olland_Fransua
Francijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francijas elädas francijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Francine himik L. N. Voklen avaiži berillijan vl 1817. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berillii
Frank Lloyd Wright ), 8.06.1867, Ričlend Senter - 9.04.1959, Finiks , oli amerikalaine arhitektor, novator arhitekturas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rait_Frenk_Lloid
Frankfurt Mainal vai Frankfurt ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Frankfurt_Mainal
Frankfurt am Main ) om järed Saksanman lidn Gessen -federacijanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Frankfurt_Mainal
Frankfurtan Mainal pämez' om Peter Fel'dmann . https://vep.wikipedia.org/wiki/Frankfurt_Mainal
Frankon diktatur (1939-1975) oli sen satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
«François» ( Fransua ) om Desireless :an debütine al'bom, pästtud 1989 . vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois
Frenk Lloid Rait om "organižen arhitekturan" sädai, avoinuden planan propagandist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rait_Frenk_Lloid
Frhdkazan ( Lodu | tond ) (Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'm: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Fridtjof Nansen ezmäižen ujui päliči Jävaldmeres laivas vl 1896. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Friport , Uest End . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Ftor ( F ) om ühesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Ftoran molekul om kaks'atomine — F 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Ftor om kaikiš kebnemb gaz galogenoišpäi lujan harakterižen hajunke, pakuižvauvast mujud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Færøerne ) om rippui territorii Evropas , Skandinavii -regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Fürstentum Liechtenstein ), om pen' mererandatoi valdkund Evropan keskuses Šveicarijanke associacijoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
GRIN -saitan mödhe neche suguhu mülüb 35 erikod da 2 gibridad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Gabalinan rajon ( azerb .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabalinan_rajon
Gabonan Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabonan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabonan päeksport om kivivoi (69%), pu (material) (16%), marganc (10%); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1%), kontorkalud (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabonan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabonas elädas gabonalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialižen Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gabon ), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund ( fr. : https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Gadolinii ( Gd ) om 64nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Gadolinii kävutadas atomenergetikas, elektronikas, metallurgijas, medicinas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Gadolinii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Gadolinijan avaiži vl 1880 francijalaine himik Ž. de Marin'jak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Gadolinijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Gafnii ( Hf ) om 72nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Gafnii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Gafnijan avaiži vl 1911 francijalaine himik Ž. Urben. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Gafnijan brusut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Gagarinan da Leninan rajonad mülütadas vaiše lidnfartaloid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Gala-koncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad tradicijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Galaktikas om 200—400 billionad tähthad, kaikiš vanhemb kaikišpäi, HE 1523-0901 , om olmas 13—14 milliardad vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maidte
Galilei — eksperimentaližen fizikan alusenpanii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Galileo Galilei ; 15.02.1564, Piz — 08.01.1642, Arčetri ) — italijalaine fizikantedomez' , mehanikantedomez' , astronom , filosof da matematikantedomez' , kudamb lujas valaitoiti ičeze aigoiden tedod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Galileo Galilei ( italijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Galina Dančikova radab Ohjastusen ezimeheks vs 2010 kezakun 18. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Gallii ( Ga ) om 31nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Gallii om harv londuses, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Gamburg , Münhen , Köl'n , Frankfurt Mainal , Štutgart . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Gamburger om sendvičan erik, kogoneb čaptud räkištadud kotletaspäi leiktud nižunikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gamburger
Gamma ( Γ , γ ) om grekan kirjamišton koumanz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gamma
Gand ) om lidn Bel'gijas , Flandrii -regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Ganter tuli Francijaha heinkul 1918. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Garbuv , Markušuv , Kuruv , Kon'skovol' da Pulavi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuruvk
Garcinia mangostana ) om tropine pu , kudamb kazvab Azijan longibokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mangostan
Garnizonan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Gatčin -lidn om kaikiš suremb niišpäi eläjiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Gavriil (Gavrila) Romanovič Deržavin (3 (14).07.1743, Kazan' , Venälaine Imperii — 8 (20).07.1816, Zvank, Uz'lidnan gubernii , Venälaine Imperii ) — Vauktustusen aigan venälaine runokirjutai, klassicizman ezitаi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Der%C5%BEavin_Gavriil
Gazad oma lujas levitadud londuses, mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
Gazanvuiččed ionad reagiruiba teravašti täuttud vastališti ionidenke, da sädase neitraližed molekulad vai ionižed solad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Gaz om substancijan agregatine olend , kudambas sidod molekuloiden , atomiden , ioniden keskes oma lujas välläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
Gdan'sk ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gdan%27sk
Gdańsk ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gdan%27sk
Gektar ( ga ) om pindanmäran ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gektar
Gelan kelespäi tuliba sanad: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandijan_kel%27_(kel%27tine)
Gelan keles sana boireannach [boreneh], kudamb znamoičeb "naine" vai "ak", om mužiksugus . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandijan_kel%27_(kel%27tine)
Gelii ( He ) om kahtenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gelii
Gelii om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gelii
Gemeinde ) üks'jäižen lidnanke päpaloin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Genri Ford ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Genri Ford ezmäižen zavodi kävutada konvejerad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Gentan port om koumanz' surtte Bel'gijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Gentas oleskeleb järedoid tegimištjarmankoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Gent (mugažo alaman kelel ; franc .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Gent om järed openduzkeskuz: lidnas om universitet da nell' üläškolad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Gent seižub Šel'd -jogel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Geografii (vai mantedo ) om tedo, kudamb tedoidab Man eriližusid, sen ristitištod da nägusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Geografii
Geografižed koordinatad oma 31°12′0″ N da 121°30′0″ E. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0anhai
Geografižed koordinatad oma 34°3′39″N da 117°45′21″W. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pomon_(Kalifornii)
Geografižed koordinatad om 37°48′49″S da 144°57′47″E. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mel%27burn
Geologad löuziba mugažo urankivendoiden , titanan , vanadijan da molibdenan löudmižsijid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
George Washington ; 22 uhokud 1732, Bridž-Krik , Virginii , Britanijan Imperii — 14 tal'vkud 1799, Maunt-Vernon , Virginii , AÜV ) oli amerikalaine valdkundmez', Ühtenzoittud Štatoiden ezmäine prezident, AÜV:n Tat-augonpanii, Kontinentaližen armijan päkäskmez', Ripmatomuzsodan ühtnii, amerikaižen prezidentišton institutan tegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Georgii Jegorovič Ševcov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Georgii Poltavčenko radab Piterin gubernatoran vs 2011 elokun 31. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Germanii ( Ge ) om 32nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Germanii om harv londuses, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Germanijad kävutadas optikas da elektronkas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Germanijalaižed pul'kančudimnikad tegiba kuverz'-se ambundoid amerikalaižiden saldatoiden päiden ülen i sid' taciba amblusen, sikš ku teziba, miše voin oli ani lonus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Germanijan imperijan ezmäine serine tank. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Germanijan kristall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
G (g) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/G
Ghiutun ( Lodu | tond ) (?) https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Ghiutun ( Lodu | tond ) ( → Homaičendad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Ghiutun ( Lodu | tond ) ( → Kc. mugažo: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Ghiutun ( Lodu | tond ) ({{softredirect|m: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Gibraltaran sal'm erigoitab Marokon Evropaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Gid Vjetnamadme: lidnoiden da provincijoiden nimikirjutez (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Gidroelektrostancijoiden sauvondan taguiči libui sur', no madal Ivinan järv . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Gidroksonijan ioniden luja koncentracii ajab ärdutandan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Gimalajad otaba 5 valdkundoiden territorijan palad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimalajad seižuba ülenpäiš Indan da Gangan tazangištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimalajiden libutamine jätktase nügüd'aigan-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad km². Mägiharjoiden keskkorktuz om läz 6 km meren pindan päl, kaikiš suremb — 8848 m ( Džomolungm -mägi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimalajiden sijaduz kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimalajiš seižuba 10 mäged-«kahesatuhanikoid», a mugoižid kaikes mail'mas om 14. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Gimn pajatadihe suomen kelel vaiče kerdan Karjalan muzikaližes teatras gimnan vahvištoitandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Gippius Zinaidan -runokirjutajan mužik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mere%C5%BEkovskii_Dmitrii
Gitar om populärine kaiked mail'madme jändesoit . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gitar
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi ; 10.10,1813, Ronkole läz Busseto -lidnad, Italii — 27.01.1901, Milan ) — italijalaine muzikankirjutai, italižen operan školan kaikiš järedamb ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Verdi_D%C5%BEuzeppe
" Glittertind "-metalgruppal om pajon edestuz ičeze stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_konstitucijan_p%C3%A4iv
Globus om pen' Man (vai toižen planetan ) model'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Globus
Gol'mii ( Ho ) om 67nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Gol'mii hilläšti muigotub il'mas i kändase oksidaks (Ho 2 O 3 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Gol'mii kävutadas metallurgijas, atomenergetikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Gol'mii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Gol'mijan avaiži spektraližen analizan abul vl 1879 šveicarijalaine himik Ž. Sore. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Gol'mijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
« Gollivudan Znam » (ogibalad kirjamed H, O, L, L, Y, W, O, O, D Gollivudkukhil ), Gollivudan bul'var ( «Kodak»-kinoteatr , kudambas «Oskar»-premijan andlemižed ajatas, om tägä arni), Gollivudan Hoštusen Allei da sen vuitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gollivud
Golos-konkursan internet-lehtpoled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Gol’l’ mužik tuli udes i pagižeb: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Gomer (amuižgrekan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gomer
Gomeran elos ei ole ni-miččid eskai todhekoskujid andmusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gomer
«Gonan» aigal emäčud da ižačud komedas kidastadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
"Gon" om tal'ven lopus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
"Gon" om vilukus - keväz’kus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
«Good Guys Only Win in Movies» ( Hüväd prihad vägestadas vaiše fil'miš ) om C. C. Catch :an pajo « Like a Hurricane »-al'bomaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Good_Guys_Only_Win_in_Movies
Gorzów Wielkopolski ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Go%C5%BEuv-Vel%27kopol%27ski
Gorä ei mecadme kävele, a rahvastme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Goräčevodsk-žilo (Hulad Veded) sai lidnan statusad vl 1830 uden nügüdläižen nimenke, läheseižujan (lidnha ei mülü) izoliruidud Beštau -mägen mödhe (kab. da čerk. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Gorčicansemen Uz’ Zavet, (2006), с. 88; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Gorčicansemen i muigotez Uz’ Zavet, (2006), с. 174; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Gorčicansemen i muigotez Uz’ Zavet, (2006), с. 33-34; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Gotad om subkul'tur , kudamb ozaižihe 70-nzil vozil Sur'he Britanijaha pank -likundan alusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gotad_(subkul%27tur)
Gožuv-Vel'kopol'ski ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Go%C5%BEuv-Vel%27kopol%27ski
Graden ) om pen' lidn Avstrijas , Štirii -federacijanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Graffiti , vai graffito (istorižes kontekstas) oma (pirdand)kuvad vai kirjutesed, kudambad oma künstüd, pirdud vai kirjutadud ( mustoiden vai mujun abul) seinil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Graffiti
Grammatižen znamoičendan kuvandoičend keles om tobjimalaz analitine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Grekalaižed sädiba äi tahthan toižendoid, nižunikoiden formid da leibän serviruindmahtoid erazvuiččel sömäl. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Grekalaižiden žilo, Kremnoi (grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Grekan Tazovaldkundan ohjastusen päministran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekan kel' ( ελληνικά ) om üks' indoevropalaižiš kelišpäi, valdkundkel' Grekanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kel%27
Grekan kelen μάκρος (mákros) -sanas piduz -znamoičendanke om se-žo tüvi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Grekan kirjamištos oma 24 kirjamed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kirjami%C5%A1t
Grekanma alajagase 13 agjaha (üks'lugu grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanmal om mavaldkundröunoid Albanijanke lodehes (röunan piduz — 212 km), Makedonijan Tazovaldkundanke (234 km) da Bolgarijanke (472 km) pohjoižes, Turcijanke pohjoižpäivnouzmas (192 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman parlamentan pert' Afiniš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman päeksport om söndtavarad ( nižu , tabak , kala , sagud , puvoi , fruktad da maplodud , vin da vinmarj — kaik läz 25%), kivivoi (9%), erazvuiččed sobad (läz 8%), zelläd (6%); toine eksport — polimerad (läz 5%), likkuimed ( lendimed , treilerad — 2%), vanuimed da kabeläd (2%), cement (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanma om mägikaz ma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grekanmas elädas grekalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Grenland da Fareran Sared . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Großherzogtum Luxemburg ), om pen' mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Gruidae ) om linduiden sugukund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kur%27ged
Grundgesetz «Päkäskuz», GG ) tuli väghe vl 1949 semendkun 23. päiväl päivlaskmaižiš federacijanmaiš, vl 1957 — Saaras , vl 1990 — Berlinas da päivnouzmaižiš federacijanmaiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Grunnlovsdag ) om Norvegijan pävaldkundpraznik, kudambad oigetas joga voden semendkun 17. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_konstitucijan_p%C3%A4iv
Gruppan aluz oli pandud vl. 1965. https://vep.wikipedia.org/wiki/The_Doors
Gruppan aluz oli pandud vl 1994 Berlinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rammstein
Gruppan aluz oli pandud vl 1989 Vol'fsburgas , Saksanma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Oomph!
Gruppan aluz om pandud vl 1981. https://vep.wikipedia.org/wiki/Metallica
Gruppan nimi om tehtud "knorke" -sanaspäi, kudamb znamoičeb "lujas hüvä" vai "čoma" Berlinan slengal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Knorkator
Gruppan scenine grim om pöl'gästoitai i kožub sen imidžanke lujas hüvin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korol%27_i_%C5%A0ut
Gruppas om koume ühtnijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Black_Rebel_Motorcycle_Club
Gruppoiden stadijas vätas 16 joukud, kudambad oma jagatud nelläks gruppaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_futbolan_%C4%8Dempionat_2012
Grupp sai 3-nden sijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serebro
Gruzii ( gruz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzii om mavaldkundröunoiš [1] Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan Konstitucijan tekst vl 2010 valdkundan parlamentan saital (parliament.ge). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan Statistikan radnikoičendan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu ( Avlabarin rezidencii ) Tbilisas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan päeksport om kivivoi (26%), teraz , raud da niiden ühthesuladused (17%), kuld (14%); toine eksport om mineraližed heretused (4%), pähkmed (4%), vin (3%), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3%), citrusfruktad (2%), jondvezi (2%), üläloštan predmetad (1%), elektruz (1%), cement (1%), sobad (1%), pu (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
1,0 1,1 Gruzijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Gruzijas elädas gruzijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Grünberg in Schlesien ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zel%C3%B6na_Gur
Guahir ( wayuunaiki ) om guahir -rahvahan kel', om üks' suviamerikan indejan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Guahir_(kel%27)
Guaranin kel' ( avañe'ẽ ) om üks' suviamerikan indejan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Guarani_(kel%27)
Guaranin kel' om Paragvajan i Bolivijan valdkundkel', Korr'jentes - da Misiones -provincijoiden ( Argentin ) oficialine kel'; mugažo sil pagištas Brazilijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Guarani_(kel%27)
Gubernatorad valitihe vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (53,25%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Gubernatorad valitihe vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 84,87% änid satusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Gubernatorad valitihe vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 96,69% änid satusenke da radab videnden strokun jäl'geten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Gubernatoran valdatusiden strok om 5 vot, enamba mi 2 strokud jäl'geten ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Gubernatoran valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (64,69%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Gubernatorjeneral om Devid Lloid Džonston (2014). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Gubernator om mugažo Agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan valdkundmehid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Gubernator om mugažo lidnan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Gumbol'dtan mägioc (Venesuel). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Gutenbergan Biblii oli paindud vozil 1452-1455. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Gəncə ) om kahtenz' surtte lidn Azerbaidžanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%A4nd%C5%BE
Haapsalu-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Haapsalu
Haapsalu ) om lidn Estinmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Haapsalu
Habaine pehk — hapanu südäimes hab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hab
Habaine pä — puine idol vai sangedpä, otuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hab
Habarovsk om Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen järed ekonomine, transportiž-logistine, politine da kul'turine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Habik, habišt, habikišt, habžom — habaine mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hab
Habinod oma hibused , kudambad kazdas mehil modos (lujas harvas — naižil ) nenan al (ülä hulel ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Habinod
Habsar' ( estin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Haapsalu
Hahk nouzi i tahtoi söda oravad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hahktin ( Pb — plumbum latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Hahktinan järedambad tegijad oma AÜV da Kitai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Hahktinan suladand oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Hahktin om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Hahktin tetas amuižiš aigoišpäi jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Haider Al' Abadi radab päministran vs 2014 sügüz'kun 8. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Hajam, O. «En varaida mä surmad...» ; «Sä ala humalaššid laji!..» ; «Om minun elo kebn...» http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Hakasii mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan avtonomine agj oli olmas vl 1930 redukun 20. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Hakasijan parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Haki , vai aimar om rindataden pen' kel'kanz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Hal'g „kelentedo“-tärtusel el'genzi arni tedoližen kelentedon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kelentedo
Hal'g (no ei kaikušti) om 48 vai enamb lehtpol't i kova kirjankor'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirj
Hala om koviden atmosferižiden sadegiden erik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hala
«Halflife» ( Pol'čihodamine ) om Lacuna Coil :an 2. minial'bom (EP), pästtud 2005 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Halflife
Han'danin anastaden, tulijan aigan imperator löuzi da käski rikta kaikid hänen kanzan vihanikoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hananalaižen naižen uskond Uz’ Zavet, (2006), с. 39; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hanin Siman Cänin -istorikan « Ši czi »-kirjeižiden mödhe, imperator südeganzi ičeze surman polhe enamba kaiked. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad ; 11:30 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Hapanik ( O ) om kahesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Hapanikan molekul om kaks'atomine — O 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Hapanikan spektr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Hapanik om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
«Happy Tree Friends» ( «HTP» , Ozakahad mecaližed sebranikad ) om amerikalaine mul'tiplikacine serial trilleran i mustan jumoran žanroiš simpatižiden živatoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Happy_Tree_Friends
Harakterižed pirdad: gallücinacijad (vizualižed (зрительные) vai kulemižed), paranoidine vai fantastine horind , meletamižen i vasthaotmižen fundamentaližed palahtelendad, paginan dezorganizacii, adekvatoi vai hond affekt ; a mugažo socialine disfunkcii da tömahtutomuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0izofrenii
Harpal' — muigotez kagrjauhospäi nahkoid ümbriradamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Harvas miide posadan päl lendlihe bombandirovščikad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Harv mec, harvišt — mecpind ladvištoiden ümbištundmäranke 0,2—0,3 vähemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Hasavürt , Derbent , Kaspiisk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Hassii ( Hs — hassium latinan kelel) om 108nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Hassii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Hassijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Hassijan avaiži vl 1984 germanijalaižiden himikoiden (fizikantedomehiden) grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi ( Darmštadt ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Haudad, haudnikad — hauttud nagriž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Haudaha i löuziba necen kalan Vauktas Järves. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Haudoi kana — haudui munid (poigid) kana. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
«Heaven's a Lie» ( Rai om kelastuz ) om „ Lacuna Coil “:an pajo da ühtinnimine singl « Comalies »-al'bomas, kudamb om pästtud 2002 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heaven%27s_a_Lie
Hebod taganpäi, koirad edespäi, ristitud kaikiš polišpäi tarbiž varaita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Hebo hirnui lidnas, a tägä vall'astuz särahti (jumalanjuru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Hebo om kodikoittud ristituil lujas amu jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Heiden kesken etnižen augotižlibundan mödhe 74,1% oma kitajalaižed , 13,4% — malaizijalaižed , 9,2% — indijalaižed (tamilalaižed tobjimalaz; toižed — malajalid, pendžabalaižed da bengalijalaižed). https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Heiden nimituz oli saudud amuižgrekan kelen μακεδνός (makednós) -adjektivaspäi, «korged; kazvokaz; hoik tohuz»-znamoičendanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Heiden putaidehen ozutesed-pühäkodid oma heiden enččil i nügüdläižil elosijoil. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapuuarkkit_vep.html
Heiden sijale sirdud evremeisad da savakotad formiruihe uziš maiš ičevuiččen subetnižen kul'turan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Heiden sijas kelel oma kaks' definicijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Heid kaik rahvaz valičeb kerdan nelläs vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Heid kaik rahvaz valičeb, mugažo 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Heid oli äi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Heile om anttud mel’ i huiktusentund i heile tariž kožuda toine toiženke kut vel’l’kundad. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Heil oma ühtejiččed oiktuded naindaha i mehele mänendaha, olendaha i erigandusen jäl’ghe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Heimkund: https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Heimolaižuz om ristituidenkeskeižed kesksidod , baziruidud augotižlibundal ühtnižes ezitataspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Heimolai%C5%BEuz
Heinid purskutadas bordon segoitusel borcuimha travijoidenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Heinkun keskmäine lämuz om +21...+23°C. Paneb sadegid 1200 millimetrhasai vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +19°C. Vilukun da uhokun kesklämuz om -6°C. Paneb sadegid 660 mm vodes, kezakus-elokus niid om enamba (70-80 mm kus), uhokus-sulakus — vähemba (30-35 mm kus). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Heinkun keskmäine lämuz om +17...+18°C. Vilukun kesklämuz -4...+0,5°C. Vodes paneb sadegid 600...740 mm, sulakus-kezakus niid om penemb vai ani ei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Heinkun keskmäine lämuz om +21...+25°C. Vilukun kesklämuz om -3°C pohjoižtazangištoil da -12°C mägiden pautkil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +30°C alangištoil da +8°C mägil, vilukun kesklämuz — +4°C alangištoil da -11°C mägil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +8°C mererandpolel da +14°C keskrajoniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Heinkun keskmäine lämuz om +15...+17°C suves da +11°C pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +19°C, vilukun — -19°C. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +19°C, vilukun — -13°C. Paneb sadegid 550 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +19°C, vilukun da uhokun kesklämuz om -6°C. Voden kesklämuz om +6°C. Paneb sadegid 600-800 mm vodes, enamba kezakus-redukus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Heinkun keskmäine lämuz om +23...+25°C, vilukun kesklämuz — -8...-11°C. Voden aigan poud otab kaikiden päividen pol't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Heinkun keskmäine lämuz om +16...+18°C, vilukun kesklämuz om -8...-11°C. Paneb sadegid 600-700 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Heinkun keskmäine lämuz om +19°C, vilukun kesklämuz om -18°C. Paneb sadegid 300-400 mm vodes, nece lugu voib lujas (kahthe kerdha) köläita vozidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Heinkun 1895 vl ezmäine naine-parašütist O.M. Drevnickaja tegi Vitebskas ičeze ezmäižen hüpähtusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Heinku om voden seičemenz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Heinku
Heinz Fischer ; sünd. 9. reduku 1938 , Grac , Avstrii ) om 11. da nügüdläine Avstrijan prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fi%C5%A1er_Hainc
Heinäd alemb, vet ülemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Heitten sidod, hän varasti, miše rahvaz jumaloičeškandeb händast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Heittes avaruz elektrodoiš ümbri, kus sijadase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Heišpäi sünduihe minun babam Anna Ivanovna. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hel'sinkin sijaduz om valdkundan suvipolel, Baltijan meren Suomen lahten randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hel'sinki om Suomenman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hel'sinki om mugažo jalos znamasine transportsol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hel'sinki.ru-sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hel'sinki ( suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hel'sinkiš om kundališt transportad: avtobusid, tramvajid, lidnelektrojonusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Helsingfors ) om Suomenman pälidn da kaikiš järedamb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Helsingfors (roč.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Helsinki lidnoiden-kaimdajidenke ( Vantaan , Espoon da Kauniainenan ) mülüdas ühtes Sur'-Hel'sinkin pälidnan regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Helsinkin ohjastusen sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Helsinki , ročin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Hemiun oli amuižegiptalaine arhitektor Amuižen car'kundan Nelländen dinastijan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hemiun
Hemiun om Hufu (Heops)-faraonan Suren piramidan Gizas arhitektor ezimeletaden . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hemiun
Hemiun om Nefermaatan, Hufun heimolaižen, poig. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hemiun
Hengen lämbitab rusked päiväine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Henri Matisse ; 31.12.1869, Lö Kato Kambresi — 3.11.1954, Nicc ) oli francijalaine pirdai da skul'ptor, fovizman joksmusen lider. https://vep.wikipedia.org/wiki/Matiss_Anri
Henry Ford ; 30.07.1863 — 07.04.1947) — amerikalaine tegimištonmez', avtotegimiden pidai kaikes mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Henry Nicholas Gunther ; sünd. 6. kezaku 1895 , Baltimor , AÜV — kol. 11. kül'mku 1918 ) oli jäl'gmäine saldat, kudamb pölistui Ezmäižes mail'man voinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Heopsan (Hufun) piramid om kaikiš suremb Egiptan piramidoišpäi , üks'jäine « Mail'man seičeme čudospäi », kudamb jäi tähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heopsan_piramid
Heopsan piramid mülüb kaikiš surembiden Egiptan piramidoiden kompleksha, kudambad sijadase Gizan ülüdes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Heopsan_piramid
Heraštoitim om časud , kudambad anttas kulund- i/vai lämoisignalad pandud aigan kurol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hera%C5%A1toitim
Heraštoitint voib mugažo kävutada kuti «muštatim» vai taimer . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hera%C5%A1toitim
H (h) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/H
Hibjan piduz om 330 sm:hasai, korktuz säguhusai om 2 m:hasai, hibjan vedaduz sabustab 1 tonnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hibjan piduz om 17—38 sm, händan piduz om läz 35 procentoid hibjan pidust — 6—12 sm, hibjan vedaduz om 70—260 g. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Hibjan piduz om 60—90 sm, händan piduz om 40—60 sm, veduz om 6—10 kg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Hibjan piduz om 14:späi 18:hesai santimetrad, mass om 21:späi 37:hesai grammad, suugiden maihutuzkeskust om 22:späi 27:hesai santimetrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Hibjoiden likumine orbitadme tegese Kepleran käskusiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orbit
Hibjrung om lühüd da ninev. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Hibjrungon ezine pala om massivine, kagl om lühüd, pä om pen', lasketud, bardanke da kahtenke penidenke sirpinvuiččidenke sarvidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Hiide kel’ nahodib miide kel’he”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hil'muiktust kaiken om hil'muiktuzgazan vezisegoiteses (gaziruidud vezi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuz
Hil'muiktuz (H 2 CO 3 ) om väll kaks'aluseline muiktuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuz
Hil'muiktuzgazal om luja znamoičend eläban londusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Hil'muiktuzgazan koncentracii atmosferas om 0,038 %. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Hil'muiktuzgaz ei ole toksine, no se ei pid'oitele hengaidust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Hil'muiktuzgaz om muiktuzoksid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Hil'muiktuzgaz vai hil'nikan dioksid om gaz ( CO 2 ) hajuta da mujuta; sil om muiktahk magu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Hil'mät kolosnikanke — varaduz hilid heitta. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Hil'nik ( C ) om kudenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27nik
Hil'nikal om erazvuiččid allotropižid modifikacijoid: hil' , diamant , grafit i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27nik
Hil’l’ašti zavodim kandišta pertišpei veščid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Himii om tedo substancijoiš , niiden ičendoiš, sauvoses, toižetamižes himižiden reakcijoiden tagut i käskusiš, kudambiden mödhe nened reakcijad tegesoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Himii
Himine formul om H 2 O. Veden molekulas om kaks’ vezinikan (vodorodan) atomad da üks' hapanikan (vai kislorodan) atom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Himine ühtnend om palakaz substancii, kudambha mülüdas himižešti sidotud kaks' vai enamba erazvuiččiden elementoiden atomad (m.n. geterosüdäitukuižed molekulad ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Himine_%C3%BChtnend
Himižiden elementoiden periodine tablut vai Mendelejevan tablut om himižiden elementoiden klassifikacii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Himi%C5%BEiden_elementoiden_periodine_tablut
Himižikš, ku neitraline atom kadotab ühten vai enamba elektronad, ka sil om netto-pozitivine täude, i se kuctas kationaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Himjogen külähä jäi nügüd’ vaiše kuvert-se vepsläšt, no heiden külän tetabut tugedab čomašti saudud pühäkodi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsahimjoki_vep.html
Hippotigris ) om kabj živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zebr
Hir' purnhu näl'gha ei kole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Hirb' om uz' velgsana suomen kelespäi (rndt. suom. hirvi "hirb'"). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hirb%27
Hirenpoigaižid fol'kloras nimitadas mugažo hiroi-haroi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Hir’ purnhu näl’gha ei kole. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Historižiš aigoiš händikahan areal oli toine pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Hivin-ik elid kolhozan aigan finįihessai? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hiväd om varastada įi mida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hivä, kut rahvaz, muga i mö. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hivä, mise muga kaik proidįi, ved’ ed zavodi hiideke spor’da. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hizri Šihsaidov radab Suiman ezimeheks vs 2013 uhokun 7. päiväspäi kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Hi ( Χ , χ ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' kahtenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hi
Hlor ( Cl ) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hlor
Hlor om travii pakuižvihand gaz lujan harakterižen hajunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hlor
Hobed ( Ag ) om 47nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Hobedaigan päsädajišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mere%C5%BEkovskii_Dmitrii
Hobed om levitadud londuses keskmäras, sidä voib löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Hobed om platinan gruppan hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Hokusai kaiken radoi verhiden nimiden al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Hokusail oli pit'k sädamiželo, no kaik ičeze parahimad töd hän tegi jäl'ges sidä, konz hänele täudui kuz'kümne vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Hokusai oli kaikiš tutab Evropas japonijalaine gravör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Holitesen sfer otab 2/3 ekonomikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Hollywood ) om rajon Los Andželesan lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gollivud
Homendesel sügüz'kun 11. päiväl Gateran jouk ainastihe kahtehe germanijalaižehe pul'kančudimpozicijaha , kudambad kaičiba külän ted. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Homendezpäivoin al, amuižel mal... https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
”Homen-žo togat kniigad komendaturaha”, – sanįi hän. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Homesel kut kaikušči ištum, d’om čajun samvaraspei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Homesel tošpäjan mö kut i pidi tulim školha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Homesespei mäni hen vihm. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Homme de Cro-Magnon ) oli nügüd'aigaižen ristitun aigaline ezitai, kudamb eli 40—12 tuhad vot tagaze (ülä paleolitan aig). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kroman%27jonan_ristit
Homo neanderthalensis ) om kividunu ristitun erik, kudamb eli 140—24 tuhad vot tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neandertalin_ristit
Homo sapiens ) om Ristitud -sugun erik (Homo) Gominidad -sugukundaspäi Primatad -heimkundas, üks'jäine eläb nügüdläižen aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristit
Hongišt, hongžom — hongasine mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Hong — kuiv pedai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Hoppervagon (hopper) om ajelemha putkotadud jüguid (kivihil', kivend, cement, vill', lete, ballast), sil om ičejoudutandan mehanizm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Hordeum vulgare ) om Tähkheiniden sugukundan, Ozran heimon heinäsine kazmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ozr
Hor edestab pajod ukrainan da venän kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Hor — 62 mest; https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Horvatan (horvatijan) kel' (hrv.: hrvatski jezik) om Horvatijan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatan_kel%27
Horvatan kel' om indoevropalaine, slavine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatan_kel%27
Horvatii alajagase 20 ümbrikho (üks'lugu horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatii ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan Konstitucijan tekst vl 2010 Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan Tazovaldkundan tobmuden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijanke (röunan piduz — 262 km) i Bosnijan da Gercegovinanke (371 km) päivlaskmas, Mad'jaranmanke pohjoižes (174 km), Romanijanke pohjoižpäuvnouzmas (546 km), Bolgarijanke päuvnouzmas (367 km), Makedonijanke suves (283 km), Albanijanke (111 km) da Mustmäginke (250 km) suvipäivlaskmas [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Horvatijan parlamentan pert' Zagrebas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15%), laivad da venehed (13%), kivivoi da londuseline gaz (11%), sobad (läz 7%); toine eksport — pu (material) da mebel' (4%), zelläd (3%), heretused (2%), polimerad (2%), raud (2%), alüminiitegesed (1%), elektruz (1%), cement (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Horvatijan ristitišt igän, sugun da eländpunktoiden mödhe vn 2011 rahvahanlugemižen aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Hot' Konstitucijan mödhe kunigaz voib panda ministrid radsijihe da allekirjutada kaikuččen käskusen, faktižikš parlamentan ühtnijad tehtas necidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Hot-dogad tobjimalaz södas astjoita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hot-dog
Hot’ kodihe tagaze mä. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Hot’ vepsläižed oma nügüd’ vähäluguine rahvaz, heiden kul’turaspäi om tulnu äi ližad mirun kul’turaha: ozutesikš, Kižin pühäkodid oma saunuded vepsläižed mastarid vai saudihe vepsläižiden ladun mödhe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamaailmalla_vep.html
Houdad pol’tošt metrad korttudel ol’d’he kaidud Rämegaššide zadvorkįil. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Houdan mö kaivįim metran kortte. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
”Houg om todud, pidab pil’da”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
House of Assembly ) 28 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
House of Commons ), mülüb 650 ristitud (niid rahvaz valitab). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
House of Lords ) om üläkodi, sen ühtnijoiden lugumärad eile röunatusid, nügüd' mülüb 763 ühtnijoid (heid valitadas alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
House of Representatives ) 150 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid koumevoččen valdatusiden strokunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Hozjaine — tühj kagrlöuste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Hošiminan pind om 2095 km². Eläjiden lugu om enamb 7,4 millionad ristituid, no kaikes Hošiminan aglomeracijas eläb jo enamb 9 millionad mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ho%C5%A1imin
Hošimin (rahaazjoiden keskuz), Hanoi (pälidn), Haifon , Kantho , Danang . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da iudaizman 1 pühäpert' oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Hristanuskondan kümne käsköd : https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Hristofor Kolumb ( italijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Hristos-Sündun päjumalanpert' om Moskvan kaikiš suremb ortodoksine jumalanpert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hristos-S%C3%BCndun_p%C3%A4jumalanpert%27
Hristosan hoštotez Uz’ Zavet, (2006), с. 159; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hristos avaidab ičeze hengen Uz’ Zavet, (2006), с. 24; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hrom ( Cr ) om 24nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hrom
Hrom om levitadud londuses, no sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hrom
Hrvatska ), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Hrvatski sabor vai muite Sabor ) 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Huba kala verkho putub, ka i verkon rebitab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Huiktoiden azjoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 10; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Huralpäi oiktusele, pälpäi alahaks: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Hähk vai Evropalaine hähk (lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4hk
Häiktui, palab da ireg nozoluz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Etilspirt
Häkätab kuti kezareboi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Händan agjaine om kaiken must. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Händan agjaine om must ünäižen voden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Händaspäi hebod ei voi vall'astada . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Händaspäi hebod ei voi val’l’astada. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Händast lugetas znamasižeks vepsän rahvahan personaks, kudamb painoi äjiden vepsläižid koskijoiden küzundoiden pätandaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/index_vep.html
Händast opetihe, kut tariž tehta lang, kudoda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Händast pandihe starostan, konz vaise finnad tul’d’he. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Händast tetas tobjimalaz Amerikan avaidusen tagut (1492). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Händast valitihe vl 2012, hän ezitab Senuri -partijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Händast voib lugeda vepsläižiden korktembaks ezitajaks valdkundas i keskrahvahaližes mez’kundas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Hän delegiruib valdatusid ministrištole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Händikahad Karjalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikahan alaerikod Poimai.ru-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikahan jaugad söttas. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händika(ha)späi pageni, a sid' kondi tabazi. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikahiden mectus // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikaspäi pageni, a sid' kondi tabazi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Händikast kut taht söta, a üks'kaik kor'bhe kacub. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikaz om kaikiš järedamb živat koiranvuiččiden sugukundas: sen piduz (händanke) om 160 sm:hasai, korktuz säguhusai om 90 sm:hasai, hibjan vedaduz — 62 kg:hasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikaz om mugažo kodikoiran oiged ezitat. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikaz pästi rusttad hüppijad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Händikaz sanui: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Händikaz vai Hahk händikaz vai Järgeline händikaz ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händikaz, šakal ( Canis aureus ), kojot ( Canis latrans ) i toižed heimolaižed živatad mülüdas Koir-heimho ( Canis ). https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Händ om lühüd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Hän dumei i muhahtįi: sili om üks’toštkime, a mili om kuumekimneühca vot. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hänele ii pidanu härgäta lübijaha radho. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hänele oli vaiše seičeme vot. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hänele sab heitta parlamentad radmaspäi da panda uziden valičendoiden dat koumes kus. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Hänele sanutihe: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän eli Leningradan Kupčino-rajonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Hänel oliba «Radoiden mastar'» i faraonan vizir' tutulad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hemiun
Hänel oli-ki «Faraonan kaikiden sauvomižiden ohjandai» -titul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heopsan_piramid
Hänel om 13 akad i 24 last. https://vep.wikipedia.org/wiki/Msvati_III
Hänel om kaks' velled (Kaleb i Kodi) da kaks' sizared (Ešli i Emi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Hänel om kaks’ last. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hänel om koume last. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hänel om nel’l’ last. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hänel om poig (Sergei, s. 1969) koumandel naindalpäi, dai poigantütar. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Hänel om vähä tobmut, ohjastusen päministr om Tazovaldkundan pämez' faktižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Hänel om čoma, sur’ talant: http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Hänelpäi jäi tütär Midou Rein. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Hänelpäi om jänu kaks’ poigad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hänen Mažesteten ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Hänen aristokratine tat, Čžuansän-van , ištui sigä plenas založnikaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hänen edes ištub ak, sül’gob stöklaižele. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hänen johtutesiden kirj — « Edahaine läheline » (venäkelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Hänen jäl’ghe paginoid pidiba Natalia Silakova, Gul’a Polivanova, Viktor Trifojev, P’otr Vasiljev, Valentina Lebedeva. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Hänen kaikenaigaine kaimdai i abunik om Lumineižne . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pakaine-Ded
Hänen kaikiš tetabamb kinomel'kuva — O'Konnoran Brajanan rol' Forsaž-fil'mfranšizas , kudamban täht hän om fil'mdanus vll. 2000 — 2013. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Hänen karv om muzabur, tal'vel om lujas paks; sägul, kaglal da löudal om pit'k. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hänen lozungan oli "avto kaikiden täht" — Fordan tegim pästli kaikiš odvambid avtoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Hänen metafizine openduz om šingotanu Akvinalaižen Homoi sholastižen metodan abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Hänen mujun da pirdandkuvan ekspressižen kelen mastaruz om andnu Matissale lideran sijan XX voz'sadan čomamahtos dai kaikes nügüd'aigaižes čomamahtos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Matiss_Anri
Hänen muzikas voib löuta i neoklassicizmad, i džazad, i seriališt tehnikad ( dodekafonii ), i modernizmad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Hänen nimel (Tesla) om nimitanu magnitvalun tihedusen ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Hänen nimi on ühten rivenke ningomiden arhitekturan reformatoridenke, kut Frenk Lloid Rait , Val'ter Gropius , Mis Van der Roe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Hänen ohjastusen aigan, vl. 214 edel m.e., zavodihe (a sid' lopihe-ki) Lincüi-kanalan sauvomižen läz Guilin' -lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hänen openikad oliba B. M. Kustodijev, I. E. Grabar', I. S. Kulikov, F. A. Malävin, A. P. Ostroumova-Lebedeva. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Hänen parahimad operšedevrad ( Rigoletto , Traviata , Aida ) oma kaiken mail'man teatriden repertuaras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Verdi_D%C5%BEuzeppe
Hänen partii sai vägestust järgvaličendoiden satusiden mödhe (71,84%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Hänen patentad da teoretižed töd avaižiba ted nügüd'aigaižile ladimile, kudambad ratas vajehtujan joksusel abunke, äifazižile sistemile da elektrolikutimile . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Hänen populärižendan pik oli 80-židen voziš. https://vep.wikipedia.org/wiki/C._C._Catch
Hänen runod om kätud äjihe kelihe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Hänen surman jälghe, vl 1961, kunigahaks tegihe Hasan II . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Hänen südäin om runoiš публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hänen tat koli, konz Džordžal oli üks'toštkümne vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Hänen tedoidused linniba znamasižikš nügüd'aigaižele genetikale . https://vep.wikipedia.org/wiki/Franklin_Rozalind
[4] Hänen tedoližeks päedessatuseks tobjimalaz lugedas ristitun kaičijoiden mehanizmoiden teorijan tedoidust — mehanizmoiden [5] , kudambiden abul Minä laptastab Se :n valatoitust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Hänen tedotöd, miččiš hän oppib vepsläižiden istorijad, paniba pohjan vepsläižiden ičetundendale. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Hänen toižen romanan nimi om " Persiles da Sihismunda " (se pässtihe avtoran surman jäl'ghe jo). https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Hänen tulijad valičendad lindäs vl 2016. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Hänen töd kristalliden sauvuses da polärizacijan näguses paniba stereohimijan alused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Hänen tütär Anna Freid oli psihologan i psihoanalitikan, lapsiden psihoanalizan alusenpanijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Zigmund
Hänen valdatusiden strok om viž vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Hänen valdatusiden strok om 6 vot, toižen strokun voimuseta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Hänen valdatusiden strok om 4 vot, ühten kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Hänen valdištmen jäl'gnik — Cin' Er Šihuandi (In Hu Hai), noremb poig. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän ezini kut joksii 192 metroiden distancijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koreb_Elidasp%C3%A4i
Hän ezini vlpäi 1970 vhesai 1991 (hänen surman voz' SIDS :aspäi); tähäsai-ki hän om üks' kaikiš znamasižembišpäi muzikantoišpäi mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Queen
Hän ezmäižen kävuti teleskopan taivazhibjoid kaclemas i tegi äjan surid astronomižid avaidusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Hän ezmäižen zavodi ičeze paginan konferencijal. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Hän ii rižanu väzundad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hän iče-ki om kändnu vepsän kel’he venälaižiden klassikoiden i runoilijoiden runoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Hän iče nikonz ei olend mehel i hänel ei olend ičeze lapsid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Hän iče zavodi antta d’ouhon i kacįi, mise ii antta tošt kerdad üksihe käzihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
(Hän) kacub kuti oinaz udhe verajaha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
(Hän) kadoi kuti kala vedhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän kaiken aigan kodvi ičeze valdkundan tahoid, toi andoid sijaližihe pühäpert'he, sauvoi steloid ičtazkitändoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän kaik oli rados, vähan pagiži, ved’ pertin pidi lopta srokhassei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Hän kandiši babalin šauguižid suhrid i toižid sömižid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän keskenzi suren tobmuden ičeze käziš fal'šižiden evnuhan dokumentoiden abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän kiit’ klejan d’ouhospei, a mina otin kulįid gazetįid “Rusked Šoutarv’” i zavodin čapta lenteižed levedusel kaks’ santimetrad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hän kirjutab venäks, no temoid otab vepsläižiden elospäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Hän kirjuteli muzikad kaikiš žanroiš : operad , baletad , muzikad dramatižiden spektakliden täht, töd horan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
Hän kirjuti armastuz- da moraližed romanad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ostin_D%C5%BEein
Hän kirjuti istorižid, gotikaižid da armastuzromanoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hibbert_Eleonor
Hän koli läžundaspäi edekho Suren piramidan sauvondan lopindad i om pandud maha mastabas ei edahan sišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hemiun
Hän kucui läz tuhad tedomehid kaikiš Amuižen Kitain valdkundoišpäi olmha koštul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän kucįi posadleižid prihid abutada hiitta havadod maleze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Hän kurjuti ezmäižen literaturižen kirjan − runokirjan Koumekümne koume. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Hän kävui Karibižhe merihe i zavodi Amerikan avaimižen processan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Hän lahjoiči mugažo Markku Niemižele arvkirjeižen hänen rados vepsläižiden kul’turan kaičendan da levitamižen täht. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
(Hän) ličeb nena verhaze töhö. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän läžui da koli hillän morindan tagut, «kolmatomuden eliksiran» pilülid artutinke ottes südäimehe [9] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän magazi muga, kuti amu eli magadamata. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän mahtįi i kenginevon kohteta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hän mili sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
(Hän) mudaidab kuti täi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän mugažo andli privatižid urokoid Valentinan Serovale . https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Hän mugažo fil'mzihe ningoiš serialoiš kut « Noidantera », « Smolvilin peitused », « Vanhaignikad » (Охотники за древностями) , « Tähthidenverai: https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Hän mugažo nikuna kodišpei ii sänuze lähtta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hän mugažo om armijan päkäsknik da röunantagaižiden azjoiden ministr, märičeb ohjastusen mülükundad, taričeb ministriden kandidatoid vahvištamha parlamentale, paneb radnikusile jättud vahvištuseta parlamental ministrid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
(Hän) mäneb kuna pä kandab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen päministrad da ičeze varapämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
– Hän nägišti, kut toižetihe Nastoin mod, i ližazi: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän ohjasti Cin'-valdkundal penemb, mi koume vot, sen jäl'ghe koli 35-voččes igäs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän oli daže ičeze semned tonu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Hän oli elänu Piteriš enamban koumedkümned vot. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän oli indejalaižiden heimoiden ezinenas, kudambad vastustuiba sirdushe rezervacijoihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%A1tui_H%C3%A4rg
Hän oli lugendlehtesen ezmäižen päredaktoran kahesa vot. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Hän oli mugažo antropometrijan alusenpanii. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCrer_Al%27breht
Hän oli mugažo formaližen logikan alusenpanijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Hän oli mugažo talantahaz publicist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Hän oli naindas Konstantinan Konstantinovskijanke (k. 1970), hö jäiba poig da poigantütär. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nazarova_Margarita_(cirkartist)
Hän oli niiden keskes, ked tegiba Vepsän kul’tursebran i vepsänkeližen Kodima-lugendlehtesen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Hän oli opendajan, professoran — radhonusen pämez' (1894 — 1907), a mugažo rektoran (1898 — 1899) Čomamahtoiden Akademijas Piteriš ; openzi Teniševan atel'ješkolas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Hän oli riktud ühtes minutas edel voinan lopud 11:00 časud kül'mkun 11. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Hän oli sen processan ohjandajan, miččen satusen oli zavoditud perestroikan aigaspäi vepsän kirjkel’. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Hän oli sündnu Baltimorha, štat Merilend , 6. kezaku 1895. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Hän oli sündnu Venämaha , openzihe Piterin konservatorijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Hän oli valitud deputataks i radoi Karjalan parlamentan pämehišton gruppas; hän om üks’ parahimiš vähäluguižiden igähižiden rahvahiden tundijoišpäi, tugedajišpäi i polestajišpäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Hän oli üks' mikrobiologijan da immunologijan alusenpanii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Hän oli Šoutjärven vepsläižen muzejan tegii. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalonin_vep.html
Hän om Toradajiden Valdkundoiden aigan lopunpanii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän om XX voz'sadan muga nimitadud uziden külärunokirjutajiden ezitajaks venälaižes runoištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kl%C3%BCjev_Nikolai
Hän om hüväšti tetab kaikes mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dostojevskii_F%C3%B6dor
Hän om jalos läheline amerikaižid bizonid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hän om kaikiš tetabamb kuti kulinarijan tedoidai i populärizator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohl%C3%B6bkin_Vil%27jam
(Hän om) keletoi kuti kala. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän om kirjutanu äi kirjoid, pajati Šoutjärven rahvahaližes horas. http://www.juminkeko.fi/lonin/index_vep.html
Hän om kosknu vepsläižid temoid i verhaze maha sirdändad äjiš toižiš-ki kirjoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalardot_vep.html
Hän om kändnu Kalevalan vepsäks i kirjutanu runoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Hän om lujas valatoitnu XIX voz'sadan čomamahtod Evropas (ozutesikš, Ar Nuvon vai Jügendštilin sädajid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Hän om lujas valatoitnu XX voz'sadan ezmäižen polen arhitekturad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rait_Frenk_Lloid
Hän om mugažo Avstralijan , Antiguan da Barbudan , Bagaman Sariden , Barbadosan , Belizan , Grenadan , Kanadan , Uden Zelandijan , Papua — Uden Gvinejan , Sent Vinsentan da Grenadinoiden , Sent Kitsan da Nevisan , Sent Lüsijan , Solomonan Sariden , Tuvalun da Jamaikan kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elizavet_Toine
Hän om nenižiden tedoteorijoiden sädai: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Hän om nimitanu elementan avaidusen sijan mödhe — Francijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Hän om pirnu äjan avtoportretoid, peizažid, natürmortid änikoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Hän om sanu äi lahjpaukoid ičeze kirjutandrados. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Hän om sirdnu edehepäi muzejan radod, tehnu äi muzejan ozutelusid, kut ičeze küläs, muga i sen irdpolel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaanhimova_vep.html
Hän om sündunu Vologdan agjan Šimjärv-külähä. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Hän om tehnu äjan avaidusid geometrijas , pani mehanikan , gidrostatikan alused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Hän om valitud vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Hän om üks' järedambiš Renessansan aigan mastarišpäi Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCrer_Al%27breht
Hän om üks' surembišpäi da järedambišpäi Renessansan aigan mastaroišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikel%27and%C5%BEelo
Hän om üks’ aktivižiš ristituišpäi, kudamb radab vepsän kul’turan kaičendoblastiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajershova_vep.html
Hän ozuteli völ noressai mel'hetartust tedoihe da röunantagaižhe elonladuhu, elonveroho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Hän paneb Ohjastusen ezimest radnikusele sättutaden kandidatad parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Hän paneb ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib heitta parlamentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Hän paneb päministrad ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Hän paneb päministrad radsijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Hän paneb viden nevondkundan ühtnijoid radsijha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Hän pani äi väged vepsän identitetküzundan pätandaha i sen znamoičendan libutandaha rahvahan täht. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Hän paremboiči telegrafan , telefonan , fil'mapparaturad, tegi kommercižikš satusekahan kalindlampan , sädi ezmäižed elektrovedimed , tegi meles fonografan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Edison_Tomas_Alva
Hän proidįi siiriči miiš i zavodi painda sormid möto ukazkal seile, ken pahin ičtaze vii. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Hän pudištihe, hvatalz’ Arkašad käzile i kandįi käzil ojaiženno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Hän putui Ginnessan Rekordkirjaha kuti ristit, kudambal om kaikiš suremb IQ mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Savant_Merilin_vos
Hän päti, miše kolmatomut sada ei voind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän radab Karjalan tedokeskusen Kelen, literaturan i istorijan institutas kel’sektoran ohjandajaks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Hän radab vs 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo nellänz' strok faktižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Hän radoi da eli Piteriš da Königsbergas (nüg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eiler_Leonard
Hän radoi vepsän kelen tedaimehen. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän sanui, miše tarbiž kaita paginkel’t küliš, kut pidab sirtta edehepäi kirjkel’t-ki. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Hän sauvoi teiden verkod kaiked valdkundadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän-se miile i predloži opeta zakonan božijan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Hän sijatab mugažo päministran (nece sijatez vahvištab parlament, litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Hän starinįič mili, mi tegeze posadas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hän sädi ičeze muzikaližen kelen i iče kirjuti librettod ičeze operoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
(Hän) säraidab kuti haban lehtez. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän sättutab Ohjastusen ezimehen kandidatad parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Hän sättutab Valdkundaližen Nevondkundanke ohjastusen ezimehen, sen varamehiden da rahaazjoiden ministran kandidatoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Hän sättutab ministrišton ezimehen kandidatad parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Hän söi vaiše mehid (tobjimalaz sportmehid i sijaližid radajid): naižed, hänen mel'pidegan mödhe, oma „magutomad“, sangeričuiš om „äi holesterinoid “, a vanhušid oma „lujas požastoitud, miše söda heid“. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vargas_Dorangel%27
Hän tahtoi sada heišpäi kolmatomuden eliksiran peitust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hän tedišti kaiken praudan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hän tedoiži DNM :en struktur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Franklin_Rozalind
[6] Hän tedoiži metodad, kut rata lapsidenke, sidä kesken Anna tedoiži udes psihoanalitižen teorijan vändsijadusid kazvatajile i lapsile heiden ičekeskentehmižes abun täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Hän valiči augotižškolan opendajan professijan ičeze päazjaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Hän voib käta käskusid tagaze parlamentha toštkaclendan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministroid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Hän ühtni mirun ezmäižehe ühthižehe kirjutajiden i runoilijoiden konferencijaha, mitte oli tehtud vodel 2002 Juminkegos i pagiži ičeze kollegoidenke vepsän kelel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Hän-žo om ohjastusen pämez, Namibijan konstitucijan mödhe [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen ezimez' Burätijan Konstitucijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen pämeheks Konstitucijan 91. kirjutusen mödhe, märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile Ohjastusen päministran taričendan mödhe, Ohjastusen päministrad — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen ezimez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Härg astui lujas hilläs. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hö analiziruiba samarskit-mineralad — sen formul om ((Y,Ce,U,Fe) 3 (Nb,Ta,Ti) 5 O 16 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Hö asttihe nel’l’as rädus, kädes ol’d’he aftomatad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Höbo aižišpei lübuškanz’ ülähaks pel’gastusespei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hö eliba mecoiš da avoinuzil tahoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hö eliba tes Ingerha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Hö fal'sificiruiba imperatoran zavetoičendan da paniba norembad In Hu Hai -poigad jäl'ghižeks jäl'gnikaks, kenen näradoičijal imperator oli. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hö ii käuteiš posadad möto i ii küzelteiš nimida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hö iilä vepsad, nene oma karelad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hö jagadas Süvären koumhe palaha: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Hö kävel’tihe posadad möto, küzeltihe, ken mil om läžunu i mille žaliže. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hö mugažo Cin Šihuandi-nimelpäi oigenziba vanhembale In Fu Su-poigale da Men Tän-jenaralale (varjoiči valdkundan pohjoižröunad) käsk rikta ičtaze arvostusenke rahvahan edes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Hö oliba hüväd opendajad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hö ol’d’he harvas, üks’ kerd nedališ, ezmeižehe lumehessei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Hö oma lu-ujas hüväd prihad, melevad mužikad! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hö oma tobjimalaz keratud panteonha jumaloišpäi i jumalnaižišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Politeizm
Hö otliba leibad elokahil kanzoilpäi i jägoiba gollile. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hö proittihe i möst ozutihe uz’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Hö sädihe sorevnovanijile, kudambad proitihe Šuutarves kaikuččen voden. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Hö toiba islaman , ičeze araban kelen da ohjastandan sisteman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Hö tuloba: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Hö tul’d’he, mise kacta miide rahvast. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hö vel väheižen ištihe, pagištihe sehe da toižhe nähte i lähtihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Hö voidas poiktas da andeltas plodukahid norid jäl'gpol'vid — zubrobizonid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Hö ühtes eliba pit’kha i kazvatiba kahesa last. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hübj ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Hübj om üks' kaikiš jaredambišpäi puloišpäi Mal . https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Hüväd öd, čočod! https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCv%C3%A4d_%C3%B6d,_%C4%8Do%C4%8Dod!
«Hüväd öd, čočod!» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCv%C3%A4d_%C3%B6d,_%C4%8Do%C4%8Dod!
Hüvä, ei edahan Alehovščina Ojat’-randal seižub. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Hüvä i hond käskabunik Uz’ Zavet, (2006), с. 63-64; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hüvä nühaind da kulemine oma reboin eduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Hüvä paimen Uz’ Zavet, (2006), с. 236-237; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hüväsüdäimeline samarialaine Uz’ Zavet, (2006), с. 163-164; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Hüvä vaza kaht emid imeb, a paha ühten-ki kadotab. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
III (1831) Latinankel'žed tekstad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
III voz'sada e.m.e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
I. N. Nikolajev i toižed. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I. Njuton sädi differencialižen da integraližen lugemižen , mujun teorijan i toižed matematižed da fizižed teorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Njuton_Isaak
IV (1836) Sholijad Aristotel'he. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
«I Will Survive» ( Päzun henghe ) om Glorijan Geinoran legendine pajo da ühtennimine singl « Love Tracks »-al'bomaspäi, kudamb om pästtud 1978-žen voden redukus. https://vep.wikipedia.org/wiki/I_Will_Survive
«I Won't Tell You» ( En sanu sinei ) om Lacuna Coil :an pajo da ühtinnimine singl « Shallow Life »-al'bomas, kudamb om pästtud 2009 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/I_Won%27t_Tell_You
IX festival i „Kantele”-festival. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I astjan vinanke-ki kukerzid sä, Jumal! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I erasen kerdan hö mäniba verkoičemha, sikš ku takaiba söda kalad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Igor' Anatoljevič Orlov radab gubernatoran vs 2012 vilukun 13. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Igor' Denisov ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denisov_Igor%27
Igor' Stravinskii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Igor' Zotov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 kül'mkuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Igor BRODSKI: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Igähine lidn» da «Lidn seičemil kukhil». https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Igähine rahvaz om emiratalaižed ( arabalaižed tobjas palas), vaiše hö oma rahvahanikusenke , läz 1,4 mln ristitud vl 2013. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Igähine roug om levitadud agjan pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Igähine roug otab territorijad täuzin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Igähižiden vähäluguižiden rahvahiden keskes šorijalaižed , teleutalaižed da Sibirin totarad [2] elädas agjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Ihastįin, panin galušin d’ougha i hiviš meliš tulin klassaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Iidaššen pertinno anttaze kouhaižen rugižd’ouhod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ii däred pertin kohtal, toine pertin taga i kuumanz’ Änižrandal školanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
I (i) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/I
Ii proidnu äjad aigad, mest nece-že samol’ot tegi kaks’ kruugad posadan päl i mest päst’ bomban. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Iisus Gadaran mas Uz’ Zavet, (2006), с. 154-155; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Gergesan mas Uz’ Zavet, (2006), с. 18; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Irodan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 202-203; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Kapernauman suimpertiš Uz’ Zavet, (2006), с. 140; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Kapernauman suimpertiš Uz’ Zavet, (2006), с. 80; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Lehtezpertižen praznikal Uz’ Zavet, (2006), с. 227-228; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Nevondkundan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 202; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Nevondkundan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 121; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Nevondkundan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 71; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Pilatan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 256-257; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Pilatan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 202; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Pilatan edes Uz’ Zavet, (2006), с. 122-123; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus Pilatanno Uz’ Zavet, (2006), с. 73-74; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusad nagrdas Uz’ Zavet, (2006), с. 201; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusad tahtoidas surmita Uz’ Zavet, (2006), с. 117; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusal küzutas hänen valdan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 110-111; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusal küzutas hänen valdan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 53; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusal küzutas, kuspäi hänen vald om Uz’ Zavet, (2006), с. 191-192; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusal om vald opeta Uz’ Zavet, (2006), с. 16; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusal pakitas znamad Uz’ Zavet, (2006), с. 40; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan Hristosan eläbzduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ip%C3%A4iv
Iisusan Hristosan vajehtamine Uz’ Zavet, (2006), с. 101-102; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan Hristosan vajehtamine Uz’ Zavet, (2006), с. 42-43; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus andab maksun pühäkodin täht Uz’ Zavet, (2006), с. 44; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan eläbzumine Uz’ Zavet, (2006), с. 206; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan eläbzumine Uz’ Zavet, (2006), с. 125; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan eläbzumine Uz’ Zavet, (2006), с. 76-77; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan ezmäižed openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 212-213; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan ezmäižed openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 141-142; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan heimokund Uz’ Zavet, (2006), с. 137-138; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan käsk openikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 77; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan loičend om loičend Ortodoksižes hristanuskondas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisusan_loi%C4%8Dend
Iisusan loičend openikoiden poles Uz’ Zavet, (2006), с. 252-254; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan mahapanend Uz’ Zavet, (2006), с. 260; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan mahapanend Uz’ Zavet, (2006), с. 205; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan mahapanend Uz’ Zavet, (2006), с. 125; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan mahapanend Uz’ Zavet, (2006), с. 76; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan matk jerusalimha 19-20. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan nagloičemine Uz’ Zavet, (2006), с. 123-124; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusannoks todas lapsid Uz’ Zavet, (2006), с. 105; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan sugu Uz’ Zavet, (2006), с. 1-2; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan sured tegod 8-9. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan surm Uz’ Zavet, (2006), с. 259-260; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan surm Uz’ Zavet, (2006), с. 205; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan surm Uz’ Zavet, (2006), с. 124; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan surm Uz’ Zavet, (2006), с. 75; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan surm i eläbzumine 26-28. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan sündund Uz’ Zavet, (2006), с. 132-133; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan sündund Uz’ Zavet, (2006), с. 2; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan sündund i laps’aig 1:5-2:52. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan todesižed heimod Uz’ Zavet, (2006), с. 154; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan todesižed ičhižed Uz’ Zavet, (2006), с. 30-31; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan todesižed läheližed Uz’ Zavet, (2006), с. 85-86; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus anttas Pilatan käzihe Uz’ Zavet, (2006), с. 72; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan töd galilejas 4:14-9:50. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan töd jerusalimas 11-12. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan valatuz Uz’ Zavet, (2006), с. 137; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan valatuz Uz’ Zavet, (2006), с. 79; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisusan valatuz Uz’ Zavet, (2006), с. 5-6; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus armahtab grähkhišt akad Uz’ Zavet, (2006), с. 230; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus astub vetme Uz’ Zavet, (2006), с. 224; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus astub vetme Uz’ Zavet, (2006), с. 95; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus eläbzoitab Jairan kolnuden tütren i azotab naižel veren Uz’ Zavet, (2006), с. 90-91; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus eläbzoitab Jairan tütren i azotab naižel veren Uz’ Zavet, (2006), с. 155-156; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus eläbzoitab Lazarin Uz’ Zavet, (2006), с. 238-240; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus eläbzoitab leskiakan poigan Nainas Uz’ Zavet, (2006), с. 149; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus eläbzoitab neičukaižen i azotab naižel veren Uz’ Zavet, (2006), с. 20; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus endustab, miše Petr hül’gaidab händast Uz’ Zavet, (2006), с. 199; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus endustab, miše openikad hül’gäidaba händast Uz’ Zavet, (2006), с. 119; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus endustab, miše openikad jätaba händast Uz’ Zavet, (2006), с. 69; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus gadaralaižiden mas Uz’ Zavet, (2006), с. 89-90; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Avraam Uz’ Zavet, (2006), с. 232-233; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Nikodim Uz’ Zavet, (2006), с. 215-216; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Petr Uz’ Zavet, (2006), с. 264; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Vel’zevul Uz’ Zavet, (2006), с. 166; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Vel’zevul Uz’ Zavet, (2006), с. 85; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Vel’zevul Uz’ Zavet, (2006), с. 28-29; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Zakhei Uz’ Zavet, (2006), с. 188; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Zevedejan poigad Uz’ Zavet, (2006), с. 107; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i Zevedejan poigad Uz’ Zavet, (2006), с. 50-51; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i elokaz mužik Uz’ Zavet, (2006), с. 186-187; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i lapsed Uz’ Zavet, (2006), с. 186; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i sadanpämez’ Uz’ Zavet, (2006), с. 148-149; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i sadanpämez’ Uz’ Zavet, (2006), с. 16-17; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus i samarialaine naine Uz’ Zavet, (2006), с. 217-219; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus koletab smokvanpun sanoil Uz’ Zavet, (2006), с. 109; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus koletab smokvanpun sanoil Uz’ Zavet, (2006), с. 53; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kucub Levian Uz’ Zavet, (2006), с. 143-144; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kucub Levian Uz’ Zavet, (2006), с. 82; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kucub Matvejan Uz’ Zavet, (2006), с. 19; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus käveleb Galilejas i lähembaižiš tahoiš 6:1-8:26. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus käveleb galilejas i lähembaižiš tahoiš 13:53-17:27. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus käveleb vetme Uz’ Zavet, (2006), с. 36-37; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kävub kodilidnas Uz’ Zavet, (2006), с. 92; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kävub kodilidnas Uz’ Zavet, (2006), с. 35; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kükseb pahan hengen Uz’ Zavet, (2006), с. 102-103; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kükseb prihaižespäi pahan hengen Uz’ Zavet, (2006), с. 43; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus kükseb prihaspäi pahan hengen Uz’ Zavet, (2006), с. 159-160; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus lajib Galilejan lidnoid Uz’ Zavet, (2006), с. 26; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus lajib openikoid, miše hö oma el’getomad Uz’ Zavet, (2006), с. 99; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus loičeb Gefsimanian sadus Uz’ Zavet, (2006), с. 200; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus loičeb Gefsimanias Uz’ Zavet, (2006), с. 119-120; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus loičeb Gefsimanias Uz’ Zavet, (2006), с. 69-70; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus lähteb Kapernaumaspäi Uz’ Zavet, (2006), с. 141; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus lähteb Kapernaumaspäi Uz’ Zavet, (2006), с. 81; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus mäneb Galilejaha Uz’ Zavet, (2006), с. 6-7; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus möst pagižeb ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 187; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus nagloitas ristha Uz’ Zavet, (2006), с. 259; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus nagloitas ristha Uz’ Zavet, (2006), с. 74-75; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus oigendab kaks’toštkümne openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 156-157; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus oigendab openikoid matkha Uz’ Zavet, (2006), с. 22-23; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus oigendab openikoid opendamha rahvast Uz’ Zavet, (2006), с. 92-93; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus oigendab seičemekümne openikad Uz’ Zavet, (2006), с. 162; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus om opalas Jerusaliman tagut Uz’ Zavet, (2006), с. 60-61; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus om vägestanu mirun Uz’ Zavet, (2006), с. 252; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus opendab mägel 5-7. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus opendab openikoid loičmaha Uz’ Zavet, (2006), с. 165-166; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ottas taivhaze Uz’ Zavet, (2006), с. 208-209; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase Emmausan tel Uz’ Zavet, (2006), с. 206-208; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase Magdalan Mariale Uz’ Zavet, (2006), с. 261-262; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase apostoloile Uz’ Zavet, (2006), с. 208; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase ičeze openikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 126; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase openikoile Tiveriijärven randal Uz’ Zavet, (2006), с. 263; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ozutase openikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 262-263; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb Joan Valatajan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 150-151; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb Joan Valatajan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 25-26; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb ezmäižen kerdan ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 41; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb ičeze surmanmokiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 158; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 242-243; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb koumanden kerdan ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 50; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb, midä jäl’gmäi tegese 24-25. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb, midä tegese jäl’gmäižil päivil 13. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb möst ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 103; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb udes ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 43; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb völ ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 160; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pagižeb völ kerdan ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 106-107; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus paneb käded lapsiden päle Uz’ Zavet, (2006), с. 48; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus pezeb openikoiden jaugad Uz’ Zavet, (2006), с. 244-245; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus puhtastab pühäkodin Uz’ Zavet, (2006), с. 214-215; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus raccastab Jerusalimha Uz’ Zavet, (2006), с. 242; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus raccastab Jerusalimha Uz’ Zavet, (2006), с. 190; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus raccastab Jerusalimha Uz’ Zavet, (2006), с. 108-109; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus raccastab Jerusalimha Uz’ Zavet, (2006), с. 51-52; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ristas Uz’ Zavet, (2006), с. 204-205; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus saneleb hüvän vestin Uz’ Zavet, (2006), с. 79; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sanub ičeze surman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 100; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sanub, ken händast möb Uz’ Zavet, (2006), с. 246; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus suditas surmale Uz’ Zavet, (2006), с. 257; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus suditas surmale Uz’ Zavet, (2006), с. 203; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab nel’l’tuhad mest Uz’ Zavet, (2006), с. 98; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab nel’l’tuhad mest Uz’ Zavet, (2006), с. 39-40; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab vižtuhad mest Uz’ Zavet, (2006), с. 223; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab vižtuhad mest Uz’ Zavet, (2006), с. 94; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab vižtuhad mest Uz’ Zavet, (2006), с. 36; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus sötab vižtuhad mužikad Uz’ Zavet, (2006), с. 157-158; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tabatas Uz’ Zavet, (2006), с. 254-255; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tabatas Uz’ Zavet, (2006), с. 200-201; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tabatas Uz’ Zavet, (2006), с. 120; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tabatas Uz’ Zavet, (2006), с. 70; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tahtoidas rikta Uz’ Zavet, (2006), с. 67; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tahtoidas surmita Uz’ Zavet, (2006), с. 240-241; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb läžujan mehen tervheks sobatan Uz’ Zavet, (2006), с. 176; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb pühän ehtlongin Uz’ Zavet, (2006), с. 119; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks Petran anopen i toižid läžujid Uz’ Zavet, (2006), с. 17; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks Simonan anopen i toižid läžujid Uz’ Zavet, (2006), с. 141; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks ičeze kibus läžujad Uz’ Zavet, (2006), с. 142-143; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks ičeze kibus läžujan Uz’ Zavet, (2006), с. 81-82; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks ičeze kibus läžujan Uz’ Zavet, (2006), с. 19; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks keletoman Uz’ Zavet, (2006), с. 21; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks kurdhon mehen Uz’ Zavet, (2006), с. 97-98; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks naižen sobatan Uz’ Zavet, (2006), с. 174; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks prokazas läžujad Uz’ Zavet, (2006), с. 142; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks prokazas läžujan Uz’ Zavet, (2006), с. 81; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks prokazas läžujan Uz’ Zavet, (2006), с. 16; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks sogedan Uz’ Zavet, (2006), с. 233-234; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks sogedan Vifsaidas Uz’ Zavet, (2006), с. 99; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks sogedan pakičijan Uz’ Zavet, (2006), с. 187-188; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervheks sogedan pakičijan Uz’ Zavet, (2006), с. 108; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervhikš kaks’ sogedad Uz’ Zavet, (2006), с. 51; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervhikš kümne prokazas läžujad Uz’ Zavet, (2006), с. 184; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervhikš läžujid Uz’ Zavet, (2006), с. 145-146; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegeb tervhikš läžujid mägel Uz’ Zavet, (2006), с. 39; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegese tetabaks Uz’ Zavet, (2006), с. 84; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tegese tetabaks Uz’ Zavet, (2006), с. 7-8; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tervehtoitab Simonan anopen i toižid läžujid Uz’ Zavet, (2006), с. 80; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tervehtoitab kunigahan radnikan poigan Uz’ Zavet, (2006), с. 219-220; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tervehtoitab mehen Vifezdan kül’bendsijas Uz’ Zavet, (2006), с. 220-221; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus todas pühäkodihe Uz’ Zavet, (2006), с. 133; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tomotab eläda hänen mödhe Uz’ Zavet, (2006), с. 158; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tomotab eläda hänen mödhe Uz’ Zavet, (2006), с. 42; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tomotab elämaha hänen mödhe Uz’ Zavet, (2006), с. 100-101; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tüništoitab järven Uz’ Zavet, (2006), с. 18; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tüništoitab torokan Uz’ Zavet, (2006), с. 154; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus tüništoitab torokan Uz’ Zavet, (2006), с. 89; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus vaumištase tehta ičeze tegoid 3:1-4:13. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus vedas nagloičemha ristha Uz’ Zavet, (2006), с. 204; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus voideltas Vifanias Uz’ Zavet, (2006), с. 241; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus voideltas Vifanias Uz’ Zavet, (2006), с. 117; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus voikab Jerusaliman polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 191; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus voitas Vifanias Uz’ Zavet, (2006), с. 67; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus väritab farisejid i käskištonopendajid Uz’ Zavet, (2006), с. 168-169; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus zavodib radon 1-3. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus zavodib tön Uz’ Zavet, (2006), с. 139; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ülembaižen papin edes Uz’ Zavet, (2006), с. 256; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Iisus ülenzoitab Jumalad Uz’ Zavet, (2006), с. 163; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
I, kacu, minä jo Pöudon irdoil. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Il'besen izoliruitud populäcijad oma Karpatoil, Kavkazal, Keskmäižen Azijan mägil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il'bez om kaikiš järedamb erik Il'besiden sugus da kaikiš pohjoižemb erik kažinvuiččiden sugukundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il'dar Halikov radab päministran vs 2010 sulakun 22. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Il'ja Jefimovič Repin ( ukr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Il'mjärv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27mj%C3%A4rv
Illimani-mägi Keskmäižiš Andiš (Bolivii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Ilmjärv ) om järv Venäman Uz'lidnan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27mj%C3%A4rv
Ilokaz da razvakaz praznik edel sur’t pühäd публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Il-76 ( Ил-76 ; NATO:n kodifikacijan mödhe — Candid ) om « Il'jušin »:an lendim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Il-76
Il’besed voiba eläda 20:he vodhesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il’besel semendkus sündub 2 − 3 poigašt, kudambiden mass om 245 - 300 g. Poigaižed oma sogedad da abutomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il’besen sömižen aluz - jänišad , hirenvuičced rouhijad, erašti pened kabjoikahad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il’bez eläb üksin, emäčud elädas pezakundanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il’bez om järed kaži jalos korktoiden jaugoiden päl: hibjan vedaduz ižačul om 8,3 — 10,6 kg, emäčul 7,2 — 10,3 kg, hibjan piduz ižačul om 76 — 106 sm, emäčul 73 — 99 sm, händan piduz ižačul da emäčul om 10 — 24 sm. Modpoliškoil karv om jalos pit'k, korvil oma sured tophad pit'käs karvospäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Il’bez om tipine lihansöi živat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Immanuel' Kant (22.04.1724, Königsberg, Prussii (nügüd' Kaliningrad , Venäma ) — 12.02.1804 Königsberg, Prussii ) oli germanijalaine filosof. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kant_Immanuel%27
Imperatoran kaumsija varastab völ ičeze avaidamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Imperator heiti sidod järgeližiden ristituidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Imperator pani mugoižen veron alusen, miše ohjastajale tarbiž libudas Taišan' -mägehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Imperator varaiži rikondnaprindoid, sen tagut hän oigenzi teidme severz' ajoregid kerdalaz da peiti ičtaze uudimen taga. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Imperii alajagoihe 36 sodaümbrikoihe («czün'», kit. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Inan Čženan mam mugažo oli oigetud küksushe, no händast pördihe pert'kuluhupäi nevojiden kibedoiden pakičendoiden jäl'ghe [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Inan Čženan mam, Čžao-emänd , oli valatoitajad Čžaon sugud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Indii ( In ) om 49nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Indii om harv londuses, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Indijan avaižiba vl 1863 germanijalaižed himikad F. Raih da T. Rihter. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
4,0 4,1 4,2 Indijan civilizacijan istorii Historyworld.net-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Indijan himižed ičendad lujas koskudas alüminijan da gallijan ičendoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Indižen valdmeren radpolehesai om 270 km matkad, Dodomahasai (Tanzanijan pälidn) — 380 km orhal ehtbokha, Nairobihesai (Kenijan pälidn) — 200 km matkad lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, a päivnouzmas — Brahmaputr-jogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Indonesia ), täuz' oficialine nimituz — Indonezijan Tazovaldkund ( indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezii alajagase 34 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezii om kaikiš suremb sar'hine valdkund mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezii om mavaldkundröunoiš Malaizijanke pohjoižes (röunan piduz — 1881 km), Papua — Uden Gvinejanke (824 km) päivnouzmas da Päivnouzmaižen Timoranke (253 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan Tazovaldkundan prezidentan administracijan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan Tazovaldkundan varaprezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan prezidentan Merdeka -pert'kulu («Joudjuden») Džakartas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan päeksport om elektroladimišt (läz 15%), erazvuiččed sobad (läz 12%), kivihil' (10%), kivivoi (8%), pal'mvoi (7%), londuseline gaz (6%), pumaterialad da bumag (6%); toine eksport — kuld (5%), räzin (3%), kakaonproduktad (2%), vas'k (1%), tin (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijan suvipäivlaskmaižed da suvirandad lainištab Indine valdmeri da sen Timoran meri , pohjoižed da südäimižed randad — Tün' valdmeri da sen randaližed mered: https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Indonezijas elädas indonezijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Induciruidud sädegoičendan teorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
I nece matk ei olend tühj azj! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I nece om-ki vepsän kirjkelen istorii. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I necil kerdal rahvast kerazihe äi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Informacii KSK:an polhe "Piterin projektad"-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Informacii toižil kelil... https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Informacii ühthižtöiš sebruzlidnoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Informacine portal Pol'šanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Ingermanlandijalaine subetnos formiruihe sen tagut, miše Ročinman administracii sirdi evremeisoiden Karjalan kaglhaspäi da savakotoiden Suomenman päivnouzmpol'žes Savo -provincijaspäi paloid Stolbovon kožundan mödhe sadud uzile ižoralaižile maile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Ingermanlandijalaižiden kel' pidab suomen kelen päivnouzmpol'žid paginoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Ingermanlandijan etnografine kart. 1849 г. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Ingušetii om Venäman kaikiš penemb subjekt pindan mödhe lugemata federaližen alištusen lidnoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1994 uhokun 27. päiväl kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 27 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkund om olmas vl 1993 vilukun 9. päivälpäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijan Tazovaldkund vai Ingušetii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Ingušetijas om nell' lidnad da 1 lidnanvuitte Ordžonikidzevskaja -žilo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Inkeriläižed ( inkerinsuomalaižed , ingermanlandijalaižed , ingermanlandijansuomalaižed , ingermanlandcad ) oma subetnine suomalaižiden grupp, kudamb eläb istoriž-geografižen Ingermanlandii agjan territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Inkubatoras: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Inspekcižed matkad sidoihe teiden, pühäpertiden, pert'kuluiden sauvondanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Intensivižen ristitmectusen taguiči zubrad linni živat, kudamb vasttase vaiše šohroiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Interaktivine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
International Space Station , ISS ) om orbitstancii , kudambad kävutadas kuti äimetoine kosmostedokompleks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
Internet Exploreran tegeb Microsoft -kompanii AÜV:s. https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet_Explorer
Internet Explorer om kaclim , Microsoft Windows -OS:an integriruidud pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet_Explorer
Internet ) om ühtenzoittud kompjuterverkoiden mail'man sistem, kudamb om sautud IP :den i IP-protokoloiden maršrutizacijan pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet
In Čžen hänenke jätksi satusekahid päivnouzmpol'žid sodid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
In Čžen oli sündnu Han'danihe ( Čžao-valdkundan pälidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
In Čžen sai anastaden kaik kuzid valdkundoid toine tošt jäl'ghe, kudambid oli Kitajas sil aigal: vl. 230 edel m.e. Han'-valdkund oli alištadud, vl. 225 — Vei-valdkund , vl. 223 — Ču-valdkund , vl. 222 — Čžao-valdkund da Jan'-valdkund , a vl. 221 — Ci-valdkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Inčhon-lendimport (vspäi 2001, kaik reisad) da Kimpho (südäimižreisad, a mugažo reisad Tokiohopäi da Šanhaihepäi ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Iogann Lüdvig Jozef fon Kobencl' ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobencl%27_L%C3%BCdvig_fon
I oli lujas melentartušt tedištada uzid ristituid uziš maišpäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ionad erižikš henegiš vasttase kaikiš substancijan agregatižiš olendoiš — gazoiš (ozitesikš, atmosferas ), nozolusiš ( suladusiš da segoitesiš ), kristalliš da plazmas (ozutesikš, tähthidenkeskeižes avarudes ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionad mugažo sädase nozoludes vai substancijan kovas olendas, konz solad reagiruiba segoitajidenke (ozutesikš, vedenke ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionad oma himižešti aktivižed heneged, i sikš ned tarttas reakcijoihe atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionad oma jogasijaližed londuses da andaba vastuz erazvuiččen fenomeniden täht: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionad sündudas segoitesihe elektrolitižen dissociacijan jäl'ghe da determiniruidas elektrolitoiden ičendoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionan täude om kerdaine elektronan täutkenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ion ( grek. ἰόν — mänii ) — üks'atomine vai äiatomine heneg elektrotäutkenke, kudamb sädase siloi, konz üks' vai enamba elektronad kadodas atomaspäi vai molekulaspäi vai ühtnedas atomha vai molekulha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ionizacii (ioniden formiruind) voib tehtas korktan temperaturan ( lämuden ) aigan, elektrokendan vai ionizirujan sädegoičendan painusen al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ion -sana grekaks ἰόν, ion , znamoičeb mänii (ἰέναι, ienai , mända -sanan nügüdläižen aigan I aktivan particip). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ipsilon ( Υ , υ ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ipsilon
Irakan Kurdistan om region avtonomijanke valdkundan pohjoižes, nell' agjad täuzin vai paloin mülüdas sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irakan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irakan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irakan ristitišton endustuz vl 2015 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irakan tobj pala om sijatud Mesopotamijan alangištos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irakas elädas irakalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irak om KEVO :n üks' alusenpanijoišpäi, necen organizacijan aluz om pandud vl 1960 sügüz'kun 10-14. päivil Bagdadan konferencijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Irak om mavaldkundröunoiš Irananke päivnouzmas (röunan piduz om 1599 km), Kuveitanke suvipäivnouzmas (254 km), Saudan Arabijanke suves (811 km), Iordanijanke (179 km) da Sirijanke (599 km) päivlaskmas, Turkanmanke pohjoižes (367 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Iran Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranan Islamižen Tazovaldkundan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranan agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranan Ülembaižen ohjandajan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iranas elädas iranalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iran om mavaldkundröunoiš Afganistananke (röunan piduz om 921 km) da Pakistananke (959 km) päivnouzmas, Irakanke päivlaskmas (1599 km), Turkanmanke (534 km) da Armenijanke (44 km) dai Azerbaidžananke (689 km) lodehes, Turkmenistananke pohjoižes (1148 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Iran om mägikaz ma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Ird Anadiriš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anadir%27
Ird Murmanskas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Irdaline päluine ozutadud taivazmaks, se om röntgensädegiden emissii korktan energijan elektronil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Irdaližed: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4
Irdaližed elektronpäluižed märičeba atoman himižiden ičendoiden tobjan palan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Ireland ), nece om oficialine nimi, mugažo Irlandijan Tazovaldkund -nimituz kävutadas ( irl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Iridii ( Ir ) om 77nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridii kävutadas tobjimalaz elektrotehnikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridii om platinan gruppan hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridijal ei ole ičenašt biologišt rolid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridijan avaiži vl 1803 anglijalaine himik S. Tennant. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Iridijan oma lujad korrozijanvastaižed ičendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Irkutsk alajagase 4 administrativižhe ümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Irkutsk-lidnan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Irlandii otab Irlandii -saren tobmad palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandii: ristitišton da migracijan endustuz vl 2013 sulakus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijal oma mavaldkundröunad Sur' Britanijanke (443 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan , Kel'tine , Gebrid- da Pohjoiž- . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Irlandijan Tazovaldkundan Konstitucii 2012 kahtil kelil (constitution.ie). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan kel' ( gaeilge ) om valdkundkel' Irlandijas da EÜ :s. Pagižijoiden lugu om läz 500 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandijan_kel%27
Irlandijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandijan_kel%27
«Irlandijan ohjastuz onlain»-sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan parlamentan pert' Dublinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan praznikad alajagase oficialižihe da oficialitomihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan prezidentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijan päministran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irlandijas elädas irlandijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Irod küzeleb, ken Iisus om Uz’ Zavet, (2006), с. 157; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Isaakijan päjumalanpert' (oficialine nimituz — Pühän Isaakijan Dalmacijaspäi päjumalanpert' ) ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Isaakijan_p%C3%A4jumalanpert%27
I semendkun nomeras om uzid kändmusid vepsaks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
I siš om-ki lidnan erigoičuz i čomuz’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Islamas Hän om üks' päendustajašpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisus_Hristos
Islandijan kel' ( íslenska ) om valdkundkel' Islandijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Islandijan_kel%27
Islandijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Islandijan_kel%27
Ispanii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanii alajagase 17 avtonomižhe agjaha ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanii ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanii om diplomatižiš kosketusiš kaikiden ÜRO :n valdkundoidenke-ühtnijoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanii om üks' kaikiš mägikahižembiš Evropan maišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanii otab Pirenejan pol'saren nell' videndest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijalaižed konkistadorad oma pannuded Managua-lidnan alusen XVI vss. https://vep.wikipedia.org/wiki/Managua
Ispanijan Kunigahusen parlamentan alakodin sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijan e-ohjastusen portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijankel'ne levigandusen kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirandan_kel%27
Ispanijan päeksport om likkuimed ( jüguavtod , lumiavtod , gol'favtod , koveritomad) da niiden varapalad (17%), elektrotehnine produkcii (läz 10%), sobad (läz 7%), fruktad da tomatad (läz 6%); toine eksport — zelläd (4%), kivivoi (4%), raud da teraz (2%), šinad (1%), vin (1%), keramine mozaik (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijan südäipaloiden klimat om kontinentaline (penemba 500 mm sadegid vodes), sigä tal'vel pakaižed oleskeldas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanijas eläb 700 tuhad marokolašt , Francijas — üks' million marokolašt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Ispanijas elädas ispanijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ispanine Ifni om pördnus Marokole vl 1969. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Istorii kacleb erazvuiččed homaičendad männuden agjan polhe, miše tehta istorine aigaine, istorine process, faktoiden objektivižuz da tehta lähtmižvendad tegoiden süiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Istorii
Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan kodimaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Istorine da kul'turine pälidn om Cetine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Istorine fartal (Fedosovan ird, XIX da XX voz'sadad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Istorine keskuz levigandeb 47 metrad keskkorktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Istorižen keskusen korktuz om 242 metrad, se sijadase Dnepran hural randal (suvipol'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Istorižen keskusen korktuz om 170 metrad valdmeren pindan päl, se sijadase Upan hural randal (suvipol'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Istorižiden andmusiden mödhe, muil oli tetab Vavilonan da Amuižegiptan aigan völ. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund alajagase 4 agjaha ( angl. province ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Istorižil aigoil il'besen areal Evropas oli lavedamb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Istorižiš aigoiš händikahan areal oli toine pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes Mal ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Istorižiš aigoiš zubran areal oli suremb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Istoriž-kul'turine projekt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Italia ), täuz' oficialine nimi — Italijan Tazovaldkund ( ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii alajagase 20 agjaha (regionha, üks'lugu ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii ( italijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii oma mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii om mägekaz ma ičeze enambištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii otab Apenniniden pol'sar' , Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt , Al'piden suvipautked, Sicilii - da Sardinii -sared, severz' penid sarid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italii tegihe tazovaldkundaks ( monarhijan jäl'ghe) vl 1946 kezakun 2. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan Vikipedii om Vikipedijan jaguz italijan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italijan_Vikipedii
Italijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan kel' (ital.: italiano, lingua italiana ) om indoevropalaižen keliden kanzan kel' (romanine jouk, italiž-romanine alajouk). https://vep.wikipedia.org/wiki/Italijan_kel%27
Italijan kelel Mafia -sana znamoičeb "peitsija". https://vep.wikipedia.org/wiki/Mafii
Italijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italijan_kel%27
Italijan om valdkundkel' Italijas , San Marinos , Vatikanas , Šveicarijas da EÜ:s . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italijan_kel%27
Italijan parlamentan Alakodin Montečitorio-pert'kulu Rimas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan päjärgvaličendad (sidä kesken valdkundan parlamentha) oliba vl 2013 uhokun 24. da 25 päivil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Italijas elädas italijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Itel'menan kel' (ende kamčadalan ) ( Итэнмэн ) om ilel'menalaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Itel%27menan_kel%27
Itterbii ( Yb ) om 70nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Itterbii kävutadas atomenergetikas, elektronikas, optikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Itterbii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Itterbijan avaiži vl 1878 šveicarijalaine himik Ž. de Marin'jak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Itterbijan löudmižsijid om AÜV:oiš , Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Ittrii ( Y ) om 39nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Ittrii oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Y magnijanvuiččen geksagonaližen seglusenke, da β-Y raudanvuiččen kubižen mülücentrižen seglusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Ittrii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Ittrijad ezmäižen kerdan sai vl 1828 germanijalaine himik F. Völer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Ittrijan palaižed 1 kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
I töndui praznik! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ivan Belekov radab Suiman ezimeheks vs 2006 keväz'kun 31. päiväspäi koumanden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Ivan Man'kin — nevondkundaline valdkundmez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Ivan Motorin radab Ministrišton ezimeheks vspäi 2011 tal'vkun 23. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Ivanan IV (Grazijan) -carin aigan Venälaine valdkund levitab jalos ičeze röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Ivanovo alajagase 4 rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
Ivanovo-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
I vastustuz vähäižel hilleni. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Izotopad kuctas ninga, sikš miše ned oma himižiden elementoiden periodižen tabluden ühtes stajas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Izotop om ühten himižen elementan atomiden da niiden südäitukuiden toižend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Izvozčik hiit’ koroban i sanub:”Otkad tomaižed. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Iče Lantan -element ei ole lantanoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lantanoidad
Iče Marrakeš -nimi om tulnu berberan kelespäi , kus Mur-n-Akuš znamoičeb: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Iče ičeleze pälidn, se om anklav Riman südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Iče nägin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ičenägubha diagnozha i sijaližiden eläjiden vastustushe kacmata, Vargas oli sittud i om türmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vargas_Dorangel%27
Ičesündui hobed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Ičesündui kuld. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Ičesündui selen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Ičesündui vas'k. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Ičesündujad jodad voib löuta vaiše Italijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Ičesündujad platinad toi Evropha Suviamerikaspäi ezmäižen kerdan vl 1748 ispanijalaine matkai A. de Ul'joa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Iče tallii da sen ühtnendad oma lujas toksižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Ičeze administrativiž-territorialine jagand, lidnanznam, flag da gimn oma Moskval. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Ičeze aktivižes rados hän sai tetaban Drevo Mira-premijan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajershova_vep.html
Ičeze edelkävujiden erineden, imperator pučihe äiluguižiš ristituiden andakstondoišpäi, no hänen 48 naložnicoid mahapanihe eläbalaz sigä-žo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ičeze eksperimentoil hän om vahvas kumaiži Aristotelän spekulätivižen metafizikan i pani klassižen mehanikan alused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Ičeze elonaigan vobl äikerdoičese 5 - 6 kerdad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Ičeze irdnägul se lujas koskub lantanha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Ičeze ičendoiden tagut metalline osmii lujas hondoin andase mehanižele ümbriradmižele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Ičeze nimen Vitebsk otab Vit'b -jogespäi, kudamban suhu lidnan aluz om pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Ičeze nimetuz: нивх — «mez'», нивхгу — «mehed». https://vep.wikipedia.org/wiki/Nivhalai%C5%BEed
Ičeze pontan kel' (dialekt) tezi vaiše läz 300,000 mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_grekalai%C5%BEed
Ičeze suruden i eläjiden lugun mödhe oma erazvuiččed eländpunktoiden tipad: https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4ndpunkt
Ičeze sädusiš hän kävuti Čehijan rahvahanmuzikan motivid da elementoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dvor%C5%BEak_Antonin
Ičeze valdusiden järgümbärdusen aigan, vn. 210 edel m.e. sügüz'kun 10. päivän, imperatoran heng mäni Ülähäižele Šacü -lidnan pert'kulus (Päivnouzmaine Kitai) kahted kud matkad pälidnaspäi [8] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ičtaze vöd’he hilläs, miile ii telustadud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ištub kuti kondi pezas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Ištui Härg ( lakotan kelel Tȟatȟáŋka Íyotake (Tatanka Ijotake) — «Bizon, ištui mas» ; läz 1831 — 15. tal'vku 1890 ) oli hunkap - indejalaižiden heimon pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%A1tui_H%C3%A4rg
Ižalähte — lähte, kuna not pästtas jänalaižen püdon aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Ižandan käskabunik Uz’ Zavet, (2006), с. 28; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ižand radįi kiviradol, poluči hot’ ii suren, no den’gan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ižand tuli iknannoks i kacuškanzi kuna-se. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ižandusen päsarakod oma atomenergetik ( Sosnovii Bor ), kivivoin ümbriradmine ( Kiriši ), himine sarak, transportmašinoidensauvomine ( Tosno ), alüminijan ( Boksitogorsk ) da bumagan ( Svetogorsk , Säs'stroi ) tehmine, ezilidnoiden maižanduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Ižandusen päsarakod oma avtosauvomine da koditehnikan tegimed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Ižandusen päsarakod oma gidro- da lämuzenergetik, himine tegimišt, transportmašinoidensauvomine, sömtegimišt, mugažo pörutügi- i teraztor'viden tegimed oma olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Ižandusen päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine da kivivoihimine sarakod, transportmašinoidensauvomine, torguind, tegimišt- da civiline sauvond, maižanduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Ižandusen päsarakod oma ladimensauvomine, raudten passažirvagonoiden südäimen tehmine, sauvondmaterialoiden tehmine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Ižandusen päsarakod oma laivoiden kohenduz i sömtegimišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Ižandusen päsarakod oma lendimiden sauvomine, laivansauvomine, metallurgii, kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanvedod Sahalinaspäi ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Ižandusen päsarakod oma metallurgii , mašinoidensauvomine, urankivendon samine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii, mašinoidensauvomine, laivoiden kohenduz, meblän pästand, villän da kivihilen eksport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizmha sidodud sarakod, lidnad lugedas Pakaine-Dedan kodimaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (50 adivpertid), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke om olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Ižandusen päsarakod oma turizm, ladimensauvomine ( časuiden pästand), metallfurnituran tehmine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt, omblendtegimišt, mašinoidensauvomine, torguind. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Ižandusen päsarak om ladimensauvomine, mugažo sömtegimišton edheotandad da mebel'ceh oma olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Ižandusen päsarak om transport- da tarkoiged mašinoidensauvomine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Ižandusen päsarak om turizm da lebu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Ižanduz om čuratud eksportha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Ižand valoi ičeleze völ čajud i jatksi pagin: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ižačud elädas üksin da ühtetas kogohe vaiše kärban aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Ižačul hibjan alapala om vauvhamb, ani hahk, üläh om loštakaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Iževsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEevsk
Ižoran kel' ( ižoran keel ) om suomalaiž-ugrilaine, Baltijan meren suomalaine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEoran_kel%27
Ižoran man finnizacii oli kebnan demografižiden kadoiden Smutan pordan aigan tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Jablokpun ploduid kuctas jablokoikš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jablokpu
Jagadud süvižil jogialangištoil Kavkazan ezimägištod da mägisel'gad ottas territorijan tobjad palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Jakarta ; edel 1527. vot — Sunda Kelapa , edel 1619. vot — Džajakart , edel 1942. vot — Batavii ) om eriline pälidnalaine ümbrik ( ind . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEakart
Jakovan kirjaine • 1. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Joannan_kirjaine
Jakovan kirjaine om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakovan_kirjaine
Jakutii, zor'an lämoil... https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Jakutijan Valdkundaližen Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Jakutsk-lidnümbrik alajagase kahesha administrativižhe ümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Jakutsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Jal'ges ičeze avaidust se mülüb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbiunii
Jal'ges ičeze konkretišt avaidust se mülüb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbibii
Jalos varuline elon täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Etilspirt
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad ; 11:28 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Jamalan Nenciden avtonomižes ümbrikos , Tomskan agjas da Krasnojarskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sel%27kupan_kel%27
James Oliver Curwood , sünd. 12. kezaku 1878 , Ouosso , Mičigan , AÜV — kol. 13. eloku 1927 , Ouosso ) oli tetab amerikalaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kervud_D%C5%BEeims
James Watt; 19.1.1736, Grinok , Šotlandii — 19.8.1819, Hendsuort , Börmingem , Anglii ) — sur' šotlandijalaine inžener, mehanik da melestegii, Londonan kunigazližen sebran (1785) da Parižan Tedoakademijan ühtnii (1814). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uatt_D%C5%BEeims
Jane Austen ; sünd. 16. tal'vku 1775 , Stiventon (Hempšir) , Anglii — kol. 18. heinku 1817 , Uinčester (Anglii) ) oli tetab anglijalaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ostin_D%C5%BEein
Japonii om sar'hine valdkund, eile valdkundröunoid madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan parlamentan pert' Tokios . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan ristitišt poleneb koumanz' voz' jäl'geten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan sarištos om 6,852 sared. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijas elädas japonijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonijas om 47 prefekturad, kaikuččes om ičeze vald: gubernator, käskusenandai suim da administrativine bürokratii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Japonižen vägitungendan jäl'ghe vspäi 1905 se oli nimitadud Tojohar-žiloks ( japonijan kel' : https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Jarkko Ahola, gruppan solist, pajati ende Dreamtale -gruppas mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ter%C3%A4sbetoni
Jaroslavlin agjan lidnad ; 23:23 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Jaroslavlin lidnan ičeohjandusen aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jaroslavlin mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Jaroslavlin oficialine turistkart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jaroslavlin sebruzlidnoiden nimikirjutez kožundkirjutesiden ühthižtöiš allekirjutamižen järgendusen mödhe [4] : https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jaroslavliš om Saksanman , Francijan da Anglijan kožmusen pertid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jaroslavliš oma jogiport da Tunošn-lendimport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jaroslavliš om 6 rajonad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Jas Nad'kun Sol'nok-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Sol'nok . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jas_Nad%27kun_Sol%27nok
Jas Nad'kun Sol'nok-agjas om 9 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jas_Nad%27kun_Sol%27nok
Jas Nad'kun Sol'nok ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jas_Nad%27kun_Sol%27nok
Jauh konditerižes tahthas vändab toižkäzine znamoičend (erindoidenke), a vezi ei kävuta praktižišti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Konditeri%C5%BEed_tegesed
Jauh om sömprodukt, kudambad tehtas erazvuiččiden kul'turoiden jüviden tapandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jauh
Jašdären Iona — venäläine ortodoksine pühämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Jean Auguste Dominique Ingres , sünd. 29. eloku 1780 , Montoban , Francii — kol. 22 reduku 1906 , Pariž , Francii ) oli francijalaine pirdai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Engr_%C5%BDan_Og%C3%BCst_Dominik
Jegor Borisov radab tazovaldkundan pämeheks ( jakut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Jekaterinburg ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg
Jelabugan keskuz sijadase 70 m korktusel ülemb valdmeren pindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Jelabug-lidnan lehtpoled Jelabugan rajonan tobmuden aluskundoiden oficialižel saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Jelena Gadžijevna Isinbajeva ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Isinbajeva_Jelena
Jelena seižuti 28 mail'man rekordad hüppindas anšpuganke naižiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Isinbajeva_Jelena
Jenaral-gubernator om Džerri Mateparai vlpäi 2011 elokun 31. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Jenaral-gubernator om armijan päkäsknik, hän paneb aigad valičemha päministrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Jenaral-gubernator om hänen ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Jenaral-gubernator vahvištab ohjastusen ministrid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Jergeni -ülüz seižub tazovaldkundan päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Jerusalim pandas mantazale Uz’ Zavet, (2006), с. 196-197; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jesenin, S. «Kudmavauget iknas…» ; «Vända tal’jank rohked» : runod / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Jesenin, S. “Nouzi homenczor’aine, kuldan järvhe pan’…” http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Jestestvoznanijan openduzkirj nacal'nijale şkolale : http://fennougrica.kansalliskirjasto.fi/handle/10024/61195/browse?order=ASC&rpp=20&sort_by=1&etal=-1&offset=92&type=title
Jevpatorijan pämez' om Andrei Danilenko. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jevpatorii
Jevstušenko, J. Pit’käižed kidad: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Jimmy Donal Wales ; nikneim — Jimbo Wales ; sünd. 7. eloku 1966 , Hantsvill (Alabam) , AÜV ) om amerikalaine edheotai, Vikipedijan alusenpanii, Vikimedii -fondan ezimez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uels_D%C5%BEimmi
J (j) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/J
Jo VII voz'sadas Gent oli järedan torguindkeskusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Joan Valatai Uz’ Zavet, (2006), с. 135-137; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatai Uz’ Zavet, (2006), с. 78; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatai Uz’ Zavet, (2006), с. 4-5; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatai i Messia Uz’ Zavet, (2006), с. 216-217; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatai sanub, ken hän om Uz’ Zavet, (2006), с. 211-212; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatajan küzund Iisusale Uz’ Zavet, (2006), с. 149-150; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatajan küzund Iisusale Uz’ Zavet, (2006), с. 25; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatajan surmituz Uz’ Zavet, (2006), с. 93-94; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatajan surmituz Uz’ Zavet, (2006), с. 35-36; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joan Valatajan sündund Uz’ Zavet, (2006), с. 130-131; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Joannan kirjaine • 2. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Joannan_kirjaine
Joannan kirjaine om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Joannan_kirjaine
Joannes Chrysostomus Wolfgang Theophilus Mozart ; 27.01.1756, Zal'cburg — 5.12.1791, Ven ) — sur' avstrijalaine muzikankirjutai, instrumentalist da dirižor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mocart_Vol%27fgang_Amadeus
Jod ( I ) om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jodan avaiži vl 1811 francijalaine himik B. Kurtua. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jodan molekul om kaks'atomine — sen formul om I 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jod om harv londuses, no sidä voib löuta kaikjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jod om luja morim ! https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jod tegeb ruskedsiništ purud, i sil om luja harakterine paha haju. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Jo enamba koumedkümned vot stancijoiden nimed tedištoittas Mihail Bikov-diktoran änel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Joensuu ) om lidn Suomenmas , Pohjoižkarjal-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jogensu_(lidn)
Jogahižel mehel, kut ühthižkundan ühtnikal, om oiktuz’ socialižehe holištoho, mugažo oiktuz’ rahvahaližen tegoiden i keskrahvahaližen ühthižradon kal’t, ottes homaitusehe kaikuččen valdkundan järgenduz i varad, antta hänen mez’arvokahudele i personan joudajale kehitoitusele tarbhaižid ekonomižid, socialižid i kul’turižid oiktuzid. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel, miše märita ičeze oiktuzid i velguzid i sada todištust ezitadud hänele kriminaližes värituses, om oiktuz’ hänen azjan tarkištelendaha täuden ühtenarvokahuden pohjal ripmatomal objektivižel sudal avoin, pidädes oiktuden küzuid. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om kaikjal oiktuz’ sihe, miše händast pidäižihe personan arvostuses. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om meletusen, mel’tundon i uskondan vald, neche oiktudehe mülüb vald uskondan vai kacmusiden vajehtamižehe, mugažo vald uskondan vai kacmusiden pidämaha üks’näze i mugažo ühtes toižidenke, kaikiden nähtes vai üks’näze opendamal, uskondradol, uskondan i ritualižiš tegoiš. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ ectä kaičuzsija mokičijoišpäi toižiš maiš i olda sigä. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ effektivižehe hüvästamižehe händast oiktuziš kompetentižiden rahvahaližiden sudiden pätusel siloi, konz hänen konstitucijal vai zakonal anttud päoiktuded om keskustadud. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ eloho, valdaha i personaližehe koskmatomudehe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ elon korktusehe, kudambaha mülüb sönd, sobad, kodi, tervhuz’holitand i pidab socialine holituz, mitte tariž hänen i hänen kanzan tervhuden i hüvinvoindan täht. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ hänen moraližiden azjoiden i materialižiden satusiden kaičendaha, kudambad oma hänen tedo-, literatur- vai taidehtöiden satusen i hän om niiden tegii. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ joudajas ühtneda ühthižkundan kul’turižehe eloho, sada ihastust taidehes, mugažo ühtneda tedoprogressaha i kävutada sen satusid. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ kacmusiden valdha i niiden ezitamižehe, neche mülüb oiktuz’ telustamata pidäda ičeze mel’pidod, mugažo oiktuz’ ripumata valdkundan röunoišpäi ectä, sada i levitada tedoid i meletusid kaikiden maneroiden abul. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ lebuhu i joudajaha aigaha, radpäivän melevaha röunatusehe i makstud märaigaližehe lebupästusehe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ miččeta-ni alenzoituseta sada ühtejiččen paukan ühtejiččes rados. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ mugoižehe socialižehe i rahvazkeskeižehe järgendusehe, konz neciš deklaracijas ezitadud oiktuded i valdad voiba täudes todenzoittas. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ pidäda elomišton üks’näze vai toižidenke. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ rahvahudehe, olda valdkundan rahvahanikan. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ sada opendust. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
Jogahižel mehel om oiktuz’ sirdeltas joudajas i valita ičeleze eländsija kaikuččen valdkundan südäimes. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ tehta eloradoližid ühtištusid i mülüda niihe ičeze azjoid polestamha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om oiktuz’ ühtneda ičeze man ohjandamižehe kohtha vai valitud ezitajiden kal’t. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel mehel om velguzid ühthižkundan edes, vaiše siš voib olda hänen personan joudai i täuz’ kehitoituz. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ holištoho mugomas azjas kut radotomuz’, läžund, invalidan olend, lesken olend, vanhuden tulend vai toižiš hänen tahtospäi ripumatomiš radvoindan, elovaroiden kadotusen azjoiš. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ kožmuseližiden suimiden i ühtenzoitusiden kogomuzvaldaha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ lähtta maspäi, mugažo ičeze maspäi, i pörttas ičeze maha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ päzuda ičeze man valdkundaližele radole. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ radoho, radsijan joudajaha valičusehe, oiktoihe melevuzihe radon oloihe, mugažo kaičendaha radotomudespäi. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel om oiktuz’ zakonan kaičendaha mugoižes ličendaspäi i kosketandaspäi. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižel radajal mehel om oiktuz’ oiktaha i täudubaha paukaha, kudamb andab hänele i hänen kanzale mehen arvoižen olendan i kudamban, ku tarbiž, täutaba toižed socialižen holišton manerad. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Jogahižil oma ičetoi tabad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polandball
Joga kümnenz’ voz’ Juminkego-fond (Kuhmo, Finlandia) tegeb ühtes Vepsän kul’tursebranke, mitte sijadase Karajalan valdkundas, Vepsän kul’turvoden. http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe , kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba 300 km mererandpolespäi man südäimehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Joged mülüdas Baltijan meren basseinha päiči erasiš suvipäivnouzmaižiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Joged tobmas lanktas Botnižhe lahthe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Jogel om Hirakud-padosein — nece om kaikiš pit'kamb padosein mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mahanadi
Jogel oma kaks' gidroelektrostancijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Jogen baltijan meren suomalaine nimi om sel'ged: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Jogen piduz om 77 kilometrad, basseinan pind om 56,200 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Narv_(jogi_Estinman_i_Ven%C3%A4man_r%C3%B6unoi%C5%A1)
Jogen piduz om 2290 km, basseinan pind - 504000 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Jogen piduz om 416 km, basseinan pind om 56,900 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine_(jogi)
Joges lämšuškandeb vezi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jogid eile, om severz' reskvezivaradint atmosfersadegid keradamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Jogid ei ole olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Jogiden pala mülüb Obinjogen basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Jogiden verk om tihed da täuz'vezine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Joginiškan da jogensun korktusen erind om 28 metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Joginišk om Čhatpur -platos, 442:metrižes korktuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mahanadi
Jogi oli tutab amuižgrakalaižile Borisfen-nimen al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Jogiport sijadase Volgan oiktal randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Jogi sijadase Venäläižes Federacijas , Leningradan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Jogistancijaspäi laivad matknikoidenke ujudas Salehardhasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Jogitransport om šingotadud, kezaaigan ehtatimed jogides päliči oma olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Jogivaldmad oma olmas, laivad ujudas kezakuspäi redukuhusai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Jogo nimidä en voi? http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Johan Hrizostom Vol'fgang Teofil Mocart vai Vol'fgang Amadeus Mocart ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mocart_Vol%27fgang_Amadeus
Johan III pani Porin lidnan alusen vodel 1558. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pori
Johan Vol'fgang fon Göte ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6te_Johan_Vol%27fgang_fon
Johann Ludwig Joseph von Cobenzl ; sünd. 21. kül'mku 1753 , Brüssel' , Suvialamad , Pühä Rimalaine imperii — kol. 23. uhoku 1809 , Ven , Avstrijan imperii ) oli avstrijalaine diplomat da valdkundmez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobencl%27_L%C3%BCdvig_fon
Johann Sebastian Bach ; 21.03.1685 Aizenah , Saksanma — 28.07.1750 Läipcig , Saksanma ) oli saksalaine kompozitor da organist, barokkon aigan čomamahton ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bah_Johan_Sebastian
Johann Wolfgang von Goethe ; 28.08.1749, Frankfurt Mainal , Saksanma — 22.03.1832, Veimar , Saksanma ) — germanijalaine runokirjutai, valdkundmez', meletai da londusentedoidai. https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6te_Johan_Vol%27fgang_fon
Johannes Brahms ; sünd. 7. semendku 1833 , Hamburg , Saksanma — kol. 3. sulaku 1897 , Ven , Avstrii ) oli saksalaine muzikankirjutai da pianist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brams_Iogannes
Johannes Gutenberg ; keskes 1397 da 1400, Mainc — 03.02.1468, Mainc) — germanijalaine juvelir da melestegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gutenberg_Iogann
John Christopher «Johnny» Depp II ; sünd. 9 kezaku 1963 ) om amerikalaine aktör, režissör, muzikant, kinotarinantegii da prodüser. https://vep.wikipedia.org/wiki/Depp_D%C5%BEonni
John Davies Cale ; sünd. 9. keväz'ku 1942 , Garnant , Karmartenšir , Uel's , Sur' Britanii ) om britanijalaine (uel'salaine) pajatai, muzikant-mul'tiinstrumentalist, muzikankirjutai da prodüser. https://vep.wikipedia.org/wiki/Keil_D%C5%BEon
John Everett Millais ; sünd. 8. kezaku 1829 , Sautgempton , Sur' Britanii — kol. 13. eloku 1896 , London ) oli tetab britanijalaine pirdai da illüstrator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mille_D%C5%BEon_Everett
John Paul Larkin ); sünd. 13. keväz'ku 1942 , El-Monte (Kalifornii) , AÜV — kol. 3. tal'vku 1999 , Los Andželes ) oli amerikalaine pajatai da džazmuzikant . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sketmen_D%C5%BEon
– Johtuta! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Johtutesed laps'aigan lidnan polhe oliba hengaitesen pirdajan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Joilan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Joilan_kirj
Joksijad rajonas Čagodošč-jogen päližajoged: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Jonan znam Uz’ Zavet, (2006), с. 30; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jonod deficitižiš tavaroiš oliba tipižed nevondkundaližen elämusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4b_jono
Jono maidlaukale Berlinas sodan jäl'ghe vl 1945 . https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4b_jono
– Jose ed näge, miše kaikjal om märg? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Jose meletad, miše minä kirjoid lugen? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Jose sinä ed varaidand? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jota ( Ι , ι ) om grekan kirjamišton ühesanz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jota
Jotta koivuižel čajul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koiv
Joudjas olendas bor om mujutoi, hahk vai rusked kristalline vai pimed amorfine substancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bor_(himine_element)
Joudjiden elektroniden likundaspäi erased nägused lähteba, ozutesikš, elektrojoksuz veimiš da vakuumas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Jovan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jovan_kirj
Joškar-Ol ( ven ., nitmar . da mägimar .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Jo%C5%A1kar-Ol
Juda möb Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 197; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Juda möb Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 118; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Juda möb Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 67-68; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Judan kirjaine om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Judan_kirjaine
Judan surm Uz’ Zavet, (2006), с. 72-73; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
" Jumalaižen komedijan " sädai; neciš säduses nägub möhäižen keskaigaižen kul'turan sintez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dante_Aligjeri
Jumalan Poigan vald Uz’ Zavet, (2006), с. 221-222; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumalan Poigan valdan ozutajad Uz’ Zavet, (2006), с. 222-223; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumalan Vodnaz Uz’ Zavet, (2006), с. 212; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumalanbembel' nägub kuti äimujuine bembel' vai ümbruz spektran mujuišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumalanbembel%27
Jumalanbembel' , vai il'oi-kal'oi om atmosferine optine i meteorologine näguz, kudambad voib nähta, konz Päiväine (vai erašti Kudmaine ) pidatab vihman vai sumegen vezitippuiden äjüt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumalanbembel%27
Jumalan käsköd i tatoiden käsköd Uz’ Zavet, (2006), с. 95-96; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumalan käsköd i tatoiden käsköd Uz’ Zavet, (2006), с. 37-38; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumalanmaman Pühän Znaman pert' Hasavürtas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hasav%C3%BCrt
Jumalan tulend adhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ip%C3%A4iv
Jumal i himo olda elokahan Uz’ Zavet, (2006), с. 13; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jumal küksi Adaman Edeman saduspäi kundlematomuden tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adam
Jumal om suren, sakraližen Ülembaižen Olijan nimi teistižiš da deistižiš uskondoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumal
Jumal pidäb meiš hol’t Uz’ Zavet, (2006), с. 13-14; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Juminkego-fondan ohjandai Markku Nieminen starinoiči tegoiš da satusiš, miččid tehtihe Vepsän kul’turvoden aigan Finlandijas da vepsläižiden elotahoil Venämal. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Juminkego-fond om sanu tuged kul’turvoden täht Alfred Kordelinan fondaspäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Jumorinale tuleb äi turistoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Juníperus ) om kavag' penzhišt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadag
Jupiteral om 67 kaimdajad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planet)
Jupiter om 5. planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planet)
Juridižid tedoid kandidat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Jurii Berg radab gubernatoran vs 2010 kezakun 15. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Jurii Gagarin (Jurii Aleksejevič Gagarin) (09.03.1934, Klušino -külä, Gžatskan rajon Smolenskan agjas, Venäma — 27.03.1968, läz Kiržač -lidnad Vladimiran agjas , Venäma ) — NSTÜ:n kosmonavtlendai, NSTÜ:n vägimez', polknik, ezmäine ristit, kudamb oli tehnu lendusen kosmosha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gagarin_Jurii
Jurii Minakov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2000 redukun 27. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Jurii Popov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Jurišpäi seižujad kaks'voččed seikhed kazdas 1,5 — 2,5 m korktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Jyväskylä ) om lidn Suomenmas , Kesksuomenma -agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCv%C3%A4sk%C3%BCl%C3%A4
Jägl — slokosttüd ahkuidenke (šakšuidenke) kagrpudr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Jähine. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4hine
Jähine om kül'mdud maged mass maidproduktoišpäi i toižiš ingridijentoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4hine
Jähumbar — süvenduz jäs surda (humbrita) sobid tal'vel. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Jäine pert'kulu oli saudud hokkein čempionataks, kudamb oigenzihe Piteriš vl 2000. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Jäine pert'kulu ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Jäl'geline Rahvahaline Suim tuli radho vl 2014 redukun 27. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Jäl'ges Ezmäišt mail'man voinad Anna jäti openduzradon i pühäti ičtaze tatale, rates hänen sekratarin da holitajan, i psihoanalizale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Jäl'ges I voz'sadad e.m.e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaiduz, kudamban ezinenas oli jeneral Želigovski. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Jäl'ges ičeze avaidust se linneb ezmäižeks elementaks himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununennii
Jäl'ges ičeze avaidust se mülüb udhe, himižiden elementoiden periodižen tabluden 8. periodha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbinilii
Jäl'ges 1675 vot pohjoine da keskmäine Ingermanlandii linneb lüteranižeks da suomenkeližeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Jäl'ghepäi lidn oli Suren Moskvan Ruhtinazkundan (Knäz'kundan), Venäläižen kunigazkundan (1389—1713), Venälaižen Imperijan (1728—1732), Nevondkundaližen Venäman (vspäi 1918) da NSTÜ :n istorine pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Jäl'ghine mugoine klimatan pord oli 4 tuhad vot tagaz, se möst sab ičeze maksimumad vl. 15000 meiden erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Jäl'ghižen sodan augotišes Čžao-valdkundan ohjastai tahtoškanzi surmita Cinin založnikoid da heiden kanzoid, ka aristokratine augotižlibund abuti Čžao-emändale da hänen poigale päzda henghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 1600 redukun 8. päiväl (vl 1974 da 2002 vajehtusidenke) [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Jäl'gmäine Hakasijan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1995 semendkun 25. päiväl Ülembaižen Nevondkundan ezmäižel ištundal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Jäl'gmäine Konstitucii [3] ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Jäl'gmäine Konstitucii [5] [6] ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Jäl'gmäine Konstitucii [3] ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Jäl'gmäine Konstitucii [3] oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1999 sulakun 18. päiväl da tuli väghe vl 2000 vilukun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Jäl'gmäine Konstitucii [2] oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Jäl'gmäine Konstitucii [4] oli vahvištadud parlamentas vl 1993 uhokun 2. päiväl, hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sil-žo vodel keväz'kun 14. päiväl, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Jäl'gmäine Konstitucii oli vahvištadud parlamentas vl 2010 vilukun 21. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Jäl'gmäine Konstitucii [3] om ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1980 sügüz'kun 11. päiväl da tuli väghe paloin vl 1981 keväz'kus, Pinočetan aigan, täuzin — vl 1990 keväz'kun 11. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 2010 kezakun 27. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 2013 kül'mkun 28. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Jäl'gmäine Konstitucii om väges vspäi 1814 möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Jäl'gmäine Konstitucii [3] om väges vspäi 1967 voziden 1989, 1994, 1996 da 2004 vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Jäl'gmäine Konstitucii [4] ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1978. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Jäl'gmäine Konstitucii [4] tuli väghe vl 1994 keväz'kun 15. päiväl (voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Jäl'gmäine Konstitucii [3] ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2001 keväz'kul [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1987 sügüz'kun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1953, vn 1972 vilukun vajehtusidenke (ned tegese kaikuččen uden monarhan tulendas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Jäl'gmäine Pol'šanman Konstitucii [4] [5] oli vahvištadud parlamental vl 1997 sulakun 2. päiväl da kaiken rahvahan referendumal sil-žo vodel semendkun 25. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Jäl'gmäine Udmurtijan Konstitucii [1] tuli väghe vl 1994 tal'vkun 7. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Jäl'gmäine konstitucii [2] oli vahvištadud parlamental vl 1995 elokun 24. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel redukun 17. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii [2] (26nz' lugul) om väges vs 1999 tal'vkus 20. päiväspäi (vozil 2006 da 2009 vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii [5] oli allekirjutadud vl 1996 tal'vkus Nel'son Mandela -prezidental da tuli väghe vl 1997 uhokun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii [3] oli ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1995 elokun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Jäl'gmäine valdkundan konstitucii [5] ( lüksemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Jäl'gmäine valdkundan konstitucii [5] ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Jäl'gmäine valdkundan konstitucii [3] ( rom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Jäl'gmäine vn 1815 Konstitucijan sur' udištamine oli vl 1983 [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Jäl'gmäižed koume palad oma znamasišt avtonomijanke Anglijaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Jäl'gmäižen rahvahanlugemižen aigan lidnan ristitišt om 348 783, ližaden küläkundoid administrativižes alištuses — 355 781 ristitud // Arhangel'skan agjan eländpunktoiden ristitišton lugu , 2010-nden voden rahvahanlugemižen satused (arhangelskstat.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Jäl'gmäižil elon vozil tedomez' radoi Jelin universitetas i jatkui šingotada ičeze idejad lapsiden psihologijan sferas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Jäl'gmäižil vozil lidnan eläjiden lugu väheneb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Jäl'gmäižil vozil vodin kelel pästtihe kaks' kirjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Jäl’ges Vasili kaiken igan radoi mašinvedajan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jäl’ges i babam käveli jarmarkale vajehtamha söndad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jäl’ges kaik artistad ozutiba ičeze mahtoid scenalpäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jäl’ges om Griša (minun d’ad’). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jäl’ges čaškad vägevad čajud ižand möst pagižeškanzi: http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Jäl’gmäine om poig Vit’a, mugažno minun d’ad’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Jäl’gmäine sud Uz’ Zavet, (2006), с. 66; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Jäl’gmäižil vozil hän radoi mugažo fotokuvadajan; hänen fotokuviden temad ozutaba enamba kaiked vepsläižiden elod. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Jäniš jädme, a vill madme (heinregi). https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Jänot — not jänalaižen kalan püdundan täht tal'vel. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Jänot — not jänalaižen püdon täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Jä om kül'menzoittud vezi , veden kova olend. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Järedad järved oma Ladog , Änine , Peipus , Venern , Balaton da Ženevan järv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Järedambad imetaiživatad, ozutesikš jänišad , mändas sömhä harvamb, hot' erašti reboi navedib tabata niid, jänišanpoigaižid eriližešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Järed jogiport om lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Järed jogiport sijadase Kotlasha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Järgeline babarm ( lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Järgeline babarm om lehtesenlähtendaine pol'penzhišt äivoččen ujelijan juriškonke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Järgeline il'bez eläb Skandinavijas, Suomenmas , Balkanan nemes , Pol'šanmas , Čehanmas , Slovakijas , Mad'jaranmas , Romanijas , Penes, Keskmäižes da Kezk- Azijas Kitajhasai da Mongolijahasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Järgeline kuz' vai Evropine kuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rgeline_kuz%27
Järgeline reboi om lujas levitadud: https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Järgeližetomiž-fantastižiden arhitekturradoiden tegii, äilugu niišpäi sijadase Barselonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaudi_Antonio
Järghine pil'višt om paksus, päivoikahid päivid om vaiše 30-40 vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Järgvaličendad Adigejan Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Agjan Dumha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Järgvaličendad Agjan Dumha oliba vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Järgvaličendad Agjan Dumha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Järgvaličendad Agjan Ezitajiden Suimha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Järgvaličendad Bundestag:ha oliba vl 2013 sügüz'kun 22. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Järgvaličendad Dumha oliba vl 2012. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Järgvaličendad Käskusenandajha Suimha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Järgvaličendad Käskusenandajha Suimha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Järgvaličendad Lidnan Dumha oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Järgvaličendad Marii Elan Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Mordovijan Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Parlamentha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Rahvahaližhe Suimha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl, lindäs vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Rahvahaližhe Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Rahvahaližhe Suimha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Saha (Jakutijan) Valdkundaližhe Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Järgvaličendad Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2012 redukun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Valdkundaližhe Suimha oliba sil-žo päiväl (14.09.2014). https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Valdkundsuimha (Kurultajha) oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Järgvaličendad federaližhe parlamentha oliba vl 2011 redukun 23. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2014 kezakun 12. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2010 sügüz'kun 18. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 elokun 31. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2015 keväz'kun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2015 kezakun 7. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2014 kül'mkun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2011 kül'mkun 20. päiväl, edel strokud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2010 kül'mkun 7. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 redukun 20. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2011 semendkun 22. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2014 sulakun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2014 sügüz'kun 20. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 sügüz'kun 7. päiväl, valitihe alakodin ühtnijoid da Senatan pol't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 uhokun 3. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Järgvaličendad sihe oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl (6nz' kucund). https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Järgvaličendad tazovaldkundan Parlamentha oliba vl 2012 redukun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad valdkundan parlamentan alakodihe oliba vl 2015 keväz'kun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Järgvaličendad valdkundan parlamentha oliba vl 2014 sulakun 6. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Järgvaličendad valdkundan parlamentha oliba vl 2015 vilukun 25. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Järgvaličendad Ülembaižhe Nevondkundha oliba sil-žo päiväl (08.09.2013). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Järgvaličendad Čuvašijan Valdkundaližhe Nevondkundha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Järgvaličendoiden parlamentan alakodihe jäl'ghe ezipartijan lider tegese prezidentaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Järved ottas läz 10% man territorijad, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma surembaižed niišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Järvel om tektonine augotižlibund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Järven pidus om 636 km, a kaikiš enamb leveduz - 80 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Järven pind om 17,6 tuhad km² (saridenke — 18,1 tuhad km²), vedenmassan mülü — 908 km³; süvüz — 233 metrhasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Järven pind saridenke om läz 9700 km². Veden mülü järves om 285 km³. Piduz pohjoižespäi suvehepäi om 245 km, kaikiš suremb leveduz om 91,6 km. Keskmäine süvüz om 30 m, kaikiš suremb süvüz om 127 m. 50 joged langetas järvhe, no vaiše üks' - Süvär' (Svir') - lähteb Änižespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Järvid ei ole äi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Jävagon da termosvagon mugažo mülüihe kattud vagonoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Jävaldmeri (mugažo Arktine valdmeri ) om valdmeri Man Pohjoižel šurupoliškol , arktižes polärižes regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Jävaldmeri om kaikiš penemb valdmeri Mal. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Jäätyneet linnut putoavat oksiltaan -runokirj om Raisa Lardotan kädel tehtud. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad [1] [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Jüguavto om avto , kudamb om märitud jügun vedandale. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCguavto
Jüguiden läz pol't da matknikoiden 95% vedadas avtotetransportal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
«Jügu 200» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCgu_200_(fil%27m)
Jüväskülä-lidnan ohjastusen portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCv%C3%A4sk%C3%BCl%C3%A4
Jüväskülä ( suom. da roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCv%C3%A4sk%C3%BCl%C3%A4
– Ka Nastoikš kuctas! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaarlo Juho Štol'berg (Kaarlo Juho Ståhlberg) (28.01.1865 Suomussalmi – 22.09.1952 Hel'sinki ) oli Suomenman Tazovaldkundan ezmäine prezident (1919 – 1925). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0tol%27berg_Kaarlo_Juho
Kaarosta , Rampova ), raudtestancijoiden nimed (Oranijenbaum I i Oranijenbaum II) oma mugoižed tähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Kabulan eläjiden lugu om 615 900 ristitud (2006). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kabul
Kacauzi alahaks. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Kaclim vai Brauzer om specialine kompjuterine program vebsaitid kacumha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaclim
Kacmata Indonezijan tektonižen lohkaidusen lähembusele, lujid manrehkaidusid ei olele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Kacta kuti lehm udehe kašlihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Kacub sinun päle mec. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kacuhtin vereile i nägen: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kacu kirjutuz: https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
”Kacu, mam, perdihe mijale”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kacu mugažo päkirjutuz: https://vep.wikipedia.org/wiki/Fobijoiden_nimikirjutez
Kacun, miše "nedalid" oma sauptud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
– Kacu-ške sinnä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
”Ka den’gid ii pida”, – sanįi radnik. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kadin Baži , Uč Sumer ) tazovaldkundan suviröunal Kazahstananke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Kadmii ( Cd ) om 48nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Kadmii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Kadmijan avaiži vl 1817 germanijalaine himik F. Štromajer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Kadmijan brusut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Kadoda kahthe kogoho — kadoda olden olmas läz. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kadoi kuti kala vedhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kadoi kuti kana kapkehe / Sömäiži kuti kana kapkes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Kadonu raha Uz’ Zavet, (2006), с. 179; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kafedraline Nevan Aleksandran päjumalanpert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Kagl om sel'grodaižiden hibjan pala, kudamb ühtištoitab päd hibjrungonke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagl
Kahtel laučal ištta — tehta kaks' azjad ühten aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kahten agjanke palik — hüviden da hubiden poliden ümbrikirjutand. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kahtendenkümnenden voz'sadan augule oliba kaks' surt rajonad suomalaižen rahvahan korktan palanke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Kahten lämoin keskes — olda väran aigan sijas, konz toižed ristitud rideltas. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kahten ujudas... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kahtenz' Bolgarijan imperii oli olmas vozil 1185-1396. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Kahtenz' lendimport om Ul'janovsk-Päivnouzmaine-lendimport ( ULY / УЛС ) sijadase 28 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Kahtes üläžirus sijadase «Vkontakte» -kompanijan ofis. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C2%ABZinger%C2%BB-kompanijan_kodi
Kahthe kabjaha velaita — toda lujas hotkas, tolauta. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kaht jänišad küksendeled, ni üht ed tabada. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Ka, hö kundliba händast. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Ka, hüvä om... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaid alangišt levigandeb pidust' valdmererandad, 50-160 km levette. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Kaidan hamas ( Man täht), ö om aigan keskust, konz Päiväine om alemba, mi gorizontan linijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96_(aig)
Kaidas hamas, graffiti-sanal el'gendas nügüd'aigaine čomamahton tip — seinoiden mujutand irdoil aerozoližen mujun abul, vai muite sprejart . https://vep.wikipedia.org/wiki/Graffiti
Kaid om gidrotehnine sauvuz gruntveziden samižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaid
Kaik adivoid kitiba minun kurkuid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik administrativižed ühtnikad oma ičeohjandusen al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Kaik berklii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Kaiked: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Kaiked Petroskoin lidn adivoičeti läz 800 mest. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaiked okkupirovannnijal territorijal vodel 1943–1944, 112 školįiš openzihe 9942 openikįid karelįid, vepsįid i finnįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaiked om 906 lendint. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il-76
Kaiked om seičeme nedalin päiväd (simvoloidenke) : https://vep.wikipedia.org/wiki/Nedalin_p%C3%A4iv%C3%A4d
Kaik einšteinii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Kaikele necile pidi hivid opendajid, a hiid ii töudnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaikele radole pidab aig, aigata i päivoi ei pašta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Kaik el’gendab! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik emagad sad’he ičeze rundugįšpei kaiken, mida voi möda saldatįile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kaiken Venäman kalaižandusen da valdmeridentedon tedoinstitutan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kaikenaigaižed kovad tulleid voidas veda surmičijoihe valatoitusihe ümbrištole ( erozijad i m. e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tullei
Kaikenaigaižen ristitišton lugu Vologdastatan saitas (vologdastat.gks.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Kaikenaigaižen ristitišton lugun eziarvoind vl 2013 vilukun 1. päiväl da voden 2012 keskmäižed suruded. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Kaikenaigaižiden eläjiden lugu om 601 723 rist., no köläidimenvuičcen migracijan taguiči ezilidnoišpäi se sureneb muupäivin ühthe millionhasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaližen tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Kaiken olin rindal mamanke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kaiken pagištaze egleižen ambuskelusen täht. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kaikes agjas om 14 lidnad, 20 lidnanvuittušt žilod, 3970 küläd (sidä kesken 848 oma kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Kaikes agjas om läz 4 tuhad järved. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Kaikes agjas om nell'toštkümne lidnad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Kaikes agjas om vižtoštkümne lidnad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Kaikes posadas oli vaise kaks’ mužikad, da i seid oli riknu bombal Änižel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kaikes tazovaldkundas om kaks'kümne kaks' lidnad , 18 lidnanvuittušt žilod da 3073 küläd (vl 2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om kaks'kümne üks' lidnad , 2 lidnanvuittušt žilod da 4434 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om kaks' lidnad da viž lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om koume lidnad da 262 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om kuz' lidnad , 10 külänvuittušt žilod da 2119 küläd (vl 2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om kuz' lidnad , 12 lidnanvuittušt žilod da 631 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om kümne lidnad da 29 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om nell' lidnad da 15 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om seičeme lidnad , 13 lidnanvuittušt žilod da 1250 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om viž lidnad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om viž lidnad da 2 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om ühesa lidnad . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Kaikes tazovaldkundas om üks' lidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Kaik fermii tehtas atomreaktoriš ani penikaižin verdoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Kaik hö oma vižvoččen valdatusiden strokunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Kaik hö radaškanziba vs 2014 keväz'kun 11. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Kaikiden Dagestanan rahvahiden keled oma valdkundaližed Dagestanan territorijas sen Konstitucijan 11. kirjutusen mödhe, no vaiše 14 kirjutadud valdkundkel't om da neceverz'-žo oficiališt nint: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Kaikiden kändusiden pätegii om Nina Zaiceva . https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Kaikiden toižetusiden märičim Šablon: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:%C5%A0ablonad/Userbox:ad
Kaikile kät andab (kägä). https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
– Kaikile lapsile tarbiž kävuda školha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaikile oli ohvot kazvatada paremba toižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kaikile oli ohvot tedištada, mida tod’he. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kaikil ionil om täude, sišpäi ne, kaikiden objektoiden kartte: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Kaikil kelil om sur' koskund ičekesken ( fonetikas , grammatikas , „kel'logikas“ i m. e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavi%C5%BEed_keled
Kaikil lapsil, oma-ik hö sündnuded naidud kanzas vai ei, oma ühtejiččed socialižed holituzoiktuded. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kaikil mehil om oiktuz’ ühtejiččehe kaičendaha miččen taht diskriminacijaspäi, kudamb keskustab necile Deklaracijale, miččen taht rehkandaspäi diskriminacijaha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (-4 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sarikamiš -järven Minbulak-alang (-12,8 metrad) Kizilkum -rahvahatomas mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sebha Tah-alang, 55 metrad meren pindan al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Kaikiš amuižembad päčid oliba löutud Keskmäižes Evropas, niiden igä om läz 29 tuhad vot edel meiden erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Kaikiš heimolaižemb tedo om semiotik , om znamoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kelentedo
Kaikiš jaredamb jarv' om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Kaikiš järedamb Ukrainan portoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Kaikiš järedambad joged oma Amudarj da Sirdarj . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Kaikiš järedambad lidnad (läz 5 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha) oma Šan , Vaduc da Trizen . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas , Kitaiš , Kazahstanas da AÜV:oiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Kaikiš järedambad tantalan löudmižsijad oma Francijas , Egiptas , Tailandas da Kitaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Kaikiš järedamb edheotandoišpäi om Vologdan pörutügitegim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Kaikiš järedamb om Čedžudo-sar' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb kontinentaline čokkoim om Timanan kräzan Četlasan Kivi -mägenoc (471 m) Komin Tazovaldkundanke röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Graušpic -mägi (2599 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc Ngaliem -mägel ( Stenli -mägi), 5109 m meren pindan päl [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim — Orrdalsklint (129 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Kaikiš korktemb čokkoim kontinental om Eštrel -mägi, 1991 metrad meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Kaikiš korktemb čokkoim om Akonkagua -mägenoc, 6960 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Kaikiš korktemb čokkoim om Apo -vulkan Mindanao-sarel, 2954 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis -mägi (1343 m) Šotlandijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Kaikiš korktemb čokkoim om Bolivar -mägenoc, 5007 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar -mägi, 1831 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Kaikiš korktemb čokkoim om Düfur -mägenoc, 4634 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaikiš korktemb čokkoim om Džeravic -mägi, 2656 m meren pindan päl [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Kaikiš korktemb čokkoim om Fudzi -vulkan (3776 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen -mägi (2469 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner -mägi (3797 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Kaikiš korktemb čokkoim om Hibinoiden Judičvumčorr -mägi (1200 m) agjan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Kaikiš korktemb čokkoim om Hillabi -mägi 336 metrad kortte valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill -mägi, 1041 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Tebulosmt -mägenpä ( čeč. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Šan -mägenpä (4451 m) tazovaldkundan suves, Gruzijanke röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Nakas -mägi (667,6 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Kaikiš korktemb čokkoim om Ohos del' Salado -stratovulkan (kändase kuti «solavad sil'mad»), 6880 metrad valdmeren pindan päl, se om korktembaine vulkan Mas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Kaikiš korktemb čokkoim om Päivnouzmaižen Sajanan Munku Sardik -mägenpä tazovaldkundan päivlaskmas, Mongolijanke röunal (3491 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Risi -mägi (2499 m) Tatrid -mägiš valdkundan suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Kaikiš korktemb čokkoim om Somonin Ismailan mägenpä (7495 m, 50nz' kortte Mas ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaikiš korktemb čokkoim om Triglav -mägenoc, 2864 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Kaikiš korktemb čokkoim om Tubkal' -mägi Korged Atlas-mägisel'gas, 4165 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Kaikiš korktemb čokkoim om Uden Man Pohjoižen saren nimetoi mägenpä (1547 m, sidä erašti nimitadas Kruzenšternan mägikš). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Kaikiš korktemb čokkoim om Uralan Narodnaj -mägenpä (1895 m) Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikonke röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Uralmägiden Jamantau -mägi (Sur' Jamantau-mägenpä — 1640 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Gapsel'g -kukkaz (291 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Mal'mägi -kukkaz (304 m) agjan lodehes ( Vitegran rajon ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Kaikiš korktemb čokkoim om Vägestusen mägenoc (7439 m) Kitain röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kaikiš korktemb čokkoim om kaks'päine El'brus -mägenoc (5642 m, kar. da balk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 324 m kortte valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 286 m kortte valdmeren pindan päl läz Jablonovk-küläd suves, röunoiden saral Tatarstananke da Ul'janovskan agjanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om sen Šared-mägi (222 m) tazovaldkundan suvipolehe Elistaspäi , Stavropolin randanke röunanno. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Üläkaman ülüden nimetoi taho (332 m) tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Čatirtau -ülüden pä (321 m, kändase «Šatör-mägi») tazovaldkundan päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Čerskijan mägisel'gan Pobed -mägi (3003 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim om Čukšmägi -kukkaz 278 m kortte valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Haltitunturi (Haltiatunturi, Haltia, Halti)-mägen pautkel (1328 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Kanarižiden sariden Tenerife -sarel — Teide -vulkan, 3718 metrad valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Kaikiš kuivamb da päipaštokahamb ku om semendku. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Kaikiš läheližemb tähtaz (päiči Päiväišt) om Centavran proksima . https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Kaikiš madalamb mägisel'g — Šivalik — vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged alemba mi 2 km meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Kaikiš madalamb om Kaspijan meren pind — -28 metrad (valdmeren pindan alemba). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Kaikiš madalamb om Mozel' -jogen tazopind (133 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Kaikiš madalamb om Sirdarj -jogen tazopind, 300 metrad valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaikiš madalamb om Valir -jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (-81 m) valdkundan lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord , 7 m alemb mert. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kaikiš madalamb čokkoim om Züidplas-pol'der, 7 m alemba meren pindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Kaikiš madalamb čokkoim om nimetoi taho Vätk-jogen alangištos (52 m) tazovaldkundan suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Kaikiš paremb – meiden kel’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaikiš pidembad joged oma Amur , Lenanjogi , Kamanjogi , Jenisei , Irtiš , Ob' , Volg ; kaikiš surembad järved — Kaspijan meri , Baikal , Ladogjärv da Änine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Kaikiš pidembad joged oma Ebro [5] (910 kilometrad pitte) da Taho (ühthine piduz om 1007 km, sidä kesken Ispanijan territorijal — 730 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Kaikiš pit'k elo om Prometii-145-izotopal (pol'čihodamižen pord — 18 vot). https://vep.wikipedia.org/wiki/Prometii
Kaikiš pit'kemban eläjan berklii-247-izotopan pol'čihodamižen pord om 1380 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Kaikiš pit'kemban eläjan borii-270-izotopan pol'čihodamižen pord om läz 1 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Kaikiš pit'kemban eläjan dubnii-268-izotopan pol'čihodamižen pord om 28 časud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Kaikiš pit'kemban eläjan flörovii-289-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,5 sekundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Kaikiš pit'kemban eläjan hassii-269-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,6 sekundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Kaikiš pit'kemban eläjan izotopan pol'čihodamižen pord om 22 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Kaikiš pit'kemban eläjan kopernicii-285-izotopan pol'čihodamižen pord om 29 sekundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kaikiš pit'kemban eläjan lourensii-266-izotopan pol'čihodamižen pord om 11 časud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Kaikiš pit'kemban eläjan meitnerii-278-izotopan pol'čihodamižen pord om 7,6 sekundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Kaikiš pit'kemban eläjan mendelevii-258-izotopan pol'čihodamižen pord om 51,5 päiväd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Kaikiš pit'kemban eläjan nobelii-259-izotopan pol'čihodamižen pord om 58 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Kaikiš pit'kemban eläjan protaktinii-231-izotopan pol'čihodamižen pord om 32 760 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Kaikiš pit'kemban eläjan radii-226-izotopan pol'čihodamižen pord om 1600 vot, čihodamižen aigan radon sündub. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Kaikiš pit'kemban eläjan rezerfordii-267-izotopan pol'čihodamižen pord om 1,3 časud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Kaikiš pit'kemban eläjan röntgenii-282-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,1 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Kaikiš pit'kemban eläjan siborgii-271-izotopan pol'čihodamižen pord om 2,4 minutad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Kaikiš pit'kemban eläjan torii-232-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,05 milliardad vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Kaikiš pit'kemban eläjan ununtrii-286-izotopan pol'čihodamižen pord om 19,6 sekundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Kaikiš populärižembad kaclimed valdkundoiden mödhe ( 2015 . voden kezakus): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaclim
Kaikiš surembad lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2013 [4] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaikiš surembad ližajoged oma Lis da Rüpel . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0el%27d
Kaikiš surembad niišpäi oma Honsü , Hokkaido , Küsü da Sikoku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Kaikiš surembad niišpäi oma Must-, Siglin-, Uglič- da Konevo-järved. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Kaikiš surembad reskvezijärved Estinmas oma Peipusjärv da Vörtsjärv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Kaikiš suremb järv om Imandr . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Kaikiš suremb järv om Jamjärv (31,1 km²) tazovaldkundan lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaikiš suremb järv om Skadar Albanijan röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Kaikiš suremb järv om Teleckan järv (vai Altin Köl' , 230 km², 325 m süvütte). https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Kaikiš suremb järv om kaikiš järedamb Evropas Ladoganjärv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaikiš suremb järv om ratud vezišt — Čeboksaran vezivaradim Volg-jogel. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Kaikiš suremb järv om solakaz Manič Gudilo ( kalm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kaikiš suremb järv om Šalkar-Ega-Kar (96 km² pindal, 96 km randanpirdanke, 1 m süvütte) Kazahstananke päivnouzmaižel röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Kaikiš suremb lidnoišpäi (enamba 100 tuh. ristitud) om Nazran' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Kaikiš suremb lidn valdkundas om Kasablank , a pälidn — Rabat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Kaikiš suremb mail'man löudmižsija om Grinbušas ( Avstralii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järved. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Kaikiš suremb radišt — Ignalinan atomine elektrostancii, kudamb andab 70% valdkundha tehtud elektrust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Kaikiš suremb ratud vezišt om Iriklinan vezivaradim (260 km² pindal). https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Kaikiš suremb ratud vezišt om Kubanin vezivaradim (pind 50 km², mülü 0,566 km³, 21 m süvütte), se mülüb Suren Stavropolin kanalan sistemha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Kaikiš suremb rusofobijan procent om Suomenmas , Turkanmas (62 %-oiden mödhe), AÜV :oiš (60 %), Norvegijas , Egiptas (57 %-oiden mödhe), Čehanmas , Šveicarijas (42 %-oiden mödhe), Saksanmas (37 %), Gruzijas (35 %), Danijas , Pol'šanmas (32 %-oiden mödhe) da Estinmas (23 %); a mugažo Serbijan Kosov -regionas (73 %). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusofobii
Kaikiš suremb sar' — Fasta Oland. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Kaikiš suremb sar' om Riekkalansaari (Rekkalansar') (55,3 km²). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Kaikiš tetabambad ozutesed: https://vep.wikipedia.org/wiki/Socialine_verk_(sait)
Kaikiš tihedašti elänzoittud om Jav -sar'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Kaikiš vanhemb oli poig Vasili (minun d’ad’). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaikiš znamasine jogi om Gudano . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kaikiš äiluguižembad kirjutused oma temoiš: https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Kaikiš ülemb käskuzkundaline instancii om Suomenman Ülembaine käskuzkund ( suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Kaikjal oli vihandoid sel’gid, mäthid i mägid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik joged jokstas Mustha merhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Kaik joged kuivatas kezal päiči Kabul-joges (lankteb Indha ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Kaik joged mülüdas Baltijan meren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha, päiči peniš jogiš suvipäivnouzmas (mülüdas Kamanjogen da Kaspijan meren basseinha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha, 20 joged lanktas arni merhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Kaik joged mülüdas Moskvanjogen basseinha, sidä kesken Jauz , Shodn' , Setun' , Pahr da toižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Kaik joged mülüdas Volgan ( Kaspijan meren ) basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Kaik joged oma Terekan ližajoged, ned mülüdas Kaspijan meren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Kaik kalifornii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kaik 39 kirjad kogotas Vanhan Zavetan: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanh_Zavet
Kaik kul’tursebran radvoded hän om sen vajehtamatoi pämez’. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Kaik lantanoidad oma lujas harvad londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lantanoidad
– Kaik lujas hüvin oli männu! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik manan kelel pagižijad vepsläižed oma znamasižed personad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsahenkilot_vep.html
Kaik mehed oma ühtenarvoižed zakonan edes i heil om oiktuz’ eroita zakonan kaičendaha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kaik mehed sünduba joudajin i kohtaižin, ühtejiččin ičeze arvokahudes i oiktusiš. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kaik, mida pidi opendusen täht, ol’d’he todut Suomespei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaik, mi ihastoitab siľmäd, om ristitun täht. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgvaličendoid parlamentha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Kaik nece antihe lapsile i ii pidanu ni miš maksta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaik nece hivin nägįihe samol’otaspei, kut i miide pert’mätheižel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kaik nece oli papin pertiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaik nece oli tehtut lujas hivin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaik nece pidi hiitta, kandištta vereile i puutta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kaik ned oma musul'manad -Sunnitad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Kaik nened elementad oma himižiden elementoiden periodižen tabluden III gruppas, VI periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lantanoidad
Kaik nened ladimed laskiba zavottä uz' etap industrialižes revolücijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Kaik nened mered mülüdas Tünen valdmeren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Kaik nene meletused oma läheližed vepsläižile-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik neptunii tehtas atomreaktoriš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Kaik om 77 Latvijan lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Kaik om 101 departamentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Kaik om 92 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 4 muite žilod, 85 küläd, 1 raudtestancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Kaik om 280 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 8 žilod, 269 küläd da 2 futorad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Kaik om hüvä! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik om 16 izotopad 245...260 atommassanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Kaik om 12 izotopad 250...260 da 262 atommassanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Kaik om 131 järved rajonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Kaik om 14 järved tazovaldkundas, kaikiš suremb niišpäi om Kezenojam (2,4 km², 72 m süvütte) suvipäivnouzmaižel röunal Dagestananke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Kaik om 12 kommunad lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Kaik om 67 lidnad Slovenijas (vn 2011). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Kaik om 39 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Kaik om 69 lidnad (sitid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Kaik om 17 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaik om 133 lidnkommunad valdkundas, 19 niišpäi oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Kaik om läz koumed tuhad järvid, 88% niišpäi oma reskvedenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kaik om läz 40 lidnad (eländpunktad lidnnevondkundanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Kaik om läz seičemed sadad sart sarištos, sured koumekümne niišpäi oma elänzoittud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Kaik om läz 78 tuhad järved 4,5 tuh. km² ühthižen pindanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaik om läz 4 tuhad järvid 1 nellikkilometrad suremba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Kaik om 125 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Kaik om 62 rajonad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaik om 4 raudtestancijad da 1 platform lidnan röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Kaik om 9 sijad kommunan ezitajoiden nevondkundas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Kaik om sinna i tänna. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaik om 12 tuhad joged da 3 tuhad järved valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Kaik om 110 tuhad järvid enamba 0,1 nellikkilometrad pindanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Kaik ottud tobmudel käskused sab heitta rahvahan referendumal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaik plutonii tehtas atomreaktoriš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Kaik rahvahad voidas kävutada ičeze kodikelid tugedusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaik rahvaz valitab kaks'kodišt parlamentad 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Kaik rahvaz valičeb alakodin ühtnijoid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Kaik rahvaz valičeb heid järgeližen enambusen sisteman mödhe videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Kaik rahvaz valičeb heid 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Kaik rahvaz valičeb händast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, kahtenden strokun voimuseta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun jäl'geten voimuseta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Kaik rahvaz valičeb händast 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Kaik rahvaz valičeb händast 4 vodeks, ei sa tošti. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Kaik rahvaz valičeb händast 6 vodeks, strokuiden lugu om röunatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kaik rahvaz valičeb molembiden kodiden ühtnikoid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaik rahvaz valičeb niiden ühtnijoid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid vodeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, enamba kahted strokud ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, ühten toštstrokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Kaik rahvaz valičeb sen 41 ezitajad videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Kaik rahvaz valičeb sen 27 ezitajad videks vodeks, kaik hö ratas kaikenaigašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kaik rahvaz valičeb sen 54 ezitajad videks vodeks, ličemha röun om 7% partijoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Kaik rahvaz valičeb sen 300 ühtnijoid kerdan nelläs vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Kaik rahvaz valičeb sen 20 ühtnijoid videks vodeks, toižid kahtkümned valičijoiden kollegii änestab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Kaik rahvaz valičeb üks'kodišt parlamentad ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Kaik rahvaz änestab heid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Kaik rahvaz änestab heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaik rahvaz änestab händast da valičeb kudeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Kaik rahvaz änestab kandidatoid parlamentha kerdan nelläs vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid kerdan vides vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijad kerdan nelläs vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Kaik raudteiden transportan maršrutad (tramvaid, metro da ezilidnelektrojonused) oma ühthižen numeracijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Kaik ristitud om lidnalaižed eläjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Kaik tetraedran medianad ristikoičese ühtel čokkoimel, kudamb jagab niid 3:1 rindatuses, ku lugeda ladvalpäi ( Kommandinon teorem ) [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Kaik toižed naturaližed lugud, paiči ühtes, nimitase palakahaks luguks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Kaik tähthad oma plazmaspäi, sen ližaks avaruz niiden keskes om täuttud plazmal, hot' harvetud-ki lujas (muga nimitadud tähtazkeskeine avaruz ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Kaikutte kahesanz' ristit kümnepäi om lidnaneläi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Kaikutte koumanz' ristit seičemespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Kaikutte kudenz' eläi kümnespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kaikutte kudenz' ristit kümnespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Kaikutte niišpäi om absolütine monarhii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Kaikutte pagin jagase henombihe alapaginoiden gruppihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Kaikutte reboi ičeze händan kitäb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kaikutte seičemenz' ristit kümnepäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine eläi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Kaikuččel gruppal om ičeze territorii, kus se reketiruib biznesad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mafii
Kaikuččel vodel Läipcigas om erazvuiččid jarmankoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Kaikuččel vodel elokun 1. päiv praznuiše Alusenpanendan päiväks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaikuččel vodel valitas ut prezidentad da varaprezidentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kaikuččen ristitun mod om erazvuitte, a hibjad oliba mujutadud kirjavaks enččikš (nügüd' muju om vaiše erasil sijil). https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kaikuččen voden 1-lopunke tegese valdkundan rahvahanlugemine, kerdan kümnes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Kaikuččen voden läz 20-50 tuh. ristitud lähttas elämhä toižihe maihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Kaikuččes mugoižes paras oma joudai elektron da pozitivine ion. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Kaikuččes vodes 9 mln turistad tuldas valdkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Kaikušti saneskel’, mise mina d’o olen däred. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kaik van Gogan sädused (ümbri 900 voimujupirdandoid da 1100 grafiktöd) oma sädud kümnes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Kaik zelläd edel kävutamišt lähttas läbi klinižiš tedoidusiš i sadas laskendad kävutades. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zell%27
Kaimdajal, kudamb punose planetad ümbri, om tangencialine piguz da joudjan lanktendan pigustuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orbit
Kaičendsauvusiden kompleksan direkcijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Kaičendsauvusiden kompleks vl 2009. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Kaičendseinäd enččiden valdkundoiden keskes oliba heittud ühtmuden znamaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kaičenus paganudessai praznikad znamoitud kon'akol šriftal alakirjutadud tabludes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Kajaaniš hän kirjuti «Kalevalan» (ezmäine versii — 1835, toine, täuz' — 1849), ročilaiž-suomalaižen vajehnikan i toižed kirjad: https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
– Ka, ka, – i kutak vaiše ozaižid! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Ka kegoks-se nitim, tedan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Kaks' Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Kaks'elektronine pil'v om tulnu vezinikan anionale, sen radius tegese enamb, mi neitraližen atoman radius, mitte ičekät äjan enamb pall'astoittud kationan protonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Kaks' ezmäšt Ohjastusen varaezimest da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Kaks' ezmäšt varamest da kahesa muite varamest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Kaks' ezmäšt varapämest da nell' muite varapämest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Kaks'-kahten — ocati, ocatusi; oc ocha; sil'metusin. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kaks'kel'ne znam Kazanin metros . https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Kaks'keline irdtablut Siktivkaras . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_kel%27
Kaks' kondjad ühtes pezas ei voigoi eläda. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Kaks'kümne kahesa ortodoksižen hristanuskondan sauvust om lidnan südäimes, niišpäi vaiše koume oma pühäpertikš tähäsai: kaks' päjumalanpertid (Stolpnikan Simeonan i tozioiktan Prokopijan) da üks' kaumžoman jumalanpert' (Permin Stefanan). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Kaks' nolad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nol
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitaba lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadase lidnan ümbrištho: kaikiš suremb Skandinavijan maiš Kastrup ( CPH ) om 8 km suvhe lidnan keskusespäi; pen' Roskil'de ( RKE ) om 15 km päivlaskmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kaks' rajonan varapämest da üks' abunik oma hänele abhu. 2 ohjandust da 9 palakundad alištudas rajonan administracijale. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Kaks' raudteplatformad oma kahten raudtestancijan ližaks, ned ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Kaks' sildad ühtenzoittas Volgan randoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Kaks' varagubernatorad, üks' Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Kaks' varaprezidentad oma hänele abuhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Kaks' vellest läheten elädas, üks' te om keskes (sil'mad). https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kaks' vellest päliči tes elädas, toine tošt ei nähkoi (sil'mad). https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kaksikoverižhe — kovertas lujas. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Kaks’ sauvojad Uz’ Zavet, (2006), с. 148; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’ sauvojad Uz’ Zavet, (2006), с. 15-16; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’ sur’t vešt Uz’ Zavet, (2006), с. 199-200; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’toštkümne apostolad Uz’ Zavet, (2006), с. 145; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’toštkümne apostolad Uz’ Zavet, (2006), с. 84-85; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’toštkümne apostolad Uz’ Zavet, (2006), с. 22; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kaks’toštkümnevozne Iisus pühäkodiš Uz’ Zavet, (2006), с. 135; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
– Ka kut-žo sä küksid händast täspäi? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Ka kut-žo voin jätta sindai kodihe? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kal'cii ( Ca ) om 20nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Kal'cii argonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Kal'cii om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Kal'kulätor om elektrine ladim erazvuiččiden arifmetižiden operacijoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27kul%C3%A4tor
Kalad oma levigandenus molembaižiš solakahiš da reskiš veziš, süviš valdmeriden karoišpäi mägihesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kalad oma tarbhaižed, ned ühtneba vezižiden ekologižiden sistemiden sömčepiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kala ecib süvemban, a mez' paremban. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kala hapneb päspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kalahari da Namib -letetazangištod oma man suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Kalan piduz om 30 sm da enamba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Kalarand om ezmäine vepsänkeline roman. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kalasuugad oma hahkad muzan randanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Kaleig (Kalajogi) ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Kaleigan (Kalajogen) vepsän küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Kalendarine päivez tegeb nedalid i kud . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
Kalevala — karjalaiž-suomalaine rahvahaline epos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalevala
Kalevalan istorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Kalevalan polhe sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Kalevalan venäkel'ne tekst, Kiurun Einon da Mišinan Armasan kändand. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Kalevala suomen kelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Kalifornii ( Cf ) om 98nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kalifornii kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kalifornii om kaikiš kal'hemb metall mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kalifornijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kalii ( K ) om 19nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Kalii om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Kalii om lujas natrijaha pojav. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Kalininan, Kurčatovan, Leninan, Metallurgine, Nevondkundaline, Traktortegimen da Keskuzrajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Kalininan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalininan_rajon_(Piter)
Kaliningradan agjal oma mavaldkundröunad Litvanmanke pohjoižes da päivnouzmas, Pol'šanmanke suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1995 tal'vkun 28. päiväl Agjan Duman ezitajil, tuli väghe vl 1996 vilukun 18. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agjan üks'kodine parlament om Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agj om olmas vl 1946 sulakun 7. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kaliningradan da Kuršan lahted oma Baltijan meren paloikš, ned oma jagadud merespäi Baltijan (Vislan) da Kuršan letejonoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Kall'massivad ottas 80% valdkundan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Kall'voimujupirdand om kuvad mägiondusiš , kudambad tegiba mehed paleolitan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kall%27voimujupirdand
Kalliž praznik – Vägestusen päiv публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kalmikijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan parlamentan pert' Elistas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim ( kalm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkund om olmas vl 1920 kül'mkun 4. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kalmikijan territorijal om 6 ratud irrigacijan sistemad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kaloil om sur' znamoičend ižanduses sen tagut, miše niid kävutadas sömižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kaludim om ülälopusen pala künambruzvarden luiden ( pal'clu i künambruzlu ) i kobran luiden keskes, kogoneb kahesas luspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaludim
– Ka luge heid, nacein, škapas-se – äi melentartušt... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kal’l’-külän pühäkodi johtutab ičeze sauvondladun mödhe Kižin kezapühäkodid, no siš om vähemb kupoloid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakallioinen_vep.html
Kamendant oti äjak-se kniigad i zavodi listįida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– Ka midä-k tehta? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ka minä elän naku. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Ka minä en tahtoind abitta sindai. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kampion d'Italijas oficialine valüt om šveicarijan frank , no sigä-ki torguindan aigan ottas evrod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Ka, mö lujas pöl’gastįim. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kanad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Kanad
Kanad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanad alajagase 10 agjaha (provincijha) da 3 territorijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan jenaral-gubernatoran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan kaikiš surembad lidnad (enamba 500 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [2] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan päeksport om avtod , kivivoi , himižed heretused , alüminii , lendimed ; toine eksport — kivihil' , bumag , pompad , nižu , liha , kuld . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadan päministran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadas da Pohjoižpäivnouzmapol'žes Evropas reboid, kudambad elädas pidust' surid jogid, södas lohid , kudambad koldas kudondaigan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kanadas elädas kanadalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanadine majag , ondatr da amerikaine hähk oma Pohjoižamerikan faunan akklimatiziruiduid ezitajad, a jenotanvuitte koir om Edahaižen Päivnouzman faunan akklimatiziruiduid ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Kanad om federativine parlamentine konstitucine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kanad om valdkundröunoiš kuivmadme vaiše AÜV :oidenke pohjoižes da lodehes ( Aläsk -štatanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kana eile lind, ak eile ristit. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Kanankočk — čoga tanhas kanoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
– Ka nece om meiden Bot’a, – heikahti L’oša. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kanfetad oma sahar - vai šokoladtegesed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanfet
Kanikulad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
– Ka ni-midä, minä i zahodata... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kanoidenke pande, kukoidenke libu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Kantonad voidas alajagadas ümbrikoihe ( Bezirk ), ümbrikod — lidnoihe da kundoihe ( Gemeinde ), erased kundad — lidnrajonihe ( Stadtkreis ). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Kanurin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanuri_(kel%27)
Kanuri (vai keskuzkanuri ; kanuri ) om kel' (dialektine kontinuum), kudambal pagištas Nigerijas , Nigeras , Čadas da Kamerunas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanuri_(kel%27)
Kanz om ühthižkundan londuseline augonpanii jouk i sil om oiktuz’ ühthižkundan i valdkundan kaičendaha. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kanzproblemoiden tagapäi Tat'jana Samoilova ei läz fil'madand kinos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
– Ka, om. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ka pacient nägeb ičein tervehtamižen process. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0izofrenii
Kapošvar ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kapo%C5%A1var
Kapošvar ) om lidn Mad'jaranmas , Šomod'-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kapo%C5%A1var
Kappa ( Κ , κ ) om grekan kirjamišton kümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kappa
Karagandi ( kazahan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Karagand
Karakum -letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1996 keväz'kun 5. päiväl Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajil da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament) om üks'kodižeks parlamentaks 50 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om olmas vl 1922 vilukun 12. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Karjal, Karjalan Tazovaldkund ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Karjala! https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Karjalaine Külä ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Karjalaižed elädas Karjalas ( Venäma ) da Suomenmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalai%C5%BEed
Karjalaižed ( karj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalai%C5%BEed
Karjalaižed pagištas karjalan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalai%C5%BEed
Karjalan Tazovaldkundal oma röunad Murmanskan agjanke pohjoižel, Suomenmanke päivlaskmal, Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Leningradan agjanke da Vologdan agjanke suvel. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan da Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
" Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas"-käskushe oma tehtud tarbhažed toižetused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Karjalan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkundan Käskusenandajan Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr Petroskoiš om üksjäine suomenkeline teatr Venämas ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan Tazovaldkundan gimn om Karjalan Tazovaldkundan valdkundsimvol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Karjalan Tazovaldkundan gimn om vahvištadud valdkundkonstitucijal (pala 101) da Karjalan Tazovaldkundan käskusel (6.04. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Karjalan Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Karjalan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine internet-portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkundan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkund jagase 16 municipaližhe rajonha (sidä kesken 3 rahvahališt rajonad) da 2 lidnümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan Tazovaldkund om olmas Venäman avtonomijaks vl 1920 kezakun 8. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan faun da flor oma istorižikš nored, ned oma formiruinus jäl'gmäižen jäaigan jäl'ghe, 10-12 tuhad vot tagaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan igahižiš rahvahiš, heiden keliš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Karjalan jogiš voib nägištada evropižen da kanadižen majagan pezad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan kaglhan ingermanlandijalaine pala ( Piterin da Šlissel'burgan ujezdoiden pohjoine pala) da rajon pidust' linijad Petergof — Rusked Külä — Gatčin ( Rusktan külän ujezdan päivlaskmpol'ne pala da Petergofan ujezdan päivnouzmpol'ne pala). https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Karjalan kaikiš pit'kembad joged oma Vodl (149 km), Kem' (191 km), Ond (197 km), Čirka-Kem' (221 km), Šui (194 km), Sun (280 km) Kivačun kos'kenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
"Karjalan kel'"-termin om ridasine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Karjalan keled (karj.: karjalan kielit ) om suomalaiž-ugrilaižiden keliden alaoks, kudamb mülütadas Baltijan meren suomalaižihe kelihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Karjalan keled oma Karjalan Tazovaldkundan pagižkeled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Karjalan keled oma agglütinativižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Karjalan ma ei ole hondomb toižid maid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Karjalan mecoiden pälehtezsugud oma koiv , hab da raid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan pohjoižel om Maanselkän ülüz , kudambal sijadase Karjalan kaikiš korktemb Nuorunen -mägi (577 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan rahvahaližpolitikan ministerstvan varapämez’ Elizaveta Haritonova sanui, kut valdkundaližed ezitajad ühtniba Vepsän kul’turvodehe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Karjalan rahvahiden sebran adivoiš публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Karjalan tasavalta ) om Venälaižen Federacijan subjekt, Lodehližes federaližes ümbrikos. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan tasavalta ), om Venälaižen Federacijan subjekt , Venäman üks' tazovaldkundoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan tazavaldu (livvikkarjal.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan tazavaldu , suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan tašavalta (ičenaižkarjal.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalan tašavalta , livvinkarjalan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjalan tuleb kel’zakon. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Karjalan valdkundaline filarmonii radab 1939 vodespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Karjalan valdkundaline pedagogine akademii vai KVPA . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Karjalan valdukundaline tätüižteatr , kudamban aluz om pandud vodel 1935, "Sädamižradjaine" ( «Tvorčeskaja masterskaja» )-teatr, Ad-Liberum -teatr, Karjalan muzikaline teatr , Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr , kudamban aluz om pandud vodel 1931; nece om üks'jäine suomenkeline teatr Venämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Karjalas om enamba kut sadad löudmižsijid, kudambiš om 24 tarbhaižiden kaivatusiden toižendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalas om 27 000 joged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalas om läz 480 evropalašt händikast ( Canis lupus lupus ). https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Karjalas om mugažo 60 000 järved. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjalaspäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapariisi_vep.html
Karjalassa / Nikolai Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Karjal om mugažo marjoiden ma: sinnä kazdas bol , jonikaine , garbol , babarm , murikeine , čigičaine , sestrikaine da mustikaine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Karjal , vai Karjalan Tazovaldkund ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Karjal ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Kasablankan pind om läz 324 km². Lidnan eläjiden lugu om 3,356,337 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kasablank
Ka se ei ole mugomal maiľman korktusel. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Ka siloi nece tip... https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6r%C3%B6%C4%8Dik_Mari
Kaskez — nor' segoitadud mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Kaskez ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Kaspiisk-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Kaspiisk-raudtestancii om Mahačkal — Derbent linijan eriližen kahesakilometrižen sarakon lopstancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Kaspiisk ( ven ., avar ., darg . da lezg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Kaste om atmosferižiden sadegiden form, kudamb tegese man pindha, kazmusihe , avtomobilihe da toižihe kaluihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaste
– Ka sused jäti minei severdan tundmatont elod! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ka sä nenil vozil oli a-ani hond. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
– Ka sö, sö videnden. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Katalonijan , vai katalanan, valensijan kel' ( català , valencià ) om ibero-romanine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katalanan_kel%27
Katanandovan mödhe, pidab vajehtada elod parembaha pol-he. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Kataran administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Kataran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Kataran röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Kataras elädas kataralaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Katar om mavaldkundröunoiš vaiše Saudan Arabijanke , röunan piduz — 87 km. Persijan lahten katarižen palan randanpird om 563 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Ka, tedan, Iče oled humalas sä, Jumal! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kategorijad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Afganistanan_lidnad
Kation (+) ( grek. κατά ( katá ) — alahaks ) om ion, kudambas penemba elektronid mi protonid, ka ned andaba netto-pozitivine täude . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Katovice ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Katovice
Kattowitz ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katovice
Kattud vagon om päzutamha jüguid hondos säspäi, kaičemha varghudes da mehanižiš vigastusišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Kauki (10—15 kandajad; pagištas Perus). https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Kaumusen irdaližen seinän ühthine piduz om 6 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kaumusen sauvomine zavodidas ani imperijan alusenpanendan jäl'ghe läz nügüd'aigašt Sianid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kaunasan municipalitet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunasas om čomid arhitekturmuštnikoid: keskaigaižen lidnusen ruinad, äiluguižed jumalankodid, toižed istorižed pertid, muzejad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunas ( litvan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940, sid’ se möst sirtihe tagaze, Vil’nüsha (a valdkundan konstitucijan mödhe pälidnan oli Vil'nüs). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunas om Litvanman kaikiš surembiden Nämunasan da Nerisan jogiden ühthejoksendanno, Via Baltika-mantel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunas ) om lidn Litvanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kaunas — üläopenikoiden lidn; kaikiš suremb üläškol om Vitautasan Sur’kulun universitet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Kazahalaižed ( kazahan kelel : қазақтар/qazaqtar/قازاقتار ) — türkine rahvaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahad
Kazahan kel' Ethnologue.com-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahan_kel%27
Kazahan kel' (kaz.: қазақ тілі ) om altaižen kel'kanzan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahan_kel%27
Kazahan kel' om Kazahstanan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahan_kel%27
Kazahlaižed eläba tobjimalaz Kazahstanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahad
Kazahstan alajagase 14 agjaha (üks'lugu kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanal oma mavaldkundröunad Venämanke päivlaskmas da pohjoižes (röunoiden piduz om 7644 km) [4] , Kitainke päivnouzmas (1765 km), Kirgizstanan (1212 km), Uzbekistananke (2330 km) da Turkmenistananke (413 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan Konstitucijan tekst Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
(Kazahstanan Rahvahiden Suimas) päivil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan e-valdkundan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan fotokuva kaimdajaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2014 [6] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan parlamentan pertid Astanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan pind om 2 724 902 km² (ühesanz' sija mail'mas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan pind (vn 2011 kül'mkun 1. päivän andmused). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan päeksport om kivivoi (59%), raud , sen ühthesuladused da tegesed (10%); toine eksport — londuseline gaz (5%), radioaktivižed elementad (4%), vas'k da sen ühthesuladused (4%), nižu (3%), kuld (3%), kivihil' (1%), cink (1%), korund (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstanan tengen znam: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazahstan om valdmererandatoi valdkund, surembaine mugoine mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kazan'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Kazan' alajagase 7 administrativižhe rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Kazan'-lidnan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Kazan' ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Kazanin lidnankeskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Kazmused oma ezitadud äjil elonformil — ozutesikš, puil , penzhil , heinil i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazmused
Kazmusid tedoidab botanik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazmused
Kazmusikš lugedas erasti šoll'oid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazmused
Kazmussöm — fruktad da marjad — mülüdas reboiden sömižhe ani kaiktä, no ned eile päsömäks necen erikon täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kazvab Pohjoižamerikas pidust' sen päivlaskmašt valdmererandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sithine_kuz%27
Kazvab läz kaiked Evropadme , Skandinavii da pohjoine Venäma heitten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Colchicum_autumnale
Kazvanu varz om ubeh . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Kazvatajad pidiba živatoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kazvol korged, rusked-vauged, kuti päiväl pašttud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaťa joksi pertihe i toi kažile maidod. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kaťa pöľgästui koirid i kidanke uidi. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Kaži mecadab üksnäze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Kažin nagr, a hiren voik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Kaži om mugažo socialine živat; hän kävutab kommunikacijan täht kulundan signalad, ferramonad da hibjan likundoiden levedan diapazonan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Kažita hired i pän södas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Kaži vai Kodikaži ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Kaсušika Hokusai (1760, Edo — 10.05.1849, Edo ) oli japonijalaine pirdai da gravör, ukijo-en stilin ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Kebnad venehed oma lujas čomad veziajamed kaidoiš jogiš i peniš järviš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsavene_vep.html
Keda-se rikįi bombindan aigal Änižel, äjad näht’he strastid, a sed, ked däd’he ičemįi posadįiš, ii ehttud pageta, ka näht’he necin voinan kaikuččen päivan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Keda tarbiž varaita? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kefe ) om lidn Krimas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Feodosii
Kegel ) om lidn Estinmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Keil_(lidn)
Kehker ku kudmaine, viher ku vast (nagriž). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Kehundlämuz — 629,88 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Kehundlämuz — 420 K (147°C, ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Kehundlämuz — 3500±300 K ( ekstrapoliruiden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Kehundlämuz — 1430 K ( ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Keila , saksan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Keil_(lidn)
Keil ( estin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Keil_(lidn)
Kel'ce ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ce
Kel' om znamine sistem, kudamb märhapandud kirjutamine da/vai virkmine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27
Kel'tižed keled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ti%C5%BEed_keled
Kel'tižed keled pidadas indo-evropalaižen kel'kanzast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ti%C5%BEed_keled
Kel't opetas mugažo školoiš Karjalas , Leningradan da Vologdan agjoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Kelastajan sanad ei makskoi nimidä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Kelastuses. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kelaz pertinpidäi Uz’ Zavet, (2006), с. 181-182; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Keled i dialektad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Kelel kut taht, käzil ala koske. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kelel oma kaks' oficialižed formad — bukmol ( bokmål , kirjan kel') da nünošk ( nynorsk , uz' norvegijan kel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Kelel om lujas mel'hetartui grammatik , i sikš se linni tetabaks keletedomehiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dirbal
Kelel pagištas vaiše Vilämovices ( Pol'šanma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%C3%A4movicen_kel%27
Kelel pagištas vaiše Zaterlandas ( Saksanma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzfrizan_kel%27
Kelen kandajad eliba Latvijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Livin_kel%27
Kelen kandajad elädas Venämas , Leningradan agjan Kingiseppan da Lomonosovan rajoniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEoran_kel%27
Kelen leksikas om äi velgsanoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Kelen leksik om primitivine (ozutesikš, siš ei ole mujun kategorijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Kelen päl om met, a kelen al — jäd. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Kelentedo om kaks' alajaguded: tedoline da praktine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kelentedo
Kelentedo (vai kel'tedo , lingvistik ) om gumanitarine tedo , kudamb tedoidab ristitližed keled . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kelentedo
Keletoi kuti kala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Keliden assimiläcijan processad teravas jokseba Venämas-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Keliden kandajad elädas tobjimalaz Bolivijas , a mugažo Perus da Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Kel oli liškad, ottihe i vöd’he podvodįl, antihe sejile, kel oli väha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kel’politikan i školprocessan vajehtesed, uded vajehtezsirdändad i m.e. vajehtaba mugažo nenid rolid i tegendoid, miččiš kelid kävutadihe valdkundiden, mez’kundiden i etnižiden gruppiden keskes i südäimes. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Kel’tedomest i runoilijad Nina Zaicevad voib lugeda vepsän kirjkelen mamaks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Kel’tedomez’ A.J. Šogren ”löuzi” vepsläižid udes 1820-vodel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamaailmalla_vep.html
Kel’t voib opeta pajoiden kal’t. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklaulukirjat_vep.html
Kembridžan da Jeilin universitetoiden ühthine tedoidai luguprojekt Gimalajiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Kemerovo alajagase vidhe administrativižhe rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Kemerovon agjan Administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan Administracijan pert' Kemerovos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1997 sulakun 9. päiväl Käskusenandajan Suiman (sen aigan agjan parlamentan nimituz) ezitajil da om väges möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan Rahvahandeputatoiden Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan informacine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan radonoigendai tobmuz om Administracii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agj om kaikiš tihedas elänzoittud Sibirin region. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agj om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Kemerovon agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Ken ambįi: mijalaššed vai finnad? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kenen om?– küzįi kamendant. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– Kenen pajoid pajatad? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kenen poig Messia om? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kenen poig om Hristos? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kenen randaine, sen i kalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Kenen sinä ningoi oled, lujas sinä čomaine? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kenen täht nece kirj om kirjutadud Uz’ Zavet, (2006), с. 127; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ken ezitab parlamentan enambust prezidentan mel'pidegen mödhe, ka hän paneb necen parlamentan ühtnijad päministraks-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Kenijan čuraspäi eile infrastrukturad, oma vaiše policijan postad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Ken keradab enamb fantikįid, se i pobedib. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ken kirjuti neniden azjoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 264-265; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ken lujas tahtįi, ka voi opeta däl’gele urokįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ken om? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ken om ozakaz Uz’ Zavet, (2006), с. 167; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ken om vanhemb? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ken-se pöl’göiti... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ken tahtoib lindä millioneraks? https://vep.wikipedia.org/wiki/Ken_tahtoib_lind%C3%A4_millioneraks%3F
«Ken tahtoib lindä millioneraks?» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ken_tahtoib_lind%C3%A4_millioneraks%3F
Ken tahtoib tehta ičtaze kaikid vanhembaks Uz’ Zavet, (2006), с. 58; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Keratas Federališt Suimad (Federaližen Parlamentan da federacijanmaiden ezitajad oma ühteverzin sigä) valičemha händast videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Kerazihe 15 last. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kerdan mecha lehmut kadoi... http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Kerdan oli kaks' našt: ravaz mam i üks' hänen tütrišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Kerdan pühäpejan homesel, vaise zavodi peiduda, mijale tul’d’he kuume mužikad pahiš sobiš, ištįihe loučale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Keskaigaine ambui taugaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taug
Keskaigas Ojatil eli Baltijan meren suomalaine heim, kudamb tegihe nügüdläižen vepsän rahvahan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Kesketi konkurirujad ižačud voidas torata emäčun tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Keskkorktuz om läz 4 tuhad metrid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Kesklämuz kezal +24°C, tal'vel +4°C. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Kesklämuz vilukul om -8.0 °C, a heinkul +16.4 °C. Kesknepsuz — ümbri 80%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Keskmeren randanpird om 648 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Keskmäine Azii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Keskmäine kažin hibjan piduz händata om 60 sm, händan piduz om 25—35 sm. Kaikiš järedamban kodikažin piduz Ginnessan rekordoiden knigas om 121,9 sm. Keskmäine tervhen kažin hibjan vedaduz om 2,5 — 6,5 kg, no voib vastata surembid-ki kažid (6 — 9 kg). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Keskmäine matk Maspäi Centavran proksimahasai om läz 39 trillionad kilometrad vai 4,2 vauktusenvot . https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Keskmäine matk Maspäi Kudmaižhesai om läz 384 400 kilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Keskmäine poig Kol’a (minun d’ad’). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Keskmäižed Andad (18°-20° s.l.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Keskmäižed vepsläižed (keskvepläižed) — hö elädas Ojatin keskmäižel da ülähäižel joksmusel, Paksjogen (Pašjogen) da Kapšjogen purtkiden rajonas ( Leningradan agjan päivnouzmpol'), Vologdan agjan päivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Keskmäižen Kitain valdkundoiš lugetihe Cin'-tahoid varvariden laptaks, no todeks sanudes Cin'-valdkundas oli järed voinvägiden sistem da äiluguine bürokratii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Keskmäras kerdan vodes manrehkaidused oleskeldas 4,5 ballhasai vägenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
2) Kesknäižpainandal i alandusil olii kuvadand: lähtendčokimen ei olgoi konfliktsituacijad (keliden voibištelend vai äikeližuz’ kut ühten personan vai miččen-se mez’kundan pätand olda äikeližin), a mugoižed eloladud, konz om kožmuz keliden otandas eloho i konz kaik nece om kuti ühthine rad. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Keskpiduz om 14,5 m ižoil i 13,5 m emil, mass — 48 tonnahasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gurbakaz_kit
Keskuz ( Innerstaden , 4 rajonad), Päivlaskmaine pol' ( Västerort , 4 rajonad) da Suvine pol' ( Söderort , 6 rajonad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Keskuz, Toine pala, Mägi, Jajikovo, Borkid da RKL:in rajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Keskuzamerikan kaikiš järedambad reskveden Managua - da Nikaragua -järved levigatas Nikaraguas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Keskuzline, Leninan, Kalininan, Päivnouzmaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCmen%27
Keskuzline, Mererandaline, Tegimišton, Päivlaskmaine da Pohjoine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Keskuzline, Proletarijoiden, Jogentagaine, Vagzalanverine, Nevondkundaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Keskuzpunkt — Vivijärv Krasnojarskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Keskuzrajon, Fabričnii da Volgantagaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Keskuzrajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Keskuzrajon_(Piter)
Kevadel vodel 1942 posadan eläjile ol’d’he anttud karteižed produktįile: d’ouhole, krupale i voile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kevädel om äi gavedid: säs'kid , čopjäižid , kägentäid , kärbhaižid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Keväz'jä manitab. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Keväz'ku om voden koumanz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kev%C3%A4z%27ku
Keväz'kus 1918 jäl'ges 502-šossin defektad se oli pandud 503-šossile. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Keväz' om üks' nelläs voz'aigaspäi tal'ven da kezan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kev%C3%A4z%27
Keväz’mecoi – minun vel’l’... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kezakarv om harvamb da lühüdamb, a tal'veline nahk — paksumb da rohlamb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kezakeskust — leibätoi aigkeskust, konz edeližen satusen leib lopiše. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Kezaks kaik opendajad lähttihe kodihe Suomehe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kezaks mina lähten kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kezaku om voden kudenz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kezaku
Kezal Kalmikii om kaikiš räkemb federacijan subjekt ühtes Volgogradan agjanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kezal 2012 (10. kezakud) mugoine praznik vedetas Vindlas (keskvepsläne agj). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaelonpu_vep.html
Kezal om räk da luja nepsuz, a tal'v om viluhk (lumenke) da kuiv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Kezal om räk da luja nepsuz, no luja räk oleskeleb harvoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Kezal reboid södas äjan bumbakoid da gavedid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kezal voib panda halad jogo päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Keza nece om prostor i vald. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Keza om kuiv da lujas räk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Keza om läm' da lühüd, heinkun keskmäine lämuz om +17...+18°C. Tal'v om vilu da pit'k, vilukun kesklämuz om -17...-20°C. Tazangištoil da ezimägištoil paneb sadegid 300 mm vodes, mägil — 1000 mm da sen enamba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Keza om lühüdaigaine da rainiž (pohjoižiš rajoniš), suren sadegiden lugumäranke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Keza om lühüd da läm', heinkun keskmäine lämuz om +16...+18°C. Tal'v om pit'k vilu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Keza om viluhk, tal'v om pehmed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Keza om üks' nelläs voz'aigaspäi keväden da sügüzen keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Keza
Kezavezi — vezi honusen temperaturanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Kečuan kel' ( runa simi ) om kaikiš suremb indejan kel' molembiš Amerikoiš , kečua -rahvahan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Kečuan kelen levigandusen kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Khalifa bin Zayed Al Nahyan ; sünd. 1948 , El' Ain ) om kahtenz' da nügüdläine Araban Ühtenzoittud Emiratoiden prezident; 18nz' Abu Dabin emir. https://vep.wikipedia.org/wiki/Halifa_ibn_Zaid_al%27-Nahajan
Kidonijas sijadase m.n. «Mod Marsal» — kukkaz, kudamb ezmäižil fotokuvil « Viking-1 »-kosmosstancijaspäi vl 1976 nägui kuti ristitun mod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kidonii_(Mars)
Kielce ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ce
Kijevan administrativine jagand voden 2001 jäl'ghe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Kijev ( ukrainan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Kilimandžaro-mägi ülenub kesked tazosavannad, ka se om kaikiš korktemb üks'jäine mägi mail'mas [3] [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilimandžaron avaidusen dataks lugetas 1848 voz', semendkun 11. päivän, avaidust tegi saksalaine Iohannes Rebman-pastor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilimandžaron jäžom om vaiše Kibo-mägenpäl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilimandžaron rahvahidenkeskeine lendimport sijadase 50 km matkad ehtbokha mägenpälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilimandžaro seižub Masai-mägitazangištos, sen keskkorktuz — 900 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilimanjaro ) om koumepäine mägi Tanzanijan da Kenijan röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Kilokalorijad, kudambad kävutadas sömižen produktoiden energižen arvusen märičendale, kuctas «sömkalorijaks»-ki, sikš «kilo»-sanad paksus tactäs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Energine_arvuz
Kindhišpäi erineden, niiš oma erištod kaikuččele sor'mele . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sor%27mikod
Kinoho pästihe den’gita. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kinoteatrad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Kipran Tazovaldkund alajagase 6 agjaha (eparhijha, grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkundan Konstitucijan tekst. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas 60% saren territorijad, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud 2% oma Suren Britanijan ohjandusen al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtiden sodameribazoidenke (nell' eksklavad ), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
1,0 1,1 Kipran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipran topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed — 5% [1] ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kipr ( grekan kelel Κύπρος , turkan kelel Kıbrıs , anglijan kelel Cyprus ), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Kiraine hökkähtab jäda kodihe – ozutesikš, vaiše časudeks? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kiraine ištuihe i zavodi murginoita. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kiraižehe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kira möst haikostab i sanub: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kirgizstanan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanan parlamentan pert' Biškekas logotipan nägul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanan päeksport om kuld (43%), fruktad da maplodud (14%), erazvuiččed sobad (läz 13%); toine eksport — elektruz (3%), radioaktivižed elementad (2%), tabak (1%), sahar (1%), elektroveim (1%), varapalad likutimiden täht (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstanas elädas kirgizlaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (röunan piduz — 1063 km), Tadžikistananke suvipäivlaskmas (984 km), Uzbekistananke päivlaskmas (1314 km) da Kazahstananke pohjoižes (1212 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstan om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirgizstan vai Kirgizii , täuz' oficialine nimi om Kirgizstanan Tazovaldkund ( kirgiz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Kirilline kirjamišt: https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Kirilline kirjamišt (vai kirillic ) om kirjutandsistem, kudamb om heimos grekan kirjamištonke da glagolicanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Kirjad – nece om erazvuitte mir, erazvuitte kunigahuz’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kirjaha om mülütadud Mikko Savolaižen fotoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Kirjaine Filimonale om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_Filimonale
Kirjaine Titale om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_Titale
Kirjaine efesalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_efesalai%C5%BEile
Kirjaine evrejalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_evrejalai%C5%BEile
Kirjaine filippilaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_filippilai%C5%BEile
Kirjaine galatalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_galatalai%C5%BEile
Kirjaine kolossalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_kolossalai%C5%BEile
Kirjaine rimalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirjaine_rimalai%C5%BEile
Kirjan avtor om tundmatoi, kel' i sen kirjamišt oma tundmatomad mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Voini%C4%8Dan_k%C3%A4zikirjutuz
Kirjan kor’kuvitusen om tehnu Eszter Torvinen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirjan kuviti nor’ vepsläine taidehpirdai Aleksei Maksimov. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirjas om hänen runoid vepsän i venän kelel (2002). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
”Kirjavad nitid” публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Trumai_(kel%27)
Kirjkelen edembaižen sirdändan täht tarbiž abc-kirj, mitte oli paindud vodel 1991. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Kirjkelen kehitoitai Nina Zaiceva om tehnu mugažo Biblijan kändmižid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkuskonn_vep.html
Kirjkelen küpsnemižen znam om siš, konz sil kirjutaškatas tedoliteraturad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Kirjkelen sündumižen aigan pidab äi openduzkirjoid eri-igäižiden lapsiden täht. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Kirjkelen tegemine zavodiše kaiken abc-kirjaspäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Kirjkoren kuvitusen om tehnu Eszter Torvinen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirjoiden painduz tehtihe vepsän kelen i vepsän identitetan tugeks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirj om kirjutadud eläbal kelel, siš om äi muštatišid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Kirj om paindud Juminkegon i Karjalan Tedokeskusen Kelen, literaturan i istorijan institutan ühthižtön. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirj om pästtud 2006 vodel Biblijan kändmižen institutan abunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Kirj om üks' painmižprodukcijan tipišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirj
Kirj paindihe ezmäižen vepsläižiden kirjutajiden konferencijan aigaks Juminkegos redukus 2002. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kirjutandan čuradusen vajehtusen aigan kirjamed kirjutihe zerkolmahtusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bustrofedon
Kirjuteses imperator andoi imperijad hänele da käski vastata kolijan kaimdajid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kirjutesid lehtpolel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Failide_loend
Kirjutusiden lugu om 1 865 169 (19 sulakun 2016). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_Vikipedii
Kirjutusiden lugu om 436 999 (19 sulakun 2016) bukmol-jaguses i 126 078 (19 sulakun 2016) nünošk-jaguses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_Vikipedii
Kirjutusiden lugu om 5,552 (7. uhoku 2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lurkmore.to
Kirjutuz aktinijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Kirjutuz americijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Kirjutuz astatas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Kirjutuz berklijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Kirjutuz borijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Kirjutuz dubnijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Kirjutuz einšteinijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Kirjutuz fermijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fermii
Kirjutuz flörovijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Kirjutuz francijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Kirjutuz hassijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Kirjutuz kalifornijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Kirjutuz kopernicijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kirjutuz lourensijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Kirjutuz meitnerijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Kirjutuz mendelevijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Kirjutuz neptunijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Kirjutuz nobelijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Kirjutuz plutonijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Kirjutuz polonijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Kirjutuz protaktinijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Kirjutuz radijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Kirjutuz radonas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Kirjutuz rezerfordijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Kirjutuz röntgenijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Kirjutuz siborgijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Kirjutuz torijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Kirjutuz ununtrijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Kirjutuz uranas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Kirovan keskuz sijadase hural randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Kirovan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovan_rajon_(Piter)
Kirov-lidnümbrik alajagase nellhä administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Kirovsk om tetab lebutaho štargumha mägisuksil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Kirovsk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Kirutajan radod hän zavodi 1970-vozil i sai tetabuden Ripaskalinnut-kirjan paindes, miččes hän starinoiči ičeze vepsläižes laps’aigas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalardot_vep.html
Kitai , Japonii da Singapur oma päühtnijad torguindas (eksportan dai importan koumandez). https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Kitai da AÜV oma pätorguindparnörikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Kitaine Heihe -lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Kitain imperatorad Valdkundmehed Personalijad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kitai om valdkundan eksportan päühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Kitaiš , Japonijas , Korejas i Vjetnamas sömkaluižed kävutase ezikät. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6mkalui%C5%BEed
Kivivoin varoiden suruz märičeb emiratoiden politižen valatoitusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Kišinöv jagase 5 sektorha, ned — 6 lidnha da 12 kommunha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Kižimuzei (2 ekspozicijanzalad), Karjalan Tazovalkundan čomamahton muzei , kudamb radab 1960 vodespäi, da Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline muzei (ende Karjalaine valdkundaline kodirandantedoline muzei), kudamb radab 1871 vodespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Kižin pühäkodid om pandud Juneskon:n lugetižhe; ned om saudud ühteta naglata. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakizi_vep.html
K (k) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/K
Klass: https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Klassificiruidud ristitišt territorijan mödhe (Enzne Ezmäine tom). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Klassižes mülükundas oliba Freddi Merkjuri da Džon Dikon mugažo; Merkjuri oli kaikiš tetabamb heišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Queen
Klassižiden smailuziden eriližuz om siš, miše modon i hibjan zonad sijadase lapakoiktas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Kleim iknad, i mö olim kut rešotkįide taga. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om lujas terav: rahvahatomad mad da tropikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Klimatižed vöd vajehtadas ekvatorialižespäi pohjoižes venho suvipäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Klimatižed zonad oma lujas erazvuiččed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Klimat om Atlantižen valdmeren kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Klimat om Baltijan meren agjan tobjas palas da ven kontinentaline suvipäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Klimat om Keskmeren subtropine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Klimat om Keskmeren subtropine pehmed, lujad räkad ei oleskele. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Klimat om al'pine da kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Klimat om ekvatorialine da subekvatorialine paloin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Klimat om ekvatorialine , kuiv mererandal (50-500 mm sadegid vodes) da kuivahk mägitazangištol (600-1500 mm). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Klimat om ekvatorialine neps. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Klimat om ekvatorialine räk da neps. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Klimat om ekvatorialine valdmerine neps mussonine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Klimat om kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Klimat om kontinentaline kuivahk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Klimat om kontinentaline läm' kuiv pohjoižes, mägiden vilu neps mägiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Klimat om kontinentaline pol'kuiv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Klimat om kuiv kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Klimat om meren tropine mussonine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Klimat om meren ven vilu agjan suvipalas da subarktine agjan pohjoižpalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Klimat om mussonine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Klimat om mussonine (musson puhub semendkuspäi redukuhusai). https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Klimat om mägiden kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Klimat om pehmed ven valdmerine, poud oleleb harvoin. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine toižil paloil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Klimat om räk vodes ümbri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Klimat om subtropine da tropine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Klimat om subtropine kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Klimat om subtropine pohjoižes da tropine suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Klimat om terav kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Klimat om tropine hobedan sänke tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Klimat om valdmerine neps. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Klimat om valdmerine subtropine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Klimat om ven . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Klimat om ven Baltijan meren. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Klimat om ven da Baltijan meren valatoitusele alastui. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Klimat om ven kontinentaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Klimat om ven kontinentaline Baltijan meren klimatan pirdoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Klimat om ven kontinentaline man tobjal palal, paneb sadegid tazomäran vodes ümbri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Klimat om ven kontinentaline, pehmdan tal'venke da pit'kan päipaštokahan kezanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstim -merijoksmuz pehmitab sidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Klimat om ven läm' tazangištol da ezimägištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Klimat om ven meren. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Klimat om ven mererandaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Klimat om ven paksuiden sadegidenke, i se vajehtase Karjalan territorijal merižespäi kontinentaližeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Klimat om ven pehmed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Klimat om vilu da neps. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Klimat vajehtab lujas valdmeren venospäi suves letetazangištoiden tropižhe pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Kluban istorii augotihe vl 1925. https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
"Knock Nevis" oli saudud vl 1979, jäl'gmäižil vozil oli kävutadud kuti kivivoivaradim, sid' oli sattud Alangha ( Indii ), kus vl 2010 oli utiliziruidud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Knock_Nevis
«Knorkator» om germanijalaine muzikgrupp Berlinaspäi , kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte -stiliš, no komedižen i jumoristižen lirikanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Knorkator
Knut Hamsun ( norv. virkmine [Knüt Hamsün], todesine nimi Knud Pedersen [Knüd Pedešen]; 1859—1952) — sur' norvegijalaine kirjutai, vodel 1920 Nobelin premijan literaturas laureat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hamsun_Knut
Kobal't ( Co ) om 27nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Kobal'tan avaiži vl 1735 ročilaine himik G. Brandt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Kobal't oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Co (segluz om geksagonaline i kinktas pakuidud) da β-Co (segluz om kubine i tahkkeskustoittud). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Kobal't om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Kobož-jogen ližajoged: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
(Kodi)Paskač vai (Kodi)Pasklind ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Kodikaži om kažinvuiččiden (vai kažiden) sugukundan ( Felidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Kodilidn ei el’genda Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 139-140; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kodima, Vepsänma om kirj, miččes om ozutadud vepsläižiden elotahoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kodimale ajan mest... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kodiman (Tatanma) kaičijan päiv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kodiman_kai%C4%8Dijan_p%C3%A4iv
Kodiman kaičijan päiv публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kodiš kondi, a rahvahas ilokogo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Kodiš kävutadud päčid koval poltusel jagase kahteks tipaks: kanaližed päčid (gazoiden likundanke väges tehtud) da päčid gazoiden joudjan likundanke (kuupakakahad). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Kofe om populärine jom , kudamb tegese räkištadud kofejüvišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kofe
Kogoneb 50 deputataspäi, kudambid valitas 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_k%C3%A4skusenandmi%C5%BEsuim
Kogoneb plazmaspäi , leikocitoišpäi , eritrocitoišpäi da trombocitoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veri
Kogoneb 31 päivišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Viluku
Kohir Rasulzada om päministraks vs 2013 kül'mkun 23. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kohtuz om 44 - 58 päiväd, reboil om 4 - 6 poigašt, hö imedas mamanmaidod 1...1,5 kun igähäsai da kazdas toižeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kohub kos'k ei jädu, likkub kivi ei samaldu. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Koiran poig kuctas kužu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koirid ajelta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koiridenke eläda, koiran kartte nutta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koir koirad tundištab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koir ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koir nutab, tullei kandab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koir om popularižemb ( Kažin rindal) « živat-kompan'jon ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Koivik, koivišt, koivžom — koivuine mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koiv
Koivuine om edel aigad kolnuden Alevtina Andrejevan runokirj. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Koivuižed sildad ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Koivuižes kandos habašt vezad ei kazva. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hab
Kolhozas trudodniile miile nimida ii makstud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kolizei da Konstantinan triumfaline verai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Kollektival oli sur' satuz Japonijas , jäl'ges ezmäižen al'boman („Black Out“) pästandad eriližišti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleph
Kolpinon rajon Piterin kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolpinon_rajon
Kolpinon rajonan administracijan lehtpol' Piterin ohjandusen saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolpinon_rajon
Kolumbijan federaližen ümbrikon sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Kolumb löuzi kaik Sured Antiližed sared , Pened Antiližed sared , Bagamižen sarišton palan da Trinidad-sar' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Kolumb oli ezmäižen ristitun, ken vl. 1492 läbiti Atlantižen valdmeren pohjoižen mapoliškon subtropižes da tropižes vöiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolumb_Hristofor
Kol’a jo ei lähtend vändmaha toižiden lapsidenke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kol’al Nazaroval paid oli pandut ülähali štanįide päle. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kol’ale mugoi elo ei olend mel’he. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Kol’ale naguihe, miše hän sanui: http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Kol’a napri johtutada, kus hän nägi mugošt čomust. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Komi-jäz'van kel' ( Ёдз Коми көл ) om komi-jäz'voiden kel', üks' komin kelen päpaginištoišpäi ( permižiden keliden grupp ) ičeze kirjstandartanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komi-j%C3%A4z%27van_kel%27
Komiks ( angl. comic — ilosine) om pirdud istorijad, sanutesed kuviš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komiks
Komiks ühtenzoitab ičheze literaturan i kuvandčomamahton pirdoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komiks
Komin Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1994 uhokun 17. päiväl tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkundan Valdkundaline Nevondkund om üks'kodižeks parlamentaks 30 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkundan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkundan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komi-zir%C3%A4nine_kel%27
Komin Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden (pämehen da Ohjastusen) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkund om olmas vl 1921 elokun 22. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin Valdkundaližen Nevondkundan pert' Siktivkaras . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Komin kel' ( Коми кыв ) om komin rahvahan kel', Komin Tazovaldkundan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_kel%27
Komin pämehen valičendad lindäs vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
(Komirahvhan sarnad) / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
(Komirahvhan sarn) / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Komi-ziränine kel' , paksus vaiše komin kel' ( Коми кыв ) om komi-ziränoiden kel', üks' komin kelen päpaginištoišpäi ( permižiden keliden grupp ) ičeze kirjstandartanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komi-zir%C3%A4nine_kel%27
Kommunad alajagadas municipaližihe ühtnikoihe (äilugu ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Kompanijan ofis sijadase Piteriš , «Zinger»-kompanijan kodiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vk.com
Kompanijan produkcii lähteb reklamas, fil'miš, muzikklipoiš da SMI . https://vep.wikipedia.org/wiki/Beats_Electronics
Komsomol'sk Amural-lidnan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Komsomol'sk Amural ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Kon'jak ( fr. cognac ) om väghine alkogoline jom . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kon%27jak
Kondi om äred, a ičeze poigid ei koske. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Konditerižed tegesed (vai magedused ) oma äikalorižed da kebnasottud sömproduktad surenke saharan südäiolendanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Konditeri%C5%BEed_tegesed
Konferencii tehtihe Vologdan päbibliotekas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Konferencijal oli ezitadud Valentina Lebedevan ezmäine proza- da runokirj ”Lendi linduine” da Nina Zaicevan ”Virantanaz”-epos. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Konferencijal pidetihe mugažo toižid-ki paginoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Konflikt mustnahkaižen enambuden da vaugedverižen penembuden keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Konfucijan openikad pagižiba, miše kolmatomuden ecind om tühj azj, sen tagut imperator ei navedi heid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Kongeriget Danmark ), om valdkund Pohjoiževropas , Baltijan da Pohjoižen meriden randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kongeriket Noreg ) om valdkund Pohjoiževropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Kong hoa sa hoi tü ngä vjet nam ), om valdkund Azijan suvipäivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Kongo (mugažo Zair , Lualab ) om jogi Keskafrikas , toine Afrikan jogi sen pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongo_(jogi)
Kongon Demokratine Tazovaldkund Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratine Tazovaldkund ( franc. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš Kongon Tazovaldkundanke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), Keskafrikan Tazovaldkundanke (1747 km) da Suvisudananke (714 km) pohjoižes, Ugandanke (877 km), Ruandanke (221 km), Burundinke (236 km) da Tanzanijanke (479 km) päivnouzmas, Zambijanke (2332 km) da Angolanke (2646 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas kongolaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Kongon keliden kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Koninkrijk der Nederlanden ), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas , Pohjoižmeren randal, EÜ :n ühtnii vspäi 1957 (sen üks' alusenpanijoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Konkuriruijad ižačud toratas emäčun tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Konkursal grupp pajati « Party for Everybody »-pajon, kudambanke oti toižen sijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Buranovskije_Babu%C5%A1ki
Konkursan vägestai oli ročilaine pajatai Lorin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrovizii-2012
Konstantin Ivanovič Gorbatov ( ven : https://vep.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Gorbatov
Konstantin Stepanovič Mel'nikov ( ven : https://vep.wikipedia.org/wiki/Mel%27nikov_Konstantin
Konstantin Tolkačov radab sen ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 8. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Konstitucii sab prezidentale sätta vai heitta ministrusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Konstitucijan mödhe, kaik ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Konstitucijan päiv ( norv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_konstitucijan_p%C3%A4iv
Konstitucijan sil'mišpidandan organ — Konstitucine Käskuzkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Konstitucijha mülüdas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Konstitucine Akt [2] , sen uz' versii om väges vlpäi 1987 ezmäižel päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Konstitucižed tradicijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Konstitutioun ) oli vahvištadud vl 1868 redukun 17. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Konteksan mödhe, nece ei ole antireligiozine pajo, kut äjad meletadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heaven%27s_a_Lie
Kontinentaližel Francijal oma mavaldkundröunad Ispanijanke , Andorranke , Bel'gijanke , Lüksemburganke , Saksanmanke , Šveicarijanke , Italijanke da Monakonke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Kontinent om sur' mankoren massiv, kudamban znamasine päpala sijadase ülemba Mail'manvaldmert (kuivuz), a toine periferine pala om alemba sidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii alajagase 33 kundha ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Konungariket Sverige ), om valdkund Pohjoiževropas , Skandinavijan pol'sarel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Konvejer oli kävutadud edel-ki Fordad, no vaiše hänen tegimiš se radaškanzi kommercižiden satusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ford_Genri
Konz? https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%3F_Kus%3F_Konz%3F
Konz' käzišpäi lähteb mujand (ned muroštadas, kuti «koldas»), ka se om znam, miše käziš mi-se ei ole oiged. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Konz' nevest oli tulnu ženihan uden pertin südäimehe, hän ezmäižikš tuli päčele da pakiči sil laskendad ičeze elämha. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Konz Iisus oli valatadud, hän libui pigai vedespäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Konz Jumalan valdkund tuleb? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Konz Litvanma sai ripmatomut i kadoti Vil’nüsan , ka pälidn sirtihe Kaunasha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Konz amptaze pidab verda maleze”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Konz bombind lopiskelihe, mö uudešti vereskelim magatta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Konz finnad perevodihe päliči Süväred, mijal aveitihe finskijad školad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Konz houd oli töuz’, panim mest polovikan, däl’ges loudįižed, krepim hivin mal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Konz hän avaiži uksen, kaik oli enččikš: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Konz hän oli tulnu lujas lähele heid, hän oli amptud i koli kerdalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Konz il'man lämuz om ülemb -10 °C, pil'viš om tilkuižid-pil'venelementoid, konz lämuz peneneb −10:späi −15:hesai °C, pil'vil om jo segoitadud südäiolend (tilkuižed da kristallad), a konz lämuz om alemb -15 °C, — vaiše kristalluded. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Konz ionad oma gazanvuiččes olendas (lämoi, päivänvauktuz, elektrokibinad i m.e. plazm ), niil om korged mahtuz reakcijoile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Konz jäžom om tagenus pohjoižele, se om lujas vajehtanu Karjalan reljefad — täs nügüd' om järviden katlüsid, morenižid sel'gid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Konz ken-ni starinoičeb lidnalašt legendad, ka sanub, miše nece om putnu hänen sebranikale, tutabale mehele i s.v. Äjad lidnalaižed legendad oma lujas elokahad, paksus om jüged uskotoitta ristitud, miše nece om vaiše mif. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
Konz korobas kaik lopihe, hän sanįi:”Vögat nece margarin mamįile kodihe”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Konz läksim hänennopei, mina taričimįi mamal guleimaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Konz läksiškanzin kodihe, nägištin vračun. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Konz mina kacuhtin iknaha, nägištin, mise saldatad pördaze mijale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Konz mina proidįin partįide keskes, puutįi tuukeita prihäižen, mise mäniiž teramba. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Konz minä küksin uradad, se zahod völ radoi... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Konz mö molimįi, mö em kactut ikonaha, a kacįim nastovnican stolale i loudale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Konz mö tulim pertinno, Stepan pani ramad iknįihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Konz perdaze nastovnic Maria Ivanovna, i škol zavodib rata, mina vön silįi tagaze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Konz saldatad serdihe, mina d’oksin päliči dorogad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Konz-se händikahan areal Evrazijas da Pohjoižamerikas oli suremb. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Konz taivaz väheižel aveižihe, Arkaša sanįi: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Konz tegihe hilläs, hän zavodi miid üksin pästta klassha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Konz tul’d’he finnad, mö el’genzim, mise lähtta iisa, kaik dorogad oma soubatud i mö däm kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Konz zavodihe ambund, mam miid nuusteskel’, mö piitlimįi päčin taga i lugim, mise nece oli hivä piitluz. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kopeisk om Čeläbinskan päivnouzmaine kaimdai-lidn, ned röunatadas toine toiženke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Kopenhagen alajagase 10 rajonha ( dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kopenhagen-lidnan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kopenhagen seižub Baltijan meren Eresunn (Zund)-sal'men randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kopenhagen vai Kopengagen ( dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kopernicii ( Cn — copernicium latinan kelel) om 112nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kopernicii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kopernicijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kopernicijan avaiži vl 1995 germanijalaižiden himikoiden (fizikantedomehiden) grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi ( Darmštadt ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Kopernik om mail'man geocentrižen sisteman avtor; se sistem pani ezmäižen tedorevolücijan alusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Kopreh — nagrhen kogo pöudol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Kor'b, šohro, mecakišt, org — paks da amuine da edahaine mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Korboi, korboitahtaz — vezipudr kagrjauhospäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Korejan Tazovaldkund Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan prezidentan administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan pämez' om prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan ristitišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkundas elädas korejalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkund ( kor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkund om šingotadud valdkund ekonomižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkund otab Korejan pol'saren suvipol't, sen pol'saren ühthine piduz om läz 1100 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Korišk — kuiv leibän supalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Korktan kingitesen joksuz kosketab substancijad, kudambal om palamižmaht. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Korktembaine londuseline čokkoim om Bukit Timah -kukkaz (166 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Korktembaine čokkoim lidnas om Kukkaz (Kukkovk) (293 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Korktembaine čokkoim om Bežanicin ülüden Lipnickaj -mägi (339 m) agjan suvipalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Korktembaine čokkoim om Denali -mägi (enzne Makkinli), 6194 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Korktembaine čokkoim om Džabal' Jibir -mägi (1527 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Korktembaine čokkoim om Iranan mägišton Šeeha Dar (Bozdag)-mägenpä (3611 m) Irananke röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Korktembaine čokkoim om Katedral' -mägi (514 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Korktembaine čokkoim om Lämän Stanan ülüden pä, se sijadase Moskvan ümbärten suvipäivlaskmas sen südäimes (255 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Korktembaine čokkoim om Nimetoi-mägi (230 m) agjan suvipäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Korktembaine čokkoim om Obam -mägi (402 m, enzne Boggi-mägenpä) vulkanižen augotižlibundanke Antigua-sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Korktembaine čokkoim om Suvial'piden Aoraki ( Kukan )-mägi (3754 m) Suvisarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Korktembaine čokkoim om sen Bazardüzü -mägenpä («torg», 4466 m) Azerbaidžanan röunal, Venäman kaikiš suvemb čokkoim sijadase severdas kilometras sišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Korktembaine čokkoim om Ülähambaz-mägenpä (2178 m) päivnouzmaižel röunal Hakasijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Korktembaine čokkoim om Čuguš -mägenpä 3237 m kortte valdmeren pindan päl tazovaldkundan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Korktused vajehtadas 57...206 metrad röunoiš ülemb valdmeren pindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Korktusiden erinend sase 90 metrhasai lidnan röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Korktusiden luja erinend märičeb londusen arvoimižiden erazvuiččendad, ühtes regionas oma tundrad dai stepid -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
«Korol' i Šut» ( Kunigaz da nagrnik ; venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Korol%27_i_%C5%A0ut
Korporacijan štab-kvartir sijadase Ouk-Brukas — Čikagon ezilidnas, AÜV . https://vep.wikipedia.org/wiki/McDonald%27s
Korsika ( francijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Korsik
Korsikan pälidn om Ajaččo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korsik
Koräkan kel' ( нымылг'ын, чав"чывав" ) om koräkalaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kor%C3%A4kan_kel%27
Kos'kenaluine sai lidnan statusan vl 1956. https://vep.wikipedia.org/wiki/Podporo%C5%BEje
Kos'kenaluine vai Podporožj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Podporo%C5%BEje
Kosan kel' ( isiXhosa ) om bantu -gruppan kel', sil pagištas Suviafrikan Tazovaldkundas i Lesotos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kosa_(kel%27)
Kosan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kosa_(kel%27)
Koskuba minuhu. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kosovon Statistikan radnikoičend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Kostanai ( kazahan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostanai
Kostanai-lidnan akimatan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostanai
Kostrom alajagase 3 administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Kotka ) om lidn Suomenmas , Kümenlaks-provincijan lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kotk_(lidn)
Koumandes Abramovan runokirjas om hänen runoid vepsäks i venäks (2005). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Koumanz'päiv om koumanz' nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Koumanz%27p%C3%A4iv
Koumanz’ avaiduz oli lujas melentartuine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Koume akad dai suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/3_(lugu)
Koume lidnad oma tazovaldkundan alištusenke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Koume likundjonod oli niiš teiš, keskmäine likundjono oli imperatoran ajoregen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedotiba ičeze ripmatomuden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Koumetoštkümne lendint aviabazterritorijan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodehline_aviabaz
Koumhesai pap' pajatab. https://vep.wikipedia.org/wiki/3_(lugu)
Kouvola ) om lidn Suomenmas , Kümenlaks-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kouvol
Kovas olendas se oleskeleb lumen vai jän , gazanvuiččes — veden purun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Kozniden järgenduz: proksimaline, keskmäine, kunden (distaline) . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kožui maižandusele klimat oleskeleb Saharas 17 tuhad vot pordal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Kožundkirjutusen EÜ:nke mödhe, San Marinole sab löda evro-rahuzid ičeze simvolidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Krakov ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Krakov
Kraków ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Krakov
Krasnogvardeiskii rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnogvardeiskii_rajon_(Piter)
Krasnojarskan mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Krasot — čomitez neičeižen päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nik
Kreise ), sidä kesken 102 lidnümbrikho da 301 küläümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
«Kreml'», «Jelisejan pert'kulu» i m.e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Krimanke (vn 2012 andmused). https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Kripton ( Kr ) om 36nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kripton
Kriptonan avaiži vl 1898 anglijalaine himik U. Ramzei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kripton
Kripton om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kripton
Kristiansborg-pert'kulu om Danijan parlamentan, Ülembaižen käskuzkundan da päministran sijaduz Kopenhagenas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kroikoi ei koki sil’mid kroikoile. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kroikoi ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kroikoi
Kromaine — leibän päluine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Ksenija Anatol'jevna Sobčak ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sob%C4%8Dak_Ksenija
Ksenon ( Xe ) om 54nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Ksenonal ei ole nimittušt biologišt rolid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Ksenonan avaižiba vl 1898 anglijalaižed himikad U. Ramzei da U. Relei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Ksenon om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Ksi ( Ξ , ξ ) om grekan kirjamišton nellänz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksi
Ku atom sab elektronid, ka sil om netto-negativine täude, i se kuctas anionaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ku azj om tazovaldkundan valdatusiš, ka sen konstitucijan vägi om lujemba federaližen käskusen rindatades. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Ku babarmheinid om äi, ka pagištas, miše nece om babarmik (babarmišt, babarmkišt, babarmžom). https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
«Kubanin kozakišton hor» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Kucun lekart – teile molembile! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kudambad hän armastab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kudamb koir nutab, se ei pure. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Kudeh om stajiden i stajankeskeižen avaruden sistem, kudambad oma ühtenzoittud ühthižel augotižlibundal, sauvusel da funkcijoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kudeh
Kuden čomitesed (paksus mugažo kuden bobaižed ) — šurud, živatoiden, mehiden vai miččiden-ni kaluiden figuruded, kudambil čomitadas uden voden kut . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuden_%C4%8Domitesed
Kudmaine mäneb mugoižed pidatusen fazad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kudmai%C5%BEen_fazad
Kudmaine om Man üksjäine londuseline kaimdai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kudmaine
Kudmaižen fazad — Kudmaižen pidatusen Päiväižel olendad, kudambad toižetase periodižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kudmai%C5%BEen_fazad
Kudondan jäl'ghe kala lähteb Volgaspäi : semendkun lopus joges ei ole jo necidä kalad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Ku ezmäine rivi kirjutase oiktalpäi hurale, ka toine — huralpäi oiktale, koumanz' — möst oiktalpäi hurale i m.e. Nece kobaiduz koskub härgan likundha pluganke pöudol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bustrofedon
Kuhmoi — sar'vitoi lehm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Kuhr — pen' haud sos, mecas . https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Ku ion om üksjaižen atoman formas, ka se kuctas atomižeks vai üks'atomižeks ionaks , a ku ionas om kaks' vai enamba atomad, ka se kuctas molekulärižeks vai äiatomižeks ionaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Kuivahk klimat pehmdub meritulleil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
– Ku kohtha-ka, aigoin koumekümne kilometrad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ku kosked rindal, vändon zavodib toine. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kul'turan da Lebun puišt (1703 voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Kul'turan da Lebun puišt, Änižen traktortegimen puišt da NÜKP:n XXII suiman puišt sijadase Lososinkanno. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Kuld ( Au — aurum latinan kelel, znamoičeb «pakuine») om 79-nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuldaižed käded (Vepsläine mastar’ Vehkojaspäi) публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kuldan löudmižsijid om äjiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuldaspäi tehtas kal'hid monetoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om levitadud londuses keskmäras, sidä voib löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om lujas inertine himižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om lujas tetab juvelirine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om mail'man finansižen sisteman päelement. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om platinan gruppan hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuld om üks' niiš metalloišpäi, kudambid ristitkund oli tenu süväs amussai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Kuldsar'ved Gallehusaspäi oliba kaks' kuldašt sar'ved (üks' tobjemb tošt), kudambad oliba löudud Gallehusas Suvijutlandijas ( Danii ) [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
Kulem südäimespei sert’he zasčolk. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kulinarijan tedoidajad meletaba, miše arni grekalaižed kändiba leibän paštand čomamahtoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Kulläine ristit teramba radab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kulub lehmän kelloine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuman da Maničun alang om amuižen sal'men sijas Mustmeren da Kaspijan meren keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Kumanjogi , sen Podkumk-ližajogi da Kičmalk-jogi (mülüb Terekan basseinha) jokstas päivnouzmas, nene joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Ku miile pidanob lähtta, äjad ed ota ičiižke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Ku murendad jän, ota hobed, ku otad hobedan, ota kuld (muna). https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Ku mö virgadam gipotenuzan pidusen kut , katetoiden pidused kut da , ka mö sam tazostusen: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Kuna hän, sinna i mina. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kuna pandas lamp Uz’ Zavet, (2006), с. 153; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kundad alajagase 647 municipalitetha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Kundletomad suksed публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kundlimed om elektrotehnine ladim muzikan , paginan da toižiden kulundsignaliden personaližen kundlemižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kundlimed
Ku nece bot radab värin vai tegeb pahut, olgat hüväd, blokiruigat se . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4vutai:HerculeBot
Kunigahan pert'kulu Madridas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Kunigahanpoigan sai Uz’ Zavet, (2006), с. 55-56; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kunigahiden kirj • 2. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Aigkirj
Kunigahiden kirj , vai 1. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Kunigahiden_kirj
Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kunigaz mugažo pästab dekretad, kudambad kuctas dahiroikš ; nenil dekretoil om käskusiden vägi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Kunigaznaine om armijan päkäsknik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Kunigaznaine om parlamentan ühtnijaks mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Kunigaznaine paneb ičeze ezitajad, jenaral-gubernatorad, radsijha, Avstralijan päministran nevondan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Kun kesklämuz vajehtab +23°C (tal'vku-uhoku) da +30°C (kezal da sügüzel) keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Kun keskmäine lämuz om +26...+28°C. Randištol vajehtusid ani ei olele vodes ümbri, sikš miše lämäd meriveded oma läz kaikenaigašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Kunstkammer ) ende kuctihe erazvuiččid istorižiden, čomamahtoižiden, tedoližiden da toižiden harvuziden kollekcijoid i niiden varadusen sijid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kunstkamer
Ku om aigan märičemižen ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ku
Kuopio ) om lidn Suomenmas , Pohjoižsavo-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuopio
Ku parlament ei voind vahvištada ohjastusen programad koume kerdad kun aigan, ka Prezidentale sab pästta parlamentad radmaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Ku pertiš om karzin, se päč om seibhiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Ku pil'venelementad tobnetas, a niiden lanktendan piguz kazvaškandeb, ka ned lankteba pil'višpäi atmosferižil sadegil ( lumi , vihm , ränd , ragiž i m. e.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Ku reboi om tünäs, ka se mäneb kohtha, jättab jäl'giden sel'ktoid čepid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kurganan agjan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan Päkäskuz [2] om vahvištadud vl 1994 tal'vkun 1. päiväl Agjan Duman ezitajil da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan geografii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agj om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agj om olmas vl 1943 uhokun 6. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agj sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurganan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Kurgiden aig ; Läžund ; «Sinun polhe johtuteleb kaik...» ; http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Kurilan sared vai Kurilad ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Kurilan sariden elo, turizm da politik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Kurilan sariden istorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Kurilan sariden uzištused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Kurortan rajon Piterin kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurortan_rajon_(Piter)
Kurortan rajonan informacine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurortan_rajon_(Piter)
Kurortan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurortan_rajon_(Piter)
Kursad zavodihe d’o tal’vkul vodel 1941. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kursk sai lidnan statusan vl 1779. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kursk
Kursįil opetihe sed-žo nastovnicad, kudambad rat’he edel školas i opetihe lapsid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Kuruvkan randal om 5 eländsijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuruvk
Kuruvk vai Kurovk (pol'šan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuruvk
Kurówka ) om jogi Pol'šanmas , Vislan jogen oiged ližajogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuruvk
Kusak löuta nenid teid?.. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Kus hän om nüguni? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kus ioniden ičendad oma kaikiš nägujembad, ümbrikirjutand andase alleanttud jagusiš; ned sijadase pidusen polendusen fizižen pordhišton mödhe, astronomižes surudespäi mikroskopižhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Kus kibed, sid' i käded, kus armaz, sid' i sil'mad. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kus oli otta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kus om mužik? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Kuspei-se oli todut peredvižk i proidįi pagin, mise zavottaze ozutada kino. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kuspäi Iisusan vägi om? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kuspäi löuta mugoižid tedoid? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kus völ mugoid löudad?! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut abutada gollile, loita i pühütada? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kut abutada grähkid tehnudele vellele? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
– Ku tahtoid, ka voin ozutada, kut pajatan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut el’geta ozoitezstarinad semendajan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 153; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kut endo nagr'hen semendolim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Kut flaškoile sadas händikahid' // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Kut händikahid' sadas karoihe // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Kut händikaz -ki, reboi om monogamine živat, toižin sanoin, poigiše se vaiše ühten kerdan vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Kut hö ei pagižnugoi ende kelel, muga nugud’-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti amu konz-se nores. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti armastuzkuna-se män’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti hubid päivid vähemb. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti kaskeses tabazi rihm. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti keväz’vihmaine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kuti (kutnä) kädel oti — heiti kaikeks igäks ( tobj. läžundan polhe ). https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kut i nozoluded , gazad voidas valuda i vastustadas deformacijale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
Kuti tal’ven lumi – vauged. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut jatkata maman kelen opendamišt? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kutk, kanankoda — sauvuz kanoid pidamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Kut löuta uzid metodikoid? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut mijou oludon keittas // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
– Kut mitte tö? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut ni löulein om kirjutada miide elon beregįič posadan komendant käskendal roida rovad, mise piittaze bombindan aigal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kut oluden keitiba // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
Kut oludon keittas // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
Kut pidab opeta lapsid? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut päčid' panoobad // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Kut-se ehtkįčel mina sunįin mamale: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kut-se homesel mam sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kut-se minunno tuli Kat’an Uudihižen poig – Ad’ka i sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
– Kut sindai kuctas? https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Kut sinä, emäg, sidä mugomaks magedaks tegid-se? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kut tehtas babud nagrhespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Kut tehtas repoin' nagrhespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Kut uk voikjid paukaz’ : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Kut uskojile tarbiž eläda 18. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kut vepsläižil mäni ende Sünduman aig //Kodima. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Kut vepsän kul’turvoden satuz oli Nina Zaicevan Kalevalan kändmine vepsän kel’he (lapsiden versii), miččen painoi Juminkego. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Kut zavodiše murendamine Uz’ Zavet, (2006), с. 61-62; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kuulištin maman änen, aveižįin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ku vaiše linneb kego-ka. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ku valitas vaiše ühten kävutajan failad, ka ozutadas vaiše necen kävutajan tantoižed jügutoitandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Failide_loend
Kuvendi ) 140 ühtnijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Kuviden reprodukcijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
2007 — Kuz' " Kuldor'ol "-premijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
2007 — Kuz' " Nika "-premijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Kuz' (latinan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Kuz' päiväd rada, a seičemenden päivän loiče Jumalale. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Kuz' tal'vel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Kuzed — igähižvihandad korktad pud (korktuz 30 metralesai) čoman kronanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Kuzneckan katl'uz otab agjan keskusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Ku öl Päiväine om gorizontan südäimes, necidä aigpordod kuctas vauktaks öks . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96_(aig)
Kvarcitkülä ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Käbu kuzespäi edahaks ei lankte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Käbälad oma järedad, tal'vel käbälil om äi höunhid da karvad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Käded sibitab — luja azjan taht, kudambad tehta ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kädekahad vepsläižed mastarid публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Kädel tactä — om lähen. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käden anatomižed palad i niiden lud (saupkiš da kursival): https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käden lihasišt kogoneb severziš lihasiden šoiduišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käden südäimes om äi sensoragjoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Kändai om Nina Zaiceva . https://vep.wikipedia.org/wiki/Psalmoiden_kirj
Kändajan värad sebranikad ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ndajan_v%C3%A4rad_sebranikad
Käpin sijaduz ezmäižen imperatoran kaumžomanke oli löutud vaiše vl. 1974 arheologijan tedomehil ( Maon Dzedunan kul'turrevolücii mäni lophu jo). https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Käraukatoi grähkišpäi Jumalaha! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Käred pakaine čokkoib neglaižil. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kärmeh, Kärmiž — tähkheiniden vai veden änikoičend. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nik
Käskabunik, kudamb varastab ičeze ižandad Uz’ Zavet, (2006), с. 171-172; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Käskišt i Jumalan valdkund Uz’ Zavet, (2006), с. 182; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Käskišton polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 9; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Käsktihe opetaze, mise enamb teta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Käskusenandai organ om üks'kodine parlament — Latvijan Suim ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Käskusenandai tobmuz om kaks'kodine parlament (kodid — Generaližed kortesad ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Agjan Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Deputatoiden Kodi ( lüksemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Saha (Jakutijan) Valdkundaline Suim ( jakut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting , kogoneb 169 deputatad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Käskusenandai tombuz om Ezitajiden Suim (videnz' kucund, 19 ezitajad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament ( gruz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Käskusenandajan tobmuden ülembaine aluskund om kaks'kodine parlament ( Federaline Suim ): alahaine kodi (palat) — Valdkundaline Dum da ülähäine kodi (palat) — Federacijan Nevondkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Käskusenandmižakt (No 36, 1994) [7] sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Käskusenandmižakt No 36 (1994. voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Käskuzkundaline tobmuz om Belozerskan rajonan käskuzkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Käskuzkundaline tobmuz om käskuzkundoiden sistem: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Käskuzkundaližen tobmuden pä om Areopag ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Käta erigoittud sanad vastkarin Sidotud nimiavaruz Vestatesiden fil'tr: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Kävelen, tedištan, mida dumeib tehta Nikolai”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Kävelim, valįim i küt’kim. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Käveltihe komnatįid möto, kactihe kaikihe čugįihe, no nimida ii murdeltud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Kävutab hotkan čaikeitandan (заваривания чая) täht hulan veden abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caihavadoine
Kävutades ičeze oiktuzid i valdoid jogahižel mehel voiba olda vaiše mugomad röunatused, kudambad oma vahvištadud zakonan mödhe, miše tundustada i arvostada toižiden oiktuded i valdad, mugažo moralin, kundaližen järgendusen i üleižen hüvinvoindan demokratižes ühthižkundas. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Kävutadud maižandushe ma otab 34% territorijad, sidä kesken künttud ma — 6% territorijad, omaluižed — 28%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Kävutai: https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4vutai:Carsrac
Kävutai om mez' Šablon: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:%C5%A0ablonad/Userbox:ad
Kävutai om naine Šablon: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:%C5%A0ablonad/Userbox:ad
Kävutajad voidas kacta video saital vai panda ičeze videorolikad sinnä. https://vep.wikipedia.org/wiki/YouTube
Kävutajan nimi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Failide_loend
Käzi ei libu — ristitun polhe, kudamb ei voi tehta pahut. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käzi ei särahta — ristitun polhe, kudamb voib olda kauktaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käzikirjutuz, ezimeletaden, om kazmusiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Voini%C4%8Dan_k%C3%A4zikirjutuz
Käzi käden pezeb, blöd blödan katab. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käzi om ristitun vai primatoiden ülälopuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Käzivarz' : https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Königsberg ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningrad
Köppenan andmusidme, 72 354 ingermanlandijalaižišpäi oli 29 375 evremeisad da 42 979 savakotad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
København [kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan Køpmannæhafn -nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om Danijan pälidn da kaikiš suremb kommun, mülüb Hovedstaden -agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Kül'mku om voden ühtenz'toštkümnenz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCl%27mku
Küläd eile koiratomad, mad eile mehetomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Küläkundad ühtetas 1707 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Küläs dedam kohenzi samovarid, a babam radoi kodiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Küläs siloi seižui enamb koumedkümned pertid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Kül’mkus jatkub vepsläižiden fil’moide festival’ Petroskoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Kümne komitetad ratas kaikenaigašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Kümnes minutas vedai (tobjimalaz nece oli Aleksandr Nevzorov ) ehti starinoitta päivän päaigtegoiš Leningradas/Piteriš , antta videorivi i kommentarii. https://vep.wikipedia.org/wiki/600_sekundad
Kümne varaprezidentad da 21 ministrad oma hänele abuhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Künambruz vai künambruzniveleh om ühtištoituz ougan i künambruzvarden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnambruz
Künambruzvarz' om ristitun vai živatoiden ülälopusen pala künambrusen i käzivarden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnambruzvarz%27
Künz'lauk ( latinan kel' : https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnz%27lauk
Küzund eläbzumižen polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 193-194; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Küzund eläbzumižen polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 112-113; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Küzund eläbzumižen polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 56-57; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Küzund suremban käskön polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 113; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Küzutihe, kut mö elim hiihessai, oma-ik posadas kommunistad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Küzįi hänel: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Küzįi, ken mida tahtįib semeta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Kıbrıs Cumhuriyeti ), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas ), Keskmeren ühtennimižel sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
La Moneda -pert'kulu om Čilin prezidentan radsija Santjagon keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Labidįižile černilįil tegim cifrad ühtespäi kümnehessai. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Labohtez — pirg nagrhenke vai kartohkanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
La cueva de Altamira ) om mägionduz Ispanijas , kudambas oma löutud kall'kuvad ülä paleolitan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%27tamir_(m%C3%A4gionduz)
«Lacuna Coil» om tetab italijalaine muzikaline gotikmetalgrupp . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lacuna_Coil
Ladogas eläb 53 kaloiden erikod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Ladogjärv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Ladog vai Ladogjärv vai Ladoganjärv om järv Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Ladv (Leningradan agj) ; 14:22 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Ladv-Vetkan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Ladv-Vetk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Ladvan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Ladv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Lagogan randad mülüdas Karjalan Tazovaldkundan da Leningradan agjan territorijoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Lahkoil röunatadas juriden kazvandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Lahtis ) om lidn Suomenmas , Päijät-Häme-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Laht_(lidn)
Laimdota Straujuma om päministraks vl 2014 vilukun 22. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Laivas oma Tihon- peramez' da Anatolii- lämbitai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Lamad — mecan tarh meckävutamižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Lambhad paimneta Uz’ Zavet, (2006), с. 21; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lambhid oli viž henged – nel’l’ lambast i bošak. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Landšaft om mägihine tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Langen’ hän laptaha miide pertinno, no ozaks ii puutnu pert’he. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Langtang-mägirajonan ühthine nägu (Nepal). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Lankteb sinun vihand pal’t. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lanktes küzuin tatal vanhal: http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Lantanoidad om himižiden elementoiden, ( metalliden ) heim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lantanoidad
Laps' om ristit laps'aigan pordos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Laps%27
Lapsed : https://vep.wikipedia.org/wiki/Heimolai%C5%BEuz
Lapsed ihastusiš kaik. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lapsed kaikjal eciba händast, vaiše ei voinugoi löuta. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lapsed oliba Annan Freidan tedon da elon pämelentartusen, erašti hän eskai sanui: https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Lapsed openzihe hivin, staraihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Lapsed (poigad): vanhemb In Fu Su, noremb In Hu Hai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Lapsen pämelentartusiden edes (1979), ühtmudel Dž. Gol'šteinanke i A. Solnitanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Lapsen pämelentartusiden toižen polen taga (1973), ühtmudel Dž. Gol'šteinanke i A. Solnitanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Lapses om äi ližad: kalan sab da kaks' söb. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Lapsidenkirjoil om sur’ znamoičend, konz tarttas tehmaha ut kirjkel’t. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklapsille_vep.html
Lapsiden surmituz Viflejemas Uz’ Zavet, (2006), с. 4; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lapsile kaik oli uz’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Lapsile, kudambad vaiše zavodiba opeta kel’t, om tehnu ičeze kirjan Jelena Kočerina (2004). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Lapsile pidi küzuda vanhembil. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Laptemba lophu pajatet’he “Kat’uša”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Larisa Smolina starinoiči ”Vepsläine paginklub”-rados; mitte abutab lidnas eläjile pagišta vepsäks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Lars fon Trier (sünd. 30. sulaku 1956 , Kopengagen , Danii ) om danijalaine režissör i kinotarinantegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Trier_Lars_fon
Las Vegas om Amerikan Ühtenzoittud Štatoiden lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Las_Vegas
– Laske minä ezmäks pun oksal ištuškan, ika varaidan sindai. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Laskihe karzn’aha i kactihe iče, äjak om kartofinad siga i äjak om eläjid pertiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Laskän' — üks' notan laskend vai sen sija, vai satuz sen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Latinalašt kirjkel't kävutadas VII voz'sadaspäi jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Latinan kel' (lat.: lingua latina ) om kolnu indoevropalaine kel' , kudamban znamoičend ristitkundan istorijan täht om luja. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latinan_kel%27
Latinankel'ne nimi libub ezimeletaden lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Latinan kirjamišt om latinan kelen kirjamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latinan_kirjami%C5%A1t
Latvii alajagase 110 agjaha (üks'lugu latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvii tedoti ičeze ripmatomudes vl 1918 kül'mkun 18. päiväl Venälaižes imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvii vai Lätänma ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Keskuzbankan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Konstitucijan tekst vl 2002 Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Tazovaldkundan Röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan ižandusen päsarakod oma bankad , logistik (transportiruind da varažomad), turizm , sömtegimišt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan käskusišton mödhe, se oli okkupacii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan oma mavaldkundröunad Estinmanke pohjoižes (röunan piduz — 333 km), Venämanke päivnouzmas (332 km), Vaugedvenämanke suvipäivnouzmas (161 km) da Litvanmanke suves (544 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan parlamentan pert' Rigas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan ristitišt (vl 2014 semendkun 1. päiväl). https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijan valdkundaližen statistikan radnikoičendan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvija ), oficialižikš Latvijan (Lätänman) Tazovaldkund ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijas Republika ), om valdkund Evropan pohjoižes, Baltijan meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Latvijas elädas latvijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Lauri Kristian Relander (sünd. 31.05.1883 — kol. 09.02.1942, Hel'sinki ) oli Suomenman Tazovaldkundan kahtenden prezidentan (vozil 1925–1931). https://vep.wikipedia.org/wiki/Relander_Lauri_Kristian
Laškale kaiken: huba sä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Laškpök ; Kahesakäpšne koir : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Le Korbüz'jen projektoiden mödhe om saudud erazvuiččid pertid Šveicarijas , Francijas , Germanijas , AÜV , Argentinas , Japonijas , Venämas , Indijas , Brazilijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Le Korbüz'je sabuti tetabut ičeze sauvusiden tagut, kudambad kaiken oma originaližed, ičevuiččed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Le Korbüz'je (todesine nimi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Le Korbüz'je — üks' kaikiš znamasižiš arhitektorišpäi XX vsadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Le_Korb%C3%BCz%27je
Le Tour de France ) oma kaikiš tetabamb i prestižežemb velovoibuižed mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tur_de_Frans
Lefkoşa ) om Kipran pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikosii
Legendan mödhe Kaunasan alusen pandihe vodel 1030, no ezmäine johtutez lidnas vasttase vaiše vodel 1361. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Legendan möghe Romul da Rem vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alusen Tibran hural randal vl 753 EME da tegese sen ezmäižeks carikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Legend starinoičeb, miše konz pühäkodid saudihe, ka pumastariden pämez’ libui katusele i sanui: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakizi_vep.html
Lehm seižub tanhal, sar'ved irdal (päč lämptäb). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Lehm tanhal — söm pertiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
– Lehmäd-se tuliba, a härgad völ ei ole. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lehmän poig om vaza . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Lehtesed kävutadas čajun vajehtuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Lehtezmehiden kelel «Vauged Pert'»-termin om Ühtenzoittud Štatoiden Prezidentan administracijan sinonim (anologižešti: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Lehtez om avaitud 1932-ndel vodel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
Lehtišton lähtend публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lehtkuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehtkuz%27
Leib da vezi — saldatan söm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Leib om sömprodukt , kudambad tehtas tahthan paštandan, purul ümbriradmižen vai räkištandan mahtal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Leibänpaštandan maht šingotihe da tehtihe professijaks, leibän torguind-ki, sikš miše leib pašttihe ei kodiš, a opetud radnikoil mömha. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Leipzig ) om lidn Saksanmas , kaikiš järedamb lidn Saksonijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Lelidorp , Uz' Nikkeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Lemboi tahtoib manitada Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 6; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lendi Mannoks keskös 2013 -žen voden 15. uhokuspäi 16. uhokuhesai . https://vep.wikipedia.org/wiki/2012_DA14
Lendimen vedaduz om 54 tonnad, suugiden maihutuzkeskust om 37,55 metrad, füzeläžan piduz om 47,9 metrad, lendimen korktuz om 11,4 metrad, passažiroiden lugu oleskeleb 152:späi 180:he ristituihesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Lendimport da meriport oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Lengmür oli kirjutanu: https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Leninan, Frunzen da Oktäbr'skii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Leninan mavzolei Moskvas om mugažo tehtud vepsläižes rusttas porfiraspäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalenin_vep.html
Leninan prospekt da Gagarinan torg: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Leninan-prospekt om kaikiš pit'kemb ird lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Leninan torg (Kehker torg, 1775 voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Leningradan agjan Administracijan (gubernatoran da Ohjastusen) oficialine internet-portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agjan Käskusenandajan Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1994 redukun 27. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim 50 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agj om olmas vl 1927 elokun 1. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Leningradan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Lenka (sünd. 19. keväz'ku 1978 , Sidnei , Avstralii ) om avstralijalaine pajatai, aktör da muzikankirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lenka
Leonardo da Vinči ( Leonardo di ser Pjero da Vinči , ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vin%C4%8Di
Leonardo di ser Piero da Vinci , 15.04.1452, Ankiano läz Vinčid — 02.05.1519, Klo Lüse -lidnuz, Francii ) oli sur' italialaine pirdai (voimujupirdai, skul'ptor da arhitektor) i tedomez' (anatom, matematikantedomez', fizikantedomez'), luja "universaližen ristitun" (homo universale) tipan — italižen Renessansan idealan — ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vin%C4%8Di
Leonardon da Vinči rahvahidenkeskeine lendimport da Čamoino; 2 päraudtestancijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Leonhard Euler ; sünd. 15. sulaku 1707 , Bazel' , Šveicarii — kol. 18. sügüz'ku 1783 , Piter , Venäma ) oli šveicarijaline matematikan - i fizikantedomez '. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eiler_Leonard
Leonid Markelov radab tazovaldkundan pämeheks ( mägimarin kel' : https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Lepus ) om mec živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ni%C5%A1
Lesken lahj Uz’ Zavet, (2006), с. 195; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lesken lahj Uz’ Zavet, (2006), с. 114; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lesk’ i värmeline sudj Uz’ Zavet, (2006), с. 185; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Letas kurged... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Letas kurged ülähän. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Letetazangištoil da pol'letetazangištoil reboid paksus püdeltas amfibijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Letetorokad oleldas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Letkesiž-kivesine tip dominiruib neciš rahvahatomas mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Letsie III ; sünd. 17. heinku 1963 , Moridž , Lesoto ) om 4. da nügüdläine Lesoton kunigaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Letsie_III
Lev Tolstoi ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolstoi_Lev
Levedas hamas školaks voib nimitada kaikutte openduzaluskund. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0kol
Levedas znamoičendas pajo mülütab ičheze kaiked, mi pajatase; kaidas znamoičendas — pen' runonvuitte lirine žanr, kudamb om kaikuččel rahvahal, i kudambad harakterizuib muzikaliž-vaiheližen sauvusen kebnuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Levitadud mujutuz om rusked sel'g, vauged pök da muzad käbälad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Lezgin kel' (lezg.: лезги чӀал ) om kaspižen kel'kanzan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lezginan_kel%27
Lezgin kel' om üks' Dagestanan Tazovaldkundan oficialižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lezginan_kel%27
Li Si , legizman polenpidai da Sünin Dzin openik, tegihe jäl'ghižeks päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Libuitahtaz — rahvahaližen sömän sugu kagrjauhospäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Libundan vastmägehe aigan ristit läbitab läz kaikid klimatižid zonoid, kudambad oma Man pindal, lähembuden ekvatorale tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Libund vastmägehe om lasktud vaiše Tanzanijan čuraspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Libun, kacun, otan pähä... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lidnad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Admiralteiskii_rajon
Lidnad alajagadas fartaloihe (üks'lugu turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Lidnad keskuzalištusenke mülütadas kahtenden da ezmäižen pordhan administrativižid lidnühtnikoid ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Lidnad-millionerad (vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Lidnad udesnimitihe vl 1926. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Lidnaglomeracijas eläb 2,8 mln ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Lidnaglomeracijas elädas läz 750 tuh. ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Lidnalaine legend ( angl. urban legend ) om nügüd'aigaine legendan vai mifan toižend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
Lidnalaižed elädas koumestoštkümnes lidnas da 11 lidnaližen tipan žilos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Lidnalaižed legendad oma tobjimalaz lühüdad i ezmäižel kacegel nägudas todhekoskujikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
Lidnalaižiden eläjiden pala om 59%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Lidnalaižiden eläjiden pala om 85,7% (vl 2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Lidnalaižiden eläjiden pala om 61,7% vl 2015 (vl 2010 — 60,4%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Lidnalaižiden legendiden ozutesed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
Lidn alajagadas 14 rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Lidn alajagase 10 administrativižhe rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Lidn alajagase 15 administrativižhe rajonha (norv. bydel ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Lidn alajagase 4 rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Lidn alajagase 14 rajonha koumel palal: https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Lidn alajagase 21 rajonha ( litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Lidnal om eriline status, sidä mülüdas Pälidnaižhe regionha (Sudogvon). https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Lidnan Duman da Lidnan administracijan oficialine sait (Rostov-gorod.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidnan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Lidnan Käskusenandai Suim paneb gubernatoran radsijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Lidnan Sijaližen Administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Lidnan Suiman sauvuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidnan administracijan ( Astanan Akimat:an ) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astan
Lidnan administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Lidnan aglomeracijas eläb läz 2 mln ristitud vl 2015, nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Lidnan aglomeracijas elädas 315 tuh. ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Lidnan aluz oli pandud VI. voz'sadal edel meiden erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Feodosii
Lidnan aluz oli pandud vl 1167 lidnuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Lidnan aluz om pandud vl 1839. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armavir
Lidnan aluz om pandud vl 1716 Omskan lidnuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Lidnan aluz om pandud vl 1856 Ust'-Zejan küläks (ven.: станица Усть-Зейская ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
Lidnan aluz om pandud vl 1858 kuti Habarovk-sodapost, Habarovan Erofein voz'sadan XVII venälaižen edelmatkajan nimt' (oiktastuseks), mitte ujui astjoil pidust' kaiked Amurad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Lidnan aluz om pandud vl 1882 kuti Vladimirovk-külä . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Lidnan aluz om pandud vl 1095 kuti sodakeskuz järedoiden eländpunktoiden keskhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Lidnan aluz om pandud vl 1749, lidn 1807 vlpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidnan aluz om pandud vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Lidnan aluz om pandud vl 1929 radžiloks otmaha kävutamižhe Koliman randan tarbhaižid kaivatusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Lidnan aluz om pandud vl 1918 semendkun 9. päiväl Ščeglov -nimenke, sid' läz vspäi 1924 Ščeglovsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Lidnan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Lidnan da valdkundan pämez' ( emir ) om Halifa ibn Zaid al'-Nahajan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Abu_Dabi
Lidnan departamentad, ohjandused, komitetad, laudkundad da inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Lidnan deviz om ( latinan kelel ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Lidnan eläjiden lugu om 41,277 ristitud (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bard_(lidn)
Lidnan enzne (vhesai 1948) i lujas tutab nimi om Terijoki (ročinkel'ne toižetadud nimi suomen tervajoki sanaspäi, znamoičeb «tervasjogi»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Lidnan istorii augotihe vl 1703, konz om letud azegtegim (möhemba — raud- da juraižimtegim). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Lidnan istorine keskuz (Hersonesan jändused) sijadase Sevastopolin karan suvirandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Lidnan istorine keskuz da tobj pala seižub Okanjogen oiktal korktal randal 130 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Lidnan istorine keskuz da ühtenzoittud senke muštpachiden kompleksad oma pandud UNESCO :n Man jäl'gusen nimikirjuteshe; se om kaikiš suremb turistine keskuz Venämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Lidnan istorižed nimed: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Lidnan keskusen ühthine nägu (täuz' pöruz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Lidnan keskuz — päivnouzmaižel randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Lidnan keskuz seižub 1-5 metrad korktusil ülemb valdmeren pindad, ende ani jogavoččed sur'veded oleliba täs sihesai, kuni sauvoihe Piterin dambad vl 2011. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Lidnan kirjišt Jamal-sildan Fakel-restorananke sildan härgan päl tagamal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Lidnan korktused vajehtadas 80-160 metrad valdmeren pindal päl röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Lidnan meriport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novorossiisk
Lidnan nimi kändase nencan kelespäi kuti «äi kondjid», «bohat kondjil», «kondjan pol'». https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Lidnan nimi vajehtihe Äänislinnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Lidnan ohjastusen oficialine portal (нижнийновгород.рф). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Lidnan ohjastusen pert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Lidnan oiktused Läipcig sai 1165 vl. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Lidnan pind 01.01.2008 // Lidnan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Lidnan pind — 492 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Sofii
Lidnan pind — 114,99 km². Lidnaglomeracijas om 1 804 156 eläjad (2011), nece om 40% valdkundan ristitištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Lidnan pind — 454,03 km², saum vezid — 6%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Lidnan pind om 275 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Kabul
Lidnan pind om 12,08 km². Eläjiden lugu oli 22,236 mest 2005 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visb%C3%BC
Lidnan pind om 5079 km². Eläjiden lugu om läz 291,826 ristituid (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ankorid%C5%BE
Lidnan pind om 42,7 km². Oficialižed keled (lugemata anglijad da hindid ) oma päivnouzmpandžabi , bengali da urdu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Deli
Lidnan pind om 135 km². Petroskoin sijaduz om Änižjärven randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Lidnan pind om läz 126 km 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(lidn)
Lidnan pind om läz 248 km². Vl 2010 eläjiden lugu om 679,664 ristitud, i 2,295,000 ristitud lidnaglomeracijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Frankfurt_Mainal
Lidnan päiv oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Lidnan päiv praznikoitas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidnan pämez' Govorov Sergei lahjoiči nabapirdantagaižid borcuindnikoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Lidnan pämez' nimitase gubernatoraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Lidnan pämez' om Aleksandr Ovsännikov. https://vep.wikipedia.org/wiki/Balakovo
Lidnan pämez' om Evgenii Borisovič Šulepov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Lidnan pämez' om Hose Marija duš Santuš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Luand
Lidnan pämez' om Ivan Leonidovič Kononenko vspäi 2012. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Lidnan pämez' om Jurii Aleksandrovič Kuzin . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Lidnan pämez' om Karin Vanngord vs 2014 redukun 20. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Lidnan pämez' om Keti Gallaher . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanberr
Lidnan pämez' om Mihail Černišov, vlpäi 1996. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidnan pämez' om Mohammad Junus Nauandiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kabul
Lidnan pämez' om Orasio Rodriges Larreta . https://vep.wikipedia.org/wiki/Buenos_Aires
Lidnan pämez' om Sadek Hussein Hoka . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dakk
Lidnan pämez' om Sergei Vladimirovič Govorov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Lidnan pämez' om Vladimir Jevlanov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnodar
Lidnan pämez' om lord-mer («lord» ližazihe vspäi 1665), händast valitas kezakun lopul vaiše vodeks (tobjimalaz) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Lidnan pämez' om mugažo Moskvan ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ministrid da toižid ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Lidnan pämez' ( vali ) om Muhamed Kebir Addu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C5%BEir_(lidn)
Lidnan ristitišt turizman sezonan aigan ližadab nellähä-vidhe kerdha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Lidnan röunoiš Suomen lahten kaikiš suremb sar' om Kotlin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Lidnan sijaduz om Potomakan jogen pohjoižrandal, sil om röunad Virginijan valdkundanke suvipäivlaskmal da Merilendan valdkundanke kaikil toižil polilpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Lidnan sijaduz om Tibranjogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Lidnan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, Svisločjogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Lidnan südäimes avtobusühtenzoituz om olmas, privatine-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Lidnan tobj pala seižub Kläz'm -jogen hural randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Lidnanznam Kosovon Tazovaldkundan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Lidnanznam Serbijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Lidnas ei oleskele polärišt öd . https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Lidnas eläb läz nelläd videndest valdkundan ristitištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nassau
Lidnas elädas valdkundan ristitišton läz videndest. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Lidnas om 6 aeroportad, 9 päraudtestancijad, 3 jogiportad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Lidnas om islaman kümne da hristanuskondan kaks' pühäpertid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Lidnas om lujas sur' i vanh tutab universitet. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Lidnas om rahvahaline suomalaiž-ugrilaine škol , kus opetas suomen , karjalan da vepsän kelid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Lidnas om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbent
Lidnha oma mugažo sündnuded kirjutai Göte , filosof Nicše i toižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Lidn jagase 3 rajonaks (ristitišton lugu vn 2010 lugemižen mödhe): https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27jatti
Lidn johtutase ezmäižen kerdan vl 1323 kuti Litvanman Suren Gediminan -ruhtinasen pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Lidn kazvoi lujas ezmäižiden pätiletkoiden aigan da Suren Voinan mändes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Lidn oli olmas mugoižen nimenke vhesai 1624. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Lidn om Alalidnan aglomeracijan keskuz (2,1 mln rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Lidn om Moskvan aglomeracijan keskuz (enamba 15,5 mln rist. vl 2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Lidn om Päivnouzmevropižen tazangišton longibokas, Don -jogen randal, matk sišpäi jogensuhupäi da Azovan merhepäi om 46 km, matk Moskvhasai om 1092 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Lidn om Venäman järed transporttesol'm, raudan da cinkan metallurgijan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Lidn om Vologdan agjan administrativine, tedoline da kul'turine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Lidn om avtote- da raudtesol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Lidn om eraz järed eländpunkt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Lidn otab kahtiden sariden palad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Lidn-region röunatab Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, om ümbärtud Moskvan agjal toižiš polišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Lidn sab reskveden Kubanišpäi vezivedon kal't. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Lidn sai ičeze nimen ezmäižen Ühtenzoittud Štatoiden prezidentan Vašingtonan Džordžan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Lidn seižub Amur -jogen hural randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Lidn seižub Angar -jogen molembil randoil Irkut -jogensun sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Lidn seižub Are -jogen känman molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bern
Lidn seižub Azovmeren Taganrogan lahten pohjoižpäivnouzmal randal, 50 metrhasai korktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Lidn seižub Baltijan meren randištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogradsk
Lidn seižub Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Lidn seižub Dnepranjogen üläjoksmusen muugotil kukhikahil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Lidn seižub Dunajogen da Savjogen ühthejoksmusen sijan randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgrad
Lidn seižub Hibinad -mägimassivan suves, Sur' Vud -järven da Vauged-jogen randoil, Umptek-alangištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Lidn seižub Insar -jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saransk
Lidn seižub Išim -jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astan
Lidn seižub Kamanjogen randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Perm%27
Lidn seižub Kaspijan meren randal, sijadase Mahačkalan röunan taga ani. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Lidn seižub Kazank -jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Lidn seižub Lenanjogen hural randal, igähižen rougun zonas, 95 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Lidn seižub Liffi-jogen molembil randoil, sen lanktendan sijas Irlandijan merhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Lidn seižub Ohotskan meren randištol, Magadank-jogen muugotil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Lidn seižub Stavropolin ülüdel, sijadase 2 kilometras Stavropolin pohjoižröunaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Lidn seižub Suomen lahten Kotlin -sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Lidn seižub Suomen lahten suvirandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Lidn seižub Suomen lahten suvirandal, Karast-jogensus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Lidn seižub Sur -jogen molembil randoil 174 m keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Penz
Lidn seižub Terek -jogen oiktal randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Terek_(lidn)
Lidn seižub Tominjogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Lidn seižub Upanjogen da Tulican ühthejoksmusel, Up-jogen muugotil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Lidn seižub Ural -jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburg
Lidn seižub Uvod' -jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
Lidn seižub Vaugedjogen oiktal randal 220 metrad keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Lidn seižub Volgan muugotil randoil läz ühtennimižen jogen lanktendan sijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Lidn seižub Vätk-jogen molembil randoil 150 metrad keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Lidn seižub Zei-jogen ( Amuran hura ližajogi) oiktal randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Svobodnii_(Amuran_agj)
Lidn seižub läz Ankudink-jogensud, 15 m keskkorktusel valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Lidn seižub 7 metrad keskkorktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rig
Lidn seižub 102 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCmen%27
Lidn seižub 55 m keskkorktusel, Suhonan kendäk — 50 m, sur'veden varuz om kaikuččel vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Lidn seižub penel ülüdel Amur-jogen hural randal läz sen jogensud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Lidn seižub ühtennimižen jogen da Sur' -jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Lidn seižub ühtennimižen jogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Art%C3%B6movsk_(Doneckan_agj)
Lidn sijadase Ahtub -jogen hural randal ( Volgan hijam), Volgogradad vaste, 20 m keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 metrad keskorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Lidn sijadase Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningrad
Lidn sijadase Irtiš -jogen muugotil randoil Ominjogen lanktendan sijas, 90 metrad keskorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Lidn sijadase Janczi -jogen suhišton randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0anhai
Lidn sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal ( Alakaman vezivaradim ), läz Toim-jogensud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil ( Nerlin ližajogi, Kläz'm -jogen bassein). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Lidn sijadase Kamčatkan pol'saren suvipäivnouzmas, seižub Avačin karan randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk_Kam%C4%8Datskii
Lidn sijadase Kläz'man oiktal randpolel ( Volgan bassein) 5 kilometras jogespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Lidn sijadase Melaren -järvespäi Baltijan merhe joksijoiden hijamiden randoil, Piterin levedusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Lidn sijadase Podkumk-jogen randal ( Kumanjogen oiged ližajogi), Mašuk -mägen (993 m) pautkil da pohjanno, 500-600 m korktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Lidn sijadase Polui-jogen oiktal randal, läz Polujan ühthejoksmust Obinjogenke , mad Moskvahasai om 2436 km. Lähembaine raudtestancii, Labitnangi , om Obin vastrandal, 16 kilometras Salehardaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Lidn sijadase Sahalin -saren suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Lidn sijadase Suhon -jogen hural randal, sen da Jugan ühthejoksmusen sijas, Jugan jogensud vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Lidn sijadase Suren Kavkazan ezimägištol, 750-1200 m korktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Lidn sijadase Venäman pohjoižes, 450 kilometrad pohjoižpolehe Moskv -pälidnaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Lidn sijadase Volgan da Okanjogen ühthejoksmusen sijas, Volgan oiktal randal, 200 metrad keskorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Lidn sijadase Volg - da Svijag -jogiden muugotil randoil niiden lähendusen sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Miass-jogen muugotil randoil ( Obin bassein), Suviuralan pautkilpäi päivnouzmha, katl'uses 200-250 metrad korktusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Lidn sijadase läz Ribinskan vezivaradint , Jagorb da Šeksn -jogiden ühthejoksmusen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Lidn sijadase 25 metrad valdmeren pindan al korktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Lidn sijadase 334 m ü.m.t. korktusel, Al'zet - ( Siran ližajogi) da Petrus -jogiden ühthejoksmusen randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Lidn sijadase rahvahidenkeskeižiden raudteiden da il'mteiden läbitusen keskuses, Amur-jogen oiktal randal Keskamuran alangištos, läz Kitain röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe ( Volgan bassein), 150 metrad keskkorktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Lidnudes sijadase rajonan üks'jäine läžundkodi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cga%C4%8Das-Nek
Lidnümbrikon pind om 898,2 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Lidnümbrikon röunoiš znamasine jogi om Dukč . https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Lidn šingotaškanzihe teravas, Venäman leibän (ühtenz' surtte) i čajun (kahtenz' surtte) biržad sijazihe täs edel revolücijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Liechtenstein ), täuz' oficialine nimi — Lihtenšteinan Ruhtinazkund ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lietuva ), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund ( litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Lietuvos Respublika ), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas , Baltijan meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Lietuvos vėliava ) om Litvanman valdkundflag. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanman_flag
Liha om živatoiden kudeh , kudambad kävutadas kuti söm . https://vep.wikipedia.org/wiki/Liha
Lihtenštein alagajase 11 kommunha (üks'lugu saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinal oma mavaldkundröunad Šveicarijanke suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km), Avstrijanke pohjoižes da päivnouzmas (34 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan Konstitucijan tekst (2003). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan Ruhtinazkodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan Ruhtinazkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan Statistižen informacijan keskusen andmused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan eksport om elektromašiništ, varapalad avtoiden täht, optižed ladimed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan elädas lihtenšteinalaižed (alemannalaižed) (65,6% vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo italijalaižed , šveicarijalaižed , avstrijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenšteinan üks'jäine järv om Gampriner Zele . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Lihtenštein om rahaazjoiden znamasine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Likui kirjišt om transportlikutim (tobjimalaz avtobus , erašti jüguavto ), kudambas oma seižutadud paličad vai vitrinad kirjoiden transportiruindale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Likui_kirji%C5%A1t
Likujad vagonrived Carinkülän raudten täht (vagonoid sen ühtes) osttihe Anglijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Likujan palan sauvusen mödhe vagonad oma teleguzidenke da teleguzitomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Likund om hurapol'ne, sikš miše vhesai 1967 sügüz'kun 3. päivhäsai mugoine likund oli valdkundan kaikid teidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Likutim: https://vep.wikipedia.org/wiki/Aston_Martin_DB9
Likutimveneh (vai motorveneh ) om venehen tip; alamäraine laiv , kudambas om likutim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Likutimveneh
Limburgan kel' ( limburgs / lèmbörgs / plat ) om üks' germanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Limburgan_kel%27
Limburgan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Limburgan_kel%27
Lin Sin lujan nevondan mödhe, imperator pani uden maiden pämehikš toižid mehid, ei ičeze heimolaižid vai läheližid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Lindes ičeze tatan tedonägendoiden jäl'gnikan, Anna Freid šingoti ezikät psihoanaližid el'gendusid Minä :n polhe, i faktižešti pani uden neofreidistižen čuradusen psihologijas — ego-psihilogijan — alusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Lindud ei otkoi äjan sijad reboin sömižes, no lihansöi kaiken tacib hüppijan madme lindud, muniden panegen vai suugitomid lindunpoigid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Lindunpoigaižed södas tobjimalaz erazvuiččid sel'grodatomid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Lindäs änikod ahavol resttud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Linii mäneb päivnouzmaspäi päivlaskmpol'he i läbitab Reinan läz Sankt-Goar -lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sankt-Goaran_linii
«Linkin Park» om amerikalaine muzikaline grupp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Linkin_Park
Linneb sinuta kuiv meiden mec. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Linneb terveh i nor’ meiden mec. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Linux (Linuks) om kompjuterine operacine sistem . https://vep.wikipedia.org/wiki/Linux
Lisboua ) om Portugalijan pälidn, surembaine lidn da port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Lissabon-lidnan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Lissabon sijadase Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmaižel randal, 15 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Literaturnij hrestomatij vepskijale nacal'nijale şkolale : http://ocrui-kk.lib.helsinki.fi/id/04f3b2be60a617a9254fc1f1b38438f1
Litii ( Li ) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Litii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Litijan palaižed karasinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Litvalaižed — katoližen jumalanpertin uskojad; Litvanman om völ ortodoksid, protestantid, judaistoid da musul'manoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma jagadas kümnehe agjaha ( litvank. apskritis ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma ( litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman agjoiden kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman flag ( lit. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanman_flag
Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
18.02.1918 Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman parlamentan pertid Vil'nüsas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman parlamentas (seimas) om 141 deputatad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman prezident om valdkundanpämez', händast valitas ühtihižil valičemižil viden voden strokuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke , Vaugedvenämanke , Pol'šanmanke da Venämanke ( Kaliningradan agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund , se om väheta Irlandijan surtte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma tegihe EÜ :n da PAKO :n ühtnijaks vl 2004. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Litvanma tegihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Livermorii ( Lv ) vai Unungeksii ( Uup ) om 116nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Livermorii
Livermorijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Livermorii
Livermorijan avaiži vl. 2000 venälaižiden todomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Livermorii
Livin Ordenan mameister Ernst von Ratzeburg tegi Daugavpilsan (Dünaburgan) vl 1275. https://vep.wikipedia.org/wiki/Daugavpils
Livin (livän) kel' (liv.: līvõ kēļ ) oli suomalaiž-ugrilaine, Baltijan meren suomalaine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Livin_kel%27
Liège , alaman kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/L%27je%C5%BE
Ližad sholijoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Ližaks, necil kelel paindas " Maaväci "-lehtest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Ližaks, nened heničud likudas gazas lujas hotkas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
Ližaks, se om uden kirjankelen laboratorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
L (l) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/L
Lobotomii ( amugr. λοβός — pala i τομή — čapatez ), mugažo tetab kuti leikotomii ( amugr. λευκός — vauged i τομή — čapatez ) om neirohirurgine operacii, kudamban aigan leikatas kudehed aivoiden ocpaloiden i niiden toižen palan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lobotomii
Lodehline aviabaz ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodehline_aviabaz
Lodehližes palas kivekahad Andoman da Vepsän ülüded oma, dai erased kukkazsel'gad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Lodz' ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodz%27
Lohkoi — vezipudr (tahtaz) rugižjauhospäi nagrhenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
«Lomonosov-lidn»-municipaližen ühtnikan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Lomžom — mec äiluguižiden lohkaidud puidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Londuseližed päresursad — boksitad , raudkivendod , artut'kivendod , vas'k , hahktin , cink , hrom , kobal't , marganc , burhil' , kivisol , gidroenergii , mec . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Londuseližed päresursad — mouckivi (sared saudud necišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Londuseližed pävarad oma boksitad , kivivoi , kuld , mec ; toižed varad oma kala da kaolin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Londuseližed pävarad oma bur hil' , fosforitad ; toižed varad — mouckivi , sauvondgips , mustma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Londuseližed pävarad oma bur hil' , raudkivend da mahuz ; toižed varad oma vas'kkivend , mangankivend , keitandsol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Londuseližed pävarad oma gidroenergii , metallad ( uran (16% mail'man varad), artut' , cink , hahktin , vol'fram , kuld , hobed ), antimonii , kalližarvoižed kived ; toižed varad oma kivivoi da bur hil' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Londuseližed pävarad oma hrom , vas'k , raudkivend , cink , hahktin , marganc , asbest , rik , hobed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Londuseližed pävarad oma kala da metallad ( raudkivend , vas'k , vol'fram , cink , tin , hobed , kuld , uran ); toižed varad — mramor , sauvondgips , saved , sol , mec , mahuz , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Londuseližed pävarad oma kaliisol , keitandsol , mec , turbaz ; toižed varad — kivivoi , londuseline gaz , granit , dolomit , mel , gravii , lete , savi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Londuseližed pävarad oma kivihil' , bur hil' , londuseline gaz , raudkivend , vas'k , nikel' , uran ; toižed varad — potaš , keitandsol , sauvondmaterialad , mecad , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Londuseližed pävarad oma kivihil' , bur hil' , londuseline gaz , vas'k , hahktin , kaliisol , rik , hobed ; toižed varad — jartal' , keitandsol , mec (26% territorijad), mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Londuseližed pävarad oma kivihil' , bur hil' , metallad ( raudkivend , vas'k , hahktin , cink , magnii , uran , artut' , vol'fram ); toižed varad oma sauvondgips , kaolin , potaš , mahuz , kala , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Londuseližed pävarad oma kivihil' , kivivoi , londuseline gaz , kaikenvuiččed metallad ( raudkivend , boksitad , vas'k , kuld , hobed , tin , hahktin , cink , marganc , harvad mametallad , uran ); toižed varad — almazad , lete . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Londuseližed pävarad oma kivihil' , londuseline gaz , boksitad ; toižed varad — kivivoi , väghine mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Londuseližed pävarad oma kivihil' , metallad ( boksitad , vas'k , hahktin , cink ); toižed varad — mec , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Londuseližed pävarad oma kivihil' , metallad ( raudkivend , urankivend , boksitad , cink , vas'k , hahktin , nikel' ); toižed varad — mec , gidroenergii , kalii - da kivisol , kivivoi , londuseline gaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Londuseližed pävarad oma kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , kuld , hrom , magnii , artut' , barii , stroncii ), antimonii , bor ; toižed varad — mramor , mouckivi , perlit , korund , jartal' , savi , mahuz , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Londuseližed pävarad oma kivivoi , bur hil' , metallad ( raudkivend , boksitad , cink , nikel' , hahktin , magnii ), gidroenergii ; toižed varad oma kivisol , mramor . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeren šel'fas; erased toižed resursad: tropižed mecad (kattas man 75% territorijad), londuseline kaučuk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeres, kivihil' , boksitad , hrom , marganc , harvad mametallad , fosfatad ; toižed varad — mec , gidroenergii , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz ; toižed varad — lete , keitandsol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Londuseližed pävarad oma kivivoi , hobed , kuld , vas'k , cink , hahktin , londuseline gaz ; toižed varad — mec (otab man koumandest). https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Londuseližed pävarad oma kivivoi (kahtenz' sija mail'mas Saudan Arabijan jäl'ghe), londuseline gaz , fosfatad ; toižed varad — metallad ( raud , vas'k , hrom , nikel' , cink , hahktin ), rik , sauvondgips , saved , azbest , mouckivi , tal'k , keitandsol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Londuseližed pävarad oma kivivoi , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , cink , magnii ), antimonii ; toižed varad — mec , kivisol , grafit , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , almazad , metallad ( raudkivend , urankivend , niobii , marganc , kuld ); toižed varad oma mec , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , boksitad , hrom , nikel' ), gidroenergii ; toižed varad — mec , sol , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , hahktin , cink , nikel' , boksitad , kuld , hobed , uran , artut' , molibden , harvad mametallad ), fosfatad ; toižed varad — potaš , mec , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , hahktin , hrom , cink , marganc ), rik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , hrom , hahktin , cink ); toižed varad — čomad kived , tal'k , keitandsol , mahuz , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz , raudkivend , boksitad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz ; toižed varad — kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Londuseližed pävarad oma kivivoi , londuseline gaz ; toižed varad — turbaz , mouckivi , sol , lete , gravii , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Londuseližed pävarad oma kivivoi , metallad ( kuld , hobed , vas'k , nikel' , kobal't ); toižed varad — mec , sol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Londuseližed pävarad oma kivivoi , metallad ( raudkivend , vas'k , tin , hahktin , cink , uran ), mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Londuseližed pävarad oma kivivoi (1nz' sija mail'mas), londuseline gaz , raudkivend , kuld , almazad , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Londuseližed pävarad oma kivivoi , raudkivend , boksitad ; toižed varad — kivihil' , mouckivi , sauvondgips , londuseline asfal't , keitandsol , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz , kivihil' , bitum , boksitad , marganc , kaliisol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz , kivihil' , raudkivend , kuld ; toižed varad — lete , mouckivi , kala , mec , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi ; toižed varad — rik , keitandsol , turbaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz , turbaz , kivivoi , kivihil' da metallad ( kuld , uran , hobed , vas'k , cink , hahktin , vol'fram , molibden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Londuseližed pävarad oma metallad ( kuld , cink , hahktin , artut' , vismut , harvad mametallad); toižed varad — kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Londuseližed pävarad oma metallad ( kuld , hobed , vas'k , cink , hahktin , vol'fram ); toižed varad — mec , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Londuseližed pävarad oma metallad : kuld , vas'k , molibden , cink , boksitad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Londuseližed pävarad oma metallad ( raudkivend , vas'k , hahktin , cink , kuld , hobed , vol'fram , urankivend ), arsen , mec , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Londuseližed pävarad oma metallad ( vas'k , kobal't , germanii , niobii , tantal , kuld , hobed , tin , marganc , cink , uran , boksitad , raudkivend ), kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , almazad ; toižed varad oma mec da gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Londuseližed pävarad oma raudkivend , vas'k , marganc , gidroenergii ; toižed varad oma kivivoi , kivihil' , mec . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Londuseližed pävarad oma sauvondkivi , savi , mec . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Londuseližed pävarad oma uran da almazad ; äi varoid jädas koskmatomil: vas'k , kuld , hobed , tin , hahktin , cink , vol'fram da londuseline gaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Londuseližed pävarad oma vas'k , raudkivend , molibden , kalližarvoižed metallad , nitratad ; toižed varad — mec , kala , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Londuseližed varad — mec , metallad ( raudkivend , vas'k , cink , hrom , nikel' , hahktin , kuld , hobed ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Londuseližed varad oma cink , hahktin , hobed , vas'k , kuld , londuseline gaz , turbaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Londuseližed varad oma gidroenergii da mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Londuseližed varad oma kala , süväd merikarad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Londuseližed varad oma keitandsol , aragonit , mec , kala , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Londuseližed varad oma kivihil' , bur hil' , metallad ( kuld , cink , vol'fram , urankivend , molibden , berillii , tin , hahktin , äimetalližed kivendod ), špat , azbest , nefrit , grafit , mec . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad [2] oma kivihil' , bur hil' , metallad ( raudkivend , kuld , hobed , vas'k , vol'fram , kobal't , vismut , tantal , molibden , artut' ), sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondkivi , saved , letked ), gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivihil' , bur hil' , raudkivend , äimetalližed kivendod , kuld , sauvondmaterialad ( saved , letked , sauvondkivi ), fosforitad , mec , mustma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Londuseližed varad oma kivihil' , raudkivend , kuld , molibden , äimetalližed kivendod vas'kenke , sauvondmaterialad ( mramor , granit , sauvondkivi , sauvondgips ), azbest , fosforitad , pol'kalližarvoižed kived , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivihil' , vas'k [2] , kuld , äimetalližed kivendod , sauvondmaterialad ( mouckivi , mel , mramor , granit , pöudšpat , saved , letked ), mineraližed mujud , mec , mustma , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , bur hil' , turbaz , raud , marganc , titan , cirkonii , sauvondmaterialad ( savi , lete , gravii ), jartal' (mail'man varan 90%), keitandsol , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Londuseližed varad oma kivivoi da londuseline gaz šel'fas, metallad ( raudkivend , vas'k , nikel' , nefelin , cirkonii , kobal't , platin , osmii , iridii , berillii , litii ), apatitad , pol'kalližarvoižed kived , kala , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Londuseližed varad oma kivivoi , kivihil' , bur hil' , turbaz , sauvondmaterialad ( mouckivi , dolomit , sauvondkivi , letked , saved ), reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , almazad , kuld , raudkivend , vas'k , boksitad , uran , fosfatad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , bur hil' , metallad ( raudkivend , tin , hahktin , kuld , hobed , artut' , vol'fram , uran (ühtenz' sija Venämas), harvad mametallad ), antimonii (ühtenz' sija Venämas), almazad (ühtenz' sija Venämas), mec , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , bur hil' , palab šoidkivi , bitum , turbaz , vas'k , boksitad , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondkivi , sauvondgips , letked , saved ), mec , mustma , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' (kaik ned — Nencan avtonomižes ümbrikos), turbaz , boksitad , titan , kuld , almazad , sauvondmaterialad ( sauvondgips , mouckivi , saved , letked , bazal't ), keitandsol , mec , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , metallad ( raudkivend , vas'k , boksitad , kuld , cink , hahktin , marganc , hrom , nikel' , kobal't , molibden , uran ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , palab šoidkivi , raudkivend , sauvondmaterialad ( savi , lete ), gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , palab šoidkivi , turbaz , boksitad , titan , kuld , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondgips , letked , saved ), fosforitad , kaliisol , rik , almazad , pol'kalližarvoižed kived , mägihrustal' , keitandsol , mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , raudkivend , vas'k , cink , kuld , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondgips , bazal't , saved , letked ), keitandsol , mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , kivihil' , tin , boksitad , nikel' , vas'k , kuld , hobed , mec , solad heretusid tehmaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondgips , saved , letked , dolomit ), mineraližed mujud , reskvezi , mustma . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , sauvondmaterialad ( mramor , dolomit ), mec , mustma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma kivivoi , londuseline gaz , turbaz , metallad ( vas'k , hahktin , cink , äimetalližed kivendod, harvad mametallad), sauvondmaterialad ( mouckivi , katekivi , mramor , granit , letked , saved ) [2] , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma londuseline gaz , kivivoi , palab šoidkivi , bur hil' , raudkivend , vas'k , nikel' , kuld , sauvondmaterialad ( mouckivi , dolomit , sauvondkivi , sauvondgips , saved , letked , gravii ), fosforitad , kaliisol , mel , azbest , pol'kalližarvoižed kived , keitandsol , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Londuseližed varad oma londuseline gaz , kivivoi , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondkivi , saved , letked ), kaliisol , keitandsol , mustma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma londuseline gaz , kuld , sauvondmaterialad ( mouckivi , gravii , saved , letked ), mec , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma mahuz , kala , gidroenergii , erased mineralad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Londuseližed varad oma mec , keitandsol da gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Londuseližed varad oma palab šoidkivi , fosforitad , mouckivi , mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma palab šoidkivi , turbaz , raud - da marganckivend (Suomen lahten pohjal), boksitad , sauvondmaterialad ( mouckivi , saved , letked ), fosfatad , almazad , mec , reskvezi , gidroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Londuseližed varad oma raudkivend , hahktin , gidroenergii , mec , mineraližed purtked . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Londuseližed varad oma raudkivend (samine om jättud kesketi), mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad , karbonatad , lete , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad ( savi , lete , mouckivi ) da reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Londuseližed varad oma sauvondmaterialad ( savi , lete ), reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Londuseližed varad oma turbaz , metallad ( raudkivend , titan , cirkonii , vol'fram , molibden , uran ), sauvondmaterialad ( sauvondkivi , saved , letked ), reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Londuseližed varad oma turbaz , mouckivi , dolomit , lete , jartal' , mec (56% territorijad), mahuz , gidroenergii , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Londuseližed varad oma turbaz , sapropel' , sauvondmaterialad ( mouckivi , dolomit , sauvondgips , savi , lete , gravii ), mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Londuseližed varad oma turbaz , sauvondmaterialad ( letked , gravii , dolomit ), mec , kala , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Londuseližed varad oma turbaz , sauvondmaterialad ( mouckivi , sauvondkivi , savi , lete ), mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Londuseližed varad oma turbaz , sauvondmaterialad ( savi , lete ), keitandsol , mec , reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Londuseližed varad oma vas'k , azbest , mramor , sauvondgips , mec , keitandsol , mujutimed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Londuseližes populäcijas kärb oleleb elokus—sügüz'kus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Londuseližhe hahktinha mülüb nell' stabilišt izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Londuseližhe samarijaha mülüb nell' stabilišt izotopad da koume radioaktivišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Londuseližhe tallijaha mülüb kaks' stabilišt izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Londuseližhe uranha mülüb koume izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Londuseližhe vismutha mülüb vaiše üks' stabiline izotop . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Londuseližiš arvoimižiš vedhe om tipižid segoitadud substancijoid (gazid da solid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Londuz om Mirun materialine mail'm, faktižikš — naturaližiden tedoiden opendan päobjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Londuz
Lopuid mam jagoi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lopun ezmäižed znamad Uz’ Zavet, (2006), с. 195-196; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lordoiden kodi ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Lososinnoje ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Louis Pasteur; 27.12.1822, Dol' , Jur-departament — 28.9.1895, Vil'növ-l'Etan läz Parižаd ) — francijalaine mikrobiolog da himikanmez' , Francijan akademijan ühtnii (1881). https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Loukan radnik sanįi, mise nece miide samol’otad bombtihe posadan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Loukoi — vaugedpäine lehm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Lourensii ( Lr ) om 103nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Lourensii-260-izotop (pol'čihodamižen pord om 2,7 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Lourensii om radioaktivine metall, aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Lourensijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Lourensijan avaiži vll. 1961-1965 nevondkundaline himik G. Flörov kolleganke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Luanda ) om Angolan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Luand
Lubiana ) om Slovenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCbl%C3%A4n
Ludwig van Beethoven ; 17.12.1770, Bonn , Germanii — 26.03.1827, Vena , Avstrii ) — saksalaine kompozitor , dirižor da pianist , üks' « venalaižiš klassikoišpäi ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
Lugedas, miše vikingoiden aig vedihe 789—1066 voziš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikingad
”Lugekam slogįid möto ühthe än’he”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Lugin mina hivin, no finskijan kirjamen ”p”, mina lugin venäks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Lugudme savakotoid oli enamba: https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Luguiden teorii tedoidab palatomiden luguiden ičendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Lugu om läz 133 millionad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Lugu om läz 10 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4lai%C5%BEed
Lugu om läz 80.000 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkalai%C5%BEed
Lugu om läz 360 tuhad ristitud — enamb 205 tuhad Kanadas i enamb 150 tuhad AÜV:as. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(rahvaz)
Lui Paster ( francijan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Luik , vallonijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/L%27je%C5%BE
Lujad sadeged lankteba sille: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Lujas edahan Pohjoižpoles... https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Lujas hüvä oli Haikola-sarel! http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Lujas tahtoižim olda ühthižtös rahvahaližiden kul’tursebroidenke, taholižiden kel’tedomehidenke i toižiden azjaližiden gruppidenke. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Lujas tutabad oma hänen kontrreformacižed altarižed töd, modkuvad, peizažad, istorižed töd Biblijan i mifologižiden süžetoiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubens_Piter
Lujas znamasižin mail'man muzikan istorijas oma hänen soittöd: sonatad da koncertad fortepjanon, violižen täht, kavrtetad , ezivändod da simfonijad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
Lujas čomin oli sädatud Enarven külän kul’turpert. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lukan evangelijas om mugažo starin lisusan sündundas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lumikate venub 165-170 päiväd vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Lumineižne (vai Sneguročka ; ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Luminei%C5%BEne
Lumi om atmosferižiden sadegiden form, kudamb kogoneb jän kristalloišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lumi
Lumiuk om skul'ptur lumespäi , kubambad tehtas tal'vel , tobjimalaz — lapsed tehtas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lumiuk
Lunt hö malpäi keratas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lutra lutra ) om živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sagarm
Luxemburg ) om ühtennimižen valdkundan pälidn da surembaine lidn, üks' 12 kantonaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Lynx lynx , venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Lárix ) om Pedaižiden sugukundan puiden sugu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehtkuz%27
Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod -metrostancijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Lähembaine sur' lidn om Kotlas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Lähembaine sur' lidn om Čerepovec , kudambahapäi om 120 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Lähembaine toine sur' lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Lähembaižed keled oma estin da livin keled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Lähembaižed sared vedenalaižes periferijas mülüdas kontinentha mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Lähen om jo – armaz keza! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lähkam minunke”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
“Lähkam vei Jura (muga hän mindei kucįi), aveidam houdan i tom kaiken tagaze kodihe”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
”Lähkam vändmaha letkele”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Lähtan'lehm — kandai (kandanu) lehm ezmäižen kerdan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Lähteb 1964 voden sügüz'kun 1. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCv%C3%A4d_%C3%B6d,_%C4%8Do%C4%8Dod!
– Lähted-ik školha? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lähtend Egiptaspäi Uz’ Zavet, (2006), с. 4; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Lähtend ozutamha: kül'mkun 23 päivän vl. 2006. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Lähtendčokim ei pidäde üks’kerdaižen küzundan pätandas – pagižeb-ik/el’gendab-ik ken-se mittušt-se kel’t vai ei – a siš el’genduses, mitte kelen znamoičend kut kul’turan kandajal om vai miččel sijal kaik kelen levedad kul’turalandused oma. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Lähtleb Dudinkas koume kerdad nedališ: koumanz'päiviš , nellänz'päiviš da videnz'päiviš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
Lähttihe miide rahvaz, dättihe pertid i ičeze man. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Läipcig 1900 vl. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Läks’ hän susedįidenno Loninan Poula-dedanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Läks’ kaks’ hivid loodeižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Läks’ lidnaha ecmaha radod”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Lämbda ( Λ , λ ) om grekan kirjamišton ühtenz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mbda
Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke , rikinke . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lämoin muju rippub sišpäi, mitte substancii palab. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Lämoi om gazoiden da plazman ühtmuz, kudamb ozaidase, konz: https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Lämoi om palamižen processan päfaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusišpäi tal'ven -32 gradusihesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Lämuz Päiväižen pindal om 6000 K (kel'vinad). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Lämuz da sadegiden mär oma lujas erazvuiččed londuseližid zonoidme da korktusidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Lämuz vilukul om +11...+12°C, heinkul — +21...+23°C. Paneb sadegid 500-700 millimetrad pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Lämuz vilukul om 0...+2°C, heinkul — +16...+17°C. Paneb sadegid 650-750 millimetrad, vihmub ani kaikuččel päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
[4] Läz 5000–4000 edel meiden erad civilizacijad edel dinastijoid Egiptas kävutihe poltandpäčid da päčid kuivandan täht paštatest tehmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Läz 35 erikoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Läz 1—2% etništ venälašt oma neopaganistad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Läz hänen 70,8 procentad om Veden Manvaldmeri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Läz kaik eläjad oma lidnalaižed (99%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Läz kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha päiči langenijad Vodljärvhe Ileks-joged da sihe lähembaižid jogid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Läz kaik joged mülüdas Kubanin da Mustmeren basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Läz kaik joged oma Terekan ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Läz mererandad om 81 tuhad sart enamba 100 m² surudel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Läz merirandištod om 3 tuhad sart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Läz 2 mln ristitud elädas lidnaglomeracijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Läz 250 penembid konusoid oma neniden koumiden mägenpäiden molembil pautkil «lodeh/longibok»-värtmudel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Läz 70,8 procentad Man pindad - Manvaldmeri ( valdmered , mered , järved , joged , jä , puru da pil'ved ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Läz päčid om karzinlaud (karzinlava). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Läz 20 raudtestancijad da platformad om Čeläbinskas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Läz 25% ristitištod (600-1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Läz 20 tuhad edheotandoid radaba Seulas, ned tegeba valdkundan südäiproduktan 21% [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Läz 8 tuhad saldatoid, a mugažo soitvändajad, valdkundmehed da akrobatad, om löutud sigä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Läz 50 tuhad sared sijadase Norvegijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Läz 400 uitod oma Moskvas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
[4] [5] Läz 3200 vot edel meiden erad kaikutte pert' löndsavičuišpäi oli päčinke žiloiš Indišt alangištodme. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Läz 13. voz'sadal italijalaižed sauvoiba Porto-Pizano -lidnad da portad täs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Läžujad tegesoiš tervhikš Uz’ Zavet, (2006), с. 95; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Läžujad tegesoiš tervhikš Uz’ Zavet, (2006), с. 37; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Läžujan avtoportret. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0izofrenii
Lëtzebuerg ), täuz' oficialine nimituz — Lüksemburgan Sur' Gercogkund ( lüksemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Löb i kaburdab sindai tulleine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lönnrotan doktordissertacii «Pohjoižčudin keles» (« Om det Nord-tshudiska språket », 1853) om kirjutadud vepsän kelen polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Lönnrot lopi ezmäi ročilaižen školan Tammisaares da Turkus , sid' universitetad Turkus (vodel 1827) da Hel'sinkiš (vodel 1832). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Löutas-ik ozad? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
[2] Löutud Mežiričan lageriš kai-kuččes tehtud mamontanluišpäi pertiš om lezi, kudambad kävutihe lämbitusen da sömän keitmižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Löuzid-ik? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Löuzin! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Lübijas säs pidi lähtta vereile däl’ges urokad, mise provetrida klass. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Lüblin om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCblin
Lübįin pertesehe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Lüdvig van Bethoven (germanijan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bethoven_L%C3%BCdvig_van
Lühüdad nardad (vai kebnašti nardad ) oma laudanvänd . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCh%C3%BCdad_nardad
Lüi Buvei — ministrišton ezimez' — arvosti tedomehid lujas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Lüi Buvei tegihe Inan Čženan holenandajaks i zavodi avol'jaižikš eläda ühtes hänen mamanke, Čžao-emändanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Lüin Buvein koverikahiden intrigoiden tagut, vanhan Čžaosän-vanan surman jäl'ghe da hänen An'go-jäl'gnikan lühüdan ohjastandan (koli koumandel päiväl vencastusen jäl'ghe) taguiči, Čžuansän-van sai tobmuden valdatusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Lüksemburg alajagase Ülälidnha da Alalidnha. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Lüksemburg alajagase 3 ümbrikho ( lüksemb. da saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan Konstitucijan tekst vl 2015 (vl 2009 vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan Sur'oigenduzkund Venämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan kel' ( lëtzebuergesch ) om üks' germanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi; erasti kaclese kut saksan kelen dialekt. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburgan_kel%27
Lüksemburgan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburgan_kel%27
Lüksemburgan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan päkesport om raud , teraz , tegesed niišpäi da niidenke (20%), elektromašiništ da radiopalad (läz 10%); toine eksport — plastik (5%), avtod (4%), bumag kirjutamha (3%), alüminii (3%), sobad (3%), šinad avtobusoiden täht (2%), stökoltegesed (2%), maidproduktad (2%), išketadud kanghad (1%), poliester (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%), varapalad lendimiden täht (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan valdkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgan valdkundan parlament Lüksemburg-lidnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburgas elädas lüksemburgalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburg-lidnan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Lüksemburg ( lüksemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lüksemburg om mavaldkundröunoiš Germanijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Francijanke suves (69 km) da Bel'gijanke päivlaskmas (130 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Lütecii ( Lu ) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecii lujas kebnas muigotub il'mas i katase oksidan kerthel. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecii vastamižpainab anorganižiden muiktusidenke solid tehmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecijan avaiži vl 1907 francijalaine himik Ž. Urben. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecijan gidroksid tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecijan löudmižsijid om AÜV:oiš , Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lütecijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Lüttich ) om Bel'gijan lidn, L'ježan agjan pälidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%27je%C5%BE
Lüuzin maman, hän siižįi vanhembide akįide keskes. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Lüüzim čomid bumageižid i tegim fantikįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
L’otčikad dumeitihe, mise siid oli štab. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
L’oša hotkašti sambuti pažagan, i ecijad tönduiba kodin polhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
L’ošan, kudamb oli videle vodele vanhemb Van’ad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
MAFUN meiden mal публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
M. Jufa. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
M. Loginov, G. Bol’šakov, V. Romanov, M. Sokolov. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Mad'jaranma ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman Konstitucijan tekst vl 2013 vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman fizine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman parlament Budapeštas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman päeksport om mašiništ radiosidon täht (20%), elektromašiništ (läz 17%), söndtavarad (läz 10%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport — zelläd (3%), kivivoi (1%), elektruz (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn om Budapešt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš Ukrainanke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Romanijanke päivnouzmas (424 km), Serbijanke suves (164 km), Horvatijanke suvipäivlaskmas (348 km), Slovenijanke päivlaskmas (94 km), Avstrijanke lodehes (321 km) da Slovakijanke pohjoižes (627 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranmas elädas mad'jaralaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad'jaranmas om 346 lidnad , kudambad mülüdas 19 administrativižhe agjaha ( med'jed , mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mad Moskvahasai om läz 6100 kilometrad, matkad raudtedme — 8533 km. Lidnas om kaks' lendimportad, nell' raudtestancijad, avtoteiden sol'm, jogiport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Mad Moskvaspäi Nar'jan Marahasai om 1500 km, Arhangel'skaspäi Nar'jan Marahasai — 660 km. Lähembaine raudtestancii om Usinsk , 350 km matkad, sadas sihepäi madme voib vaiše tal'vavtotel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nar%27jan_Mar
Madalad mäged da keskkorktusen mäged ottas enamba 80% Vjetnaman territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Madalambaine om Moskvanjogen kendäk päivnouzmas (114 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Madalambaine om Peipusjärven pind (30 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Madalambaine čokkoim om Tom'-jogen kendäk agjan pohjoižes röunal Tomskan agjanke (78 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Madalambaižed oma pol'derad (läz üht tuhad nellikkilometrad) mererandanno, ned oma ümbärtud kaičenddambil, sijadase valdmeren pindan alemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Madališt, barbikoikaz mec — madal ladvoil mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Madrid-agjan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Madrid
Madrid-lidnan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Madrid
Madrid (mugažo ispanijan kelel ) om Ispanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Madrid
Mafii om sicilijalaine kriminaline kund Italijas , kudamb valatoitab töižed-ki valdkundad, ozutesikš, AÜV . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mafii
Magan-varalendimport ( GYG / МГН ) sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Magdalan Maria i openikad kaumal Uz’ Zavet, (2006), с. 261; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Magnii ( Mg ) om 12nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Magnii om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Magnijan palandan aigan eritub äjan vauktust da lämut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Magnoliophyta , vai Angiospermae ) — ülembaižed kazmused , kudambiden eriližuz om änik - suguäikerdoičendan elim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Magnum opus ( opus magnum — latinan kelel om sur' rad ) om kaikiš paremb i ambiciozine kirjutajan , pirdajan vai muzikankirjutajan rad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnum_opus
Magomed Daudov radab sen ezimeheks vs 2015 heinkun 3. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Magyarország Alaptörvénye ) oli hüvästadud vl 2011 sulakun 18. päiväl parlamentas, tuli väghe vl 2012 vilukun 1. päiväl da om väges vn 2013 znamasižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Magyarország ), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Maho lehm — kandatoi lehm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Mahtad-ik väta? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mahtad munid söda, ka mahta i kanoid sötta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Maid lugetas reskmaidoks pol'časud - časun aigan, kuni maidon vendub lüpsandan jäl'ghe (kezal hätkemb). https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Maid mäneb äjiden produktoiden mülükundaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Maid om sötainozoluz; amundase imetaiživatoiden emän maidrauguišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Maidon londuseline märičine — poigiden imetuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Maidten diametr om läz 100,000 vauktuzvot . https://vep.wikipedia.org/wiki/Maidte
Maikopan päraudtestancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Maikopas om kaks' lendimpöudod ("Maikop" da "Hanskaja"); nügüd' il'mlikund om sauptud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Maikop ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Mail'man bankan , Rahvahidenkeskeižen valütfondan , Amerikan valdkundoiden organizacijan (AVO), Amerikoidenkeskeižen bankan da Panamerikanižen tervudenorganizacijan päfaterad oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Mail'man kaikiš suremb lidnaglomeracii sijadase Japonijas — Tokios da läz sidä elädas enamba 30 mln mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Mail'man kaloiden andmusiden baz (FishBase.org). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Mail'mannägendoiden tipad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27mann%C3%A4gend
Mail'mannägend om kacegiden, arvoindoiden, principoiden i filosofijanmahtusiden ühtmuz, kudamb definiruib elon i Mirun el'genduz, a mugažo — ristitun sija Mirus, hänen ičtazvedandprogramm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27mann%C3%A4gend
Mail'mannägend služib eloten organizacijan i meletamižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27mann%C3%A4gend
Mail'man palad da superkontinentad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Mail'man penembaine kala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Mail'man seičeme čudod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Mail'man seičeme čudod (vai Amuižen mirun seičeme čudod ) om kul'turan kaikiš tetabambiden mel'heižtahoiden nimikirjutez Oikumenas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Mail'man valdkundad ; 08:16 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Mail'man vigad... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mail'man äjiden päuniversitetoiden arvostuzdoktor, äjiden Tedoakademijoiden ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Mail'mas om koume päreligijad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27manreligijad
Mail'mas om tetab 32834 kalan erikod (2013, 5. eloku) [2] , sen ližaks kaikuččen voden ümbrikirjutadas läz 300 — 500 ut erikod tedos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Maižanduz andab läz 14% kogosüdäiproduktad , no siš radab ristitišton 40 - 45%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Makedonii om mavaldkundröunoiš Kosovon [4] da Serbijanke pohjoižes (röunan piduz — 221 km), Bolgarijanke päivnouzmas (148 km), Grekanmanke suves (228 km) da Albanijanke päivlaskmas (151 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonii tundišti Kosovon ripmatomut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkund alajagase 84 municipalitetha ( maked. opština ), 10 niišpäi kogotas Skopjeks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkundan parlament Skopjes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkundan parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan Tazovaldkund ( makedonijan kelel Република Македонија ), vai muite Makedonii , om valdkund Evropan suvipalas, Balkanan pol'sarel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan klimat om ven da subtropine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan ristitišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. rist., surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Makedonijas elädas makedonijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Maks Karl Ernst Lüdvig Plank ( saksan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Plank_Maks
Maksimaline piduz om 18 m ižoil i 20 m emil, veduz — 75—100 tonnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grenlandijalaine_kit
Maksimaline süvüz — 70 m. Keskmäine süvüz — 13 m. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Mal'talpäi Italijahasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan Tazovaldkund alajagase 68 municipalitetha ( mal't. kunsill lokali , angl. local council ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. rist., vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan kel' ( malti, lingwa Maltija ) om üks' afrazižiš, semitižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27tan_kel%27
Mal'tan olendsija om lujas ližakaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan parlament om üks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan päeksport om mikroshemad , kompjuter programad , sportkalud , zelläd ; tošttud eksport — transport mašinoiden palad, kivivoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan randad lainištab Keskmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal'tas elädas mal'talaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal't sijadase seičimil saril ( Mal'tan sarištol ), kaikiš surembad niišpäi oma Mal't da Gozo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Mal't , täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund ( mal'taks : https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Ma ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Malmi, i suomalaižed artistad Ranua-lidnaspäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mal om 13 il'besen alaerikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Mal om ičeze atmosfer, kudambha mülüdas azot (78,08 %), hapanik (20,95 %), argon (0,93 %) i toižed elementad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Mal om üksjäine londuseline kaimdai — Kudmaine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Mam — Julija Veniaminovna (om sündnu 21.11.1939) - fililog, radoi opendajan Pedogogižes Üläškolas, sid' ekskursijanveikš Pavlovskas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
”Mama, davai em zavot’kįi piittaze bombindan aigal okopįǐš, a ku edel piitamįǐ päčin taga”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– ”Mamad iilä kodiš i mili iilä lastud aveita nikelle”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mama, hät’ken-ik houdas zavodib venuda kaik nece? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mamal kaik käzišpei läks’: paštįi, radįi polostal i tez’ kaik mužikįide radod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mamal oli hol’, kut zavodim uberida bat’ata. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
– Mamam ni-konz ei kelasta. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mamane tul’, kacuhti: http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Maman sanoile da tegoile erasti voi vaiše čududeldas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mam bureiž, pel’gitel’ mindei verhil saldatįil, kudambil mätä mi oli meles. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mam ii el’genu, kuspei mina toin kniigad i zavodi mindei laida: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mam karzi pol’kime reged hougod laptas mecaižes. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mam kucub stolan taga: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mam käveli, pagiž i perdihe tagaze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mam ladi iče tehta truban. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– Mam mahni kädel: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mam milii razreši opeta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mam mindei školha ei pästnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mam necida ii naved’nu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mam oigenzihe lebule, i mina küzįin hänel: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mamoil i lapsil om oiktuz’ erasehe holištoho i abuhu. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
Mam oli negramotnįi i tahtel’, mise mina opendeižimįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mam oli pel’gastanu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mam sai evnuhad lahjaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Mam segįi i ii tenu, mida pidab sanuda vastha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mam-se läksi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mam spravihe, i nece hol’ läks’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mam trevožiihe, kut hän liineb miideke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Managua ) om Nikaraguan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Managua
Managua sijadase Managuanjärven suvirandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Managua
Manalaižed järved rahvahatoman man pohjoižes venuba meren pindan ülemba (Livijas — 500 m), ka vezi niišpäi kävutase Keskmeren randpolen territorijoiden irrigacijan da jomižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Manitesiden, prostindan i uskondan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 183; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Manitused Uz’ Zavet, (2006), с. 104; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Manitused Uz’ Zavet, (2006), с. 44-45; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Man keskmäine korktuz om 650 m meren pinden päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Man päjoged: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Manrehkaidused oleldas paksus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Man reljef om mägikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid: kalližarvoižed kived , kivihil' , londuseline gaz , metallad ( kuld , platin , raudkivend , vas'k , hrom , nikel' , tin , marganc , vanadii , uran , harvad mametallad ), antimonii , fosfatad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Mantedokoordinatad om 61 gradusad 47 minutad pohjošt levedut i 34 gradusad 36 minutad päivnouzmpolišt pidust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Man tobj pala venub Tän'-Šan' -mägisisteman röunoiš, Pamiran mäged oma suvipäivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Manvaldmerhe mülüdas Atlantine , Indine , Jä- , Suvi- da Tün' valdmered. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Ma om märg, kaik voib sport’t’aze”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Marfa i Maria Uz’ Zavet, (2006), с. 164; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Marganc ( Mn ) om 25nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marganc
Marganc om levitadud londuses, no sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marganc
Margarita Jufa. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Maria ABRAMOVA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Maria Sybilla Merian ; sünd. 2. sulaku 1647 , Frankfurt Mainal , Saksanma — kol. 13. viluku 1717 , Amsterdam , Alamad ) oli saksalaine pirdai-gravirui barokko -stiliš da entomolog. https://vep.wikipedia.org/wiki/Merian_Marija_Sibilla
Maria mäneb Elisavetannoks Uz’ Zavet, (2006), с. 129-130; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Marian kitändpajo Uz’ Zavet, (2006), с. 130; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mariano Rahoi om nügüd' päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Marie Magdalene Dietrich ); 27. tal'vku 1901 , Šöneberg ( Berlin ), Germanii — 6. semendku 1992 , Pariž , Francii ) oli germanijalaine i amerikalaine aktör i pajatai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ditrih_Marlen
Marii Elan Ohjastusen da Valdkundaližen Nevondkundan ištundsija Joškar-Olas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1995 kezakun 24. päiväl Marii Elan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil da prezidental. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialižed lehtpoled tobmuden aluskundoiden portalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan pämehen oficialižed lehtpoled tobmuden aluskundoiden portalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkund om olmas vl 1920 kül'mkun 4. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Tazovaldkund ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan parlament om Valdkundaline Nevondkund ( mägimarin kel' : https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii Elan röunoiš Volg om Čeboksaran da Kuibiševan vezivaradimed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii El mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Marii El, sä om maman kartte... https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Mariinskii-teatr ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mariinskii-teatr
Marilyn vos Savant ; sünd. 11. eloku 1946 , Sent-Luis , AÜV ) om amerikalaine kirjutai, dramaturg i lehtezmez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Savant_Merilin_vos
Marina GINIJATULLINA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Marina Ivanovna Cvetajeva ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cvetajeva_Marina
Marina Kovtun radab gubernatoran vs 2012 sulakun 4. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Marina Orgejeva radab Agjan Duman ezimeheks vs 2011 sulakun 2. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Marina SIDOROVA (5 klass): http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Marina om Marin -mehiden nimen naiženform. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marina
Mark Gorbačov — nevondkundaline valdkundmez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Markoi sanui midä-se ičeze prihoile, i hö pajataškanziba; http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Marksan Karlan prospekt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Marok om Magrib -regionan pala; mugažo Tunis , Alžir , Mavritanii da Livii mülüdas neche regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marok om de-jure unitarine konstitucine parlamentine kunigahuz valitud suimanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marok om konstitucine monarhii suimanke (parlamentanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon ekonomik om liberaline. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon eläjad oma arabiziruidud berberad vai berberad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon konstitucii garantiruib mugažo käskuzkundaližen sisteman ripmatomuden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon kunigahal om surid' oiktusid, ozutesikš, hänele sab pästta radmaspäi suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon rahvahan Internet-domen om .ma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokon randal om koume ispaništ eksklavad — Seut , Pen'jon de Veles de la Gomera da Melil'ja . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokos om korktoid mägid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marokos pagištas araban kelen darigža-paginal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marok sijadase Pohjoižafrikas , Keskmeren suvirandal, sen päivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marok tegihe teravas opendusen da tedon keskuseks araban mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Marsal om 2 kaimdajad — Fobos da Deimos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mars_(planet)
Marsan perigelii om 2,49232·10 8 km, afelii om 2,06655·10 8 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 687 maižes päiväs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mars_(planet)
Mars om nellänz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas , Maižen gruppan planet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mars_(planet)
Martes martes ) om živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4d
Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (sünd. 23. kezaku 1937 , Viipur , Suomenma (nügüd' — Venäma )) om politik, kudamb oli Suomenman prezidentan (vozil 1994-2000). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahtisaari_Martti
Maröunoiden ühthine piduz om 1880 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Maseru (mugažo sesoto - da anglijan kelil) om Lesoton pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maseru
Mas se om il'man valud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tullei
Masterskijas ol’d’he pandut stankad, kudambil opetihe lapsid stol’arnajale azjale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Masštaboiden ijerarhii mirus: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Materialižen čokkoimen traektorii om sen čokkoimiden äjüz, kudmbas om olnu, om nügüd' i oleskeleb tulebas aigas avarutme likkui materialine čokkoim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Traektorii
Materialižen čokkoimen traektorii ümbrikirjutadas radus-vektoran abul; sen vektoran piduz da augotižčokkoim rippudas aigaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Traektorii
Matfejansel'g ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Matk Maspäi Päiväižehesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Matk Moskvahasai om 282 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Matk Veneraspäi Päiväižehesai om läz 108 208 000 kilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Matkad Baikalan randalesai om 66 km päivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Matkad Blagoveščenskhasai om 146 km suvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Svobodnii_(Amuran_agj)
Matkad Doneckhasai om 89 km suvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Art%C3%B6movsk_(Doneckan_agj)
Matkad Habarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Matkad Habarovskhasai om 977 km suvipäivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Matkad Jakutskhasai om 1485 km suvipäivlaskmha orhal, 2664 km madme, 3940 km vetme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Matkad Jekaterinburghasai om 200 kilometrad pohjoižhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Matkad Kazanihesai om 200 km päivlaskmha avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Matkad Moskvan ümbärtehesai om 306 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Matkad Moskvhasai avtotedme om 9709 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Matkad Moskvhasai om 890 kilometrad lodeheze orhal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Matkad Moskvhasai om 180 kilometrad orhal suvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Matkad Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Matkad Moskvhasai om 430 km lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Penz
Matkad Moskvhasai om 180 km orhal. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Matkad Moskvhasai om 6700 km orhal (lendimel leten) da 9400 km tedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Matkad Moskvhasai om 896 km suvipäivlaskmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Matkad Murmanskhasai om 205 km pohjoižhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Matkad Rostovhasai Donal om 70 km päivnouzmha, Ukrainan röunhasai — läz 50 km päivlaskmha da lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Matkad Stavropolihesai om 234 km lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Matkad Stavropolihesai om läz 150 km lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Matkad Vladimiran röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Matkad Vladimiran röunhasai om läz 10 km pohjoižhe orhal, läz 20 km suvipäivnouzmha avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Matkad Volgogradan keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Matkad Vologdhasai om 450 km suvipäivlaskmha avtotedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Matkad avtoteidme Piterihesai om 278 km, Moskvhasai om 743 kilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Matkad lidnan keskusespäi Mahačkalan keskushesai om 23 km raudtel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Matkad lidnaspäi Moskvhasai om 1879 km päivlaskmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Matkači ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Matk jerusalimha 8:27–10:52. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Matkoiden aigan imperator tegeli tundmust noididenke, völhoidenke da spravitajidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Matteo Renci om päministraks vspäi 2014. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Mavenzi-mägenpäle libundan täht kaik-se pidab vastkall'oihe libundan mahtoid lumedme da jädme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Maximilian Alexander Friedrich Wilhelm von Baden ; 10. heinku 1867 , Baden , Badenan sur'gercogkund — 6 kül'mku 1929 , Zalem) oli germanijalaine valdkundmez' da voinpämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baden_Maksimilian_fon
Mašan minei andoi...» ; «Möst elo pahas čokoib rindha…» : runoja / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Mašinanno oli äi rahvast. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
McDonald's om amerikalaine korporacii, vhesai 2010 se oli kaikiš suremb hotkan sömän restoranoiden verk mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/McDonald%27s
Mecad ottas läz nelländest man territorijad ( kuz' , tamm , bukpu ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Mecad ottas läz videndest valdkundan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Mecad ottas 2% territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Mecad ottas territorijan koumandest (läz 2800 km²). https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Mecad ottas territorijan nell' videndest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag). https://vep.wikipedia.org/wiki/3_(lugu)
Mecas tariž kaitas kaks’jaugašt’ živatad – ristitud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mecbabarm ajase paloile, jogiden randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Mecbabarmos om enamba ližad, mi sadbabarmospäi, sikš miše ištmižsija niken ei valiči. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Mec da harv mec ottas läz 40% valdkundan territorijad, pohjoižpäivnouzmpoles tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Mec da penzhišt ottas 343 km² ümbärten südäimes, mugažo äi tahoid uziš rajoniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Mechine, mechaine, mecauk, mecamez' — mifine mecan ižand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Meclonduses reboid harvas elädas enamb 7 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Mecoin änen korv jo kuli. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mec om Mašurun pindan pala, kattud pukazmusil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Mec otab 3,3% territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Mec otab territorijan 85%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Mec otab territorijan koume nelländest, necišpäi enamba pol't kavag'mecad oma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Mec otab territorijan nell' videndest (4525 km²). https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Mec otab territorijan 38%, sod ottas kümnendest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Mec ottab läz 9,4 procentad Man pindad da läz koumandest kuivman pindad, nece om 38 mln km² [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Megaptera novaeangliae ) om Kitanvuiččiden heimkundan meri živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gurbakaz_kit
Mehed ei uskkoi Uz’ Zavet, (2006), с. 243-244; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mehel om mela kädes, venehen jumal veb. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Mehen Poigan päiv Uz’ Zavet, (2006), с. 184-185; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mehen Poigan tulend Uz’ Zavet, (2006), с. 116; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mehen Poigan tulend Uz’ Zavet, (2006), с. 62-63; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mehen keskkavz mas om 176 sm , naižen keskkavz — 164 sm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_kazv
Mehen oiktuziden ühthine deklaracii. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
Meiden Muzikklub публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Meiden Ojat’-jogen randoil elo jokseb čoma! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meiden Tat om päloičend hristanuskondas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meiden_Tat
Meiden aighasai se om lujas penenu. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Meiden elos da tehnikas, konz pagištas muiktusiden polhe, pidadas tärtmižes Brönstedan muiktused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Meiden galaktikas om enamb 100 milliardad tähthid. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Meiden kaži... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meiden pert’ seižui mägen röunal Manackijan küläs. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meiden taivhaline Tatoi! https://vep.wikipedia.org/wiki/Meiden_Tat
Meiden školas opetihe lujemba venän kelel. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meid holiti kaik. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meid völ siloi ei olend. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meil oli koume matkad: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Meinkunan da sibirin sugiden kažiden vedaduz om 11,5 — 13 kg. Ned voidas sabustada 20 kgd — nece on razvdusen jäl'guz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Meitnerii ( Mt — meitnerium latinan kelel) om 109nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Meitnerii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Meitnerijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Meitnerijan avaiži vl 1982 germanijalaižiden himikoiden (fizikantedomehiden) grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi ( Darmštadt ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Meksik Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan alakodin käskusenandai San Lázaro -pert'kulu Mehikos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan parlamentan üläkodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan parlament om kaks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikan päeksport om avtod , jüguavtod , traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksikas elädas meksikalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksik ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Meksik röunatab AÜV :oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Mel'hetartten om, miše nügüd' (v. 2014) hän om kaikiš noremb lidnanpämez' Avstrijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Mel'vajehtelused ümbri Pavlan Lunginan fil'mas (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Melbourne ) on lidn Avstralijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mel%27burn
Melentartuine vastuz публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Melentartuižed ezitused maman kelel публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Melentartuz/Germanijan imperii Šablon: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:%C5%A0ablonad/Userbox:ad
Meles meles ) om mec živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gr
Meliorativnijan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Meliorativnij ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Mel’he tuleskel’, mikš mijalaššed bombitadihe posad, ved’ tet’he mise posadas ol’d’he rahvaz, kudambad ii ehttud lähtta pagoho. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mel’, sä kod'he mindai ve... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Menan kel' ( Gaelg, Gailck ) om üks' kel'tižen kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Menan_kel%27
Mendelevii ( Md ) om 101nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Mendelevii om radioaktivine metall, aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Mendelevijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Mendelevijan avaižiba vl 1955 amerikalaine himik A. Giorso da hänen kollegad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk - da Cres -sared oma kaikiš surembad Horvatijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Mererandaline alangišt om kaikiš pit'kemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Meres-žo piskad tegese vanhembikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Meri Lennart-Georg (sünd. 29. keväz'ku 1929 , Tallidn , Estinma — kol. 14. keväz'ku 2006 , sigä-žo) oli vll 1992—2001 Estinman Tazovaldkundan prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meri_Lennart
Meriportad oma Arhangel'sk , Oneg , Mezen' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Meriport om lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Merkjuri, F. Mö olem čempionad : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Merkurii , Vener , Ma , Mars , Jupiter , Saturn , Uran , Neptun dai gipotetine Ühesanz' planet , kudamban olendas zavodiba aktivižin pagišta vl 2016. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Merkurii om ezmäine planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Merkurii_(planet)
Merkurijal ei ole londuseližid kaimdajoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Merkurii_(planet)
Merkurijan perigelii om 46 001 210 km, afelii om 69 816 927 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 88 maižes päiväs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Merkurii_(planet)
Meset -mägitazangišt otab pol'valdkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Mest tactihe bomban posadaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Metallad formiruidas kationid, sikš ku niilpäi elektronad lähttas, kudaig metallatomad substancijad formiruidas anionid, konz sadas elektronid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
«Metallica» om amerikalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad trešmetal da hevimetal -stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Metallica
Metalline kalii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Metalline natrii parafinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Metall om himine element, kudambal om eriližid ičendoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Metall
Meteorvuiččen hibjan poukahtuz atmosferas läz Čeläbinskad oli voden 2013 uhokun 15. päivän homendesel läz 9:20 sijaližen aigan mödhe (UTC+6). https://vep.wikipedia.org/wiki/Meteoritan_lanktend_Uralal_vl_2013
Meteorvuiččen hibj poukahtui läz Čeläbinskad korktusel 15—25 km. Tirpnuziden lugun mödhe (1491 ristitud) necil meteorital ei ole analogoid istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meteoritan_lanktend_Uralal_vl_2013
Metro om vaiše sauvomižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Metropolitenan ozutajad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Metropolitenan sistemha mülüb 70 vestibülid, 243 eskalatorad i 820 turniketad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Metros om kaks' linijad da 29 stancijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Mez' ei elä vaiše ühtel leibäl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Mez' om mužiksugun aigvozne ristit , üks' kahtes suguspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mez%27
Mečet' Kaspiiskas Acajevan Saidan nimel nimitadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Miassan hural randal om Ural-region, oiktal randal Sibir' augotase. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni ; 1475—1564) — italijalaine voimujupirdai, skul'ptor, arhitektor, runokirjutai da meletai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikel%27and%C5%BEelo
Mickey Mouse ) om mul'tiplikacine personaž, mehenvuitte hirut , Uoltan Disnejan studijan üks' simvoloišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikki_Maus
Microsoft Office PowerPoint ( Microsoft PowerPoint , PowerPoint ) om prezentacijoiden redaktor Microsoft Office :as. https://vep.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Office_PowerPoint
Microsoft Windows om kompjuterine operacine sistem . https://vep.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows
Mida ehtin propustida, pidi tehta kodiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mida tehta? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Midä keväz’ tegeb! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä-k hän tegeb tämbei? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Midä käskabunikaspäi varastadas Uz’ Zavet, (2006), с. 183; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä maksab olda Iisusan openikan? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä om oza­? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä om ozoitezstarin rujoheiniden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 34; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä om ozoitezstarin semendajan polhe? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Midä om ozoitezstarin semendajan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 32-33; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
– Midä sinei? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Midä tehta, kuna astta?... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mifižed i legendarižed ristitud (vaiše amuižgrekan mifologii): https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
Migel' de Servantes Saavedra ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Miguel de Cervantes Saavedra ; 29.09.1547, Al'kala-de-Enares - 23.04.1616, Madrid ) oli kaikes mail'mas tutab ispanijalaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Mihail Ignatjev radab Tazovaldkundan pämeheks vs 2010 elokun 29. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Mihail Il'jinih radab Agjan Duman ezimeheks vs 2014 tal'vkun 11. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Mihail(o) Vasil'jevič Lomonosov ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov_Mihail
Mihailovsk-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Mihailovsk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Mihail, toižed heimod. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mi heid varastab pimedas ös? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mihe jänišal oma pitkäd korvad : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
– Mihe-k näritatoi, ropakoikaz? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mihe koskub Kilimandžaro-mägi? https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Mihe-k sinä otlid minun kaglpaikan? http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Mihe polin pajatiba prihad? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Miide kolhozas oli vaise kuume höbod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Miide pert’ siižįi mäthal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Miide posadįiš pertiš ikonad riptihe suriš čugįiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Miide školas mugažo openzihe lapsed Kukakdäspei, kaks’ virstad miišpei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Miide škol tegihe klubaks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Miid pand’he klassįid möto, miččes pidi opetaste sil aigal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Miile oli žal’ kacta hiihe, em dumeitud, mise i miid varastab ningom aig. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Miile ol’d’he henged möto ningomad zan’atijad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Miile vaise kuulįihe karelįide pagin, kudamb oli laptas miide kelele. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Miil ku posad lübuškanz’ käzide keskes. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Miil mugažo ottihe üks’ havad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
”Miil oma havadod magadansijideke” – sanįi finn, i hö teravalaze lähttihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mikel'andželo Buonarotti (täuz' nimi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikel%27and%C5%BEelo
Mikel'andželo di Lodoviko Buonarotti Simoni , italijan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mikel%27and%C5%BEelo
Mikko Savolaižen fotokirj Vepsän man polhe starinoičeb küliden elos i mehiš 1990-vozil. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Mikołaj Kopernik , latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Mikš Iisus pagižeb ozoitezstarinoil? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mikš Karjalan valdkundanznamal om kondi? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mikš koleba verod i keled? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mikš mail’mas om äjan vigad? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mikš muga om tehnus? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mikš mä nügüd’ elän mal? http://www.vepsnoid.com/p/music.html
– Mikš sina ed ole školas? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mikš tähthile tarbiž maha? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mikš tö saraile lübįit? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Milei ii olnu, ostta iisanu, pidi ičeleze tehta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Milei oli hivä mel’, mise minun pal’čal seižtihe kniigad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mili ohvot oli olda ižandan pertiš, kuni ii olnu bat’ad kodiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Milli Məclis ) 125 ühtnijanke, kaikid heid mugažo rahvaz valičeb videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Mi meles, se i keles. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mina andįin hänele hiinad, hän zavodi söda i tüüništįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mina dogadin, mida hän sanįi i el’genzin, mise ken-se posadeläjišpei ozut’ meiden pertin, sikš ku üläh oli tühd’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mina dumein, hivä mise Maria Ivanovna ehti lähtta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina d’o en mušta familijid, kaikid kuctihe nimid möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina d’oksin kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina d’oksin, mise tedištada, mi tegihe siga. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina embįinu nikut el’geta, kut hän voib olda erašti lujas verdusiine, a erašti mugom laskav. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
”Mina en dä, tahtįin sinunke mända”, – sanįin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina en mušta, mise mö kil’mniižim. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina en mušta udivihe-ik mam nenile ii varastadud gostile, no sanįi: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mina hiid kändin, däi vaise tervata. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina hänele sanįin, mise nece oma školopenduzkniigad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Minai om par mugomid sapkoid... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mina kacįin i dumein, mö olem kuumen i miile anttaze kuume kouhašt d’ouhod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mina kacįin, kut hän pani kirpičad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
”Minak hän sinna kacleb?” http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Mina kniigįideke piitimįi časovn’an čugan taga, varastin, konz hö proittaze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina lendin äjak-se kniigad lavalpei i toin kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina lopin hivin ezmäižen, toižen klassan i perevodimįi kuumandehe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina läksin sen’čihe i küzįin ičemįi kelel: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
”Mina olen ak, milei oma pened lapsed”, – varaidab pästta pert’he verhid rahvast. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
”Mina olen finskii saldat”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mina olin lujas har’ganu olda mamanke rindal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mina otin kaks’ koiviižid ladvįid, koritin, puhtastin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mina paksus muštlin miide nastounicad Pepšiižen Marija Ivanovnad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mina probįin mamad uglaždaida, mise minunke nimida ii liine, a kniigad pidab kaita. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina siižin partįiden keskes i dumein, mise lähtnu om miide nastovnic Maria Ivanovna, sikš nece i teht’he. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mina sünduin Sür’gän külähä. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Mina tezin, mikš mise abutin mamale ištutada ičeze polostal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Mina uudešti mänin školanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mina vareižin, mise mam mindei zavodib laida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mindai toivotihezoi varastada lidnan hotelinno. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mindei ii nägišted. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mindei mam uglaždaib: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mindei niken ii nägištanu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Min edahamb mecha, sen enamb haugoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Minei necevozne praznik lujas tuli mel’he. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mineraližed Veded ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minerali%C5%BEed_Veded
Mineraližiden Veziden nägu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minerali%C5%BEed_Veded
Ministriden lugu ei voi olda enamba 18. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Ministrištos om 16 ministrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Ministrišt, valdkundaližed komitetad da toižed aluskundad mülüdas sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Ministru prezidents — «ministriden prezident») pämeheks äniden enambusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Minskas om Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtištusen päfater. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Minsk da erased (5) lidnad agjan alištusenke alajagase lidnrajonha, mugomid om 24. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Minsk-1 da penemb rahvahaline Minsk-aeroport; päraudtestancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Minsk-lidnan ohjastusen portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Minsk om mugažo kaikiš järedamb transportsol'm Vaugedvenämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Minsk ( vaugedvenäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Minsterstv ei holitand-ki necida problemad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Min täht Iisus pagižeb ozoitezstarinoil? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Minun korvha sanoid toi. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Minun mamale saneli Stepan-d’ad’ (Stepan Ivanovič Markov). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minun mamam oli Sel’gaspäi – Šimjärvläižes küläspäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Minun nimi om Markoi, ezitihe priha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minun pen’ Kodima публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Minun sestrijale Loninan Žen’ale bat’ ii lastnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
”Minun vanhemban poigindaman Šakįin”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Minä en huba linneškan mez’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minä en unohta sidä ni-konz! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Minä jo amu olen keitnu kartohkad! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minä kacuin lähembaižehe kukhaze, kus seižui susedoiden pert’. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Minä kaikihe sil’mihe kacun avtobusan iknaha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Minä kulin, Šimjärves om mitte-se Must Haud? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minä lujas aigoiš openzimoi lugeda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Minä lähten tägäpäi» Uz’ Zavet, (2006), с. 231; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Minä olen Ižand, sinun Jumal, kudamb toi sindai Egiptaspäi, kus sinä olid orjan. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Minä tegemoi hubakaz mez’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Minä-žo en hätkeks lähtend! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Miraflores -pert'kulu om Venesuelan prezidentan da ohjastusen radsija Karakasas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Mirandan kel' ( Lhéngua mirandesa ) om üks' ibero-romanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirandan_kel%27
Mirandan kel' om rusttel mujul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirandan_kel%27
Mirandan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirandan_kel%27
"Miraž" (6 kinozalad), "Vägestuz" ("Pobeda"), "Kalevala" da "VIP" (ned oma ühtes sauvuses), "Premjer" (2 kinozalad), "Atmosfer". https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Mir kandab vihan Iisusan läheližiden päle Uz’ Zavet, (2006), с. 250; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
«Mir»-kosmosstancii vl 1998. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir_(orbitine_stancii)
Mirnii sai lidnan statusan vl 1966. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirnii_(Arhangel%27skan_agj)
«Mir»-stancijan polhe «astrolab.ru»-kosmosportalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir_(orbitine_stancii)
«Mir»-tärtuses voib olda kaks' erazvuittušt hamad: spekulätivine da materialine ; materiališt Mirud kuctas astronomižeks Miruks (vai, harvemba, Metagalaktikaks ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Mirun lämoi Uz’ Zavet, (2006), с. 230-231; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mir (vai Londuzkund , mugažo — mail'm ) om fundamentaline termin astronomijas da filosofijas , konkretižeta märhapanendata. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Miss Universe ) om jogavozne rahvahidenkeskeine čomuden konkurs . https://vep.wikipedia.org/wiki/Miss_Mail%27m
Mi tegeb mehen paganaks? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mi tehta? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mitte aig, mugoi i mez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Mitte el’getoi laps’ om! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mitte käsk om kaikid suremb? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mitte neižne seižub čoma, minei äjal mel’he! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mitte-ni substancii, kudambal om palamižmaht, lämbitadas märitud lämudhesai; https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Mitte pauk tuleb openikoile? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Mitte-se bubarik söi. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Mitte-se laih roho ukoine hilläšti pajati jalos tuskusižen pajon. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mitte-se tundmatoi, znamasine pird tuli Kol’an eloho. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mitte taht ristit voib libuda kaikiš korktembale Uhuru-mägenpäle eskai eriližeta vaumičendata, no akklimatizacii tarbhaičese. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Mitte čoma Kiraine om! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Miččen pidäb olda ”Kipinäle” публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Miččen tarbiž olda adivole Uz’ Zavet, (2006), с. 176-177; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
– Miš? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Miše ajada Venäman röunoiden taga, rahvahanikoile pidab sada Venäman rahvahanikan röunantagaine pasport . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rahvahanikan_pasport
Miše kacta enamba, tulgat tänna . https://vep.wikipedia.org/wiki/Black_Rebel_Motorcycle_Club
Miše vepsläine kul’tur eläiži публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Miš holdub vepsläine norišt? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Miškol'c ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%C5%A1kol%27c
Miškovec ) om lidn Mad'jaranmas , Boršod Abaui Zemplen-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%C5%A1kol%27c
Miš om azj? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mišpäi nägub lopun tulend Uz’ Zavet, (2006), с. 115; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
M (m) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/M
«Mod Marsas» — pareidolijan tetab ozutez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pareidolii
Modas vai dizainas vintaž -termin znamoičeb enččen epohan originaližed modižed kalud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vinta%C5%BE
Mogoton -mägi om korktembaine valdkundas (2438 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Moisejan kirj • 2. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Aigkirj
Moisejan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/4._Moisejan_kirj
Moldov alajagase 32 rajonha ( rom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan etnolekt ( moldovenească , молдовеняскэ ) om romanijan kelen dialekt, kudambal pagištas Moldovas da Dnestranrandas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldovan_etnolekt
Moldovan kaikenaigaine ristitišt vl 2014 vilukun 1. päiväl ( Dnestranrandata ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti -mägi, 429 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan kirjkel' om latinan da kirilline kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldovan_etnolekt
Moldovan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovan suvembaižes čokkoimes om 200-metrine Dunai -jogen randan pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovas elädas moldavijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldov vai Moldavii ( rom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Moldovа ), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund ( rom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Molembad kodid sätas käskusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Molembad napriba kaitas kopaten hiles, no saksalaižed löuziba Anatolijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Molibden ( Mo ) om 42nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Molibdenan kristalline pala ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Molibden om harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Monarh om koumiden tobmuden sarakoiden pämeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Monarh paneb päministrad da ministrid radnikusile valičendoiden parlamentha kacten. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Monoteistižiš religijoiš ( hristanuskond , islam , iudaizm ) Jumal om Absolütan personofikacii, transcendentine ülembaižen realižusen avaiduz, i ližaks Hän om ühthine da üks'jäine, ei ole Hänen pojavid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumal
Monoteizm ( grek. μονος — üks', θεος — jumal) om religine el'genduz, miše om vaiše üks' jumal , vai miše Jumal om üks'jäine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Monoteizm
Mordovijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1995 sügüz'kun 21. päiväl Mordovijan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan, da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialižed lehtpoled tobmuden aluskundoiden portalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkund om olmas vl 1930 vilukun 10. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Mordovijan parlament om Valdkundaline Nevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Moskv , Piter , Novosibirsk , Jekaterinburg , Alanovgorod (Alauz'lidn) , Kazan' , Čeläbinsk , Samar , Omsk , Rostov Donal , Uf , Krasnojarsk , Perm' , Voronež , Volgograd . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Moskv-Siti päiväl... https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Moskv Venäman lidnad Venäma Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Moskvan agj Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan Kreml' da Rusked torg , toižed kul'turan da arhitekturan muštpachad mülüdas UNESCO :n Man jäl'gusen nimikirjuteshe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1995 kezakun 28. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan administrativine jagand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvanjogen nägu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Moskvan prefekturiden pämehed taughudas ohjastusen rados ministriden rangas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskvan_rajon_(Piter)
Moskvan sijaduz om Päivnouzmaižen Evropan alangišton keskuses, Okanjogen ga Volgan jogiden keskes, Moskvanjogen keskjoksmusen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan uzištused (newsmsk.com). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskvan valdkundunivestitetan alusenpanii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov_Mihail
Moskvan üks'kodine parlament om Lidnan Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv jagase 12 ümbrikoks: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv, kudambad ei ole jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv-lidnan Duman ištundsija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv-lidnan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv-lidnan pämehen da ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv mülüb Man 10 järedambiden lidnoiden nimikirjuteshe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv om Venäläižen Federacijan da Evropan kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe: vl 2015 vilukun 1 päival Moskvan eläjiden lugu om 12 197 596 eläjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv om Venäman znamasine turistine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv om mugažo jalos znamasine transportsol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv om valdmererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Moskv ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Mswati III ; sünd. 10. sulaku 1968 , Svazilend ) om toine da nügüdläine Svazilendan kunigaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Msvati_III
Muga i elim”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Muga i tundištimoiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Muga kaik ühten enambad naturaližed lugud jagase palatomikš da palakahikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Muga kut mö d’okselim, vändim, a oli letema, kaik rüünad okopas valihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Muga lopihe miide vänd, i mö läksim kodid möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Muga meletan karjalan-ki ke-len polhe. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Muga mina zavodin opetaste kuumandes klassas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Muga oli i kolhozįide aigan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Muga oli jatktud kirjkelen tradicii. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Muga oli sija, mise sötta lapsid longel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Muga sättud udes Sur' Kitaine sein erigoitaškanzi Keskmäižen Valdkundan kalaidajiš varvarišpäi [7] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Muga 13-voz'ne In Čžen vl. 246 edel m.e. varastamata sai Cinin vanan valdištint. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Muga ühthine keskustoittud valdkund oli sündnu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Mugažo Anna lujas edeni agressijan openduses, no üks'-se kaikiš suremban tondan psihologijaha oli lapsiden psihologijan (nece nänen edessatuz om ühthine Melani Kläinanke ) i lapsiden psihoanalizan sädand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Mugažo AÜV:oiden dollar (USD) Kariban meren departamentoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Mugažo Leningradan agjan Lomonosovan rajonan ohjandusen aluskundad sijadase lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Mugažo Nencan avtonomine ümbrik mülüb sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Mugažo Pohjoižvoinan (1700 - 1721) jäl'ghe Venälaine imperii sai maid Baltijanmeren randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Mugažo agjan päivlaskmaižed joged (penes tahos) oma Ojatin ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Mugažo ei voi olda ustavzoitand kovemb, mi se, kudamb voiži olda sen aigan, konz oli tehtud paha tego. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Mugažo .eu kuti EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Mugažo .eu kuti EÜ :n ühtnii; .frl Frizii-agjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Mugažo .eu kuti EÜ :n ühtnii; .gb -domen om kävutamatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Mugažo hän tetab kut « Captain Hollywood Project »-kollektivan vokalist. https://vep.wikipedia.org/wiki/C._C._Catch
Mugažo jagadas valdkundad koumhe statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Mugažo jättihe imperatorižen kirjoiden keraduz da Cinin ohjastajiden aigkirjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Mugažo kaik enččed valdkundan prezidentad oma Senatan ühtnijoikš ičeze elon pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Mugažo kazahan kel' kävutase oficialižiš kosketusiš kazahlaižiden eländsijiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Mugažo lidnas om 18 territoriališt nevondkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Mugažo lidn om Leningradan agjan da erasiden Venäman valdkundaližen tobmuden aluskundoiden sijaduztahoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Mugažo niid erinedas jäntkiden lugun, korpusan forman, diapazonan, augotižlibundan (valdkundan hamas) mödhe da m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gitar
Mugažo oficialižeta valdkund alajagase 8 statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Mugažo om lehm i toižed živatad tanhal”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mugažo om 3 merentagašt territorijad Kariban meres , niil kundoiden statusad oma ( Boneir , Sint Estatius , Sab ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Mugažo om meriröunoid Grenlandanke ( Danijan avtonomii) pohjoižpäivnouzmas da Francijanke ( Sen Pjer da Mikelon -territorijanke) päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Mugažo reboid oma nühtajiden — villän kulutajiden — znamasižed söjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Mugažo sen termin hal'g kävutadab londuseližen elämižümbrišton tärtuses (kaik, miše ristitud ei tegigoi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Londuz
Mugažo se om Udenman provincijan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Mugažo se om Vil'nüsan agjan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Mugažo se om ühtennimižen agjan (lenan) administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Mugažo se punose ümbri ičeze värtmudes da tegeb kogonaine punond 23 časuiš 56 minutoiš i 4.091 sekundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Mugažo sihe voidas mülüda veresed, marinuidud vai räkištadud manplodud , vihandused, sagud , bekon . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hot-dog
Mugažo sil pagištas Argentinas da Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Mugažo suvenirfabrikad da kaks' sugasižharjoiden fabrikad oma olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Mugažo tinan , nikelin , magnijan , vas'ken da hroman löudmižsijad seištas koskmatomikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Mugažo valdkund alajagase 8 planiruindan regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Mugažo valdkund alajagase 5 statistižhe regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Mugažo valdkund alajagase vidhe statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Mugažo valdkundan agjoid ühtenzoittas 7 statistižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Mugažo voz'sadalpäi 19. lidn jagase päivlaskmaižhe ( Vestkanten ) da päivnouzmaižhe ( Ostkanten ) polihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Mugažo vspäi 2000 valdkund alajagadas 5 statistižhe regionha ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Mugažo «vänd»-termin kävutase kaluiden vai programmoiden keradusen znamoičendale, kudambad oma märitud ningoižen radmižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4nd
Mugažo .yu kuti enzne Jugoslavijan valdkund-ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mugoi küläs eloine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mugoi kü om! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mugoine arvnimi oli olnu vhesai 1912 — Kitain imperijoiden lophusai ( Sin'hai-revolücii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Mugoine mär abuti Cinin imperatorale sijata alištadud valdkundoiden elitoid varmdan sil'mišpidandan alle. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Mugoine nimi muštpachal om Puškinan poeman mödhe, todeks se om tehtud bronzaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27kne_raccastai
Mugoižed likujad kirjištod oma sättujad peniden i edahaižiden eländpunktoiden täht, kus järgeližen kirjišton sädand ei ole azjanmödaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Likui_kirji%C5%A1t
Mugoižed rikojad tegiba äi imperatoran rikondnaprindoid hänen elos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Mugoižen soližen partijan edestajad kuctas solistaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Solo
Mugoižen-žo kuvan lahjoitihe Rürik Loninan leskiakale Anna Petrovna Loninale. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitadas valdkundad Azanijaks , ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiš jäl'gusišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Mugomad fil'mad tobjimalaz ei märičegoi masskinopigedele: niišpäi ei varastagoi surid satust vai erilišt originaližust miš-se. https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
Mugomad järgvaličendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Mugomad smailuded znamoitas ristitun emocijoid, mimikad, žestoid, tegendoid da olendoid da völ erazvuiččid personažid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Mugomad stabiližed substancijad putuba londuses madaliden temperaturiden olendoiš tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
”Mugošt edel ei saudud, da tulijas-ki aigas niken ei sauvo.” http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakizi_vep.html
Muhaitusel čomištoitad! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Muharbek Dikažev radab sen ezimehen vs 2014 kezakuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Muhoiženke, äjal veslas, kuti pajon pajatab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Muiktusiden vezinikan likujad atomad voidas vajehtuda metalloiden atomoidenke; siloi sündujad solad , kudambihe mülüdas metalloiden kationad da muiktuzjändusiden anionad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Muiktuz om himine ühtnend , kudamb voib antta vezinikan kation (m. n. Brönstedan muiktuz ), vai ühtnend, kudamb voib otta ičheze elektronine par kovalentižen sidon sündumiženke ( L'juisan muiktuz ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Muil om kova vai nozol produkt, kudamb kävutase kut kosmetine abutuz ( tualetmuil ) vai kut kodihimijan abutuz ( ižanduzmuil ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
Muite-ka kodihe kohtha tuli, ühtes lehmidenke... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Muite, ni-konz en olend sigä. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Muju Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Mujumetalloiden kivendoid om äi Andiš ( antimonii , arsen , cink , hahktin , molibden , tin , vas'k , vismut , vanadii , vol'fram ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Mujun harakteristik märičese fiziologižen nägemižmujandan pohjal da rippub fizikan, fiziologijan da psihologijan faktoroišpäi: ristitun individualižuz, spektran mülünd, mujun da loštusen kontrast vauktusen purtkidenke ümbrištos, toižen materialižen objektan olend olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Muju om elektromagnitižen sädegoičendan kvalitativine subjektivine harakteristik optižes diapazonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Muloi Uzbekistanan ristitišt ližazi 495,1 tuhal eläjil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Mului (lankteb Keskmerhe ) da Sebu (lankteb Atlantižhe valdmerhe ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Murat Kumpilov radab sen päministraks vspäi 2008. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Murenz’ st’oklįid iknįiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
– Mureta? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Muridus ) om imetaiživat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Murmansk alajagase 3 administrativižhe ümbrikho: https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Murmanskan agj ; 23:47 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Murmanskan agjan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1997 kül'mkun 26. päiväl Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo vodel sulakun 24. päiväl da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjan gubernatoran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agjas om kuz'toštkümne lidnad da 12 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agj om olmas vl 1938 semendkun 28. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agj sijadase Kolan pol'sarel (agjan pindan 70%), mugažo lähižil saril da territorijoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmanskan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Murmansk seižub Murmanan randal , Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Murmansk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Mustad koirad vauktaks ei voi pesta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Mustaha Haudaha – mugoi sur’ must reig mas. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Mustburan sugun pohjal sädihe äi toižid suguid: platinakaz, bakurianine, dakotine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Mustela erminea ) om Nädenvuiččiden sugukundan arvokaz karvakaz mec živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Must härgaine om lujas joll'akaz, hot' äjak vet anda, ka kaiken job (küuduk). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Mustmeri ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustmeri
Mustmägi alajagase 21 municipalitetha ( mustm. opština ) da sen ližaks 2 lidnümbrikho Podgorican südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin Konstitucii parlamentan oficialižel saital (skupstina.me). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin Konstitucijad vahvištihe vl 2007 redukun 20. päiväl [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin ohjastusen pert' Podgoricas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin parlament ( mustm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin päeksport om alüminii , teraraudad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin toižed surembad lidnad (enamba 20 tuh. ristitud vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägi om mavaldkundröunoiš Horvatijanke päivlaskmas (röunan piduz — 14 km), Bosnijan da Gercegovinanke lodehes (225 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas da Kosovonke [6] suvipäivnouzmas (ühtes 203 km), Albanijanke suves (172 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägi tedišti Kosovon ripmatomut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägi vai Montenegro ( mustm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Mustmägi-valdkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Must reig om agj avarudes da aigas lujas suren gravitacižen pöudonke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Must_reig
Must variš (vai kron'a ) ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Must_vari%C5%A1
Musul'manad anastiba Marokon territorijad VII voz'sadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Mutnik — pakssil'mäine not maimkalad püdamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Muzei oli avaitud vodel 1967, a Rürik Lonin oli sen pämehen 2001 vodhesai. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalonin_vep.html
Muzejad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Muzejan augonpanii om Rürik Lonin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Muzejas oma 6 000 ozuteluzkalud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Muzikan avtor — Aleksandr Beloborodov , venäkel'žen tekstan avtorad — Armas Mišin da Ivan Kostin , suomenkel'žen tekstan avtor — Armas Mišin (venäkel'žen tekstan känduz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Muzįkad ii olnu, ka mö pajatim kaikel klassal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mušta antta sobat Jumalale. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Muštan, kut hän kohtenz’ miide kulud valenc’ad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Muštan vaise vet möto mäni parohod, a palubal siištihe nored. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Muštho mäni, mise jaslide stolovajas laval venįi üks’ vilk. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Muštho tuli vepskii pritšča: pästa čiganad päliči künduses, hän mäb suur’he čugaha, däl’gele händast pertišpei ed aja. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Muštho tulob ezmäine openduzpäiv. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Muštlosed Alevtinas публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Muštpachan avaiduz oli 18. elokun 1782 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27kne_raccastai
Muštpachan korktuz om 93 metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Joudjuden_statui
Mužik oli verdunu Piterin päle kümne vot, a Piter-se ei ni olend tenu. https://vep.wikipedia.org/wiki/10_(lugu)
MySpace vai Maispeis om populärine rahvahidenkeskeine socialine verk . https://vep.wikipedia.org/wiki/MySpace
Mäged kirjamišton mödhe Lämoimäged kirjamišton mödhe Tanzanijan mäged Tanzanijan lämoimäged Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Mäged ottas enamba koumed nelländest valdkundan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Mäged ottas territorijan kaks' koumandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Mäged ottas 93% valdkundan territorijad, se azj tegeb infrastukturad kal'hemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Mäged seižuba 5 klimatižil vöil (ekvatorialine, subekvatorialine, tropine, subtropine da ven). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Mäged sijadase koumil pordhil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Mägekahad Francan Iosifan ma da Uz' Ma mülüdas agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Mägel om nägubid pautkid da agj . https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi
Mägenpäd oma Tanzanijan territorijas, sen homendezbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Mägenpäiden harakteran mödhe niid jagadas gruppihe: pikanvuiččed, platonvuiččed, kuplonvuiččed da toižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi
Mäges seištas pohjoižpoles da päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Mägiagjan čomakulus palas... https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Mägiden korktusil enamba 1500 metrad voib panda halad öidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitaba -25 °C, a tal'veližed -40 °C, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Mägikarabahan respublikan prezident om Bako Saakän . https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gikarabahan_respublik
Mägikülä ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Mägi om rel'jefan pozitivine form. https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi
Mägi otab läz 70 x 50 km pindad, vai 388 500 gektarad [5] , sijadase 340 km suvehe ekvatoraspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Mägisel'gad Andad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Mägisel'gad Gimalajad Butanan mägisel'gad Indijan mägisel'gad Kitain mägisel'gad Nepalan mägisel'gad Pakistanan mägisel'gad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Mägisel'g seižub päivnouzmpolehe lidnaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Mägitazangištod, platod (Pun, Al'tiplano) da alangod venuba niiden keskes, kaikiš surembad niišpäi oma Perus da Bolivijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Mägitazangišt otab 90% valdkundan pindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Mägiš elädas berberad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Mä humaloičen, sinä – pahoid azjoid teged? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mäkušk, nižunik — vauged leib, nižuleib. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Mänd’he edelaze i miide zan’atijad školas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mäneb himine reakcii ; https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Mänen minä randale... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mänetab enamb 100 vot (vlpäi 1903 ) Francijas , heinkun aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tur_de_Frans
Mängam nügüd’ kodihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mäni enamb kud jo neciš matkaspäi, a kaiken muštase. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mänin siriči časovn’ad, kudamb siižįi dorogad möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mäni 1942 voz’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Män’d’he hilläs, hö d’o el’getihe, mise niken hiile vastust ii anda. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mäthas – kukiristti. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mäčhu pöudol vätas prihad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
México ), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad [2] ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Mö dogadim, mise nened finnad ol’d’he razveččikad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mö dumeim, mise hö ajetaze siriči, no hö seižutihe miideke rindal. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mö dätim vädrad kartofinanke i läksim d’okste Kabakaššen pertinno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mö d’oksim tagan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö d’o tezim finskijan alfavitan, openzimįi kuumandes klassas, hivin lugim i kirjutim d’o. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mö el’genzim, mise nece ii oldut partizanad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö em el’getud i dumeim, mise voin tuli kahtespei pol’espei: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mö ezmäks dumeim, mise siid liineb bol’nič. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Möhemba, feodaližen rouhusen tagut, se jagase paloihe — ičenaižihe ruhtinazkundoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Möhemba nimitihe sidä Kolimsk:aks , sid' nügüdläižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Möhemba ningom margarin möd’he loukas, antihe ilma karteižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Möhemba vepsläižed kadoiba mirun kartalpäi sadoikš vozikš, sen aigan venälaižed zavodiba kucta kaik baltianmeren suomalaižid rahvahid čudikš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamaailmalla_vep.html
Möhemb hö lübutihe ülähaks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö hiid ahavįičitim, i hö zaimdihe ičeze sijad pertiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mö ihastįim, mise pertiš möst oli spokoi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mö kacįim tuskanke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mö kaiken lendim ülähaks, i mam otihe radoho. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö kogolaze d’oksim klassaspei, ken okopaha, a ken d’oksi kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mö kävutam «plazm»-tärtust, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Mö läksim kacmaha, kut Pepšiine Stepan Dan’šiizen pertin teggob školan täht. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Mö mamanke pagižim vepsäks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö nägištim, mitte nece čoma ma om. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mö olem kacnuded, mi om tehtud heimolaižiš keliš. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Mö olim holenke, mise hö mijal hätkestudaze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Mö olim matkas Al’pan mägiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mö otim labidon i kartofin polostan taga, randal rihačunke zavodim kaida houdan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Mö otim sumkad, panim sinna tomaižed i läksim kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mö pagižim kinoho nähte. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Mö tahtoim vaiše el’gendust meiden-ki azjoiš, ecim tügedust. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mö tulim uksenno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mö tundištimoiš minun sebranikan vanhembidenke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Mö vareižim, mise mest zavottaze bombitada. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.), sen lähembaine lidn om Jarčalli suvipäivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Mülüb « Avialesoohrana »-organizacijaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodehline_aviabaz
Mülüb Benelüks :ha ühtes Bel'gijanke da Alamaidenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Mülüdas sel'gitezvajehnikad i tematižed sanoiden bazad specialižen vaihišton kändmižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Mülüi Kobenclid -heimho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobencl%27_L%C3%BCdvig_fon
Mülü — 108 km 3 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Mülükund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Mülükund oli Diter Bolen , Rol'f Köler da Mihael' Šol'c . https://vep.wikipedia.org/wiki/Blue_System
Mülükund om Jelena Temnikova , Ol'ga Serebräkina i Anastasija Karpova . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serebro
Mü ( Μ , μ ) om grekan kirjamišton kahtenz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC
N'jired'jhaz ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%27jired%27haz
N. Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
N. Abramov // Karjalan Sanomat. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
N. Abramov // Kodima. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
N. Abramov // Oma mua. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
NSTÜ:n Kupk: https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
NSTÜ:n Superkupk: https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
NSTÜ:n aigoiden lidnalaižiden legendiden kogoduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidnalaine_legend
NSTÜ:n čempionat: https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
NSTÜ :s avtobusoiden populärine model' oli LiAZ-677 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Nacein, kaiked minun elod void ümbrikirjutada ühtel sanundal — minä radoin lapsidenke!». https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
– Nacein, teil om hüvä ma, sanuin, a iče sön da sön kurkuid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat :aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Nadežda Dorofejeva radab Komin Tazovaldkundan Valdkundaližen Nevondkundan ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Nagištim, ozutihe kuumen finnįid velosipedįil, hahkįiš sädįiš. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Nagrhen sötmižsortad nimitase turnepsaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Nagrižpirg — pirg nagrhenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Nagr om üks' ristitun reakcijoišpäi jumorha vai kučuteshe , kudamban avaidused oma specifižed kulundad i modon lihasiden da hengimižapparatan instinktivižed likundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagr
Nahkan mujutuz om jalos erazvuitte mujul (tuhk-sinivauvhaspäi rusttahasai) da läipoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Nahkan mujutuz om mimikrine: tal'vel se om puhtazvauged, kezal - kaks’mujuine — hibjan üläh om ruskedbur, a alah om pakuižvauged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Nahk om sel'grodaižiden organizman irdkatuz, kudamb kaičeb hibjad painusišpäi i ühtneb hengaidushe , termoreguläcijaha , vajehtamižihe da äjihe toižihe processoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nahk
Naida i mända mehele voib vaiše molembiden poliden täudenke i joudajanke tahtonke. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Naimiženmurendusen da naimatomiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 47-48; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Naine' om naižsugun aigvozne ristit , üks' kahtes suguspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Naine
Naižed, kudambad oliba Iisusanke Uz’ Zavet, (2006), с. 152; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
"Naižiden" konfiguracijan üks'jäine A7V (vaiše pul'kančudimidenke), no kezal 1918 se oli ližatud juraižimel. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Naku ninga. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Naku om fobijoiden nimikirjutez ( amuižgrek. kelespäi φόβος — "varu"), kudambad oma realižešti tundištadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fobijoiden_nimikirjutez
Namibii: geografijan andmusiden profil' nimitusen variantoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibii , oficialižikš Namibijan Tazovaldkund ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibii om mavaldkundröunoiš Angolan (röunan piduz — 1427 km) da Zambijanke (244 km) pohjoižes, Botsvananke päivnouzmas (1544 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1005 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibii: surembaižed lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan man keskuses om mägitazangišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan ohjastusen keskuz — Tintenpalast Vindhukas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan päeksport om metallad (50%: radioaktivižed metallad 16%, cink da sen ühthesuladused 14%, uran da torii 13%, vas'k da sen ühthesuladused 7%), kala (17%), almazad (14%); toine eksport — vinmarj da izüm (3%), lehmänliha (3%), olud . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijan tobmas palas om räkän polhe da kuivan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namibijas elädas namibijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Namib -rahvahatoi ma levigandeb keskuzplaton päivlaskmha, Kalahari -rahvahatoi ma levineb keskuzplaton päivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Napoleonan kaum Invalidoiden pühäkodiš om nugüd’ Parižan armaz muštpacaz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapariisi_vep.html
Nar'jan Mar om lidn vodelpäi 1935, sijadase Pohjoižen nabapirdan taga, Pečor -jogen alajoksmusen randal, 110 km Barencan meren randaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nar%27jan_Mar
Nassau (mugažo anglijan kelel ) om Bagaman Sariden pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nassau
– Nastoi, Nastoi... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi jo amu ei olend ningoižes hüväs meles. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi kaiken pajati da pajati. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi levedas muhahti i sid’ tariči prihale: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoil om toine hol’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi lopi ezmäižen pajon i augoti toižen, sid’ koumanden... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi löuzi ičeleze sebranikoid irdal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi navedib pajatada. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Nastoin i tuli kacmaha tundmatomaha neičukaižehe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoinnoks, i ni-ken ei kacund ani hänen polhe-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi pani päle mamoin levedan kaglpaikan i oti gitaran. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Nastoi pigai putui kodihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi starinoiči sestrijan polhe, i siloi neičukašt pästtihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi vaiše furskahti. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastoi vastsi egläi susedkujos. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nastovnic Sel’ma tuleskel’ ehtkįčel i voideskel’ milii pahkad miččel-se mustal haižukahal mazil. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nastovnic kacįi, a mö uberim ümbri školad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nastovnic lopi vändandan i küzub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Nastovnic lugi i zavodi antta kaikuččele lapsele ühten pačkan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nastovnic mäni ezmäine, tegi sukside d’al’gen, a hänen taga d’o mäni kaik klass. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nastovnic uugot’ mindei ecmaha galušin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Nastovnic vidno lujas us’k D’umalale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nastovnic vändab pianinol i kacub, ken kut pajatab. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Natal'ja Glebova , konkursan vägestai vl 2005. https://vep.wikipedia.org/wiki/Miss_Mail%27m
Natalia Anhimova om tehnu kirjan vepsän muzejan fondiš (2003). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
National Assembly ), mülüb 72 deputatad (heid kaik rahvaz valičeb 5 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
National Council ), mülüb 26 ühtnijad (heid valitas agjoiden suimil 6 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Natrii ( Na ) om 11nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Natrii om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Nauman kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nauman_kirj
Navedi hän kundelta sarnoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Naxçıvan ) om Azerbaidžanan tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nahi%C4%8Devan
Nazarova Margarita (cirkartist) „ KinoPoisk “ -saital (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Nazarova_Margarita_(cirkartist)
Ndžesuti-mägi Drakonan mägiš om ülembaine pä valdkundas, 3410 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Nece akt de facto tedoti Kanadan ripmatomut Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Nece balet oli kirjutadud Dägilevan "venäläižiden sezonoiden" täht Parižas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Nece bareljef om mugažo üks’ tärktoiš Vepsän kul’turvoden azjoišpäi. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Nece ei anda kaclijale (vändajale, lugijale) tedištada kaiked ičevägel i anastab hänelpäi mel'hüvüt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Spoiler
Nece ei ole sinun azj. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece ei znamoiče, miše keles ani ei ole pit'kid sanoid, no niid pagištes kävutadas harvašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Nece element om aktivine himižešti vaiše keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Nece element om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Nece emigracijan process zavodihe Suriden geografižiden avaidusiden aigaspäi völ. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Nece fil'mdand linni kaikiš kal'hembaks Kitain istorijas sil aigal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Nece fond tegeb toižid-ki äikeližid projektoid: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Nece graffitin alatip om populärine kaiked mail'madme, hot' jäl'gmäižen aigan se tuleb lanktushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graffiti
Nece grupp pästi ühtinnimižen singlan 2006 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Enjoy_the_Silence
Nece järv om videnz' surtte Evropas (3558 km²). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Nece kategorii om nügüd' pall'az. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:%C4%8Cuta_poi%C5%A1
Nece kel' om unikaline, sikš miše siš ei ole luguvaihid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Nece keraduz om pandud UNESCO :n mail’man kal’huziden nimikirjuteshe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas : https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Nece kirjutuz ei ole kirjutadud lophusai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Nece kirjutuz om Vepsän Vikipedijan hüvä kirjutuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ciolkovskii_Konstantin
Nece kirjutuz taritas čuta poiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ablon:Delete
Nece kontinent om üksjäine, kudambal om vaiše üks' valdkund — Avstralii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(kontinent)
Nece kävutai om bot , kudambad ohjandab kävutai Hercule ( talk ). https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4vutai:HerculeBot
Nece kävutai om bot , kudambad ohjandab kävutai Hugo.arg ( talk ). https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4vutai:Idioma-bot
Nece küzund om sanu nevondišton tügedusen. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece lehtpol' toižetadihe 30. eloku 2015, aigal 19:01. https://vep.wikipedia.org/wiki/10_(lugu)
Nece lehtpol' toižetadihe 23. heinku 2015, aigal 22:01. https://vep.wikipedia.org/wiki/Abu_Dabi
Nece lehtpol' toižetadihe 12. keväz’ku 2016, aigal 08:36. https://vep.wikipedia.org/wiki/Relander_Lauri_Kristian
Nece lehtpol' toižetadihe 13. kezaku 2015, aigal 01:58. https://vep.wikipedia.org/wiki/2012_DA14
Nece lehtpol' toižetadihe 15. kül’mku 2014, aigal 21:45. https://vep.wikipedia.org/wiki/11_(lugu)
Nece lehtpol' toižetadihe 11. reduku 2014, aigal 20:16. https://vep.wikipedia.org/wiki/8_(lugu)
Nece lehtpol' toižetadihe 20. semendku 2013, aigal 15:15. https://vep.wikipedia.org/wiki/.al
Nece lehtpol' toižetadihe 15. sulaku 2014, aigal 15:52. https://vep.wikipedia.org/wiki/1885
Nece lehtpol' toižetadihe 30. sügüz’ku 2013, aigal 09:26. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamaiden_valdkundznam
Nece lehtpol' toižetadihe 19. tal’vku 2015, aigal 10:52. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Nece lehtpol' toižetadihe 15. uhoku 2015, aigal 14:25. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Nece lehtpol' toižetadihe 14. viluku 2014, aigal 15:27. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ciolkovskii_Konstantin
Nece lihansöi eläb mustkavag'kor'biš, taigas, hot' se voib vastata mugažo mägimecoiš, erašti mecstepiš da mectundroiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Necel kelel pagištas Brazilijas ; pagižijoiden lugu om läz 420 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Necel kelel pagištas Francijan Bretan' -provincijas; pagižijoiden lugu om läz 270 000 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bretanin_kel%27
Necel kelel pagištas Kanadas i AÜV :an pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Necel kelel pagištas Men-sarel ; pagižijoiden lugu om 1689 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Menan_kel%27
Necel kelel pagištas Turkanmas da Kipras ; pagižijoiden lugu om läz 65 millionad ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkan_kel%27
Necel kelel pagištas Venesuelas da Kolumbijas ; pagižijoiden lugu om läz 325,000 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Guahir_(kel%27)
Necel kelel pagištas Šotlandijas ; pagižijoiden lugu om läz 92 400 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandijan_kel%27_(kel%27tine)
Nece lugu om jagamatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/11_(lugu)
Nece lugu om palakaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/10_(lugu)
Nece metall ni-miččiš arvoimižiš ei reagirui muiktusidenke, eskai kaikiš vägevidenke (ozutesikš, carin vodkanke ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Nece naprind jäi jäl'gusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Necen kirjutesen avtor-ki ei vaiše kacujaks tulend. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Necen majakan lämoi oli lujas tarbhaine laivajandale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Necen meczonan polišk mülüihe tropikoihe , nelländez om Pohjoižmapoliškos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Necen nägišti Filähine babšii i d’oksi kidanke: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Necen projektan päprincip ei pidäde kel’he süvendamižes vai kel’he kut abstraktižehe predmetaha kacumižes, a siš miše nägištada kut kel’ eläb, radab, kut sidä valitas. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Necen päivän mugažo ajab « Venälaine marš », venälaižiden nacionalistoiden jogavoz'ne miting [2] [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Necen radmižen aluz om faktoiden keradamine, niiden kaikenaigaine udištamine da sistematizacii, kritine analiz, i — necil bazal — uziden tedoiden vai ühthevendoiden sintez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tedo
Necen radon mam doveri mili. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Necen ”tökalun” abul voiškandeb analizoida mugoižiud oloid, kut: a) kelen erazvuiččid vajehtesid, b) eriladuižiden kel’-kesknikoiden kävutandad erazvuiččiš situacijoiš; c) keliden elovägen, kaičendan, kadondan küzundoid. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Nece näguz voib nähta kezal Man pohjoižes (sidä kesken agjoiš, kus Vepsänma sijadase). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96_(aig)
Nece nägįihe händast möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nece oli amu, hö eliba sigä vigvamas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Nece oli azj posadskijid huliganįid, finnįid ved’ posadas ii olnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Nece oliba näl’gvoded i ristituile i živatoile. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece oli ezmäine Tal'volimpiad , dai toižed Olimpiadvändod (jäl'ges vn 1980 Kezaolimpiadad Moskvas ), kudambad ajiba Venäman territorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Nece oli jo 1910 voz’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece oli likub kuva. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece oli lujas huva ižand. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece oli lujas korged pert’ vįškanke, kus eletihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Nece oli parahim miide vändon sija. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Nece oli penikaine pertine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece ol’d’he erazvuiččed upražnenijad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Nece om Piterin kahtenz' surtte rajon territorijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Nece om Piterin kaikiš suremb rajon territorijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurortan_rajon_(Piter)
Nece om Piterin toine rajon ristitišton mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalininan_rajon_(Piter)
Nece om aktivine himižešti galogen . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
” Nece oma školkniigad”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Nece om ezmäine Lacuna Coil:an ballad, kudamb om pästtud kut singl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Within_Me
Nece om ezmäine domen kirilližel kirjamištol Internetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/.%D1%80%D1%84
Nece om ezmäine fil'm kinematografan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radajad_l%C3%A4httas_%22L%C3%BCmjer%22-fabrikasp%C3%A4i
Nece om ezmäine muzei Venämas , om tehtud Suren Petran käskön mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kunstkamer
Nece om kaikiš amuižemb tazovaldkund mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Nece om kaikiš järedamb laividen sauvoi mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Nece om kaikiš pit'kemb kahtiden valdkundoiden röun mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Nece om kaikiš populärižemb nardtip . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCh%C3%BCdad_nardad
Nece om kaikiš suremb fjord Evropas i toine mail'man fjord suruden mödhe (jäl'ges Skorsbi -fjordad Grenlandijan päivnouzmaižes randištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sognefjord
Nece om kaikiš suremb živat mail'mas i, aigoin, kaikiš suremb živat, kudamb om konz-ni elänu Mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sinine_kit
Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (318 millionad ristitud) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Nece om kriminaližiden gruppiden "kanz", kudambal om ühthine organizacii, struktur i ičtazvedandan kodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mafii
Nece om kristalližen jän hoik šoid, kudamb katab man i kaluiden pindad mahusen negativižen lämusen, vähäpil'vekahan taivhan i venon tullein aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hala
«Nece om minun armaz Poig, kudamb om minei mel'he» [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Nece om minun kil’bet’”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Nece om mägiden eläjiden ümbrikirjutand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Nece om petustuz, hot' erašti ned todas-ki ičeze pezaha negloiš lehtesid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neglik
Nece om päkategorii Vepsän Vikipedijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:P%C3%A4kategorii
Nece om toine domen kirilližel kirjamištol internetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/.%D1%81%D1%80%D0%B1
Nece om unitarine valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Nece om valdkundan alištusen lidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Nece om valdkundan politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Nece om znamoičendoiden lehtpol' (kosketused) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aldan
Nece om üks'jäine galatik (tetabižišpäi nügüdläižen aigan), kudambas elo om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maidte
Nece pagin om informacine nimikirjutez . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fobijoiden_nimikirjutez
Nece pajo om mülütud „ Windows 8 “-operacižen sisteman reklamas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lenka
Nece pajo om änetud äjiden edestajidelpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Enjoy_the_Silence
Nece pert’ oli ani uzikaine, verez, čomin mujutadud, puhtaz. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Nece process vedäb sädegoitushe, kudamb spektr sättub noustatadud gazale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
(Nece) putub kuti kana kapkehe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece pätind motiviruidihe sil, miše üksjäižen oficialižen valdkundkelen Karjalas om venäkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Nece rad oli düged, mäni hilläs, no ehthassai kaik oli tehtud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Nece roman, kudambas om äi avtobiografižid pirdoid, toi Hamsunale mail'man hoštusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4l%27g_(roman)
Nece tradicii jäb vajehtamata vspäi 1229. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Nece vahvištuz erasidenke lähenemidenke ühtes om kožui nügüdläižen tedokacmusenke nelliden aggregatižiden substancijan olemižiden poliš, i plazmale, tetpas, lämoi om sättui. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Nece valdkund šingoti südäitukuine azegišt , a sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Nece valdmeri oli hätken olnu "vauktan läipan" kartoil, i vaiše XIX vsadan toižes poles sidä zavodihe tedoita intensivižin. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Nece vanh mez’ navedi väta kantelel irdal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece vei händast konfliktannoks katoližen jumalankodikundanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Galilei_Galileo
Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Nece znamoičeb, miše pozitivižiden i negativižiden vägitadud henegiden mülündkinktuded tuleba ani kohtaižushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
(Nece) ümbri keles punose. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nece-žo kukkaz fotol « Mars Global Surveyor »-stancijaspäi vl 2001 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kidonii_(Mars)
Neche sistemha kaik objektad, kudambas punose Päiväižes ümbri. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Neche vastusehe, kus ezitadihe Virantanaz-epos, ühtniba mugažo Rahvahaližen ministerstvan varapämez’ Jelizaveta Haritonova i Venäman prezidentan ezitai Karjalas Aleksandr Hünninen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Neche vöndho pidi tehta kümne oiktįid batogįižid i kümne labidįšt. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Neche školha käveliba lapsed äjiš külišpäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Necida ii dumeitud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Necidä pajod ei pästnugoi pajatajan al'bomoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unborn_Love
Necil aigal ii olnu rindal ni bat’ad, ni vanhembad vel’t. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Necil aigal tuli höbo val’l’astet telegaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Necil kerdal bomb langen’ kesk posadas, rindal ii vel poleleze letud pertinno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Necil kerdal enamb küzeltihe kartofinan nähte. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Necil lehtpolil om tantoižid toižetusid Vikipedii-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Necil lipkaižel, ezimeletaden, ei ole völ nimid rahvahaližil kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platyptilia_morophaea
Necil mal hän augoti panda pertin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Necil oiktudel ei voi olda väged, konz küzünd om todeks ei politižes pahas tegos vai Ühthižrahvazkundan pätegendoid i principoid vastkaroičijas tegos. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Necil päiväl vl 1945 oli allekirjutud Akt Fašistižen Saksanman kapituläcijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4gestusen_p%C3%A4iv
Necil püüdol tiile kaikile om anttud sotk mad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Necil soitol om rahvahaline augotižlibund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skripk
Necil sotkal tö zavodit kazvatada natid ičeze täht”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Necil specialižel lehtpolel oma kaik jügutoittud failad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Failide_loend
Necil sömižel om äi toižendoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hot-dog
Necil toižel vodel hö opendase tehta kaik, mi pidab teta reboile — ozutesikš, mecata. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Necil vastusel Juminkego lahojoiči Karjalan tedokeskusen Keln, literaturan i istorijan institutale Nina Zaicevan kuvan, miččen om tehnu mugažo Eszter Torvinen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Neciš ei ole ni-midä ut. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Neciš kategorijas om 6 alakategorijad; om kaiked 6 alakategorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Aig
Neciš kategorijas om vaiše üks' alakategorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Afganistanan_lidnad
Neciš kategorijas om vaiše üks' ozutadud lehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Afganistanan_lidnad
Neciš klassas ( Liliopsida , vai Monocotyledones ) om ümbrikirjutadud 5 alaklassad, 37 kundad, läz 120 sugukundoid, enamb 3 000 suguid da enamb 60000 erikoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Neciš klassas ( Magnoliopsida , vai Dicotyledones ) om ümbrikirjutadud 6 alaklassad, 128 kundad, 418 sugukundad, läz 10 000 suguid i läz 190 000 kazmusiden erikoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Neciš küläs baboid navediškanzi Jakov-dedam i oti mehele. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Neciš rajonas eläb suomalaiž-ugrilaižid läz 47%. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Neciš tedotös hän andoi mail'man gravitacijan käskusen i mehanikan koume käskust , kudambad linniba klassižen mehanikan aluseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Njuton_Isaak
Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof Läibnic . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Nedal' om aigan märičemižen ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nedal%27
Nedalin pitte mö tegim necen radon. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ned anttas satust vaiše kahtendel vodel, a sid' kuivehtudas, no niile vajehtuseks kazdas uded seikhed juriškospäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Ned eile Suren Britanijan palad juridižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Nederlandstalige Wikipedia ) om Vikipedijan jaguz alaman kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_Vikipedii
Nederland ), täuz' oficialine nimituz — Alaman Kunigahuz ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Ned joksiba kaivuz- da tegimen südäiteidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Ned mülüdas Jävaldmeren Vauktan meren basseinha pohjoižes da Atlantižen valdmeren Baltijan meren basseinha suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Ned nägudas kuti sugiden jäl'ged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopai%C5%BE-sugai%C5%BEen_keramikan_kul%27tur
Ned oliba tarbhaižed Moskv — Piter raudten täht [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Ned oma Doru -jogi ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Ned oma agglütinativižed, niiš kaikiš ei ole sugun kategorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomalai%C5%BE-ugrilai%C5%BEed_keled
Ned oma pit'kad joged: iče Amazonk da sen äiluguižed ližajoged, a mugažo Orinokon , Paragvajan , Paranan ližajoged, Magdalen-jogi da Patagonijan joged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Ned oma tobjimalaz troposferas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Ned paindihe vozil: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkuskonn_vep.html
Ned sared oma pened, sariden tobmad — rahvahatomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Ned sijadase Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Ned södas penembid kaloid, rakuzid , gavedid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenad
Ned sünduse gaziž-pölüsižes ümbrištospäi — vezinikaspäi da gelijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Ned teorijad da gipotezad , kudambad vahvištoittas faktoil da kaclendtegoil (eksperimentaližikš), formuliruidas kut londusen da kundan käskused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tedo
Ned täuttas vihmoiden voz'aigan, se oleleb lujaks, no harvoin, sikš miše vilu Bengel' -merijoksmuz ei anda sadegile sättas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Ned veiba tedoridoid da kirjutiba kirjoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ned voidas mugažo znamoita miččid-ni abstrakcižid tärtusid vai kaluid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Ned voidas ühtenzuda i tehta aglomeracijad , kudambad voidas olda ühtenzoittud megalopolisoihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Ned znamoitas ühthe «külä (žilo) sol». https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district ) vai 3 statistižhe regionha (angl. region ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Ned ühthejokstas lühüdha Šatt El' Arab -jogehe, kudamb lankteb Persijan lahthe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Neglaine nem' jagab nenid randištoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Neglinkanno om Pionerižen organizacijan puišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Neičukaine — naižsugun laps'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Laps%27
Neičukaine om naižsugun laps' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nei%C4%8Dukaine
Neičukašt kuctihe Nastoikš, i oli hän jalos hüväsüdämeline. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Nell' raudtevagzalad oma lidnas, sidä kesken päraudtestancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Nell' sizart kustas ühthe vädrha (lehmän lüpstas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Nell' vellest ühten katusen al seištas (laud). https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Nell' vellеst ühten šläpan al seištas (laudan jaugad). https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Nell' znamasišt vajehtust oli pandud Konstitucijha (vozil 1998, 1999, 2001), sidä kesken jagamha koume tobmuden sarakoid Suharto -prezidentan (1967-1998) ohjandusen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Nellänz'päiv om nellänz' nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nell%C3%A4nz%27p%C3%A4iv
Nellänz' substancijan olemine om avaitud Vil'jamal Kruksal vl. 1879 i om nimitadud «plazmaks» Irvingal Lengmüral vl. 1928 , voib olda, « veren plazman » kartte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Nemyckij, Viktor Vladimirovič (1900- ). http://viaf.org/viaf/93939182/viaf.html
Nencan kel' om regionaline, se kävutase oficialižeks nencalaižiden elämižsijiš venäkelen kartte Nencan avtonomižen ümbrikon territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Nencan kelespäi marin kel'he Nar'jan Mar kändase Joškar-Olaks («Rusked lidn»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nar%27jan_Mar
Nencan ümbrikos , Jamalan Nencan ümbrikos , Krasnojarskan randas , Tomskan agjas , Komi Tazovaldkundas da Murmanskan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samodi%C5%BEed_keled
Nen(e)can kel' ( ненэця' вада ) om nencalaižiden kel', üks' samodižiden kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nenecan_kel%27
Nened brükad linniba kul'tazjaks [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEinsad
Nened fil'mad ei pidagoi ei arthausha ni pornofil'mha (hot' voidas pidada niiden žanroin sättujil elementoil). https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialižen praznikanke ühtel päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Nened keled oliba siloi kul'turkeled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Nened muiktused sätas vezisegoitesihe gidroksonijan ioniden (H 3 O + ) liig . https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Nened märad panihe Kitain kul'turan da ižandusen ühthižhe alushe i eläba jo kaks' tuhad vot, hot' Cin'-imperii oli lühüdaigaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Nened sured järved sijadase agjas täuzin: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Nened tedod da ühthevendod ei vaiše ümbrikirjutagoi nägujid londusen da kundan nägusid, no mugažo abutadas süjäl'gusemižid sidoid sauvomha da endustamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tedo
Nene eksponatad oma tulnuded kodimuzejan pohjaks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajershova_vep.html
Nene helmed kaik hoštaba muga ani kibed kacta. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nene joged oma Molog -jogen hurad ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Nene kundad ühtnedas 12 statistižhe regionha ( slovenijaks regija ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Nenel kelel pagištas vaiše Venämas : https://vep.wikipedia.org/wiki/Sel%27kupan_kel%27
Nene mujud erašti nimitadas völ jumalanbemblen mujuikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Nene sanad – sel’ktemb mel’! http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Nene tegod laditas Finlandias i Vepsän mal: http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Nene valdkundad oma konsulusid Habarovskas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Nene ühtnikad ühtenzoittas 5 statistižhe regionha ( serbaks статистички регион ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Neniden ioniden olemine segoiteses andab muiktad magud, ned voidas vajehtada indikatoriden muju. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muiktuz
Neniden lumekahiden mägenpäiden ezmäine johtutez oli II voz'sadas meiden erad, mäged znamoičese Ptolemejan geografižel kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Neniden planetoiden pil'vil om erazvuitte londuz, ozutesikš, Veneral om sanged pil'višt rikmuiktusespäi, a Titanan pil'ved tegese metanan vihmoišpäi lämudel −180°С. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Nenid oiktuzid i valdoid nikonz ei sa kävutada Ühthižrahvazkundan pätegendoiden i principoiden vastkaroites. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nenihe valdkundoihe Marok om sidotud kul'turižikš, istorižikš, kaikil nenil valdkundoil om ühthine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Nenil kelil pagištas Venämas , Suomenmas , Mad'jaranmas , Estinmas , Ročinmas i toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomalai%C5%BE-ugrilai%C5%BEed_keled
Nenil kelil pagištas vaiše Venämas : https://vep.wikipedia.org/wiki/Samodi%C5%BEed_keled
Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Neodim ( Nd ) om 60nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neodiman avaiži vl 1885 avstrijalaine himik K. Auer fon Vel'sbah. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neodiman löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neodim kävutadas metallurgijas, optikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neodim lujas kebnas muigotub il'mas i kändase oksidaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neodim om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Neon ( Ne ) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neon
Neon om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neon
Neptunal om 13 kaimdajad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptun_(planet)
Neptunii ( Np ) om 93nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Neptunii da sen ühtnendad oma toksižed! https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Neptunijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Neptunijaspäi tehtas plutonii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Neptun om 8. planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptun_(planet)
Nerviš oma molembad efferentižkuidud (oigetas signalid sel'aivoidespäi kädehe) da afferentižkuidud (oigetas signalid tagaze, dorsaližiden gaglijoiden kal't). https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Nerüngri ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ner%C3%BCngri
Neva ( Nevanjogi ) ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
Nevan randoil sijadase Šlissel'burg , Kirovsk , Otradnoje , Piter da äjad toižed eländpunktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
Neva om üks'jäine jogi, kudamb lähteb Ladoganjärvespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
Nevest, prostides kodinke, tuli da kosketi päč, pakiči sil armastust. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Nevondištol linneb valitud pamez’ i hänen abunikad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nevondkundaline, Raudteiden, Moskvan da Oktäbrin. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Nevondkundaline Venäma tundišti Baškortostanan avtonomijan vl 1919 keväz'kun 23. päiväl (alusenpanendan oficialine dat). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak (uroh), vepsläine Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
1991 — Nevondkundaližen Ühtnendan (NSTÜ:n) jagund i Venäman lähtend sišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz ( Nevondkundaline Ühtištuz ; ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nevondkundali%C5%BEiden_Socialisti%C5%BEiden_Tazovaldkundoiden_%C3%9Chti%C5%A1tuz
Nevondkundoiden pert' om Agjan gubernatoran, Käskusenandajan Suiman da Ohjastusen ištundsija Orenburgas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Nevondkundoiden pert' om agjan gubernatoran, Administracijan da Ezitajiden Suiman ištundsija Pskovas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
New York ) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nju_Jork
Nganasanan kel' ( ня'' сиәде ) om nganasanalaižiden kel', üks' samodižiden kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nganasanan_kel%27
Ngerulmud om penembaine pälidn mail'mas 391 eläjanke? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Nicaragua ), täuz' oficialine nimituz — Nikaraguan Tazovaldkund ( ispanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Niccan pind om läz 72 km². Eläjiden lugu oli 352,388 mest 2007 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nicc
Nicolaus Copernicus ; 19.02.1473, Torun' — 24.05.1543, Frombork ) — pol'šalaine astronom , matematikantedomez' , ekonomist , kanonik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Niiden aigan hö kävutiba kaik metodad: zorijoiden verkod, otoiden andand, elonmelevoiden nevojiden abu kaikiš Amuižen Kitain valdkundoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Niiden keskes oli äi tozi-ki hüvid meletusid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Niiden kävutamine om erazvuitte; kaikuččel lantanoidal om ičendoid, kudambad pandas märha sen kävutamižen pöudod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lantanoidad
Niiden ližaks, Ispanijan suverenižed territorijad oma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Niiden pind om 224 km². Sariden lugus om Kiži -sar', kudambal om 89 pušt arhitekturan muštpacast XV-XX voz'sadoid (časounäd, pühäkodid, küläpertidid, mellicad da aitod). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Niiden seiniden vaiše pohjoižpalan jätihe, sen pidustad oliba vahvištadud da ühtištoittud toine toiženke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Niiden veziden enambuz ei sabuta Aralmert , sen tagut Aralmeri kuivab voz' voden jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Niiden ühtištuz lujeni uden ohjastajan üksintobmut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Niikš oliba süvendused räkištamižele da kehundale jurtiden südäimes miše keitta mamontad . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Niil oma hüvä maguz da aromat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Konditeri%C5%BEed_tegesed
Niil vozil Lönnrot äjan ajeli Suomenmadme , Karjaladme , Saamenmadme (M. Kastrenanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Niišpäi ühten aigan häniče vägesti vihanikad mekal, satati händast 8 kerdad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Nikaragua alajagase 17 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan Nacionaližen Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguanjärves om sarid, sišpäi Karibižhe merhe jokseb San Huan -jogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Nikaraguan parlamentan pert' Managuas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan päeksport om kofe (19%, sidä kesken koncentriruidud — 2%), lehmänliha (16%), sagud da toižed maidproduktad (9%), merenproduktad da kala (8%), kuld (7%); toine eksport — pähkmed da voi niišpäi (5%), alkogoližed jomad (4%), rogosahar (3%), sigarad (1%), bananad (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan päjärgvaličendad, sidä kesken valdkundan parlamentha da prezidentan, oliba vl 2011 kül'mkun 6. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan pälidn da kaikiš järedamb lidn om Managua . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguan Ülembaižen käskuzkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaragua om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaragua om üksjäine järv mail'mas, kudambas elädas akulad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Nikaragua röunatab Gondurasanke pohjoižes (röunan piduz — 940 km) da Kostarikanke suves (313 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikaraguas elädas nikaragualaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nikeda ei sa kovasüdaimelišesti mokita, kovin ustavzoitta, tehta mugomid tegoid, kudambad alenzoitaižiba hänen arvokahuden. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikeda ei sa käskta ühtneda miččehe-ni ühtenzoitusehe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikeda ei sa käskta ühtneda miččehe-ni ühtenzoitusehe. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
Nikeda ei sa melenvaldal türmata, pidätada vai küksta, ajada manpagoho. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikeda ei sa pidäda orjan vai valdmatomas olos, orjanpidänd i orjanmönd om kel’tüd kaikiš formiš. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikeda ei sa sudida pahas tegos, tehtud vai tehmatomudes, kudamb ei olend pahan tegon rahvahaližiden zakonoiden mödhe vai rahvazkeskeižen oiktuden mödhe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikel' ( Ni ) om 28nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Nikel' om kattud normaližiš arvoimižiž oksidan kerthel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Nikel' om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Ni-ken ei azotand händast. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ni-ken ei ehtind tehta ni-midä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nikenel ei linne valdad ostta vai mödä midä-ni, ku hänel ei ole necidä znamad vai živatan nimed vai sen nimen lugud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zverin_lugu
Nikenel ei sa melenvaldal anastada hänen elomištod. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikenel ei sa melenvaldal anastada rahvahut vai oiktut vajehtada rahvahut. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nikola Tesla ( serbohorvatan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Nikolai ABRAMOV: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nikolai Abramov. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakylatlatva_vep.html
Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Nikolai Abramov // Verez tullei, 2014 : al'manah / toim. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Nikolai Abramov // Verez tullei : al’manah. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Nikolai Abramovan ezmäine runokirj ozuti vepsän kelen čomut i runomahtoid (1994). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Nikolai Abramov — vepsän runokirjutai, lehtezmez' da aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Nikolai Aleksejevič Klüjev ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kl%C3%BCjev_Nikolai
Nikolai Cukanov radab gubernatoran vs 2010 sügüz'kun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Nikolai FOMIN: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nikolai Kopernik ( saksan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Nikolas Koppernigk , pol'šan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kopernik
Nimida ed tege”, – sanįi mam. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Nimidä neciš deklaracijas ei sa el’geta muga, miše mitte-ni valdkund, mehiden grupp vai üks’ mez’ voib oiktuziden pohjal tehta mugomid tegoid, kudambad om oigetud heitmaha ezitadud neciš deklaracijas oiktuzid i valdoid. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Nimi om sädud « viki »- (saitoiden sämižtehnilogii) da « enciklopedii »-sanoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii
Nimituz tuleb gelan kelespäi: claidheamh mòr — «sur' mek». https://vep.wikipedia.org/wiki/Kleimor
Nimituz znamoičeb «Lo-jogensu». https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Ni-miččes oblastiš, kus eläba vepsläižed, ei ole kel’zakonad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nina ZAICEVA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nina ZAIСEVA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nina Zaiceva kirjuti doktortön vepsläižes verbas (2002). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Nina Zaicevan i Olga Žukovan "Käte-ške käbedaks kägoihudeks- kirj om ezmäine sur’ voikuiden keradiž notidenke, kus om mugažo levedad tedoezisanad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Nina Zaicevan i Olga Žukovan voikkirjan Käte-ške käbedaks kägoihudeks painduz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Nina Zaicevan runod ozutaba kodiman i ičeze rahvahan čomut. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Nina Zaicevan runokirj lapsile − 2005. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklapsille_vep.html
Nina Zaicevan tehtud 1995, 2000 vozil kahtes kirjas om pätedoid vepsän keles, sen grammatikas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Nina Zaiceva starinoiči Virantanaz-eposan sündundprocessas i sen znamoičendas rahvahaližen kul’turan täht. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Nina Zaiceva starinoiči konferencijan ühtnikoile Virantanaz-eposan polhe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Nina Zaiceva tegi suren openduzkirjan vepsän kelen grammatikan teorijas 5.-9. klassoiden täht (2003). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Ninevuz (-189°C lämudel) — 1,108 g/sm³. Suladandlämuz — 53,53 K. Kehundlämuz — 85,01 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 25°C) — 3,102 g/sm³. Suladandlämuz — 265,9 K. Kehundlämuz — 331,9 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0°C) — 0,005894 g/sm³; (nozolas olendas, −109°C) — 2,942 g/sm³. Suladandlämuz — 161,3 K. Kehundlämuz — 166,1 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −186°C lämudel) — 1,40 g/sm³. Suladandlämuz — 83,8 K. Kehundlämuz — 87,3 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argon
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,73 g/L (0°C); 4,4 g/sm³ (kehundlämudel −61,7°C). https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,78 g/sm³ ( 247 Bk); 13,25 g/sm³ ( 249 Bk). https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,873 g/sm³. Suladandlämuz — 28,44 - 28,7 °C. Kehundlämuz — 667,6 - 688 °C. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,534 g/sm³. Suladandlämuz — 234,32 K (−38,8°C). https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,5 K. Kehundlämuz — 2792 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 20,25 g/sm³. Suladandlämuz — 912±3 K. Kehundlämuz — 4447 K ( ekstrapoliruidud ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,84 g/sm³. Suladandlämuz — 1133 K. Kehundlämuz — 1269 K ( ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1teinii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K. Kehundlämuz — 2880 K ( lugustusen mödhe ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10 g/sm³. Suladandlämuz — 1500 K ( ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 37,1 g/sm³ ( ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,25 g/sm³ (grafit). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27nik
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,73 g/sm³ (hahk arsen). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,0 g/sm³ ( lugendan mödhe ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) om 1,97 kg/м³. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Ninga Selma nakaži mindei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ninga miil ottihe fotoapparatan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ninga sumosine i tuhlak nägemižobraz nägub kuti mi-se sel'ged — ozutesikš, ristituiden i živatoiden figurad pil'viš, mehen modon kuva Marsan pindas i s.v. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pareidolii
Ningoi enciklopedii, kut vepsänkel'ne, lujas abutab kelen kaičemižele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Ningomad pahad öd män’d’he üneižid kaks’ nedalid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ningomil toižendoil südäitukus om neitroniden erazvuitte lugu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Niobii ( Nb ) om 41nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Niobii om harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Niobijan avaiži vl 1801 anglijalaine himik Č. Hatčett. https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Niobijan kristallad ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Nirkin stancii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Nivhalaižed ( nivh. нивах , нивух , нивхгу , ньигвнгун , ven. нивхи , ende гиляки ) oma vähäluguine rahvaz Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nivhalai%C5%BEed
Niža om üks' naižiden sekundarižiden sugutundusiden . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ni%C5%BEa
Nižu i rujoheinäd Uz’ Zavet, (2006), с. 33; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Njuton Isaak Naturaližen filosofijan matematižed augud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Traektorii
Njuton om fundamentaližen tedotön "Naturaližen filosofijan matematižed augod" avtor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Njuton_Isaak
N (n) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/N
No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (sidä kesken — Kijev ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
No Venäman armijoiden ühtištoitusen Smolenskas elokun 3-nden päivän tagut hänele tehtihe vajehtada planad i jatkta mänend Moskvaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Noa om sündnu vl 1974 Gelfha , pirdajan Kenan Denbin kanzha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Nobelii ( No ) om 102nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Nobelii-255-izotop (pol'čihodamižen pord om 3,1 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Nobelii om radioaktivine metall, aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Nobelijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
Nobelijan avaiži vl 1957 ročilaižiden himikoiden grupp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nobelii
No ehtaks pil’ved kaik kadoiba, taivaz sel’-gištui. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
No eskai ühesandentoštkümnenden voz'sadan augun Piterin ümbrišt oli praktižikš kogonaz suomenkeližen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Nogajan step' da Kaspijanveren alangišt oma tazovaldkundan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
No gazoil ei oleskele fiksiruidud mülüd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gaz
No hüvä, hüvä om. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No ii pidanu unohtada i ičeze gränaižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
No konz mina hänele kaiken starinįičin, hän ii lainu mindei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
No mam minun školan zan’atiile ii protivinuze i žal’dič, mise voin keskust’ minun opendusen. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
No mikš-se täl vodel se kazvab ani hondoin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– No minä ni-konz en nägend sindai neniš tahoiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No miččil-se vaukoil Ganter libui i jokseškanzi pul'kančudimnikoihepäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
No mušta, miše oiktas sapkas muloi kandantaguine rebini. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No nimida ii lähtnu, sikš mise miide posadas eletihe vepsad i pagištihe ičemįi kelel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
No nägijäd oliba: päiväine, vezi i ma! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No paraz mända kodihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No päiväižel meles punose: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No radod oli. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Nored lahnad — lahnalituižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lahn
Nored venälaižed neiččed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Noreg ), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz ( bukmol : https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Noren jäl'gpol'ven kazvatusen täht hö kaidas süväd urud vai "ottas velgha" verhad urud toižil živatoilpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
" Norge i rødt, hvitt og blått " (Norvegii rusttas, vauktas da sinižes) om Norvegijan rahvahanpajo, kudamb om pühätadud necile praznikale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_konstitucijan_p%C3%A4iv
Noril'sk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Noril%27sk
Noril vazoil karv om rusttahk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Norišt da humalduzanehiden kävutand публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Norišt da sport публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Normaližiš arvoimižiš puhtaz jod om muzahahkad kristallad ruskedsinižen metallhoštanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Norsk Wikipedia på bokmål og riksmål ) om avaitud 2001 -žen voden kül'mkul i ezmäi oli molembiden variantoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_Vikipedii
Norvegii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Norvegii
Norvegii alajagase 19 fül'kehe (gubernijha) ( norv. fylke ), a ned — 430 kommunha (norv. kommune ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegii om mägekaz valdkund, man keskkorktuz om 490 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegii om unitarine valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijal oma röunad [3] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan Vikipedii ( norv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_Vikipedii
Norvegijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha [5] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan kel' (norv.: norsk [nošk]) om germanižen gruppan indoevropalaine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Norvegijan kel' om Norvegijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Norvegijan kelen Nevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Norvegijan kelen polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Norvegijan kommuniden da lidnoiden ristitišt (2012-01-01). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan parlamentan pert' Oslos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan röunantagaižiden azjoiden ministrusen sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan statistižen keskuzbüron sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijas elädas norvegijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Norvegijas sidä kuctas «Fjordiden kunigahaks». https://vep.wikipedia.org/wiki/Sognefjord
Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 ristitud ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
– No sinä iče pästid mindai irdale! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Notan palad: čup, emä, kida, kos'ak, sorod, suug (suugpu, rindverk), verg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Notnik — radai notal kalanik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Not om kalanpüdusiden erik, likui kalaverk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Not pästta staučha — söda zavottä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Notverk — verk, miččespäi not tegese. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
No täl kezal mö pätim tulda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No vanh mez’ ei tedand neniš meletusiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
No vodel 1973 Venän valdkundan politik möst om vajehtanus. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Novosibirskan irdaližed vebkamerad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Novosibirsk da sen ezilidnad (nägu kaimdajaspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Novosibirsk-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Novosibirsk sijadase Ob'-jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Novosibirsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Nozol da kova hapanik om sinivauvaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Nozol muil tegese enamba popul'arižeks mail'mas kovan kohtha, eriližišti Päivlaskman valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
No ühten kerdan milei oli ajanu perzepoliškol äjak se pahkad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
No ühten kerdan oli ningom azj, d’al’ges kudambad mindei perevod’he tagaze ezmäižehe klassaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
No ühtnägoi veslas haukkuškanzi koir. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
No üks'-se kunigahal om radonoigendajad tobmut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
– Nu, Kiroi, nügüd’ minä ton sinei murgn’an. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nu i lambhaine, nu i lambhaine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nu ka midä-k! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nukkujale kažile hir' suhu ei tule. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Nu kutak voib tacta händast kacma-ta?.. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
– Nu, ku zahodata, ka hüvä om... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Nu midä, radnikad, äjän-ik nitit tämbei? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nup, ota stokan da blödaine, mina möst tahtoin magatta. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nursultan Nazarbajev sai vägestust (oti 97,75%), sen om hänen videnz' strok. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Nutai koir jänišad ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Nuuž käski i necin az’z’an tehta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– Nu „vargaz” ka „vargaz”, – hengahtab mučuine sizar. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nu vei lähkkat teravaidešti. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Národná rada ) 150 kaikel rahvahal valitud ezitajidenke 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Nägemine om sättutoitud pimedusen arvoimižile — lujembaižen aktivižusen aigale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Nägištada äirahvahališt Karjalad публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Nägištet’he fotoapparatan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Nägišti mindei i sanįi: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Nägub pakušt, rusttad, siništ mujud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nägudezkirj om Biblijan jäl'gmäine kirj. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4gudezkirj
Nägui, miše nece problem völ ei ole lophusai pagiš-toitud. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Näl'ghine kuti händikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Näl'ghižele kanale kagr uniš näguse. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
«Näl'g» ( norv. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4l%27g_(roman)
Näl'gvozil se kävub külihe da eskai surihe lidnoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Níred'háza ) om lidn Mad'jaranmas , Sabol'č Satmar Bereg-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%27jired%27haz
Nök om must, jaugad oma burahkod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Nügüd' Alauz'lidn om järed raudtesol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Nügüd' «B-kategorijan fil'm»-tärtushe mülütadas fil'mtipiden rivid, n. k. TV-fil'mad , mokbasterad da toižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
Nügüd' Habarovskal om 7 sebruzlidnad [2] : https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Nügüd' Jävaldmeres ratas ujujad tedostancijad (AÜV, Venäma). https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Nügüd' Kavkazas elädas zubrobizonad, kudambid ristit elätoiti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om EÜ . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Nügüd' "Mafii"-termin kävutadas, miše znamoita erazvuiččed etnižed kriminaližed gruppiruindad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mafii
Nügüd' Päiväine om meiden galaktikan Orionan hijamas. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Nügüd' Serdžo Mattarella om prezidentaks, händast valitihe vl 2015 vilukun 31. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Nügüd' — Venälaižen muzejan filial. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroganovan_pert%27kulu
Nügüd'aigaine kitaine kirjkel' om sündnu arni Cinin kirjkelespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Nügüd'aigaižed lidnad jagase penihe (vähemb 50 tuhad eläjid), keskmäižihe (50—100 tuhad), surihe (100—250 tuhad), tobjihe (250—500 tuhad), sur'kuluihe (500 tuhad — 1 million) da lidnoihe-millionerihe (enamb 1 millionad eläjid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Nügüd'aigaižed matkjonused da avtomotrissad jokseba vedimata. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1951 Bezrodnoje-külän sijas kuti žilo sauvomha Volgan GES :ad (sil aigal Stalingradan GES, sauvomine oli vozil 1950-1961). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1643 (1644) kuti Jarmong-lidnuz (Jarmank) (ven.: острог Ярмонга (Ярманка) ) Kolim -jogen hural madalal randal, kus jukagiralaižiden -tahoživatvodijoiden jurtad jo oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti Trehsvätskoje-külä (mž. Jelabug) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Nügüd'aigaižiden kaloiden suruz vajehtadas 7,9 mm ( Paedocypris progenetica [1] ) — 20 m röunoiš ( kitanvuitte akul ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Nügüd'aigan letked zavodiba tulda oazisoihe hondon ičtazevedandan kazvištho tagut, ka ümbärdajiden valdkundoiden ohjastused käskeba ištutada sauptajid puiden jonoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Nügüd'aigan necen erikon sadbabarmod kazvatadas Pohjoižamerikas -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Nügüd' jo "kud" oma, no oma-ki mugažo aktivitomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
Nügüd' kaik vepsänkel'žed kirjad Karjalas paindas latinižel kirjamištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Nügüd' kävub kaht linijadme: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sapsan_(elektrojonuz)
Nügüd' küksetud valdal živatpuištoišpäi zubrad elädas Pol'šanmas , Vaugedvenämas , Litvanmas , Moldovas , Ukrainas da Venämas (Kavkazal, rahvahaližes « Orelan polesje »-puištos). https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Nügüd' lidnas oma sauvomas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Nügüd'läine lidnan pämez' om Aleksi Randell. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turku
Nügüd'läine lidnan pämez' om Anna-Kaisa Ikonen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tampereh
Nügüd'läine lidnan pämez' om D'jula Vantara. https://vep.wikipedia.org/wiki/Beke%C5%A1%27%C4%8Dab
Nügüd'läine lidnan pämez' om Esko Lotvonen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rovanem%27
Nügüd'läine lidnan pämez' om Ferenc Kovač. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%27jired%27haz
Nügüd'läine lidnan pämez' om Genri Lindelöf. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kotk_(lidn)
Nügüd'läine lidnan pämez' om Jorma Rasinmäki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seinjogi
Nügüd'läine lidnan pämez' om Kari Karjalainen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jogensu_(lidn)
Nügüd'läine lidnan pämez' om Kriza Akoš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%C5%A1kol%27c
Nügüd'läine lidnan pämez' om Laslo Habiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eger_(lidn)
Nügüd'läine lidnan pämez' om Lauri Lamminmäki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kouvol
Nügüd'läine lidnan pämez' om Petteri Paronen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuopio
Nügüd'läine lidnan pämez' om Salay Ferenc. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%27nok
Nügüd'läine lidnan pämez' om Sita Karol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kapo%C5%A1var
Nügüd'läine lidnan pämez' om Timo Kenakkala. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4menlidn
Nügüd'läine vedai om Boris Krük . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%3F_Kus%3F_Konz%3F
Nügüd'läižed vedajad oma Anna Mihalkova , Oksana Födorova i Dmitrii Malikov . https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCv%C3%A4d_%C3%B6d,_%C4%8Do%C4%8Dod!
Nügüd' ned oma Šokšan, Šoutarven da Kaleigen (Kalajogen) vepsän küläkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Nügüd' — populärine turistine čuraduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visb%C3%BC
Nügüd' sauvuses om «Kirjan kodi» — Piterin kaikiš suremb kijrlauk da üks' Evropan kaikiš surembiš kirjlaukoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C2%ABZinger%C2%BB-kompanijan_kodi
Nügüd' se om lujas populärine kaiked mail'madme, sidä kesken Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Resling
Nügüd' se om väges möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Nügüd' se om Šoutarven vepsän küläkundan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Nügüd' tetas 96 metallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Metall
Nügüd' tetas necen elementan 20 izotopad , kaik ned oma radioaktivižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Nügüd' vedab " Pojedinok "-tok-šoud Venäma-1 -kanalal i "Homendez Vladimiran Solov'jovanke"-programmad Vesti.fm -radiostancijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Solov%27jov_Vladimir
Nügüd' ( Сейчас ) — uzištused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Nügüdläine Ankoridžan pämez' om Den (Deniel) Sallivan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ankorid%C5%BE
Nügüdläine Argentinan prezident om Maurisio Makri ; päministr om Amado Budu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Nügüdläine Filip Vujanovič -prezident radab vspäi 2003. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Nügüdläine Gabonan prezident om Ali ben Bongo Ondimba , vl 2009 elokun 30. päiväl händast valitihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Nügüdläine Irakan prezident om Fuad Masum vs 2014 heinkun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Nügüdläine Italijan Konstitucii Senatan saital (senato.it). https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Nügüdläine Konstitucii om vlpäi 2006, se vajehti 1990nden voden Konstitucijad Serbii da Mustmägi -valdkundan čihodamižen tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Nügüdläine Konstitucii [2] tuli väghe vl 1995 kül'mkun 12. päiväl (vozil 2002 da 2009 vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Nügüdläine Konstitucii tuli väghe vl 1987 uhokun 2. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Nügüdläine Margerit Pindling -jenaral-gubernator om radnikuses vs 2014 heinkun 8. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Nügüdläine Venesuelan prezident om Nikolas Maduro . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Nügüdläine Zenitan vändai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alve%C5%A1_Brunu
Nügüdläine flag om vahvištadud 1993 -nden voden tal'vkul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_flag
Nügüdläine flag om vahvištadud 1960 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/A%C3%9CV:oiden_flag
Nügüdläine kaičendministr om Sergei Šoigu (vspäi 2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Nügüdläine kirjutusiden lugu om 7229 (vn 2016 sulakun 19. päivän). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Nügüdläine konstitucii om väges vs 1987 vilukun 9. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nügüdläine lidnan pämez' om Andraš Čer-Pal'kovič. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seke%C5%A1fehervar
Nügüdläine lidnan pämez' om Borkai Žol't. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor
Nügüdläine lidnan pämez' om Galina Širšina . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Nügüdläine lidnan pämez' om Koša Lajoš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Debrecen
Nügüdläine lidnan pämez' om Kristian Estorzi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nicc
Nügüdläine lidnan pämez' om Laslo Botka. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seged
Nügüdläine lidnan pämez' om Markku Andersson. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCv%C3%A4sk%C3%BCl%C3%A4
Nügüdläine lidnan pämez' om Matti Pennanen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oulu
Nügüdläine lidnan pämez' om Tivadar Puškaš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sombathel%27
Nügüdläine lidnan pämez' om Tomas Häürü. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas_(lidn)
Nügüdläine lidnan pämez' om Žol't Pava. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C4%8D
Nügüdläine mülükund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Queen
Nügüdläine nimi lidn toi 14. voz'sadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Nügüdläine nimi sündui suahili -keles, se ezimeletaden znamoičeb «mägi, kudamb hoštab». https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Nügüdläine prezident, Pak Kin He , om ezmäine naine neciš radsijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Nügüdläine prezident om Aleksandr Lukašenko . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Nügüdläine prezident om Andrei Kiska , hän om valitud kahtil änestuzturil vl 2014 keväz'kun 15. da 29. päivil (sai 59,38%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Nügüdläine prezident om Ašraf Gani Ahmadzai , sai 56,44% kahtel tural. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Nügüdläine prezident om Daniel' Ortega vspäi 2007. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Nügüdläine prezident om Džeikob Zuma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Nügüdläine prezident om Emomali Rahmon (vspäi 1994, vl 2013 valičendoilpäi se om hänen nellänz' strok faktižikš). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Nügüdläine prezident om Gurbanguli Berdimuhamedov (sai 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen kahtenz' strok. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Nügüdläine prezident om Joahim Gauk vs 2012 keväz'kun 18. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Nügüdläine prezident om Kolinda Grabar-Kitarovič , hän om valitud kahtil turil vl 2014 tal'vkun 28. päiväl da vl 2015 vilukun 11. päiväl (sai 50,74%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Nügüdläine prezident om Mišel' Bačelet (oti 62,16%). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Nügüdläine prezident om Nikolae Timofti , händast valitihe vl 2012 keväz'kun 16. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 57,48% kahtendel tural, ühtenz' strok). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Nügüdläine prezident om Redžep Tajip Erdogan vs 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Nügüdläine prezident om Tabare Vaskes vs 2015 keväz'kun 1. päiväspäi (sai 56,63% valičendoil), se om hänen kahtenz' strok (ühtenz' strok oli vozil 2005-2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Nügüdläine pämez' — Štefan Pišler ( Avstrijan socialiž-demokratine partii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Nügüdläine päministr om Ahmet Davutoglu vs 2014 elokun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Nügüdläine päministr om Beata Šidlo vs 2015 kül'mkun 16. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Nügüdläine päministr om Džon Kei . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Nügüdläine päministr om Ksavje Bettel' vs 2013 tal'vkun 4. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Nügüdläine päministr om Malkol'm Ternbull . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Nügüdläine valdkundan pämez' om Francisk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Nügüdläine znam om vahvištadud 1919 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrijan_flag
Nügüdläine Čehijan Tazovaldkund om sündnu vodel 1993 vilukun 1. päivän, kudambal jagoiba Čehoslovakijan Čehanmaks da Slovakijaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Nügüdläižed kontinentad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Nügüdläižed näradoičijad nelländes sezonas oma Grigorii Leps , Aleksandr Gradskii , Polina Gagarina da Basta . https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Nügüdläižed näradoičijad oliba Roman Jemel'janov, Lolita Milävskaja , a mugažo Boris Krasnov (1. sezon) da Igor' Nikolajev (2.—3. sezon). https://vep.wikipedia.org/wiki/Faktor_A
Nügüdläižen Urugvain Konstitucijan tekst parlamentan saital (parlamento.gub.uy). https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Nügüdläižen aigan «Internet»-vaihel oletadas Mail'man hämähoukon verkod i informacijad siš, a ei fizišt verkod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti imperatoran lidnantagaine rezidencii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti puine lidnuz baškiran Čeläb (Seläb)-külän sijas (ven.: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Nügüdläižiden kacmusiden mödhe, mirun substancijan fazaolemine om plazm ičeze enambištos (massal läz 99,9 %). https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Nügüdläižiš röunoiš Moskv om olmas vl 2012 heinkun 1. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Nügüdläšt tazovaldkundan pämest valitihe järgkerdan vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl, hän sai vägestust ezmäižel tural (65,54%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Nügüd tetas necen elementan 30 izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Nügüd’ Mas om 600 mln kodikažid da 200 kodikažin sugud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Nügüd’aigaižen biologižen sistematikan mel'pidegen mödhe kodikaži ( Felis silvestris catus ) om meckažin ( Felis silvestris ) alaerik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Nügüd’ hän om penzijal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nügüd’ mugoine referendum tahtoidas tehta Präžan rajonaha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nügüd’ muzei kändišeb hänen nimen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalonin_vep.html
Nügüd’ mužik om bohat i eläb čomin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nügüd’ om penzijal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nügüd’-se mö kävum vedehe toižiden sudedoidennoks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Nünošk-jaguz om avaitud 2004 -nden voden heinkul i jäl'ges änestamišt vl 2005 päjaguz linni vaiše bukmol-variantan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_Vikipedii
Nü ( Ν , ν ) om grekan kirjamišton koumanz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%BC
OLEM-IK SURMANKÜNDUSEL? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Odess»-adivpert' da merivagzal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odessal om 25 sebruzlidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odessan päraudtestancijan pert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandan näht oli vl 1944). https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odess-lidnan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odess om avtote- da raudtesol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
« Odess om mamam, Rostov om tatam». https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke [5] : https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Odžibvelaižed elädas Kanadas i AÜV :an pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(rahvaz)
Odžibve (mugažo odžibv ) vai čippev ( Ojibwe , Ojibwa , Chippewa ) om indejan rahvaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(rahvaz)
Odžibve vai Anišinaabemovin ( Ojibwe, Anishinaabemowin, ᐊᓂᔑᓈᐯᒧᐎᓐ ) om Odžibve -rahvahan kel', üks' pohjoižamerikan indejan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Oficialine kel' om ročin kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Oficialine kel' om saksan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Oficialine kel' om üks'jäine — venän kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Oficialine nimi om Kolumbijan federaline ümbrik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Oficialine nimi om Marokon Kunigahuz ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Oficialine pälidn da kaikiš suremb lidn om Amsterdam , faktine pälidn — Hag (monarhan, ohjastusen da parlamentan rezidencijad sijadase sigä). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Oficialine sait (angl.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Black_Rebel_Motorcycle_Club
Oficialine sait (germ.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Knorkator
Oficialine sait (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Buranovskije_Babu%C5%A1ki
Oficialine turistine lidnanportal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Oficialine valdkundan nimituz ÜRO :s om Enččen Jugoslavijan Makedonijan Tazovaldkund ( maked. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Oficialižetoi nimi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Oficialižetomad nimed: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Ogerusen sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Ogerusen sija ( Место происшествия ) — kriminaližed uzištused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Oh, i kut-žo mö koskum toine toižhe! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ohjandaikund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Ohjandusen form om absolütine teokratine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Ohjandusen form om decentralizuidud unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Ohjandusen form om federativine absolütine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ohjandusen form om federativine demokratine islamine parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Ohjandusen form om federativine parlamentine konstitucine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ohjandusen form om federativine tazovaldkund kollektivižen valdkundanpänke, äjiden partijoiden sistemanke, oiktan demokratijan elementoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Ohjandusen form om konfederativine konstitucine parlamentine tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Ohjandusen form om konstitucine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentižen demokratijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii kaks'partižen sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Ohjandusen form om unitarine parlamentine absolütine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke ( Rahvahaline likund Angolan päzutandas , port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujan partijanke (Rahvahaline Demokratine Partii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund dominiruijan partijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Ohjandusen form om unitarine socialistine parlamentine tazovaldkund ühten partijanke (Vjetnaman Kommunistine partii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Ohjandusen form om unitarine teokratine (islamine) prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Ohjandusen form — parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
2 Ohjanduz ühtenzoittud Kitajal (vv. 221 — 210 edel m.e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ohjastusele mugažo sab säta da vahvištada käskusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Ohjastusen da parlamentan pämez' om päministr, valičeze Prezidentan Nevondkundal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Ohjastusen ezmäine varaezimez' da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Ohjastusen pämez' om päministr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Ohjastusen ühtnijad oma ministrad (kogotas Ministriden Nevondkundha) da valdkundsekretarid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Ohjastuz da oppozicijan partii pandas 17 ristituid senatorikš jenaral-gubernatorale vahvištamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Ohjastuz ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Ohjastuz kogoneb sultanan läheližiš heimolaižišpäi päpaloin, ministrid om 8 ristitud sultanan ližaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Ohjastuz pidab vastust parlamentan ühtnijoiden edel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Ohjastuz sättutab znamasižid pätandoid parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Ohjatai dinastii — Beitsad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Silend
Oh, kacuške, a Kiraižel-se om pätaud’! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oigedsaumaižes koumesaumnikos gipotenuzan pidusen nellik om kohtaine katetoiden pidusiden nellikoiden summanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Oigetas keväz'kun 17. päiväl ; oli oigetud vl 1737 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ph._Patrikan_p%C3%A4iv
Oigetas uhokun 23. päiväl ; oli oigetud vl 1922 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kodiman_kai%C4%8Dijan_p%C3%A4iv
Oigetud lehtpolelpäi Kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Oigetud lehtpolelpäi Šablon: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ablon:En
Oireachtas , virktas «Erahtas») om kaks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Ojat' om jogi Leningradan da Vologdan agjoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Ojat' om tetab "vepsän jogi". https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Ojatil oma znamasižed vepsän küläd, neciš joges pagištas da pajatadas äjiš vepsän fol'klorsädusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Ojatin laks i Ojatin mürkad randad oma olnuded vanhas aigaspäi vepsläižiden elosijoin. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaojatti_vep.html
Ojatin lapsed seičemen üht ei varaikoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Okažihe, mise öl ol’d’he grabtud louk i jaslid, kudambad oma edahan miišpei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Oksana Födorova , kudamb vägesti konkursan vl 2002. https://vep.wikipedia.org/wiki/Miss_Mail%27m
Oksitanan kel' ( occitan , lenga d'òc ) om üks' oksitano-romanižiš, indoevropalaižiš kelišpäi, kudambal pagištas Francijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Oksitanan_kel%27
Oksitanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oksitanan_kel%27
Oktäbrin, Leninan, Pervomaiskii da Novovätskii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Oktäbrin rajon om lidnan istorine, kul'turine i tegimištkeskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Ol'štin ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ol%27%C5%A1tin
Ola ( Si ) om 14nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Olakahad pämineralad — lete , olakivi , kvarc , pöudšpat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Ola om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Olda ühtes meiden holiš публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Oled-ik kundelnu necen polhe midä-ni? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Oled läžui, i sinei ei sa seižutadas! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oled redumajagaine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oled sinä kaikiš edemb? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oled sinä kaikiš lähemb?... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oleg Aleksandrovič Kuvšinnikov radab gubernatoran vs 2011 tal'vkun 28. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Ole hüvä ičeiž tatale i mamale, miše sinä voižid hätken eläda siš mas, miččen Jumal andab sinei. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Olen läžui. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Olen ülenpäiš amuižes Kodimaspäi! https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Olga ZAICEVA: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Olgat herkhil! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Olgat tarkad!! https://vep.wikipedia.org/wiki/Remark_Erih_Marija
Olga Žukovan keratud vepsläižiden sarnoiden kirj − 2012. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklapsille_vep.html
Olga Žukovan valitud erilaižiš kirjoišpäi sarnad vepsän kelespäi om kändnu suomen kel’he Markku Nieminen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Olga Žukovan valitud erilaižiš kirjoišpäi sarnad vepsän kelespäi vengrian kel’he om kändnu Eszter Torvinen, kudamb om kuvitanu kirjan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Olga Žukova om tehnu pajo- i runokirjan penile lapsile (2011). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklaulukirjat_vep.html
Olgha pühä sinun nimi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meiden_Tat
Oli Venäman NFST:an rahvahan artist (1969). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nazarova_Margarita_(cirkartist)
Oli anastadud vihankandajal läz Vil'jer-Bretonod 24. sulakun 1918, siloi oli avsralijalaižen da uz'zelandijalaižen trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Oli anastadud vihankandajal redukus 1918, sid' linni britanijalaižiden trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Oliba tehtud Navuhodonosor II -car'akan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Oli järed keskaigaine eländpunkt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visb%C3%BC
Oli-ki olmas penembiden rajoniden rivi, kus ingermanlandijalaine ristišt oli absolütižes enambuses ( Kurgalin pol'sar' , Koltušin ülüz ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Oli lujas kibed, no mina tirpin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Olimpiadan vaumičendale mäneti sur'kulud rahad — läz $ 50—60 mlrd.; nece om kaikiš kal'hemb Olimpiad istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Oli naindas nell' kerdad; ezmäine niišpäi oli Vasilijanke Lanovojanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Oli okaidud pöudho vigan i varadetaliden olmatomusen tagut 24. sulakun 1918. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Oli paindud Anatoli Petuhovan venäkeline kirj lapsiden i norišton täht, mitte starinoičeb elos vepsläižiš küliš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Oli paindud Vladimir Lukkožen kuvidenkirj, miččes kuvid satab vepsänkeline tekst (1992). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklapsille_vep.html
Oli pättud, miše nene kirjamed paremba kožuba vepsän kulundoiden laduhu. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Oli rajonankeskusen (Šoutarven rajon; Vepsän rahvahaline volost' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Oli saudud kuti kaummuštpacaz Karijan carile Mavsolale hänen akal Artemisijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Oli seižutadud Hares-skul'ptoral, miše varata hoštuz Rodosan vägestuses Demetrijan Poliorketan päl (304 voz' e.m.e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Oli sur'oigenu Venäman imperijas vlspäi 1784 vhesai 1800 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobencl%27_L%C3%BCdvig_fon
Oli sündnu vl 1973 Kalifornijha , irlandijalaiž - amerikalaižhe kanzha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Oli sündnu vl 1934 Leningradha (nüg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Oli tehtud CD-disk, miččehe oli pandud pajoid rahvahan suspäi (2002). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Oli tetab kut dissident da antikommunist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Novodvorskaja_Valerija
Oli vaise se hivä, mise milei kodiš ol’d’he dädut äjak-se kniigad, i hö ii paletut. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Oli varud, mise nägištadaze mindei, tabataze i zavot’t’aze mokitada. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Oli varu, mise kudamb-se hiišpei lankteb miide pertin päle i miid rikkob. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Oli völ enamb kah-tedkümned kanad i kukoi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Oli äi artistoid, äi rahvast, äi ilod i ihastust. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Olomouc om lidn Čehanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Olomouc
Olso seižub ühtennimižen fjordan randal 23 metrad keskkorktusil, sijadase sen kaikiš pohjoižembas palas, Piterinke ühtel levedusel, no 20° päivlaskmaižemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Olsztyn ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ol%27%C5%A1tin
Olud om koumanz' populärine jom mail'mas ( veden da čajan jäl'ghe) i kaikiš populärižemb alkogoline jom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
Ol’d’he i toižed, kelle ii lasttut. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ol’d’he tehtud kursad Suomes. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
2 Om Afrikas mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
1 Om Azijas mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrik
Om Danijan avtonomine provincii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Om «Diskon kunigaznaižen» oficialitoi titul. https://vep.wikipedia.org/wiki/C._C._Catch
1 Om Evropas mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Om Keskmeren subtropine pehmed klimat vaiše läz Adriatišt mert . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Om Nobelän premijan kožundas laureat (2008.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahtisaari_Martti
Om Pohjoižnaban südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arktik
Om Slovenijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenijan_kel%27
Om Sulii -štatan (Venesuel) oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Guahir_(kel%27)
3 Om Valdmerimaiš mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Oma Mua, Ksenija Veretennikova Kuva: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Oma evenalaižiden heimolaižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkalai%C5%BEed
Om aigastoitud Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päivhä [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Oma-ik heil ičeze kirjutajad, vai ho saba literaturad Suomenma-späi: http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Om akrofobijan (bateofobijan) toižend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gefirofobii
Omaluižed ottas 77% territorijad, mec — 10%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Om antihristanuskondaline , nacionalistine , erasišti ekstremistine da eskai terroristine čuradamine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Oma toižed-ki nimitused necen čomamahton i sen toižendoiden täht — pirdud istorijad, järedoile komiksoile — grafižed romanad (vai grafižed novellad), lühüdoile — stripad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komiks
Om 88,6 % avstrijalaižid (saksavstrijalaižid). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Omega ( Ω , ω ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' nellänz' da jäl'gmäine kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omega
Om enamb 2,5 millionad ristitud kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Todesine_Iisusan_jumalankodikund
Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki surihe lidnoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Om eriližed-ki, elektrokirjad (elektronižed kirjad); nened lagimed ahtištadas hilläšti bumaganalogoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirj
Om hüvä mujada ičtaze vanhembaks sizareks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Omikron ( Ο , ο ) om grekan kirjamišton videnz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omikron
Om istorižen Bretanin territorijan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sen_S%C3%BCl%27pis_de_Land_(Atlantine_Luar)
Om jonoiden organizacijan erazvuiččid tipid: faktižikš jaugoil seižujiden ristituiden noraspäi komjuterha kirjutadud nimiden jäl'gendushesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4b_jono
Om kaks' Vikipedijad norvegijan kelel — bukmol ( bokmål ) i nünošk ( nynorsk ) variantoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_Vikipedii
Om kaks' civilišt lendimportad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Om kaks' pägitartipad — akustižed da elektrogitarad (no om i toižed). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gitar
Om kaks' rahvahidenkeskešt civilišt lendimportad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Om kaks' sanoiden tipad: täuz'znamasižed da specialižed sanad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sana
Om kaks'toštkümne kud vodes: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ku
Om kaks' čuradust ( Petroskoihesai da Kižihesai ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodehline_aviabaz
Om kel'dud Italijas (kül'mkun vlpäi 2013). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vk.com
Om 1. kirjam vepsän kirjamištos . https://vep.wikipedia.org/wiki/A
Om-ki varuz, miše vulkan longahtaškandeb, sikš ku longoitesed jo oleškeliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Om koume klimatzonad: tazangišton (44% territorijad), ezimägišton (16%) da mägiden (40%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Om koume sured paginištod, kaikuččel om ičeze kirjstandart: https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_kel%27
Om koume čaihavadoižiden pätipad — järgeline (ühten kameranke), havadoine kahten kameroidenke da «piramidut»-havadoine. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caihavadoine
Om kul'turan da arhitekturan muštpacaz, mülüb UNESCO :n Man jäl'gusen nimikirjuteshe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusked_torg
Om kuverz'-se venälašt sociališt verkod, ozutesikš Vk.com , Odnoklassniki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Socialine_verk_(sait)
Om kuz' sijatud laudal 64 stajidenke figurad . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27tan_kel%27
Om levedali tetab mel'pideg, miše neglikod pukstas ičeze negloihe sömäd (ozutesikš — jablokoid ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Neglik
Om lujas populärine Internetas i SMS -kirjutandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Om läz 40 toižendad (pened da sured lastuižed). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ritter_Sport
Om meriröunoid Murmanskan agjanke da Norvegijanke lodehes, Krasnojarskan randanke pohjoižpäivnouzmas (läz sen Vizen sart ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Om mägekahan tahondan südäimes (korktuz meritazopindan päl — 1362 m:ihesai). https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Om nell' kanonilišt evangelijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Evangelii
Om nell'kümne sart da 343 reskveden järved lidnan röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu katalan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Om olmas Feodosijan lidnnevondkundan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Feodosii
Om olmas m. k. «avtormuil» (käziden tehtud), kudambad kaikutte voib tehta ičeksaz, specialižita tehnologijoita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
Om olmas 1998 . vlpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Black_Rebel_Motorcycle_Club
Om pertiš kondi, ken pert'he tulob, kaikuččele andab kät (päč). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Om petuzline mel'pideg, miše nece praznik kucuse "Venäman ripmatomuden päiväks", no mugošt nimed nikonz ei olend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_p%C3%A4iv
Om populärine kut akvariumkala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Protomelas_annectens
Om populärine maplodkul'tur i magutez. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnz%27lauk
Om populärine turistine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kasablank
Om pälidnaks ičesaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Om pästtud 6 fil'mad vspäi 2001 vhesai 2013 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Forsa%C5%BE_(fil%27mserii)
Om pästtud vlpäi 1971 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Toyota_Celica
Om pästtud 1999 -žen vodelpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Happy_Tree_Friends
Om röunoid 5 Venäman rajonanke: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Om röunoid 6 Vologdan agjan rajonanke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Om seižutud Moskvan joudutandan oiktastuseks pol'šalaižiš anastajišpäi, kudamb oli vodel 1612; nece oli lujas znamasine aigtego meiden valdkundan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Om 10 sekretariatad ohjastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Om severz' penid nimetomid mägijärvid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Omsk alajagase 5 administrativižhe ümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Omskan agjan kaikutte kudenz' ristit kümnespäi eläb Omskas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Omsk om raudtestancii Transsibal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Omsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Om sur' transportsol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nicc
Om sädud vl 2009 /INT/-imidžbordas ( Saksanma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Polandball
Om sädud 2003 -žes vodes; no kompozicii om pästtud vaiše 2006 -žes vodes gruppan čihodamižen tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Shooting_Star
Om tehtud Siemens -kompanijal Venäman näht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sapsan_(elektrojonuz)
Om tehtud 19. heinkun 1940 vl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Om tetab kut Samson (vändajan joukan ühtnii) « Need for Speed Carbon »-kompjutervändospäi, kudambas hänen mel'kuva ezitihe vändoidenkeskeižiš scenoiš; hän-žo änetoiti necidä personažad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Om tetab kut avtor, kudamb sädi enamb 800 töd optikan , geometrijan , ballistikan da toižiden disciplinoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eiler_Leonard
Om 3 (vai 4) slavižiden keliden vezad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavi%C5%BEed_keled
Om valdkundkel' Bolivijas ; i üks' oficialižišpäi Perus , Ekvadoras da Kolumbijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Om vero tacta puine rist vedhe, a sen jäl'ghe kül'ptas lähtkes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Om vähä informacijad Ganteran edeližes elos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ganter_Henri
Om äi babarmon sortuid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Om äi saharan tipad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sahar_(produkt)
Om ühesa berklijan izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Om üks' Mal'tan valdkundkelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27tan_kel%27
Om üks' varaprezident hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Oniegu , suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
O, nu siloi minä mänen keitimpolhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Oomph!» om germanijalaine rokgrupp, kudamb edestab muzikad Neue Deutsche Härte -stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oomph!
O (o) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/O
Opalaspäi ihastushe Uz’ Zavet, (2006), с. 251-252; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Opendajan rad om hänen elon azj публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Opendusele, kaikense augotižopendusele i keskopendusele tarbiž olda maksutoman. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Opendusele tarbiž abutada kesknäižele el’gendusele, tirpandamižele i sebrastusele kaikiden rahvahiden, rass- i uskondgruppiden keskes, mugažo abutada Ühthižrahvazkundan kožmusen pidändan tegoiš. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Opendusele tarbiž olda oigetud mehen personaližuden kehitoitamižehe, mugažo mehen oiktuziden i pävaldoiden arvostandan vahvištamižehe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Openduzkursad Vengrian mal публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openduzradon ližaks hän om keradanu erazvuiččid vanhoid kodikaluid, miččed oma ozutanuded vepsläižiden endevanhad elod da veroid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajershova_vep.html
Openikad ozutiba ičeze kel’tedoid публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openikad pördasoiš Uz’ Zavet, (2006), с. 163; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openikoiden oigendamine 10. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openikoiden uskondad kodvdas Uz’ Zavet, (2006), с. 226-227; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openikoid mokitas Uz’ Zavet, (2006), с. 23-24; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Openzihe Hristanuskondaližes školas San Velliš , a edelespäi — Kalifornijan kolledžas ( meribiologaks ), no jäi opendusen kinočomamahtha tartten melel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Openzimįi hivin, teravas openzim venäkelen. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Operad "Reinan kuld", "Val'kirii", "Zigfrid" da "Jumaloiden Pölištuz" mülüdas "Nibelungiden Rengaz"-operciklha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
Opera om kaclim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Opera
Opetihe venäkelel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Opole ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Opole
Opole ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Opole
Oppindprojektan satused voiškandeb ühtištada: niiden abul voiškandeb ozutada äikeližuden oppintöd i kel’politikan sirdändad edehepäi toižiš-ki äikeližiš mez’kundiš, Evropas i sen irdpolel. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Oppindrad süveneškandeb erasihe valitud äikeližihe mez’kundihe, kudambiden pohjal voiškandeb ozutada politižid, socialižid oloid, miččiš eläba vähäluguižed kel’kundad (om penembid i surembid mez’kundid, om vanhoid vähäluguižid kel’kundid i sirdänikoiden kelid, om kel’kundid, kudambiš holdutas vähemba i enamba, om tegokelid). http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Oppozicižed partijad oma legaližed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Orav vastha: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Orbitad oleldas kehkrad da elliptižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orbit
Orbit om traektorii , kudambadme likub taivazhibj (ozutesikš, planet, sen kaimdai, kosmine lendaiapparat) toižen hibjan gravitacižes pöudos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orbit
Orenburgan agjan Käskusenandajan Suiman oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 2000 redukun 25. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sil-žo vodel kül'mkun 20. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan geografijan, londusen da istorijan ümbrikirjutandsait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan parlament om Käskusenandai Suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agjas om 9 lidnümbrikod (sidä kesken sauptud Komarovskii -žilo) da 35 municipališt rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agj om olmas vl 1934 tal'vkun 7. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orenburgan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Orfoepii om kirjankelen normativižen virkmižen ühthevend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orfoepii
Orfografijad harakterizuib tradicižiden kirjutamižiden äjüz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Originaline vändpala om lujas populärine kaiked mail'madme: vl 2013 läz 250 millionad ristitud kormiba sen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cut_the_Rope
Orkestr — 18 mest; https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Ortjo Stepanovan norištaigal täs oli sur’ külä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ortjo Stepanov om kolnu 1996 vodel. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ortodoksine hristanuskond ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ortodoksine_hristanuskond
Orzegan stancii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Osejeva, V. Muite baboi : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Oslo-agj om kaikiš suremb Norvegijas eläjiden lugun mödhe da kaikiš penemb pindan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Oslo johtutase ezmäižen kerdan Sturlusonan Storrin islandižes skal'das. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Oslo-kommunan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Oslo (mugažo kirjutase norvegijan kelel , no virkmine — [Ušlü] vai [Uslü]) om Norvegijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Oslon ümbrištos om koume rahvahidenkeskešt lendimportad, päine niišpäi om Gardermuen (vspäi 1998) 48 km lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Oslo om ümbärtud Akershus -agjal (kahtenz' ristituiden lugun mödhe), kudamban tobmuden organad sijadase pälidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Osmii ( Os ) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmii kävutadas metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmii mülütab kuz' stabilišt izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmijan avaiži vl 1804 anglijalaine himik S. Tennant. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmijan kristallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Osmijan ülembaine oksid om lujas toksine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Ostrava ) om lidn Čehanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ostrav
Ostta voi vaise finskiihe markįile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ota kädehe dai tedištad. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Otam kädehe labidįižed i batogįižed, lendam stolan päle i pästam kädespei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Otin paltnasižen havadįižen i d’oksin tagaze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ottud vaiše üks'pol'žikš, Andorr ei mülü evron zonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Ot’ batogeižen, tegi vagįižen i ozut’, kut pidab panda semnid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ot’ lineikan stolalpei i zavodi paindelta sormid möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
«Our Truth» ( Meiden tozi ) om „ Lacuna Coil “:an pajo da ühtinnimine singl « Karmacode »-al'bomas, kudamb om pästtud 2006 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Our_Truth
Ovaližes radkabinetas Prezident tegeb valdkundan ohjandusen töd – allekirjutab käskusiden projektad da vasttase ičeze ühtradnikoidenke da adivoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Ovon eläjiden lugu oli 166.357 ristitud 2012-žes vodes, enambuz niišpäi oma jorub(alaižed) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ovo
Oza om ristitun olend, kudamb sättub ičeze olendan arvoimižiden kaikiš surembale südäitäudundale, elon täudusele i hamakahudele, ičeze ristitun znamoičendan elohopanendale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oza
Ozavad i ozatomad Uz’ Zavet, (2006), с. 146; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozavale kukoi munib, a ozatomale i kana ei muni. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
O‘zbekiston / Ўзбекистон ), Uzbekistanan Tazovaldkund ( uzb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Ozoitezstarinad kal’huden, hel’men i notan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 34-35; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarinad taivhan valdkundan polhe 13:1-52. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin kahten poigan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 54; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin käskabunikan polhe, kudamb ei tahtoind prostida Uz’ Zavet, (2006), с. 46-47; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin kümnen kuldaižen rahan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 189-190; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin kümnen neiččen polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 64; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin segoinuden lambhan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 178-179; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin segoinuden lambhan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 45; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin segoinuden poigan polhe i hänen vellen polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 179-180; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin suren praznikan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 177; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin vinpusadun kortomnikoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 192-193; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin vinpusadun kortomnikoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 111-112; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin vinpusadun kortomnikoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 54-55; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozoitezstarin vinpusadun radnikoiden polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 49-50; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ozražnik — ozraine leib. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Ozrma — palo ozran semendan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ozr
Ozr orahaižes, a laps' vagahaižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ozr
Ozutab erasid kaikid koverikahambiš il'mehišpäi, filamentacijad-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Ozutada kävutajid augotaden kävutajaspäi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:K%C3%A4vutajidenNimikirjutez
Ozutesikš, hil'nik palab taivazmal mujul, vas'k - vihandal, a selen - sinižel mujul. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4moi
Ozutesikš, hän käski mahapanda 460 konfucijanalaižid eläbalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ozutesikš, hö kuvazihe händast opakoks tiranaks da kirjutiba, miše imperator ei olend aristokratišt sugud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ozutesikš, ion −2-täutkenke om tetab dianionaks da ion +2-täutkenke om tetab kuti dikation . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ozutesikš, kirjad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ozutesikš, mö olim ani mägen südäimes! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ozutesikš, üks' vezinikan kation om ani elektronita, ka se om penemb lujas maman vezinikan atomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Ozutet’he elo miččes-se edaheižes mas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ozutez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Ozutiba iceze pajo- i kargaiduzmahtod vepsläižed-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ozutiba ičeze mahtoid i enarven eläjad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Očkad oma kaikiš levitadud optine ladim, kudamb om märitud nägemižen paremboičendale vai sil'miden kaičendale erazvuiččiš varuitomiš painegišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/O%C4%8Dkad
P. A.Ivanov, I. P. Sivkov, S. J. Gavrilov, I. N. Nikolajev, V. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
P. I. Köppenan ambusidme (hän tedoiži ingermanlandijalaižiden elänzoitusen geografijad XIX voz'sadan lopul), evremeisad elänzoitiba Karjalan kaglast (päiči suvipalas lähen Piterid da Vaugedsarin rajonas) jumalankoditulendoiš Tuutari , Türö , Hietamäki , Kaprio , Soikkola , Liissilä , paloin Serepetta , Koprina da Skuoritsa . https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
P. Voutilainen // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Paavo VOUTILAINEN: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Ruíz y Picasso ; 25.10.1881, Malag , Ispanii — 8.04.1973, Mužen , Francii ) oli ispanijalaine pirdai, skul'ptor da dizainer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pikasso_Pablo
Pablo Ruis Pikasso ( ispanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Pikasso_Pablo
Padaspäi kaks' vaksad — lühüd vai madal kazvol. https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Pagan heng pördase Uz’ Zavet, (2006), с. 166-167; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pagan heng pördase Uz’ Zavet, (2006), с. 30; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pagin käskištonopendajid i farisejid vasthapäi 23. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pagišta mehen oiktusiš vepsäks, Kodima-lehtez, Tal'vku, 2010. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Pagištas grekan da venäkelil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_grekalai%C5%BEed
Pagištas läz 14 erazvuttušt dargin kel't , i mugažo venä- da avaran kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Darginalai%C5%BEed
Pagištas udinan kelel , i mugažo venä- da azerbaidžanan kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udinalai%C5%BEed
Pagištas venäkelel peniden dialektižiden eriližusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kozakad
Pagištes jogapäiväližel kelel, muju om mujand , kudambad ristit sab vauktusen sädegiden ozaidusen aigan hänen sil'mhä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Pagižijoiden lugu ei ole sel'ged, se om 100 tuhaspäi 2 millionhasai ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Esperanto
Pagižijoiden lugu — läz 60 000. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Pagižijoiden lugu — läz 45 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ukrainan_kel%27
Pagižijoiden lugu — läz 2000 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komi-j%C3%A4z%27van_kel%27
Pagižijoiden lugu — läz 900 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lezginan_kel%27
Pagižijoiden lugu — 22 mil.. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_kel%27
Pagižijoiden lugu — 4,5 millionad rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegijan_kel%27
Pagižijoiden lugu — 410 mln. (mamankel') vai 1 mlrd (toine i veraz kel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Pagižijoiden lugu om enamb 44 mil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1an_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 240 millionad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 8 millionad rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 250 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bengalan_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 25 millionad ristitud kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 165 millionad ristitud kut mamankelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 400 millionad ristitud kut mamankelil; nece om kaikiš suremb kelengrupp Evropas da üks' kaikiš surembišpäi mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavi%C5%BEed_keled
Pagižijoiden lugu om läz 3 millionad ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Aimar_(kel%27)
Pagižijoiden lugu om läz 320,000 ristitud (1998). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburgan_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 8,900,000 ristitud (kut mamankelel), i völ läz 6 millionad pagištas sil kut toižel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Pagižijoiden lugu om läz 2,000 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzfrizan_kel%27
Pagižijoiden lugu om läz 25,000 ristitud (mamankeled). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saamen_keled
Pagižijoiden lugu om läz 80 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_kel%27
Pagižijoiden lugu om 7 millionad mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatan_kel%27
Pagižijoiden lugu om 1,451 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kiran_kel%27
Pagižijoiden lugu om 3—4 millionad ristutud ( 2001 ), heišpäi 120 tuhad kut mamankelel ( 2004 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tok-pisin
Pagižijoiden lugu om 7,818,960 ristitud (2001). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4kel%27
Pagižijoiden lugu om 56,531 ristitud (47,740 Kanadas, 8,791 AÜV:as). https://vep.wikipedia.org/wiki/Od%C5%BEibve_(kel%27)
Pagižijoiden lugu om 13.800 ristitud vl 2010 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkan_kel%27
Pagižijoiden lugu om 7,907,156 ristutud ( 2001 ) kuti mamankelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kosa_(kel%27)
Pagižijoiden lugu om 10,677,305 ristutud ( 2001 ) kuti mamankelel i läz 25 millionad kuti toižel kelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zulu
Pagižijoiden lugu — 160 599 ristitud ( 2010 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komi-zir%C3%A4nine_kel%27
Pagižijoiden lugu — 464 tuhad (2002 vl.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Pagižijoid om tämbei lujas vähä, i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativižen funkcijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Pago Egiptaha Uz’ Zavet, (2006), с. 3; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pahad živatad keratas künded. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pahal radnikal i hebo radol nukkub . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Pahas tegos väritud mehel om oiktuz’ lugetas värutomaks sihesai, kuni hänen vär ei linne tedištadud zakonan jäl’gendusel avoin sudan tarkištelusel, konz hänel oma kaik voimused kaičendan täht. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Pahin el’getaze vepsan kel’t. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Paimnen haškuid löuta voi. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Painįi pol’kime kerdad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Paiči sidä, ei sa tehta nimittušt erod man vai sijan politižen, oiktuden vai rahvazkeskeižen statusan pohjal, kuna mez’ mülüb, ripmata sišpäi om-ik nece sija ripmatoi, pidetas-ik hol’t siš, ei ičenaine vai se kut-se toižin om vähetud ičenaižudes. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Pajan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Pajod erinedas žanroiden, mülükundan, edestusen formoiden da toižiden tundusiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Pajoiden tekstad oma tobjimalaz saksan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neue_Deutsche_H%C3%A4rte
Pajoid pajatadas kut instrumentaližen mödustandanke, ninga sita ( a cappella ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Pajon tekst om anglijan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Don%27t_Worry
Pajo om kaikiš kebnemb, no levitadud vokaližen muzikan form. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Pajo voib edestase kut ühtel pajatajal , muga horal-ki . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Pakaine-Dedan kodima om Sur' Ustüg . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pakaine-Ded
Pakaine-Ded ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pakaine-Ded
Pakaižsezonan aigan kävutadas tal'veližid avtoteid ajelemha lidnhasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Pakikat, eckat, kolkotagat Uz’ Zavet, (2006), с. 14-15; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Paks poud om erinii klimatan pird. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Paksus Internetad kuctas Mail'man verkoks , Globaližeks verkoks vai vaiše Verkoks , a koveritomas paginas kävutadas erašti inet dai net lühenzoittud nimetusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet
Paksus mö vändim i Berilkįihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Paksus päivest nimitadas päiväks. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
Pakuine meri om päivlaskmas, Japonine meri — päivnouzmas, Päivnouzmaižen Kitain meri da sen Korejan sal'm oma suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
– Pakuižes pertiš susedkujos, – rigehtu-si andoi vastust Nastoi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Palacyo ng Malakanyang ) om valdkundan prezidentan radsija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Palakund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Palatoi lugu om naturaline lugu , miččel om vaiše kaks' erased naturališt jagajad : üht da ičtaiž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Palatomiden luguiden jäl'genduz zavodiše muga: https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Palladii ( Pd ) om 46nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Palladii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Palladii om platinan gruppan hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Palladijan avaiži vl 1803 anglijalaine himik U. G. Uollaston. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Paloi Konstantinopoliš lämoipalon Ippodromal aigan V voz'sadal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27man_sei%C4%8Deme_%C4%8Dudod
Paloleib — kazvatadud palokas'kel vill'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Paltinnot — kudotud paltnaspäi not. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Paltogan territorijal sijadase kaks' ortodoksišt jumalanpertid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paltog
Pal’hal jaugal, pal’hal päl? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pamir -mägisistem om znamasine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Paneb lunt 55 päiväl vodes, lumikate hajeneb teravas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Paneb 1500-1800 mm sadegid vodes, alangoil 800-1000 mm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Paneb 800-900 mm sadegid vodes, sügüzel-tal'vel tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Paneb sadegid läz tuhad millimetrad vodes, no nece lugu voib köläita lujas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Paneb sadegid 300-600 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Paneb sadegid 250 mm vodes alangištoil da 700 millimetrad mägil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Paneb sadegid 2342 mm vodes, enamba kaiked — kül'mkus-vilukus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Paneb sadegid 244 mm vodes keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Paneb sadegid 300 mm vodes keskmäras pohjoižtazangištoil da 1000 mm vodes mägiden pautkil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Paneb sadegid 40-50 mm vodes letetazangištoil, 800 mm suvipäivnouzmas (mussonad ličtas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Paneb sadegid 50-150 mm vodes, mägil — 1500 mm:hasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Paneb sadegid 700 — 1200 mm vodes, tal'vel paksus vihmub vai paneb lunt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Pani Vepsän muzei radab 1967 vodespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Panthera leo ) om järed kažinvuitte živat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lev
Paolitine kul'tur läz 30 tuhad vot edel meiden erad paneb Japonijan sarišton elänzoitmižen ezmäižen datan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Papišt necen praznikan aigan paneb vauged rizad päle. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Parad formiruiše tal'ven lopuks, sil aigal paskačuiden keskes om eläbzoitust, ižačud čirkaba komedas, kimiba, toratas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Parahim voden kirj публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Paralleližil pindoil, kudambad mülüba tetraedran ristikoičenus kül'giden paroid, märitas ümbrikirjutadud parallelepipedad läz sidä tetraedrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Pareidolii (pareidoline illüzii) ( grek. para — «läz», «rindal» i eidolon — «kuva») om nägemižen illüzijoiden toižend; illüzorižiden kuviden formiruind, kudambiden aluses oma realižen objektan detalid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pareidolii
Parlament, Käskusenandai Nevondkund ( mal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi uskletomuden ozutandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi äniden kuz' kümnendest enambusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad 7 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Parlamentan ( Landtag :an ) sauvused Vaducas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Parlamentan alakodin enambusen lider tegese päministraks päazjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Parlamentan ezifrakcii formiruib ohjastust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Parlamentan ezitajad änestadas händast videks vodeks taritud Venäman prezidental koumes kandidataspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Parlamentan ištundoiden sija San Marino -lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Parlamentan ištundoiden sija Sarajevos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Parlamentan pert' Ottavas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Parlamentan pert' Singapuras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Parlamentan prezident om Fernandu da Pjedade Diaš Santuš vs 2012 sügüz'kun 27. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Parlamentan tobmuden partijan lider tegese päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Parlamentan ühtnijad valitas prezidentad nelläks vodeks äniden kahtel koumandest, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Parlament ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Parlament om Nacionaline Suim ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Parlament om kaks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Parlament om kaks'kodine Kongress. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Parlament om kaks'kodine Olii Mažlis ( uzb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Parlament om kaks'kodine Päsuim ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Parlament om kaks'kodine Rahvahan Nevondkundaline Suim ( indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Parlament om kaks'kodine, molembad kodid oma ühtenjiččiden valdatusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Parlament om kaks'kodine, sen nimituz om Alaman Kunigahusen Päštatad ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Parlament om kaks'kodine vn 2005 Konstitucijan mödhe, üks'kodine faktižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Parlament om kaks'kodine Ülembaine Suim ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Parlament om üks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Parlament om üks'kodine Federaline Nacionaline Nevondkund ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001, horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Parlament om üks'kodine Islamine Konsul'tativine Suim ( farsi : https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Parlament om üks'kodine Medžlis ( turkmen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ( azerb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Parlament om üks'kodine Pänevondkund ( katalan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Nevondkund ( slovak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim ( alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim ( bolg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Parlament om üks'kodine Rahvahan Suim ( serb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Parlament om üks'kodine Riksdag 349 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Parlament om üks'kodine Sur' Generaline Nevondkund (ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim ( est. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Parlament om üks'kodine suim — fol'keting ( dan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund ( kirgiz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Parlament paneb händast radsijha 3/5 deputatoiden äniden enambusel, sen ühtes kahtenden onetoman naprindan jäl'ghe prezidentan velgusentäutai pästab parlamentad radmaspäi edel strokud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Parlament paneb päministrad da Konstitucižen Käskuzkundan ezimest radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Parlament paneb radnikusele valdkundan prezidentad (videks vodeks), päministrad da toižid ohjastusen ühtnikoid, Ülembaižen käskuzkundan sudijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Parlament ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Parlament tegeb ištundoid Keiptaunas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Parlament valičeb heid pol'vodeks, valdatusiden strok zavodiše sulakun 1. päiväl da redukun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Parlament-žo valičeb ohjastusen ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Parlimen ) om üks'kodine 99 ühtnijanke, 87 heišpäi kaik rahvaz valičeb videks vodeks, 3 — ei päznu valičendoil oppozicijaspäi, 9 — prezident paneb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Parnas -stancii om kaikiš pohjoižemb, a Primorskaja -stancii — kaikiš päivlaskmpol'žemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Partijoiden äniden barjer om 10% putumha parlamentha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Parččom — mecan varhapanend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Paskač. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Paskačud nügüd' elädas Evropas da Azijas (päiči Arktikas, Azijan pohjoižpäivnouzmpol'žid, keskuz- da suvipäivnouzmpol'žid rajonid), i mugažo Pohjoižes da Päivnouzmpol'žes Afrikas , Senegalas , Penes Azijas , Arabijan pol'sarel da Javan sarel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Paskačud tehtas kogonaižed pezoiden žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Paskačud voidas eläda 13:he vodhesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Paskačun munad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Pasportha mülüdas mugoižed andmused rahvahanikan personas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rahvahanikan_pasport
Pasport pidab olda kaikuččil Venäman rahvahanikoil, kudambile om täudunu 14 vot, i kudambad elädas Venäman territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rahvahanikan_pasport
Pasteran kaclendtegod ozutiba mugažo, miše meiden aigan elon ičesündundad ei voi olda. https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Pasteran nimi om jalos tutab sikš, miše hänen nimel om nimitadud pasterizacijan process. https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Paster ozuti nozoluziden kävundan i äjiden läžundoiden mikrobiologižen olmusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Past%C3%B6r_Lui
Pauk, kudamb tuleb openikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 187; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pauk, kudamb tuleb openikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 106; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pauk oli hänele hüvä – sötiba čomin, andliba soban čo-man. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Paul Cézanne , 19.01.1839, Eks-an-Provans , Francii — 22.10.1906, Eks-an-Provans) om francijalaine pirdai- postimpressionist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27_Sezann
Paul William Walker IV ; sünd. 12. sügüz'ku 1973, Glindeil (Kalifornii) , AÜV — kol. 30. kül'mku 2013, Santa Klarit , AÜV ) oli tetab amerikalaine aktör da model'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Pavlodaran ristitišt Pavlodaran agjan statistikan departamentan saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pavlodar
Pavlodar ( kazahan i venän kelil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pavlodar
Pavlodar-lidnan akimatan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pavlodar
Paštikaine, paštikaz — pašttud nagriž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Pedagogine praktik školas публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pedai navedib letemad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Pedajik, pedajišt, pedaižom — pedajine mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Peitmecnikad surmičiba jäl'gmäšt zubrad, kudamb eli valdal Belovežan puščas Vaugedvenämas , vodel 1921, a koume jäl'gmäšt zubrad, kudambad eliba valdal Kavkazal, om surmičetud peitmecnikoil 1927 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Peitnevondkund, Valdištmen Jäl'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministrišt da Käskusenandai Nevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Peitol'ne änestuz tegese koumemandatižiš valičendümbrikoiš mažoritarižen valičemižsisteman pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Peitsemnižed da alastoisemnižed kazmused mülüdas ühtes semnižiden kazmusiden gruppha (Spermatophytae). https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Pel'menid ( ven. пельмени ) oma venälaine rahvahan sömine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pel%27menid
Peldoiden verel levitelihezoi nitüd. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopengagen
Pen' hir' suren kegon söb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Pened joged langetas Kitain Suvimerhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Pened nühtajad (rouhijad) oma reboin sömižen aluseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Penembal sar'vel oliba kirjutez venhembil runoil : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
Penen Ermitažan kompleksha mülüdas Pohjoiž- da Suvipavil'jonad i tetab Rippui sad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Peniden Gimalajiden mägenpäd saba 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — 4 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Penikaižes bučuižes kahtejitte vin (muna). https://vep.wikipedia.org/wiki/2_(lugu)
Pen’ hir’ suren kegon söb. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pepublic of Korea , se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Per Evind Svinhuvud (Per Evind Svinhufvud) (sünd. 15.12.1861 — kol. 29.02.1944) oli Suomenman Tazovaldkundan koumanden prezidentan (vozil 1931–1937). https://vep.wikipedia.org/wiki/Svinhufvud_Per_Evind
Perca ) oma jogi kalad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenad
Perdix perdix ) om pöud lind . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6udp%C3%BC
Periferijad oma seičemen decentraliziruidud administracijan (äilugu grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Periodika, 2006. http://nadimy.narod.ru/bibliogr.htm
Perm'-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Perm%27
Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad kirjamišton mödhe Ispanijan kirjutajad Runokirjutajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad kirjamišton mödhe Saksanman kirjutajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Remark_Erih_Marija
Personalijad kirjamišton mödhe Kirjutajad kirjamišton mödhe Venäman kirjutajad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolstoi_Lev
Personalijad kirjamišton mödhe Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Dvor%C5%BEak_Antonin
Personalijad kirjamišton mödhe Runokirjutajad Dramaturgad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0eikspir_Uil%27jam
Personalijad kirjamišton mödhe Tedo Filosofad Politik Istorii Fizikantedomehed Tedomehed kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Personalijad kirjamišton mödhe Tedomehed kirjamišton mödhe Fizikantedomehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0r%C3%B6dinger_Ervin
Personalijad kirjamišton mödhe Valdkundmehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Personalijad kirjamišton mödhe Venäma Valdkundmehed Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Pert'kulun torg öl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Pert'läm', päčläm' — poltusen verd päčin ühten lämbitusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Pertin arhitektor om Džejms Hoban. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Pertišpäi ülähänpäi naguiba järved: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pertual ), oficialižikš — Portugalijan Tazovaldkund ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Pert’ oli d’ared, sikš mise oli stroidud nel’l’ale vel’l’ele: minun bat’ale i dädiile – Van’uhale, Deškule i Kol’ale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Pervomaiskii rajon kogoneb kahtes sures palaspäi, kudambad sijadase Päivlaskmaižen Dvinan i Lučosan randoidme lidnan suvipalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Pest megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Peter Paul Rubens ; 28.06.1577, Zigen — 30.05.1640, Antverpen ) oli suvialamalaine vai flamandijalaine voimujupirdai, barokkon stilin ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubens_Piter
Petergof). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Petergof-lidn»-municipaližen ühtnikan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Petergof ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Peterhof — «Petran tanaz», suom . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Petr I pani eländpunktan alusen vl 1704 kuti Kronšlot-lidnuz läz Kotlin-sart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Petr I pani nügüdläižen eländpunktan alusen vl 1698 kuti Troickan lidnuz Taganii Rog-nemel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Petr Sur' , Petr Ezmäine vai Pötr Aleksejevič Romanov ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Petr Sur' pani Petroskoin lidnan alusen vl 1703. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petran da Ivanan regent oli heiden čikoi Sof'ja Aleksejevna. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Petran kirjaine • 2. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Joannan_kirjaine
Petran kirjaine om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Petran_kirjaine
Petr hül’gaidab Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 201; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr hül’gaidab Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 71-72; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr hül’gäidab Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 255; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr hül’gäidab Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 121-122; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr möst hül’gäidab Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 256; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr oli ezmäižen venäläižen kunigahan, ken tegi pit'kaigaižen matkan Päivnouzmpol'žen Evropan valdkundoihe (1697—1698 vozil). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Petropavlovsk Kamčatkal ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk_Kam%C4%8Datskii
Petropavlovsk ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk
- Petroskoi : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Petroskoi , Kondopog da Medvežjegorsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Petroskoi (karj. da suom.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin alusenpanijan oli car' Sur' Petr . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin lidn adivoičeti läz 800 mest. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Petroskoin lidnümbrikon administracijan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin pohjoižpalas om PetrVU:n botanine puišt da peizažine «Zaozerskii»-kel'dtaho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin teležurnalist Nikolai Prokopec, toižed mehed. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Petroskoin turistine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin valdkundaline konservatorii Glazunovan nimed radab 1967 vodelspäi, siš om 565 üläopenikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin valdkundaline universitet (PetrVU), Karjalaine valdkundaline pedagogine akademii (KVPA) da Petroskoin valdkundine konservatorii Glazunovan nimed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoin valdkundaline universitet vai PetrVU . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi ) om lidn Venäman lodehpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi ) om lidn Venäman lodehpoles, Karjalan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Änižröunan (Änižrandan) rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Petroskoi om 67-nz' lidn Venämas eläjiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi sai lindan statusan 1777 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi seižub Änižen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi seižub Änižen randal (Petroskoin laht). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi vai Zavod ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoi vai Zavod ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Petroskoiš om järvid ( Änine , Logmozero /Logmär/), Četir'ohv'orstnoje, Lamb, Karjer) da jogid (Lososink, Neglink, Tomic, Studenec, Kamennii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoiš om 12 kinozalad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoiš om 3 korktad školad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoiš om 40 openduzškolad (niiden keskes — 5 liceid da 3 gimnazijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoiš om 5 professionališt teatrad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petroskoiš om 3 surt muzejad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Petr pandihe kunigahaks vodel 1682, konz hänele oli kümne vot, ühtes hänen Ivanan veikonke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Petr sanub Iisusan Hristosaks Uz’ Zavet, (2006), с. 41; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr sanub Iisusan Messiaks Uz’ Zavet, (2006), с. 100; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Petr zavodi ohjastada ičenaižešti vodespäi 1689 politižen kukerdusen jäl’ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Pezeb Venäman , Ukrainan , Gruzijan , Romanijan , Bolgarijan da Turkanman territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustmeri
Pezoitelese erazvuiččiš peitsijiš, tobjimalaz puižiden da kivižiden sauvotusiden pal'huziš, murdoiden kogoiš, kodiš, uruiš, päskhaižiden pezoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Peč ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C4%8D
Pešt-agjan keskuz om Mad'jaranman pälidn Budapešt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Pešt-agjas om 18 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Pešt-agj ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Peštas om 54 lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Pfuhinan starin sai konferencijal ezmäižen sijän. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Picea abies ) om pu , kuz' -sugudan erik . https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rgeline_kuz%27
Picea glauca ) om kuz' sugudan puiden erik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_kuz%27
Picea obovata ) om kuz' sugudan puiden erik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sibirine_kuz%27
Picea omorika ) om kuz' sugudan puiden erik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbine_kuz%27
Picea sitchensis ) om Kuz' -sugudan puiden erik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sithine_kuz%27
Pidab kacta süvemba. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pidab meletada longiš. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
– ”Pidab pästta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Pidab – sanun mina. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
– Pidab völ küzuda susedoil, lahtlid-ik eglai kodišpäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pidiba sen lihan paganaks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pidim lehman, kazvatim kartofinan, muga i elim. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
”Pidi sdačad antta”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Pidust' päivnouzmašt röunad seižub korged Ruvenzorin mägisel'g . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Piduz — 74 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
Piduz om 204 km. Süvüz sabutab 1308 metrad (se om kaikiš süvemb fjord Evropas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sognefjord
Piduz om 860 km, a basseinan pind — 142000 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Mahanadi
Piduz om 266 km, basseinan pind - 5220 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Piduz om läz 224 kilometrad, basseinan pind — 80 200 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Olhav
Piduz om 11—14,6 m ižoil i 12—15 m emil, mass — 15—35 tonnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahk_kit
Pidägat ičetoi sana vahvas Uz’ Zavet, (2006), с. 10-11; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pietarhovi ), om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen Petrodvorecan rajonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Pifagoran teoremal om 367 erazvuittušt todestamišt ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Pifagoran teorem om üks’ Evklidan geometrijan alusenpanijoiš teoremišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Pifagoran teorem sai sen nimen amuižgrekalaižen matematikantedomehen Pifagoran mödhe, kudamb oli avainu da todestanu teoreman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Pigai hän tuli Venan psihoanalitikoiden sebraha i ezini sigä ezmäiziden edespaginoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Pigai hö eliba vaiše Belovežan puščas da Kavkazal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Pigai mö tegim azotesen Terveilas. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Pihk — paks kavag'mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Pihlän lämoin-ki sambutab vihm... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Piht ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Piht
Pil'ved oma suspenziruidud atmosferas vezipurun koncentracijan produktad, kudambid voib nähta taivhal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Pil'ved — tetab lirine mel'kuva, kudmban oma kävutanuded äjäd runokirjutajad (ozutsikš, venäläižed kirjutajad Aleksandr Puškin , Gavriil Deržavin ) ičeze sädusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Pil'viden atlas (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Pil'viden südäiolendha mülüb penikaižid tilkuižid vet da/vai jän kristalluzid (kut pil'venelementoid ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Pil’ščikad minuspei ii olnu hiväd, no mina stareimįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Pind — hongasine brusut, kudambaspäi porotadas puzulahkoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Pind — 72,48 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Daugavpils
Pind — 446 550 km². Päivlaskmpol'žen Saharan pind ei mülü neche luguhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Pind — 360 km². Pälidn om Gaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gazan_sektor
Pind — 30 221 532 km², a eläjiden lugu — 1 000 mln. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrik
Pind — 2 408,63 km² (kaikiš penemb rajon agjas), sidä kesken segoitadud mec otab nell' videndest (2080 nellikkilometrad). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Pind, kudamb mülüb tetraedran ristikoičenus kül'giden paroiden keskid, jagab nece tetraedr kahthe kohtaižhe mülüpaloihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Pind — 14,4 millionad km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Antarktid
Pind — 8,52 millionad km², Eläjiden lugu — 32,6 mil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Okeanii
Pind — 7,7 millionad km², Eläjiden lugu — 22,6 mln. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(kontinent)
Pind — 8,6 mln. km² [1] (läz 30% Afrikan pindad), vai 9,1 mln. km² (WWF [2] ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Pind — 5 398 nellikkilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Pind om 67 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Abu_Dabi
Pind om 144 527 km². Agjan pindan enambuz om ottud taigamecoihe , soihe da novihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Pind om 95 725 km². Agjan territorijal kavag'- da lehtez mecad oma olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Pind om 340 km². Eläjiden lugu om enamb 558.383 ristituid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Las_Vegas
Pind om 45 km². Eläjiden lugu om 68,835 ristituid (2007). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alitus
Pind om 1214,4 km². Eläjiden lugu om 8 491 079 ristituid (2014) ičesaze lidnas i ümbri 22 mln aglomeracijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nju_Jork
Pind om 192,19 km². Krasnodaras om läz 15 vepsläšt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnodar
Pind om 123 702 km². Künttud ma otab territorijan pol't, mec otab 5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Pind om 57 km². Lidnan eläjiden lugu om 16,958 ristitud (2011). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kastorii
Pind om 416 774 km². Mecad ottas 297 000 km², sod — 32 000 km². Znamasižed joged oma Pečor sen ližajogidenke ( Cil'm , Ižm , Us ) da Vičegd (komi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Pind om 26 128 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Pind om 67 847 km². Mecad ottas territorijan videndest, mustma otab koumandest suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Pind om 15 647 km². Mecad seištas ezimägištoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Pind om 50 270 km². Mec da penzhišt ottas 9% territorijad [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Pind om 142 947 km². Mec otab enamba 40% territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Pind om 15 125 km². Mec otab territorijan videndest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Pind om 83 908 km². Mec otab territorijan viž ühesandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Pind om 14 277 km². Mägipautkil om stepid da mecoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Pind om 3 083 523 km². Saha Tazovaldkund om kaikiš suremb administrativiž-territoriaine ühtnik mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Pind om 23 375 km². Segoitadud mecad ottas territorijan enamba pol't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Pind om 589 913 km². Taig otab 53% territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Pind om 61 569 km². Znamasižed joged oma Jenisei Krasnojarskan agjanke röunaks da sen hura Abakan -ližajogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Pind om 42 061 km². Znamasižed joged oma Kam sen Iž - da Siv -ližajogidenke, mugažo Vätkan Čepc - da Kil'mez' -ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Pind om 92 903 km². Znamasižed joged oma Katun' da Bij ližajogidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Pind om 74 731 km². Znamasižed joged oma Volg (12 km), mugažo Kum -jogi Dagestananke röunaks (kezal kändase ojandeheks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Pind om 823 km², eläjiden lugu om 93,282 ristitud (2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbentan_rajon
Pind om 351 334 km², mecad ottas sen viž kudendest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Pind om 2 561 km², sidä kesken koumandez' (870 km²) om Moskvan ümbärten südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Pind om 1439 km², sidä kesken mecištutesed da mec (lidnan röunoil) ottas 310 km² (vl 2002). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Pind om 71 488 km², sidä kesken mec otab territorijan nelländest (18 250 km² vl 2013), koivikod da pedajikod oma enambuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Pind om 864 km² (ümbrištota). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Pind om läz 65 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Jevpatorii
Pind om läz 23 km². Gradenan eläjiden lugu oli 485 ristitud 2013-žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Pind om läz 1,834 km². Lidnan eläjiden lugu om 82,289 ristitud (2008). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kastamonu_(lidn)
Pind om läz 67.200 km². Makssüvüz om läz 10 metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27mj%C3%A4rv
Pind om läz 31 km². Sen Sül'pis de Landan eläjiden lugu oli 650 ristitud 2010-žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sen_S%C3%BCl%27pis_de_Land_(Atlantine_Luar)
Pind om läz 417 km². Uaithorsan eläjiden lugu oli 23,276 ristitud 2011-žes vodes, i 40 heišpäi oliba venälaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uaithors
Pind om läz 600,000 km²; korktembaine čokkoim — 3,478 metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirenejan_pol%27sar%27
Pind om 550 m 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Silend
Pind om 10 millionad km². Eläjiden lugu om 830,4 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Pind om 172,400 nellikkilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Pind om 3685 nellikkilometrad, sidä kesken videndez mecoiden al (756 km²) mägiden pautkil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Pirah om izoliruidud kel' : se om üks'jäine eläb muranan kel'kanzan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Pirah ( xapaitíiso ) om pirahan rahvahan kel', üks' suviamerikan indejan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirahan_(kel%27)
Pirejan pämez' om Vasilis Mihaloliakos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirei
Pirenejad oma pohjoižpäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Pirenejan pol'sar' kosmosaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirenejan_pol%27sar%27
Pirgaine om pen' konditerine tegez magedas tahtaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tortut
Pisces ) oma sel'grodaižiden veziživatoiden üläklass. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Pisk, kalan piskud — nor' pen' kala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Pit'kemb sar' oli löudud vl 1639 , a toine — vl 1734 , vaiše 15-20 metroiš sijaspäi, kus oli löudud ezmäine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
Piter ), Jevgenii Samoilov -aktöran kanzha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Piter Venäman lidnad Eländpunktad kirjamišton mödhe Leningradan agj Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin Käskusenandajan Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin Metrostrojan (sauvondorganizacijan) oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 1998 vilukun 14. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral sil-žo vodel uhokun 28. päiväl da om väges äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin TV-čuhunduz ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_TV-%C4%8Duhunduz
Piterin enciklopedii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin fotokuva Man kaimdajaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin istorii da mel'heižtahod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin kaičendan sur'vezišpäi istorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Piterin kaičendsauvusiden kompleks sur'vezišpäi pohjoižespäi (Sestroreckan čuraspäi) vl 2005. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Piterin kaičendsauvusiden kompleks sur'vezišpäi vai muite Damb ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Piterin käskusenandmižsuim , KAS ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_k%C3%A4skusenandmi%C5%BEsuim
«Piterin ma» — internet-portal lidnan istorijan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Piterin metro om kaikiš pohjoižemb i päivlaskmpol'žemb Venämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin metro om üks'jäine, kudamb sijadase Venäman Federacijan kahtes subjektas — Devätkino -stancii om Leningradan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin metropolitenan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin metropolitenas nügüd' funkcioniruib viž linijad, teiden piduz om 112,54 km. Stancijoiden lugu — 65 (niiden keskes om 7 sirdandsol'med), 11 stancijad oma ühtenzoittud raudtestancijoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin metropoliten om kaikiš süvemb mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin metropoliten ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Piterin pohjoižpol' sijadase 5-30 m korktusil ( Karjalan kaglaz ), suvipäivlaskmpol' — 5-22 m. Kaikiš korktemb čokkoim om Dudergofan korktusiden Pähkimkukkaz (176 m) lidnan suves Krasnosel'skijan rajonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterin ühthižtö verazmaižiden lidnoidenke da regionidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Piterin üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piteriš om kundališt transportad: avtobusoid , trolleibusid , tramvaid da maršrutkid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piterišpäi dedam i babam toiba äjan kirjoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Piteriš universitetas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Piter jagase 18 rajonaks: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter-lidnan Käskusenandajan Suiman ištundoiden sija ( Mariinskii-pert'kulu ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter oli Venälaižen Imperijan pälidnan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter om Venäman sur' transportsol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter om Venäman znamasine ekonomine, tedoline da kul'turkeskuz, sur' transporttesol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter om kaikiš pohjoižemb lidn Mas, kudamban eläjiden lugu om enamb 1 mln eläjid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter sijadase Pohjoižes Evropas , Venälaižen Federacijan lodehpoles, Baltijan meren Suomen lahten randpolen päivnouzmas, Nevanjogen suhištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Piter ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Pit’kha radoi kolhozas, nügüd’ om penzijal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pit’k meiden matk Enarvehe oli. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pit’k pagin oli kel’zakonan polhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pi ( Π , π ) om grekan kirjamišton kudenz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pi
Pjetro Parolin om valdkundan sekretarikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 224,7 maižes päiväs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 365,26 päiviš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Plank pani kvantižen teorijan alused i sil ozuti fizižiden tedoidusiden pävektoran XX vsadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plank_Maks
Platformvagonad oma vedamha pit'kid, üks'jäižid da pärjid jüguid, konteineroid da mašiništod, kudambid ei pida kaita atmosferan painudespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Platin ( Pt ) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platinan kristallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platinan nimi om anttud sikš, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platinan pälöudmižsijad oma AÜV:oiš , SAT:as , Venämas , Zimbabves da Kitaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platin om juvelirine metall; se kävutadas tobjimalaz tehnikas da medicinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platin om lujas harv londuses, sidä voi paksus löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platin om lujas inertine himižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platin om lujas tetab hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Platon ( amuižgrekan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Platon
Platyptilia morophaea om lipkaižiden erik Pterophoridae -sugukundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platyptilia_morophaea
[2] Plazman eričused oma opendase plazman fizikal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazman fizikan kafedran lekcijad (Novosibirskan valkundaline universitet) (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazman kaikid tärktamb eričuz om sen kvazineitraližuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazman lämoi tehnus elektroniden sirdändan tagut üläenergižes olemižespäi olemižhe madalanke energijanke rekombinacijan ionidenke jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazman polhe kinožurnalas «Tahtoin teta kaiked» (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazm ( grek. πλάσμα «sädud käzil» , «čomitanus» ) om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i elektronišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazm -kirjutuz fizikenciklopedijas (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plazm om nellänz' substancijan olend ( kovad hibjad , nozoluded , gazad -ki), sikš ku sen ičendad oma toižed materialižkš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühtejiččed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plazm
Plei-off stadijaha tuldas kaks' joukud kaikuččes gruppaspäi, kudambad sijadase ezmäižel da toižel sijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_futbolan_%C4%8Dempionat_2012
Plod om ühtištadud semnikahad murud, rusttan mujun (om olmas vauhpakuine babarmon alaerik, mugažo ježevikal -ki). https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Plodud mülüdas saharad (4,5-11,5%), pektinad da vauktušed , A- , B- da C-vitaminad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Plodud oma södabad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karambol
Plodud (počatkad) oma södabad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kukuruz
Plutonii ( Pu ) om 94nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Plutonii da sen ühtnendad oma toksižed! https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Plutonii kävutadas atomenergetikas da atomazegid tehtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Plutonijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Pluton nügüd' (2006 vn. jäl'ghe) ei lugekoi jo todesižeks planetaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Plüšasine kondine om populärine bobaine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pl%C3%BC%C5%A1asine_kondi
Pohjoine Azii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Pohjoine Evrop : https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Pohjoine Irlandii (6 grafkundad (angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Pohjoine (N) om manpol' , kudamban azimut om 0 vai 360 gradusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoine
«Pohjoine»-adivpert' (1939 voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
«Pohjoine pälidn», «Pohjoine Pal'mir», «Pohjoine Venecii», «Lidn Neval», «Kul'turpälidn», «SPb», «Vauktoiden öiden lidn», «Revolücijan kätte (lidn)» ( NSTÜ :n aigan) i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Pohjoižamerikas händikaz eläb Aläskaspäi Meksikahasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Pohjoižamerik om kontinent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEamerik
Pohjoižed (Änižröunan) vepsläižed — hö elädas Änižen päivlaskmrandal, Karjalan tazovaldkundan suves (enččes Vepsän rahvahaližes volostiš , kudamban pälžilon oli Šoutjärv' vai Šoutarv' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Pohjoižel da päivlaskmal om mäged ( Pohjoine Šotlandijan mägišt , Penninad da Kembrižed mäged ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
9 — Pohjoižel sarel, 7 — Suvisarel, 1 — Čatem-sarištol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Pohjoižen Dvinan randird, Purnavolok-nem', lidnan alusenpanendan sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Pohjoižen Kavkazan mäged oma suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Pohjoižen mapoliškon vilun naba sijadase läz Oimäkonad i Verhojanskad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Pohjoižen nabapirdan pala om lidnanpirdan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Pohjoižen norišton i lapsiden täht: http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Pohjoižen raudten stancii om lidnas, «Vorkut»-lendimport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Pohjoižes om Keskdunain tazangišton suvipala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Pohjoižes om stepid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Pohjoižespäi suvehe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Pohjoižiden štatoiden vägestuz kaiči valdkundad jagamižespäi da toi orjile joudjut kaikel Ühtenzoittud Štatoiden territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1994 kül'mkun 12. päiväl Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges vs 1994 tal'vkun 7. päiväspäi möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Parlament om üks'kodine 68 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om olmas vl 1924 heinkun 7. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Pohjoižpautkil om kontinentaline klimat, kuiv da vilu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Pohjoižrajoniš da mägiš paksus vasttas mugažo mustbur da mujutusen toižed melanistižed formad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Pohjoižsaamen Vikipedii om joudai enciklopedii pohjoižsaamen kelel , Vikipedijan pohjoižsaamenkel'ne jaguz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Pohjoižsaamen Vikipedijan logotip. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Pohjoižsaamen Vikipedijan pälehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Pohjoižvepsläižiš küliš jäl’ghe Vederistmäd vätihe sajid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Pohjoižvoinan (1700—1721) jäl'ghe Venälaine imperii sab maid Baltijanmeren randoil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Pohjožele likkudes reboid lindäs surembikš da vauvhambikš, suvele — penembikš da tuhlakamban mujutusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Poigid oli viž. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Poig lajib — libu päčile, vävu lajib — kacu, kus uks' om. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Poikkana — nor' kana. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Pojavad terminad — kosmos , mail'm, londuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Pol' Sezann ( fr : https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27_Sezann
Pol'hebod, pol'habad (segl). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hab
Pol'sar' sijadase Ispanijan , Portugalijan da Andorran territorijan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirenejan_pol%27sar%27
Pol'sar' sijadase Ročinman , Norvegijan , Suomenman da Venäman territorijan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandinavijan_pol%27sar%27
Pol'vagon om ajelemha putkotadud jüguid (kivend, kivihil', flüsad, mec), konteineroid, kudambid ei pida päzda sädegišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Pol'šalaižed ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1alai%C5%BEed
Pol'šalaižiden lugu om enamb 53 mil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1alai%C5%BEed
Pol'šalaižiden rahvankel' om pol'šan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1alai%C5%BEed
Pol'šan Tazovaldkundan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šan Tazovaldkundan üläkodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šan kel' om indoevropalaine, slavine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1an_kel%27
Pol'šan kel' (pol'šan kelel język polski vai polszczyzna ) om pol'šalaižiden kel' da Pol'šanman Tazovaldkundan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1an_kel%27
Pol'šanma Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanmaižed voinväged tuldas Venämaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Pol'šanmal oma mavaldkundröunad Venämanke (röunan pird — 210 km, Kaliningradan agjanke ) da Litvanmanke (104 km) pohjoižpäivnouzmas, Vaugedvenämanke päivnouzmas (418 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas (535 km), Slovakijanke suves (541 km), Čehanmanke suvipäivlaskmas (796 km) da Saksanmanke päivlaskmas (467 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman Konstitucijan tekst (1997) Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman Tazovaldkund alajagase 16 sodaveikundha ( vojevodstv:aha ), kudambad alajagase povätihe ( ujezd:oihe ) da volostihe ( gmin:oihe ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman parlamentan pert' Varšavas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman pind om 312 685 km² (ühesanz' sija Evropas ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman päeksport om avtod , jüguavtod da niiden varapalad (12%), elektromašiništ da koditehnik (läz 12%); toine eksport — mebel' da transportištmed (5%), vas'ktegesed (4%), zelläd (3%), putegesed da tualetbumag (2%), kivihil' (2%), kivivoi (1%), hobed (1%), šinad (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanma ( pol'šan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanma sai ripmatomut vodel 1918 Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe, no vodel 1939 Nevondkundaline Ühtištuz da Nacistine Saksanma okkupiruiba ühtmudel Pol'šanman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pol'šanmas elädas pol'šalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Polacy ) oma indoevropalaine, slavine rahvaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1alai%C5%BEed
Polandball vai countryball om populärine kävutajan Internet-mem . https://vep.wikipedia.org/wiki/Polandball
Polatid — sija päčin päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Polikristalline ola (99,9%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Politeistižiš religijoiš om äi jumaloid, eriližiden „funkcijoidenke“ i parembuzidenke; no heiden keskes om päjumal (ozutesikš, Jumou vepsän mifologijaspäi ; m. k. monolatrii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumal
Politeizm ( grek. πολύς — äi, θεος — jumal) om uskondoiden sistem, religine mail'mannägend, kudamban aluses om usk äjihe jumaloihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Politeizm
Politine pälidn om Rabat , no kaikiš suremb lidn om Kasablank ; toižed sured lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Polonii ( Po ) om 84nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polonii da kaik sen ühtnendad oma morijad! https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polonii kävutadas energetikas da atomenergetikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polonii om nimitadud Pol'šanman mödhe (latinan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polonii om pehmed radioaktivine hobedaižvauged metalloid (pol'metall) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polonijan pätegii om Venäma (mail'man tehmižen 98%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Polska ), täuz' oficialine nimi — Pol'šanman Tazovaldkund ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Polärine päiv Salehardas om 31 päivest voden aigan, kezakun 7. päivälpäi heinkun 7. päivälesai, sen aigan päiväižen üläpala ei laskte taivhanröunan taga. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Pomon om lidn Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiš , Kalifornijan valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pomon_(Kalifornii)
Pomon voib znamoita: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pomona
Pontan kel' (dialekt) ( ποντιακά ) om grekan gruppan kel', pagištas tobjimalaz Turkanmas da Grekanmas , da mugažo Ukrainas , Venämas , Armenijas i m. e. Pagižijoiden lugu om läz 300,000 mest kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_kel%27
Populärižed oma hänen simfonii e-moll op. 95 "Udes Mail'maspäi" (1895), koncert violončelile , mugažo "Slavižed kargud". https://vep.wikipedia.org/wiki/Dvor%C5%BEak_Antonin
Por'moi eläb mecst'epiš, taigmecas da tundras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Por'moin londuseližed vastustajad oma reboi , näd , sobol' , amerikanižed mägrad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Por'moi om nädenvuiččen pen' mecživat pit'kan hibjanke i lühüdoiden käbälidenke, pit'kan kaglanke da koumesaumaižen pänke penenke kehkeriden korvidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Por'moi vai Pormoi ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Por'moi (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Pordaigaine Konstitucii om vahvištadud vl 2005 redukun 15. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Pordaigaine ohjastuz tedotab voinan jätkmižes, no sügüzel bol'ševikad anastadas tobmut Lenin ezinenas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Pordhiden al venui lujas sur’ kirjav mäč. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pordoks dätam tijale saldatįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Pornografii ( grekan kelespäi πόρνη — prostitut i γράφω — kirjutan ) om seksualižen ičtazvedandan kuvandoičend literaturas , kuviš , skul'pturoiš , fil'miš i toiž., miše sündutada seksualine kehtatuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pornografii
Porožek vai Kos'kut ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Portal Salehardan kazvatajiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Portan tegimištzonas om mugažo erazvuiččid tegimid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Portland ) om lidn AÜŠ:š , Oregonan valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portlend_(Oregon)
Portugalii alajagase 23 agjaha da kahthe avtonomižhe regionha (atlantižed Azorižed da Madeir -sared). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalii om mavaldkundröunoiš Ispanijanke (1224 km) pohjoižes da päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan järedad lidnad oma Lissabon -pälidn da Portu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan päeksport om erazvuiččed sobad da suks'kengäd (läz 12%), avtod , jüguavtod , punolendimed da niiden varapalad (10%), elektroladimed (10%); toine eksport — kivivoi (5%), putegesed (3%), lebuištmed lendimiden täht da metalline mebel' (2%), šinad (2%), zelläd (2%), vinmarj (2%), kuld (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan territorijan enamban palan reljef om murdma da mägikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portugalijas elädas portugalijalaižed (87%) da libujad Azijan i Afrikan maišpäi (12%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Portus ) da kel'tan Cale -tahondan nimespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Porvoo , ročin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Porvoo
Porvoo ( suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Porvoo
Posadan röunal akad da lapsed roid’he houd nel’l’ale kanzale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Posadas lapsid oli äi, sikš hiid opetihe ii ühtes sijas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Posadas ol’d’he roidud okopad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Posadas pečnikįid ii olnu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Posadleižed eläjad konz män’d’he siiriči, kactihe mida mö tegem. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Posadleižile, ken oli probįinu maman liiban, kaikile ponravihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Posad oli ottud ambuskelmata. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Povätad jagase gminoihe (volostihe; pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anman_administrativi%C5%BE-territorialine_jagand
Poznań ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Poznan%27
Počtmark «Leninan komsomol»-ezmäižen NSTÜ:n atomvedenalaižen laivanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
P (p) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/P
Prag om kaikiš suremb lidn Čehanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prag
Praha ) om Čehanman pälidn da ekonomine i kul'turine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prag
Praktikkel’tedon i sociolingvistikan, oiktuden i mez’kundan, mugažo statistikan azjoiden tedomehed takaiba ühtes el’gendamha, kut taholižed keled, valdkundan keled da ”rahvahankeskeižed” keled-kesknikad (vehicular languages) radaba nügüdläižes Evropas rindati i kesken. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Prazeodim ( Pr ) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prazeodim
Prazeodiman avaiži vl 1885 avstrijalaine himik K. Auer fon Vel'sbah. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prazeodim
Prazeodiman kävutamine om harv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prazeodim
Prazeodim om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prazeodim
Praznikan kanun om sidotud «toižen polenke». https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Praznikan nimi rahvahas Bolgarijas om « Jordanovden ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Praznikan tetab atribut — pal'mveza , birbinc vai (harvašti) nižutähk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Birbincp%C3%BCh%C3%A4p%C3%A4iv
Praznik levigandeb kaiked lidnadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Praznikoid pidetas čeredan mödhe erazvuiččiš sijoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaelonpu_vep.html
Praznikoitas Iisusan Hristosan eläbzdusen oiktastuseks, Suren Nedalin pühäpäivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ip%C3%A4iv
Praznikoitas Suren Nedalin edes da nedališ Äipäivähäsai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Birbincp%C3%BCh%C3%A4p%C3%A4iv
Praznikoitas sügüz'kun 27. päivän ( ortodoksižiš valdkundoiš), Sündun Ristan sandan oiktastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zdvi%C5%BEen%27
Praznuiše Iisusan Hristan valatusen Joan-Valatajal Iordan-joges znamaks vilukun 19 (6) päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Predsjednik Vlade ) da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Premijad opendajile публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Presidente da República Portuguesa ), kudambad kaik rahvaz valičeb 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Presidência da República Portuguesa — Portugalijan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Prezidentad da varaprezidentad valitihe järgkerdan vl 2014 heinkun 9. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Prezidentad valitihe jäl'gmäižen kerdan vl 2011 redukun 30. päiväl, Almazbek Atambajev sai vägestust (oti 63,24%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Prezidentad valitihe järgkerdan vl 2012 heinkun 1. päiväl, nügüdläine prezident om Enrike Penja Njeto . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Prezidentad valitihe vl 2014 elokun 10. päiväl kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Prezidentad änestihe järgkerdan vl 2010 tal'vkun 19. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Prezidentale sab otta radnikust kahtišti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Prezidentale sab panda kel'dod käskusiden projektoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Prezidental om kahtenden strokun voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Prezidentan Oguzhan -pert'kulud Ašhabadas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Prezidentan jäl'gmäižed valičendad oliba edel strokud, vl 2015 sulakun 26. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Prezidentan järgvaličendad Suimas oliba vl 2015 kezakun 3. päiväl, i uz' Raimonds Vejonis -prezident tuleškanzi radho heinkun 8. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2013 kahtil turil, uhokun 17. da 24. päivil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2011 (redukun 23. da 30. päivil). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2013 redukun 27. päiväl, nügüdläine Giorgi Margvelašvili -prezident sai 62,12%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2014 sulakun 5. da kezakun 14. päivil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2016 vilukun 24. päiväl, Marselu Rebelu di Soza tegihe prezidentaks (sai 52%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Prezidentan pert'kulu Nikosijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, strokuiden lugu om röunatusita (vspäi 2014). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Prezidentan valdatusiden strok om 5 vot (om oiktuz valičemha tošti). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Prezidentan valičendad oliba järgkerdan vl 2012 uhokun 12. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Prezidentkundan sija Sarajevon keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Prezident om armijan päkäsknik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Prezident om kahtendel sijal valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Prezident om ohjastusen-ki pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Prezident om sodavägiden päkäsknik, valičeb päministrad da paneb händast radsijha parlamentan alakodin hüvästusen sandan jäl'ghe videks vodeks, paneb ministrid radsijha päministran nevondan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Prezident om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Prezident paneb erasid Suiman ezipartijan ühtnijoid da sen liderad ohjastusen ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Prezident paneb ministrid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Prezident paneb ohjastusen radsijha kaikid valdkundmehid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Prezident paneb päministrad da ministrid radnikusile, hö pidadas vastust parlamentale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Prezident paneb päministrad da ministrid radnikusile, mugažo koumen valdkundaližen käskuzkundan sudijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Prezident paneb päministrad radsijha parlamentanke sättutandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Prezident paneb radnikusele märitud ristitud formiruimha ohjastust, Suim vahvištab ohjastusen ministrid radnikusiš päministranke ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Prezident paneb radnikusile koumandest heišpäi, agjoiden nevondkundad oigetas toižid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Prezident paneb radsijha parlamentan ezinenahižen partijan liderad päministraks, mugažo ministriden palad parlamentan nevondan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Prezident sättutab ičeze pätandoid parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Prezident voib säta da panda väghe käskusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Priha ei čududelnus, no sanui: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Prihaine käveli mecas ičeze tatoinke, konz sä oli päipaštokaz; http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Prihaine — mužiksugun laps'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Laps%27
Priha oli meletanu pordon aigad, a sid’ homaiči: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Priheine sanįi, mise mina händast lükeižin i hän stuknihe päl partha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Principauté d'Andorre ), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Privatižed kalud ( Личные вещи ) — paginad tetabiden mehidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Priştine ) om lidn Balkanan pol'sarel , Kosovon pälidn da sen kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Prištinan ühthine nägu lähižes kukhaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Prištin om monoetnine lidn lujas znamasižes märas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Prištin ( serb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Probįida pidab tehta uuden, parz’ om. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Produkatan energišt arvust märitas kilokalorijoil (kkal) vai kilodžoulil (kDž) produktan 100 grammas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Energine_arvuz
Produkatn energine arvuz om uglevodoiden , razvoiden i vauktušiden südäiolend siš produktan 100 grammas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Energine_arvuz
Professionaližed psihiatrižed terminad tehtas vaiše necen nimikirjutesen palan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fobijoiden_nimikirjutez
Prognoziruidud atommass — 315 (316 erasiš purtkiš) m. AÜ . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununennii
Prognoziruidud atommass — läz 320—325 m. AÜ . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbiunii
1.3 Programmad, saitad i m.e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Programm kandab 48 keled (sidä kesken venän kel' ) [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/WinRAR
Programm voib mugažo lugeda toižed arhivfailoiden formatad-ki ( ACE , ARJ , CAB , EXE , ISO i m. e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/WinRAR
Proidįi-ik pol’časud aigad kuulįihe mugįine d’uru, mise pert’ säreiž. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Proidįi-ik čas aigad, üks’ küzzub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Proidįi äjak-se aigad, mest zavottihe kävelta pertid möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Projektan andmused todas sil’mnägubale tedolähtkiš (tedoserijoiš, konferencijoiš) i projektan verklehtpolil (se linneb teravas) i äjiš levedan mez’kundan täht tehtud tedosuimiš. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Projektan oppindlad om erazvuitte koumes polespäi: http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Projektan pätegend om siš, miše kehitoitta mugoine sistematine i ühthine maht, miččen abul voiži Evropan keliden znamoičendan vajehtesid i painandad kuvata, märita i arvostelda: erilaižiden äikeližiden oloiden arvostelendad voib tehta ”Evropan elonvägibarometr” (European Language Vitality Barometer, EuLaViBar). http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Projekt jatkub koume vot i zavodiše meiden takaindoiden mödhe voden 2010 augotišes. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Projekt takaib mugažo sirdmaha edemba märičendproblemoid, kudambiden pohjal voib rindatada, kut Evropas kelid-kesknikoid kävutadas rahvahankeskeižes, rahvahaližes i taholižes situacijas. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Prometii ( Pm ) om 61nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prometii
Prometijad ei ole londuses, sikš miše kaik sen izotopad oma radioaktivižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prometii
Prometijad sai ezmäižen kerdan vl 1945 amerikalaižiden tedomehiden grupp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prometii
Prospekt Veteranov -stancijan jügutoitand om kaikiš lujemb Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Protaktinii ( Pa ) om 91nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Protaktinii om kaikiš toksižemb himine element mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Protaktinii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Protistad ( amuižgreken kelel πρώτιστος "ezmäine ezmäižišpäi") om parafiline grupp, kuna mülütadas kaik eukariotad , kudambid ei voi lugeda živatoikš , kazmusikš da senikš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Protistad
Protomelas annectens om kala Protomelas -heimos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Protomelas_annectens
Proud sanuda, ka en olnu boikii. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Provincijad jagase 8092 kommunha (üks'lugu ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Provincijad jagase ümbrikoihe, ümbrikod — sijaližihe municipalitetoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Prüub — širmuš päčin taga, kävutadud aitaižeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Pr’amo künduselpei sanub miile: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Psi ( Ψ , ψ ) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' koumanz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Psi
Pskov alajagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Pskovan agjan Ezitajiden Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 2001 keväz'kun 29. päiväl Agjan Ezitajiden Suimal, tuli väghe sil-žo vodel sulakun 12. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan gubernatoran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan municipaližiden ühtnikoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan tobmuden valdkundaližiden aluskundoiden, Administracijan da e-ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agjan üks'kodine parlament om Ezitajiden Suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agj om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agj om olmas vs 1944 elokun 23. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan agj ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Pskov-lidnan Dum. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Pskov-lidnan tobmuden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Publikan täht Ermitaž oli avaitud vl 1854. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Pu ei lankte ühtel painandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Puhtast americijad ezmäižen kerdan saiba vl 1944 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Puhtast arsenad sai ezmäižen kerdan vl 1789 francijalaine himik A. L. Lavuaz'je. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Puhtast barijad ezmäižen kerdan sai vl 1808 anglijalaine himik H. Devi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Puhtast berklijad ezmäižen kerdan saiba vl 1949 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Puhtast cinkad sai ezmäižen kerdan vl 1746 germanijalaine himik A. Z. Marggraf. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Puhtast evropijad ezmäižen kerdan sai vl 1896 francijalaine himik E. Demarse. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Puhtast gallijad sai ezmäižen kerdan vl 1875 francijalaine himik L. de Buabodran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Puhtast germanijad sai ezmäižen kerdan vl 1886 germanijalaine himik K. Vinkler. https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Puhtast hlorad ezmäižen kerdan sai vl 1774 ročilaine himik K. V. Šeele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hlor
Puhtast hromad sai ezmäižen kerdan vl 1798 francine himik L. N. Voklen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hrom
Puhtast kal'cijad ezmäižen kerdan sai elektrolizan abul vl 1808 anglijalaine himik H. Devi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Puhtast kalifornijad ezmäižen kerdan saiba vl 1950 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Puhtast kalijad ezmäižen kerdan sai elektrolizan abul vl 1807 anglijalaine himik H. Devi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Puhtast margancad sai ezmäižen kerdan vl 1774 ročilaine himik J. Gan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marganc
Puhtast metallišt tantalad sai ezmäižen kerdan vl 1903 germanijalaine himik V. Bol'ten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Puhtast molibdenad sai ezmäižen kerdan vl 1817 ročilaine himik J. Bercelius. https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Puhtast neptunijad ezmäižen kerdan saiba vl 1940 amerikalaižed himikad E. M. Makmillan da F. H. Abelson. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Puhtast nikelid sai ezmäižen kerdan vl 1751 ročilaine himik Kronstedt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Puhtast plutonijad ezmäižen kerdan saiba vl 1940 amerikalaižed himikad E. M. Makmillan da F. H. Abelson. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Puhtast polonijad saiba ezmäižen kerdan vl 1898 pol'šanmalaižed himikad P. Küri da M. Skladovskaja-Küri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Puhtast radijad ezmäižen kerdan sai vl 1910 francijalaižed himikad P. Küri, M. Skladovskaja-Küri da A. Deb'jern. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Puhtast radonad saiba ezmäižen kerdan vl 1908 anglijalaižed himikad Ramzei da Grei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Puhtast stroncijad ezmäižen kerdan sai vl 1808 anglijalaine himik H. Devi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroncii
Puhtast tehnecijad saiba vaiše vl 1937. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Puhtast tellurad sai ezmäižen kerdan vl 1798 avstrijalaine himik M. G. Klaprot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Puhtast uranad ezmäižen kerdan sai vl 1840 francijalaine himik P. M. Peligo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Puhtast vol'framad saiba ezmäižen kerdan vl 1783 ispanijalaižed himikad Elüar-vellesed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Puhtaz amorfine ola om bur tuhk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Puhtaz antimonii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Puhtaz antimonii om hoštai metalloid (pol'metall) sinižen ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Puhtaz arsen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Puhtaz arsen om hudr terazmujuine metalloid (pol'metall) vihandan ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Puhtaz astat — stabilitomad muzasinižed kristallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Puhtaz cink. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Puhtaz gallii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Puhtaz indii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Puhtaz kalifornii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Puhtaz kobal't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Puhtaz neptunii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Puhtaz nikel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Puhtaz plutonii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Puhtaz rik om hahkpakuine hudr substancii hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rik
Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Puhtaz tellur om hudr hobedaižvauged metalloid (pol'metall) lujan metallhoštanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Puhtaz vismut — hoštai vauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Puhthan tantalan muju om hahk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Puhthas olendas se om seižmatoi, no sen ühtnendad - solad, efirad, amidad i m. e. - oma seižuijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuz
Puhä Kirj. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Pu i plodud Uz’ Zavet, (2006), с. 148; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pu i satuz Uz’ Zavet, (2006), с. 29; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Puištod ottas 69% lidnan territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Puištoiden ühthine pind om 8,19 nellikkilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Punüšišt-se babuškon. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Purahaižed – kuti lud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Puraznik — lähtkiden tautai, jänalaižen püdon ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Purde: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Puregišt — paks nor' mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Purehvoibištelend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Volgograd
Purumašinan sädand pani industrialižen revolücijan alusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uatt_D%C5%BEeims
Puskin, A.S. «Ka se aig, hüvä vel’l’! http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
«Pussy Riot» om venälaine pankrokgrupp Moskvaspäi (vspäi 2011.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pussy_Riot
Putub kondjale lehm, ka siloi i kargaidab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Putui kuti koirale kürz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Puvill om kazmuz kuid , kudambad tehtas puvillan kazmusen ( Gossypium ) korobaižešpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Puvill
Puškinan, Jeseninan, Jevtušenkon runod kuluba čomin mugažo vepsäks-ki (1999). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Puškinan rajon Piterin kartal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Puškinan rajonan informacine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Puškinan rajonan informacine server. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Puškinan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Puštu ( پښتو ) om üks' indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1tu
Päassamblejan rezolucijal 217 A (III) 10. tal’vkud v. http://www.indigenous.ru/dec/dec_vep.pdf
Päeriližused: ičeze kävutajanlehtpolen sädand (pidab kirjutada todesižed NFI (ФИО) da informacii ičeze polhe), äi abutusid informacijan vajehtusen täht ( čat , foto - i video :al'bomad, ( mikro ) blogad , kävutajangruppad da toižed). https://vep.wikipedia.org/wiki/Socialine_verk_(sait)
Päeriližuz om šokoladlastuižiden nellikform , kudambad oma jagatud 16 kubuzihe; da eriline „knick-pack“-pälitez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ritter_Sport
Pähkim om kazmusiden rivin plod , tobjimalaz södaban südäitukunke da kovan korenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hkim
Päine da sen kaikiš suremb lidn om London . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Päine kirjutuz: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Päivaižen sädegoičend abutab elole Mal (fotonad oma tarbhaižed fotosintezha täht). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päival mam sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Päival mijale tuud’he kamendant starostanke Kabakaššen Nikitanke obįskanke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Päivez jagase 24 čashu (1440 minutha vai 86400 sekundha) i kogoneb päiväspäi , ehtaspäi , öspäi da homendesespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
Päivez om aigan märičemižen ühtnik , pord, kudambas Ma punose ümbri ičeze värtmudes. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
"Päivlaskm" . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Päivlaskm (W) om manpol' , kudamban azimut om 270 gradusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivlaskm
Päivlaskmaine Azii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Päivlaskmaine Evrop : https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Päivlaskmaižed da päivnouzmaižed Saksanman palad ühtniba vl 1990 redukun 3. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Päivlaskmaižed da suvipäivlaskmaižed territorijad oma rahvahatomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Päivlaskmaižed joged langetas Atlantižhe valdmerhe , pohjoižed oma ližajogikš Kongon täht, suvipäivnouzmaižed joged jokstas Zambezihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Päivlaskmaižel randal paneb sadegid 1000-1500 mm vodes, semendkul-redukul om vihmsezon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Päivlaskmal da suvel Marokol om mavaldkundröun Alžiranke , sen piduz 1559 km. Politižiden süiden tagut nece röun om sauptud vspäi 1994. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Päivlaskmas äjil fil'mil vestern -, ulävaru - da tedofantastik -žanroiš om B-kategorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/B-kategorijan_fil%27m
"Päivlaskmpol'ne Kunigahuz" . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Päivlaskmpol'žes Ingermanlandijas ortodoksine uskond kaičihe paremba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Päivlaskmpolen joged lanktas Ribinskan merhe (om padosein läz Volgad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Päivnouzfrizan kel' vai Zaterlandan kel' ( Seeltersk , Seelterfräiske ) om germanižen gruppan indoevropine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzfrizan_kel%27
Päivnouzfrizan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzfrizan_kel%27
Päivnouzm (E vai O) om manpol' , kudamban azimut om 90 gradusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzm
Päivnouzmaine Azii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Päivnouzmaine Evrop : https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Päivnouzmaižed magedused ( halv , lukum , pahlav i m. e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Konditeri%C5%BEed_tegesed
Päivnouzmaižel randal paneb 2500-6500 mm vodes, sigä om äi soid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Päivnouzmpol'žed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks Drakonan mägiden taga. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Päivnouzmpolen tedaimehed Uz’ Zavet, (2006), с. 2-3; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Päivoi palab sandal'žiš pihläčkopšuiš... https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Päiv om tuskusine da opalakaz... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Päiväine. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväine Tähthad kirjamišton mödhe Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväine ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväine om pohjoižes keskön. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoine
Päiväine om päivlaskmas ehtal. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivlaskm
Päiväine om päivnouzmas homendesel. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivnouzm
Päiväine om spektraližen G-klassan tipine tähtaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Päiväine om suves keskpäivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvi
Päiväižen da Maidten galaktikan keskusen keskes om 26 000 lämoivot; Päiväine punose ümbri Maidtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväižen sistemas , päiči Mas , pil'ved oma kaikil planetoil-gigantoil, Marsal , Veneral , Titanal da Tritonal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pil%27v
Päiväižen sistemha mülüb 9 planetad: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Päiväižen sistem om planetoiden sistem, kudamban keskuztähtaz om Päiväine . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Päiväižen südäimuz: vezinik (~73 % vedadusespäi i ~92 % mülündmäraspäi), gelii (~25 % vedadusespäi i ~7 % mülündmäraspäi) da toižed elementad penembanke koncentracijanke ( raud , nikel' , kislorod vai hapanik , azot , ola , rik , magnii , hil'nik , neon , kal'cii , hrom ). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväižen vauktusen sü, Man ionosferan olend olmas-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Päiväižen vedaduz om 99,866 % Päiväižen sisteman vadadust vai 1,9891×10 30 kilogrammad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Päiväižen veduz om 99,866 % Päiväižen sisteman vedust? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Päiväižsistem — Päiväižen ümbrišt — Maidten alagrupp — Sijaline grupp — Sijaline üläkogoduz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Päiči lidnoiš, Baran'jas om 301 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baran%27j_(agj)
Päiči lidnoiš, Bač Kiškunas om 119 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C4%8D_Ki%C5%A1kun
Päiči lidnoiš, D'jor Mošon Šopronas om 183 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor_Mo%C5%A1on_%C5%A0opron
Päiči lidnoiš, Fejeras om 108 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fejer
Päiči lidnoiš, Jas Nad'kun Sol'nokas om 78 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jas_Nad%27kun_Sol%27nok
Päiči lidnoiš, Peštas om 187 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C5%A1t_(agj)
Päiči lidnoiš, Tol'nas om 109 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27n_(agj)
Päiči lidnoiš, Vespremas om 217 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(agj)
Päiči lidnoiš, Zalas om 258 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zal_(agj)
Päiči lidnoiš, siš agjas om 229 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sabol%27%C4%8D_Satmar_Bereg
Päiči lidnoiš, Čongradas om 60 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Congrad_(agj)
Päiči lihas , hamburgeras voib olda äi erazvuiččid magutesid, ozutesikš: ketčup i majonez , salatlehtesed, marinuidud ogurc , toreh vai räkištadud lauk , pomidor . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gamburger
Päiči neciš romanas, Servantes om kirjutanu novellid, runoid da pjesid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Servantes_Migel%27_de
Päiči niiš hän kirjuti Lozannas toižid-ki muziksädusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Päiči originaližes vändos, oma mülütad jatkoid — Cut the Rope: https://vep.wikipedia.org/wiki/Cut_the_Rope
Päiči pälidnas, regionad alajagase lidn- da külärajonihe ( uzb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Päiči siš, Gollivudas om äi mel'heižtahoid: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gollivud
Päiči siš, kävutase « materik »-termin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kontinent
Päiči valdkundoiš Irlandijan rahvahanke , praznik om populärine kaiked mail'madme, sidä kesken Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ph._Patrikan_p%C3%A4iv
Päjärgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2013 uhokun 21. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Pälehtpol': https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Krasnodaran_rand
Pälidn — Oslo , se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Pälidn alajagase rajonihe ( kerületei ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Pälidnankund alajagase rajonihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Biškek . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Taškent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Varšav . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad ( turkmen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bagdad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bratislav . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bridžtaun . https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin , sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dušanbe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Džakart . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Jerevan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kinšas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lissabon . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Luand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüksemburg-lidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Madrid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Montevideo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Podgoric . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rig . https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Santjago . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Sent Džons . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Seul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Pälidn da surembaine lidn om Nassau , läz 80% valdkundan ristitištod eläb siš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Pälidn da völ 5 lidnad ( Debrecen , Miškol'c , Seged , Peč , D'jor ) ei mülügoi agjoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Pälidn jagase fartaloihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Pälidnoiden Ma: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Pälidn oli Moskv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nevondkundali%C5%BEiden_Socialisti%C5%BEiden_Tazovaldkundoiden_%C3%9Chti%C5%A1tuz
Pälidn om Abu Dabi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Pälidn om Ankar , kaikiš suremb lidn — Stambul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Pälidn om Astan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Pälidn om Chinval . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviosetii
Pälidn om Hanoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Pälidn om Kanberr . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Pälidn om Ottav . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Pälidn om Pretorii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Pälidn om Stepanakert . https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gikarabahan_respublik
Pälidn om Suhum . https://vep.wikipedia.org/wiki/Abhazii
Pälidn om Torshavn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Pälidn om Vaduc . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Pälidn om Vellington . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Pälidn om oficialine vanhemb valdkundan vai avtonomižen territorijan lidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lidn
Pälidn — ühtennimine San Marino — sijadase valdkundan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Päliči nedalid mina mest openzimįi kuumandes klassas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Päliči poles vodes miil obd’avihe uz’ nastovnic. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Päliči pol’kimes päivas Suomespei tuli avtobus medičinskijan oborudovanijanke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Päliči vides minu-tas hän jo seižui pordhaižil da kiskotihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Päliči äjas-se päivas oli saldatįide koncert. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Pälöudmižsijad oma AÜV:oiš , SAT:as , Kanadas da Udel Gvinejal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Pälöudmižsijad oma Venämas , AÜV:oiš , Kanadas da Kolumbijas ; kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd). https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Pämehen Administracii om Tazovaldkundan pämele abhu, mugažo erased regionaližed laudkundad alištudas hänele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Pämez' heišpäi vajehtab kaikutte 8 kud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Päministr om Abdulla Abdulla (sai vägestust ezmäižel tural da tahtoi sada midä-se vajehtuseks kilan tundištusen tagut äniden lugustusen aigan). https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Päministr om Arutünän Araik . https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gikarabahan_respublik
Päministr om Domentii Kulumbegov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviosetii
Päministr om Leonid Lakerbaja . https://vep.wikipedia.org/wiki/Abhazii
Päministr om Li Sän' Lun vs 2004 elokun 12. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Päministr om alakodin lidirujan partijan ezimez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Päministr om otnuden tobmut alakodin partijan lider. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Päministr om otnuden tobmut parlamentan alakodiš partijan lider. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Päministr om parlamentan ezipartijan vai koalicijan lider. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Päministr om radonoigendajan tobmuden faktine pä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Päministr om üks' parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijaha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), händast alakodin ühtnijad valitas järgeližen äniden enambusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Päministr paneb radsijha toižid ministrid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Pä om ristitun vai živatan hibjan pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4
Päraudtestancijan sauvuz Petroskoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Päredaktor om A.V. Födorov. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
Pärnu om lidn Estinmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu
Pärp — pen' kehker leib. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Päs lumiukol om vädr. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pästkat mindai hänennoks. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pästtud serijaha 1968 vodespäi 1998 vodhesai, om pässttud ühtes 935 lendint. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Pätigorsk alajagase 6 lidnanlaptha Energetik-žilonke. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Pätigorsk-lidnan ohjastusen pert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Pätigorsk-lidnan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Pätigorsk-raudtestancii sijadase Mineraližed Veded — Kislovodsk raudtel. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Pätind vasttihe hondoin äjad baltijan meren suomalaižiden rahvahiden ezitajad Karjalas ( suomalaižed , karjalaižed da vepsläižed ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
Pätnič (vai videnz'päiv ) om videnz' nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tni%C4%8D
Päverk ( Главсеть ) — oigenduz melentartuižiš kaluiš internetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Päčez, päčedez — sija sauban edes, kus padad venduba. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčid ed vargasta. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčid kävutihe Indižes alangištos sigä elänuzil kul'turoil, a mugažo Egiptas edel dinastijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
[4] [6] Päčid kävutihe sömäd keitmaha da savičud tehmaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčid, miččihe leib sijadase paštmaha päčiocan polespäi, oliba ratud amuižes Grekanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčil'ne mužik — eläi päčin taga pertižand. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčilapatk — päčin seiniden räusthad. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčilapt — täuttud keskust päčin da lavan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinpohj — eläi päčin päl pertinižandaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinrahkoi — kodileden lämoin heng (mž. sija päčiš kuna haugod pandase). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinrahkoi — sija kuna haugod pandase (mž. kodileden lämoin heng). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinsija — päčin alanduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinsu . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčinsu om kattud saubal umbhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčin südäin . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päčioc — päčin eziseinän üläpala. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päč konctrukcijan tipoiden mödhe panihe palamha koval ( haugod , puhil' , kivihil' , turbaz ), nozolal ( kerosin , mazut , kivivoi i tž.) https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päč om kodin päkeskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päč om ladeh erazvuiččiden sauvusiden lämbitusen täht ( pert' , kül'bet' i tž.) https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päč panese palamha torveta ( must päč ) vai torvenke ( vauged päč ). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Päžievan Sel'g ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Pícea ) om Pedaižiden sugukundan puiden sugu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuz%27
Pínus ) om kavag' pu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Pöl'gästunu živat voib joksta lujas teravas, hüptel vai ani levigandes madme oigetud händanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Pölištui toras. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Pölištui toras, siloi linni bratanijalaižeks trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Pöluzhaug — ezine poikhaug päčiš haugoiden al. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Pölünimurič om elektrine ladim, kudamb keradab pölün da toižed redustandad pindaspäi il'mvalul imemas. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6l%C3%BCnimuri%C4%8D
Pördutesen jäl'ghe, vodel 1698, hän augoti venäläižen valdkundan da kundaližen elon masštabižid reformid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Pötr Il'jič Čaikovskii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caikovskii_P%C3%B6tr
Pöud da Kos'kenaluine . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Pöudon rajonas Piterin oblastid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pöudospäi Enarvehe meid kerazihe täuz’ avtobus. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pühut rusttad marjad söb. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Pühä Heng tuleb Abutajaks Uz’ Zavet, (2006), с. 248-249; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin murendamine Uz’ Zavet, (2006), с. 195; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin murendamine Uz’ Zavet, (2006), с. 114; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin murendamine Uz’ Zavet, (2006), с. 61; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin puhtastamine Uz’ Zavet, (2006), с. 191; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin puhtastamine Uz’ Zavet, (2006), с. 109-110; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühäkodin puhtastamine Uz’ Zavet, (2006), с. 52-53; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Pühän Patrikan päiv ( irl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ph._Patrikan_p%C3%A4iv
Pühäpäiv om seičemenz' nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCh%C3%A4p%C3%A4iv
Püšt — aidoitud jogen taho heredan joksmusenke, miše kalad püdamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Pāremata ) om üks'kodine Ezitajiden Kodi ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
«Queen» oli legendine britanijalaine ( anglijalaine ) muzikgrupp, kudamb edestab muzikad glem- da hardrok -stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Queen
Qəbələ rayonu ) om rajon Azerbaidžanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabalinan_rajon
RKS:an lehtpol' Roskosmos :an Lendusiden ohjanduzkeskusen oficialižel saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
RKS — ühthine rahvahidenkeskeine projekt, kudambha ühtnedas 15 valdkundad (kirjamišton mödhe): https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
Radab « Microsoft Windows »-sistemal ( 32. i 64. rivindad). https://vep.wikipedia.org/wiki/WinRAR
Rad eile kondi, mecha ei lähte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Radii ( Ra ) om 88nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Radii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Radii om lujas radiotoksine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Radijal ei ole stabiližid izotopoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Radiod möto sanutihe, mise zaimdud posadįiš finskijad saldatad mokitaze miide akįid”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Rad mehen čomitab. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Radoi mecas – sali rugad, a jal’ges radoi lüpsajan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Radon ( Rn ) om 86nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Radon kävutadas medicinas radonvannoid tehtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Radonoigendai tobmuz om Adigejan Tazovaldkundan Ministrišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Altajan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Baškortostanan Tazovaldkundan Ohjastuz ( bašk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Burätijan Tazovaldkundan Ohjastuz ( burät. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Dagestanan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Federaline Nevondkund ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Radonoigendai tobmuz om Ingušetijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Kaliningradan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Radonoigendai tobmuz om Kalmikijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Karjalan Tazovaldkundan Ohjastuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Komin Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Kurganan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Radonoigendai tobmuz om Leningradan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Radonoigendai tobmuz om Marii Elan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Ministrišt (Ministriden Nevondkund). https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Radonoigendai tobmuz om Mordovijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Moskvan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Radonoigendai tobmuz om Murmanskan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz ( mustm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Radonoigendai tobmuz om Orenburgan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Radonoigendai tobmuz om Piterin Ohjastuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Radonoigendai tobmuz om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Pskovan agjan Administracii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Radonoigendai tobmuz om Saha Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Vologdan agjan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Radonoigendai tobmuz om ohjastusel da kunigahal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Radonoigendai tobmuz om ohjastusel päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Radonoigendai tobmuz om ohjastusen käziš, a käskusenandai tobmuz om ohjastusel da kaks'kodižel suimal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Radonoigendai tobmuz om ohjastuz päministranke pämeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Radonoigendai tobmuz om Čečenijan Tazovaldkundan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Radonoigendai tobmuz om Čuvašijan Tazovaldkundan Ministrišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Radonoigendajan (Elohopanijan) tobmuden ülembaine aluskund om Venälaižen Federacijan ohjastuz, prezident paneb radnikusele sen ezimest — päministrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Radon om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Radon om lujas stabilitoi element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Radota em ištnugoi nikonz… http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Radotomiden lugu oli vl 2008 9,6%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Rad radon sijas, a sönd — söndan sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
«Raduga»-lazersodapoligon sijadase lidnan suvipäivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Radužnii-lidnan tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Radužnijan ühesa kümnendest om kattud mecoil pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Rafael Correa Delgado ; 06.03.1963, Guajakil' ), om Ekvadoran videnz'kümnenz' videnz' prezident (2007 vodespäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korrea_Rafael%27
Raffaello Santi, Raffaello Sanzio, Rafael, Raffael da Urbino, Rafaelo , 28.03. vai 6.04.1483, Urbino — 6.04.1520, Rim ) oli sur' italijalaine voimujupirdai, grafik da arhitektor, umbrižen školan ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rafael%27_Santi
Ragiž om atmosferižiden sadegiden erik, kogoneb tobjimalaz kehkran forman jähenegišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ragi%C5%BE
Rahad da leib vellesed oma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Rahad ei olgoi elon päazj Uz’ Zavet, (2006), с. 170; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Rahad, kudambad oli anttud käskabunikoile Uz’ Zavet, (2006), с. 64-65; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Rahad oma specifine tavar , kudamb om toižid tavaroiden vai holitesiden maksarvon universaline ekvivalent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahad
Rahan necen täht om löudnu Juminkego-fond. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): avarad (29,2%), darginalaižed (16,8%), kumikalaižed (14,8%), lezginalaižed (13,2%), lakalaižed (5,5%), azerbaidžanlaižed (4,5%), tabasaranalaižed (4,1%), venälaižed (3,6%), čečenalaižed (3,2%), nogajalaižed (1,4%), agulalaižed (1,0%), rutulalaižed (1,0%); toižed — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 0%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): ingušad (93,5%), čečenalaižed (4,6%), venälaižed (0,8%), toižed — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): jakutalaižed (48,7%), venälaižed (36,9%), evenkalaižed (2,2%), ukrainalaižed (2,1%), evenalaižed (ende lamutalaižed) (1,6%), totarlaižed (0,9%), burätalaižed (0,7%), kirgizlaižed (0,5%), armenijalaižed (0,4%), uzbekalaižed (0,4%), toižed — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 2,5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): kalmikalaižed (56,2%), venälaižed (29,6%), darginalaižed (2,6%), kazahlaižed (1,7%), turkad-meshetijalaižed (1,3%), čečenalaižed (1,2%), avarad (0,8%), ukrainalaižed (0,5%), korejalaižed (0,5%); toižed — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 2,0%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): karačailaižed (40,7%), venälaižed (31,4%), čerkesalaižed (11,8%), abazilaižed (7,7%), nogajalaižed (3,3%), osetijalaižed (0,7%), armenijalaižed (0,6%), ukrainalaižed (0,4%), totarlaižed (0,4%), toižed — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): osetijalaižed (64,5%), venälaižed (20,6%), ingušad (4,0%), armenijalaižed (2,3%), kumikalaižed (2,2%), gruzijalaižed (1,0%), turkalaižed (0,5%), ukrainalaižed (0,5%), azerbaidžanlaižed (0,4%), kabardalaižed (0,4%), toižed — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0,9%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): totarlaižed (53,2%), venälaižed (39,7%), čuvašalaižed (3,1%), udmurtalaižed (0,6%), mordvinalaižed (0,5%), marilaižed (0,5%), ukrainalaižed (0,5%), baškiralaižed (0,4%); toižed — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (61,5%), adiglaižed (24,3%), armenijalaižed (3,5%), ukrainalaižed (1,3%), kurdlaižed (1,0%), čerkesalaižed (0,6%), totarlaižed (0,5%), čiganalaižed (0,5%); toižed — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 3,3%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (55,7%), altajalaižed (35,3%), kazahlaižed (6,1%), ukrainalaižed (0,5%); toižed — 0,7%, rahvahuden ozutandata — 1,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (35,2%), baškiralaižed (28,8%), totarlaižed (24,8%), čuvašalaižed (2,6%), marilaižed (2,6%), ukrainalaižed (1,0%), udmurtalaižed (0,5%), mordvinalaižed (0,5%); toižed — 1,6%; rahvahuden ozutandata — 2,4%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (64,9%), burätalaižed (29,5%), totarlaižed (0,7%), ukrainalaižed (0,6%), sojotalaižed — (0,4%), toižed — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (80,3%), hakaslaižed (12,0%), saksalaižed (1,1%), ukrainalaižed (1,0%), totarlaižed (0,6%); toižed — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 1,6%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (61,7%), komilaižed (22,5%), ukrainalaižed (4,0%), totarlaižed (1,2%), vaugedvenälaižed (1,0%), saksalaižed (0,6%), čuvašalaižed (0,6%), azerbaidžanlaižed (0,6%), toižed — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (45,1%), marilaižed (41,8%), totarlaižed (5,5%), čuvašalaižed (0,9%), ukrainalaižed (0,5%); toižed — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 4,9%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (53,2%), mordvinalaižed (39,9%), totarlaižed (5,2%), ukrainalaižed (0,4%); toižed — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (90,4%), totarlaižed (1,9%), baškiralaižed (1,4%), kazahlaižed (1,3%), ukrainalaižed (0,8%), toižed — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 2,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (74,7%), totarlaižed (7,5%), kazahlaižed (5,9%), ukrainalaižed (2,4%), baškiralaižed (2,3%), mordvinalaižed (1,9%), čuvašalaižed (0,6%), saksalaižed (0,6%), armenijalaižed (0,5%), toižed — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 1,5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (91,8%), totarlaižed (1,5%), saksalaižed (0,8%), ukrainalaižed (0,8%), šorijalaižed (0,4%), armenijalaižed (0,4%), toižed — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,0%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (60,0%), udmurtalaižed (27,0%), totarlaižed (6,5%), ukrainalaižed (0,6%), marilaižed (0,5%); toižed — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 3,6%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed (86,3%), ukrainalaižed (1,3%), totarlaižed (1,3%), armenijalaižed (0,9%), azerbaidžanlaižed (0,5%), evrejalaižed (0,5%), vaugedvenälaižed (0,3%), gruzijalaižed (0,3%), uzbekalaižed (0,3%), toižed — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 5,8%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Rahvahad (enamba 0,2% vl 2010): venälaižed (92,5%), ukrainalaižed (0,7%), vaugedvenälaižed (0,3%), azerbaidžanlaižed (0,2%), armenijalaižed (0,2%), čiganalaižed (0,2%); toižed — 1,0%, rahvahuden ozutandata — 4,9%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (82,0%), ukrainalaižed (3,5%), vaugedvenälaižed (3,5%), litvalaižed (1,0%), armenijalaižed (1,0%), saksalaižed (0,8%), totarlaižed (0,5%), toižed — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,1%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (80,8%), ukrainalaižed (4,3%), vaugedvenälaižed (1,5%), totarlaižed (0,7%), azerbaidžanlaižed (0,5%), toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 9,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (79,1%), ukrainalaižed (1,3%), vaugedvenälaižed (0,8%), totarlaižed (0,6%), evrejalaižed (0,5%), armenijalaižed (0,4%), azerbaidžanlaižed (0,4%), toižed — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 13,4%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (86,5%), ukrainalaižed (1,8%), vaugedvenälaižed (1,0%), totarlaižed (0,5%), toižed — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 6,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (91,5%), ukrainalaižed (1,3%), vaugedvenälaižed (1,0%), čiganalaižed (0,5%), toižed — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010, ühtes Nencan avtonomižen ümbrikonke): venälaižed (93,6%), ukrainalaižed (1,4%), nencalaižed (0,7%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed (95,1%), venälaižed (1,9%), kumikalaižed (1,0%), avarad (0,4%), toižed — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 0,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): čuvašalaižed (65,1%), venälaižed (25,8%), totarlaižed (2,7%), mordvinalaižed (1,0%); toižed — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,8%. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 71,5%, armenijalaižed — 13,3%, azerbaidžanlaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,8%, kabardalaižed — 1,2%; toižed — 8,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 87,1%, armenijalaižed — 7,7%, čiganalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,3%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Rahvahad (enamba 0,8%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 51,7%, totarlaižed — 42,6%, čuvašalaižed — 1,0%, udmurtalaižed — 0,8%; toižed — 3,9%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Rahvahad (enamba 0,4% vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 90,8%, ukrainalaižed — 1,4%, kazahlaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,8%, uzbekalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%; toižed — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 2,0%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Rahvahad (enamba 0,4%, vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 82,9%, totarlaižed — 4,8%, baškiralaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,4%, saksalaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%; toižed — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 4,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed — 4,5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe [1] ): venälaižed (91,1%), ukrainalaižed (3,8%), armenijalaižed (1,1%); toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,0%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Rahvahad lidnan eläjiden keskes (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [1] ): albanijalaižed — 97,76%, turkad — 1,08%, aškalilaižed — 0,28%, serbijalaižed — 0,22%, toižed — 0,66%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Rahvahad valitas heid 4 vodeks etnižiš valičendümbrikoiš, üks' pämez' kaikuččes rahvahaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Rahvahad: venälaižed — 47%, jakutalaižed — 38%, toižed — 15%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed (88,8%), kazahlaižed (3,4%), ukrainalaižed (2,0%), totarlaižed (1,9%), saksalaižed (1,3%), toižed — 2,6%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed (77,6%), totarlaižed (10,6%), čuvašalaižed (7,0%), mordvinalaižed (1,3%), ukrainalaižed (1,0%), toižed — 2,5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed (87,4%), ukrainalaižed (1,5%), vaugedvenälaižed (0,9%), armenijalaižed (0,5%), toižed — 1,6%; rahvahuden ozutandata — 8,1%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Rahvahad vl 2010: venälaižed (89,6%), ukrainalaižed (4,6%), vaugedvenälaižed (1,6%), totarlaižed (0,8%), toižed — 3,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): lezgilaižed (21,4%), darginalaižed (20,7%), avarad (14,6%), lakalaižed (14,2%), kumikalaižed (9,7%), venälaižed (9,0%), tabasaranalaižed (5,4%), agulalaižed (1,7%), rutulalaižed (1,2%); toižed — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,2%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Rahvahaline teatr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Rahvahan arboindan vero edel Vederistmid om-ki, jätkase 12 päiväd Raštvoilpäi Sünduman aigan (kaikenlaine mugoine arboind om kel'tüd oficialižel Cerkvil). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Rahvahan kel' om evenkan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evenkalai%C5%BEed
Rahvahan kel' om izoliruidud ketan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ketalai%C5%BEed
Rahvahan kel' om nivhan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nivhalai%C5%BEed
Rahvahan kel' om čukačun kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuk%C4%8Dalai%C5%BEed
Rahvahankeskeine naižiden päiv om praznik , kudambad oigetas joga voden keväz'kun 8. päiväl . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahankeskeine_nai%C5%BEiden_p%C3%A4iv
Rahvahan pert'kulu om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan ištundoiden sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Rahvahan taht om valdkundmehišton alandusen; nece taht tarbiž ezitada aigkeskustoin tehtud oiktoiš, ei värenzoitusiš valičusiš, kudambiš kaikil om ühthine i ühtejitte änenoiktuz’ peitänestamižen abul vai toižiden änestamižvaldan pidijoiden maneroiden abul. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Rahvahan ühtmuden päiv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Rahvahatoman man suviröun märičese amuižiden vähälikujiden letkesižiden düniden zonal (16° p.l.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Rahvahatoman man südäimine ristitišt om vaiše 2,5 mln. ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport ( YKS / ЯКТ ) sijadase lidnan pohjoižpoles 7 km keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Rahvahidenkeskeine Kazan'-lendimport ( KZN ) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Rahvahidenkeskeine Portel-lendimport ( LIS ) sijadase lidnan pohjoižpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Rahvahidenkeskeine civiline Ignatjevo -lendimport ( BQS / БГЩ ) sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Rahvahidenkeskeine civiline Stokhol'm-Arland-lendimport (roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport ( UFA / УФА ) sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Rahvahidenkeskeine civiline da Venäman policijan Keskuzline Omsk-lendimport ( OMS / ОМС ) sijadase 5 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Rahvahidenkeskeine civiline Čeläbinsk (Balandino)-lendimport ( CEK / ЧЛБ ) sijadase 18 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Rahvahidenkeskeine kosmosstancii , RKS ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
Rahvahidenkeskeine kosmosstancii vl 2011. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahidenkeskeine_kosmosstancii
Rahvahidenkeskeine sodavägiden da civiline Strigino -lendimport (ven.: https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Rahvahidenkeskeižed sidod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Rahvahidenkeskeižes Bel'bek-lendimportaspäi om 8 km matkad lidnan pohjoižehesai (avtotedme), 25 km — lidnan suvehesai (karan ümbärtedme). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Rahvast tuli äi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Rahvaz dumeitihe sömha nähte, kohtetihe kulud sädod, teht’he tal’veks hougod, ken mida voi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad 5 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Rahvaz varastab tundmuzznamad Uz’ Zavet, (2006), с. 167; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Rahvaz 1656 vodel oli suomalaižen 41 procental, a 1695 vodel — läz 75 procentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Rajonad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Admiralteiskii_rajon
Rajonad alajagase 368 küläkundha ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Rajonan administracii sijadase Kolpino -lidnas, sišpäi om rajonan nimi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolpinon_rajon
Rajonan administracii sijadase Puškin -lidnas, sišpäi om sen nimi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos Üläčagodoščan rajon -nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Rajonan eländmassivad ühtištoittas nell' prospektad i enamb 298 irdad da kujod, kudambiden piduz om enamb 300 km. 1999 vn rahvahanlugemižen mödhe rajonas elädas 129 137 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, jogitransport da turizm [1] , sömtegimišt da maižanduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajonan ižandusen päsarakod oma stökoltegimišt, raudtetransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Rajonankeskeižed avtoted asfal'tižbetonižen alusenke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajonan piduz pohjoižespäi suvhe — 120 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 95 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajonan territorii sijadase päilaskmaha da suvhe Vaugedjärven randalpäi, rajonidenkeskeine röun läbitab järved lodehespäi suvipäivnouzmha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajonan territorijal keskendab lidnan tegimišton znamasine pala: ratas 25 tegimištedheotandad, 34 kohenduz-sauvondorganizacijad, kommunaližen ižandusen organizacijad, 20 transport- i sidoorganizacijad, raudte- da avtobusvokzalad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Rajoniden röunoiš sijadase 4 südäilidnalašt lidnad ( Moskovskii , Ščerbink , Zelenograd , Troick ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Rajoniden röunoiš sijadase 111 südäilidnalašt municipališt ühtnikad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Rajoniš kaik om 4 lidnkundad da 566 küläkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Rajon sijadase Čagodošč - ( Čagod ) da Kobož -jogiden basseinoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Ramad ol’d’he uuded, vaise tehtud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ramazan Abdulatipov radab tazovaldkundan pämehen vs 2013 vilukun 28. päiväspäi, edel 2014 vot nece radnikuz nimitihe prezidentan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
«Rammstein» [Rammštain] om germanijalaine rokgrupp, kudamb edestab muzikad indastrial-metal i Neue Deutsche Härte -stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rammstein
Ramzan Kadirov om vahvištadud radnikusele möst Tazovaldkundan Parlamental vl 2011 keväz'kun 5. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
”Randaine”-ansambl’al zavodiše uz’ elo публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Randanpiduz om 2413 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Randanpird — 4989 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Randanpird 25,760 km. Indonezii , Päivnouzmaine Timor da Papua — Uz' Gvinei sijadase pohjoižpoles, Solomonan Sared , Vanuatu da Uz' Kaledonii sijadase pohjoižpäivnouzmpoles, Uz' Zelandii — suvipäivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Randanpird — 29,751 km. Japonijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Kitain Päivnouzmmeri , lodehližed randad — Japonijan meri , Hokkaidon pohjoižed randad — Ohotskan meri , südäirandad — Japonijan südäimeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Randanpird om 1572 kilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Randanpird om 3542 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Randanpird om 193 km. Valdkundan pind — 718 km² (vozil 1960 oli 581 km²), se ližadab aigan mändes sariden ühtištusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Randanpird om 167 km pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Randanpird om läz 31 368 km [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Randanpird om 36,3 tuhad kilometrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Randirdal om äi mel'hetartujid avangardižid muštpachid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Randišton klimat om Keskmeren subtropine , räk da neps vodes ümbri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ran’jošk, i ühtes virstas Sürgäspäi – Pustkülä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Rastroinuze olin, nece nägįihe minun rožad möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Raud ( Fe ) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Raudad oma čapai ladim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Raudad
Raud ei pala lämoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Raud om lujas levitadud londuses, i sidä voib erasišti löuta puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Raudte- da avtotesild ühtenzoitab jogen randoid, se mäneb Volgan GES:an padoseinän ülähadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Raudteiden, Svijagantagaine, Leninan da Volgantagaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Raudtestancijan sauvuz (1955 voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Raudtevagonad erineba kezrparoiden verdan mödhe — seižutadas 4, 6, 8, 12, 16 da 20 kezrparoid ühthe vagonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Raudtevagonan päižed harakteristikad : jügutoitmižvoind , vagonan ičeze mass , ličend värtmudehe , 1 metran teličend (ajandličend). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke , se om 109 km pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Raukaine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Razmest — nozol tahtaz paštamha reskoid kagrkürzid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Raštvad oma üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi), Iisusan Hristan Marijal Neiččelpäi sündundan oiktastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ra%C5%A1tvad
Reboiden karv zavodib lähtta uhokul da keväz'kul, lopib kezan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboiden mujutuz da suruz oma sortukahad erazvuiččiš tahoiš; om 40 — 50 reboiden alaerikod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboid tobjimalaz mecatas hämäral aigal da öidme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboil oma paksus burad ristha pojavad karvanšoidud sel'gäs da melaluil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboi oli akklimatiziruidud Avstralijas da leviganzi kaiked kontinentadme, päiči pohjoižiš rajoniš subekvatorialižen klimatanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboi om keskmäižen suruden mecživat čomakulun hibjanke, madaliden käbälidenke, pitkäčun kärzanke, teraviden korvidenke, pit'kän karvakahan händanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboi om znamasine živat nahkan samha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboi reagiruib varastamatomha likundha teravas äjiden lihansöjiden kartte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Reboi vai Rusked reboi vai Järgeline reboi ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Redaktiruigat pirdoiden keskhe alemba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Letenik
Redukahal stadional tegihe hillemba... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Redukun sild Šeksnanjoges päliči. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Reduku om voden kümnenz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Reduku
Redukus i kül'mkus 1918 oli Germanijan imperijan jäl'gmäižen kanzleran . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baden_Maksimilian_fon
Redukus 1918 linni franzijalaižeks trofejaks, oli ozutadud Parižas , vl 1919 oli ottud murendusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Regionad jagase 156 municipaližhe ühtnikho ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Regionaližed rahvahaližed keled oficialižen statusanke oma karjalan , suomen da vepsän keled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Regioniden röunad ei ole ühtejiččed ümbrikoiden röunoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Rehtikürz — kagrkürz taukunke südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kagr
Rehtil' om ladluz sömän räkištandan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rehtil%27
Reihstag om Saksanman federaližen parlamentan ( Bundestag:an ) pert' Berlinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Rein -jogi om päivlaskmaižeks röunaks Šveicarijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Reino de España ), om valdkund Evropan suvipäivlaskmas, Keskmeren lodehližen da Atlantižen valdmeren Biskaižen lahten randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Religii om tuntken eriline form, organizacine kumardelend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Religii
Religiozižed pämail'mannägendad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27mann%C3%A4gend
Reljef om Suviuralan madalad mäged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Reljef om alangoikaz pohjoižes da mägikaz suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Reljef om alangoikaz päivlaskmas, kukhikaz päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Reljef om kukhikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Reljef om kukhikaz alangištoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Reljef om kukhikaz tazangišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Reljef om kukhikaz, tazo läz mererandištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Reljef om kukhikaz, äiluguižidme soidme — tazo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Reljef om mägikaz agjan suvhe keskusespäi da tazo agjan pohjoižes ( Päivlaskmaižen Sibirin alangišton suvipäivnouzmpala). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Reljef om mägikaz jogiden alangištoidenke, tundrad mägitazangištoil oma enambuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Reljef om mägikaz tobjan palan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Reljef om mägikaz tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtadas süvihe jogialangištoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Reljef om mägikaz, äi mägisel'gid kaidoiden jogialangištoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Reljef om tazo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Reljef om tazo agjan keskuses, murdma da ülüded oma toižil polil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Reljef om tazo alangoikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Reljef om tazo, alangoikaz da sokaz läz joga sijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Reljef om tazo da sijidme sokaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Reljef om tazo jogialangištoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Reljef om tazo pohjoižes da mägikaz suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Reljef om tazo tazovaldkundan pohjoižes, kukhikaz da ezimägišton keskuses, mägikaz suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Reljef om tazo tobjan palan, Timanan kräž vedase keskusespäi lodeheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Reljef om tazo tobjimalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Reljef om tazo, äi penid da surehkoid katl'usid om olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Reljef om tazo, ülüded da alangištod vajehteldas keskneze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Reljef om vezo, äi tazangištoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Reljef vajehteleb alangoišpäi kukhiže. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Relätivine nepsuz om 80...90%, lämuz — +26°C ± 2...5° kaiken voden aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Rembrandt Harmens van Rein ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rembrandt
Rembrandt Harmenszoon van Rijn ; 15.07.1606, Lejden — 04.10.1669, Amsterdam ) — alamalaine pirdai, kaikiš suremb Alaman voimujupirdandan "kuldaižen aigan" ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rembrandt
Remontantižen babarmon satuz om üks'voččil seikhil, satusen voz'aig tegese pit'kemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Renghiden teorijas palatomile luguile sättuba originaližed elementad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Renii ( Re ) om 75nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Renii kävutadas metallurgijas da elektrotehnikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Renii om kova löumassulatud hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Renijan avaižiba vl 1925 germanijalaižed himikad V. da I. Noddak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Renijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Repinan Il'jan täuz' biografii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Repinan čomamahtoliž-memorialine muzei Čugujevas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Repin radoi mugažo kut memuarist, kuvakirjutusiden tegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Repoi — pašttud vai hauttud nagrhen südäivezi, vai vas nagrhespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nagri%C5%BE
Repubblica Italiana ), om valdkund Suvievropas , Adriatižen , Tirrenižen , Ionižen meriden da Keskmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Republica Moldova ), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Republic of Ireland ), om valdkund Evropan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Republic of Malta ), om sar'hihe valdkund Keskmeres . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Republic of South Africa ) om nügüd' unitarine valdkund Afrik -kontinentan suvipoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Republiek Suriname ), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Republik Indonesia ), om järed sar'hine ekvatorialine valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Republika Bǎlgarija ), om valdkund Evropan suvipäivnouzmas, Mustmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Republika Hrvatska ), om valdkund Evropan keskusen suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Republika Slovenija ), om valdkund Keskuzevropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Republika e Shqipërisë ), om valdkund Suvievropas , Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Republik Österreich ), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
República Argentina ), om valdkund Suviamerikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
República Oriental del Uruguay ), om valdkund Suviamerikas , Atlantižen valdmeren randpolel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
República Pertuesa ), om kaikiš päivlaskmaižemb Evropan valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
República de Angola ), om valdkund Keskmäižen Afrikan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
República de Chile ), om valdkund Suviamerikas , Tünen valdmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Reskač, norišt — nor' mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Resling ( anglijan kelel om wrestling — borcuind ) om teatraline lavastuzborcuind, kudamban vägestai om tetab aigvodhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Resling
Reslingan kodima om Francii , kus nece šoun tip om sädud 19. voz'sadas (siloi oli tetab kut francijalaine borcuind ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Resling
Restoran ( franc. kelespäi restaurer — endištada, vahvištada) om kundaližen sömižen edheotand avaron sömižiden assortimentanke, pakitoittud da firmižid emägusid mülütaden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Restoran
Reykjavík ) om Islandijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reikjavik
Rezerfordii ( Rf — rutherfordium latinan kelel) om 104nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Rezerfordii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Rezerfordijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Rezerfordijan avaiži vl 1964 nevondkundaline himik G. Flörov kollegidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Ribinskan vezivaradimen znamasižed ližajoged oma Mologjogi , Sudjogi , Sogožjogi dai Šeksnanjogi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Rif-mäged oma Marokon pohjoižpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Rig ( latvijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Rig
Rig-lidnan eläjiden keskes 42,6% oma latvijalaižed , 39,8% — venälaižed , 4,1% — vaugedvenälaižed , 3,7% — ukrainalaižed , 1,9% — pol'šalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rig
Rig sijadase Daugav -jogen molembil randoil sen laskendan sijas Baltijan meren Rigan lahthe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rig
Rihcard Wagner , 22.05.1813, Läipcig - 13.02.1883, Venecii ) oli kaikes mail'mas tutab sur' saksalaine muzikankirjutai, teoretik, muzikan reformator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
Rik ( S ) om 16nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rik
Rikoi i söi enamb 10 ristitud, kaik tetabišpäi žertvoišpäi oli mehed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vargas_Dorangel%27
Rikoi 77 ristitud 2011 -žes vodes, 22. heinkus . https://vep.wikipedia.org/wiki/Breivik_Anders_Bering
Rik om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rik
Riksdagen ) om üks'kodine, siš om 200 deputatad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Rim Italijan lidnad Italii Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rimalaižen papan ištundsija — Vatikanan Pühäištmen Palazzo Apostolico («Apostolan pert'kulu»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Rimalaižen Čella-lidnan ruinad Rabatas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Riman forum, Kolizei , Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e. Rim om mugažo jalos znamasine transportsol'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Riman imperijan tobmuz lopihe vl 429, konz Marokho tuliba Vandalad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Riman territorijan südäimes om kaikiš penemb valdkund Mal — Vatikan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rim ( italijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rim-kommunan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal, Riman imperijan amuine pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Rindal školanke mugažo oli kaidud okop. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Rind vai rindaz om hibjrungon alapala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rind
Ripmatomuden torg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Ripmatomuzsoda mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ripmatomuz tedotihe udes 11.03.1991. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
«Rippui»-sana om muite nimitusen palaks täs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Ristitišt da lidnad oma levitadud valdkundadme tazomäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Ristitišt igän mödhe vl 2013 vilukun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Ristitišt om läz 180 tuhad mest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Ristitišton Islaman lugu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Islam
Ristitišton lugumär vn 2013 redukun 1. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Ristitišton lugun mödhe valdkund om kaikiš suremb Päivlaskmaižes Evropas da otab 16:nden sijan mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Ristitišton lugu vl 2013 vilukun 1. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Ristitišton 78% oma lidnalaižed eläjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
– 31.03.2014 (Ristitišton registracine keskuz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Ristitišt, rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Ristitkund om ristitližiden individoiden ühtmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristit
Ristitoiden lugu om läz 600 tuhad ristitud, tobjimalaz elädas Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Darginalai%C5%BEed
Ristitoiden lugu om läz 10 tuhad ristitud, tobjimalaz elädas Venämas da Azerbaidžanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udinalai%C5%BEed
Ristitud kaikenaigašti eläba vaiše oazisoiš , Nil - da Niger -jogiden alangištoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Ristitud koletiba Kavkazižid zubroid 1927 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Ristitud necen fobijanke varaidas, miše sild voib poukahtuda vai lohketa poleti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gefirofobii
Ristitud oma koletanuded kaikid il'besid Kezkuz- da Päivlaskmpol’žen Evropan maiden enambuses, i nügüd' nece živat om harv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Ristitud — 469, sidä kesken: https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Ristitun kazv ( hibjan piduz ) om keskust pän ladvaspäi jaugpohjihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_kazv
Ristitun käden harakterine eriližuz käpšuspäi da jaugaspäi om siš, miše peigol voib olda vastaiti kaikile toižile sor'mile [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Ristitun oiktusiden ühthine deklaracii — nevodud Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan ühtnijoile dokument. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Ristitun skelet om kaikiden luiden ühtmuz ristitun hibjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_skelet
Ristit voib nähta pal'hal sil'mäl taivhal 6000 tähtast. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Rist kaičeb ristituid pahas vägespäi, naku muga tegese-ki ristoid kaikil iknoil, uksil, päčil, čogiš, erazvuiččil kaluil da mahtoil: tegese veičel, pirttihe hilel vai vezimujul, säresišpäi i klejase [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Ristvezi — vezi londuses Vederistmiden aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
«Ritter Sport»-toižendoiden pälitesed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ritter_Sport
Rodii ( Rh ) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Rodii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Rodii om platinan gruppan hüväsuguine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Rodijan avaiži vl 1803 anglijalaine himik U. G. Uollaston. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Rodzimowierstwo ) om uz' neopaganistine religiozine likund, kundamb läksi 20-žes voz'sadas slavižiš valdkundoiš (i valdkundoiš surenke slaviženke diasporanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Rokkoi — nozol ozrpudr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ozr
Romanoviden dinastii ohjastab Venämad vodelesai 1917 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
«Romantic Warriors» ( Romantikan saldatad ) om Modern Talking :an 5. al'bom, pästtud 8. kezakus , 1987 . vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Romantic_Warriors
Roma [ˈroːma]) om Italijan pälidn da kaikiš suremb lidn, Riman provincijan da Lacion agjan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
– Ropakoikahaspäi kulen! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
RosStat :an andmusiden mödhe, vl 2010 Venäläižen Federacijan eläjiden lugu oli 141,927,297 eläjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Rosalind Franklin ; sünd. 25. heinku 1920 , London , Anglii , Sur' Britanii — kol. 16. sulaku 1958 , sigä-žo) oli jevrejalaižen augotižlibundan brijanijaine (anglijalaine) biofizik da rentgenograf. https://vep.wikipedia.org/wiki/Franklin_Rozalind
Rosstat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Rostov Donal Rostovan agjan turizman oficialižes saitas (Dontourism.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rostov Donal ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rostovan Donal-lidnan pol'he. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rostovan Donal-lidnan päkäskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rostovan agjan ristitišton rahvahiden mülünd vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Rostovan aglomeracijan röunoiš eläb enamb 2,16 mln ristitud, läz 2,7 mln eläjid om Rostov-Šahtoiden policentrižes aglomeracijas (koumanz' sija suruden mödhe valdkundas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rostov-lidnan suimas ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Rougvezi — kostunu vezi kevädel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Rouhišt — vanh mec, vanhoiš puišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Rovaniemi ) om lidn Suomenmas , Laplandii-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rovanem%27
Ročilaine himik Arfvedson avaiži litijan vl 1817. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Ročilaine laud , vai bufetlaud ( roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dilaine_laud
Ročilaižel laudal kaik sömižed pandas laptati, a adivod banketan vai furšetan aigan voidas otta sömad sigäpäi blödiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dilaine_laud
Ročin Kunigahusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročin kel' ( svenska ) om valdkundkel' Ročinmas , Suomenmas da EÜ :s. Pagižijoiden lugu om läz 10 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Din_kel%27
Ročin kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Din_kel%27
Ročinma . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Ro%C4%8Dinma
Ročinma Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinma alajagase 21 agjaha ( roč. län ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman kunigaz Vasan Gustav pani Hel'sinkin lidnan alusen vodel 1550. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Ročinman parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman parlamentan pert' Stokhol'mas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin , streptomicin ); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik teiden sauvomha (2%), mebel' (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinma ( roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ročinmas elädas ročilaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ro ( Ρ , ρ ) om grekan kirjamišton seičemenz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro
R (r) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/R
Rub El' Hali -letetazangišt otab territorijan tobmad palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Rubcov, N. Tal’ven pajo; Pertinpoles : runod / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Rubcov, N. Tal’ven pajo : runoja / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Rubidii ( Rb ) om 37nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Rubidii ampulas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Rubidii om levitadud londuses keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Rubidii om vägev katalizator, sidä kävutadas optikas, elektronikas, medicinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Rubidijan avaižiba vl 1861 spektraližen analizan abul germanijalaižed himikad R. Bunzen da G. R. Kirhhof. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Rubus idaeus ) om pol'penzhišt , sen varded nimitadas babarmheinikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Ruhtinazkund sijadase Al'piden sarakoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
[Runod] / Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Runoilijad Nikolai Abramovad voib lugeda kacmata hänen vozihe jo vepsläižen literaturan klassikoks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Runoišt (vai runotuz ) om paginorganizacijan eriline form, kudamb kävutab runosauvust , rifmad da toižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Runoi%C5%A1t
Runokirj / Abramov Nikolai. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Runopajo-Akademian seminaras Pajo - rahvahan kommunikacijan ičenaine lad 24.03. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Rusked korend päliči joges rippub (jumalanbembel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumalanbembel%27
Rusked porfirine kivi tarbiž oli olda vigatotoman runsttan kiven. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapariisi_vep.html
Rusked torg ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusked_torg
Rusked torg öl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusked_torg
Ruskedvauvaz vin om vinan tip, läheline vauktad i rusttad vinoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ruskedvauvaz_vin
Ruslan Edel'gerijev radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 semendkun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Ruslan Kazanokov radab sen ezimehen vs 2015 sügüz'kuspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Rusofobii om viha Venämale da/vai venälaižile . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusofobii
Russian Lurkmore ) om jumoristine sait, kudamb ümbrikirjutab ičtaze kut „Internet-subkul'turiden, fol'kloran da Internet-memiden enciklopedii“. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lurkmore.to
Rustam Minnihanov radab tazovaldkundan prezidentan vs 2010 keväz'kun 25. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Rustem Mardanov radab Ohjastusen päministraks vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Rusttad šarud lämeiženke let’he posadan pol’he. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Rusttan avoirdan pälituseks om ottud mugažo vepsläšt kived. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalenin_vep.html
Rutenii ( Ru ) om 44nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Rutenii om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Rutenii om lujas inertine himižikš, no se om mugažo hüvä katalizator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Rutenijan avaiži vl 1844 venälaine himik K. Klaus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Rutenijan kristallad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Rutilus rutilus caspicus ) om Kaspijan meren kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Rzeczpospolita Polska ), om valdkund Evropan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Rädeg — paks da amuine kuz'ne mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Räk oleleb harvas, kahtel vai koumel nedalil suvirajoniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Räzan' alajagase 4 administrativižhe ümbrikho: https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Räzan'-lidnan Administracijan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Räzan' ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Räzanin Lidnan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
République démocratique du Congo , nece om täuz' oficialine nimituz), KDT lühüdas, Kongo Kinšas -paginnimi, om valdkund Keskmäižes Afrikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
République française ), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas , Keskmeren da Atlantižen valdmeren randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
République gabonaise ), om valdkund Keskmäižes Afrikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Röntgenii ( Rg — roentgenium latinan kelel) om 111nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Röntgenii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Röntgenijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Röntgenijan avaiži vl 1994 germanijalaižiden himikoiden (fizikantedomehiden) grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi ( Darmštadt ). https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Röun Kenijanke mäneb pohjoižil da päivnouzmaižil pautkil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Röunatab Volgogradanke päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 1370 km. Slovenijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri (randanpird om 43 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Röunoiden ühthine piduz om 2364 km [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Rürik Lonin (1930 - 2009) oli vepsläižen rahvahan edustai, kudamb tartui keradamha kodiröunan fol’klorad i eloveroiden kaluid völ edel perestroikad i glasnostid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalonin_vep.html
Rürik Lonin — Šoutjärven Vepsän etnografižen muzejan alusenpanii, runokirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Rīga ) om Latvijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rig
SAT:an ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
SAT om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund, sen suverenitet om üks' amuižišpäi Afrikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
– S. 80; Kodima. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
SN 1572 :n ( Bragen Tihon ) üläuden tähthan jändused, čihodajan plazman ogibal šur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Saadidoiden dinastijan al Marok möst tegihe lujas vägevaks araban valdkundaks; se kaiči ičeze ripmatomut portugalijalaižišpäi da osmanoišpäi (kut, ozutesikš, toras Ksar-al'-Kebiras). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Saamen keled oma suomalaiž-ugrilaižed keled , pagištas Skandinavijan da Kolan pol'sariš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saamen_keled
Sab-ik erigata akaspäi vai mužikaspäi? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sab kävutada niid sijaližen ičeohjandusen tobmuden aluskundoiš [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Sabol'č Satmar Bereg-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om N'jired'haz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sabol%27%C4%8D_Satmar_Bereg
Sabol'č Satmar Bereg-agjas om 13 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sabol%27%C4%8D_Satmar_Bereg
Sabol'č Satmar Beregas om 28 lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sabol%27%C4%8D_Satmar_Bereg
Sab panda toižid-ki valdkundkelid kaiken rahvahan referenduman satusiden mödhe (Karjalan Konstitucijan 11. kirjutuz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Sadad saldatoid da äi kodiabunikoid kaimziba Cinid Šihuandid matkan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sada rist vedespäi om arvokaz tego. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Sadas aktivižikš slüdad , pöudšpatad , kvarcad , sauvondmaterialoid ( sauvondkivi , savi , lete , gravii , bazal't , granit , mramor , diabaz , Šokšun babarmkvarcit ), raudkivendod . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Sadegiden mär poleneb pohjoižespäi suvhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Sadegiden vozne lugumär om 500–700 mm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Saeima ), kudamban 100 ühtnijad Latvijan rahvahanikad täuziden oiktusidenke valitas 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Sagud om sömprodukt , kudambad tehtas maidospäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sagud
Saha (Jakutijan) Tazovaldkund vai Jakutii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1992 sulakun 4. päiväl Saha Tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da tazovaldkundan prezidental, tuli väghe sil-žo vodel sulakun 27. päiväl (znamoičese kuti Tazovaldkundan päiv). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkundan Ohjastusen üks' pertišpäi Jakutskas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Saha Tazovaldkund om olmas vl 1922 sulakun 27. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Sahara ) om kaikiš suremb letkesine rahvahatoi ma mail'mas da koumanz' surudel rahvahatoi ma ( Antarktidan da Arktikan jäl'ghe) mail'mas, sijadase Pohjoižafrikal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Saharas om vähä rahvast, i sen ekonomine znamoičend om lujas kaid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Saharas om äi ojandehid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sahar kävuti konditerižes tegemištas da kulinarijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sahar_(produkt)
«Sahar»-nimi johtutase meiden eran I voz'sadaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sahar päivlaskmas randičeb Atlantižen valdmerenke , pohjoižes om röunoiš Atlas-mägidenke da Keskmerenke , a päivnouzmas — Rusttan merenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sahar tegihe rahvahatomaks maks 5 mln. vot tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sahel' -region om necen zonan suvehe, sen regionan jäl'ghe Sudanan savann sijadase [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sai Kanas Uz’ Zavet, (2006), с. 213-214; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sai granatan ozaidusen, sikš oli okaidud ekipažal i poukahtudud 11. redukun 1918 läz Ivüid. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Sai karzn’aspei vädran letkenke, kus se lüüz’ saved, tegi rastvoran. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Sai kečua-kel'kanzan sur' valatoituz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Sai kodihižen opendusen, laps'aigan hänen hobbi om kirjoiden lugend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Saint Patrick's Day ) om Irlandijan valdkund- i hristanuskondpraznik (pühänik). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ph._Patrikan_p%C3%A4iv
Sai suren levigandusen Venämas i Ukrainas , a mugažo Pol'šanmas , Slovakijas , Serbijas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Sait KSK:an polhe (istorii i informacii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Sait Venäman armijas Ezmäižen mail'man voinan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Sait kečuan kelen polhe venäkelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ke%C4%8Dua_(kel%27)
Sait violiden polhe (angl.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Viol_(j%C3%A4ndesoit)
Sait voinan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Sajanadivod ei pühütagoi Uz’ Zavet, (2006), с. 144; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sajan aigan adivod ei pühütagoi Uz’ Zavet, (2006), с. 83; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sajan aigan ei pühütagoi Uz’ Zavet, (2006), с. 20; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Saksan kel' , vai germanijan kel' ( Deutsch, deutsche Sprache ) om valdkundkel' Saksanmas , Avstrijas , Lihtenšteinas , Lüksemburgas , Šveicarijas , Belgijas da kaikes EÜ :s. Pagižijoiden lugu — 90 mil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksan_kel%27
Saksan kirjamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksan_kel%27
Saksanma Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanma alajagase 16 federacijanmaha ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanmal oma mavaldkundröunad Pol'šanmanke (piduz — 467 km) da Čehanmanke (704 km) päivnouzmaižes, Avstrijanke (801 km) da Šveicarijanke (348 km) suves, Francijanke suvipäivlaskmas (418 km), Lüksemburganke (128 km), Bel'gijanke (133 km) da Alamaidenke (575 km) päivlaskmas, Danijanke pohjoižes (140 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman Federativižen Tazovaldkundan informacine sait (deutschland.de). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman Konstitucijan tekst vl 1991. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman federaližen kancleran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman federaližen ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanma om federativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanmas elädas saksalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Saksanma vai Germanii ( saks .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Sal'vador Dali om sürrealizman ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dali_Sal%27vador
Sal'vador Dali (täuz' nimi katalonijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Dali_Sal%27vador
Saldatad nagraba Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 123; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Saldatad nagraba Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 74; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Saldatad tarttihe miideke paginaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Saldatale kaiken aigan surm oli laptas. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Salehardan lidnanznaman ümbrikirjutand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Salehardan mel'heižtahod da kul'tur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Salehard-lidnan informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
«Salehard-lidn»- municipaližen ühtnikan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Salvador Domènec Felip Jacint Dalí i Domènech, Marqués de Dalí de Púbol ; 11.05.1904, Figeras , Ispanii — 23.01.1989, Figeras , Ispanii , oli ispanijalaine voimujupirdai, grafik, skul'ptor, režissör da kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dali_Sal%27vador
Samarialaižed käraudasoiš Iisusaspäi Uz’ Zavet, (2006), с. 161; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Samarii ( Sm ) om 62nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Samarii hilläšti muigotub il'mas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Samarii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Samarijan avaižiba vozil 1878-1879 spektroskopijan abul francijalaižed himikad Buabodran da Lafonten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Samarijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Sambotel ) om lidn Mad'jaranmas , Vaš-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sombathel%27
Samodižed keled om heimolaižiden keliden grupp, kudambad mülütadas uraližiden keliden kanzha suomalaiž-ugrilaižiden kelidenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samodi%C5%BEed_keled
Samoilova Tat'jana „ KinoPoisk “ -saital (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Samoilovan toižed znamasižed rolid oliba « Oigendamatoi kirjeine »- da « Anna Karenina »-fil'moiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Samuilan kirj • 3. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Aigkirj
Samuilan kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/1._Kunigahiden_kirj
San Bento -pert'kulu om Portugalijan parlamentan ištundoiden sija Lissabonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
San Francisco ) om lidn AÜV:oiš , Kalifornii -štatas. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Francisko
San Marinon administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinon geografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinon parlamentan Päjärgvaličendad oliba vl 2012 kül'mkun 11. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinon parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinon röunantagaižiden azjoiden da politikan sekretariatan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinon röunantagaižiden azjoiden da politikan sekretariatan pämez' (vspäi 2012, 5. tal'vku — Paskuale Valentini ) tegeb äi päministran funkcijoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marino , oficialine nimi — San Marinon Tazovaldkund , täuz' nimituz om San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund ( ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marino om mavaldkundröunoiš Italijanke kaikiš poliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinos elädas sanmarinolaižed (80%), italijalaižed (19%). https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
San Marinos om 9 lidnad-kommunad (municipališt ühtnikad) ( ital. castello «lidnused»). https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Sanadal'žed purehed ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Sanad da käskused tataspäi poigale (Sil'vestran sanad ičeze poigale Anfimale). https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Sana "izotop" tuleb amuižgrekan sanoišpäi ἴσος ( ísos 'se-žo') da τόπος ( tópos 'taho'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Sana lernu esperantoks znamoičeb "Openda" . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lernu!
Sanan oiged kundlemine Uz’ Zavet, (2006), с. 87-88; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sana tegihe meheks Uz’ Zavet, (2006), с. 210-211; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sana «tigr» sündui vanhoiš endevanhan grecijan kelen : τίγρις , kudamb sündui vanhoiš endevanhan persijan kelen :*tigri vanhoiš juren « *taig » znamoičendas «terav, hered». https://vep.wikipedia.org/wiki/Tigr
Sana tuleb evrejan kelespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sobat
Sana (vai vajeh ) om strukturine kelen ühtnik; služib erazvuiččiden leksižiden funkciojiden täht, ozutesikš, objektoiden nimitusale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sana
Sana zavodihe kävutada ezmäi anglijan keles ( isotope ); sen sädai om Frederik Soddi (1914 vl.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Sankt-Goaran linii , das-dat linii vai was-wat linii — germanijan dialektologijan om izogloss , kudamb erigoitab dialektoid, kudambiš /t/ (pohjoižemb) jäi sanoihe dat («se») i wat («mi»), i dialektoid, kudambiš nece kulund linni /s/-ks: das, was (standartižes keles). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sankt-Goaran_linii
Sankt-Peterburg, vodespäi 1991 sügüz'kun 6 päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Sanoid ei täudu. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sanoiden järgenduz om tarkoiged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Sanoišpäi leibäd ed pašta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Sant'jago Kalatrava Valls ( ispanijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalatrava_Sant%27jago
Santiago de Chile ) om Čilin pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Santjago
Sanumatoman ohjandimen mödhe, tobmuden sarakoiden pämehed oma erazvuiččiš rahvahišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Sanįi, mise uudel kerdal kaik ištįižimįi muga, kut hän miid oli ištutanu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
«Sapsan» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sapsan_(elektrojonuz)
Sapsan-üläpiguzjonused kävudas Piterin , Moskv da Alauz'lidnan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Sar', sarik, sarjak — kazvai eriži mec. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Sar'ved datiruihe V voz'sadal, niil oliba kuvatud tuhlakod mifologižed figurad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
«Sar'» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Sar'viden kopijad mugažo oliba vargastadud (i sid' pördud tagaz) kahtišti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
Sar'viden varatud pirdandkuviden oma tehtud kopijad, kudambad kaičese Danijan Nacionaližes muzejas Kopenhagenas i Mösgard -muzejas läz Orhusad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
Sarah Bernhardt ; sünd. 22. reduku 1844 — kol. 26. keväz'ku 1923 ) oli francijalaine aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bernar_Sara
Sarajevo (mugažo bosnijan , serbijan da horvatan kelil; serbijan kelen kirillican kirjamil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sarajevo
Saransk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saransk
Saratov om lidn Venälaižes Federacijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saratov
Saraybosna ) om Bosnijan da Gercegovinan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sarajevo
Sared sijadase Vjetmanaspäi päivnouzmpolehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Sariden nimikirjutez, kudambiden pind om enamb 1 km², pojhoižespäi suvehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Sariden päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kitain suvimeri , pohjoižed randad — Baši-sal'm (sen kal't om Kitain Taivan' -sar'), päivnouzmaižed randad — Filippinoiden meri , suvirandad — Sulavesin meri , suvipäivlaskmaižed randad — Sulumeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Sarnoiden kogomuz paindas vepsäks, suomeks i vengrian kelel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Sarnoid om poimnu erasiš paindusišpäi i toimtanu kirjkelen mödhe Olga Žukova. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Satversme ) oli vahvištadud Konstitucižel Suimal vl 1922 uhokun 15. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel kül'mkun 7. päiväl, sen vägi oli udištadud vl 1993. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Saum vezid — 1,5%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Saum vezid om 10,380 km², nece otab 8% territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Sauvatadud hebo — oreh . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Sauvoihe ühthižen teiden verkon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sauvomine om augotanus vl 1995 i lopiše vhesai 2017 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Sauvondad oliba jügedaks ikheks ristituiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sauvond augotadihe 1792 vodel, lopihe 1800 voden kül'mkun 1 päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Sauvondmänetused oliba ümbri 60 mln dollarid. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Sauvond sijadase 32 km lodeheze lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Sauvond vedihe 32 vot (1979-2011), projektan maksarv — 87,3 mlrd rubläd (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Sauvusiden kompleks om tehtud kogonaz i radogoiti vs 2011 elokun 12. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Sauvuz om saudud vozil 1902—1904 modern -arhitekturižel stilil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C2%ABZinger%C2%BB-kompanijan_kodi
Scania AB om ročilaine kaikiš suremb avtobusoiden da jügu avtoiden tegii, pästab avtobusoid 1920 vlpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Scania
Scotland , šot.-kel't. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandii
Se Konstitucii om väges nügüd'-ki, vn 2012 jäl'gmäižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Se anastab Kazanin da Astrahanin hankundoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Se andab pätedoid vepsän istorijan aigkeskustoiš i kul’turas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Se andab voimusen löuta teravas tarbhaine sana, paksus eskai morfologijanke i virkehiden ecmižen voimudenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Se azj tegi händast ezmäižeks Kitai -valdkundan ohjastajaks istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Se azj vedab ekologižid problemoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Sebruzlidnoiden mail'man päiv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Second Variety ) om Filipan Dikan tedofantastine sanutez, ezmäižen kerdan publikoidud vl 1953 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Toine_model%27
Se ezmäi katase Sm 2 O 3 -oksidan kerthel, sid' kändase paikuižeks tuhkaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Segedin ) om lidn Mad'jaranmas , Čongrad-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seged
Seged ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seged
Seged om kožundkosketusiš 23 lidnanke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Seged
Se hilläšti sulaškandeb, a voib olda, homen jo sulabki lophusai. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Seil aigil rouhad ristitud lugetihe, mise enamba pidab rata kodiš, a openduz nece vaise om muga radi, ii liine nimida hiväd. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Seimas ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Seinäjoki ) om lidn Suomenmas , Suvipohjanma-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seinjogi
Seičeme Ohjastusen varapäministrad oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Sejm ) 460 ühtnijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Se kantoičeb kaiked Suviamerikad päivlaskmal da pohjoižel; Kordiljeriden suvipala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Se, kenel om el’gendust, lugekaha živatan nimen lugun: se om erasen mehen lugu, i om kuz’sadad kuz’kümne kuz’. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zverin_lugu
Sekešfehervar ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seke%C5%A1fehervar
Se 36-kilometrine kanal ühtištoiti Janczi -jogen Suvikitain ogibalan territorijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Se kirjutihe mugažo kirilližel kirjamištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Se kogoneb 167 ühtnijad (isp. diputados ), heiden kesken 161 — kaik rahvaz valičeb, 3 — štatoiden suimišpäi, 3 — sijaližiden indejalaižiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Se kogoneb 60 ühtnijoišpäi, heiden valdatusiden strok om 5 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Se kožub mugažo muzikkoncertoiden, sportvoibuižiden da toižiden edheotandoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Se kudob sulakus da semendkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Se kukkui lugedes, tedan, kenen-se vozid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Se kävutadas Abhazijan , Suviosetijan , Kriman territorijoil mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Se kävutadas mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Se kävutadas mugažo metallurgijas, elektronikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Se kävutadas mugažo tobjimalaz metallurgijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Sel'gän piduz — 1200 km. Täuz' pind — 15,6 tuhad km². Sared mülüdas Venäman Sahalinan agjaha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Sel aigal elo zaimndud mal mäni edeleze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Sel aigal mam oli päčinno, paštįi kalitad i toukunplotud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Selen ( Se ) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Selenan avaižiba vl 1817 ročilaižed himikad J. Bercelius da J. G. Gan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Selen i sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Se levigandeb 4800 km päivlaskmaspäi päivnouzmha da 800 — 1200 km pohjoižespäi suvehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Se libuti äjil vepsän kelen tundijoil tahtod kirjutamha vepsäks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Se linneb azjaližen aktivižusen zonaks; nügüd' om sauvomižen stadijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Se linneb ezmäižeks metallaks g-blokas ( superaktinoidaks ), no nügüd' om jüged sanuda sen ičendoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbiunii
Selma kucįi mindei ičiiž stolanno i zavodi laida. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Selma sanįi, mise konz hän perdaze, kacub kel mii kazvįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Se lähteb Čaimjärvespäi ( Vologdan agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Sel-žo päival hän uugot’ mindei opemaste penideke lapsideke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Sel-žo päival mam sanįi mili: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Se mecadab lemmingoid , burundukid , nügahirid , pöudhirid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Se mecadab nühtajid da toižid penid živatoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Semendai Uz’ Zavet, (2006), с. 152; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Semendai Uz’ Zavet, (2006), с. 86; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Semendai Uz’ Zavet, (2006), с. 31; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Semendkun da heinkun keskes sündub üks' vaza (kaks'jäižed om harv), kudamban mass om 20—25 kg da kudamb imeb mamanmaidod 1 voden igähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Semendkun 16 päiväl vodel 1703 Julianan kalendarin mödhe Petr pani Piterin lidnan alusen, a vodespäi 1712 se oli jo nimitadud kaiken Venäman udeks pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Semendku om voden videnz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Semendku
Semendkus 1820 i elokus 1824 vozil Vitebskan kal't ajeli A.S. Puškin küksushe Odessaha i tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Seminar Vepsän kul’turas i keles Vidlas 10.06.: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Semniden südäimes om 22%hesai void [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Se mülüb Federaližhe suviümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Se mülüb Kurortan rajonha , sijadase Suomen lahten pohjoižrandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Se mülüb Petrodvorecan rajonha , otab sen päivlaskmašt palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Se mülüb Uraližhe federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Se mülüb 29 deputatad (sultan paneb heid radsijha, heiden lugu rippub sultanaspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Se mülüb leptoniden gruppha da (ičeze antihenegenke, pozitronanke ühtes) om kaikiš kebnemb heneg leptonišpäi täutkenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
[3] Se mülüb meiden Päiväine da toižed tähthad , avaruz planetoiden keskes da avaruz tähthiden keskes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Se mülüi Krasnojarskan randha vhesai 1990 tal'vkuhusai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Se mülütab kundaližed, kanzaližed, ižandaližed da religiozižed küzundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Sen' eile leib, marj eile hein. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Sen aigan paindas vepsänkeližid kirjoid, sätas ozutelusid, seminaroid, praznikoid i toižid azjtegoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Sen alusenpanii om/oli Iisus Hristos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hristanuskond
Sen aluz oli pandud kuti Jakutijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Sen aluz oli pandud kuti Kalmikijan avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Sen aluz oli pandud kuti Karačajan da Čerkesijan avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Sen aluz oli pandud kuti Komin avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Sen aluz oli pandud kuti Pohjoižosetijan avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Sen aluz om pandud sureks portaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Sen aluz om pandud vl. 1985 (faktižikš — vl. 1983 ) Tokios . https://vep.wikipedia.org/wiki/Studio_Ghibli
Sen aluz om pandud vn 1975 sügüz'kun 4. päiväl, tegii i ezmäine vedai — Vladimir Vorošilov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mi%3F_Kus%3F_Konz%3F
Senatan mülükund udištase poleks kaikuččel koumandel vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Senatan pert'kulu om Gabonan parlamentan üläkodin ištundoiden sija Libreviliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Senatan pol' udištase koumes vodes päliči. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Senatan ühtnijad pandas radnikusile Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid prezidentan nevondan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Senate ), kaik rahvaz valičeb sen 76 ühtnijoid kudeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Senate ) 21 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Senate ) 16 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Senato ) 315 ühtnijanke, alakodi — Deputatoiden Kodi ( ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Sen da valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Brandberg (Königštain)-mägi, 2606 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Sen eläjiden lugu om enamb 1 million ristitud, aglomeracijas eläb ümbri 2 millionad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prag
Sen ezmäižen ižand oli toine AÜŠ:n prezident Džon Adams. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Sen harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Sen himine aktivižuz om väll'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Sen jäl'ghe reboil kazvaškandeb jo tal'vkarv, kudamb formiruiše kül'mkuks-tal'vkuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Sen jäl'ghe toihe vajehtusid Konstitucijha vozil 1952, 1954, 1960, 1962, 1972, 1980. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Sen jäl’ghe hän om painnu äjad runotekstad i radoi redaktoran vepsäkeližes Kodima-lehteses. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Sen jäl’ghe hän taci kirvhen järvhe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsakizi_vep.html
Sen järgeline ozutez om segoitadud soliden ionad merivedes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Sen kaikiš järedambad löudmižsijad oma Avstralijas , Venämas , Kanadas da Kazahstanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Sen kaikiš korktemb čokkoim om Maglič -mägi, 2386 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mokko -mägi (2620 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Sen kaikiš korktemb čokkoim om 749 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan -mägi, 4808 metrad meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Sen keskuz om lidn Kautokeino . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kautokeino
Sen kirjkel' om eriližen, grekan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekan_kel%27
Sen kirjuti vepsän kirjkelen sirdäi Nina Zaiceva. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Sen korktembaine čokkoim sijadase röunal Pakistananke — Hindukušan kaikiš korktemb Nošak -mägenoc, 7942 metrad meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Sen kuviti Aleksei Maksimov, kut mugažo vepsänkeližen-ki kirjan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Sen likutim ei ole stacionarine — i nece om päerinend kateraspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Likutimveneh
Sen ližaks, Erthol'men -sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižil territorijoil da 3 kunigahan mail. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sen ližaks atlantižed Azorižed da Madeir -sared oma Portugalijan ohjandusen al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Sen ližaks, enamba 13 tuhad tošt valdkundan rahvahanikad elädas verhiš maiš ( Italii — 5,7 tuh., AÜV — 3 tuh., Francii — 1,9, Argentin — 1,6). https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Sen ližaks, koume territorijad ičeohjastusenke sijadase Kariban meres ( Arub , Kürasao , Sint Marten ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Sen ližaks, 5 merentagašt territorijad da 3 territorijad eriližen statusanke oma Francijan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Sen ližaks, om 4 muga nimitadud nacionališt kel't: lingala , kongon (kikongo), suahili (kingvan-pagin), luban (čiluba). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Sen ližaks, turizm , rahvahidenkeskeižed jüguvendad lendimil da laivil todas äi rahoid büdžetha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Sen ližaks, 794 žilod da küläd om tazovaldkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Sen met om ristituiden fizižiden vai intellektualižiden mahtusiden rindatuses, vaumičend necile radmižele i ristituidenkeskeižed pidandad , kudambad tegese sen processas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sport
Sen momentannoks pajo linni populäritomaks muzikaližiš čartoiš jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Good_Guys_Only_Win_in_Movies
Sen nimi om anttud Reinanjogen nimen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Sen nimi om kaikiš pidemb Mal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taumatauakatangiangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokanuenuakitanatahu
Sen om kirjutanu Nina Zaiceva, a painnu Juminkego-fond. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Sen om kirjutanu Piteriš eläi vepsän kelen tundii i muzikant Igor Brodski. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Sen ottand oli znamasine kompjuterižen tehnikan šingotesele. https://vep.wikipedia.org/wiki/MOS_Technology_6502
Sen pala om kaiken jän al. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4valdmeri
Sen perigelii om 7,405736·10 8 km, a afelii om 8,165208·10 8 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 11,86 maižes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planet)
Sen piduz om 260 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Sen piduz om 42,8 km, basseinan pind om 395,4 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuruvk
Sen piduz voib olda 33 m-hasai, a veduz — enamb 150 tonnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sinine_kit
Sen pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Laptevoiden da Päivnouzmaine Sibirin mered. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Sen päivlaskmaižed da suvižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird om 1793 km pitte). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Sen päjuraižim om varatud, nügüd' se ozutase muzejas Mančesteras . https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bandar Seri Begavan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Prag . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Belgrad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Buenos Aires . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Doh . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Karakas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüblän . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Pariž . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sarajevo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Skopje . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sofii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tehran . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tokio . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Sen pälidn da surembaine lidn om Kabul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Sen pälidn, kaikiš suremb da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Sen pälidn om Manil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Sen pälidn om Vallett . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Sen pämeletuz - eläbzdoitta enččed modan čuradused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vinta%C5%BE
Sen pämez' om Elizavet Toine -kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sen randad lainištadas Jävaldmeren Barencan meri pohjoižes, Vauged meri päivnouzmas da suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Sen randad lainištadas Keskmeren mered: päivlaskmaižed — Adriatik da Ionine , suvižed — Kritan da Livijan , päivnouzmaižed — Egeine da Frakine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Sen röunad oliba levitadud vl 1922 kezakun 14. päiväl, Uf tegihe pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Sen sariden pind om läz 730 000 km². Kaikiš suremb sar' om Sur' Britanii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Sen sijaduz om Karjalan Tazovaldkundan suvipolel da Änižjärven randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Sen sijaduz om Päivnouzpol'žen Kavkazan Mustanmeren randištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/So%C4%8Di
Sen sijaduz om Vašingtonas (Kolumbijan ümbrikos), a adres om Pensil'vanijanavenü, 1600 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden seičemendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden ezmäižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gelii
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argon
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kripton
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neon
Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ksenon
Sen sijaduz om kahtenden gruppan päalagruppas, tabluden seičemendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Sen sijaduz om koumanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Sen sijaduz om koumanden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bor_(himine_element)
Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hrom
Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rik
Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Selen
Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Sen sijaduz om kävutajan korviden sires, kundlimiden veim sidodas signalan purtkehe ( kompjuter , kulundan vägestoitim, MP3-plejer , radio i m.e.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Kundlimed
Sen sijaduz om nelländen gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Sen sijaduz om nelländen gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Titan_(himine_element)
Sen sijaduz om nelländen gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27nik
Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tin
Sen sijaduz om seičemenden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Sen sijaduz om seičemenden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marganc
Sen sijaduz om seičemenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hlor
Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brom
Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Sen sijaduz om toižen gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Sen sijaduz om toižen gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Sen sijaduz om toižen gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Sen sijaduz om toižen gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Sen sijaduz om toižen gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Sen sijaduz om toižen gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Sen sijaduz om toižen gruppan päalagruppas, tabluden toižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berillii
Sen sijaduz om toižen gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroncii
Sen sijaduz om videnden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Sen sijaduz om videnden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanadii
Sen sijaduz om videnden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden ezmäižes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azot
Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Sen sijaduz om ühesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Sen sijaduz om ühesanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Sen sijaduz om ühesanden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Sen sijas totalitarine ohjastuz ližazi täutmatomiden lugun kaikuččel vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sen suvipäivnouzmaine randišt sijadase Vologdan agjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Sen tagut, ku radaškandeb üks' lihasišpäi, ka kon'akust vajehtab severziš nivelehiš kerdalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Sen tagut miše Ročinman tobmused lüteranizuihe sijaližid ortodoksižid rahvahid ( venälaižid , ižoralaižid , vodilaižid , karjalaižid ) heiden tahtod vaste, rahvahan suremb pala joksi Ingermanlandijaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Sen tavaroiden maksarv om lujas madal, sikš miše niid mödas valdkundmaksoita i akcizoita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Duty_free
Sen tedoiduz jätkase nügüd'aigan-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sen tegeb Apple -kompanii AÜV . https://vep.wikipedia.org/wiki/Apple_Safari
Sen tegemine om jatknus erased voded. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Sen tegend om järed tegimišton sarak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maid
Sen tegii da direktor om Hajao Mijadzaki . https://vep.wikipedia.org/wiki/Studio_Ghibli
Sen tegijoin oliba Nina Zaiceva i Maria Mullonen. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Sen tehtihe vlpäi 2011 vhesai 2013 ; kaiken oli vaiše koume sezonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Faktor_A
Sen territorii alajagadas koumhe londuseližhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinental. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Sen znamoičend ristitun täht om sur'kulu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Sen ühtes om kosketuz «aṣḥar»-adjektivanke, «rahvahatoman man, rusttan polhe mujun» znamoičendanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Sen üks' päižiš prospektoišpäi sai Solženicinan Aleksandran -nimen [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Sen üläkodi om Senat ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Sen šingotadud avto- da elektrotehnine tegimišt om tetab kaikes mail'mas (äiprofiližed « Hyundai »- da « Samsung »-holdingad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Sen-žo aigan zavottihe tehta kirjkel’ laninalaižil kirjamil. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Se oli avaitud kül'mkun 15 päiväl 1955 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Se oli kaikiš suremb laiv mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Knock_Nevis
Se oli kul’turvoden 2012 ezmäine painduz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Se oli olmas vhesai 110 EME. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Se oli olmas vodelpäi 1984 da vodehesai 1991 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleph
Se oli sijaližiden aravakankel'židen Taino- indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Se oli vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 tal'vkun 15. päivän (71,78%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Se oli vanh šimjärvleine te, mäni hän pidust’ joged. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Se oli vedatud orbitale vn 1986 uhokus i upotadud Tünehe valdmerehe vn 2001 keväz'kun 23. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir_(orbitine_stancii)
Se oli vepsläižiden administrativine avtonomii. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Se om Afganistanan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1tu
Se om Ahvenanvuiččiden sugukundan heim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenad
Se om Alalidnan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Volgaveren federaližen ümbrikon pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Se om Alaläšan saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belostok
Se om Alasilezijan saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vroclav
Se om Albanijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_kel%27
Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Se om Arhangel'skan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, sodavägiden hoštusen lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Se om Armenijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenijan_kel%27
Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Se om Avstrijan longibokan südäimes, läz Grac -lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Se om Azerbaidžanan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEanan_kel%27
Se om Bangladešan valdkundkel', mugažo bengalan kelel pagištas Indijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bengalan_kel%27
Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Se om Belgorodan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgorod
Se om Bränskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%A4nsk
Se om Burätijan Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Se om Derbentan rajonan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Derbent
Se om Evrejan avtonomižen agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Birobid%C5%BEan
Se om Evropan videnz' surtte jügulendimport. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Se om Federaližen Keskuzümbrikon administrativine keskuz, mugažo Moskvan agjan üks' administrativižiš keskusišpäi (sihe agjaha iče Moskv ei mülü). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Se om Francijan , Kanadan , Monakan , Bel'gijan , Lüksemburgan i toižiden valdkundoiden valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_kel%27
Se om Galicii -istorižen regionan üks' koumes kakiš surembas lidnaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ternopol%27
Se om Habarovskan randan administrativine keskuz da surembaine lidn eläjiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hanti-Mansiisk
Se om Irkutskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Se om Italijanke associacijoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Se om Ivanovon agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
Se om Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
Se om Jaroslavlin agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Se om Kaliningradan agjan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningrad
Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalug
Se om Kamčatkan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk_Kam%C4%8Datskii
Se om Karagandin agjan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karagand
Se om Karjalan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Änižröunan (Änižrandan) rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Se om Kemerovon agjan administrativine keskuz da kahtenz' surtte lidn ristitišton mödhe ( Novokuzneckan jäl'ghe). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Se om Keskmad'jaranman provincijan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Se om Kirovan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Se om Kos'kenaluižen rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Podporo%C5%BEje
Se om Kostroman agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Se om Krasnodaran randan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnodar
Se om Krasnojarskan randan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnojarsk
Se om Kronštadtan rajonan üks'jäine eländpunkt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Se om Kurskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kursk
Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lipeck
Se om Lodehližen federaližen ümbrikon administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Se om Lodzin saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lodz%27
Se om Lüblinan sodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCblin
Se om Magadanan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jo%C5%A1kar-Ol
Se om Merenrandaližen randan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladivostok
Se om Moravii -agjan istorine pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brno
Se om Mordovijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saransk
Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Se om NSTÜ:n da Venäman kaikiš vanhemb TV-kanal, ezmäine oigenduz läksi efirha heinkun 7 päiväl vodel 1938. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Se om Nencan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nar%27jan_Mar
Se om Novosibirskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn, mugažo Sibirin federaližen ümbrikon pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Se om Omskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn, kahtenz' surtte Sibirin lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Se om Opolen saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Opole
Se om Orelan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Or%C3%B6l
Se om Orenburgan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburg
Se om Pavlodaran agjan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pavlodar
Se om Penen Pol'šanman sodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krakov
Se om Penzan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Penz
Se om Permin randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Perm%27
Se om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladikavkaz
Se om Pomorjen saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gdan%27sk
Se om Portugalijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirandan_kel%27
Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Se om Päivlaskmpol'žen Pomorjen sodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0%C4%8Decin
Se om Päivnouzmpol'žen Flandrijan -agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Se om Rahvahandeputatoiden Nevondkund 46 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Se om Redukun revolücijan simvol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avrora_(kreiser)
Se om Rostovan agjan da Federativižen Suviümbrikon administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Se om Räzanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Se om Saha (Jakutijan) Tazovandkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Se om Saratovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saratov
Se om Silezijan saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katovice
Se om Smolenskan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn, vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Se om Sojärven rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Soj%C3%A4rv_(lidn)
Se om Sortavalan rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
Se om Stavropolin pohjoine kaimdailidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Se om Suren Pol'šanman saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Poznan%27
Se om Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afrikaans
Se om Sventokšistan saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kel%27ce
Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg
Se om Süvären hura ližajogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ojat%27_(jogi)
Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Se om « The X Factor »-muzikkonkursan adaptacii Venäman täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Faktor_A
Se om Tulan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn, vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Se om Tümenin agjan administrativine keskuz da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCmen%27
Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEevsk
Se om Ul'janovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Se om Uz'lidnan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Uz%27lidn
Se om Varminan-Mazuran saodaveikundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ol%27%C5%A1tin
Se om Vaugedvenäman toine kaikiš amuižemb lind Polockan jäl'ghe i koumanz' ristituiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Se om Vaugedvenäman valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4kel%27
Se om Vitebskan kaikiš tobjemb rajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Se om Volgogradan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Volgograd
Se om Vologdan agjan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, Čerepovecan rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Se om agjan kahtenz' surtte lidn, om konurbacijas Volgogradanke , mülüb Volgogradan lidnaglomeracijha (1,4 mln rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Se om avaitud 1986 -ndel vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/.fr
Se om avaitud 1996 -ndel vodel, no ei faktižešti ole kävutamas. https://vep.wikipedia.org/wiki/.tg
Se om avaitud 2001-nden voden keväz'kul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_Vikipedii
Se om avaitud 2001 -nden voden kezakul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alaman_Vikipedii
Se om avaitud 1986 -nden voden kül'mkul. https://vep.wikipedia.org/wiki/.de
Se om avaitud 1987 -nden voden semendkul. https://vep.wikipedia.org/wiki/.ca
Se om avaitud 1994 -nden voden sügüz'kul. https://vep.wikipedia.org/wiki/.kz
Se om avaitud 2012 -nden voden uhokul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Se om avaitud 2001-nden voden vilukul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_Vikipedii
Se om avaitud 1996 -ndes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/.dj
Se om avaitud vl 2004 , heinkun 20 p. . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Se om avaitud 1811 . vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Se om enzne jorub-rahvahan lidn-valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ovo
Se om ezmäine Forsaž -fil'mfranšizan pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Forsa%C5%BE_1
Se om ezmäine ratud transuranine element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Se om ezmäine transaktinoidine ratud element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Se om fermion (toižin sanoin, pol'spinanke), mülüb leptonihe , üks'jäine stabiline heneg niiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektron
Se om hakarun dialekt; hot' edelpäi kelentedomehed lugiba sen erižeks keleks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Se om hobedahk päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rutenii
Se om hobedaižvauged mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Samarii
Se om hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ittrii
Se om hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Molibden
Se om hoštai hobedaižhahk metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Niobii
Se om hudr hahkvauvaz metall , kudambal om viž allotropišt modifikacijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marganc
Se om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Osmii
Se om hudr kova hahkvauged hoštai metalloid (pol'metall) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Germanii_(himine_element)
Se om hudr taivazmavauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cink
Se om hüvä katalizator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palladii
Se om indoevropalaine, germanine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danijan_kel%27
Se om indoevropalaine , slavine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27
Se om indoevropaline, germanine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_kel%27
Se om indoevropaline, kel'tine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandijan_kel%27
Se om inertine gaz mujuta, maguta da hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Argon
Se om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gelii
Se om izoliruidud kel' , i om ani atipižed grammatižed , morfologižed da leksižed eriližused sen regionan kelile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Trumai_(kel%27)
Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi
Se om ičenaine territorii, kudamb ei mülü toižihe štatoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Se om jäl'gmäine avaitud element, kudambal om stabiline izotop . https://vep.wikipedia.org/wiki/Renii
Se om järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn, mugažo Odessan agjan administrativine keskuz, sijadase Odessan lahten lodehen Mustan meren randištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Se om järvenno. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Se om jüged hudr radioaktivine hobedaižvauged metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Se om jüged inertine üks'atomine radioaktivine gaz mujuta, maguta da hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Se om jüged kova hahk metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Se om jüged, lujas radioaktivine hobedaižvauged metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Protaktinii
Se om jüged löumassulatud hobedakaz metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gafnii
Se om jüged pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Se om jüged pehmed tagokaz notked radioaktivine hahk metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Se om jüged pehmed tagokaz notked radioaktivine metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Se om jüged radioaktivine hobedaižvauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aktinii_(himine_element)
Se om jüged tagokaz hahk metall , kudamb om muga pehmed, miše se voib leikata veičel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hahktin
Se om kahtenz' surtte lidn agjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Se om kaikiš kebnemb element, kudambal ei ole stabiližid izotopoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Se om kaikiš kebnemb mujutoi gaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hapanik
Se om kaikiš massižemb nevondkundaline reaktivine passažirlendim, kudamb oli XXI voz'sadan augotišes lujas levitadud keskpidusen maršrutoil Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Se om kaikiš penemb Päiväižen sisteman planet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Merkurii_(planet)
Se om kaikiš pohjoižemb lidn AÜV:oiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ankorid%C5%BE
Se om kaikiš pohjoižemb metropolitenan sistem Mal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Se om kaikiš suremb Evropan reskvezijärv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Se om kaikiš suremb Päiväižen sisteman planet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planet)
Se om kaikiš suremb Venäman tazovaldkund eläjiden lugun mödhe, mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Se om kaikiš suremb korged škol Karjalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Se om kaikiš suremb lidn neciš valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kasablank
Se om kaikiš vanhemb korged škol Karjalas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Se om kaks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azot
Se om kebn hobedaižvauged metall i oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Titan_(himine_element)
Se om kebn hobedakaz harv mametall pakuižen ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Se om kebn paramagnitine hobedaižvauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Se om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged metall sinižen ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gallii
Se om kebn tagokaz hobedaižvauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Se om klassine da üks' kaikiš tetabambiš pajoišpäi disko -žanras. https://vep.wikipedia.org/wiki/I_Will_Survive
Se om koumanz' lidn Evropas ristituiden lugun mödhe ( Moskvan da Londonan jäl'ghe) da ezmäine lidn, kudamb ei ole valdkundan pälidnan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Se om kova hahkvauvaz i lujas travii metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berillii
Se om kova hobedaižvauged ferromagnitine metall pakuižen ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobal%27t_(himine_element)
Se om kova hobedaižvauged mametall , kudamb andase lujas kebnas mehanižele ümbriradmižele. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCtecii
Se om kova hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Rodii
Se om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Se om kova taivazmavauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hrom
Se om kätud 375 kelihe da paginoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Se om levitadud Kitaiš , Japonijas da Korejas . https://vep.wikipedia.org/wiki/4_(lugu)
Se om limburgalaižiden rahvahankel'; pagištas Alamaiš da Bel'gijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Limburgan_kel%27
Se om lujas aktivine himižešti element, kaikiš vägevamb muigotai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ftor
Se om lujas aktivine himižikš i mülüb galogeniden gruppha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hlor
Se om lujas kova löumassulatud hobedakaz päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Se om lujas kova, plastine, tagokaz hobedaižvauged päličmänendmetall , kudamb ei ole aktivine himižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikel%27
Se om lujas tutab ičeze tekstoiden tagut; nened tekstad oma tobjimalaz mistižed vai istorižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korol%27_i_%C5%A0ut
Se om lüksemburgalaižiden rahvahankel' da Lüksemburgan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburgan_kel%27
Se om mavaldkundröunoiš Kambodžanke (röunan piduz — 1158 km) da Laosanke (2161 km) päivlaskmas, Kitainke pohjoižes (1297 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Se om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Se om meriport da jogiport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Se om morii kazmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Colchicum_autumnale
Se om mugažo Brüsselin pälidnaižen ümbrikon pälidn-kommun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%BCssel%27
Se om mugažo Kavkazan da Venäman kaikiš korktemb čokkoim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Se om mugažo hüvä katalizator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iridii
Se om mugažo juvelirine metall. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Se om mugažo kahesanz' surtte vinan tegii mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Se om mugažo ühtennimižen kantonan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bern
Se om naprind rekonstruiruida amuižed slavižed religijanverod, hot' sen rezul'tatas, tobjimalaz, ei ole nimidä ühthišt todesiženke hristanuskondedeližidenke uskondoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Se om nellänz' surtte lidn Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles ( Vladivostokan , Habarovskan da Jakutskan jäl'ghe). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Se om nozol hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Se om 4nz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no EÜ :n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe ( Evropas penemb necidä vaiše Vatikan ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Se om olmas mugažo kommunaks da ühteks 19 norvegižes agjaspäi (fül'ke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Se om parlamentine demokratine ma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Se om pehmed da tagokaz, loštai da hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gol%27mii
Se om pehmed da tagokaz, notked hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Se om pehmed hahkvauvaz muglmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Se om pehmed hobedaižpakuine muglmetall , kudamb lujas koskub kuldha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cezii
Se om pehmed hobedaižvauged mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropii
Se om pehmed hobedaižvauged metall taivazman ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Se om pehmed hobedaižvauged muglmetall , kudambad ei voi löuta londuses puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rubidii
Se om pehmed hobedaižvauged muglmetall , kudamb om lujas aktivine himižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kal%27cii
Se om pehmed hobedaižvauged muglmetall , kudamb om lujas aktivine himižešti, i sikš sidä ei voi löuta londuses puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalii
Se om pehmed hoštai hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Disprozii
Se om pehmed muglmetall hobedaižvauktad mujud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litii
Se om pehmed notked hobedaižvauged mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gadolinii
Se om pehmed tagokaz hobedaižvauged muglmametall , kudamb om lujas aktivine himižešti, i sikš barijad ei voi löuta londuses puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barii
Se om pehmed tagokaz hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Erbii
Se om pehmed tagokaz ninev hobedaižvauged mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Se om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall kuldaižen ližamujunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neodim
Se om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Prazeodim
Se om pehmed tagokaz notked raudhahk mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cerii
Se om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged muglmametall , kudamb om lujas aktivine himižešti, i sikš stroncijad ei voi löuta londuses puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroncii
Se om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kadmii
Se om pehmed tagokaz plastine pakuine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuld
Se om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Se om pehmed tagokaz radioaktivine hobedakaz metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neptunii
Se om perioditoi pästand, kudamb kogoneb ombletud vai kleidud bumaglehtpolišpäi tekstanke da/vai illüstracijoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirj
Se om plastine hobedaižhahk metall , kudamban irdnägu lujas koskub terashe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanadii
Se om plastine hoštai hobedaižvauged metall i oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cirkonii
Se om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Se om potencialižikš aktivine vulkan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Se om radioaktivine hahkvauvaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Prometii
Se om radioaktivine hobedaižvauged metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalifornii_(himine_element)
Se om radioaktivine hobedakaz metall , aktinoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Se om radioaktivine hoštai hobedaižvauged muglmametall , kudamb om lujas aktivine himižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radii
Se om radioaktivine muglmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii_(himine_element)
Se om rahvahidenkeskeižen statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Se om randan kahtenz' surtte lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Se om ratud element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Se om ratud transfermine element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelevii
Se om ratud transplutonine element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Americii
Se om ratud transuranine element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Plutonii
Se om ratud vl 1887 , tegii — varšavalaine okulist Lüdvig Zamengof . https://vep.wikipedia.org/wiki/Esperanto
Se om röunoiš Malaizijanke (röunan piduz — 481 km), Malaizijan Saravak -štatan 30-kilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahthe polehe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Se om sauptud administrativiž-territorialine ühtnik, Vladimiran suvine ezilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Se om sijatud Dnepranjogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Se om sur' Lenanjogen port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Se om suren lidnaglomeracijan keskuz (5,4 mln vl 2002, 11,6 tuh. km² pindanke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Se om sädud 1960:š voziš Nevondkundaližes ühtištuses Tupolevan Konstruktorbüros Tu-104:n vajehtusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Se om sündnu arabižes «صَحراء» (ṣaḥrāʾ)-sanaspäi, kudamb znamoičeb «rahvahatoi ma», da sen äilugun «ṣaḥārāʾ»-sanaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Se om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall , kudamban om luja himine reakcine mahtuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Se om tagokaz, lujas pehmed hobedaižvauged metall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indii_(himine_element)
Se om tagokaz notked hoštai hobedakaz mametall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Itterbii
Se om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hobed
Se om tazovaldkundan seičemenz' surtte lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Se om tehtud Sevastopolin lindannevondkundan udesnimitandaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Se om tetab meiden kel’kanzan irdpolel-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Se om todištadud da ezitadud Päassamblejan rezolucijal 217 A (III) 10.12.1948 Parižas , Francijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Se om toine järv pindan mödhe Evropas rindataden Ladogjärvhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Se om transaktinoidine ratud element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Se om tulnu väghe vspäi 2014. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Se om täuz' Venälaižen valdkundan pämehiden nimikirjutez . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEen_valdkundan_p%C3%A4mehed
Se om unitarine valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Se om valdkundkel' Sures Britanijas , Avstralijas , Udes Zelandijas da AÜV:oiden 32 štatoiš, üks' kahtes valdkundkelespäi Irlandijas , Kanadas da Mal'tas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Se om valdkund südäitukuižen azegištonke, ÜRO :n Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Se om väges möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Se om väges möhembaižiden vajehtusidenke da ližadusidenke vozil 1997-2012. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Se om väges nügüd'-ki, möhembaižiden vajehtsidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Se om väges nügüd'-ki möhembaižiden znamasižiden vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001 da 2013 (referendumal). https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Se om väges nügüd'-ki voziden 2004 da 2010 znamasižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Se om väges nügüd'-ki äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Se om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke (vozil 1974, 1978, 1990, 1992, 1995, 2002, 2003). https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Se om väges, vl 1996 tundujiden vajehtusidenke [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Se om väges voziden 1999 da 2003 vahvištadud referendumoil vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Se om väges voziden 1998, 2007 da 2011 znamasižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Se om väges znamasižiden möhembaižiden vajehtusidenke, oz., vspäi 2009 Surele Gercogale sab vaiše tarita käskusid, ei vahvištada. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Se om väghe nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Se om vägilidn da sodahoštusen lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Se om znamasine transportine rajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustmeri
Se om üks' Kujavan-Pomorjen saodaveikundan pälidnoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torun%27
Se om üks' Kujavan-Pomorjen saodaveikundan pälidnoišpäi (toine pälidn om Torun' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bidgo%C5%A1%C4%8D
Se om üks' Lübušan saodaveikundan pälidnoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Go%C5%BEuv-Vel%27kopol%27ski
Se om üks' Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zel%C3%B6na_Gur
Se om üks'jäine eläb suvisamodine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sel%27kupan_kel%27
Se om üks' kaikižiš tetabižiš gruppan pajoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heaven%27s_a_Lie
Se om üks' kul'turan päkategorijišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Comuz
Se om üks' permižiš kelišpäi ( uraližiden keliden suomalaiž-ugrilaine veza). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_kel%27
Se om üks' populärižiš Venäman saitoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lurkmore.to
Se om üks' populärižiš kurortižiš lidnaspäi Francijas da mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nicc
Se om üks' tetabiš linduišpäi, kudambad elädas ristitun kodin rindal, i kudambid tunttas hüvin meiden tahoiš irdpol'žen nägun da harakterižen änen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Se om Čeläbinskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Se om Čečenijan Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Groznii
Se om Čukotkan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anadir%27
Se om Čuvašijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Se paneb märha elementan himižiden ičendoiden da atoman südäitukun täutken rippund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Himi%C5%BEiden_elementoiden_periodine_tablut
Se praznuiše semendkun 9. päiväl . https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4gestusen_p%C3%A4iv
Ser Isaak Njuton 4.1.1643 — 31.3.1727 ( grigorianižen kalendarin mödhe) om sur' anglijalaine fizikantedomez' , matematikantedomez' da astronom , üks' klassižen fizikan sädajišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Njuton_Isaak
Serbii alajagase 29 ümbrikho ( serb. управни округ ), niiden kesken: https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbii om enzne Jugoslavijan ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbii om mavaldkundröunoiš 8 valdkundoidenke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbii ( serb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan Konstitucijan mödhe, Prištin om avtonomižen Kosovo da Metohii -agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Serbijan Rahvahan Suiman pert' Belgradas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan Tazovaldkundan käskusišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan Tazovaldkundan parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan päeksport om metallad ( raud , vas'k da alüminii ), himižed produktad ( polietilen , räzin ), kukuruz ; toine eksport — sadmanzikaine , sobad , zelläd , elektroenergii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbijas om 24 lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Serbine kuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbine_kuz%27
Serbižen Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
«Serebro» ( Серебро , venäkelel — hobed ) om populärine venälaine muzikaline popgrupp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serebro
Serenissima Repubblica di San Marino ), om valdkund Evropan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Sergei Gračov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 keväz'kun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Sergei Mihailovič Bebenin radab Leningradan agjan Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2012 semendkun 22. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Sergei Sobänin radab lidnan pämehen vs 2010 redukun 21. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Servisan sektor andab läz pol't Südäimišt Ühthišt Produktad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Se sai lidnan lidnan statusad vl 1586. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Se sai lidnan statusad da Nikolajevsk -nint vl 1856. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Se sai lidnan statusad nügüdläižen nimenke vl 1947. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Se sai lidnan statusad vl 1903. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Se sai lidnan statusad vl 1780 nügüdläižen nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Se sai lidnan statusad vl 1781, oficialižikš — vl 1787. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Se sai lidnan statusad vspäi 1999 nügüdläižen nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Se sijadase Korejan pol'saren suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Se sijadase Malain sarištol pidust' Man ekvatorad 17804 saril, niišpäi 6 tuhad sared oma elänzoittud, 9634 — nimetomad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Se sijadase Mel'kin-torgovanan puižes pertiš Šoutjärves , Änižröunan rajonas , Karjalan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Se sijadase Mustan meren Kriman pol'saren longibokaližel randištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Feodosii
Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel, sil om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venäläižen Federacijanke päivlaskmal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Se sijadase Tuimaad-alangištos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Se sijadase 326 km Vologdaspäi , 340 km Piterišpäi da 380 km Sures Uz'lidnaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Se sijadase suvhe Malakkan pol'sarespäi , 137 kilometrad pohjoižhe ekvatoralpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Sesoto-kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sesoto
Sesoto vai suvisoton ( seSotho ) om bantu -gruppan kel', Lesoton da Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sesoto
Se sömtegimišton sugu om üks' vanhembaižišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, a mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Se tetab kut amerikalaižen kinoindustrijan keskuz, dai üks' kaikižiš tetabižiš kinematografan keskusišpäi kaiked mail'madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gollivud
Se tobjimalaz radab vedimenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Se tuli väghe vl 1982 kül'mkun 7. päiväl sodaohjastusen aigan, äiluguižiden möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Se tuli väghe vl 1997 redukun 17. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Se tuli väghe vl 1948 sulakun 1. päiväl (vn 2006 znamasižiden vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe). https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Seul Korejan Tazovaldkundan lidnad Korejan Tazovaldkund Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seulan aglomeracijas eläb 25,6 mln. ristituid [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seulan metropolitenas om 9 raudted, ned sidotud ahthas ezilidnoiden raudteidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seulan ohjastusen pert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seulas om 25 municipališt ümbrikod ( ku — 구, niil om ičeohjanduz), kudambad alajagase 522 administrativižhe rajonha ( ton — 동), a ned — 13 787 thonha da 102 796 panha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seul ei sauptud mägil pohjoižtulleid vaste, sikš miše lidnas oleleb pehmed tal'v lämuzidenke -15 °C da sen alemb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seul om üks' kaikiš järedambiš mail'man keskusišpäi tegimišton da finansoiden šingotesen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Seul seižub Hangan-jogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Se vajehti enččen Konstitucijan, kudamb oli vahvištadud vl 1978 semendkun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Se vajehti enččen Päkäskusen, kudamb oli vahvištadud vl 1994 redukun 19. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Se vajehti enččen oli olnu vahvištadud vl 1978 semendkun 25. päiväl Konstitucijan da om väges möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Se varadase mugažo atomreaktoriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Sevastopol' om jädumatoi torguind- da kalaport, tedon, tegimišton, kul'turan, istorijan keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopol' sijadase Kriman pol'saren ehtbokas, Mustmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin administracijan territorii jagase 4 administrativižhe rajonha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin administrativine shematine kart: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin gubernator om radonoigendajan tobmuden pämez', hänel om oiktuz tehtas Sevastopolin ohjastusen pämeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin lidnadministracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin lidnnevondkundas om mugažo Inkerman -lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Sevastopolin pämez' om Sergei Ivanovič Menäilo [2] (aigaks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Se vedab sur't lavan heitandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Se venub riftzonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Severodvinskan administracii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Severodvinskan šingotezstrategijan zavodindan met da sen sädandan päižed haškused (citystrategy.leontief.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
«Severodvinsk»-municipaližen ühtnikan pind om 119 349 gektarad, läheližed eländpunktad mülüihe sihe, niita — 12 051 gektarad [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Severodvinsk sijadase Vauged meren randal, läz Pohjoižed Dvinad Nikol'skii-jogensud, 35 km matkad lodehpol'hepäi Arhangel'skaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Severz' hristanuskondan i islaman pühäpertid da iudaizman 1 pühäpert' oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Severz' sadad tuhad ristitud vedihe seinid sauvomha [6] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Se voi olda observatorijan vai kaumoiden tahon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stounhend%C5%BE
Se väges käskeb kaikile, penile i surile, bohatoile i gollile, valdakahile i orjile, sada oiktaha kädehe vai ocha znam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zverin_lugu
" Sezar "- da " Kuldaine globus "-premijoiden laureat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Depp_D%C5%BEonni
Se ühtenzoitab poetišt tekstad koveritoman melodijanke, kudamb panese muštho kebnašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pajo
Se ühtneb aktivižešti kaikihe eläban stajan metabolizman processoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Shànghǎi ) om kaikiš suremb lidn da ižandusen keskuz Kitaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0anhai
Sibirine kuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Sibirine_kuz%27
Siborgii ( Sg — seaborgium latinan kelel) om 106nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Siborgii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Siborgijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Siborgijan avaiži vl 1970 nevondkundaline himik G. Flörov kollegidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Sid' Stravinskii ajoi elämaha Parižha , sid' AÜV :oihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Sid' Stravinskii ajoi elämaha Šveicarijha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Sid' hän kirjuti baletad Petrušk , Pühä Keväz' da Pul'činell . https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Sid' kerazihe tetabad Lüiši čun'cü -enciklopedijad [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sid' lidn nimitihe udes, se sai nügüdläižen nimen geografižen sijadusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Sid' lugese, miše Sünduman aigan kävui joudjas toine pol' iordanha lähteb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Sid' nece nimetuz leviganzi kaikile mehile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristit
Sid' nügüdläine Marok putui rimalaižiden valdha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Sid' pidab tehta hot' kaks' ut kirjutust jogo päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
Sid' selekcii da kodikoičend oli, ned ližaziba karvan ladud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Sid' se sai avtonomijad da oli olmas vhesai 1510 kuti Pskovan Tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Sid' vhesai 1991 redukun 11. päivhäsai — Udmurtijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Sid' vhesai 1925 sen nimi oli Hristianii (norv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Sidaig hänen mamad ei olend jo hengiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sidelta ii sanu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Sidnei , Mel'burn , Brisben , Pert , Adelaid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Sidä ei voi vastata puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Sidä ei voi vastata puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Sidä johtutadas kahtenden kerdan vl 1024 Nestoran aigkirjas Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti Suždal' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Sidä kävutadas tobjimalaz elektronikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antimonii
Sidä painihe vodel 1994. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaabramov_vep.html
Sidä vizid, ion om atom vai molekul, kudambas elektroniden ühthine verd ei ole kohtaine protoniden ühthižen verdanke, i se azj andab atomale pozitivišt vai negativišt elektrotäudet . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Sidä voib mugažo löuta puhthas olendas (m. n. ičesündui artut'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Artut%27
Sidä voib vastata puhthas olendas (ičesündui tellur). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Sid’ ecijad ištuihezoi hengahtamha pordoižeks, kur’ouziba. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sid’ hubin nägeškanzi i zavodan ižandale händast ei tariž olend. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sid’ händast žandarmad löuziba i paniba türm’-ha. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Sid’ i pajod, i kargud, i kantelel vändi nor’ käbed neižne. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sid’ pidi valita kirjkelen pohjpagin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sid’ sadihe tedoid, miše Suomespäi vai Venämaspäi sidä voib löuta. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapariisi_vep.html
Siga — form löndpäčin südäimen tegemižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Sigan poig om porzaz vai čugu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Siga
Sigapei nägištin ünäižen kamandan finskiid saldatįid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Sigma ( Σ , σ / ς ) om grekan kirjamišton kahesanz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sigma
Sigmund Freud ; 6. semendku 1856 , Fraiberg , Avstrijan imperii — 23. sügüz'ku 1939 , London , Sur' Britanii ) oli avstrijalaine psiholog, psihiatr i nevrolog. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Zigmund
Sigä heinkun keskmäine lämuz om +21°C, vilukun kesklämuz om -3°C. Paneb sadegid 500 mm vodes pohjoižes da 2000 millimetrhasai mägipautkil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Sigä hän eli 21 vot, vodhesai 1853. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Sigä kalad söteltas hätken. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Sigä oma Päiväižen sisteman ( Orionan hijamas ) da nägubiden tähtasiden enambuz südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maidte
Sigä pästtas surid torvid da ferroühthesuladusid, om äi metallan ümbriradmižen tegimid. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Sigä čoma tulii aig varasti hänen poigad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sihe mülüb kaks' pen't dinamikad, harvemba - üks'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kundlimed
Sihe mülüb koume kud — keväz'ku , sulaku da semendku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kev%C3%A4z%27
Sihe mülüb koume kud — sügüz'ku , reduku da kül'mku . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCg%C3%BCz%27
Sihe mülüb koume kud — tal'vku , viluku da uhoku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27v
Sihe mülüb koumes kud — kezaku , heinku da eloku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Keza
Sihe mülüdas: https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Sihe sistemha mülüdas kaik ristitun šingotesen sferad — sociologii , filosofii , politik , logik , fizik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Sihe tarbiž melevut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zverin_lugu
Siid mam el’genz’, mise hö taričeze öks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Siid mina nägištin toižen kolonnan, varastin, konz nece proidub. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Siid siriči astįi Lon’ahine Matr’ona i tuli meidenno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Siid tuli miidenno ravaz finnįide kon’uh. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Siinan taga eli bat’an vel’l’en kanz. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Siižub i kaccub, kut mö vändam, ii sanu nimida, ku keletom. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Siižutihe kesk posadas i ajii pordhidürihe Iidaššen suuren pertinno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Siižutimįi ičeze sijale i kaikideke zavodin pajatada. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Sijadase Aptekan sarel , Arhitektor — V.S. Vasil'kovskii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_TV-%C4%8Duhunduz
Sijadase Isaakijan torgul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Isaakijan_p%C3%A4jumalanpert%27
Sijadase Piteriš , Teatral'naja-torgul . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mariinskii-teatr
Sijadase Seret -jogel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ternopol%27
Sijadase Volgan molembil randoil, sen Kotorosl' -jogenke ühthejoksmusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Sijadase agjan päivnouzmaižes palas Päivlaskmaine Dvin -jogel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Sijadase lidnan homendezbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Sijadase troposferas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezipuru
Sijale matkates hän tegi ičtazrikondad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
- Siktivkar om čoma lidn. http://fulib.ru/books/pereodika/Lyydilaine/Lyydilaine-6.pdf
Sikš hän vändi-ki irdal, ezitanhal. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sikš ku Marok kontroliruib de-fakto Päivlaskmašt Saharad , sil om pit'k maröun Mavritanijanke (läz 2200 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Sikš ku NSTÜ:le pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Sikš ku keled mülüdas erazvuiččihe kel'kanzoihe, ka venäkel' om rahvahidenkeskeižiden sidoiden kel' faktižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Sikš ku käzivarz' enamb toižid elimid tegeb ristitun elonradmižen aigan, ka se om hibjan elim, kudamb enamb kaikid satatesile alastui . https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Sikš ku protonan elektrotäude ičeze surudes om kohtaine elektronan täutkenke, ka ionan netto-elektronine täude sättub protoniden verdanke ionas minus elektroniden verd siš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Sikš ku vepsan kel’ da suomen sättaze, mö teravas openzim. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Sikš ku vepsläižed om Venämal pandud vähäluguižiden rahvahiden lugetišhe, ka valdkund tugedab mugažo vepsänkeližiden kirjoiden painamišt. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamuitajulkaisuja_vep.html
Sikš miše elektronad märičeba atomoiden da molekuloiden suruz, hot' ne valdoičeba elektronil da niiden suremba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Sikš necin pertin teht’he školan täht, mikš mise oli väha sijad opeta lapsid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Sikš sidä jagatihe paloihe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sikš tarbiž pajoikirjoid, ezmäi kaiked lapsiden täht. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklaulukirjat_vep.html
Sikš üläh oli tühd’. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Sil'mad ozutadas šuruiden emocijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Polandball
Sil'mad varaitas, käded ratas. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Sil'mäd avaidase 12ndel päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Sil'vestran versijan «Domostroi» kogoneb ezisanoišpäi, 63 paloišpäi i "Sanoišpäi da käskusišpäi tataspäi poigale", kudambad oma gruppiruidud mugomiden päčuradusiden mödhe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Sil aigal Cin'-valdkund oli jo kaikiš vägevaks ičeze susedoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sil aigal Marok oli pävägen Magribas, Ispanijas i kaikes Keskmeren regionas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Sil aigal mö zavodim uberida kartofinan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Sil aigal se oli jo üks' surembaižiš valdkundoišpäi päivlaskmaižes Evropas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Sil avtobusal oli purulikutim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Sil ei ole stabiližid izotopid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Polonii
Silend , Silendan ruhtinazkund om mikrovaldkund Evropas , Pohjoižmeres . https://vep.wikipedia.org/wiki/Silend
Sille tarbiž olda metallan ( superaktinoidaks ), no nügüd' om jüged sanuda sen ičendoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbibii
Sille tarbiž olda metallan ( superaktinoidan ) lujas lühüdanke pol'čihodamiženke pordanke , no nügüd' om jüged sanuda sen ičendoiden polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbikvadii
Siloi Inan Čženan mamale heimolaižed andoiba katuz pän päl, a Čžuansän-van andoi oton varjoičijoile da pageni Cinin voinvägiden sijadushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Siloi keletomuz’ kadob. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Siloi kirjutagat rohktas täs! https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Letenik
Siloi koliba Pol'šan Leh Kačin'skii-prezident, toižed tetabad politikanmehed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Siloi oli sijatud muzejaha Aberdinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Siloi om aigad heinäd toda, konz lehm om kolnu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Siloi paindihe lugendlehtesid, tehtihe openduzkirjoid i literaturad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Siloi se om nimitud Mil'hdrotaks (saks.: https://vep.wikipedia.org/wiki/Graden
Siloi-žo Lao Ai da hänen heimkund koumiš pol'viš oliba surmitud sidoiš Čžao-emändanke, valdkundaližen štampan fal'sifikacijan tagut da naprindan otta pert'kulud vägel taguiči. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sil oli vaiše pen' satuz Saksanman čartoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unborn_Love
Sil oma kaks' znamoičendad: valdmeri vai mifilogine valdmeren rahkoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Sil om kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Sil om 33 stabilitont izotopad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Sil om sur' znamoičend ristituiden civilizacijan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Sil om znamasine rol' Evropan kul'turas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skripk
Sil om znamasine rol' mail'man kul'turas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Soitoine
Sil om ühthine literaturform da ičeze literatur. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Sil pagištas Avstralijas ; pagižijoiden lugu om 15-28 ristitud (mamankel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dirbal
Sil pagištas KDT :as. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetel_(kel%27)
Sil paksus oleskeleb torokoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(j%C3%A4rv)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna . https://vep.wikipedia.org/wiki/6_(lugu)
Sil voib löuta informacijad esperanton polhe, opeta kel' erazvuiččiden kursoiden abul, kävutada grammatikan ümbrikacund i interaktivižed harjoitused, antta ekzamenad, väta fleš-vändoiš, lugeda i kundelta starinad esperantoks, ümbripagišta erazvuiččed temad forumoil, kävutada vajehnikad, vajehtadas tedotusil toižiden mehidenke, kudambad mugažo tarttas melel esperantoho, kundelta muzik i kacta lühüdad fil'mad esperantoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lernu!
Sil-žo aigal om-ki problemoid: mankaivatusid om vähä, arvoimižed otamha velgha oma ahthad, sikš miše ekonomikan kazvand kändase stagnacijaks paksus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Sil-žo päiväl tuli väghe valdkundan Konstitucii [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii tuli väghe [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Sil-žo vodel Turkanma , Kitai , Sirii da AÜV oliba importan päühtnijoikš (ühtes — importan 60% valdkundha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Sil-žo vodel ripmata heišpäi japonijalaižiden tedomehiden grupp RIKEN-institutaspäi sai ununtrijad cinkan da vismutan südäitukuiden vilul ühtištusen reakcijal (seižujan platan bombardiruindal). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Sil-žo vodel tal'vkun 25 päiväl ripmatomuz tegihe täudeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Sil-žo čokkoimel tetraedran bimedianad ristikoičese da jagase poleks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Sil’m om hibjan lamp Uz’ Zavet, (2006), с. 167-168; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Siman Cänin tundištusen mödhe, 700 tuhad radnikoid da mastarid oli vedatud sen mavzolejan sauvomha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Simbirk-jogi ottud torvihe lidnan keskuses, se lankteb Svijagha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Simeon i Anna nägištiba Iisusan Uz’ Zavet, (2006), с. 133-134; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Simferopolin pämez' om Viktor Nikolajevič Agejev . https://vep.wikipedia.org/wiki/Simferopol%27
Simfonii ( grek. συμφωνία — kajahtai ühtes) om muziksäduz orkestran (tobjimalaz simfonižen orkestran täht). https://vep.wikipedia.org/wiki/Simfonii
Sinai ei voi olda toižid jumaloid minun rindal. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmne_k%C3%A4sk%C3%B6d
Sinei änikoid äi linneb resttet! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Singapuran Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuran Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuran Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuran administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuran nimi sündui malain singa -sanaspäi («lev»), mitte oli ottud velgha sanskritaspäi ( sanskr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapuras elädas singapuralaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapur om meriröunoiš Malaizijanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapur om zon madaliden valdkundmaksoidenke eksportan da importan operacijoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singapur seižub 63 sarel, Singapur -sar' (Pulau Udžong) om surembaine niišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Singl om pästtud 1987 -žel vodel, da vaiše Ispanijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Don%27t_Worry
Sinnä käveliba ristitud nellän virstan taga. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sinun mamoi ei anda minei kävuda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sinun sana da Jumalale korvha! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sinun sel’ged nimi ; Elegia : runoja / Nikolai Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
– Sinä midä, varaidad? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sinä oled kaikiš lähemb... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Sinä sikš oled tuskakaz, miše paha oled. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sisteman päobjekt om Päiväine — G2V- spektraližen klassan pakuine karlut . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4i%C5%BEen_sistem
Sisu SA-110 (vai «Kevyt-Masi» ) om „ Sisu Auto “-avtotegijan kebnan jüguavton prototip, kudamb om tehtud 1986 -žen voden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sisu_SA-110
Sithine kuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Sithine_kuz%27
Sithižen kuzen käbud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sithine_kuz%27
Sizar : https://vep.wikipedia.org/wiki/Heimolai%C5%BEuz
Siď jo voib süveneda azjaha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Siš agjas om 21 lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C4%8D_Ki%C5%A1kun
Siš aigaspäi Marokon om valdoinu Alauitoiden dinastii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Siš om Markku Niemižen fotoid erilaižiš Vepsän man čogišpäi, a vepsänkeližed runotekstad täutaba znamoičendad Vepsän man čomuden el’gendusehe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Siš om 2 aeroportad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Siš om 5 ekspluatacišt i üks' kohenduz depo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Siš om kirjutadud, miše Haral'd III-kunigaz pani lidnan alusen vl 1048. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Siš om kuiv Namib -rahvahatoi ma, mugažo subtropikad oma päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres, om-ki Indižen valdmeren randišton klimat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Sišom kuz' žirud: kaks' cokoližed, kaks' kundaližiden vasthaotandoiden täht da kaks' Prezidentan kanzan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Siš om 2 lendimportad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Siš om nel’l’ faterad: kaks’ – ezmäižes žirus, da völ kaks’ – toižes. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Siš om rahvahankeskeine lendimport Hel'sinki-Vantaa da penemb Hel'sinki-Mal'min aeroport, sur' raudtestancii da meriport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Siš om 27 sart, kaikiš suremb niišpäi om Ol'hon . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikal
Siš om äi adivpertid turistoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Sišpäi tehtas reisid Evropan da Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo lebutahoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Sišpäi tehtas reisid Jakutskhasai da ulusadme (rajonadme). https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Piterha (molembad Čerepovecan kal't). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Sišpäi tehtas reisid Piterihe da Moskvha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Sišpäi tehtas čarterreisid da jügureisid, mugažo kävutadas kodvijoiden lendandbazaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Sišpäi tuleba ionad segoitajas pit'kemban elonke, ka energijan da entropijan sido toižetase, ionad napriba sirtas toine toižespäi i reagiruiba nozoludenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Siš ühtištudas indastrial- i hevimetalan, hardrokan da elektromuzikan pirdad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neue_Deutsche_H%C3%A4rte
Skandii ( Sc ) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Skandii oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijan vuiččen geksagonaližen seglusenke, da β-Sc kubižen mülücentrižen seglusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Skandii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Skandijad ezmäižen kerdan sai vl 1879 ročilaine himik L. Nil'son. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandii
Skandinavii om region Pohjoiževropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandinavii
Skandinavijan pol'sar' ( roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandinavijan_pol%27sar%27
Skandinavijas oma koume valdkundad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandinavii
Skupština Crne Gore ) om üks'kodine, se mülüb 81 ühtnijad (76 heišpäi valitas kaikel rahvahal, 5 ezitajad albanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Slavine neopaganuz ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
Slavižed keled pidadas indo-evropalašt kel'kanzad, baltiž-slavišt alakel'kanzad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavi%C5%BEed_keled
Slovakii alajagase 8 agjaha ( slovak. kraj ) avtonomijan erasiden oiktusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakii om mavaldkundröunoiš Ukrainanke päivnouzmas (röunan piduz — 97 km), Mad'jaranmanke suves (627 km), Avstrijanke päivlaskmas (105 km), Čehanmanke lodehes (241 km) da Pol'šanmanke pohjoižes (541 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan Konstitucii Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan Tazovaldkundan Statistikan radnikoičendan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan Tazovaldkundan parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan Tazovaldkundan prezidentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan parlamentan pert' Bratislavas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan päeksport om avtod da niiden varapalad (24%, mail'man lider avtoiden pästandan mödhe ühtele ristitule), videodisplejad (10%), elektromašiništ da radioladimišt (läz 10%), raudtegesed da teraz (läz 9%), rafiniruidud kivivoi da londuseline gaz (6%); toine eksport om šinad (2%), pörutüged (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovakijas elädas slovakalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovenii alajagase 212 kundha ( sloven. občina ), 11 niišpäi oma lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenii om mavaldkundröunoiš Italijanke päivlaskmas (röunan piduz — 280 km), Avstrijanke pohjoižes (318 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (102 km), Horvatijanke (670 km) päuvnouzmas da suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijan Tazovaldkundan institucijoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijan päeksport om avtod , transportmašiništ, söndtavarad da himižed heretused . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijan pälidn om Ljubljana. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Slovenijan toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristitud vn 2013 [5] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijan toižes poles, Italijanke rindal, om Adriatikan meri. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Slovenija ), oficialine nimituz — Slovenijan Tazovaldkund ( sloven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Slovenijas om midä kacta. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Slovensko ), oficialine nimituz — Slovakijan Tazovaldkund ( slovak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Slovenská republika ), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Smail , smailut (vai emotikon ) ( angl. smiley ) om piktogramm, kudamb znamoičeb emocijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Smailuded kaiken toižetase i šingotase, sikš niil ei ole ühthišt nägud i kirjutamižen käskusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Smailuziden pämet om kuvandoita lodunikoiden emocijoid da mel't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Smokvanpuspäi sadud openduz Uz’ Zavet, (2006), с. 110; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Smol'nii — Piterin Administracijan (gubernatoran da Ohjastusen) oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Smolensk , Mogilöv , Kijev , Čerkassad , Dnepropetrovsk , Zaporož'je da Herson . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dnepr
Smolensk alajagase 3 administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Snar’adad ozaks langetihe posadan taga. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Sobatan ižand Uz’ Zavet, (2006), с. 144; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sobatan ižand Uz’ Zavet, (2006), с. 83; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sobatan ižand Uz’ Zavet, (2006), с. 27; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sobatan, konz lämbitin kil’betin agd’ad pästin katläha palaban vedenke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Sobat om kudenz' nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sobat
Sodadiktatur jätksihe vhesai 1974 (25. sulaku, « uniheiniden revolücii»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Soda jatksihe läz 4 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Sodan lopindan jäl'ghe Čžao-emänd poiganke ajoi Cin'-valdkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sodaväged alištudas ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Sodavägiden da civiline «Hurb»-lendimport ( KXK / КСЛ ) sijadase 22 km avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Sodavägiden da civiline Taganrog-Suvine lendimport ( TGK / ТАГ ) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, mererandal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Sodavägiden hoštusen lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Sodaümbrikod alajagoihe agjoihe (縣), ujezdoihe (鄉), külävolostihe (里) 100 kanzoišpäi [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sod mülütadas gidrosferha . https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Sofii-kundan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sofii
Soitoine om populärine kaikes mail'mas il'msoit . https://vep.wikipedia.org/wiki/Soitoine
Soiš om ei kadonu lophusai organine pindšoid, kudamb aigan jokstes kändase turbhaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Sojärv ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Soj%C3%A4rv_(lidn)
Sol'nok ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%27nok
Sol'vičegodsk ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%27vi%C4%8Degodsk
Sol i lämoi Uz’ Zavet, (2006), с. 9; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Solo ( ital. solo — üks'jäine) om kogonaižen muziksädusen vai sen vejan tematižen partijan edestamine ühtel änel vai soitol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Solo
Sol ) om Päiväižen sisteman üksjaine tähtaz , kudambas ümbri punose necen sisteman toižed objektad: planetad i niiden sputnikad, karlikplanetad i niiden kaimnikad, asteroidad, meteoroitad, händtähthad (kometad) da kosmospölüd. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Soluna Samay Kettel-Ziegler ; sünd. 27. eloku 1990 , Gvatemal-lidn , Gvatemal ) om danijalaine pajatai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samai_Soluna
Soluna sai 23-nden sijan (21 čokkoint). https://vep.wikipedia.org/wiki/Samai_Soluna
Solätik — mectunu pedajil soröun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Sombathel' ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sombathel%27
Somändik — so pedajidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pedai
Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Son turbhan šoid enamba mi 30 sm. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/So
So om kuivman (vai landšaftan ) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalan manvägenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Sopianae ) om lidn Mad'jaranmas , Baran'j-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pe%C4%8D
Sopuh — reig päčin seinäs puhtastamha sidä, kudamb sauptud savičul da voitud savel. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Sor'med (peiglos om kaks' koznäd (falangad) , toižiš sor'miš niid om koumin. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Sor'mikod oma sobiden erik käzivarziden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sor%27mikod
Sordavala ) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
Sordavala (roč.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
Sorokpälehm — lehm kirjavan pänke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lehm
Sortavala , roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
Sortavalas om pandud Petrin Šemeikkan muštpacaz, kudamb oli tetaban karjalaižen runonpajatajan XIX -ndel voz'sadal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
Soton kodvib Iisusad Uz’ Zavet, (2006), с. 138; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
”Soubakat verajad, nikeda pert’he algįi päskįi, ken bį ii kolotniižihe”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Soutjärvi ) om vepsän külä Karjalan Tazovaldkundas , Änižröunan (Änižrandan) rajonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Soči oli 2014 voden Tal'veližiden Olimpižiden vändoiden lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/So%C4%8Di
– Spasib, Kiraine!.. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Specialine relätivižusen teorii (1905). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Specialižen keskopendusen aluskundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Spektraližen klassifikacijan mödhe päiväine om G2V:n tipan tähtaz («Pakuine karlik»). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4iv%C3%A4ine
Spoiler ( angl. to spoil — traudä) om informacii fil'mas , kompjutervändos vai kirjas, kudamb om avaitud edel aigad, murendab intrigad i travib avtoran idejad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Spoiler
Sport ( angl. sport , lühetud form amuižfranc. kelespäi desport — vänd, bobuštuz) om ristituiden radmine, kudamb om organizuitud märhapandud ohjandimiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sport
Srednekolimsk-lidnan lehtpoled Saha (Jakutijan) Tazovaldkundan oficialižel saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
S (s) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/S
St. John's ) om Antiguan da Barbudan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sent_D%C5%BEons
Stadionan lendand oti kaks' vot (1998 - 2000), ezmäine matč oli vätud 2000 vn sulakus. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Stadion sijadase läz Prospekt Bol'ševikov -metrostancijad, kus edel om olnu joudai taho. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Stalinan aigan erasid vepsänkeližid kirjoid polttihe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Stancijoiden lugu lidnan rajonoiš: https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Standartine (Berlinan) pästand: https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Starinįič hengespei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Statistikan kogoduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Statistižed regionad alajagase 55 planiruindan regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Statue of Liberty ) vai Joudjuden muštpacaz om arhitekturine muštnik AÜV :oiš, uks' mel'heižtahoišpäi Nju Jorkas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Joudjuden_statui
Stema e Shqipërisë ) om vahvištadud 1928 -nden voden uhokul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanijan_valdkundznam
Stepanov, V. A. http://viaf.org/viaf/93939182/viaf.html
Stepanov, Viktor. http://viaf.org/viaf/93939182/viaf.html
Stepanov, Viktor A. http://viaf.org/viaf/93939182/viaf.html
Stepanov, Viktor Aleksandrovič (1934-1988). http://viaf.org/viaf/93939182/viaf.html
Stepanovan Vladimir-poiganke olim venehel kacmas verkoid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Stettin ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0%C4%8Decin
Stockholm Arlanda flygplats , ARN ) sijadase 42 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stockholms tunnelbana ) om olmas vspäi 1950, vl 1994 siš om 100 stancijad (48 — manaluižed), 3 jonod (sarakoidenke) da 105,7 km raudted. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stokhol'm johtutase ezmäižen kerdan lidnaks vl 1252. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stokhol'm-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stokhol'm om kodisija mail'man tetabiden kompanijoiden täht: https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stokhol'm ( ročin kelel Stockholm [stɔkːhɔlm]) om Ročinman pälidn (vspäi 1634) da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Stolni Biograd ) om lidn Mad'jaranmas , Fejer-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seke%C5%A1fehervar
Stonehenge ) om eziistorine kivine sauvuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stounhend%C5%BE
Stounhendžan znamoičend om tundmatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stounhend%C5%BE
Stravinski kut muzikankirjutai kaiken eksperimentirui, vajehteli kirjutamižen stilid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Stravinski oli lujas valatoitai figur XX vsadan muzikankirjutamižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Strigiformes ) om mec lind . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27pulo
Stroganovan pert'kulu ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroganovan_pert%27kulu
Stroicanpäiv om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroicanp%C3%A4iv
Stroidihe ičeze vägel, proud sanuda Van’uhaspei da Deškuspei abud oli väha, sikš mise hö ii sänuze eläda posadas, a kerazihe lähtta zarabotkiile. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Stroncii ( Sr ) om 38nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroncii
Stroncii om levitadud londuses keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroncii
Sturmpanzerwagen A7V ) — Germanijan jüged tank Ezmäižen mail'man voinan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
St’okkol oli muretud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Subal'pižed da al'pižed nitud oma mägil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Sublimacijan lämuz — 886 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arsen
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, ozutesikš, gazoiš, muga nimitadud «ionparad» sädase ioniden ainastusen tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Sudjiden kirj ( evr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sudjiden_kirj
Sugaižen keramikan kul'tur vai kopaiž-sugaižen keramikan kul'tur om arheologine kul'tur , kudamb oli levitadud kiviaigas Evropan homendezbokas ( Skandinavii , Venäman lodeh), läz 4200 — 2000 vozid e.m.e. Nimituz om anttud keramižiden löudmižiden čomitesen mahton mödhe, kudambad oma harakterižed necile kul'turale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopai%C5%BE-sugai%C5%BEen_keramikan_kul%27tur
Sugukund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Suhon-jogen pengr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Suim Vidl-küläs публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Suimal tehtihe ühthevedoid. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Suiman ühthižtö Ohjastusenke paneb eloho gubernatoran ezitajas - Ohjastusen ühtnijas päliči. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Sujsar' sarel ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Sujsar' ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Suladandlämuz — 340 K (67°C, ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Suladandlämuz — 202 K. Kehundlämuz — 211,5 K. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radon
Suladandlämuz — 700 K ( ezimeletaden ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Sulakuhusai 1918 nimi oli "Bulle" ezimeletaden. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Sulaku om voden nellänz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sulaku
Sulakus joges om äi voblan parvehid jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Sultan Muhammed V, Marokon kunigaz tegihe kunigahaks vl 1957. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Sultan om päministr, kaičendministr da rahaazjišton ministr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Sult ) om Knutan Hamsunan ezmäine roman, kudamban täuz' pästand om päzdud vl 1890. https://vep.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4l%27g_(roman)
Sumeg om atmosferine näguz , veden äjüz il'mas , konz tegese vezipurun kondensacijan mučuižed produktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sumeg
Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Suojärvi ) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Soj%C3%A4rv_(lidn)
Suomalaižen Literaturan Sebr om painnu Kalevi Viikan kirjan vepsän kelen vokal’garmonijas (1989). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Suomalaižen Literaturan sebr om painnu vodel 2005 suren kirjan vepsläižiš i heiden kul’turas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Suomalaiž-ugrilaižed keled om heimolaižiden keliden grupp, kudambad mülütadas uraližiden keliden kanzha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomalai%C5%BE-ugrilai%C5%BEed_keled
Suomalaiž-ugrilaižed: suomalaižed — 4366 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Suomalaiž-ugrilaižil kelil om avar ühthine sanavara. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomalai%C5%BE-ugrilai%C5%BEed_keled
Suomalaiž-ugrilaižiš keliš om lujas šingotadud posessivine suffiksacii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomalai%C5%BE-ugrilai%C5%BEed_keled
Suomen Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomen Tazovaldkundan parlamentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomen Tazovaldkundan prezidentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomen kel' om agglütinativine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_kel%27
Suomen kel' (suomen: suomi, suomen kieli ) om suomalaiž-ugrilaine kel' , kudamb mülütadas baltijan meren suomalaižiden keliden oksha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_kel%27
Suomen kelel pagižeb kuz' millionad ristitud Suomenmas , Ročinmas , Venämas da toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_kel%27
Suomen kelen levigandusen kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_kel%27
Suomen keles om 15 kändod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_kel%27
Suomen lahten randad oma Suomenman , Venäman da Estinman territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_laht
Suomen laht ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomen_laht
Suomenma, Estinma, Ročinma, Norjanma i Venäma. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Suomenma alajagase 19 agjaha (regionha) ( suom. maakunta / roč. landskap ), a ned — kommunihe ( suom. kunta / roč. kommun ) (vl 2011 niid oli 336) da lidnoihe ( suom. kaupunki / roč. stad ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman Internet-verkon kamerad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman Statistikan valdkundaline radnikoičend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman agjoiden kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman konstitucijan mödhe, käskusenandai tobmuz om prezidentan da parlamentan käziš, a radonoigendai tobmuz om prezidental da Valdkundaližel Nevondkundal ( suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman parlamentan ( Eduskunta :n, Riksdagen :an) pert' Hel'sinkiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman prezidentiden nimikirjutez: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman pälidn da kaikiš suremb lidn om Hel'sinki . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman pämez' om prezident, kudambad eläjad valitas kudeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman suvižed da päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meri , sen Suomen da Botnine lahted, randanpird — 1250 km koverikahuden lugemata, täuzin läz 40000 km (sarita). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenman valdkundaližen e-holitusen sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke pohjoižes (röunan piduz — 709 km), Venämanke päivnouzmas (1309 km) da Ročinmanke päivlaskmas (545 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenma om neitraline valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenma om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund ühten palahižen avtonomijanke ( Ahvenanma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenmas elädas suomalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomenmaspäi-ki. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Suomenma , täuz' oficialine nimi — Suomenman Tazovaldkund ( suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Suomen parlament ezitoitab päministrad prezidentale, a hän formaližikš paneb päministrad radsijaha, mugažo Valkundaližen Nevondkundan ühtnijoid-ki (ministrid) päministran rekomendacijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
«Suomen rahvahan muštatesed» (1842), «Suomen ozoitesed» (1844), «Suomen maižandan kodilekar'» (1839) da «Suomenman kazvišt» (1860). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Suomes om melentartust vähäluguižehe vepsläižehe heimrahvahaze. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Sur' Britanii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sur' Britanii da AÜV oma torguindan päühtnijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Sur' Britanii om EÜ :n koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sur' Britanii , täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sur' Brokopondo -vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, sidä tegihe varatoitmaha energijal alüminijantegimid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Sur'-Hel'sinkin eläjiden lugu, kudambha mülüb 12 kommunad, om enamb 1,3 millionad ristituid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Sur' Jekaterina pani Ermitažan alusen vl 1764. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Sur' Petr pani Piterin lidnan alusen vl 1703. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Sur' Sünd, Jumalan poig, armahta mindai, grähkhišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisusan_loi%C4%8Dend
Sur' Ustüg alajagase 6 lidnanlaptha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Sur' Ustüg ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Sur' Uz'lidn ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Uz%27lidn
Sur' depressivine palahtelend (vai klinine depressii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Depressii
Sur' jogiport. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Sur' jogiport sijadase läz sidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Sur'mastariden pert'kulu om Mal'tan parlamentan ištundsija Vallettas , sil aigal parlamentan uz' pert' om sauvomas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Sur' om Teslan tond elektrusen da magnetizman tedoidushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Sured Gimalajad kogoneba mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Sured adivod Norvegian malpäi публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sured lidnad (enamba 100 tuh. eläjidenke vl 2015, surembaspäi penembha) oma Novokuzneck , Kemerovo (pälidn) da Prokopjevsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Sured reboid voidas sorta kosulinpoigaižid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Sured tegimištkeskused oma Uf , Sterlitamak , Išimbai , Salavat , Neftekamsk , Tuimazi , Oktäbr'skii da Beloreck . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Sured čudod 4:35-5:43. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Surembad küläd oma Pondal, Kuja, Voilaht, Päžar’ i toižed. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Surembad lidnad oma ičenaižed agjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Surembaine Tom'-jogi läbitab agjad suvipäivnouzmaspäi pohjoižhe, sen sured Kondom - da Mrassu -ližajoged oma agjan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Surembaine jogi om Narin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Surembaine jogi om Tobol sen järedoiden huriden ližajogidenke ( Iset' , Miass da Ui ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Surembaine järv om Peipus da Pskovan estin röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Surembaine järv om ratud Eisselmer -järv, kaikiš järedamb Päivlaskmaižes Evropas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Surembaine järv om solakaz Kondjanjärv (61,3 km²). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Surembaine järv om ümbištadud Issik-Kul' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Surembaine reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Surembaižed eländpunktad ristitišton lugun mödhe vn 2013 vilukun 1. päivän. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Surembaižed joged oma Bosn , Neretv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Surembaižed joged oma Gerirud da Gil'mend . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Surembaižed joged oma Maas da Rein niiden suhištoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Surembaižed joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Surembaižed joged oma Murrei ( Marri ) sen Darling -ližajogenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Surembaižed joged oma Neman da Pregol' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Surembaižed joged oma Ruskedpakuine - ( SAT:an röun) da Okavango (agjahižes pohjoižpäivnouzmas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Surembaižed joged oma Sur' sen ližajogidenke ( Iss , Čeröh , Pskovanjogi ), sid' Lovat' da Šelon' (lanktas Il'men' -järvhe), Plüss agjan pohjoižes om Narvan ližajogi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Surembaižed joged oma Terekan alajoksmuz da Sulak , mugažo Kum -jogi (kezal kändase ojandeheks) Kalmikijanke röunal pohjoižes da Samur Azerbaidžananke röunal suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Surembaižed joged oma Tigr da Jevfrat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Surembaižed sared oma Sumatr , Kalimantan (keskmäine da suvine pala), Uz' Gvinei (päivlaskmaine pala), Jav da Sulavesi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suren Britanijan fotokuva kaimdajaspäi (2002). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suren Britanijan oficialine turistine gid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suren Britanijan surembaižed lidnad (enamba 450 tuh. ristitud vl 2011 [8] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho om vaiše 35 km La Manš -sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometraižel evrotonnelil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suren Kodimaižen sodan (voinan) aigan suomalaine Karjalan armii anasti Karjalan pälidnan 1941 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Suren Kodimaižen voinan aigan 70 000 minskalašt oli riktud, lidn oli muretud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Suren Petran ohjandusen aigal Venäma om tehnus sureks Evropižeks valdkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Suren Tatanman voinan aigan vl. 1942 kus-se Pohjoižes saksalaižed anastaba nevondkundlaižen baržan , kudamb veb kivihiled . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Suren Ustügan lehtpol' Vologdan agjan ohjastusen oficialižel portalal — venäkelel da anglijan kelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Suren Ustügan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Suren Uz'lidnan mel'heižtahod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Suren piramidan arhitektoraks lugese Hemiun , Heopsan vizir' i vellenpoig. https://vep.wikipedia.org/wiki/Heopsan_piramid
Sures Britanijas hän jatkui tedoita psihoanalizad i šingotada ičeze tatan idejad, eriližešti laps'aigan psihologijan sferas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Sures Britanijas om 4 administrativiž-territorialižed palad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Sures Hel'sinkis om 8 universitetad da 6 tehnologišt parkad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Suril hiril enamb sitad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hir%27
Surinam alajagase 10 ümbrikho ( alam. district ), a ned — 62 eländtahoze ( alaman keleks : ressort ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman Tazovaldkundan Nacionaližen Suiman sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman prezidentan pert'kulu, Paramaribo . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman päeksport om alüminii , kivivoi , kuld , pu , kala , ris , bananad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristitud vl 2012 [4] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinaman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinamas elädas surinamalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinam , täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund ( alaman keleks : https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Surinik — kalitk ozraižen südäimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ozr
Surmaline doz om 3 g. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jod
Sur’ Petr pani Petroskoin lidnan alusen vodel 1703. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Sur’ ahtištuz Uz’ Zavet, (2006), с. 115-116; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Sur’ ahtištuz Uz’ Zavet, (2006), с. 62; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Susedad kactihe i divihe, kut luuko radab i ii vareida lübuda krįšan päle. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Sused oli laih i pen’ kazvol kurčpä. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Suvel da suvenpäivnouzmal oma kukhikahad tazangištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Suvi (S) om manpol' , kudamban azimut om 180 gradusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvi
Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase Johannesburgas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Statistikan radnikoičendan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkund BBC-uzištusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkund Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan jogavoččed praznikad [6] : https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan keled. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan sur'oigenduzkundan Venälaižes Federacijas sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan Tazovaldkundas om 11 valdkundališt kel't (koumanz' sija mail'mas Indijan da Bolivijan jäl'ghe) [3] , SAT:al om 11 oficiališt nint: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikan ižandusen suruz om kahtendel sijal Afrikas Nigerijan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrikas elädas suviafrikalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviafrik sijadase Afrikan suvipoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Suviamerik om kontinent . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviamerik
Suviazii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Suviazijan surembaižed joged — Ind , Gang , Brahmaputr — lähteba sišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Suvikorei lugeb Pohjoižkorejad «valdkundanvastaižeks organizacijaks». https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Suvikorei om konstitucine demokratii Kudenden Tazovaldkundan olendan aigalpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Suvikorejal om meriröunoid Japonijanke da Kitainke , a mugažo om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte Pohjoižkorejanke (saudud vl 1960-70). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Suvikorejan parlament om Nacionaline Suim (üks'kodine, 299 ristitud). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Suvikorejas om 9 provincijad, 6 lidnad provincijan oiktusidenke da 1 lidn eriližen statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Suviosetijan prezident om Leonid Tibilov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviosetii
Suvipäivnouzmaine Azii : https://vep.wikipedia.org/wiki/Azijan_valdkundad
Suvipäivnouzmpol'žen Azijan pit'kembaižed Hongh - da Mekong -joged langetas Kitain Suvimerhe Vjetnaman territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Suvisahalinsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Suvivepsläižed — hö elädas Vepsän ülüsen suvipautkil ( Leningradan agjan päivnouzmpol'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Suzdal'-lidnan sijaližen tobmuden aluskundoiden oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Suzdalin Kreml', ortodoksižen hristanuskondan 5 jumalankodid da 30 jumalanpertid oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Sverige ), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz ( roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Svetlana Jeršova om sündunu keskvepsläižehe Ladv-külähä i radoi opendajan Kurban školas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajershova_vep.html
Svetlana Jur'jevna Slepcova ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slepcova_Svetlana
Svizra ) om mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmas da keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
«Swamped» ( Upotadud ) om „ Lacuna Coil “:an pajo da ühtinnimine singl « Comalies »-al'bomas, kudamb om pästtud 2002 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Swamped
«System of a Down» om amerikalaine muzikaline rokgrupp. https://vep.wikipedia.org/wiki/System_of_a_Down
Syväri ) om jogi , kudamb lähteb Evropan kahtendes pindan mödhe järvespäi Änižespäi da lankteb Evropan kaikiš surembha järvhe — Ladogha . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Szekszárd ) om lidn Mad'jaranmas , Tol'n-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seksard
Szolnok ) om lidn Mad'jaranmas , Jas Nad'kun Sol'nok-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%27nok
Szombathely (mad'j.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Sombathel%27
Sädihe ühthižen rahasisteman, ühthižen märiden da vedusiden sisteman. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sädon riičitab – voikad kündluzil. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sädud amuižes Indijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Sädud amuižes Iranas . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCh%C3%BCdad_nardad
Säkat uz' lehtpol': https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Sän'jan -lidn valitihe pälidnaks, se seižui amuižiš Cinin valdusiš, läz nügüdläšt Sianid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Sä om minun lämoi, Mordovii... https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Sä om se kuiv, se toreh, se vilu, se räk. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Säs'jogi < Säs'k||jogi (kc. mugažo Tihvina, Tihvinanjogi < *tihevä- , ' täuz' tihid' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Säs' lankteb Ladogjärvhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Säs' (vai Säs'jogi , venän kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Säsin vedel om ruskedbur muju, sikš miše siš om äjan raudad . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Sättutoitase transportižiden, ižanduz-, turistižiden , bobuštuz-, sportižiden da toižiden metoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Likutimveneh
Sättutoittas kut akkompanine vai soline soit äjižiš muzikaližiš stiliš, ozutesikš blüzas , kantris , flamenkos , rokas da toižiš; a mugažo džazas (harv). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gitar
Sénat ) 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid 6 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Sénat ) 348 ühtnijanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Sömižed käroudihe lehtesil da panihe päle, sid' kattihe mahudel. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Sömižen aug om heinasižed kazmused , puiž-penzhiine söm, karpked , plodud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Sömižen tip om geterotrofine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Sömkaluižed — par penid kaluižid, veroline sömladim Päivnouzmazijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6mkalui%C5%BEed
Söm om kaik, mi sättub söndale i jondale eläjiden organizmoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6m
Søren Aabye Kierkegaard ; sünd. 5. semendku 1813 , Kopenhagen , Danii — kol. 11. kül'mku 1855 , sigä-žo) oli danijalaine filosof , protestantine teolog da kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%27jerkegor_S%C3%B6ren
Südäikangaz — kangaz son keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Südäilämuz tähthiš — millionad K (kel'vinoid), pindan lämuz — tuhad K (kel'vinoid). https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Südäimižed: https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4
Südäin (vai südäikera ) ( lat. соr , grek. καρδιά ) om organ, kudamban abul veri jokseb sonidme . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCd%C3%A4in
Südäiso — so kor'bes. https://vep.wikipedia.org/wiki/So
Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd Odessan päzutand lebujoišpäi om sidotud necen päivänke; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Sügüz'mujun pigai heit’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sügüz' om üks' nelläs voz'aigaspäi kezan da tal'ven keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCg%C3%BCz%27
Sügüzel lujad päivlaskmtulleid oma paksud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Sügüzel voblan parvehed tuldas randoihe i jädas tal'veks vedenalaižihe kopihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Sügüz’ku om voden ühesanz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCg%C3%BCz%27ku
Sündnu baboi om Piterin agjan Mäggär-küläs. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Sündun Valatuz //Brokgauzan da Efronan enciklopedine vajehnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Sündundpäivan üks' moskvižiš läžundkodišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Sündundpäiv — 18. kül'mku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pakaine-Ded
Sündutades kirktas kaik. http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Süvä järv, vai madal jogi? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Süvär'. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Süvär' ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Süvären Aleksandr — venäläine ortodoksine pühämez', igumen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Süvärihe langetas kaks' sured ližajoged — Ojat' da Pašjogi . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Süvärin piduz om 224 km. Süvär' om Vaugedmeren-Baltijanmeren da Volgan-Baltijanmeren veziteiden pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Süvärin rand. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Süvärin randal om 2 lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
TV-keskuz da Piterin TV-čuhunduz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Tabluden ezmäižen variantan tegi vvl. 1869 — 1871 Dmitrii Mendelejev . https://vep.wikipedia.org/wiki/Himi%C5%BEiden_elementoiden_periodine_tablut
Tablut om periodižen käskusen grafine kuvand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Himi%C5%BEiden_elementoiden_periodine_tablut
Tadžikistan alajagase 5 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan Statistikan valdkundaližen komitetan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan prezidentan pert'kulu Dušanbes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan päeksport om alüminii (55%), puvill (13%), kuidud abrikosad (8%); toine eksport om lauk (3%), kala da liha (2%), sobad (2%), turbaz (2%), turbolikutimed (1%), vas'k (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistanas elädas tadžikalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Tadžikistan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas (röunan piduz — 477 km), Afganistananke suves (1357 km), Uzbekistananke päivlaskmas da lodehes (1312 km), Kirgizstananke pohjoižes (984 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Taganrog alajagase 5 territorijan ohjandushe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Taganrog-lidnan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Taganrog ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Tagas — sur' pakssil'mäine not kalan tal'veližen püdandale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
– Tagaz, tagaz! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tago raud kuni palab om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Raud
Tahtlin vel kerdan mända školha i otta äjak-ni kniigid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tahtoit-ik kodvda MediaWiki-likutim? https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Letenik
– Tahtoižid-ik völ magadahtta? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
”Tahtįid-ik čajud, ištkatįi miideke stolan taga”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Taigmec da sod ümbärtas lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Tailandas kaluižil södas vaiše lapšad vai keitosid. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6mkalui%C5%BEed
«Taimir» om üks'jäine encan- , nganasanan - da dolganankel'ne lehtez mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
«Taimir» ( «Таймыр» ) om Krasnojarskan randan Taimiran Dolganan da Nencan municipaližen rajonan kundaliž-politine lehtez venäkelel da Pohjoižen rahvahiden kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
Tal'veline mujutuz voib nähta rajonoiš, kus minimum 40 päiväd vodes venub lumi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Tal'veline pert'kulu öl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Tal'veližed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Tal'veližen nahkan ladun, kezäližen nähkan mujutusen da hibjan surusen geografine vajehtumižmaht andab voimut erigoitta 26 por'moin alaerikod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Por%27moi
Tal'vel kogod ühtetas surembha kogoho, kudambiš om äjak-se ižačud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Tal'ven lopul vai keväden augotišes vobl zavodib tulda Volgha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Tal'vku Mixstory.ru-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Viluku
Tal'vku om voden kahtenz'toštkümnenz' ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27vku
Tal'v om hobed, kezal om viluhk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Tal'v om lumekaz , rainiž, tobjimalaz ilma vägekahita pakaižita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tal'v om vihmakaz da viluhk, paneb lunt pohjoižiš mägiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Tal'v om üks' nelläs voz'aigaspäi sügüzen da keväden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27v
Tal'v vedase 3 kud: kesktal'vkuspäi keskkeväz'kuhusai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Tallidnas om avtobusad , tramvaid , elektrojonused . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallidn
Tallidn om Estinman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallidn
Tallii ( Tl ) om 81nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Tallii kävutadas tobjimalaz medicinas da optikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Tallii mülüb jügedoiden metalloiden gruppha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Tallii om harv londuses, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Tallijan avaiži vl 1861 spektraližen metodan abul anglijalaine himik U. Kruks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallii
Tallinnassa] / Nikolai Abramov // Carelia. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Tallinn ) om Estinman pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tallidn
Tal’vel linneb maidoine! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tal’vel školas miile henged möto oli huzeita suksil. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Tal’vkus linneb Juminkegos völ üks’ ozuteluz 2-28-12. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Tamajogi Musaši-agjas ("Fudžimägen 28 nägud" serijaspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Tambov alajagase 3 administrativižhe ümbrikho: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Tammerfors ) om lidn Suomenmas , Pirkanma-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tampereh
Tanezruft (Alžiran ehtbokas), Tenere (Nigeran keskuses). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Tanhal om lehm, sareil – kanad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tantal ( Ta ) om 73nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantalan avaiži vl 1802 ročilaine himik A. Ekeberg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantalan om lujas korged suladandlämuz da kehundlämuz, no se om mugažo lujas plastine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantalan palaižed ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantalan polhe "Himižiden elementoiden populärižes kirjištos". https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantal ei ole aktivine normaližiš arvoimižiš, il'mas muigotub, ku lämuz om korktemb 280°C, i siloi se katase Ta 2 O 5 -oksidan kaičendkerthel; se reagiruib galogenidenke , ku lämuz om korktemb 250°C. Ku se lämbitadas, reagiruib elementoidenke С , В , Si , P , Se , Те ; substancijoidenke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantal kävutadas metallurgijas, atomenergetikas, elektotehnikas, elektronikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantal om levitadud londuses keskmäras, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantal om lujas seižui mugliden da muiktusiden painust vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantal sai ičeze nimen amuižgrekan mifologijan Tantal-vägimehen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Tantoižed valičendad oliba vl 2011. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Tarbhaižed kaivatused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tarbiž-ik maksta nalogad kesarile? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Tarbiž oli kazvatada kartohkoid, lukud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tariž, miše jogahižel mehel oližiba kaik oiktuded i valdad, miččed oma nimitadud neciš deklaracijas, kacmata sihe mitte om mehen rass, hibjan muju, pol’, kel’, uskond, miččed oma politižed vai toižed kacmused, mitte om rahvahuz’ vai socialine sündund, mitte om elomišton, soslovijan vai toižed olod. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Tarja Kaarina Halonen (sünd. 24 tal'vku 1943 , Hel'sinki ) oli Suomenman Tazovaldkundan prezidentan (vozil 2000-2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Halonen_Tarja
Tarkoiged da transportmašinoidensauvomine, sömtegimišt da kompjuterprogramidensarak oma šingotadud lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Taržepol' ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Tat'jana Jevgen'jevna Samoilova ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Tat - Anatolij Afananas'jevič Medvedev lopi Leningradan Tehnologižen Üläškolan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Tatalin siloi oli vaiše nel’l’toštkümne vot. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tatam oli voinas. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Tatanmaine lendimport ( VUS ) sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, läz raudtestancijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Tatarstanan Konstitucii [1] tuli väghe vl 1992 kül'mkun 30. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Konstitucijan tekst Vikiaitas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkundan Ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad ; 00:55 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Tatarstanan Tazovaldkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkundan prezidentan pert'kulu Kazaniš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkund om olmas vl 1920 semendkun 27. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Tazovaldkund vai Tatarstan ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstanan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund ( tot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstan mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstan om Venälaižen Federacijan üks'jäine subjekt, kudamb sädab kirjkožmust Federacijan tobmuden aluskundoidenke valdatusiden erištundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tatarstan om mererandatoi tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tat homaiči, kut L’oša vedab ičtäz i muhahti: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tat i L’oša, kut edeližil kerdoil-ki, viritiba čigarkad. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
– Tatoi, ken se astub tedme jogen polespäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tattain pästtihe babannoks. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Tatu ( samoan kelel om tatau — pirdandkuva ) om hibjan modifikacijan form. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatu
Taug om azeg tomaril amblusen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taug
Tau ( Τ , τ ) om grekan kirjamišton ühesanz'toštkümnenz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tau
Tavardeficit ( lat. kelespäi deficit — ei ulotu) om erazvuiččiden tavaroiden i holitesiden mairiž, kudambid ostajad ei voigoi sada, eskai ku heil om rahoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tavardeficit
Tavastehus ) om lidn Suomenmas , Kanta Häme-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4menlidn
Tavastehus (roč.) https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4menlidn
Tazangišt da lodehližen Kavkazan ezimägištod ottas tazovaldkundan videndest sen pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazangištod ottas 30% man territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Tazangištoid da järvid eile. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Tazovaldkundal oma röunad Ul'janovskan agjanke päivnouzmas, Penzan agjanke suves, Räzanin agjanke päivlaskmas, Alalidnan agjanke pohjoižes da Čuvašijan Tazovaldkundanke pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunad Krasnodaran randanke kaikiš polišpäi, nece om anklav sen südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Astrahanin agjanke päivnouzmas, Dagestanan Tazovaldkundanke suves, Stavropolin randanke suvipäivlaskmas, Rostovan agjanke päivlaskmas da Volgogradan agjanke lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Hakasijan Tazovaldkundanke da Tuvan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Mongolijanke da Kitainke (sen Sin'czän-Uiguran avtonomižen agjanke ) suves, Kazahstananke (sen Päivnouzmaižen Kazahstanan agjanke ) suvipäivlaskmas, Altajan randanke lodehes, Kemerovon agjanke pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke , Stavropolin randanke , Ingušetijan Tazovaldkundanke , Čečenijan Tazovaldkundanke , Gruzijanke da Suviosetijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke i sen Abhazijanke suves da suvipäivlaskmas, Krasnodaran randanke päivlaskmas da lodehes, Stavropolin randanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Kirovan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Čuvašijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Alalidnan agjanke päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižes da päivnouzmas, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Kemerovon agjanke päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Permin randanke päivnouzmas, Baškortostanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suves, Kirovan agjanke päivlaskmas da pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Tatarstanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Ul'janovskan agjanke suves, Mordovijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Alalidnan agjanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikonke päivnouzmas, Sverdlovskan agjanke suvipäivnouzmas, Permin randanke suves, Kirovan agjanke suvipäivlaskmas, Arhangel'skan agjanke päivlaskmas, Arhangel'skan agjan Nencan avtonomižen ümbrikonke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid 8 regionanke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Čeläbinskan agjanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suves da suvipäivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Udmurtijan Tazovaldkundanke lodehes, Permin randanke da Sverdlovskan agjanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundal om röunoid Čečenijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke suves (läz 45 km), Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 2003 heinkun 10. päiväl Konstitucižen Suiman ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 1997 kezakun 7. päiväl Valdkundaližen Suiman ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan Konstitucii [2] om vahvištadud vl 2001 uhokun 7. päiväl tazovaldkundan Ezitajiden Kodil (Käskusenandajan Suiman ezitajil) da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan Käskusenandajan Suiman ištundsija Petroskoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan Ohjastusen ištundoiden sija Ulan Udes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan Pämez' om mugažo sen Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen valdkundmehid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan Stepin Käskusenpanend (Konstitucii) [1] om vahvištadud vl 1994 sulakun 5. päiväl Rahvahaližen Suiman ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, agentused, radnikoičendad, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused da radnikoičendad alištudas Ministrištole. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused da valdkundaližed komitetad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad da departamentad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad da ohjandused alištudas Ministrištole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused, tazovaldkundan inspekcijad da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, komitetad, radnikoičendad, agentused da inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da tazovaldkundan inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, ohjandused, tazovaldkundan agentused da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, radnikoičendad da ohjandused alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, kaks' ohjandust da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, ohjandused, agentused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan parlamentan ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pert' om Mordovijan Ohjastusen ištundsija Saranskas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan prezidentad valitihe järgkerdan vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl, nügüdläine prezident sai vägestust ezmäižel tural (94,4%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan prezidentad valitihe järgkerdan vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (84,84%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Abakan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Elist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Iževsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Jakutsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Joškar-Ol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Kazan' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Saransk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Siktivkar . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Uf . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulan Ude . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vladikavkaz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čeboksarad . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čerkessk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn om Mahačkal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da surembaine lidn om Maikop . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn om Gorno-Altaisk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pälidn om Magas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen Administracijan pert' Magasas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen administracii om hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen administracii, üks' ezmäine varapämez' da seičeme muite varapämest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen da Ministrišton ühthine Administracii om hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii, Tazovaldkundan pämehen ohjandused oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii om hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen pordaigaline velgusentäutai om Sergei Gaplikov , radab vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz änestab händast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämehen valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (58,79%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest — Ohjastusen ezimest valitihe järgkerdan vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (50,63%) da radab koumanden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe järgkerdan vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, Väčeslav Gaizer sai vägestust ezmäižel tural (78,97%) da radoi kahtenden strokun, no om arestuidud (19.09.2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (63,41%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (86 än't 88:späi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe parlamentas vl 2011 keväz'kun 1. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (73 än't 73:späi, 100,00%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe parlamentas vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (66 än't 68:späi, 97%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe parlamentas vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (25 än't 27:späi, 92,5%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämest valitihe vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (82,89%) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' ( bašk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' ( burät. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' ei ole Ohjastusen ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' ( inguš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ministrišton strukturad, paneb päministrad da toižid ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke, sen hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen ezimest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen pämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen ezimest, Ohjastusen varaezimehid, erasid ministrid — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad, paneb ministrid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb ministrišton strukturad, paneb ministrid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad, sen kandidatoid da paneb heid radnikusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' nimitase prezidentaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' om Ohjastusen ezimeheks mugažo, märičeb sen strukturad, paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' om Rašid Temrezov , radab vs 2011 uhokun 26. päiväspäi (edel 2011 vot sulakun 7. päiväd nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' om Tamerlan Aguzarov , radab vs 2015 kezakun 5. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' paneb Ohjastusen ezimest radnikusele, sid' paneb radnikusile sen ühtnijoid Ohjastusen ezimehen taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan pämez' ( čeč. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Hakasijan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Tatarstanan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Udmurtijan Ohjastuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan reljef om kukkaztazangišt, kudamb päivlaskmal vajehtub Päivlaskmkarjalaižeks ülüdeks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovaldkundan territorii mülüb Kuban' -jogen basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan territorii mülüb Volg -jogen basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan territorii om kukhikaz alangoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan territorii om kukhikaz tazangišt, sen 90% venub alemba 200 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan territorii om mägikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan territorijan päivlaskmpol' mülüb Mokš -jogen basseinha, päivnouzmpol' — Sur -jogen basseinha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan tobj pala sijadase Volg -jogen oiktal randal sen Sur - da Svijag -ližajogiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundan varapämez', Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Tazovaldkundas om koumetoštkümne lidnad , 42 lidnanvuittušt žilod da 586 küläd (vl 2009). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Tazovaldkundas om kuz' lidnad , 7 lidnanvuittušt žilod da 209 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Tazovaldkundas om nell' lidnad , 7 lidnanvuittušt žilod da 139 küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Tazovaldkund om röunoiš Azerbaidžananke suves, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Čečenijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Stavropolin randanke lodehes da Kalmikijan Tazovaldkundanke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Tazovaldkund sijadase Pohjoižes Evropas , Venäman lodehližes palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovalkundan floras om enamba kavag'mecoid: pohjoižpolel — pedajižid mecoid, suvel — pedajižid da kuššid mecoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Tazovalkundan territorijal eläb 63 imetaiživatoiden, 285 linduiden, 5 maujujiden erikod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Taškent ( uzbek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ta%C5%A1kent
T-banen i Oslo ) om olmas vspäi 1966, vl 2012 siš om 97 stancijad (16 — manaluižed), 6 jonod da 85 km raudted. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
1 Tbilis -pälidn, 9 agjad ( gruz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Teatrad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Teatran sauvusiden kompleksan sijaduz om Moskvas , Teatraližel torgal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bol%E2%80%99%C5%A1oi_Teatr
Tedad-ik? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tedad-ik, kut rahvhaz sanutas: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tedad-ik sinä, miše... https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Tedan lapsteaigan kaik uradiže. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
– Tedan, tedan! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tedod, kudamb tedoidab sanoiden strukturad, kuctas morfologijaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sana
Tedoides elektrojoksusen painust muiktusiden , mugliden da soliden vezisegoitesihe, Faradei ezimeleti, miše mugoižiden segoitesiden elektrovendmahtuz oli ioniden likundan tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Tedoiži gastronomijan istorijas, keitandan semiotikas i kulinarijan antropologijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohl%C3%B6bkin_Vil%27jam
Tedoližed andmused ozutadas, miše Ma om sänus Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vot tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Tedomatk Anižvepsläižihe i Vologdan i Leningradan agjoiden vepsläižihe külihe 1-06.-9.06. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Tedomehiden andmusiden mödhe, kesked 2020-2030 vot jäžomad ei linne, sikš ku äi mecad čaptas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Tedomehiden ühthižmel' om mugoine: nimi om sündnu kečuan kelen anti -sanaspäi («päivnouzm»), kuti kečuan sanas Antisuju («päivnouzmaine region») [1] — Inkiden imperijan üks' nelliden regioniden nimi, hot' oma toižed mel'pideged-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Tedo om luja azeg. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tedo om ristitun radmižen sfer, kudamb sädab i sisematiziruib teoretižikš objektivišt informacijad toziolendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tedo
Tedotö om Karjalan tedokeskusen Kelen, literaturan i istorijan institutan i Jumikego-fondan ühthine satuz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Tegeb 2006 vspäi Santa Monikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Beats_Electronics
Tegeb vspäi 1912 Štutgartas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ritter_Sport
Teged heinäd kebnas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tegen heinäd lehmäle. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Teggob ühten radon, sid-žo zavodib toižen. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Tegihe agjan pälidnaks vl 1851. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Tegihe ”kanikulad”, ii sanu teta hät’k-ik hö liineba. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Tegihe populärižeks jäl'ges « Everything at Once » -pajon pästandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lenka
Tegihe populärižeks jäl'ges « Jonoikaz reis »-fil'man pästandad, kus hän oli päroliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nazarova_Margarita_(cirkartist)
Tegihe vaiše torguindportaks Sevastopolin alusenpanendan jäl'ghe vl 1783. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Tegim i zavodim toižel päival rata. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Tegimišt andab nelländesen necidä produktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Tegimišton produkcijan läz pol't sädas Ufas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Tegimišton päkeskused oma Severodvinsk , Novodvinsk , Kotlas , Koräžm , Nändom , Vel'sk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Tegimišton päsarakod: mašinoidensauvomine, elektrotehnine sarak, kapitaline sauvond. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Tegimišton päsarakod oma kalan da pun ümbriradmine, meblän tehmine, elektroenergetine sarak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Tegim äjak-se šarud letkespei, panim rädhu i zavodim ”bombitada” ičimįi stroindad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Tehmižen keskuz om Provans -agjas, Francijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ruskedvauvaz_vin
Tehnecii ( Tc ) om 43nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Tehnecii om hoštai radioaktivine hobedaižhahk päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Tehnecii sadas radioaktivižiš jändusišpäi himižel mahtusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Tehnecijan spektr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tehnecii
Tehnižed arvoimižed) (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Tehnižele i tedomahtoižele opendusele tarbiž olda kaikile kožujan, üläopendusele tarbiž olda ühtejiččin avoin kaikile heiden mahtoiden mödhe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Tehtas reisid Evropan maihe da AÜV :ha, mugažo erasihe Azijan maihe ( AÜE , Kitai , Suvikorei , Tailand ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Tehtas vlpäi 2012 ; nügüdläižele momentale nellänz' sezon mäni. https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš , ka sišpäi om voimuz vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Tehtas čajud kuiviš ploduišpäi da jodas kuti hibjanahjonvastaine zell' kül'mehtusen aigan, mugažo kuti profilaktine higonajai zell' muite [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Tehta ühthevedoid. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Tehtihe kaks' elementan sinteziruindan naprindad (vll 2006 da 2008), no nened eksperimentad oliba satusitomad praktižišti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbikvadii
Tehtihe necen elementan koume sinteziruindan naprindad (kaks' vl 2007 da üks' vl 2011), no kaikuine niišpäi oli satusitoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbinilii
Tehtihe necen elementan sinteziruindan naprindad, no kaikuine niišpäi oli satusitoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbibii
– Teiden kurkud oma... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Te kosmosha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gagarin_Jurii
Tektonižed likundad seismižen da vulkanižen aktivižusenke oleskeleba nügüdläižen aigan-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Telefonan abul kaks' mest voidas pagišta keskneze erazvuiččiš sijiš oldes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Telefon
Telefon om ladim kulundan sandan i oigendamižen täht keskustal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Telefon
Telegas oli sur’ korob. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Telegįil išttihe pened lapsed da rouhad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tellur ( Te ) om 52nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Tellur da kaik sen ühtnendad oma morijad! https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Tellur om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tellur
Temsilciler Meclisi ) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Tenere, Sur' Päivnouzmaine Erg, Sur' Päivlaskmaine Erg, Tanezruft, Hamad El' Hamr, Erg Igidi, Erg Šeš, mugažo Talak, Aravijan (Egiptal), Alžiran, Livijan da Nubijan rahvahatomad mad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saharan_rahvahatoi_ma
Teoremal om 367 erazvuittušt todestamišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Teoreman algebraline formuliruind: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pifagoran_teorem
Teoretižikš parlament voib tehta prezidentan strokuiden lugu lopmätoman (hänen elon pitte). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Tequila ) om väghine alkogoline jom ( meskal' ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tekil
Teramba pagekat. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Teramba toižid kazdas turizm , informacižed tehnologijad, sido da tekstiline tegimišt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
 Teravalaze mä kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Teravalaze tuli mašin, gruz’ttud rugihižel d’ouhol. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Teravas mina spravimįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Terbii ( Tb ) om 65nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Terbii kävutadas metallurgijas, elektronikas, magnitoiden tehmižes i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Terbii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Terbijan avaiži vl 1843 ročilaine himik K. Mosander. https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Terbijan löudmižsijid om AÜV :oiš, Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Terbii
Termin voib sättutoitas kaikuččehe aigaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Graffiti
Ternopol' om päivlaskmaižen Ukrainan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ternopol%27
Terra ) om koumanz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas , kaikiš jaredamb diametran, vedadusen da ninevusen mödhe Maižen gruppan planetoiden ( Merkurii , Vener , Ma i Mars ) keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Territorii — 100 gektarad, dai 60 niišpäi — uzile sauvusile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Territorii linneb venälaižen udes jäl'ghe Piterin alusen jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Territorii otab pindan enamb, mi 3500 ha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Tervhen tuldes, Vauged Tigr! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
«Teräsbetoni» ( Suomen kelel – raudbeton ) om suomalaine hevi-metalgrupp, kudamban aluz oli pandud vl 2002 Tamperes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ter%C3%A4sbetoni
Tesla oli sündnu da kaznu Avstrižhe imperijaha (sid' - Avstriž-Mad'jarižhe imperijaha ), möhemba radoi Francijas da AÜV . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Tesla om tutab kut efiran teorijan polenpidai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Tetabad anomalijad (om toižid-ki): https://vep.wikipedia.org/wiki/Anomalii
Tetab muštatiž sanub: https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Tetas, miše se om galogen . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astat
Teta ( Θ , θ ) om grekan kirjamišton kahesanz' kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Teta
Tetelan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetel_(kel%27)
Tetel ( ɔtɛtɛla ) om bantu -gruppan kel'; tetel -rahvahan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetel_(kel%27)
Te, tozi i elo Uz’ Zavet, (2006), с. 247; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Tetraedral oma 4 tahkad, 4 ladvad da 6 kül'gad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Tetraedr ( grek. τετραεδρον — nell'tahknik ) om kaikiš primitivižemb äitahknik, sen tahkad oma nell' koumesaumnikad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tetraedr
Tetrao urogallus ) om mec lind . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mecoi
The Bahamas ), täuz' oficialine nimituz — Bagaman Sariden Ühtnend ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
The Day After Tomorrow , venäkel'žes versijas — Послезавтра ) om voden 2004 tetab amerikalaine fil'm-katastrof . https://vep.wikipedia.org/wiki/Homnesj%C3%A4l%27gen
«The Doors» ( anglijaks znamoičeb Verajad ) om tetab amerikalaine muzikgrupp, kudamb edestab muzikad blüzrok - da hardrok -stiliš. https://vep.wikipedia.org/wiki/The_Doors
«The Doors»-gruppan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/The_Doors
The Fast and the Furious ; venäkel'žes versijas — Форсаж ) om tetab amerikaine fil'mserii ogernikoiden-avtotoračuiden (преступников-гонщиков) bandan polhe (lugemata 3. palan). https://vep.wikipedia.org/wiki/Forsa%C5%BE_(fil%27mserii)
The Fast and the Furious , venäkel'žes versijas — Форсаж 1 ) om voden 2001 tetab amerikalaine torafil'm . https://vep.wikipedia.org/wiki/Forsa%C5%BE_1
ThisisChile.cl — Čilin Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
This is Finland (Se om Suomenma), Suomenman röunantagaižiden azjoiden ministrusen informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Thomas Alva Edison ; 11.02.1847, Milan (Ohajo) — 18.10.1931, Vest Orandž , N'ju Džersi ) — mail'mas tutab amerikalaine edheotai i melestegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Edison_Tomas_Alva
Thành phố trực thuộc tỉnh , vl 2013 — 64 mugošt lidnad), ezmäižen pordhan administrativižihe lidnühtnikoihe ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Tibr -joghesai om severz' sadad metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Tigr ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Tigr
Tihoni Vst 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
Times Square ) om tutab Nju Jorkan keskuz ird . https://vep.wikipedia.org/wiki/Taims-Skver
Tin ( Sn — stannum latinan kelel) om 50nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tin
Tinal kaiken om olnu luja znamoičend ristitun civilizacijan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tin
Tin om bronzan päkomponent, i sikš bronzaigan se oli olnu "strategižen" metallan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tin
Tin om harvahk londuses, sidä ei voi löuta puhthas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tin
Tipine Biblijan pästand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Tipine Venäman avtonomer. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtonomerad
Tipine assortiment — alkogoližed jomad , tabaktegesed , parfümerii da bakalejantavarad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Duty_free
Tipine nügüd'aigaine lidnan avtobus - Volvo B10M ( Čiba , Japonii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avtobus
Tiran ( amuižgrekan τύραννος-sanaspäi) — otnu tobmut vägel person. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tiran
Titan ( Ti ) om 22nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Titan_(himine_element)
Titanad ezmäižen kerdan sai vl 1825 ročilaine himik J. Bercelius, a puhtast titanad — vl 1925 gollandijalaižed himikad A. van Arkel da I. de Bur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Titan_(himine_element)
Titan om levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Titan_(himine_element)
Tobjimalaz „duty free“-laukad sijadase portoiden , lenduzportoiden , päraudtestancijoiden da valdkundröunoiden südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Duty_free
Tobjimalaz hot-dogha mülüb painatoz — ketčup i/vai gorčic . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hot-dog
Tobjimalaz kävutajan sebranikad oma „realižed“ (tunzi händast elodme). https://vep.wikipedia.org/wiki/Socialine_verk_(sait)
Tobjimalaz, lidnan eläjad ei ottud maižanduses . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Tobjimalaz «mail'mannägend»-terminan al toimetase konkretižišti religiozine mail'mannägend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mail%27mann%C3%A4gend
Tobjimalaz nece om püštoiged süvenduz varmitadud seinidenke i mehanizm veden libundan täht (vädr noras vai pomp ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaid
Tobjimalaz «päivez»-sanan al el'getas päiväine päivez - astromomižen tärtusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ivez
Tobjimalaz sömkaluižid tehtas puspäi , metallaspäi , luspäi , slonanluspäi , a nügüdlаižen aigan plastikaspäi -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6mkalui%C5%BEed
Tobjimalaz terminad kävutadas nagran kuvandale kirjutandformas. https://vep.wikipedia.org/wiki/LOL
Tobjimalaz vänd vedab aigaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Tobjimalaz čainikoid tehtas metallaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cainik
Tobjimalaz-žo valdkund kuctas Al'-Magrib -nimeks, mi znamoičeb: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Tobmad tohesižiš kirjeišpäi oma löutud Sures Uz'lidnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tohesi%C5%BEed_kirjei%C5%BEed
Tobmuden sarakoiden pätandad (parlamentan aktad, radonoigendajan nevondkundan käsköd, käskuzkundoiden pätandad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Toden Heng Uz’ Zavet, (2006), с. 251; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Todesine Iisusan jumalankodikund ( kit. https://vep.wikipedia.org/wiki/Todesine_Iisusan_jumalankodikund
Todesine sündundan dat i elon detalid ei olgoi tetabad ühtei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hibbert_Eleonor
Todištuz ozutamha # 11191 kezakun 21 päiväspäi vl. 2005. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Tohesižed kirjeižed ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tohesi%C5%BEed_kirjei%C5%BEed
”Toim tiile, akaižed, d’ouhod, zavodim antta kouheižin mehele”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Toine bomb langen’ rindale Filähižen kil’betinno, mise let’he parded. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Toine kodi om Nacionaline Nevondkund ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Toine kodi om Rahvahan Ezitajiden Nevondkund ( indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Toine lidn om Adigeisk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Toine lidn suruden mödhe — 96 818 eläjad (2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/Daugavpils
Toine lidn surusen mödhe — 366 652 eläjäd (2004). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
«Toine model'» ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Toine_model%27
Toine mugoine konferencii tehtas hänen nügüdläižes elosijas Vologdas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Toine (prezidentine) tur oli vl 2014 kül'mkun 30. päiväl, kahtiden vägestajiden partijoiden liderad oliba kandidatoikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Toine pälidn om Bidgošč . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torun%27
Toine pälidn om Gožuv-Vel'kopol'ski . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zel%C3%B6na_Gur
Toine pälidn om Zelöna Gur . https://vep.wikipedia.org/wiki/Go%C5%BEuv-Vel%27kopol%27ski
Toine radonoigendai tobmuz om 9 ministrust. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Toine singl, «Fly To Me», mülüi evropaližiden valdkundoiden riven čartoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleph
Toine situacii oli l980-voz’kümnikan aigan. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Sazonovo -žilo (3,0 tuh. rist. vl 2015). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Toine sur' lendimport om olmas Nar'jan Maras , sišpäi tehtas tatanmaižid reisid vaiše. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Toine sur' lidn (enamba 50 tuh. eläjid) om Nerüngri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Toine sur' lidn (enamba 100 tuh. eläjid vl 2015) om Novočeboksarsk — Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Toine sur' lidn (enamba 45 tuh. eläjid vl 2015) om Ruzajevk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Toine sur' lidn (enamba 50 tuh. eläjid vl 2015) om Volžsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Toine sur' lidn (enamba 90 tuh. ristitud vl 2015) om Velikije Luki . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Toine sur' lidn (enamba 50 tuh. ristitud vl 2015) om Šadrinsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Toine valdkundan nimi om Suvikorei , sidä kävutadas erižtel da levedašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Toižed (Evropas paloin): https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Toižed agjad alajagadas volostihe (üks'lugu latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba… https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Toižed izotopad oma olmas vaiše časuiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Berklii
Toižed järedad lidnad (enamba 25 tuh. ristitud vl 2015) oma Kondopog , Kostamukš da Segež . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vl 2011, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [6] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [4] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristitud vl 2012 [4] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Toižed lendimportad oma «Dzemgi» jüguzlendimiden da VIP-personiden täht i «Pobed» ( Vägestuz ) kebnan aviacijan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Toižed lidnad (enamba 3 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Toižed lidnad-millionerad (enamba 2 mln ristitud vl 2013, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Toižed 10 lidnad-millionerad (vl 2010, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Toižed lidnad (1,5-2,5 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Toižed londuseližed pävarad oma turbaz , almazad , tal'k , mineraližed mujud , mec , kala da reskvezi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Toižed londuseližed varad oma keitandsol , mahuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Toižed löudmižsijad oma Mozambikas , Avstralijas da Nigerijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tantal
Toižed municipijad alajagase kommunihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Toižed nimed: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96l%C3%A4pakaine
Toižed nimed: kareg , jumalanheboine , kolijanbembel' , (runoištos) kiroi-karoi , vezikar' , (runoištos, lapseline) orei-karei . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumalanbembel%27
Toižed seičeme lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Toižed sured eländpunktad (enamba 100 tuh. ristitud vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Toižed sured eländpunktad (enamba 5 tuh. rist. vl 2014 [5] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Toižed sured eländpunktad oma Zubovo -külä (1,5 tuh. rist. vl 2002) da Alamondom -žilo (1,1 tuh. rist. vl 2002). https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Toižed sured joged oma nened: https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 1 mln rist. aglomeracijas vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Toižed sured lidnad (enamba 35 tuh. eläjad, surembaspäi penembha) oma Mozdok da Beslan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. eläjid) oma Jarčalli , Nižnekamsk , Al'met'jevsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. eläjid) oma Severodvinsk da Kotlas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Uht da Vorkut . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 90 tuh. eläjid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Sarapul , Votkinsk da Glazov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 45 tuh. eläjid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Černogorsk da Sajanogorsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristitud, surembaspäi penembha) oma Urus Martan , Šali da Gudermes . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha) oma Sterlitamak , Salavat , Neftekamsk , Oktäbr'skii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Toižed sured lidnad (enamba 10 tuh. ristitud vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. rist., surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. rist. vl 2013, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristitud vl 2011, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Toižed sured lidnad-kommunad (enamba 5 tuh. ristutud): https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Toižed sured lidnad (läz 50 tuh. ristitud vl 2015) oma Apatitad da Severomorsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Toižed sured lidnad (vl 2007, surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Kordov , Rosario ; enamba 500 tuh. ristitud — Mendos , San Migel' De Tukuman , La Plat , Mar Del' Plat . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Toižed sured lidnad (vl 2013 [3] , surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Marakaibo , Valensii , Barkisimeto , Marakai , Sjudad Guajan , San Kristobal' ; enamba 500 tuh. ristitud — Maturin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Toižed sured sared: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Toižeg ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Toižel päival lidnaspei tuli minun nevesk, vanhemban Šakįin vel’l’en ak, Anna Lonina. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Toižel päival mam uugot’ mindei loukha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Toižel päiväl tuli gol’l’ mužik i pagižeb edemba: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Toižel sanal, azjad oliba ei ni muga, ei ni ninga, kojo-kut. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Toižen Mail'man sodan jäl'ghe Pol'šanma ičeze uziš röunoiš udessünduihe kut «socialistine» valdkund (Pol'šan Rahvahaline Tazovaldkund). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Toižen avaidusen abuti tehda viherdunu kogo kodin veres. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Toižen mail’mansodan aigan 30000 kaunaslašt evrejalašt oli riktud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Toižen sugun ristit om mez' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Naine
Toižen sugun ristit om naine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mez%27
Toižiden enččiks pühäpertiden sauvusid kävutadas opendusen aluskundoikš, fabrikoikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Toižid surid lidnoid ei ole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Toižil voz'aigoil tulleid kontinentaspäi dominiruiba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Toižin, mi karjalaižiš pertiš, vepsläižiš pertiš ocseinha tehtihe paraine iknoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsatalo_vep.html
Toižiš Ingrijan paloiš ingermanlandijalaižed eliba venäläižidenke da erasiš tahoiš ( Ižoran ülüz ) estilaižidenke ühtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Toižiš Ingrijan tulendoiš ( Valkeasaari , Rääpüvä , Keltto Nevan pohjoižel, Kolpinon ümbrišt, Nazijan da Mgan rajonad, Ižoran ülüz) eliba savakotad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Tokelau om Uden Zelandijan üks'jäine rippui territorii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Tok-pisin ( Tok pisin ) om kreoline kel' , kudambal pagištas Papuas — Udes Gvinejas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tok-pisin
Tol'jatti ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27jatti
Tol'n-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Seksard . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27n_(agj)
Tol'n-agjas om 6 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27n_(agj)
Tol'n ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27n_(agj)
Tolna megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27n_(agj)
Tolstoi, L. Kažin poig : elosanund / Lev Tolstoi ; kändi Nikolai Abramov // Kipinä. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Tomas Alva Edison ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Edison_Tomas_Alva
Tomasan Andersan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tomas_Anders
Topmač, tučmar' — radkalu päčin löndan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Toradajad valdkundad vl. 260 edel m.e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Torii ( Th ) om 90nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torii kävutadas tobjimalaz atomenergetikas, mugažo elektronikas da metallurgijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torii om lujas harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torijad ezmäižen kerdan sai vl 1828 ročilaine himik J. Bercelius. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torijad om 12 mineraloiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torijan löudmižsijid om Avstralijas , Indijas , Norvegijas , AÜV:oiš , Kanadas , SAT:as , Brazilijas , Pakistanas , Malaizijas , Šrilankas da Kirgizstanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torii
Torun' ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Torun%27
Toruń ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Torun%27
Totaran kel' "ethnologue.com"-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Totaran kel' om Tatarstanan Tazovaldkundan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Totaran kel' (tot.: татар теле , tatar tele ) om altaižen kel'kanzan kel' ( türkan grupp, kipčakan alagrupp). https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
"Totaran kelen frazeologine vajehnik" (monografii). https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
"Totaran kelen pagintedo" (openduzkirj üläopenikoile). https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Totaran keles om koume paginad: mišarin pagin, kazanin pagin da sibirin pagin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
Totarlaižed Kitaiš kävutadas araban kirjkel't . https://vep.wikipedia.org/wiki/Totaran_kel%27
«Toyota Celica» om japonijalaižen « Toyota »-kompanijan kebnavto kupe -klassas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Toyota_Celica
Tozi sanuda, lumiukoun elo ei ole piťk. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Toštripmatomuden dat om 21. eloku 1991. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Tožnarg om toine nedalin päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/To%C5%BEnarg
Tradicijan mödhe kuzid čomitadas pranzikale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uden_voden_kuz%27
Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghižen radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Tradicižed regionad, kus tehtas viskid, oma Šotlandii da Irlandii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Viski
Traektorijan tärtuses om hamad eskai siloi, konz ei ole nimittušt likundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Traektorii
Tribunal Constitucional ), ülembaine käskuzkundaline instancii — Ülembaine Käskuzkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Tribunal Supremo ), ülembaine kontrolirui organ — Lugendkäskuzkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Triticum ) om Tähkheiniden sugukundan (tobjimalaz üks'voččiden ) heinäsižiden kazmusiden heim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ni%C5%BEu
Troickan da Uden Moskvan ümbrikod mülütadas 21 kundad, ned — 289 žilod da küläd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Tropine ciklon oleskeleb kerdan vodes keskmäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Truban pidi tehta krįšan päl. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Trub oli korged kirpičaspei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Trumai ( ho kod ke ) om trumai -rahvahan kel', üks' suviamerikan indejan kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Trumai_(kel%27)
Tsvanan kel' ( seTswana ) om bantu -gruppan kel', Botsvanan da Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tsvanan_kel%27
Tsvanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tsvanan_kel%27
T (t) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/T
Tualet- da ižanduzmuilad oma kaikiš levitadud toižendad ižanduses; om-ki eriline muil rostkekahatomaspäi teraraudaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
Tuapsen keskuztorg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tuapse
Tuhkhahk šapkaine om päl, modpolišk om vauvaz hahk, must šoid mäneb sil'män al, om mustoid läipid kurkul da rindhal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Tuho (vai uho ) om man pirdaspäi libutud lumen sirdand tulleil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tuho
Tulebal aigal kaik rahvaz änestaškandeb händast videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Tulend Tünen valdmeren randpolehe oli tetpaižen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Tu-154-lendimel om erazvuiččid modifikacijoid: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Tule pigemba tänna! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
«Tulgat minunnoks i lebaikatoiš» Uz’ Zavet, (2006), с. 26-27; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Tulgat tervhin! https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Tulgat tervhin Vepsän Vikipedijaha ! https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ablon:Hello
 Tulgat tervhin raihu! https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Tulgha sinun valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meiden_Tat
Tulii ( Tm — thulium latinan kelel) om 69nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes , lantanoidoiden gruppaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulii kävutadas elektronikas, optikas i m. e. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulii om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulijan avaiži vl 1879 ročilaine himik P. Kleve. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulijan löudmižsijid om AÜV:oiš , Kazahstanas , Venämas , Ukrainas , Avstralijas , Brazilijas , Indijas da Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tulii
Tulim necile sijale i zavodim tehta letkespei pertižid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Tulim posadan rüünale verez künttud polostanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Tuli nastovnic i küzub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Tulin i nägištin viižtoškime akašt. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Tulin kodihe i sanįin: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tulin kodihe kniigįideke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tulin kodihe, tahtįin kaiken mamale starinįita, a sini mam oli d’o siga iče. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Tulin loukha i kuulen paginan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Tulin školha, otin kuverdan-se kniigid i läksin kodihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tuli süguz’ku. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Tulleid erinese vägen mödhe: brizaspäi uraganahasai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tullei
Tullei om erazvuiččiden gazoiden valuiden likund, putub atmosferas gorizontaližhe čuradushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tullei
Tulleitomad päiväd ottas voden koumandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Tuloi Lam ) tazovaldkundan suvipäivlaskmas, Gruzijanke röunal (4492 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund -valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi -lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Tundran händikaz, Keskvenälaine (vai Evropalaine) mechändikas, Sibirin mechändikas, Step'händikaz, Kavkazan händikaz, Mongolijan händikaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Tu-154:n kaikiš lühüdamb maršrut oli Baku — Aktau (388 km), a kaikiš pidemb — Moskv — Nerüngri (5200 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Tupolev Tu-154 ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Turizm da bankad anttas läz pol't valdkundan kogosüdäiproduktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Turizm om ekonomikan aluz, andab kogosüdäiproduktan 4/5. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Turizm om lujas šingotadud, kaikuččes vodes läz 3 mln turistad tuldas valdkundha [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Turkan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkan kelel Marok kuctas Fasaks Fes -lidnan nimen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Turkanma alajagase 81 agjaha (üks'lugu turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman Konstitucijan tekst vl 2001 Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman 6 lidnad-millionerad (vl 2012 [4] , surembaspäi penembha) oma: https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman nügüdläižen parlamentan pert' Ankaras . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 20%), elektromašiništ da koditehnik (läz 15%), avtod da jüguavtod dai niiden varapalad (11%), raud da teraz (7%); toine eksport — söndtavarad (5%), kivivoi (3%), kuld (2%), šinad (1%), cement (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanman turizman oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanma om mavaldkundröunoiš Grekanmanke (röunan piduz — 192 km) da Bolgarijanke (223 km) päivlaskmas, Gruzijanke (273 km), Armenijanke (311 km), Azerbaidžananke (17 km) da Irananke (534 km) päivnouzmas, Irakanke (367 km) da Sirijanke (899 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanmas elädas turkad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkanma vai Turcii ( turkan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Turkan (turcijan) kel' ( türk dili / türkçe ) om üks' türkižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkan_kel%27
Turkmenistanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab -mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanan valdkundaližen informacižen agentusen sait (TDH). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistanas elädas turkmenalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Iranan (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Tvitter:an oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Twitter
Tweede Kamer ), mülüb 150 deputatad (heid rahvaz valičeb 4 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Twitter vai Tvitter ( angl. to twitter — "čičitada", "räpätada") om socialine verk , kudambas kävutajad voidas vajehtadas lühüdoil tedotusil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Twitter
Tägälaižiš legendoiš starinoitas, miše vulkanal oli aktivižuz 150 - 200 vot tagaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Tähtaz Sures Magellanan pil'veses . https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Tähtaz om taivhaline hibj, kudambas kaiken mändas sintezanreakcijad (termonuklearižed reakcijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Tähtaztaivhan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Tähthad Astronomii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Tähthad oma massivižed paštajad gazižed ( plazmaližed ) šurud. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htaz
Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Täl kezal minä olin Slovenijas. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tämbei kaik karjalaižed oma jo kaks'kel'žed i pagištas völ venäkelel -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalai%C5%BEed
Tämbei kaik vepsläižed oma jo kaks'kel'žed i pagištas völ venän kelel -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Tämbei ozutase muzejas Brizbanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Tämbäi ed sö tulebid leibid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Täs om kuldad , hobedad , platinad , diamantoid , harvoid mametalloid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Täs om mugažo 67 päivkodid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Täs om ozutadud necen kategorijan 3 lehtpol't; om kaiked 3. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kategorii:Abu_Dabi
Täs om äi etnosid, ned eläba ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Täuden ripmatomuden päiv oli vl 1931 11. tal'vku. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Täuz' kaceg (Vatikan-lidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Täuz'kudan' om kudmaižen faz , konz Päiväižen i Kudmažen ekliptižiden pidusiden erižlugu om 180°. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4uz%27kudan%27
Täuz' oficialine nimi om Avstralijan Ühtištuz ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Täuz' valdkundan nimi araban kelel om al'-Mamlakat al'-Magribijja ( المملكة المغربية ), mi znamoičeb: https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Täuz’igäižil mužikoil i naižil om oiktuz’ naida, mända mehele i tehta kanz kacmata rassan, rahvahuden vai uskondan eroihe. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Törőcsik Mari ; sünd. 23. kül'mku 1935 , Pel' , Mad'jaranma ) om mad'jaralaine aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6r%C3%B6%C4%8Dik_Mari
”Tö-se lähted-ik?” http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Tösk — mecan tarh vai čapmaha sidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ciolkovskii_Konstantin
Tüku-tüku — sana kucumha kanoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kana
Tümen' alajagase 4 administrativižhe ümbrikho: https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCmen%27
Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita) ; 11:26 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Tün' valdmeri ičeksaz lainištab Uden Zelandijan päivnouzmaižed randad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Tünen valdmeren basseinan joged (ned oma lühüdad tobjimalaz) jokseba Andiden päivlaskmaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Tünäs vedes sured kalad kudodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Tüppegenkülä 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
Türkiye Cumhuriyeti ), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20% eläjid da 3% territorijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Türkiye ), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Türkmenistan ), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Tütar Val’a – minun tädi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Tỉnh ) da 5 agjaha tazostadud lidnad keskuzalištusenke ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
T’FVsasounaºº5o peldo 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
T’FVsond’Fvzoi 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
T’FVsusou 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
T’FVsäıt’/sinsuari 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
T’erazºamÚ 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
T’/siprinkijärvi 1958: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/sanat/ka_t.pdf
U Adigejan lidnad ; 14:18 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
U Kävutai: https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
U Nencan avtonomižen ümbrikon lidnad ; 11:53 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Tantoi%C5%BEedToi%C5%BEetused
Uaithorsan pämez' om Den Körtis (vlpäi 2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uaithors
Uattan nimel om nimitadud vägevuden ühtnik — uatt (W) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uatt_D%C5%BEeims
Uded libundad sädiba niid Andiden (Kordiljeriden) poimukahan geosinklinaližen vönen sijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andad
Uded lidnanlaptad oma erigoittud toine toižespäi mecan tarhoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Uded tahtoindad, armastuz uz’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
1) Udehk kacund Evropan äikeližudehe – lähtendčokimen ei ole valitud äikeližuz’ (suriden Evropan keliden kut anglian vai francian keliden opendamine üks’keližile Evropan rahvahanikoile), a udehk äikeližuden el’gendamine Evropan kul’turan palaks: sihe mülüb valdkundiden, taholižiden vai vähäluguižiden rahvahiden keliden kävutandad keliden-kesknikoiden rindal. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Udel Zelandijal ei ole valdkundröunoid madme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Delin da kaiken Delin pämez' om Nadžib Džung (vspäi 2013). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Deli
Uden Vilgan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Uden Zavetan vepsän kel'he kändi Nina Zaiceva . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Uden Zelandijan Konstitucižen Aktan tekst (1986). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan Statistine radnikoičend (stats.govt.nz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan parlamentan pert' Vellingtonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan pind om 267,710 km². Tünen valdmeren Tasmanijan meri lainištab Uden Zelandijan päivlaskmaižed randad, mugažo Avstralijan Tasmanijan randad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden Zelandijan sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2006 [3] , surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uden kirjkelen tegemine om jüged process. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Uden voden (Raštvoiden) kuz' om Uden voden da Raštvoiden praznikoičendan veroline atribut äjiš mail'man valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uden_voden_kuz%27
Udes Mas om marganc , hahktin , cink da äimetalližid kivendoid hobedanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Udes Zavetas om 27 kirjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Udes Zelandijas elädas udenzelandijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Udiš Kat’a-tötanno mö em oldud hät’ken. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Udmurtan kel' om Udmurtijan Tazovaldkundan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Udmurtan kel' om agglütinativine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Udmurtan kel' om ühtes venäkelenke Udmurtijan (Udmurtan Tazovadkundan) valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Udmurtan kel' (udmurtan kelel: удмурт кыл – [udmurt kɨl]) om uraližen kel'kanzan kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Udmurtan keles oma 15 kändod: https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtan_kel%27
Udmurtii mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtii om mererandatoi tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Konstitucijan tekst Valdkundaližen Nevondkundan saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Tazovaldkundan pämehen da ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Tazovaldkundan pämehen da sen administracijan ištundsija Iževskas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Tazovaldkund om olmas vl 1920 kül'mkun 4. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Tazovaldkund vai Udmurtii ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Udmurtijan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund ( udm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Uf alajagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Ufan administrativižed rajonad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, kivivoin ümbriradmižen i himižen tegimišton keskuz, openduzkeskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Uf-lidnümbrikon Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Uf-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Uf ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Uhk, uhkvezi — lumenalaine vezi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Uhk — vezi poleks röudan jänke vai lumenalaine vezi. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4
Uhokun kesklämuz om -9°C, heinkun kesklämuz — +15...+17°C. Paneb sadegid 500-800 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Uhokun keskmäine lämuz' +3...+7°C da heinkun +11...+17°C. Päjoged oma Temz (334 km), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) da Klajd (170 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Uhokun lämuz om 0...+1°C, heinkun — +15...+17°C. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Uhoku om voden toine ku . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uhoku
Uhtes sures lidnas tünäs sijäs seižub pakuine kaks’žiruine pert’. http://vepsze.hu/download/szoveg05.pdf
Uil'jam Šeikspir (anglijan: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0eikspir_Uil%27jam
Uisge-beatha ) om väghine alkogoline jom . https://vep.wikipedia.org/wiki/Viski
Uk da mamš keitiba olut // Vepsän kelen korpus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olud
Ukrainan kel' om indoevropalaine, slavine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ukrainan_kel%27
Ukrainan kel' (ukr.: українська мова ) om Ukrainan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ukrainan_kel%27
Ukrainan kelen levigandusen kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ukrainan_kel%27
Uks oli soubatud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ul'janovsk alajagase 4 administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Ul'janovskan agjan kaikutte kahtenz' ristit eläb Ul'janovskas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Ul'janovskan istorine keskuz seižub 150 metrad korktusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Ul'janovskan keskuzline Baratajevk-lendimport ( ULV / УЛК ) sijadase 9 kilometras suvipäivlaskmha lidnan istorižes keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Ul'janovskan lidnan administracijan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Ulan Ude-lidnan informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Ulan Ude-lidnan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Ulan Ude ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Uleåborg ) om lidn Suomenmas , Pohjoižpohjanma-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oulu
Umbištadud solakaz Eri -järv ( Kati Tand ) täudes olendas om kaikiš suremb Avstralijas, 9500 nellikkilometrhasai pindanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Unbibium ), znamoitud aigaks kut Ubb , linneb 122. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbibii
Unbinilium ), znamoitud aigaks kut Ubn , linneb 120. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbinilii
Unbiquadium ), znamoitud aigaks kut Ubq , linneb 124. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbikvadii
Unbiunium ), znamoitud aigaks kut Ubu , linneb 121. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Unbiunii
«Unborn Love» ( Sündumatoi armastuz ) om C. C. Catch :an jäl'mäine pajo da ühtennimine singl, kudamb om pästtud 2010 :n voden sügüz'kul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Unborn_Love
Unen pani kädhe — uni eloho mäni. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland ), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
United States of America ) om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Universaližen kaks'kerdaižen tegendan purumašinan sädai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uatt_D%C5%BEeims
Universitet om avainus vl 1940; tämbäi siš om 14 tedokundad da 18500 üläopenikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Universitet-raudteplatform om kahten raudtestancijan ližaks ( Vanh Petergof da Uz' Petergof ), ned ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke (29 km matkad) da Lomonosov-lidnanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Uništused eläba meiden hengiš! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Ununnenium ), znamoitud aigaks kut Uue , linneb 119. himižeks elementaks Mendelejevan periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununennii
Ununoktii ( Uuo ) om 118nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununoktii
Ununoktijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununoktii
Ununoktijan avaiži vl. 2002 venälaižiden todomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununoktii
Ununpentii ( Uup ) om 115nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununpentii
Ununpentijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununpentii
Ununpentijan avaiži vl. 2003 venälaižiden todomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununpentii
Ununseptii ( Uus ) om 117nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununseptii
Ununseptijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununseptii
Ununseptijan avaiži vll. 2009 - 2010 venälaižiden todomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununseptii
Ununtrii ( Uut — ununtrium latinan kelel) om 113nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Ununtrii om radioaktivine päličmänendmetall . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Ununtrijad ei ole londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Ununtrijan avaiži vl 2004 venälaižiden tedomehiden grupp Dubnas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Uokeran Polan sebranikad — «Forsaž 5 (Viž heredad)» -fil'man aktörad, huralpäi oiktale: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Uralan ližajoged oma vähäluguižed, jokstas tazovaldkundan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Uralan mägenpäd seištas pidust' päivnouzmašt röunad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Uraližed keled om kel'kanz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urali%C5%BEed_keled
Uran ( U ) om 92nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Uranal om 27 kaimdajad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(planet)
Uranan löudmižsijid om äjiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Uran da sen ühtnendad oma lujas toksižed! https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Uran kävutadas tobjimalaz atomenergetikas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Uran om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
Uran om seičemenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(planet)
Urk oli kerdan nedališ i mäni časun. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Urokįil lapsile pidi pidada käded partal i ištta hilläs. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Uruguay ), täuz' oficialine nimi — Päivnouzmaižen Urugvain Tazovaldkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvai alajagase 19 agjaha (departamentha, üks'lugu isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvai ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain Kaičendministrusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain Palacio Legislativo («Käskuzkundaline pert'kulu») om parlamentan ištundoiden sija Montevideos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain Statistikan nacionaližen institutan portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain prezidentan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain päeksport om lehmänliha (16%), soibobad (10%), toižed söndtavarad (läz 10%), cellüloz (8%); toine eksport — ris (4%), nižu (4%), lehmännahk (3%), vill (3%), zelläd (3%), vauktušen koncentrat (2%), sagud (2%), plastiktegesed (2%), puine poltuz (2%), eläbad lehmäd (2%), avtoiden varapalad (1%), elektruz (1%), kivivoi (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvain päjärgvaličendad oliba kaks'pordhikahad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvai om mavaldkundröunoiš Argentinanke päivlaskmas (röunan piduz — 579 km) da Brazilijanke pohjoižpäivnouzmas (985 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvai-valdkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Urugvaiš elädas urugvajalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Uskojiden keskes läz 90% oma katoližen jumalankodikundan polenpidajad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Uskojiden mülükund (vn 1999 rahvahanlugemižen mödhe): ezitatoiden kul'tan ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Uskondan mödhe tradicižikš pidadas lüteraništ jumalankodikundad, no heiden pala pidab hristianuskondad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
Uskondas oma koume päkonfessijad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Hristanuskond
Uspenijan päjumalanpert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Ustav ) oli vahvištadud parlamental vl 1990 tal'vkun 22. päiväl (edel ripmatomut). https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Uudešti läksin sen’čihe i küzun: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Uudešti školha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
U (u) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/U
Uz' Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2006 redukun 28-29. päivil (53,04%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Uz' Lososinnoje ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Uz' Vilg ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Uz' Zavet ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Uz' Zelandii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uz' Zelandii vai Uz' Merima ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Uz' saksalaine jüguz ) om muzikčuraduz, kudamb om sündnu Saksanmaha 1990-nzil vozil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neue_Deutsche_H%C3%A4rte
Uz' valitud Andžei Duda -prezident tuleškanzi radho vs 2015 elokun 6. päiväspäi (sai 51,55%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Uz' voz' om rahvahidenkeskeine praznik , kudambad oigetas joga voden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_voz%27
Uzbekistan alajagase 14 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan Tazovaldkundan lehtpol' «Feisbuk»:as. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan Tazovaldkundan ohjastusen portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan parlamentan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan parlamentan pert' Taškentas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan päeksport om puvill (22%), turbaz (12%), uran (11%), puhtaz vas'k da vas'kvanuim (10%), avtod (8%), fruktad da maplodud (7%), londuseline gaz (6%); toine eksport — sobad (läz 4%), kuld (4%), kivivoi (3%), cink (2%), heretused (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristitud vl 2014, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistanas elädas uzbekalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 1793 km) suves da suvipäivlaskmas, Kazahstananke (2330 km) lodehes, pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Kirgizstananke päivnouzmas (1314 km), Tadžikistananke suvipäivnouzmas (1312 km) da Afganistananke suves (144 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzbekistan om neitraline valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Uzištod публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uzištused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Uzištused saameks YLE.fi-saital (pohjoižsaamen kel'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saamen_keled
Uzištuz (cherinfo.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Uz’ Zavet (2006). http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uz’ Zavet, (2006), с. 228-229; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uz’ Zavet, (2006), с. 161; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uz’ Zavet, (2006), с. 103; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uz’ Zavet, (2006), с. 17-18; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Uz’ kirjkel’ sündutab ezmäi kaiked melentartust runoiden kirjutamižehe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Uz’ käsk Uz’ Zavet, (2006), с. 246-247; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Užesel'g ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
VEPSÄN KIRJKELEN PROBLEMAD: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
V (1870) Fragmentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
VF , venäkelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
VKontakte:n oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vk.com
V. Makarov, L. A. Ipatov, N. P.Martjanov, A. M. Markov. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
V. V. Makarov, L. A. Ipatov, N. P.Martjanov, A. M. Markov. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vada — pen' nevod, kudambad vedadas kahtes venehes ištten (jogiš — jogivada ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Vaduz ) om Lihtenšteinan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaduc
Vag -, Suhon - da Jug -jogiden alangod čaptas kukkaztahoid agjan päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vagner oli operoiden kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
Vagner om lujas valatoitnu Evropan da kaiken Mail'man muzikkul'turad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
Vagner om romantizman ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagner_Rihard
Vagonan eziirdnägod ( vagonuded ) Venämas sünduiba vl. 1764 Altajas , Kolivanovo-Voskresenskan tegimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagonan komplektacijaha mülüb mašiništ niiden vedatamha, a mugažo mülütamha vagonad jonushe [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagonan kävutand — jüguiden da matknikoiden ajelend. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagonan prototip om pen' konor' , kudamb likuti purel'soidme mägikaivandoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagonoid tehtas vagontegimišton edheotandoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagon om likujan jonon ühtnik (raudtejonon paksumba kaiked). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagon , raudtevagon ( franc. wagon, anglijan sanaspäi waggon — «korj») om likutimetoi transport likutamha raudtedme ( rel'soidme , monorel'sadme, maglevraižudme ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagonuded puruvedandanke joksiba Alatagilan raudtedme (saudud vl. 1834). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vagįižile mö panim batogeižed, mise teta, kus kenen om sija. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Vaihišt om kelen keskpala, se nimitab, formiruib i oigendab tedoid miččiš-se objektoiš vai nägusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaihi%C5%A1t
Vaihišt om miččen-se kelen vaihiden ühtmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaihi%C5%A1t
Vaise hän tuli sen’čihe, mina sanun: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Vaise ii olnu, mil lähtta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Vaise mamale ii olnu unehesei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Vaise mö laskimįi sareilpei, ambund lopihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vaise viižvoččele Bor’kale kaik oli ükseze. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Vai sidä ni-ken ei sel’genzoitand-ki ristituile? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaitangi-Kožundkirjutez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
2,0 2,1 2,2 Vaiše Evropan palan andmused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_valdkundad
Vaiše Tu-154М:n modifikacii sai laskendan lendelta Evropan Ühtišushe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
Vaiše alakodin ühtnijad tehtas ministrikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Vaiše alakodi om, se om Ezitajiden Nevondkund ( arab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Vaiše ei konz äjal oli kacelta-ki heid. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše električestvo täs mugažo tühj: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše erasen ozutesen jäi vepsän bukvar’ kiriližil kirjamil (1992). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
– Vaiše ičein, a toižid en teda-ki, – sanui Nastoi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše kevädel ei tulgoi tagaz. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše kolnudele händikahale usko. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Vaiše lumi lämbit’ meid... http://www.vepsnoid.com/p/music.html
Vaiše lämemba sobihe kuz’... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše mecbabarm mäneb zelläks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Vaiše mägi – lujas korged. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid agjan territorijal, gubernator allekirjutab vai pördab toštkaclendha süd sel'gitaden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid da konstitucijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vaiše perestroikan aigan vai 1980-voziden lopus zavottihe udes loda vepsän kirjkel’. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Vaiše rindhiš jo vilumb om heng. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše tule longele, ala segoi mecha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše veľľ vaitti ištui. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vaiše 66 zubrad oli kaiken mail'man živatpuištoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Vajehnikad tegesoiš lujas tarbhaižikš, konz sündub uz’ kirjkel’. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksanakirjat_vep.html
Vajehtadas radmahtoil. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Vajui tahondha 31. elokun 1918 läz Fremikurtad i oli anastadud, linni bratanijalaižeks trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Vajui tahondha 1. heinkun 1918 läz Reimsad , siloi sai völ üks' artillerine ozaiduz čuhundushe. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Val'paraiso ( isp .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Val%27paraiso
Val'paraiso-lidnan tobmuden oficialine portal (municipalidaddevalparaiso.cl). https://vep.wikipedia.org/wiki/Val%27paraiso
Valandsijas benzin on, vaiše valada ei voigoi. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Valatusen aigan, Evangelijoiden mödhe, Iisusale lanksi Jumalan Heng kühkjaižen nägol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Valdatomudes hö elädas 20...25 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Valdatusiden erištund Federacijan tobmuden aluskundoidenke om kirjutadud tarkašti Päkäskuses (1nz' jaguz 4nz' kirjutuz 3nz' pala). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Valdatusiden strok om 5 vot. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Valdkund: https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Valdkund alajagase 7 agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Valdkund alajagase 7 agjaha da 2 lidnha tazovaldkundan alištusenke ( Biškek , Oš ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Valdkund alajagase 16 agjaha, kaks' polenke niišpäi sijadase Päivlaskmpol'žen Saharan anneksiruidud territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkund alajagase 19 agjaha ( muhafaz:ha ), ned — 120 ümbrikho ( kaza:ha ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Valdkund alajagase 31 agjaha ( ostān:ha , farsi : https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Valdkund alajagase 17 agjaha territorialižikš: https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Valdkund alajagase 12 agjaha (üks'lugu kark , alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Valdkundaline Dum vahvištoitab päministran kandidaturad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Valdkundaline Nevondkund ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundaline akademine Venäman operan da baletan teatr , Bol'šoi vai Sur' Teatr ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Bol%E2%80%99%C5%A1oi_Teatr
Valdkundaline kel' om venäkel' , dai mugažo ičeze valdukundaližed keled oma 23 federacijan subjektoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Valdkundaližen Duman sait (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Valdkundal om maröunoid Portugalijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1224 km), Andorranke (63 km) da Francijanke (646 km) pohjoižes, Suren Britanijanke suves ( Gibraltar , 1 km) da Marokonke ( Seut -, Melilj da Penjon de Veles de la Gomer -pol'anklavad, 18 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Valdkundan Konstitucii [4] oli vahvištadud vl 1960 elokun 16. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel tal'vkun 31. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Valdkundan Konstitucii [2] oli vahvištadud vl 1994 kül'mkun 6. päiväl kaiken rahvahan referendumal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Valdkundan Konstitucii oli vahvištadud vl 1992 tal'vkun 8. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Valdkundan Konstitucii om kogonaine, sil ei ole ezivägid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Valdkundan Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Valdkundan Konstitucijad vahvištihe vl 1995 heinkun 5. päivän, vl 2005 kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe möhembaižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Valdkundan Prezidentiden nimikirjutez: https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Valdkundan agjad da lidnad ühtetas 8 ekonomižhe regionha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Valdkundan aluz oli pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Valdkundan aluz oli pandud tazovaldkundaks vl 1923 redukun 29. päiväl Osmanan imperijan jagon satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Valdkundan aluz oli pandud vl 1291. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Valdkundan aluz oli pandud vl 863 Verdenan kožundkirjutesen satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Valdkundan da Valdmerimaiden kaikiš korktemb čokkoim om Punčak Džai -mägi (4884 m) Uz' Gvinei -saren päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Valdkundan da armijan pämez' om Islam Karimov -prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident, kudambad kaik rahvaz valičeb 5 vodeks, kahtenz' strok om voimusine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (vspäi 1991 — Haral'd V ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat -sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Valdkundan 43% eläjid keskendase niiš da niiden ezilidnoiš [6] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundan irdpol'ne velg oli vl 2002 20 mlrd US$; nece om kogosüdäiproduktan pol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Alvernii -kukkaz (62 m) Ket-sarel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ararat -mägi (5166 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Knaiff -kukkaz, 560 metrad meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bakit Pagon -mägi, 1850 m mail'man meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Dzäržinskaja (Pühä) Hara -kukkaz (345 m) päivlaskmpolehe Minskaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gaizin'kalns -kukkaz (312 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gerlačovski Stit -mägi (2655 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hazret Sultan -mägenpä Tän'-Šanin Gissaran-mägisel'gal, 4643 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži -mägi (1575 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan -mägi, 1230 m valdmeren pindan päl [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise -mägi (2106 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kekeš -mägi (1014 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros -mägenpä (2946 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab -mägi Albanijan röunal, 2753 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab -mägi, 2764 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi -sija, 170 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mouson -vulkan (2745 m) Herd -sarel läz Antarktidad , korktembaine kontinentaline čokkoim om Koscüško -mägi (2228 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimp -mägen Mitikas-mägenpä (2917 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimp -mägi, 1951 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piko -mägenoc Azorižil saril (2351 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar -mägenpä (5201 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek -mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vaalserberg -sija, 322 m valdmeren pindan päl, Kariban meres — Sceneri -mägi (862 m, Sab-sarel). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Zla Kolat -mägenoc, 2534 m valdmeren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnuden Demavend ( Damavand )-vulkananpä (5604 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Valdkundan konstitucii [5] ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Valdkundan konstitucii [5] ( slovak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Valdkundan konstitucii [2] tuli väghe sil-žo päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Valdkundan konstitucijan 2. kirjutusen mödhe, tadžikan kel' om üks'jäine valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii alajagase 12 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Valdkundan konstitucijan mödhe, ispanijan , portugalijan da francijan keled mugažo kävutadas avaras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkundan koumen tobmudennoksiden ezitaikundad sijadase Vašingtonas, sidä kesken AÜV:oiden prezidentan rezidencii ( Vauged pert' ) om, a mugažo rahvahaližen znamoičendan muzejad da muštpachad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Valdkundan lodehližed randad lainištab Atlantine valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundan läz pol't territorijad sijadase alemba meren pindad, völ koumandez om ühten metran penemba meren pindan päl korktusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Valdkundan nimi om saudud Portu -lidnan nimespäi ( latin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundan nimi om saudud amuižiden makedonijalaižiden nimitusespäi ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Valdkundan nimi sündui Bosn -jogen nimespäi da saksalaižen Stefan Vukšič Kosača -sodavejan gercog -arvnimespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Valdkundan nimi sündui baskan kelen andurrial -sanaspäi «pustolän» znamoičendanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Valdkundan nimituz om sündnu čehalaižed -etnonimaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Valdkundan nimi voi sünduda indejižes « Surinen »-sanaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Valdkundan oficialine nimituz oli vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Valdkundan ohjastuz sijadase Pretorijas , sen tagut Pretorii om administrativine pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Valdkundan palahižen rahvahidenkeskeižen tundištusenke Kosovon Tazovaldkundan mödhe, Prištin om sen pälidn vspäi 2008. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Valdkundan parlament Andorr la Vel'jas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkundan parlamentan molembid kodid sijazihe Val'paraisoho (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) tobmut decentralizuimha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Valdkundan parlament om kaks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Valdkundan pind — 468 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkundan pind om 267 667 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Valdkundan pind om 430 km². Randanpird — 97 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Valdkundan pind om 13,939 km². Valdkundan randad lainištab Atlantine valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Valdkundan pind om 7,692,024 km² (kudenz' sija mail'mas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Valdkundan pind om 442,6 km², sidä kesken surembaižed sared oma Antigua — 280 km², Barbud — 161 km², Redond — 1,6 km². Sen ližaks, om völ 34 pen't lähišt sart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Valdkundan pohjoižed randad lainištab Baltijan meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Valdkundan pohjoižpäivnouzmas om savannan londuseline zon, a läz man pohjošt röunad om džunglid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Valdkundan päine da surembaine lidn om Vindhuk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Valdkundan pämehed oma kaks' regentkapitanad. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Valdkundan pämehišt om Bosnijan da Gercegovinan Prezidium ( Predsjedništvo Bosne i Hercegovine ), koume pämehed om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Valdkundan pämez' da ohjastusen direktor om prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Valdkundan pämez' da simvol om imperator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Valdkundan pämez' om Elizavet Toine (Suren Britanijan kunigaznaine), hän paneb radnikusele ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Valdkundan pämez' om Federaližen Nevondkundan nügüdläine prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Valdkundan pämez' om Filipp I -kunigaz (vspäi 2013). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Valdkundan pämez' om Filipp VI - kunigaz (vspäi 2014 kezakun 19. päiväspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Valdkundan pämez' om Hans Adam II -ruhtinaz (vspäi 1989), hänen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav -kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Valdkundan pämez' om Sur' Gercog, Anri (Genrih) vs 2000 redukun 7. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine -kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Valdkundan pämez' om britanijan Elizavet Toine -kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Valdkundan pämez' om britanijan kunigaznaine — Elizavet Toine . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine -kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Valdkundan pämez' om danijalaine kunigaznaine (nügüdläine — Margrete Toine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fareran_Sared
Valdkundan pämez' om emir. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Valdkundan pämez' om federacijan prezident ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Valdkundan pämez' om prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Valdkundan pämez' om prezident ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Valdkundan pämez' om prezident ( gruz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Valdkundan pämez' om prezident ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämeheks, parlamentan kaks' koumandest ühtnijad valitas händast 5 vodeks (toižiden strokuiden lugu om röunatoi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Valdkundan pämez' om prezident ( ital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Valdkundan pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Valdkundan pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Valdkundan pämez' om prezident ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Valdkundan pämez' om prezident, koume varaprezidentad oma hänele abuhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Valdkundan pämez' om prezident ( port. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundan pämez' om prezident, rahvaz valičeb händast. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Valdkundan pämez' om prezident (rahvaz valičeb händast 5 vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Valdkundan pämez' om prezident ( slovak. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Valdkundan pämez' om prezident ( turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Valdkundan pämez' om prezident ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Valdkundan pämez' om prezident ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Valdkundan pämez' om sultan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Valdkundan pämez' om valitud Suimal prezident ( latv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Valdkundan pämez' om Ülembaine ohjandai ( Ali Hamenei ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Valdkundan pä om kollegialine organ — Ühtištusen Ülänevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Valdkundan pätorguindpartnörad oma AÜV , Saksanma da Šveicarii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Valdkundan päühtnikad torguindas oma AÜV (kaiken eksportan dai importan nelländez), Kitai . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Valdkundan ristitišton kaks' koumandest eläb neniš valdmererandaližiš lidnoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Valdkundan 85% ristitud oma lidnoiden eläjad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Valdkundan sal'hen znamasine purde oma fosfatad , sikš fosfatoiden arvoiden köläiduz mail'mtorguses lujas valatoitab Marokod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundan saum vezid — 2,4%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Valdkundan surembaižed joged oma Dnestr da Prut . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Valdkundan suves om Sahar — kaikiš suremb rahvahatoi ma mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundan territorii om Kongo-jogen bassein. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Valdkundan 4/5 territorijad sijadase Balkanan pol'saren keskuses, 1/5 — Keskdunaižel alangištol . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2012, surembaspäi penembha): https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Valdkundan uz' Konstitucii oli vahvištadud vl 2008. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Valdkundan ühthine pind — 674 843 km², sidä kesken metropolijas — 547 030 km². Valdmeren randanpird om 4853 km, sidä kesken metropolijas — 3427 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Valdkundas elädas antigualaižed i barbudalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Valdkundas funkcioniruib äipartine sistem. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundas om kaks' znamasišt joged Ispanijas niškoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkundas om 27 lendimportad, kudambiden lendahtandan da ištutandan jonoil om kova krepind. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Valdkundas om 15 m. k. „maakondad“ (agjad) . https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Valdkundas om üks' oficialine kel' — francijan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Valdkund eile PAKO :n ühtnii, a neitraline om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Valdkund ei ole EÜ :n ühtnijan, no mülüb Evropan Ekonomižhe Zonha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Valdkundkeled da tazovaldkundan nimituz nenil kelil: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da adigan kel' Adigejan Tazovaldkundan Konstitucijan 5. kirjutusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da altajan kel' Konstitucijan 13. kirjutusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da burätan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da hakasan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da ingušan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da jakutan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da kalmikan kel' Konstitucijan 17. kirjutusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da komin kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da osetijan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da totaran kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da udmurtan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' da čuvašan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venäkel' , mägimarin kel' da nitmarin kel' Marii Elan Konstitucijan 15. kirjutusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Valdkundkeled oma venän , erzän da mokšan keled, tazovaldkundan Konstitucijan 12. kirjutusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Valdkund om PAKO :n ühtnii vspäi 1952 (vozil 1974-1980 oli lähtnu sišpäi), vspäi 1981 om EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Valdkund om PAKO :n ühtnijaks vspäi 1999. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Valdkund om erištadud Malaizijaspäi Džohor-sal'mel, Indonezijaspäi — Singapuran sal'mel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav -jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Valdkund om maröunoiš Namibijanke (röunan piduz — 1005 km), Botsvananke (1969 km) da Zimbabvenke (230 km) pohjoižes, Mozambikanke (496 km) da Svazilendanke (438 km) homendezbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Valdkund om meriröunoiš mugažo Singapuranke , Filippinoidenke , Avstralijanke da Indijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Valdkund om nimitadud hänen oiktastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Valdkund otab kaidad pit'kad randjonod Tünen valdmeren da Andiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Valdkundröunoid madme eile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Valdkund sijadase Apenninoiden pol'sarel , koumepäižen Monte Titano -mägimassivan suvipäivlaskmaižel pautkel. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Valdkund sijadase Balkanan pol'sarel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Valdkund sijadase Balkanan pol'saren lodehes, sen Edelal'piden palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Valdkund sijadase Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmpoles, Atlantižen valdmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Valdkund sijadase 1700 km suvipäivnouzmpolehe Avstralijaspäi kahtil suril saril ( Pohjoine da Suvine ) da völ lähižil penil saril (läz 700). https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Valdkund tegeb mail'man vas'ken koumandest. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Valdkund vspäi 2004 om EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Valdmered da kanalad jagadas kuivmad kontinentoihe: ned oma Afrik , Antarktid , Avstralii , Evrazii , Pohjoižamerik , Suviamerik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ma
Valdmeren randan piduz om 161 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Valdmerimad (vai Okeanii ) om region Mas , Avstralii-kontinentan pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Okeanii
Valdmerirandan piduz om 1835 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Valdukundan sijaduz om Britanižil saril ( Sur' Britanii -sarel, Irlandii -saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril ), Atlantižen valdmeren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Valeihe i laval Leninan partret, kudamb rippįi rindal loudanno ramkas st’oklan al. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Valentina Vladimirovna Tereškova (sünd. 6. keväz'ku 1937 , Sur' Maslennikovo -külä, Tutajevan rajon , Jaroslavlin agj , Venäma ) om NSTÜ:n kosmonavt, ezmäine naine-kosmonavt mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tere%C5%A1kova_Valentina
«Valfar, ein Windir» ( Valfar, torač) om norvegijalaižen Windir -gruppan kogoduz, pästtud vn 2004 keväz'kun 27. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Valfar,_ein_Windir
Valitihe prezidentad järgkerdan vl 2015 semendkus kahtel tural (10. da 24. päivil). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Valičendad oleskeleba paksumb, mi kerdan videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Valičendad parlamentha oleldas kerdan 4 vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Valičendad parlamentha oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližiden valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — landstag:oihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Valičendad parlamentha oliba mugažo edel strokud, vl 2012 vilukun 15. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Valičendoiden jäl'ghe sajan enamb änid partijan lider tuleb päministraks, ohjastusen pämeheks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Valičendoiden jäl'ghe vägestajan partijan lideran pandas päministraks ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Valičijoiden kollegii änestab heid kudeks vodeks, se kogoneb alakodin da municipalitetoiden ühtnijoid, a mugažo valdkundan pänevojid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Valkundan kaikiš korktemb čokkoim om Han Tengri -mägenoc (6995 m). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vallett om Mal'tan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vallett
Valparaíso ) om lidn Čiliš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Val%27paraiso
Valtioneuvosto , roč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Valütkod om AFN . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afgani
Valütkod om DZD . https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C5%BEiran_dinar
Van Gogal oli hengenläžund, ližaks, hän läžui alkogolizmal; 37 voden igäs hän rikoi ičtaze (ambui südäikerha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Vanadii ( V ) om 23nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanadii
Vanadii om harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanadii
Vanh Zavet ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanh_Zavet
Vanh Zavet oli kirjutadud amuiževrejan kelel, a Uz' Zavet — amuižgrekan kelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Vanhad venälaižed hronikad 800-vozilpäi starinoičeba, miše vepsläižed oliba ühtes venälaižidenke i bulgarilaižidenke Venäman valdkundad ladimas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamaailmalla_vep.html
Vanh ak vinad job, laho pu vet vedab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vanhan Zavetan kirj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aggejan_kirj
Vanhan Zavetan sanutesen mödhe kü maniti händast, miše hän söiži hüvüden i pahuden tedon pun plodud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eva
Vanhan ühtes puspäi vesttud habaižen venehen tegendmahtod oma nügüd’-ki vepsläižiden mužikoiden käziš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsavene_vep.html
Vanhembad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Heimolai%C5%BEuz
Vanhembad lapsed huzeitihe eriži. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Vanhemb hiišpei küzub mamal: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vanhembil om ezmäisijaine oiktuz’ valita ičeze lapsile opendusen ladud. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_vep.html
Vanhemb tütar Raja – minun t’ot. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vanh hebo vagod ei travi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Vanhid seikhid heittas ičeze aigal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Varaikat farisejiden i saddukejiden opendust! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Varaikat koiverdelust Uz’ Zavet, (2006), с. 169; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Varaikat käskištonopendajid! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Varaikat tühjid sanankandajid Uz’ Zavet, (2006), с. 15; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Varaprezidentad mugažo parlamentan ühtnijad valitas 5 vodeks, no äniden polel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Varastan sindai; Astun mecha…; Vanh koir; Minun päiväd – kuti keväz’joged… http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Varastim, mitte-ni lop liineb voinale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Vareiž, mise mina opendamįi i zavodin vaise prihiile kird’utada kird’aižed”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Variantad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
Varišad krongaba — nece om hondoks säks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vari%C5%A1
Variš vai Hahk variš ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vari%C5%A1
Varsovia ), om Pol'šanman pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Var%C5%A1av
Varud d’o ii olnu, mö har’ksim ningomaha eloho. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Varutuz: voib olda, lehtpolen versijal ei ole jäl'gmäižid ližadusid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Varšav , pagin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Var%C5%A1av
Vas'k ( Cu ) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Vas'kne raccastai ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27kne_raccastai
Vas'k om lujas levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Vas'k om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27k
Vasa ) om lidn Suomenmas , Pohjanma -agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas_(lidn)
Vasileostrovskii rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vasileostrovskii_rajon
Vasilii Ivanovič Surikov ( ven : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vasilii_Surikov
Vasleib — leib vaumičemha vasad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Vastsi voinan lopun armajas. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Vastsi voinan lopun armijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Vas’a libui pordhidme aitan katusen alle. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vatikan om kaikiš penemb ripmatoi valdkund Mas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Vatikan om röunoiš kaikiš polišpäi Italijanke , mavaldkundröunan piduz om 3,2 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Vatikan sijadase Vatikanan kukhal Riman lodehližes palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Vatikan-valdkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Vauged Pert' ( anglijan kelel : the White House ) om Amerikan Ühtenzoittud Štatoiden Prezidentan oficialine rezidencii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Vauged Pert' oli kaikiden AÜŠ:n prezidentoiden rezidencii, päiči Vašingtonan Džordžas , kudamb oli valdas 1789 vodelpäi 1797 vodhesai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Vauged Pert' om palladianižen stilin sauvuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Vauged da Lab oma Kubanin ližajoged; Fars da Giag oma Laban ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vaugedjärv , Kubenanjärv da Vože -järv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vauged kuz' , Hahksinine kuz' ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_kuz%27
Vauged pert' om Adigejan Tazovaldkundan pämehen, Valdkundaližen Nevondkundan da Ministrišton ištundsija Maikopas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vauged, rusked, pakuine da must fosfor (allotropižed modifikacijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Vaugedvenälaižed ( vaug.-ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4lai%C5%BEed
Vaugedvenälaižiden rahvankeled oma vaugedvenäkel' da venäkel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4lai%C5%BEed
Vaugedvenäma alajagase 6 agjaha ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman Konstitucii 1994 (voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke) Vikiaitas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman geografii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman ohjastusen pert' Minskas om parlamentan alakodin-ki ištundoiden sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman pälidn da kaikiš järedamb lidn om Minsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäman valdkundaline maiden kadastr (vl 2012 vilukun 1. päiväl). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäma om Evrazijalaižen Ekonomižen Ühtištusen ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäma om kaikiš suremb mererandatoi valdkund Evropas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäma om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km), Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km), Litvanman (640 km) da Lätänmanke (161 km) lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäma om unitarine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenämas elädas vaugedvenälaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenäma ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän Tazovaldkundan Ministrišton oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän Tazovaldkundan Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän Tazovaldkundan alakodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän Tazovaldkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän Tazovaldkundan prezidentan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vaugedvenän kel' ( vaugedvenäkel' ; беларуская мова ) om üks' slavižiš, indoevropalaižiš kelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4kel%27
Vaugedvenän kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4kel%27
Vauged (ülä- da alaližajoged), Must, Veuč. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Vauktal koivuižel, se-žo elonaig. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vauktan Pertin kuva om kaks'kümnedollarižel banknotal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Vauktan Pertin oficialine sait (angl.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
Vašington Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden lidnad Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad Eländpunktad kirjamišton mödhe Pälidnad Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Vašingtonan augonpanendan dat om 1791 voz'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Vašington ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Vašingtonan lidnaglomeracijan eläjiden lugu on 5,4 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Vašington radoi manmärčijan, ühtni Ferfaksan lordan ekspedicijaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Vedai — Dmitrii Nagijev . https://vep.wikipedia.org/wiki/Golos
Vedajad — Filipp Kirkorov (kaik sezonad), Vladimir Zelenskii (1. sezon) da Aleksei Čumakov (2. sezon). https://vep.wikipedia.org/wiki/Faktor_A
Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi
Veden al jokseb. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Veden da ioniden vastamižpaineg om lujas tarbhaine kut anorganižes himijas, muga organižes-ki (biohimii sen ühtes), ozutesikš ohjastai sidoiden erigoitusel energii adenozintrifosfatas ( ATF ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Veden mödhe i vedehine löudase. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandtemperatur om 0 °C, kehundtemperatur om läz 100 °C. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vederistmad oma üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Vedetomiden gazanvuiččiden ioniden keraduz, vai eskai täuttud henegiden erasen verdanke gaz nimitase plazmaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Vedhe segoiden se tegese hil'muiktuseks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hil%27muiktuzgaz
Ved’ minei tarbiž sada sinuspäi valatamine. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ved’ vepsläižed el’gendaba i pagižeba venäks. http://vepsze.hu/download/szoveg03.pdf
Vegetabilia ) — üks' äistajižiden organizmiden gruppišpäi, kudambha mülüdas samlod , sänijaugad , kortehed , derägad , alastoisemnižed da änikkazmused . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazmused
Vegetacijan pord om 200-240 päiväd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Vegetacijan pord om 130 päiväd vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vehkoi ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Veihe reformad «kaikile ajoregile — ühtenpitte värtmuz»-lozunganke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Veimaran pämez' om Štefan Vul'f . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veimar
Veimar , vai Vaimar ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veimar
Veič om čapai ladim , kudamban radorgan om tera . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vei%C4%8D
Vell' : https://vep.wikipedia.org/wiki/Heimolai%C5%BEuz
"Vell'" -fil'man jatkuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vell%27_2
«Vell'» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vell%27_(fil%27m)
Vellen hebošt ei voi tabata, sizaren laudruzuid ei voi kerata (ahav da taivaz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Vel’l’ ištįi laval i vändi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Venan klassižen školan järed ezitai, violižnik -virtuoz, klavesinist, organist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mocart_Vol%27fgang_Amadeus
Veneh om pen' laiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veneh
Veneral ei ole londuseližid kaimdajoid; no om kvazikaimdai — 2002 VE 68 -asteroid, kudamb om lujas läheline planetannoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Veneral oma vepsläižed nimed: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Vener om toine planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas , Maižen gruppan planet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vener_(planet)
Venesuel Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuel alajagase 23 štatha ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelan Konstitucii 2009 Vikipurtkes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelan parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuelas elädas venesuelalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuel ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venesuel om mavaldkundröunoiš Gajananke päivnouzmas (röunan piduz — 789 km), Brazilijanke suves (2137 km) da Kolumbijanke päivlaskmas (2341 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Venezuela ), täuz' oficialine nimituz — Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Vengrianma, Suomenma, Estinma, Ročinma, Norjanma i Venäma. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Venäkel'ne Vikipedii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27ne_Vikipedii
Venäkel'ne biografii univer.omsk.su-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
Venäkel' om oficialižen statusanke kaiked valdkundadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Venäkel' om rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Venäkel'žen Vikipedijan logotip. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27ne_Vikipedii
Venäkel'žen Vikipedijan pälehtpol'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27ne_Vikipedii
Venäkelišt Internetan segmentad kuctas Runetaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Internet
Venäks : https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisusan_loi%C4%8Dend
Venälaine Federacii om Tünen , Antlantižen ( Baltijan , Must - da Azovan mered), Jävaldmerin da Kaspijan meren randoil, sen merirandad oma kaikiš pidembad Man toižihe valdkundoihe rindataden (37,653 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venälaine monet platinaspäi, 1834. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Venälaine oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/World_of_Warcraft
Venälaižed vai venänikad ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Venälaižed voinväged vägestadas neciš voinas evropalaižiden ühtnenuziden valdkundoiden abunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vs 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Venälaižes Federacijas kaik om 21 tazovaldkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_Tazovaldkundad
Venälaižes Federacijas om 83 subjektad (regionad): https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEen_Federacijan_subjektad
Venälaižiden rahvankel' om venäkel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Venäläižen Federacijan Federaline suim ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4l%C3%A4i%C5%BEen_Federacijan_Federaline_suim
Venäläižen Federacijan federaližiden valkundaližiden aluskundoiden server (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäläižen Federacijan prezidentan sait (ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäma Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämal oma mavaldkundröunad Norvegijanke , Suomenmanke , Estinmanke , Latvijanke , Litvanmanke , Pol'šanmanke , Vaugedvenämanke , Ukrainanke , Gruzijanke (sidä kesken Abhazijanke da Suviosetijanke ), Azerbaidžananke , Kazahstananke , Mongolijanke , Kitainke da Korejan Rahvahaližen Demokratižen Tazovaldkundanke ; vezivaldkundröunad Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoidenke (Štatoidenke) da Japonijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman Federacijan mecad da mecižanduz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Venäman Federacijan municipaližiden ühtnikoiden ristitišton lugu vl 2012 vilukun 1. päiväl (gks.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Venäman Konstitucijan vägi om lujemb vologdašt Päkäskust kaiken aigan (1nz' jaguz 3nz' kirjutuz). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Venäman Mustmeren laivišton sodameribazad sijadase täs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Venäman Prezidentoiden nimikirjutez: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman Superkupk : https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
Venäman Sur'oigenduzkund Lüksemburgas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Venäman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman agjahižed čokkoimed kontinental: agjahine pohjoine punkt — Čelüskinan nem' Krasnojarskan randas ; agjahine suvipunkt — Bazardüzünmägi Dagestanan Tazovaldkundas ; agjahine päivlaskmpol'ne punkt — Dežnövan nem' Čukotkan avtonomižes ümbrikos ; agjahine päivnouzmpol'ne punkt — Baltijan letejono Kaliningradan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman avtonomeran ozutez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_avtonomerad
Venäman da Vjetnaman sebruzkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
79% Venäman eläjid — venälaižed , 3,9% — kazanin totarlaižed , 2% — ukrainalaižed , 1,2% — baškiralaižed , 1,1% — čuvašalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman enzne domen om .рф . https://vep.wikipedia.org/wiki/.ru
Venäman ezitajad ei nikonz linnugoi Tur de Fransan vägestajikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tur_de_Frans
Venäman federacijan kommunistine partii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/VFKP
Venäman federaližed valdkundaližed aluskundad sijadase Moskvas (vaiše üks' niiden erind — Venäläižen Federacijan konstitucine käskuzkund — sijadase Piteriš ), mugažo sijaližed tobmuden aluskundad da verhanmaiden sur'oigenduzkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Venäman flag ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_flag
Venäman imperijan eläjiden lugemižen mödhe valdkundas oli 25 820 vepsläšt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Venäman keled : https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Venäman kudenz'kümnenz' seičemenz' lidn ristituiden lugun mödhe — 270 601 eläjad (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Venäman kudenz’kümnenz’ seičemenz’ lidn ristituiden lugun mödhe — 270 601 eläjäd (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Venäman päiv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_p%C3%A4iv
Venäman pälidn da kaikiš suremb lidn om Moskv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman pämez' om prezident, kudambad eläjäd valitas kudeks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman rahvahanikan pasport ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rahvahanikan_pasport
Venäman regioniden rajoniden da lidneländpunktoiden ristitišton lugu vl 2012 vilukun 1. päiväl (gks.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Venäman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäman rubl' ( ; toižed nimed — astaz , plit ; ven. российский рубль ) om Venäman oficialine valüt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Venäman sel'grodaižed živatad: https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Venäman sur'oigenduzkund Kongon Demokratižes Tazovaldkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Venäman sur'oigenduzkund Turkanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Venäman sur'oigenduzkund Udes Zelandijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Venäman sur'oigenduzkund Urugvaiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Venäman tazovaldkundad da niiden pälidnad : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_Tazovaldkundad
Venäman tedoliteraturas nügüd' kävutadas erižed terminad «ičenaižkarjalan kel'», « livvin kel' » da « lüdikel' ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Venäman valdkundznam ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_valdkundznam
Venäma om Man kaikiš suremb valdkund pindan mödhe — 17 075 400 km². Vl 2010 Venäläižen federacijan eläjiden lugu oli 141,927,297 eläjad (9-nz' sija Mas ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäma om meiden-ki Kodima, i sid’ om kaik sanu-tud. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Venäma om valdkundan importan päühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Venäma om Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan , Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnendan , Evrazijan Ekonomižen Ühtištusen da toižiden organizacijoiden ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäma om äirahvahaline valdkund, kus äjid rahvahiden ezitajad elädas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venäma om ühesandel sijal ristituiden lugun mödhe toižihe valdkundoihe rindataden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämas Vederistmiden edel [2] om vero risttä vet, londuseližiš vezištoiš-ki, mihe čaptihe ristanvuitte lähte jäs nimel iordan' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Venämas džinsad oma möndas vlpäi 1957. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEinsad
Venämas eläb läz 3000 erikod [3] , sidä keskes reskveziš vasttase enamba mi 280 erikod [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Venämas hän oli sänu ičeze ezmäižed sured da tetabad sädused, ozutesikš, Lämoilind -baletan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Venäma sijadase Pohjoižes mapoliškos , Evrazii -kontinentan pohjoižel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämas il'bez eläb mecvös Karjalaspäi Kamčatkhasai da Sahalinhasai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Venämas om enamba 120 tuhad jogid da ümbri 2 mln järvid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämas om 9 federališt ümbrikod . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämas om 12 kozakoiden tipad (voinkundad): https://vep.wikipedia.org/wiki/Kozakad
Venäma ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämän eläjiden enambuz (2/3) eläb valdkundan evropižes palas, toižed (1/3) — Uralan taga. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Venämäs om 6 händikahiden alaerikod: https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Venänikad, karjalaižed, ukrainalaižed, vaugedvenälaižed da vepsläižed — ortodoksižen jumalankodikundan uskojad, suomalaižed — lüteranižen jumalankodikundan uskojad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Venän kel' (lühüdas — venäkel' ; русский язык ) om Venälaižen Federacijan valdkundkel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27
Venän «пельмени»-sana tuleb komin vai udmurtan kelespäi ( пельнянь : пель «korv» + нянь «leib»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pel%27menid
Venäs vikingad oliba tutabad kuti varägad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikingad
Vepsläized kirjutajad starinoičiba ičeze elos da kirjutandtegoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsläižed da venälaižed oma ortodoksižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ortodoksine_hristanuskond
Vepsläižed eliba erilaižihe polihe vodajil jogiden ladvoil i oliba homaičijad möndmehed, ezmäi kaiked, vikingoiden aigan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsamaailmalla_vep.html
Vepsläižed elädas Karjalas , Leningradan da Vologdan agjoiš Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Vepsläižed elädas Novokuzneckan rajonas Kuzedejevo -žilos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Vepsläižed oliba hüvin kivinikoin i mugažo stökulmastarin i pusepin. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalenin_vep.html
Vepsläižed oliba mirun parahimin kirvezmehin. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapuuarkkit_vep.html
Vepsläižed om vähäluguine rahvaz, sikš kaikutte heišpäi om arvokaz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsahenkilot_vep.html
Vepsläižed om üks’ Baltianmeren suomalaižiš kelišpäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vepsläižed pagištas vepsän kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Vepsläižed ( venäkelel : вепсы, чудь ) — vähäluguine suomalaiž-ugrilaine rahvaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Vepsläižiden keskes läz ani eile rusofobijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusofobii
Vepsläižiden kirjutajiden II ühthižkonferencii oli tehtud kül’mkun 10 päivän Vologdas. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsläižiden runoilijoiden ühthihe kirj Verez tullei starinoičeb, kut ičeze kelen tulend jogapäiväižehe eloho tugedab kel’t i sündutab toivoid (2006). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkrunot_vep.html
Vepsläižiden tobj pala eläb agjan päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Vepsläižid käzimastarid radoi Suomen knäžestvan aigan Hel’sinkiš i toižiš suriš suomalaižiš lidnoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalenin_vep.html
Vepsläižil oma mugažo vahvad kul’turverod da kul’turjäl’gestuz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsahenkilot_vep.html
Vepsläižiš küliš Sünduman aig lopiše Vederistmil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Vepsäks : https://vep.wikipedia.org/wiki/Iisusan_loi%C4%8Dend
Vepsäks kirjutai i vepsläižen klassikan sijan sanu Nikolai Abramov starinoiči ičeze satusiš da planoiš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän Marok -nimi om velgsana, kudamb om tulnu ispanijan vai portugalijan kelespäi venäkelen kal't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vepsän Vikipedii om joudai enciklopedii vepsän kelel , Vikipedijan vepsänkel'ne jaguz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Vepsän Vikipedijas om 2 hüväd kirjutust . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Vepsän abc-kirj paindihe vodel 1991. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Vepsän hor Sommelos Kalevalas i Haikol’as. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän kel'he Deklaracijan om kändnu universitetan vepsän kelen opendai Ol'ga Žukova. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristitun_oiktusiden_%C3%BChthine_deklaracii
Vepsän kel'he Kalevalan kändi Nina Zaiceva . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalevala
Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Vepsän kel't opetas Piteriš - Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal - da Petroskoiš - Petroskoin valdkundaližes universitetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Vepsänkel'žes Vikipedijas om 5048 kirjutust. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Vepsän kelel pagištas Venämas - Karjalan Tazovaldkundas , Leningradan da Vologdan agjoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Vepsän kelel znamoičeb muhut . https://vep.wikipedia.org/wiki/Smailut
Vepsän kelen orfoepijan normad sünduse völ; niiden aluz - keskvepsän paginan Ojatin alapaginad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orfoepii
Vepsänkeline lugendlehtez zavottihe tehta vodelpäi 1993. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkkodima_vep.html
Vepsänkeline starin om sijatud 14-15 lehtpolele. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vepsänkeližed ezitused üläopenikoiden konferincijal публицистические тексты Kodima. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
»Vepsän kel’ eläškandeb – nece om meiden vahvmeližuz’.« http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vepsän kel’ lugetas lujas vanhaks keleks baltianmeren suomalaižiden keliden keskes, mitte om, voib olda, lähemb toižid prakel’he. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsahenkilot_vep.html
Vepsän kel’t opendajile lapsile om tehnu kirjan Igor Brodski (2000), kudamb kirjuti mugažo ezmäižen vepsläižen romanan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Vepsän kirjkel’ lodihe ezmäižen kerdan Venän revol’ucijan jäl’ghe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Vepsän kul'turan muzei vai Šoutjärven vepsläine etnografine muzei ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Vepsän kul'turan mödhe om kel'dand nimitamha kondjan kondjaks, sen sijas varanimed kävutadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Vepsän kul’turan kaičii Rürik Lonin kerazi äi vepsläiži lühüdoid pajoižid, miččid paindihe vodel 1994. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulklaulukirjat_vep.html
Vepsän kul’turan sebranikoiden vastuz Kurban muzejas 9-06.: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän kul’turvoden 2012 paindas hänen Vepsän epos Virantanaz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsazaitseva_vep.html
Vepsän kul’turvoden satuz: http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Vepsän kul’turvoden 2002 sündui Elias Lönnrotan vepsän mal kirjutadud sarnoišpäi sarnkirj, miččen todihe vepsän male. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Vepsän mal sündunuden Raisa Lardotan Ripaskalinnut-kirj starinoičeb verhaze maha sirdänikoiš toižen mirvoinan jäl’ghe. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksuomalaisia_vep.html
Vepsänman sarnad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Vepsän muzeajn ozutelusid vedine, ozutesikš, Petroskoihe, Moskvaha, Suomehe (Jumikegoho). http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaanhimova_vep.html
Vepsän muzei om sanu homaičijan sijan Venäman federaližiden muzejoiden keskes. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaanhimova_vep.html
Vepsän nimituz «heraštoitim» ozutab mugomiden časuiden päznamoičendad — ičeze ižandan heraštoitandad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hera%C5%A1toitim
Vepsän praznikad da verod Finnougoria.ru-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Vepsän pühäkodid-ozuteluz Juminkegos 10.10-28.12.2012. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän rahavahan sarnad -kirjan painduz. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän rahvahaline hor i Noid-pajogrupp Sommelos Kuhmos 29.-30.06. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vepsän rahvahan amuižes istorijas tetas lüjas vähä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Vepsän rahvahan sarnad vepsäks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajumjulkaisuja_vep.html
Vepsän rahvahas om koume etnografišt palad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Vepsän sana "ristit" tuleb " rist " i "risttä" vaihišpäi, sikš ende ristituikš sai kucta vaiše valatadud mehid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ristit
«Verai Pohjoižmaha». https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Verazmaižed sur'oigenduzkundad sijadase Riman territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Verazmäižed eläjad — ispanijalaižed da francijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Veraz pahoiden hengiden küksii Uz’ Zavet, (2006), с. 160; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Veraz pahoiden hengiden küksii Uz’ Zavet, (2006), с. 103-104; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Verfassung ) om väges vs 1921 redukun 5. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Verhan vilun tuljon taga, verhale vilule randaižele (neižne voikab sajan edes) южновепсский диалект, свадебные причитания “Käte-ške käbedaks kägoihudeks”, (2012), с. 98-103; ф/архив ИЯЛИ КарНЦ РАН: http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Verhas aitas — enamb leibäd. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leib
Verhas venehes kaikušti om enamb kalad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Veri (vai čak ) om organizman südäiümbrišt, kudambad tehtas nozol ühtenzoitai kudeh . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veri
Verkod mödhe i kala putub. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Vesprem-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Vesprem . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(agj)
Vesprem-agjas om 10 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(agj)
Vesprem ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(agj)
Vesprím ) om lidn Mad'jaranmas , Vesprem-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(lidn)
Vestminster -pert'kulu om valdkundan parlamentan molembiden kodiden ištundsija Londonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Veszprém megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vesprem_(agj)
Vezi Segoitajad Nozoluded Muiktused Oksidad Alused Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vezi karaižen löudab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vezi neciš meres om lujas solakaz i läm’, siš om kebn ujuda. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vezinik ( H ) om ezmäine himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezinik
Vezinikan atomas (kuvan keskuses) üks' proton da üks' elektron oma. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Vezinikan molekul om kaks'atomine — Н 2 . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezinik
Vezinik formiruib vaiše mugoine kation, miččes ei ole elektronid, ika eskai kationiš, miččiš (ei vezinikan kartte) kaik-se jäba üks' vai enamb elektronad, oma üks'-se penemba neitraližid atomoid vai molekuloid, kudambišpäi sünduiba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Vezinik om lujas levitadud londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezinik
Vezi om hüvä segoitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vezipuru om veden gazanvuitte olend mujuta, maguta i hajuta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezipuru
Vezi ( vezinikan oksid ) om himine substancii sel'ktan nozoluden nägunke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Veščid sįrostihe i haižtihe. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vhesai 2010 Vitebskal oli titul "Vaugedvenäman kul'turpälidn". https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vhesai 1990 elokun 30. päivhäsai nimitihe Totaran Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Vhesai 1958 heinkun 7. päivhäsai nimitihe Burät-Mongolijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Vhesai 1923 heinkun 27. päivhäsai sidä nimitihe Karjalan Radkommunaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vhesai 1780 lidnad nimitihe Sinbirsk:aks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Vhesai 1990 redukun 19. päivhäsai sen nimi oli Čuvašijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Vhesai 2002 se kucuihe "Venäman valdkundsuverinetetan deklaracijan vahvištoitusen päiväks", a siš aigaspäi praznikal om nügüd'aigaine nimi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_p%C3%A4iv
Vhesai 1990 sen nimi oli Mordovijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Vhesai 2012 sen nimi oli Ununkvadii ( Uuq ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Vhesai 2002 se oli kaks'kodižeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vhesai 1925 sulakun 21. päivhäsai sen nimi oli Čuvašijan avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Vhesai 1934 tal'vkun 20. päivhäsai sen nimi oli Mordovijan avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Vhesai 1932 vilukun 1. päivhäsai sidä nimitihe Votin avtonomižeks agjaks, vhesai 1934 tal'vkun 28. päivhäsai — Udmurtijan avtonomižeks agjaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Videnden kanalan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Videnz' kanal ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Vidno vanhembad ol’dhe sanutud, mise ii pida abidįitta rahvast. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vidä — nor’ kuz’ne mec, mž. paks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Vienan Karjala. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Vihand jogen taga mec. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vihan i ridan polhe Uz’ Zavet, (2006), с. 9-10; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Vihm oleskeleb 185 päiväl vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Vihmsezon om kezakuspäi kül'mkuhusai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
(Vihm) valab kuti kauhaspäi. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
VikiInkubatoras: https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEsaamen_Vikipedii
Vikimedii ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikimedii
Vikingad ( amuižnorv. víkingar ) oliba amukeskaigaižed skandinavijalaižed merimatknikad, kudambad voz'sadoil VIII—XI tehliba merimänendad Evropan valdkundoihe, Päivnouzmaha i Pohjoižamerikaha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikingad
Vikipedii: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
Vikipedii om Vikimedijan fondan projekt. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Vikipedijan ühtnijoid kuctas Vikipedistoikš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii
Vikipedijas om enamb 21.000.000 kirjutusid [1] , kudambid kirjutadas ühtes ičetahtnikad kaikiš mail'man tahoišpäi, i kaikuččele sab kirjutada da redaktiruida niid tugedusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii
Vikipedijas om vähä jagusid vähäluguižiden rahvahiden kelil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Viktor Feodosjevič Novožilov radab Arhangel'skan agjan Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 25. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Viktor Savel'jev radab ohjastusen ezimeheks vspäi 2014. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Viktor Zimin radab tazovaldkundan pämeheks da ohjastusen ezimeheks vs 2009 vilukun 15. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Vil'jam Vasil'jevič Pohlöbkin ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohl%C3%B6bkin_Vil%27jam
Vil'nüs-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Vil'nüs ( litv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Vilg ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Villänkul'turad om kaikiš tarbhemb kazmusiden grupp, kudamb andab jüväd — ristitun päsömproduktad i torhust äjiden tegimišton sarakoile dai sömid maižanduzživatoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vill%C3%A4nkul%27turad
Vilukun kesklämuz' om -1,5°C, heinkun — +19,6°C. Paneb sadegid 539 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Vilukun kesklämuz om -17...-20°C. Paneb sadegid vodes 700 millimetraspäi augotaden. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Vilukun kesklämuz om +5...+10°C, heinkun — +20...+27°C. Mägil sadab äjan, 1000-2500 mm vodes, a mererandaližil tazangištoil vaiše 400-800 mm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vilukun kesklämuz om -4°C, heinkun — +21°C. Paneb sadegid 380-550 mm vodes, kuidme tazomäras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vilukun kesklämuz om -8°C mererandpolel (lämän Gol'fstrim -joksmusen tagut) da -12...-15°C keskrajoniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Vilukun keskmäine lämuz om -2°C. Paneb sadegid 560-840 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vilukun keskmäine lämuz om -11°C päivlaskmas, -14°C päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Viluku om voden ezmäine ku grigorianižes da julianižes kalendariš, toine tal'ven ku. https://vep.wikipedia.org/wiki/Viluku
Vilul säl kala mäneb süväle. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vilu tundub teravas, lujan nepsuden da kovan tullein tagut. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Vilämovicen kel' ( Wymysiöeryś ) om germanižen gruppan indoevropine kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%C3%A4movicen_kel%27
Vilämovicen kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%C3%A4movicen_kel%27
Vil’l’, kudamb kazvab iče Uz’ Zavet, (2006), с. 88; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Vincent Willem van Gogh ; 30.03.1853, Grot-Yündert läz Bredad - 29.07.1890, Over sür Uaz , Francii ) oli kaikes mail'mas tutab pirdai, postimpressionist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Vinpun oksad Uz’ Zavet, (2006), с. 249-250; Evangelii Joannan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Vinsent Villem van Gog ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gog_Vinsent_van
Vintažine stil' tuli modha 1990:il vozil , konz vintažad pidaškanziba tutabad aktörad da top-modelid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vinta%C5%BE
Vintaž om stilizirui čuraduz modas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vinta%C5%BE
Violine om populärine kaikes mail'mas jändesoit . https://vep.wikipedia.org/wiki/Skripk
Violižel om nell' (harvašti viž) jändet — muzikant soitab niil tauguden abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skripk
Virun kel' ( võro kiil ) om üks' suomalaiž-ugrilaižiš kelišpäi, pagištas Estinman longibokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Virun_kel%27
Virun kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Virun_kel%27
Visby ) om pen' lidn Ročinmas , Gotland -sares. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visb%C3%BC
Vismut ( Bi ) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Vismutan kristallad ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Vismutan löudmižsijid om Saksanmas , Mongolijas , Bolivijas , Avstralijas , Perus da toižiš valdkundoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Vismut kävutadas tobjimalaz metallurgijas , medicinas , elektronikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Vismut om harv londuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vismut
Visocki, V. Händikahid mectuz : runo / känd. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Visocki, V. «Laske kündled sordab neižne mustas sobas...» : runo / kiänt. http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Visocki, V. Pert’ kastkenhošttespäi: http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Vitebskan mel'kuva putub hänen kuvil ani paksus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vitebskas om Puškinan mustpacaz (skul'ptor — I. Kazak, arhitektor — V. Jagodnickii), kudamb sijadase hänen nimen irdal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vitebsk jadase koumeks rajonaks: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vitebsk ( vaugedvenäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vitegr - da Andom -joged oma Änižen ližajoged. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vičikišt — nor' paks mec; paks penzhišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Viž Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Viž kerdad ühtni Venäman Prezidentan valičendoihe ( 1991 , 1996 , 2000 , 2008 , 2012 ). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%BDirinovskii_Vladimir
Viž manalašt stancijad lindäs ezmäižeks jonoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Viž ohjandust alištudas rajonan administracijale. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Viž specialižen keskopendusen aluskundad om lidnas: politehnine tehnikum, avtotransportan tehnikum, gumanitariž-pedagogine kolledž, medicinine škol i jogiškol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Viž specialižen keskopendusen sijališt aluskundad om lidnas: kul'turan da čomamahton škol, Suvorovan sodaškol, medicinine škol, ekonomiž-juridine da politehnine kolledžad [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Việt Nam ), oficialižikš Vjetnaman Socialistine Tazovaldkund ( vjetn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnam alajagase 63 regionha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman Nacionaližen Suiman sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman Röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman Socialistižen Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman Socialistižen Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman Valdkundaližen statistikan radnikoičendan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman kaikiš korktemb čokkoim om Fanšipan -mägi, 3143 m meren pindan päl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman lidnad-millionerad (vl 2010 [2] , kaik ned oma provincijoihe tazostadud): https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman prezidentan pert'kulu Hanoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 22%), suks'kengäd da sportkengäd (11%), elektroladimišt (läz 9%), kivivoi (6%), kala da merenproduktad (6%); toine eksport — metalline mebel' ofisan täht (4%), hobed (3%), ris (3%), kofe (2%), kivihil' (2%), vas'kne vanuim (2%), räzin (1%), lebuištmed lendimiden täht (1%), kakaonbabud (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnaman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vjetnam om kaikiš päivnouzmaižemb valdkund Indokitai-pol'sarel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vl 2009 Afganistanan legaline päeksport oli avtod da niiden varapalad (läz 18%), polimerad (8%), södabad pähkmed (7%); toine eksport — vinmarj (mž. kuivatud) da granatad (5%), raud da teraz lehtesil da vanuimel (5%), kourad (5%), pol'fabrikatad-substancijad himižen tegimišton täht (3%), mikrofonad da radiosandapparatad (3%), puvill (3%), maplodud (3%), londuseline kaučuk (2%), heinäd (vihand vai kuidud, sidä kesken zellhä, 2%), libutimed (1%), poliester (1%), kül'menzoittud kala (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Vl 2012 Alamaiden päeksport oli kivivoi (20%), elektrotehnik ofisan da kodin täht (läz 12%), likkuimed da niiden palad (läz 10%), himižen tegimišton produkcii (läz 10%); toine eksport — zelläd (2%), änikod (2%, sidä kesken mahusenke), kakaovoi , sobad , sagud da maplodud . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k , kuld , kala . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vl 1278 Andorran aluz oli pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Vl 2009 Andorran eksport oli avtod , juguavtod , mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20%), konservad (8%), kala (7%); toine eksport — toižed söndtavarad (5%), raud da teraz (4%), ortopedižed ladlused (3%), kivivoi (2%), džem da marmelad (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Vl 2009 Angolan päeksport oli kivivoi (97% rahoiden mödhe). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vl 1947 Anna Feid pani Hemstedan klinikan Londonas alusen, kudamb oli kaikiš susemban lapsiden psijoanalitižen tervehtand- i openduzkeskusen sen aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Vl 2014 Antiguan da Barbudan ristitišton endustuz heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Vl 2012 Argentinan päeksport oli soi da soivoi (22%), avtod da toižed likkuimed (10%), kukuruz (6%); toine eksport — kivivoi (5%), fruktad , lehmänliha da nahkad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Vl 2009 Armenijan päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (23%), raudan ühthesuladused (13%), alkogoližed jomad (10%), almazad (9%), alüminii da sen ühthesuladused (9%); toine eksport — kuld (5%), kofe (2%), cink , cement , stökoltegesed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Vl 2012 Avstralijan päeksport oli raudkivend (22%), kivihil' (18%), kuld (8%), londuseline gaz (6%), kivivoi (5%); toine eksport — söndtavarad (läz 4%), nižu (3%), cinkan da hahktinan kivendod (2%), vill (1%), puvill (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Vl 1995 Azerbaidžanan Konstitucii (vl 2002 vajehtusidenke) Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod , lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vl 2010 AÜV:oiden ristitišt oli 313 232 044 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vl 2009 Bagaman Sariden päeksport oli polistiren (21%), hil'voižim da nukleinmuiktused (18%), kala da merenproduktad (11%); toine eksport — mašiništ (3%), kived (3%), parfümerii (3%), keitandsol (2%), käziinstrument (2%), raud da teraz (2%), avtod da likutimiden varapalad (2%), sodalaivad (1%), cement (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Vl 2009 Barbadosan päeksport oli zelläd (10%), kundaližen transportan likkuimed (10%), alkogoližed jomad (9%); toine eksport — rogosahar (4%), cement (4%), söm razvad (4%, margarin tobjimalaz), juvelirižed tegesed (3%), kivivoi (3%), radiopalad (3%), časud (3%), parfümerii (3%), argvoi (1%), sobad (1%), ladimed navigacijan täht (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli himižen tegimišton erazvuitte produkcii — voižimad , glikozidad , polimerizacijan produktad (läz 16%), zelläd (11%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport oli sobad (läz 4%), almazad (3%), raudan da teraraudan lehtesed (2%), londuseline gaz (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Vl 2012 Bolgarijan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 13%), vas'k da sen ühthesuladused (11%), kivivoi (10%), elektromašiništ (läz 10%); toine eksport — raud da teraz (4%), nižu (2%), podsolnušnikan semned (2%), elektruz (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Vl 2009 Bosnijan da Gercegovinan päeksport oli elektruz (8%), sobad (8%), ištmed (6%), alüminii da sen kivend (6%); toine eksport — koks hilespäi, detalid avtoiden täht, maidproduktad , slivad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Vl 2009 Brunein päeksport oli nozoltadud londuseline gaz (53%), kivivoi (44%); toine eksport — sobad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Vl. 1987 Cinin Šihuanan-kaumusen kompleks oli pandud UNESCO :n Mail'man kul'turjäl'gusiden objektoiden nimikirjuteshe ezmäižeks Kitain objektoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 2012 Danijan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd , kivivoi , liha , kala , maidproduktad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe 3 grafkundad da 1 lidn ( Dublin ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vl 335 EME hän pani Likejan Peripatetižen školan alusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Vl 1912, Ezmäižen Marokon Krizisan da Agadiran krizisan jäl'ghe, Marok oli jagatud Ispanijan da Francijan protektoratoihe, a vl 1956 se möst tegihe ripmatomaks kunigazkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vl. 1834 Faradei Maikl sädi «ion»-tärtusen da terminan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Vl 2011 Francijan päeksport oli avtod , jüguavtod da niiden palad (9%), lendimed , punolendimed da kosmine tehnik (8%), likutimed da gazturbinad (läz 5%), zelläd (5%); toine eksport — kivivoi (3%), vin (2%), elektromašiništ , nižu , sagud . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Vl 1000 Gent oli toine lidn Evropas eläjiden lugun mödhe (jäl'ges Parižad ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' pälidnad sirtihe Bakuhu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vl 2012 Indii , Kitai , AÜV da Suvikorei oliba päeksportpartnörikš (eksportan kaks' koumandest valdkundaspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Vl. 238 In Čžen sabuti täuz'igäd i sai ohjandust ičeze käzihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 2012 Irakan päeksport oli toreh kivivoi (84%), toižed torhuzmaterialad (8%); toine eksport — söm da eläb kabjživatišt (5%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Vl 2010 Iranan päeksport oli kivivoi (82%); toine eksport — himižed substancijad (3%), londuseline gaz (2%), polietilen (2%), pähkmed (1%), raudkivend , vas'k , kuld , kourad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Vl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60%), elektromašiništ (13%), medicinižed instrumentad (7%); toine eksport — olud , argvoi , lehmänliha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vl 2014 Ispanii , Saksanma , Francii da Sur' Britanii oliba valdkundan pätorguindpartnörikš (ühtes — eksportan dai importan pol'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik ), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd , furnitur , tomatpast , vin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Vl 2012 Jevpatorijan eläjiden lugu om 106 840 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jevpatorii
Vl 2009 KDT:n päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (35%), toižed metallad (32%), kivivoi (16%), almazad (6%); toine eksport — pumaterialad (2%), elektruz (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vl 2011 Kanberran eläjiden lugu om 358 222 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanberr
Vl 1912 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Vl 2012 Kitai , Japonii , AÜV da Suvikorei oliba pätorguindpartnörikš (ühtes — pol'eksportad dai pol'importad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vl 2011 Kitai da Malaizii oliba pätorguindpartnörikš (eksportan da importan läz koumandest). https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Vl 2012 Kitai oli päühtnii torguindas (Angolan eksportan pol' da importan nelländez). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vl 2012 Krasnodaran eläjiden lugu om 763 899 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnodar
Vl. 213 Li Si-päministr uskotoiti imperatorad poltta kaik kirjad, päiči maižandusen, medicinan da arboindan kirjoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 1866 Lihtenštein tedoti ičeze ripmatomudes Saksanman Ühtištusespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Vl 2012 Litvanma , Venäma , Estinma , Saksanma da Pol'šanma oliba valdkundan pätorguindpartnörikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Vl 1944 Litvanman möst anasti Nevondkundaline Ühtištuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vl 1940 Litvanman okkupirui Nevondkundaline Ühtištuz ; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vl 2012 Luandan eläjiden lugu om 2,825,311 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Luand
Vl. 1813 Läipcigha om sündnu sur' muzikankirjutai Rihard Vagner . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Vl. 237 Lüi Buvei Laon Ain sidoiš oli heittud radospäi da oli oigetud küksushe Sičuanihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 2014 Lüksemburg oli kaikiš elokaz valdkund mail'mas kogosüdäiproduktan ühtele hengele mödhe ( ÜRO :n andmused). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Vl 2015 Maikop-lidnümbrikos elädas 167 353 ristitud (vl 2010 oli 166 540). https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Vl 2012 Makedonijan päeksport oli sobad , teraz ; toine eksport — söm , tabak , avtoiden palad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Vl 2010 Manaman eläjiden lugu om 157,474 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Manam
Vl 2014 Marokon ristitišton endustuz heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vl 2014 Moldovan päeksport [4] oli söndtavarad (26%, sidä kesken jomad da südäiveded ), sobad (22%), mašiništ (14%), vin da tabak (9%), himine produkcii (7%), kanghad (7%); toine eksport oli pühävoi da toižed razvad (3%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vl 2006 Nassaun eläjiden lugu om 210,832 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nassau
Vl 1952 Oslo vastsi Tal'volimpiadan ühtnijoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Vl. 1991 Petroskoihe pästtihe abekirj vepsän kelen pohjoižpaginal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
Vl 2011 Petroskoiš pättihe, miše Ü-kirjamen sijas i ičenaiž-karjalan, i livvin kelil linneb Y. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_keled
Vl 2014 Romanii , Venäma , Italii , Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vl 2012 SAT:an päeksport oli 108 milliardad US$ , se mülüti nenid tavaroid: kuld (12%), raudkivend da raudan ühthesuladused (9%), platin (8%), almazad (8%), kivihil' (8%); toine eksport oli avtod (4%), fruktad (3%), centrifugad (2%), kivivoi (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vl 2012 Saksanman päeksport oli mašinansauvomižen produkcii (läz 25%, sidä kesken erazvuiččed likutimed 4%), avtod (11%), toižed likkuimed da niiden palad (11%); toine eksport oli zelläd (4%), kuld (1%), kivivoi (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Vl 1892 Samar — Uf — Zlatoust — Čeläbinsk raudte tuli lidnha, sidä tegihe Transsiban päten. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Vl 2011 San Marinon päeksport oli sauvondkivi , keramik , nižu , laimad , vinad , lihaproduktad , pumaterialad , lambhan nahkad — kaik US$3,827 mln. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Vl 2005 Sent Džonsan eläjiden lugu om 31,000 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sent_D%C5%BEons
Vl 2007 Serebro eziniba „ Evrovizii “-konkursal, kus pajatiba „ Song #1 “-pajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serebro
Vl 1988 Seul vastsi XX Kezaližid Olimpiadvändoid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Vl 2012 Sevastopolin eläjiden lugu om 344 479 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Vl 2013 Simferopolin eläjiden lugu om 362 366 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Simferopol%27
Vl 2015 Simonetta Sommaruga om prezidentaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Vl 2010 Singapuran päeksport oli kompjuterad , radiopalad, printerad da avtomatad kundaližsijiden täht (kaik — läz 25%), digitaližed mikroshemad (20%), ümbriratud kivivoi (19%), eziauguižed himižed organižsubstancijad (12%); toine eksport — polimerad (4%), kuld , hobed da kalližarvoižed kived (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Vl 2009 Suomenman päeksport oli likutimed da mašiništ (11%), bumag (kirjutamha da painmaha, 10%), TV- da radio oigendimed (6%), pu (material) (läz 6%); toine eksport — elektropalad (3%), laivad da venehed (3%), teraz (3%), cink , nikel' , avtod , zelläd da medicinižed instrumentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%); toine eksport — zelläd (5%), almazad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Vl 2011 Uden Delin eläjiden lugu om läz 295 000 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Deli
Vl 2009 Vaugedvenäman päeksport oli kivivoin tošteksport (34%), söndtavarad ( sagud , maid , argvoi , lehmänliha , sahar , kaik om läz 10%), likkuimed da niiden palad ( traktorad da jüguavtod , 9%), heretused (mineraližed da organižed, 8%), himižen tegimišton produkcii (8%); toine eksport oli sobad (läz 5%), teraz (2%), šinad (2%), vilugoitimed (1%), mebel' (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vl 2012 Venesuelan päeksport oli kivivoi (93%); toine eksport — raudkivend (1%), alüminii , himižed substancijad, maižandusen produktad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Vl 1914 Venäläine imperii, Antantan ühtnijan oldes, tuleb Ezmäižhe mail'manvoinha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 2013 Venäläižes Federacijas oli 15 lidnad, kudambiden eläjiden lugu oli enamb 1 mln eläjad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 2012 Venäman päeksport oli kivivoi da londuseline gaz (45%), kivivoiproduktad (25%), metallad da metalltegesed (8%), himižen tegimišton produkcii (6%), mašinansauvomižen sarakon produkcii (5%); toine eksport — söndtavarad (3%), pu (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 2007 Venäma sai voimuz organizuida Vändoid Soči -lidnas (hot' se om subtropikoiden südäimes). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Vl 1887 Vitebskaha oli sündnu pirdai Mark Šagal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vl 1984 Zenitan vändajad tegihe NSTÜ:n čempionikš, a vozil 2007, 2010, 2011/12 i 2014/15 hö vägestiba Venäman čempionatan. https://vep.wikipedia.org/wiki/FK_Zenit_Piter
Vlada Crne Gore ), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Vlada ) pidab vastust edel parlamentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vladikavkaz ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladikavkaz
Vladimir Narožnii radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 vilukun 16. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vladimir Nevostrujev radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 kezakun 25. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Vladimir Rudol'fovič Solov'jov ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Solov%27jov_Vladimir
Vladimir Semenov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 22. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vladimir Semönovič Visockii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visockii_Vladimir
Vladimir Suškov radab Ohjastusen ezimeheks vspäi 2012 semendkun 14. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Vladimir Tukmakov radab Komin Tazovaldkundan Ohjastusen ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 19. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Vladimir Vladimirovič Putin (2000—2008, 2012—n. a.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEen_valdkundan_p%C3%A4mehed
Vladimir Vol'fovič Žirinovskii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%BDirinovskii_Vladimir
Vladimir Volkov radab tazovaldkundan pämeheks vs 2012 semendkun 10. päiväspäi, Valdkundaline Nevondkund vahvišti händast radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Vladimir alajagase 3 administrativižhe rajonha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Vladimiran tehnologine kolledž om specialižen keskopendusen aluskund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Vladimir kacui verkod i kaiken pagiži ičeze kodiman polhe. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vladimir-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Vladimir ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Vladimir Čibirkin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Vladimir Štigašev radab Nevondkundan ezimeheks vspäi 1992. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Vladivostok ei voind Moskvan kartte tehtas Sevastopolin sebruzlidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Vladivostok sai lidnan statusan vl 1880. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladivostok
Vl 2012 agjad alajagase 402 ümbrikho ( farsi : https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Vlag van Nederland ) om Alamaiden valdkundflag. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamaiden_flag
Vl. 1834 anglialaine fizikan- da himijantedomez' Faradei Maikl sädi nece termin ümbrikirjutamha sihepäi tundmatoman mänijan nägusen ühten elektrodalpäi toižele vezisubstancijan kal't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Vl 1808 anglijalaine himik H. Devi sai magnijad ezmäižen kerdan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Magnii
Vl 1807 anglijalaine himik H. Devi sai natrijad ezmäižen kerdan elektrolizan abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Natrii
Vl 1825 danijalaine himik H. Ersted sai alüminijad ezmäižen kerdan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%C3%BCminii
Vl. 212 edel m.e. Epan-pert'kulun kompleks zavodihe sauda, sigä äi kalližarvoižusid varazihe da äi imperatoran naložnicoid sijazihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl. 206 edel m.e. hänen jäl'gmäine heimolaine, Czi In (surman jäl'ghe Cin' San' Šihuandi — Koumanz' Cinin imperator ), kudamb oli jo vanaks (ei imperatoraks), oli surmitud edhetungijoil Hanin sodavägil, a Cinin pälidn oli muretud heil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl. 221 edel m.e. hän oti imperatoran Cin' Šihuandi-arvnimen da pani Cin'-imperatoriden dinastijan alusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl. 221 edel m.e. hän pani ičeze üksintobmuden Südäikitain kaikel mal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 2011 eksportan da importan mülü oli 726 bln US$, kogosüdäiprodukt — kahthe polenke kerdha alemba (318 bln US$). https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Vl 1919 elokun 19. päiväl Afganistan tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Vl 1960 elokun 17. päiväl Gabon tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Vl 1945 elokun 17. päiväl Indonezii tedoti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vl 1991 elokun 31. päiväl Kirgizstan tedoti ičeze ripmatomut NSTÜ :espäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 1948 elokun 15. päiväl Korejan Tazovaldkundan aluz oli pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Vl 1945 elokun 15. päiväl Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Vl 1991 elokun 27. päiväl Moldov tedoti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vl 1965 elokun 9. päiväl Singapur tedoti ripmatomut Malaizijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Vl 1825 elokun 25. päiväl Urugvai tedoti ičeze ripmatomudes Brazilijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Vl 1991 elokun 31. päiväl Uzbekistan tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Vl 1991 elokun 20. päivän Estinma tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Vl 2010 eläjiden lugu oli läz 4,8 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vl 2014 eläjiden lugu oli 38,5 millionad ristitud (koumanz'kümnenz' koumanz' sija Mal ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vl 2013 eläjiden lugu oli 623 966 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Oslo
Vl 2015 eläjiden lugu oli 28 856 ristitud, a Mariehamnas — 11 447 (40%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahvenanma
Vl 2010 eläjiden lugu oli 7 487 489 ristutud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Vl 2015 eläjiden lugu om 60 205 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleksandrov
Vl 2014 eläjiden lugu om 253,609,643 ristitud (nellänz' mail'mas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vl 2010 eläjiden lugu om 1 227 626 ristitud [2] , sidä kesken 18 vepsläšt [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Vl 1146 eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Vl 863 eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan kuti järed lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Vl 1858 eländpunkt sai lidnan statusad da nügüdläšt nint, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Vl 1782 eländpunkt sai lidnan statusan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Vl 2014 enamba 65% Kazahstanan eläjid oliba kazahlaižed , 21,8% — venänikad , 3% — uzbekalaižed , 1,8% — ukrainalaižed , 1,4% — uigurad , 1,2% — totarlaižed [5] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vl 1812 ezmäine valdkundan Konstitucii oli vahvištadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Vl 1957 fil'mzihe « Kur'ged lendas »-fil'mas i oti sur'kulud satust kinofestivalil Kannoiš , kus tegihe «Apel'sinpu»-premijan laureataks (fil'm-žo hänenke päroliš oti « Kundaline pal'mveza »-premijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Vl 1808 francijalaižed himikad Ž. L. Gei-Lüssak da L. Ž. Tenar saiba puhtast olad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ola
Vl 1817 francižed himikad Ž. Gei-Lüssak da L. Tenar avaižiba boran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bor_(himine_element)
Vl 1581 heinkun 26. päiväl Alamad tedištoitiba ripmatomudes Ispanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Vl 1816 heinkun 9. päiväl Argentin tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Vl 1973 heinkun 10. päiväl Bagaman Sared tedotiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Vl 1946 heinkun 4. päiväl Filippinad saiba ripmatomut AÜV :oišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Vl 1948 heinkun 17. päiväl Konstitucijan ezmäine versii oli vahvištadud (nügüd' Konstitucijan päiv). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Vl 1878 heinkun 13. päiväl Serbii tedoti ripmatomudes Osmanan imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Vl 1990 heinkun 27. päiväl Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vl 1811 heinkun 5. päiväl Venesuel tedoti ripmatomudes Ispanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Vl 1937 hän aji Moskvha kanzanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Vl 1952 hän avaiži Londonas lapsiden terapevtkursad i klinikan, kudambad oliba ezmäižen aluskundan lapsiden tervehtandan psihoanalizan metodal täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Vl 2012 hän ezini " Evrovizii "-konkursal, kus pajati " Euphoria "-pajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lorin
Vl 2012 hän ezini " Evrovizii "-konkursal, kus pajati " Should've Known Better "-pajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samai_Soluna
Vl 2011 hän sai vägestust valičendoiden satuseks (62,46%), radab koumanden strokun (ezmäine strok oli vozil 1985-1990). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Vl. 1891 hän tegihe AÜV :an rahvahanikaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Vl 1723 hän-žo pani Kronštadt-lidnusen alust Kotlin-sarel da nimiti lidnad uden lidnusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Vl 2013 il'mtorguindan satusiden mödhe eksport oli 13,7 mlrd $, import oli 1,2 mlrd $. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Vl 1835 italijalaine himik D. Skaliger ozuti, miše platin om himine element. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platin
Vl 1795 kaik Litvanma tegihe Venälaižen Imperijan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 910 807 ristitud [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 879 566 ristitud [2] , sidä kesken 271 vepsläšt [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas Rahvahankeskeižen valütfondan tedoidusen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vl 2014 kaik oli 143 eländpunktad enamba mi 10 tuhad eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Vl 2010 kaik oli 13 eländpunktad enamba 10 tuh. ristituidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Vl 2011 kaik oli 932 kundad, sidä kesken 871 küläkundad da 61 lidnankundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Vl 2006 kaik oli 16 lidnad da lidnterritorijad enamba mi 30 tuhad eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Vl 2011 kaik oli 65 lidnad enamba mi 14 tuhad eläjidenke valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Vl 2011 kaik oli 40 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Vl 2013 kaik oli 87 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vl 2011 kaik oli 24 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke; ühthemänho om 257 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Vl 2009 kaik oli 138 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Vl 2013 kaik oli 20 lidnad valdkundas enamba mi 200 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Vl 2012 kaik oli 20 lidnanvuittušt eländpunktad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vl 2015 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Vl 2015 kaik om 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Vl 2013 kaik om 107 lidnad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Vl 2013 kaik om 73 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vl 2015 kaik om 12 lidnad enamba 10 tuh. eläjid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Vl 2015 kaik om 31 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vl 2009 kaik om 22 lidnkundad da 252 küläkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vl 2017 kaik rahvaz änestaškandeb pämehen kandidatad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vl 2015 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Vl 2015 kaikutte koumanz' ristit kümnespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Vl 2015 kaikutte kudenz' ristit kümnespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Vl 2015 kaikutte videnz' ristit seičemespäi om lidnalaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vl 2014 kaik valdkundas om 120 lidnad da 115 lidnanvuittušt žilod [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Vl 1986 keväz'kun 3. päiväl Avstralii sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi , sen parlamentan käskusišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Vl 1821 keväz'kun 25. päiväl Grekanma tedoti ripmatomut Ottomanan imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Vl 1861 keväz'kun 17. päiväl Italijan palad ühtenzoitihe ühthižhe valdkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Vl 1990 keväz'kun 21. päiväl Namibii sai ripmatomut Suviafrikan Tazovaldkundaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Vl 1932 keväz'kun 27. päiväl lidnad udesnimitihe Kemerovo:ks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Vl 2005 keväz'kun 24. päiväl rahvahaline kukerduz («tül'panrevolücii») oli Kirgizijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 1991 keväz'kun 31. päiväl tegihe referendum ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vl 2013 keväz'kun 9. päivän järgvaličendad parlamentha oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Vl 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedoti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vl 1960 kezakun 30. päiväl Kongon Demokratine Tazovaldkund tedoti ripmatomudes Bel'gijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vl 1815 kezakun 9. päiväl Lüksemburg tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Vl 2006 kezakun 3. päiväl Mustmägi tedoti ripmatomudes Serbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Vl 1922 kezakun 1. päiväl Oiratan avtonomižen agjan aluz oli pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Vl 1991 kezakun 25. päiväl Slovenii tedoti ripmatomudes Jugoslavijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Vl 1905 kezakun 7. päiväl ripmatomuz om tedotadud Ročinmaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Vl 2013 kezakun 23. päivän järgvaličendad parlamentha oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vl 2012 kezakun 11. päivän parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad ( Bujar Nišani ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vl 1975 kül'mkun 11. päiväl Angol tedoti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vl 1981 kül'mkun 1. päiväl Antigua da Barbud tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Vl 1966 kül'mkun 30. päiväl Barbados tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi , sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii [2] tuli väghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Vl 1991 kül'mkun 13. päiväl Karjal sai nügüdläižen oficialižen nimitusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vl 2013 kül'mkun 30. päiväl Pol pölištui avtokatastrofas , sebranikan avtos. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uoker_Pol
Vl 1975 kül'mkun 25. päiväl Surinam tedoti ripmatomudes Alamaišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Vl 1912 kül'mkun 28. päivän Albanii tedoti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vll. 1723 - 1750 Pühän Homan jumalanpertiš radoi organistan da horan ohjandajan genialine muzikankirjutai Johan Sebastian Bah . https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Vl 2010 786 lidnad oli valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Vl 1948 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Vl 1927 lidnalaižes teatras еzini V.V. Majakovskii runoid lugemas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vl 2015 lidnalaižiden eläjiden pala om 64%. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Vl 1783 lidnan aluz om pandud Venäman Jekaterinan II -imperatornaižen käskön mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 80 tuhad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Vl 2013 lidnan ristitišt oli 404 400 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Vl 1187 lidnusen aluz oli pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Vl 2002 lidn ühtni Mail'man futbolan čempionatas, sen vändoiden ühteks sijišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Seul
Vl. 1834 läksi Hokusain kaikiš tutab tö - grafine serii " Fudžimägen 100 nägud" (" Fugaku sandžurokkei "). https://vep.wikipedia.org/wiki/Hokusai
Vl 1861 maorjanoiktuz om tühjitadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje. https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Vl. 1902-1918 mägel oli Vil'gel'm-kaizeran mägenpä -nimi ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vl 2009 ned jagase 403 ümbrikho ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Vl 1961 nügüdläine Konstitucii tuli väghe (vozil 1975, 1991, 2003 znamasižiden vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Vl 1866 oli avaitud ezmäine naižiden gimnazii, a vl 1874 oli tehtud lekariden tedosebr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vl 2008 oli 8 lidnad enamba 100 tuh. ristitištonke AÜE:oiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vl 2012 oli 9 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 1942 oli ottud murendusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Vl 1996 oli pästtud lühentud Lapsiden Biblii vepsän kelel, nua om kogonaz pästtud vaiše Uz' Zavet (2006). https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Vl 2014 om kolnu 80. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Vl. 1409 om pandud Läipcigan universitetan aluz. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ipcig
Vl 1973 om sänus POLISARIO-front; sen metoks siš aigaspäi om tehnus Päivlaskmaižen Saharan joudutand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vl 2012 parlamentan järgvaličendad oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Vl 2014 prezidentan da parlamentan järgvaličendad oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Vl 2012 päeksport valdkundaspäi oli digitaližed mikroshemad (40%), elektromašiništ da elektropalad (läz 20%), kompjuterad (7%); toine eksport — bananad , kuld , nikel' , sobad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Vlpäi 1953 kül'mkun 3. päivälpäi eländpunkt om lidnan statusanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%27met%27jevsk
Vlpäi 2011 mäneb konstitucižiden dokumentoiden uz' kaclend sädamha ühthišt konstitucišt dokumentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Vlpäi 1993 tal'vkun 25. päivälpäi Piter om olmas Venäman federaližen alištusen lidnaks vn 1993 Venäman Konstitucijan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vlpäi 2008 vhesai 2009 oli naindas Kristannan Lokenke ; jäl'ges Lokenan kaminautad par eriganzi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Vl 862 päivnouzmslavine (Amuižvenälaine) valdkund sündui. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 2013 rahvahanlugemižen mödhe Bosnijan da Gercegovinan ristitišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Vl 2001 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan läz 86% ristitud oliba lidnoiden eläjikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Vl 1862 raudte tuli lidnha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Vl 1918 redukun 17. päiväl Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Vl 1991 redukun 18. päiväl Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomut NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Vl 1830 redukun 4. päiväl Bel'gii tedoti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Vl 1932 redukun 3. päiväl Irak tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Vl 1960 redukun 1. päiväl Kipr tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Vl 1918 redukun 17. päiväl Mad'jaranma sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Vl 1143 redukun 5. päiväl Portugalii tedoti ičeze ripmatomut Leon-kunigahusespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vl 1910 redukun 5. päiväl Portugalii tegihe tazovaldkundaks revolücijan satuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vl 1991 redukun 27. päiväl Turkmenistan tedoti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Vl 1957 redukun 2. päiväl enččen Velikije Lukin agjan rajoniden tobmad palad mülütihe Pskovan agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Vl 1908 redukun 5. päiväl nügüdläine Bolgarii tedoti ripmatomudes Osmanan imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Vl 1979 redukun 24. päiväl nügüdläine Konstitucii tuli väghe (om olmas vn 1989 vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Vl 2010 redukun 23. päivälpäi päministr om Freindel' Stüart , edel sidä vs 2010 semendkuspäi hän oli päministran radon oigendajaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Barbados
Vl 2002 redukun 17. päiväl se om vahvištadud käskuseks Valdkundaližen Suiman ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Vl 1935 redukun 20. päiväl udesnimitihe sidä da vhesai 1992 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Kalmikijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Vl 1958 redukun 4. päivän jäl'gmäine konstitucii (Videnden Tazovaldkundan konstitucii) oli vahvištadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Vl. 1889 redukun 5. päivän saksalaine Gans Mejer-matkadai da avstrijalaine Lüdvig Purtšeller hänen ühtes saiba Kibo-mägenpäd ezmäižen kerdan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vl 2012 ristitišt oli 126,659,683 eläjid [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Vl 2014 ristitišton endustuz redukus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vl 2006 84% ristitištos oliba lidnoiden eläjikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Vl 1707 semendkun 1. päiväl Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses oli allekirjutadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Vl 1910 semendkun 30. päiväl Suviafrikan Ühtištuz sädihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vl 1961 semendkun 30. päiväl Suviafrik sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi da tegihe tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vl 1924 semendkun 9. päiväl lidn sai nügüdläšt nint Vladimiran Leninan todesižen kanzannimen mödhe (Ul'janov), sikš miše hän oli sündnu neche lidnha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Vl 1992 semendkun 16. päiväl se läksi Altajan randan mülündaspäi da sai Mägi-Altajan Tazovaldkund-nimen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Vl 1992 semendkun 16. päiväl sidä udesnimitihe Hakasijan Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Vl 2012 semendkun 2. päiväl valitihe nügüdläšt prezidentad ( Janoš Ader ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Vl. 2003 sen pind oli 2 km². Severdan voz'kümnid tagaze lumesine šapuk näguihe lujas hüvin, a nügüd' se kostub heredas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vl 1926 se oli pen' lidn 9 tuhad eläjanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Vl 859 se sai lidnan statusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%A4nd%C5%BE
Vl 1977 se sai radnikžilon statusad Vladimir-30 -nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Vl 1998 sodakukerdusen onetoi naprind oli. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Vl 1934 sodakukerduz oli Latvijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Vl 1980 sodakukerduz oli valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Vl 1917 sulakul se sai nügüdläižen nimen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Svobodnii_(Amuran_agj)
Vl 2014 sulakun 1. päiväl Kazahstanan Tazovaldkundan ristitišton lugumär. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vl 1982 sulakun 17. päiväl Suren Britanijan parlament vahvišti Konstitucižen Kanadan Akt :an. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kanad
Vl 1893 sulakun 30. päiväl lidnan aluz oli pandud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Vl 2010 sulakun 10. päiväl prezidentižen Tu-154 :n lendimen katastrof ozaižihe Smolenskas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vl 2009 sulakun 16. päiväl terroranvastaine režim oli heittud, ižandusen udessündutamine oli jätkanu. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Vl 1992 sulakun 5. päivän Bosnii da Gercegovin tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Vl 2010 sulakus-kezakus rahvahaline kukerduz oli valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 1647 sädihe ezmäižen Koliman jarmankan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Vl 1990 sügüz'kun 27. päiväl Jakutii tedoti ičeze suverenitetas, i vodhe 1991 tal'vkun 27. päivähäsai sidä nimitihe Jakutijan-Saha Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Vl 1971 sügüz'kun 1. päiväl Katar tedoti ripmatomut Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Katar
Vl 1991 sügüz'kun 8. päiväl Makedonii tedištoiti ripmatomudes Jugoslavijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Vl 1810 sügüz'kun 16. päiväl Meksik tedoti ripmatomudes Ispanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Nikaragua sai ripmatomut Ispanijaspäi , no täut ripmatomut sai vl 1838 semendkun 31. päiväl Keskuzamerikan Federaližen Tazovaldkundan čihodamižen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Vl 301 sügüz'kun 3. päiväl San Marino tedoti ripmatomut Rimalaižes imperijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Vl 1991 sügüz'kun 9. päiväl Tadžikistan tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Vl 1945 sügüz'kun 2. päiväl Vjetnam tedoti ripmatomudes Francijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl gubernatorad valitihe, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (70,41% änid) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl gubernatorad valitihe, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 79,3% änid satusenke da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl järgvaličendad Rahvahandeputatoiden Nevondkundha oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl lidnan pämest valitihe, nügüdläine mer sai vägestust ezmäižel tural (51,37% änid) da radab kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Vl 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz oli valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl tazovaldkundan pämest valitihe järgkerdan, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (50,78% änid) da radab nelländen strokun jäl'geten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Vl 2012 sügüz'kun 26. päiväl uz' prezidentan strok zavodihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vl 1848 sügüz'kun 12. päiväl Šveicarii tegihe de fakto federacijaks (Federativine hartii nomer 1291), edel sidä oli konfederacijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Vl 1991 sügüz'kun 21. päivän Armenii tedoti ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Vl 1964 sügüz'kun 21. päivän Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi , sil-žo päivän nügüdläine Mal'tan Konstitucii vahvištadud (jäl'ghižiden vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Vl 2011 sügüz'kus parlamentan järgvaličendad oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vl 1990 tal'vkun 15. päiväl Adigei läksi Krasnodaran randaspäi , se sai nügüdläižen nimitusen vl 1992 semendkun 16. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vl 1971 tal'vkun 2. päiväl AÜE tedotiba ripmatomudes Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vl 1922 tal'vkun 6. päiväl Irlandii sai dominion -statusan Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vl 1991 tal'vkun 16. päiväl Kazahstan tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ :späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vl 1947 tal'vkun 27. päiväl Konstitucižen Suiman ühtnijad vahvištihe jäl'gmäšt valdkundan Konstitucijad [4] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Vl 2013 tal'vkun 31. päiväl Portugalijan ristitišton endustuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vl 1917 tal'vkun 6. päiväl Suomenma tedoti ičeze ripmatomudes Venämaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Vl 1947 tal'vkun 10. päiväl Uz' Zelandii sai de jure ripmatomut Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Vl 2011 tal'vkun 31. päiväl eläjiden lugu oli 871 952 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Vl 1998 tal'vkun 28. päiväl jäl'gmäine konstitucii oli vahvištadud parlamental sen-žo voden redukun 21. päivän kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vl 2011 tal'vkun 4. päiväl järgvaličendad Käskusenandajha Suimha oliba. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vl 2015 tal'vkun 28. päiväl 5000-nz' kirjutuz om sätud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_Vikipedii
Vl 1991 tal'vkun 26. päiväl ripmatomuz linni täudeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vl 1937 tal'vkun 29. päiväl valdkundan Konstitucii ( irl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vl 1991 tal'vkun 25. päiväl valdkund erištui täuzin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Vl 1903 tal'vkun 28. päiväl žilo sai lidnan statusan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Vl. 2003 tedomehed löuziba: sulatadud lav om 400 metrad Kibo-mägenpän krateran pindalpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vl 1922 tedotadas NSTÜ:n sädandas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 1929 uhokun 11. päiväl Vatikan sai ripmatomut Italijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vatikan
Vl 1818 uhokun 12. päiväl Čili tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vl 1613 uz' car' valičese, kudambaks Mihail Romanov tegese. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl. 1788 vagonuzid näguihe Petroskoiš , Aleksandrovan tegimes, vl. 1810 — Zmeinogorskan kaivudes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Vl 2009 valdkundan päeksport oli avtod da niiden varapalad (16%), jüguavtod da sauvondmašinad niiden varapaloidenke (12%), laivad da venehed (11%), kundaližen transportan likkuimed (6%); toine eksport oli polietilen (1%), elektroveim (1%), margarin (1%), sobad (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Vl 2011 valdkundan päeksport oli elektromašiništ da mašinad (12%), raud da teraz (11%), pu (material) (7%); toine eksport oli zelläd (4%), sobad (3%), toižed metallad da tegesed niišpäi (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Vl 1380 venälaine Donan Dmitrii (Dmitri Donskoi) -ruhtinaz vägestab Mamai-hanan voinväged Kulikovo-toras. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 1612 venälaine ratnikišt, kudamban ezinenas Minin da Požarskii oma, vägestadas pol'šalaižid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 1801 vilukun 1. päiväl Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses oli allekirjutadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Vl 1984 vilukun 1. päiväl Brunei sai ripmatomut Sures Britanijaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
Vl 2014 vilukun 1. päiväl Kazahstanan Tazovaldkundan ristitišton lugumär agjoiden, lidnoiden, rajoniden, rajonkeskusiden da žiloiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vl 2014 vilukun 1. päiväl Kazahstanan Tazovaldkundan ristitišton lugumär etnosiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vl 2014 vilukun 1. päiväl Kirgizijan ristitišton etnine mülükund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Vl 2014 vilukun 1. päiväl Novosibirskan ristitišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
1,0 1,1 Vl 2014 vilukun 1. päiväl Rostovan agjan ristitišton lugumär. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Vl 1993 vilukun 1. päiväl Slovakii sai ripmatomut Čehoslovakijan čihodamižen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Vl 2012 vilukun 13. päiväl Valdkundaližen Nevondkundan ezitajad vahvištihe sidä-žo tazovaldkundan pämest kahtendeks strokuks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vl 1812 voin («Tatanmaine voin») zavodiše Napoleonižen Francijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad ( mad'j. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Vl 2015 ühthemänho om 915 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vl 1976 ühthine Vjetnaman valdkund udessündutihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vl 2009 Čilin päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (52%), kala (6%), fruktad (6%); toine eksport oli pucellüloz (5%), vin (3%), kuld (2%), toižed metallad (2%). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Vl. 2002 Čžan Imou fil'mzi « Vägimez' »-fil'm satusetoman rikojan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vl 1954 žilo sai lidnan statusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Vn 2010 Angolan Konstitucijan mödhe, parlamentan ezipartijan lider tegese prezidentaks avtomatižikš videks vodeks, ezipartijan nimikirjutesen nomer kaks' — varaprezidentaks, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vn 2001 Grekanman Konstitucii Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Vn 2014 Tal'volimpiadas ühtniba 88 valdkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Vn 2010 Venäläižen Federacijan rahvahanlugemižen andmusiden mödhe Karjalas eläb 643 548 ristitud [3] (neche rindataden, 2002 voden rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 716 281 eläjad) 3,81 rist./km² eläjiden kesktihedusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazanin eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Vologdan agjas om 15 lidnad, 9 lidnanvuittušt žilod da 8006 küläd (niišpäi 2131 oma kaikenaigaižeta ristitištota). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 065 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Vn. 220 augotaden oli 5 ajod severz' tuhad kilometrad kaikutte ajo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Vn 2005 jäl'ghe alajagoihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe [2] Baškortostanan Tazovaldkundas elädas 4 072 102 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 214 390 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 795 409 ristitud [2] , sidä kesken 82 vepsläšt [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 269 601 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Vn 2013 keväz'kun 20 päiväspäi — Bangladešan prezidentan velgusiden oigendai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hamid_Abdul
Vn 1648 kezakus Semen Dežnev -edelmatkai sebranikoidenke läksi ujuden Jarmongaspäi matkata Čukotkan pol'sares ümbri. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Vn 2011 rahvahanlugemižen aigan 6,8% ristituid nimitihe ičtaze religijatomikš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vn. 2001 rahvahanlugemižen andmused: etnižuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 503 501 ristitud [2] , sidä kesken 24 vepsläšt [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, eläjiden lugu om 527 612 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba ortodoksižen jumalankodikundan uskojad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, läz 84 procentad eläjid oma ortodoksižed hristanuskojad , 10% — islamanuskojad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vn 2013 tal'vkun 23. päiväl hän da Alöhina oma pästtud arestan alpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolokonnikova_Nade%C5%BEda
Vn 1995 tal'vkun 14. päivän Deitonan kožundkirjutesiden mödhe Bosnii da Gercegovin om tedištoitmatoi protektorat Horvatii - da Serbii -susedvaldkundoiden gegemonijan elementoidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Vn 1917 uhokul revolücii zavodiše («Uhokun revolücii»), kudamb tühjitab monarhijad i tegeb Venäman tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vn 2014 vilikun 1. päivän Slovenijan ristitišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Vn 2012 Šveicarijan ristitišton endustuz — Šveicarijas om 8 mln eläjid. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Voblad pütas Alavolgal kevädel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Voblan piskud mugažo lähttas merhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Vobl om Kaspijan meren endemik . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Vobl om lihansöi kala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Vobl tal'vdub meres. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vobl
Vodel 1938, Avstijan anšlüsan jäl'ghe, Freidoiden kanz oli ottud arestal alle, i Anna tatanke pigai taci Venan kerdhaks i tuli elämaha Londonha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Vodel 1862 Kaunas sidotihe raudtel Venäman da Saksanman pälidnoidenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Vodel 1441 Kaunas ühtni Hanza-ühtištushe, i XVI voz'sadan augotišes se oli jo ühten Litvanman kaikiš elokahambiš lidnoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Vodel 1952 Kezaližed Olimpižed vändod oliba Hel'sinkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Vodel 1960 Kezaližed Olimpižed vändod oliba Rimas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Vodel 1871 Minsk sidotihe raudtel Moskvaha da Varšavaha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodel 1807 Napoleon udessünduti Pol'šan valdkundan — Varšavan gercogkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodel 1795 Pol'šanma jagadihe paloihe, kudambad tegihe Prussijan , Avstrijan da Venäman territorijoikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodel 1999 Pol'šanman oma 16 sodaveikundad, 379 povätad (65 lidnalaižed da 314 külähižed povätad, pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anman_administrativi%C5%BE-territorialine_jagand
Vodel 1980 Rürik Lonin zavodi ezmäižen opeta lapsile vepsän kel’t Šoutjärven školas, hot’ ei olend-ki opendajan. http://www.juminkeko.fi/lonin/index_vep.html
Vodel 1809 Suomenma üntni Venäläižhe imperijaha da vodel 1812 tegihe Suomenman Suren ruhtinazkundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Vodel 1815 Venan kongressan pätandoiden mödhe sen suremb pala tegihe möst Venälaižen Imperijan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodele 2016 elemental ei völ ole nimed, sikš se kuctas pordaigaližeks Ununtrii-nimeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ununtrii
Vodele 2013 kaik om 8 avaitud izotopad 266, 268, 270, 274-278 atommassanke; izomärid ei löudnus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Vodele 2015 kaik om 6 avaitud izotopad 284-289 atommassanke, izomärid ei ole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6rovii
Vodele 2014 kaik om 12 avaitud izotopad 252...262 da 266 atommassanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lourensii
Vodele 2010 kaik om 13 avaitud izotopad da 3 izomärad 255...263, 266...268 da 270 atommassanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Vodele 2010 kaik om 11 avaitud izotopad da üks' izomär 260-262, 264-267, 270-272 da 274 atommassanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 628 116 ristitud [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEevsk
Vodel 2014 eläjiden lugu om 1 744 665 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Budape%C5%A1t
Vodel 1758 heitihe polknikan činas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Vodel 1759 hän om nainu Martal Dendridžal Kastisal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Vodel 1833 hän zavodi rata lekarin Kajaaniš. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Vodel 1991 i 1994 vozil läksiba Nina Zaicevan i Maria Mulložen vepsänkeližed openduzkirjad 2., 3.-4. klassoile. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkoppikirjat_vep.html
Vodel 1499 lidn sai Magdeburgan oiktusen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodel 1870 lidn sidotihe raudtel Piterihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Vodel 1995 läksi Nina Zaicevan i Maria Mulložen ezmäine Vepsä-venä-vepsläine vajehnik. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksanakirjat_vep.html
Vodel 1938 mina vuus’o en tenu venäkel’t i läksin ezmäižehe klassaha Kaskezleižhe školha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Vodel 2009 om tulnu Nina Zaicevan i Olga Žukovan Venä-vepsläine abupaginkirj. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksanakirjat_vep.html
Vodel 2007 paindihe Nina Zaicevan i Maria Mulložen Uz’ venä-vepsläine vajehnik. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulksanakirjat_vep.html
Vodelpäi 1701 Kaunas oli Venämas (möhemba — Venäläižes Imperijas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaunas
Vodelpäi 1242 Minsk oli Litvanmas (möhemba — Sures Litvanman Ruhtinazkundas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodelpäi 1793 Minsk oli Minskan gubernijan pälidnan Venäläižes Imperijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodelpäi 1991 Minsk — ripmatoman Vaugedvenäman pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodelpäi 1025 Pol'šanma om kunigahuz, a vodel 1569 se ühtni Surenke Litvanman ruhtinazkundanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodelpäi 1876 — Venäman Imperatorižen Tedoakademijan arvostuzakademik. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Vodelpäi 1920 se om rimpmatoman Suomenman pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
Vodelpäi 1853 — suomen kelen da literaturan professor Hel'sinkin universitetas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Vodelpäi 1862 surmhasai eli Sammatti-kodiküläs. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6nnrot_Elias
Vodelpäi 1941 vodehesai 1944 rajon oli anastadud Suomenman sodavägil (voinvägil). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Vodelpäi 1919 vodehesai 1991 se oli Vaugedvenäman Nevondkundaližen Socialistižen tazovaldkundan pälidnan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vodelpäi 1994 (vodhesai 2005, municipaližhe administrativižhe reformhasai) Änižröunan (Änižrandan) rajonan suvipol' oli mülütadud Vepsän rahvahaližhe volost'he . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vodel 1752 sai jäl’gestuseks Maunt-Veronan pertid, necel-žo vodel tuli kolonialižhe rahvahaližhe armijaha da ühtni Seičemevoččehe sodha francijalaižid i indejecoid vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_D%C5%BEord%C5%BE
Vodel 2008 suren finno-ugrilaižiden rahvazezitajiden kongressan ramiš paindihe Zinaida Strogalščikovan kirj vepsläižiden polhe, mitte kätihe vepsän-ki kel’he. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Vodel 1959 tat koli. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Vodel 1787 tuli vägehe AÜV:oiden konstitucii, a vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb lujas röunati ohjastusen valdoiktused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vodel 1989 vajehtused politižes da ekonomižes sistemiš tegihe Pol'šanman demoktatižeks valdkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodel 2012 vedetas vepsän kul’turvoz’ jo koumanden kerdan. http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Vodel 1956 Änižröunan (Änižrandan) da Šoutarven rajonad oma ühtenzoittud. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Vodenkeskeine il'man lämuz om +10,4°C. Paneb sadegid 450 mm vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Vodenkeskeine sadegiden norm om läz 1400 mm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Voden kesklämuz' om +6,7 grad., uhokun -2,8 da heinkun +17,9 grad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Voden kesklämuz om +8°C, uhokun -1...-7°C da heinkun +18...+24°C. Vozne keskpainuz om 760 mm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Voden keskmäine lämuz om 0...+5°C alangoiš, mägil — -6°C. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Voden 1993 konstitucijan mödhe Venälaine Federacii om federativine valdkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEen_Federacijan_subjektad
Voden lophusai jäb 84 päiväd. https://vep.wikipedia.org/wiki/8._reduku
Voden 2013 uhokun surembaižes tetabas palatomas lugus om 17,425,170 decimališt lugud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Palatoi_lugu
Vodes oleleb 7 tuhad penid manrehkaidusid (penemb 4 ballad) da üks' vulkanan lavanheitand. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vodes paneb sadegid 450 mm lodehes da 350 mm suvipäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Vodespäi 1935 Moskvan metropoliten radab pälidnas (vl 2015 om 12 jonod, 197 stancijad, 329 km raudted). https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Vodespäi 1956 Pariž om Riman üks'jäine sebruzlidn ( «Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine» ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Vodespäi 1871 Vašington, Džordžtaun da toižed rajonad oma ühtenzoittud Kolumbijan federaližhe ümbrikho (anglijan kelel: https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Vodespäi edel m. e. - Makedonižen Aleksandran kazvatai da opetai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Vodespäi 1960 todas mecsigoid da kosulid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vodes päliči töndui Sur’ voin. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Vodes 2004 semendkun 1 päiväspäi Pol'šanma om Evropan Ühtištusen ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vodhe 1993 tal'vkun 25. päivhäsai nimitihe Dagestanan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Vodin kel' om vodin rahvahan kel', kudamb mülüb Baltijan meren suomalaižihe kelihe . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Vodin keles om nell' paginad, no nügüd' elegiš om vaiše üks' niišpäi (päivlasmaine). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodin_kel%27
Vodk ( hoik , hoikaine ) ( ven. водка ) om väghine alkogoline jom . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vodk
”Voib-ik däda öks?” http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Voib-ik elokaz sada igähižen elon? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Voib-ik otta stolaha nähte? http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Voib-ik sobatan tehta mehid tervhikš? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Voib-ik sobatan tehta tervhikš? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Voib-ik sobatan tervehtoitta mehid? http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Voib-ik völ midä-se ližata? http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Voib olda miččespei toižes posadaspei mänd’he ičeze azjid möto i tuud’he lebule. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Voib sada vastkarine vastuz. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Voib sanuda enamban: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Voib säta ionad himižel vai fizižel mahtusel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ion
Voib sättutoittas vaiše jäl'ges kontaktad vedenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Muil
Voib vastata kondjid , il'besid , jänišid , mägrid , reboid da händikahid . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Voik mahapanendan päiväl. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Voinahassai toskeltihe vaise paginata kinod. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
”Voinal”, – sanub mam. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Voinal, tedan, protiv miid vojujib”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Voinan formaližen augotišen tegosün oli Francan Ferdinandan rikond, kudamban tegi Gavrila Princip — serbijalaine student, kudamb ühtni "Mlada Bosna"-terroristižhe organizacijaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Voinaspäi pördihe enččele radole. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Voin om voin. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Voin (vai soda ) om azekaz konflikt politižiden ühtnikoiden ( valdkundoiden , heimoiden , gruppiruindoiden) keskes, konz üks' opponentoišpäi naprib tartuloita (навязать) ičeze politižen pozicijan toižele vägivaldan abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Voin
Voin vedihe 4 vot, 3 kud i 2 nedalid, sen aigan 12 mln mehid koliba, 55 mln oliba satatadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ezm%C3%A4ine_mail%27man_voin
Voi teid! http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Vol'fram ( W ) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Vol'framal oma korrozijanvastaižed ičendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Vol'framan palaižed ühten kubsantimetran kohtha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, sidä ei voi löuta joudjas olendas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Vol'fram om lujas seižui himišt painust vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%27fram
Volg ( Volg-jogi ; ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Volg
Volgan-Baltijanmeren vezite ühtenzoitab Moskvan da Piterin . https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Volgan-Baltijanmeren vezite ümbärdab Vaugedjärven randad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Volgantagaine rajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
Volgha langenijad sured ližajoged oma Vetlug , Pen' Kokšag , Sur' Kokšag da Ilet' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Vologdalaine kirjutai Anatolii Petuhov, kudamb jo 1980-vozišpäi om tutab kut üks’ parahimiš venän kelel kirjutajišpäi, no hänen jure4d oma vepslaižed. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Vologdan agjan Käskusenandajan Suiman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan gubernatoran oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan kahtenz' Päkäskuz [1] om vahvištadud vl 2001 redukun 3. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sil-žo vodel redukun 18. päiväl da om väges tähäsai äiluguižiden vajehtusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan kukhad läz Moločnoje-küläd (Vologdan lodehline ezilidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan kul'tur. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan käskusišt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan pind om jagadud Vauktan , Baltijan da Kaspijan meriden basseinoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agjas om 2 lidnalašt ümbrikod da 26 municipališt rajonad (ümbrikod). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agj om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agj om olmas vl 1937 sügüz'kun 23. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agj sijadase Päivnouzmaižes Evropan tazangištos , mecakahad kukhad oma enambuses sen londuzkuviden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologdan agj venälaižes pressas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vologd-lidnan administracijan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Vologd-lidnan sebruzlidnad Vologd-lidnan administracijan oficialižes portalas (vologda-portal.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Vologd seižub ühtennimižen jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Vologd ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Volostin keskusen oli Šoutarv . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Volžskii-lidnan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Volžskii-lidnan administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Vorkut-lidnan administracijan informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Vorkut sijadase igähižen rougun zonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Vot, vot tulob aig kartofinoiden i ovoščiden uberind. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Voz'sadan 19. lopus mustburan reboin sugu oli sätud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Voz'sadassai 13. lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Voz'sadoiden joksten Vil'nüs oli Litvan Suren Ruhtinazkundan pälidnaks, vspäi 1569 ( Lüblinan unii ) — Pol'šan valdkundan -ki. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Voz'sadoil 18.-20. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Voz'sadoil 14.-15. meiden erad Komin territorii mülüi komilaižiden nacionaližhe Sur' Perm' -valdkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed -heim oti kävutamižhe nenid maid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Voziden 2002 da 2010 rahvahanlugemižiden mödhe eländpunktoiden lugumär Venämas jagoihe ninga: https://vep.wikipedia.org/wiki/El%C3%A4ndpunktad_Ven%C3%A4mas
Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Vozik — pen' üks'voz'ne kala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Vozil 1940-1945 Alamad oliba okkupiruidud Saksanmal Toižen mail'man sodan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Vozil 1943-1957 Karačajan avtonomijad ei olend olmas, karačailaižid panihe deportacijan alle. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Vozil 1438-1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Vozil 1438-1552 Kazanin hankund oli tazovaldkundan territorijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Vozil 1940-1991 Latvii oli Nevondkundaližen Ühtištisen palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Vozil 1941 — 1944 Litvanman okkupirui nacional-socialistine Germanii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vozil 2003-2007 Marokon ekonomik kazvoi parembil tempoil, mi regionan toižed valdkundad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vozil 1924-1991 Moldov oli NSTÜ :n palaks: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vozil 1581-1640 Portugalii oli Ispanijan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vozil 910 - 1348 Pskovan ruhtinazkund oli, se mülüi Uz'lidnanmaha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Vozil 1348-1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Vozil 1918—1922 — Rahvahanikoiden soda , kudambas bol'ševikad vägestadas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vozil 1936-1939 Rahvahanikoiden soda oli Ispanijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Vozil 1814-1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Vozil 1160-1521 Räzan' oli Suren Räzanin ruhtinazkundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Vozil 1127-1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Vozil 1957-1975 Soda Vjetnamas oli, tetab kuti Toižen sodan Indokitaiš pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vozil 1918-1929 Sur' Ustüg oli Pohjoižen Dvinan gubernijan administrativižeks keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Vozil 1238-1341 Suzdal' oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Vozil 1939-1940 Tal'vsodan aigan se oli pandud mantazole. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Vozil 1364-1474 Ustüg oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Vozil 1904 — 1905 Venälaiž-Japonine soda oli Venäman da Japonižen imperijoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Vozil 1918-1920 Venäman rahvahanikoiden sodan aigan Omsk oli Venäman valdkundan da Vauktan Gvardijan likundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Vozil 1941—1945 — Venäman ühtnemine Toižhe mail'manvoinha («Surhe Tatanman voinha») Saksanmad vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vozil 1157-1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Vozil 1971-1997 — Zajiran Tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vozil 1943-1957 avtonomijad ei olend olmas, kalmikalaižid panihe deportacijan alle. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Vozil 2008 da 2014 Kaikenvenälaižen školopenikoiden olimpiadan venäkel'tme lopimetap oli neciš lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Vozil 1606-1684 da 1697-1724 Lüksemburg oli Ispanijan valdas, vozil 1684-1697 da 1794-1815 — Francijan valdas, a vozil 1714-1794 — Avstrijan valdas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Vozil 1923-1940 da 1956-1991 sen nimi oli Karjalan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund, vozil 1940-1956 — Karjalaiž-Suomen Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vozil 1950-1959 ei olend väges valdkundan ühtmuden udessündutamižen aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vozil 1924-2016 lidnan nimi oli Artömovsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Art%C3%B6movsk_(Doneckan_agj)
Vozil 1743-1781 lidn oli Isetin provincijan keskuseks, vozil 1804-1919 mülüi Orenburgan gubernijha . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Vozil 1892—1900 läz Vitebskad eli pirdai Il'ja Repin . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Vozil 1784-1922 nügüdläižen Karjalan territorii mülüi Anuslidnan agjaha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Vozil 1920-1939 oli Pol'šanman lidnan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Vozil 1795-1918 oli Venäman lidnan Vil'na -nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Vozil 1917 — 1918 oliba tehtud vaiše 20 mašinad. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
Vozil 1905—1907 oli ezmäine venäläine revolücii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vozil 1975-2002 rahvahanikoiden soda oli valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vozil 1991-1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vozil 1979-1990 rahvahanikoiden soda oli valdkundas kontras:oid vaste. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Vozil 1992-1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii -territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vozil 1991-1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii -territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vozil 1935-1989 sen nimi oli Kirovabad . https://vep.wikipedia.org/wiki/G%C3%A4nd%C5%BE
Vozil 1780-1924 sen nimi oli Simbirsk . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Vozil 1963-1998 sen nimi oli Špakovskoje-külä . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Vozil 1938-1957 sen nimituz oli Čkalovan agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Vozil 1350-1392 se oli Alalidnan da Suzdalin ruhtinazkundan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Vozil 1712-1769 se oli muretud da tactud sodoiden Turkanmanke tagut, sid' saudud möst. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Vozil 1936-1991 sidä nimitihe Komin Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks, vozil 1991-1993 — Komin Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Vozil 1936-1993 sidä nimitihe Pohjoižosetijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Vozil 1992-1999 tazovaldkund oli ripmatoman de fakto, se eli läbi kahtes sodas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Vozil 1999-2009 tazovaldkund oli «terroranvastaižen operacijan» zonaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Vozil 1948-1990 valdkundaline aparteidan režim oli olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vozil 1944-1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vozil 1960-1964 valdkundan nimi oli Kongon Tazovaldkund , sid' vajehtihe erištamha susedližes Kongon Tazovaldkundaspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Vozil 1940-1946 valdkundan territorii oli Japonijan okkupacijan al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vozil 2003-2011 valdkund oli alištunu AÜV :oiden sodavägile. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Vozne keskpaineh om 744,8 mm., kesknepsuz — 78 %. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vrhovni sud ) om käskuzkundaližen tobmuden pä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vroclav ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vroclav
Vs 2014 elokun 13. päiväspäi Rodni Uil'jams om jenaral-gubernatoraks, nügüdläine päministr om Gaston Braun (vl 2014 kezakun 13. päivälpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Antigua_da_Barbud
Vs 2010 elokuspäi Dezi Bauterse om prezidentaks, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Vsevolod Arabadži: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vezi
Vs 2013 keväz'kun 27. päiväspäi Adrian Hasler om nügüdläižeks päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Vs 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Kosönkov radab rajonan da sen administracijan pämehen. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Vs 2013 keväz'kun 10. päiväspäi Jevgenii Vladimirovič Šaškin om valitud i radab rajonan da sen administracijan pämehen, Ühthine Venäma -partijan ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Vs 2014 keväz'kun 31. päiväspäi Manuel' Val's om ohjastusen pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Vs 2014 keväz'kus 17. päiväspäi Sevastopol'-lidnan Käskusenandai Suim om regionan käskusenandai tobmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sevastopol%27
Vs 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 6 municipaližhe ühtnikha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi Antoniu Košta om päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vs 2013 kül'mkun 20. päiväspäi Irakli Garibašvili om päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Vs 2015 kül'mkun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii om olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Vspäi 1973 Danii om EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz alajagase 5 agjaha (regionha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vspäi 1994 Dublinan lidnterritorii (angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dublin
Vspäi 2013 Erna Solberg radab päministran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Vspäi 2004 Estinma om EÜ :n da PAKO :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Vspäi 2004 EÜ :n da PAKO :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
Vspäi 2004 EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mal%27t
Vspäi 1949 Francii om PAKO :n ühtnii (vozil 1966-2009 ei ühtnend sodavägil), vspäi 1957 EÜ :n ühtnii sen alusenpanijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Vspäi 1949 Lüksemburg om PAKO :n ühtnii (üks' alusenpanijaks). https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Vspäi 1855 — Lüksemburg-valdkundan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Vspäi 780 Marokon ohjasti Idrisidoiden dinastii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vspäi 1991 Moskv om nügüdläižen Venäman pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Vspäi 2004 PAKO :n ühtnii om, vspäi 2007 — EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Vspäi 1949 PAKO :n ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958 EÜ :n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Vspäi 2005 Petergof om tedolidnan statusanke, ezmäine mugoine Venämas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Vspäi 1992 RVÜ :n Parlamentoidenkeskeižen assamblejan sijaduz om Tavrine pert'kulu . https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vspäi 1994 SAT alajagase 9 agjaha (provincijha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vspäi 2010 Sapsan-jonused ühtenzoittas lidnad Piterinke Moskvan kal't. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Vspäi 2004 Sergei Lavrov radab röunantagaižiden azjoiden ministran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Vspäi 2015 «Tul-lidn»-municipaline ühtnik alajagase 5 territorialižhe ümbrikho: https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865-1919 — Ufan gubernijan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Vspäi 2008 Venälaižen Federacijan Konstitucine käskuzkund sijadase Piteriš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Vspäi 1939 Vil'nüs tegihe Litvanman Tazovaldkundan pälidnaks ( Kaunasan jäl'ghe), sidä kesken vozil 1940-1991 NSTÜ :n mülündas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Vspäi 1997 element nimitase Meitneran Lizan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meitnerii
Vspäi 1997 element om nimitadud Boran Nil'san muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Borii
Vspäi 1997 element om nimitadud Dubn -lidnan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dubnii
Vspäi 2010 element om nimitadud Kopernikan Nikolajan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kopernicii
Vspäi 1997 element om nimitadud Rezerfordan Ernestan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rezerfordii
Vspäi 2004 element om nimitadud Röntgenan Vil'hel'man Konradan muštoks. https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenii
Vspäi 1997 element om nimitadud Saksanman Hessen -man mödhe, Darmštadt oli sen keskaigaižeks pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hassii
Vspäi 1997 element om nimitadud amerikalaižen Siborgan Glennan (1912-1999) oiktastuseks hänen elon aigan völ. https://vep.wikipedia.org/wiki/Siborgii
Vspäi 1928 elokun 13. päiväspäi sidä nimitihe Adigejan avtonomižeks agjaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vspäi 2009 kaik om 156 lidnad valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vspäi 2004 kaik rahvaz valičeb valdkundan prezidentad da varaprezidentad videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vspäi 1901 kaikuččes vodes Nobelän komitet sädab ištundoid lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stokhol%27m
Vspäi 1954 kaks' Vjetnamad oli — Pohjoine da Suvine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Vspäi 1932 keväz'kun 2. päiväspäi sidä nimitihe Oirotan avtonomižeks agjaks, vspäi 1948 vilukun 7. päiväspäi — Mägi-Altajan avtonomižeks agjaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Vspäi 1796-1928 lidn oli ühtennimižen gubernijan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Vspäi 1934 lidn om tetab nügüdläižen nimenke, nimitadud Kirovan Sergein oiktastuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Vspäi 1984 metro radab lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Vspäi 1959 metro radab lidnas (vl 2012 43 km pitte, 4 jonod, 55 stancijad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lissabon
Vspäi 1985 metro radab lidnas (vl 2016 om 2 jonod, 14 stancijad, 18,8 km raudted). https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Vspäi 1992 metro vai pigatramvai sauvose lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Vspäi 1955 neitraline valdkund om, vspäi 1995 — EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Vspäi 1993 ohjastuz vedab privatizacijan politikan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Vspäi 2004 om EÜ :n da PAKO :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Vspäi 1957 om EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Vspäi 1957 om EÜ :n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Vspäi 1973 om EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vspäi 1949 om PAKO :n ühtnii (alusenpanijaks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Vspäi 1949 om PAKO :n ühtnii (sen alusen aigalpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Portugalii
Vspäi 2009 om PAKO :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Vspäi 1955 om PAKO :n ühtnijaks (päivlaskmaine pala), vspäi 1958 om üks' EÜ :n alusenpanijaks da sen ühtnijaks (mugažo päivlaskmaine pala). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Vspäi 1982 om PAKO :n ühtnijaks (vaiše politižikš), vspäi 1986 om EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Vspäi 2012 päministran radnikust eile olmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vspäi 1978 rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Vspäi 1988 raudbetonsild ühtenzoitab Ankudink-jogen randad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Vspäi 1727 sen nimi lähevenujan žilonke oli Oranijenbaum (ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Vspäi 1971 se radab kaiken regionan hüvüden täht, sen rahvahaližiden puištoiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Vspäi 1855 se tegihe Nikaraguan pälidnaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Managua
Vspäi 1926 sidä jagoihe kahthe erižhe avtonomižhe agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Vspäi 2014 sulakun 2. päiväspäi Karim Masimov om päministraks (jo oli vozil 2007-2012). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Vspäi 2011 tal'vkun 4. päiväspäi Zoran Milanovič om päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Vspäi 1957 udessündutihe ühthižen Karačajan da Čerkesijan avtonomižen agjan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Vspäi 2015 uhokun 18. päiväspäi Kirill Gaburič om päministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Vspäi 1989 uz' civiline Omsk-Födorovk-lendimport saudas vajehtamha vanhad lendimportad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Vspäi 1972 valdkundan pämez' om Margrete II -kunigaznaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vspäi 2013 valdkundan pämez' om Villem-Aleksandr -kunigaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaližen ohjastusenke: https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
Vspäi 2004 valdkund om PAKO :n da EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Vspäi 1952 valdkund om PAKO :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Vspäi 1999 valdkund om PAKO :n ühtnijaks, vspäi 2004 om EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Vspäi 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Vspäi 1944 vhesai 1997 lidnan nimi oli Petrodvorec (ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petergof
Vspäi 1940 vhesai 1957 sen nimi oli Molotov . https://vep.wikipedia.org/wiki/Perm%27
Vspäi 1999 Čehanma om PAKO :n ühtnii, vspäi 2004 — EÜ :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Vspäi 1991 žilo tegihe lidnaks nügüdläižen nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Vs 2014 redukun 20. päiväspäi Indonezijan nügüdläine prezident om Džoko Vidodo (sai 53,15%), varaprezident om Jusuf Kalla . https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om EÜ :n ühtnijaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovenii
Vs 2012 semendkun 8. päiväspäi päministr om Perri Kristi , hän jo oli valdkundan päministran vozil 2002-2007. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bagaman_Sared
Vs 1949 sulakun 4. päiväspäi Danii om PAKO :n ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Danii
Vs 1979 sulakun 1. päiväspäi Iran om olmas tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Vs 1979 sügüz'kun 21. päiväspäi Angolan prezident om Žoze Eduardu duš Santuš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha nügüdläižen nimenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Vs 2011 sügüz'kuspäi prezident om Toni Tan . https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Vs 1993 tal'vkun 12. päiväspäi sidä nimitadas Altajan Tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Vs 1988 uhokun 25. päiväspäi nügüdläine Konstitucijan versii om väges, se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1987 redukun 28. päiväl (93% oli «za»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Vs 1901 vilukun 1. päiväspäi Avstralii tegihe Suren Britanijan dominionaks da zavodi ičeze formiruind valdkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstralii_(valdkund)
Vs 2014 vilukun 27. päiväspäi Daniel' Ona Ondo radab päministran. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Vs 2010 vilukun 19. päiväspäi Pätigorsk om Pohjoižkavkazan federaližen ümbrikon pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Vs 2014 vilukun 1. päiväspäi ei pida vizoid ajelemha Venäman da Suvikorejan keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
Vugonk — mecan ajand jogedme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Vuivod päčilaudanke (-doidenke) da torv . https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Vul'gat om Biblijan latinankel'ne kändmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Vul'gat om Biblijan latinankeline kändmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vulgata
Vulikun 5. päiv, 14:49, «Vorkutkivihil'»:en äižiruine pert' polärižen ön aigan, arhitektor om Šipkov A.I. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
Vulkan mülüb täuzin Kilimandžaron rahvahaližhe puištho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vulkan om läz konusanvuitte, kogoneb koumiš päižiš mägenpäišpäi — sambnužiš vulkanoišpäi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Vulpes vulpes Sevin.ru-saital. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Vulpes vulpes , venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Vuvod — bembel'üläh päčin südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
V (v) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/V
Väges kondjad puhu ed lenda. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Vägestusen päiv ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4gestusen_p%C3%A4iv
Vägisportladud Vologdan agjas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Vähemb aigad — vähemb abidad, enamb aigad — enamb abidad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aig
Väkam voinha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vändai vin om vin hil'nikan dioksidanke, kudamb tegeb sidä šihaidajaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ndai_vin
Vändam, hivin mänetam aigan. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Vändi pärol' ( Nefii -endustajan rol') « Mormonkirj »-fil'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Denbi_Noa
Vänd oli mugom, pidi kerata enamb očkid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Vänd om hamakahan, produktivitoman radmižen erik, konz motiv om ei rezul'tatas, a ičesaze processas. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4nd
Vätas kaks' vändajad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0ahmatad
Väčeslav Bitarov radab sen ezimehen vs 2015 sügüz'kun 24. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Väčeslav Makarov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Väčeslav Nagovicin om vahvištadud radnikusele möst Rahvahaližel Suimal vl 2012 semendkun 12. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe jo Tazovaldkundan pämeheks, se om toine radnikuz formaližikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Völ Sovetskijan Sojuzan aigan hän oli jo Kirjutajiden sebran ühtnik. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsapetuhov_vep.html
Völ nügüd'-ki farsi - da urdu -kelil Marok kuctas Marrakešaks necen lidnan nimen mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Völ oli kaks’ tütärt: http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Völ oli poig Johor (minun d’ad’). http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Völ om Baikonur -lidn eriližen statusanke, se om ottud kortomas Venämal vhesai 2050. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Völ om 55 lidnanvuittušt žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Völ täs adivpert’-ki oli. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Völ üks' änikkazmusiden tunduz - kahtejitte sugutand . https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Völ Šimjärves jogi om – ani järves. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Washington, D.C. ) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Va%C5%A1ington_(lidn)
Weimar ) om lidn Saksanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Veimar
White House (« Vauged Pert' ») om AÜV:oiden prezidentan rezidencii Vašingtonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Whitehorse ) om lidn Kanadas , Jukon -territorijan pälidn da sen regionan kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uaithors
Wien , [viːn]) om Avstrijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven
Wikipedia ) om joudai , kaikile avaitud äikel'ne universaline enciklopedii , kudamban pid'oiteleb « Vikimedii-fond ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii
Wikipédia en français ) om Vikipedijan jaguz francijan kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Francijan_Vikipedii
William Shakespeare ; 1564, Startford Eivonal , Anglia — 1616, sigä-žo) — anglijalaine dramaturg da kirjutai, üks' kaikjal tutabiš dramaturgišpäi, 17 komedijoiden , 10 hronikoiden , 11 tragedijoiden , 5 poemiden avtor; päiči sidä hän om kirjutanu 154 sonetad . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0eikspir_Uil%27jam
WinRAR om populärine ahtištim konvertacijale RAR - da ZIP - formatoihe [1] . https://vep.wikipedia.org/wiki/WinRAR
«Within Me» ( Minun südäimes ) om Lacuna Coil :an pajo da ühtinnimine singl « Karmacode »-al'bomas, kudamb om pästtud 2007 -žes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Within_Me
World of Warcraft om kaikiš populärižemb MMORPG mail'mas Ginnessan Rekordkirjan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/World_of_Warcraft
Wrocław ) om lidn Pol'šanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vroclav
XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma
XIII. voz'sadal venälaižed ruhtinazkundad puttas mongoližiden hanoiden tobmusen alle. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
XIII vsadaspäi valdoiči Merinidoiden dinastii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
XIV vsadas Ispanijas ozaiži rekonkist , i sigäpäi Marokho pageniba äjad arabad da evrejad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
XIX voz'sadan augotišes sar'viden originalad oliba vargastadud i sulatud udheze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuldsar%27ved_Gallehusasp%C3%A4i
XIX. voz'sadan lop harakterizuiše tegimišton da radajiden lugun kazvol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
XIX voz'sadan zavodindal formiruihe völ üks' ingermanlandijalaižen territorialine grupp — sibirin ingermanlandijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
XIX voz'sadas Gent tegihe jalos järedaks tegimišton keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gent
XI vsadaspäi Marokos valdoičiba berberižed dinastijad, kaikiš vägevambikš niišpäi tegihe Al'moravidad da Al'mohadad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
XVIII. voz'sadan augotišes Petr I -car' zavodib ičeze masštabižed reformad valdkundas da tegeb sidä Venäman imperijaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
XVII. voz'sadal, jäl'ges Ivanan IV surmad, Torokaig zavodiše. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
XVI. voz'sadal Moskvan ruhtinazkund (möhemba — valdkund) zavodib lujetas, susedruhtinazkundad ühtetas sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
XX voz'sadan augotišespäi ristitud oma tonuded paskačuid erazvuiččihe valdkundoihe ( Afrikan suvehe, Avstralijaha , Udhe Zelandijha , Pohjoiž- da Suviamerikha ), kudambas nened linduižed elädas nügüd'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
XX voz'sadan fotokuva. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
XX voz'sadan zavodindal evremeisoiden da savakotoiden erinendad hajeziba da gruppine ičeel'genduz ingermanlandijalaižil oli kadotanu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
YouTube (lugese jutjub ) om populärine videohostingan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/YouTube
Zagreb (mugažo horvatan kelel ) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zagreb
Zaharian kitändpajo Uz’ Zavet, (2006), с. 131-132; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Zahod hänel oli pertiš, kuti lidnas! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Zal-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Zalaederseg . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zal_(agj)
Zal-agjas om 6 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zal_(agj)
Zala megye ) om üks' Mad'jaranman agjoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zal_(agj)
Zal ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Zal_(agj)
Zaozer'je ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Zaozerjen küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Zavodihe pit’kad päivad pahid varastusid. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Zavodihe vepsläižen literaturan vahv libund. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulkaisuja_vep.html
Zavodim d’okselta ümbri školad, i siid anttihe zvonk. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Zavodim necen posadan bombitada”. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Zavodim väta. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Zavot’t’ihe besedįǐita. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Zelenogradsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogradsk
Zell' , zell'preparat vai medikament ( lat.: praeparatum medicinale, praeparatum pharmaceuticum, medicamentum ) om substancii vai sintetižiden, londuseližiden substancijoiden segoituz ningomiš formiš: tabletuded , kapsulad , segoitez , voiže i t., kudambad kävutadas läžundoiden profilaktikan , diagnostikan i tervehtamižen täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zell%27
(Zenzile) Miriam Makeba (mug. oli tet. kut Mama Afrika ; sünd. 4. keväz'ku 1932 , Johannesburg , Suviafrikan Tazovaldkund — kol. 10. kül'mku 2008 , Kastel' Vol'turno , Italii ) oli suviafrikalaine pajatai da civiližiden oiktusiden kaičii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makeba_Miriam
Zerkol (zirkul) om siled pind (tobjimalaz nece om stökol ), kudambas kuvastub vauktuz vai toine sädegoičend . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zerkol
Zimbabven röunan čokkoimhesai (Zambijan da Botsvanan röunadme) om vaiše 200 metrad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Zinaida Strogalščikova om tetab person, kudamb mülüb ezmäi kaikid Vepsän kul’turrsebran tegijoiden gruppaha. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
Zinaida Strogalščikova — politikanmez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
Zinaidan tegod näguba siš, miše erazvuiččiš agjoiš eläjad vepsläižed rižaba nügüd’ ičtaze ühthižeks rahvahaks. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsastrogal_vep.html
«Zinger»-kompanijan kodi vai «Kirjan kodi» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C2%ABZinger%C2%BB-kompanijan_kodi
Znamasine jogi om Neva sen ližajogidenke (hurad — Ižor , Slavänk , Murzink ; oiktad — Oht da Must jogihut ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Znamasine jogi om Sunž . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Znamasine jogi om Ural sen Sakmar - da Ilek -ližajogidenke, mugažo Samar - da Sur' Kinel' -joged (mülüdas Volgan basseinha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Znamasine jogi om Vaugedjogi (Agidel') sen ližajogidenke ( Uf , Döm , Sur' Ik , Sim ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Znamasižed joged oma Gauj da Daugav ( Päivlaskmaine Dvin ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Znamasižed joged oma Kij , In' da Jaj . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Znamasižed joged oma Kuban' da sen äiluguižed ližajoged ( Sur' da Pen' Zelenčukad, Labanjogi da tž.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Znamasižed joged oma Len sen ližajogidenke ( Aldan , Olökm , Vilüi ), Kolim , Indigirk , Olenök , Jan , Anabar . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Znamasižed joged oma Lug , Ojat' , Säs' , Süvär' sen Paš -ližajogenke, Volhovjogi , Oredež , Vuoksenjogi , Neva . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Znamasižed joged oma Pohjoine Dvin sen ližajogidenke ( Pineg , Vičegd da Vag ), Änižjogi , Mezen' , Pečoran alajoksmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Znamasižed joged oma Seleng da Vitim . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Znamasižed joged oma Terek da Sunž . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Znamasižed joged oma Varzug , Umb , Kol , Tulom da Ponoi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Znamasižed joged oma Volg ( Kuibiševan vezivaradim ) sen Kam -ližajogenke da Vätkan alajoksmuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
Znamasižen džinsoiden dizaineran oli Livai Štrauss : hän aktivižin populärizirui niid [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEinsad
Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Zoja Malikova ozuti vepsläižid voikuid, a koncertal 24.03 pajati vepsläižid pajoid. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Zoologijan alajaguz — ihtiologii — om pühätadud kaloiden tedoidusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Zoscenko, M. Melekaz obezjan : http://avtor.karelia.ru/elbibl/abramov/biblio_abramov.pdf
Zubr. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubrad eliba Pirenejan nemespäi Päivlaskmpol'žehe Sibirihesai , sidä kesken Anglijas da Suvipol'žes Skandinavijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubrad elädas penil kogoil, niil om koumespäi kaks'kümnehesai živatad (augul emäčud da nored vazad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubran erikos om 2 alaerikod — Belovežine zubr ( B. b. bonasus ) da Kavkazine zubr ( B. b. caucasus ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubr mülüb Londusen kaičusen rahvahidenkeskeižen ühtištusen Rusttha kirjha . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubroiden ezmäižed vihanikad om peitmecnikad da händikanad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubroiden kogon lider om emäč. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropan kontinental da jäl'gmäine evropalaine mechärgan ezitai ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropižes kontinentas da jäl'gmäine evropine mechärgan ezitai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubr vai Evropine bizon ( latinan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zubr voib eläda 28-voččehe igähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Zulun kel' ( isiZulu ) om bantu -gruppan kel', sil pagištas Suviafrikan Tazovaldkundas i Lesotos . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zulu
Zulun kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zulu
Zverin (Živatan) lugu ( 666 ) om lugu, kudamb hristanuskondas znamoičeb Antihristad . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zverin_lugu
Z (z) om latinan kirjamišton kirjam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Z
Zéa máys ) om Tähkheiniden sugukundan heinäsine kazmuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kukuruz
12 agjad ( uzb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
5 agjad (üks'lugu turkmen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
52 — agjoiš, 6 — Ašhabadas, 2 — Turkmenabatas , 2 — Turkmenbašiš , 15 oma lidnad da žilod ümbrikho tazostadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
12 agjoišpäi ohjastadas regionnevondkundoil, 4 — territorialižil ohjandaikundoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
2008 da 2009 vozil S7:n, Aeroflotan da Rossijan aviakompanijad pučihe Tu-154:späi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
1930-den voziden toižes poles " Krasnoje Šoltozero "-lehtez lähtli pordon aigad vepsänkel'židen materialoidenke, kudambad paindihe kirilližel (venäläižel) kirjamištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirilline_kirjami%C5%A1t
243 deputatad valitadas üks'mandatižiš ümbrikoiš, 56 —partijoiden nimikirjutesiden mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Korejan_Tazovaldkund
31. elokun 1918 oli anastadud vihankandajal läz Fremikurad (kahten oiktan artillerižen ozaidusen jäl'ghe), sid' linni bratanijalaižeks trofejaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
22. eloku om Venäman valdkundflagan päiv . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_flag
(0,08%), estilaižed — 772 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
450 ezitajad oma Valdkundaližes Dumas da 170 oma Federacijan nevondkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4l%C3%A4i%C5%BEen_Federacijan_Federaline_suim
26 grafkundad ( angl. county ), 2 lidnad-grafkundad ( Limerik , Uoterford ) da 3 lidnad ( Dublin , Kork , Goluei ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Irlandii
28. heinkun 1812 vl anastadud Vitebskas Napoleon päti tactä kampanii, miše antta lebu ičeze armijale i järgeta azjad Pal'šanmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
81 ištmižsija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
(0,04%), ižoralaižed — 169 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
(0,20%), jukagiralaižed — 1281 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
20 karad om lidnan manaluižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
(0,20%), karjalaižed — 1376 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
22. keväz'ku — Parižas om ozutadud ezmäine fil'm kinematografan istorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/1885
1. kirjaine Timofejale om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/1._kirjaine_Timofejale
2. kirjaine fessalonikalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/2._kirjaine_fessalonikalai%C5%BEile
1. kirjaine korinfalaižile om Uden Zavetan kirj ( kirjaine ). https://vep.wikipedia.org/wiki/1._kirjaine_korinfalai%C5%BEile
40 km pohjoižhe ( Ohotskan meri , Dolinsk -lidn), 25 km päivnouzmha ( Ohotskan meri ), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht da Aniv-lidn ), 50 km päivlaskmha ( Japonijan meren Tataran sal'm da Holmsk -lidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
1924-1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940-1991 — NSTÜ :n tazovaldkundaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
1 lidnkundha da 5 küläkundha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
16 lidnnevondkundad, 57 sijališt nevondkundad da 1 sar'hine nevondkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
4-lugun varaidust kuctas tetrafobijaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/4_(lugu)
(0,04%), marilaižed — 755 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
77 mest da 73 našt) Luganjogen alajoksmusen ižoran da ingermanlandijan külišpäi ( Il'kino , Pen' Arsii , Sur' Arsii , Volkovo , Mertvicad , Födorovk , Variv ), kudambad oliba oigetud Sibirihe alištomatomudespäi, paniba alusen Tobol'skan gubernijan Tükalinskan ujezdan Rižkovo -küläle (Čuhonskaja-külä, Čuhnan kolonii), kudamb hilläšti linni vedandcentraks kaikile oigetud lüteranile: ingermanlandijalaižile, suomalaižile , estilaižile da latvijalaižile . https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
22 metropolijan regionad da 5 merentagašt regionad-departamentad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
(0,09%), mongolad — 395 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
(0,25%), mordvinalaižed — 1465 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
81 municipališt ümbrikod (erasil oma ičeze nimed, erasil — vaiše nomerad), 9 lidnad ( Zelenogorsk , Kolpino , Krasnoje Selo , Kronštadt , Lomonosov , Pavlovsk , Petergof , Puškin , Sestroreck ) i 21 žilod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
1994-ndehe vodehesai lehtesen nimi oli «Nevondkundaline Taimir» («Советский Таймыр»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Taimir_(lehtez)
(0,07%), nencalaižed — 503 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
32 niišpäi oma agjad (provincijad, indonez. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
1993 , nomer XII-16.495 " Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas"). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_Tazovaldkundan_gimn
1940:n voziden lopuspäi 1990:n voziden augotišhesai oli Vilusoda Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
1994, oli saudud Vepsän rahvahaline volost’. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
85,5 % oma islaman polenpidajad, 5,2 % — protestantad , 4,8 % — katolikad , 3,5 % — buddistad , 1% — induistad . https://vep.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEakart
- 212) om amuižgrekalaine matematikantedomez' , fizikantedomez' , mehanikantedomez' da inžener Sirakuzišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhimed
78,9% oma venänikad (507654 rist.), 7,1% — karjalaižed (45570 rist.), 3,6% — vaugedvenälaižed (23345 rist.), 2,0% — ukrainalaižed (12677 rist.), 1,3% — suomalaižed (8577 rist.), 0,5% — vepsläižed (3423 rist.), 2,6% — toižed (16422 rist.), 4,0% — rahvahuden ozutandata (25880 rist.). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
«1184» om norvegijalaižen Windir -gruppan koumanz' studioal'bom, pästtud vl 2001 . https://vep.wikipedia.org/wiki/1184_(al%27bom)
2.3.2008 om valitud Venälaižen Federacijan Prezidentaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
2006 — parahim " Moskvan ezmäine ozutez "-kinofestivalin fil'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
7. reduku — Nil's Bor , danijalaine fizikantedomez', Nobelin premijan fizikas laureat vl 1922 (1885—1962). https://vep.wikipedia.org/wiki/1885
8. reduku om voden 281-nz' päiv (282-nz' ližapäivvoziš ) grigorianižes kalendariš . https://vep.wikipedia.org/wiki/8._reduku
83 regionad mülüdas Venäläižhe Federacijaha ( Krimad lugemata): https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
60—90% ristitištod kaiked mail'madme uskotas Jumalha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jumal
5—10% ristitištod mokitas sišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Depressii
«600 sekundad» ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/600_sekundad
36 sijad + kaks'sijaine kaimdajan kupe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
24. sulakun 1918 oli vigastadud läz Vil'jer-Bretonod. https://vep.wikipedia.org/wiki/A7V
(0,17%), suomalaižed — 273 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
21 tazovaldkundad, 46 agjad, 9 randad, 4 avtonomišt ümbrikod, 2 federaližen alištusen lidnad da 1 avtonomine agj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEen_Federacijan_subjektad
(0,31%), tuvalaižed — 909 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
(0,04%), udmurtalaižed — 753 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
2. uhoku — Mihail Frunze , Rusttan Armijan voinpämez' Civiližen voinan aigan (1885—1925). https://vep.wikipedia.org/wiki/1885
(0,09%), vepsläižed — 1380 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
1440 vl. hän sädi mahtusen painda likkujiden metalližiden literiden abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gutenberg_Iogann
1980 vodel Moskvas mäniba Kezaolimpižed vändod . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
1782 vodel Petroskoi linni Olonecan gubernijan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
2010 vodel Petroskoin eläjiden lugu oli 270 000. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
1944 vodel Rusked Armii anasti Petroskoin tagaze. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
1804 vodel Ungern fon Šternberg-baronan ingermanlandijalaižed maorjad (26 kanzad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Inkeril%C3%A4i%C5%BEed
1937 vodel Vologd linni Vologdan agjan administrativižeks keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
1782 vodel Vologd linni Vologdan gubernijan keskuseks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
2013 vodel oli pästtud psalmoiden kirj vepsän kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Psalmoiden_kirj
14.11.2005 vodelpäi — ezmäine Venälaižen Federacijan Ohjastusen Varapämez', nacionaližiden projektoiden kurator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
2006 vodelpäi municipaližen reforman taguiči rajonad jagadas 24 lidnkundha (venäkelel: городские поселения ) da 86 küläkundha (venäkelel: сельские поселения , sidä kesken 3 vepsän küläkundad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
2002 voden Venäman rahvahanlugemižen andmusiden mödhe Šoutarven eläjiden lugu om 1039 mest, enamb 30% eläjid — vepsläižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
2002 voden Venäman rahvahanlugenmižen andmusiden mödhe, enamb 80% Petroskoin eläjid oma venälaižed , 5% — karjalaižed (20% Karjalan karjalaižid), 2,8% — suomalaižed , 2,7% — vaugedvenälaižed , 2,3% — ukrainalaižed da 1% — vepsläižed (Venäman vepsläižiden nelländez). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
1812 voden elokul britanijalaižed sodaväged poltiba Vauktad Pertid, sütutandan jälg'he se om rekonstruiruidud da udištadud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vauged_Pert%27
1942 voden elokun 3 päiväl Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
10.12.2007 voden hän tegihe Venälaižen Federacijan prezidentkandidataks partijoipäi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
1993 voden konstitucijan mödhe Venälaine Federacii om demokratine federativine valdkund prezidentiž-parlamentižen tazovaldkundaližen ohjanduzmahtusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
1905 voden, konz carinnoks mäniba rahvaz praudad ecmaha. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
1999 voden käs'kön (ustavan, pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anman_administrativi%C5%BE-territorialine_jagand
2006 voden sulakuspäi vepsän rahvaz om mülütadud Venäläižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden nimikirjuteshe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vepsl%C3%A4i%C5%BEed
2007 vodes Piterin metropoliten vedi 829,8 mln matknikoid, necen ozutajan mödhe se om 12-ndel sijal mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
1982 vodespäi lidnas radab metropoliten. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hel%27sinki
1998 vodespäi 2011 vodhesai oli mugažo vähäserine tehmine «Aviakor»-tegimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tu-154
[1] 20,000 vodessai edel meiden erad Ukrainas kävutihe süvendused palabiden hilidenke kattud tuhkal. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
(0,01%), vodilaižed — 33 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
39-voz'ne In Čžen ezmäižen kerdan istorijas ühtenzoiti Kitajad kogonaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
17. voz'sadal agjan päivlaskmpol' oli Ročinman palaks — Ingrijaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
14. voz'sadal sen territorii oli Uz'lidnan Tazovaldkundan palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
19. voz'sadan lopus Samar — Čeläbinsk raudte tuli lidnha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
16. voz'sadaspäi Alalidnan kreml' om olmas kaks'kilometrižen seinänke da 13 čuhundusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
16. voz'sadaspäi Ustügad zavodidas nimitada Sureks, se šingotaškanzihe Venäman järedha keskushe torguides Anglijanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
14. voz'sadaspäi valdkund nimitadas Barunai :kš. Nece sana om sündnu sanskritan «varuṇ» (वरुण)-sanaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brunei
9. voz'sadaspäi 1240 vodhesai istorine Volgan Bulgarii -valdkund mülüti nügüd'aigaižen tazovaldkundan-ki territorijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tatarstanan_Tazovaldkund
12. voz'sadaspäi vodhesai 1478 nügüdläižen agjan territorii oli Uz'lidnanman palaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
400 vulkanad om Indonezijas, niišpäi pol'tošt sadad oma aktivižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
1720-zil vozil lidn tegihe Baltijan sodamerilaivišton bazaks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Ábies ) om Pedaižiden sugukundan puiden sugu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piht
Äi jogid om suril saril, no kaik ned oma lühüdad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Äikeline sait esperanton opendusen täht lernu! https://vep.wikipedia.org/wiki/Lernu!
Äikeskuzližes Tulan da Novomoskovskan lidnaglomeracijas elädas läz 1 millionad ristituid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Äiluguine terrakotasine armii oli sättud kaimdamha imperatorad sil mal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Äiluguižed sildad ühtenzoittas Miass-jogen randoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Äi personid rahvahanikuseta eläb valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
3) Äipoline kuva vähäluguižiden rahvahiden keliš: http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Äipäiv om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ip%C3%A4iv
Äipäivsömine Uz’ Zavet, (2006), с. 198-199; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Äipäivsömine Uz’ Zavet, (2006), с. 118; Evangelii Markan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Äipäivsömine Uz’ Zavet, (2006), с. 68; Evangelii Matvejan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Äipäivsömižen vaumištand Uz’ Zavet, (2006), с. 198; Evangelii Lukan mödhe. http://vepsian.krc.karelia.ru/text/
Äi ristituid oli riktud. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Äitedoine Irina Vinokurovan tedokirj živatoiš kut vepsläižen mifologijan keskuses paindihe 2006 vodel. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsajulktieteell_vep.html
Äi toižid jogid eile, vaiše ojandehed oma olmas, ozutesikš, järed Fiš River -jogi, kudambas vezivaradim om. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Äjad lihased kattas kaks' da sen enamb nivelehid. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Äjad neniš vähäluguižiš rahvahiden kelišpäi mülüba suomalaiž-ugrilaižehe-ki kel’kanzha, i niiš ei ole äi tedoid rahvahankeskeižes tedokundas. http://www.eldia-project.org/index.php/2013-04-11-14-30-59/eldia/2013-03-22-11-33-41/358-intro-vep
Äjad päivnouzmslavižed heimod ühtetas sihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Äjad rahvaz miide Kaskez-posadas tet’he, mise voin om d’o laptas, sikš kerazihe pagoho. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Äjad rajonad alajagase lidn- da küläkundoihe (üks'lugu turk. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Äjad stancijad oma nägutadud lujas čomin i originaližešti. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Äjad uranan izotopad oma radioaktivižed. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uran_(himine_element)
”Äjalek vodele sina oled mindei vanhamb?” http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Äjil suril lidnoil oma ičeze lidnad-kaimdajad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lidn
Äjiš Man regioniš händikahale grazib kadomine, hot' neniden kontinentoiden pohjoižpolil sen populäcii om stabiline. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Äjän hüvid sel'ktoid melid minun henghe pani! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Än' om ristitun voimuz laskta kulundoid paginan , pajatandan , kidan, nagran vai voikun aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84n%27
Än' — čirkinehen erazvuiččed toižendad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
Änekahad lopkonsosnantad ei tehkoiš änetomikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Anglijan_kel%27
Änikišt — änikoiden kazvatusen sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nik
Änikkazmused vai Peitsemnižed ( lat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Peitsemni%C5%BEed
Änikod oma vauktad, 1 sm diametran, keratud ripsuikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Babarm
Änine. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änine da Ladogjärv oma Evropan kaikiš surembad järved pindan mödhe, tazovaldkundan suviröun läbitab niid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Änine om Atlatižen valdmeren Baltijanmeren basseinan järv. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änine om kaikiš suremb järvišpäi Evropas , se kaičeb äi verest vet. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Änine om toine järv pindan mödhe Evropas rindataden Ladogjärvhe ? https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
Änine vai Änižjärv ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änine ( Änine-jogi vai Änižjogi ; ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine_(jogi)
Änižen päivnouzmrandal om 1200 petroglifad (IV - II voz'tuhad edel meiden erad). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änižen randal om 3 lidnad: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änižen randird. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Änižen taga hebo koli, a sinai jo händ sus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Hebo
Änižes om 1650 sared. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Änižespei i Süvären pol’espei. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Änižröunan vai Änižrandan rajon ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižröunan (Änižrandan) rajon. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižröunan (Änižrandan) rajonal oma röunad Kondopogan rajonanke pohjoižel, Präžan rajonanke päivlaskmal da Leningradan agjan Podporožjen (Kos'kelaluižen) rajonanke suvel. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižröunan (Änižrandan) rajonan administrativine keskuz om Petroskoi (ei mülü rajonha). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižröunan (Änižrandan) rajonan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižröunan (Änižrandan) rajon om sädud vodel 1927. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Änižvepsläižil tahoil, Leningradan i Vologdan agjoiden küliš. http://www.juminkeko.fi/vepsa/index_vep.html
Ääninen, Äänisjärvi ) om järv Venäläižen Federacijan evropalaižen lodepoles, Karjalan Tazovaldkundas , Leningradan da Vologdan agjoiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Äänisenrannan piiri ) om municipaline palakund Karjalan Tazovaldkundas , Venäläižes Federacijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Åbo ) om lidn Suomenmas , Ehtboksuomenma-provincijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Turku
Öl mö nägim, kut taivhas let’he läminke šarud. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Öläpakaižed vai Öläpakod ( Microchiroptera ) oma živatad . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96l%C3%A4pakaine
Ö oli se käbed, se hond. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Öpälläkod , Öpäräižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96l%C3%A4pakaine
Österreich ), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Ö tegese jäl'ges tikahtust . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%96_(aig)
Ústava ) tuli väghe vl 1992 redukun 1. päiväl, täuzin — ripmatomuden päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
ÜRK :n arvoimižen mödhe, Venäman mecan pind om 8,5 mln km² (851 mln gektarad) [2] , Rosleshoz:an andmusiden mödhe, miččid lugetas toižel metodal, vodel 2011 augotišes, mecfond om 1183,3 mln. gektarad, 797,1 — kattud mecal [3] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
ÜRO :n arvoindan mödhe, vn 2014 heinkul 80% kaikiš eläjišpäi oliba immigrantoikš, ühthine ristitišt (sidä kesken kaikenaigaine) oli 9 445 624 ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ühesa raudtestancijad om Ufas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Ühesas päiväs päliči, 25. päiväl, ripmatomuz tegihe täudeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Ühesa varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
Ühtejiččed vauktusen painuded kuctas erazvuiččid mujandoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muju
Ühtel homencel dedam i tatam mäniba järvele ongele. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ühtel kädel droči, toižel lö. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4zi
Ühtel päival mam mili sanub: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Ühtel sijal i kivi kazvahtub. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühtel tel — tehta völ midä-se kerdalaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühten aigan siš Än' Taivhišpäi sanui: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vederistmad
Ühten aigan valdkund alajagase koumhe kel'kundha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Ühten elementan izotopil om ühtejitte südäitukuntäute. https://vep.wikipedia.org/wiki/Izotop
Ühten kerdan däl’ges peremenad tulin klassaha. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ühten kerdan kesk päivad, konz mäni urk, škol särahtįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ühten kerdan mina žalimįi mamale, mise vereil vanhemb prihä painįi mindei uugad möto. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ühten kerdan mö olim miide horan repeticijal... http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ühten kerdan mö tulim aidanno. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutloma_vep.html
Ühtennimine raudtestancii (jüguiden täht tobjimalaz) om lopstancii Kotlas — Sur' Ustüg raudtel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Ühtennimine raudtestancii om Volgograd — Alabaskunčak raudtel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Ühtennimine raudtestancii om järed raudtesol'm Baikalan-Amuran magistralil . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Ühten tacim siiriči, toižen mugažo siiriči, a kuumanz’ langen’ saldatan uugale. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Ühten versijan mödhe, kolijaižen heng lendi taivhaze necen sauvusen kal't [10] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ühtenzoitase avtotel lidnan toižiden rajonidenke Piterin dambadme . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Ühtenzoitmižen aigan In Čžen tirpi 3 rikondnaprindoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Ühtes Düšanan Marsenlinke da Pikasson Pablonke Matiss om tehnu revolücižid toižetusid plastižiden čomamahtoiden kel'he. https://vep.wikipedia.org/wiki/Matiss_Anri
Ühtes F'jumičino -lidnanke (kus om rahvahidenkeskeine lendimport) Rim mülüb Rim-F'jumičinon lidnaglomeracijaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rim
Ühtes kirjuteses minun babas sanui meile tatam. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Ühtes oli ezitadud i lühüdamb necen kirjan versii, mitte om oigetud lapsile. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Ühtes päiväižes hatrad kuivaziba. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühthe korvha mäneb, toižespäi lähteb. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühthe lautha, ühtoiktha — kerdalaz, keskustata. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühthemänho 35 joged langetas Ladogjärvhe ( Süvär' om kaikiš järedamb niišpäi), no järvespäi vaiše üks' Neva -jogi lähteb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ladog
Ühthemänho 98 lidnad om valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Ühthe unhe magata — magata hätken da süväs. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Ühtheänikon (соцветия) toižendad: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nik
« Ühthine Venäma (Jedinaja Rossija)», « Oiktusekaz Venäma (Spravedlivaja Rossija)», «Graždanskaja sila», «Agrarnaja partija Rossii». https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Ühthine Venäma ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chthine_Ven%C3%A4ma
Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km [4] da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen - da Kondjan -saril, Špicbergen -sarištol Jävaldmeres , Buve -sarel Atlantižen valdmeren suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Ühthine lugu om läz 3 millionad ristitud. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pontan_grekalai%C5%BEed
Ühthine lugu om läz 67,5 tuhad ristitud (2010). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kozakad
Ühthine maröunoiden piduz om 1564 km. Atlantižen valdmeren randanpird — 660 km. Valdkundan pind om 176 215 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Ühthine maröunoiden piduz om 13364 km. Kazahstanan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird — 1894 km), suvipäivlaskmas om kuidahtanu Aralmeri (kaks' vezištod, randanpird — 1070 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Ühthine maröunoiden piduz om 6893 km. Uzbekistan om valdmererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uzbekistan
Ühthine mavaldkundröunoiden piduz om 1253 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri 320 kilometrad piččen randanpirdanke, a päivnouzmaižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 480 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Ühthine mererandan pird om läz 4,5 tuhad km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Ühthine randanpird — 19 924 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ühthine randanpird (merisaridenke) — 3444 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Ühthine randanpird om 13 676 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Ühthine randanpird om 15 134 km pitte. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zelandii
Ühthine randanpird saridenke om 910 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikaragua_(valdkund)
Ühthine relätivižusen teorii (1907 — 1916). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ein%C5%A1tein_Al%27bert
Ühthine röunan piduz om 5244 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri , suvipäivlaskmaižed randad — Atlantine valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Ühthine röun kuivmadme — 1066 km. Om meriröunoid Kataranke päivlaskmas da Irananke pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Araban_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Surinam
Ühthine röunoiden piduz — 5987 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Ühthine röunoiden piduz — 1543 km. Adriatižen mererandan piduz om 20 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Ühthine röunoiden piduz — 1570 km. Armenii om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gabon
Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Avstrii
Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Azerbaid%C5%BEan
Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Ühthine röunoiden piduz — 5894 km. Iranan pohjoižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird om 740 km), suvižed randad — Indižen valdmeren Arabijan meren Persijan da Omanan lahted (1700 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Iran
Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Ühthine röunoiden piduz — 748 km. Makedonii om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustan meren randpol' sijadase ani läz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moldov
Ühthine röunoiden piduz — 3809 km. Persijan lahten randanpird om 58 km pitte valdkundan suvipäivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Ühthine röunoiden piduz — 3714 km. Pohjoižen da Baltijan meriden randanpird om 2389 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Ühthine röunoiden piduz — 1053 km. Randanpird om 451 km. Valdkundan pind — 41 543 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Italii
Ühthine röunoiden piduz — 39 km. San Marino om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/San_Marino
Ühthine röunoiden piduz — 2751 km. Sen ližaks, Francijan Gvian om röunoiš Brazilijanke (649 km) da Surinamanke (556 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Ühthine röunoiden piduz — 1952 km. Sen ližaks, ma otab Atlantižen valdmeren Kanarižed sared da Keskmeren Balearižed sared . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ispanii
Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoine meri , sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km². https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Estinma
Ühthine röunoiden piduz — 7801 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. https://vep.wikipedia.org/wiki/Albanii
Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmrandad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht , päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht . https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Ühthine röunoiden piduz — 11,968 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Argentin
Ühthine röunoiden piduz — 12 221 km. Valdkund sijadase Tünen da Antlantižen valdmeriden keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Ühthine röunoiden piduz — 5267 km. Venesuelan pohjoižed randad lainištab Kariban meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Venesuel
Ühthine röunoiden piduz — 1205 km. Ühthemänho — 3956 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Francii
Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 3071 km. Valdkundal oma mugažo merivaldkundröunad Danijanke da Ročinmanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Ühthine röunoiden piduz madme — 2563 km. Om meriröunpird Estinmanke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suomenma
Ühthine röunoiden piduz om 614 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Ühthine röunoiden piduz om 410 km. Agjan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri , sen irdpol'ne randanpird — 140 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Must meri 310 km randanpirdanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gruzii
Ühthine röunoiden piduz om 4573 km. Kirgizstan om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ühthine röunoiden piduz om 327 km. Lüksemburg om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Ühthine röunoiden piduz om 4220 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Ühthine röunoiden piduz om 3700 km. Orenburgan agj om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km Atlantižen meren randištod. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri , päivlaskmaižed randad — Norvegine meri , a pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Ühthine röunoiden piduz om 1611 km. Slovakii om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slovakii
Ühthine röunoiden piduz om 1806 km. Valdkundan pind — 110 879 km². Bolgarijan päivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri , sen randanpird — 354 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Ühthine röunoiden piduz om 1110 km. Valdkundan pind — 131 597 km², sidä kesken kahten tuhan saren pind — 25 100 km² (valdkundan territorijan läz videndest). https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Ühthine röunoiden piduz om 4130 km. Valdkundan pind om 143 100 km². Tadžikistan om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Ühthine röunoiden piduz om 2958 km. Valdkundan pind om 1,904,569 km² (ezmäine sija Suvipäivnouzmpol'žes Azijas da 14nz' mail'mas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Must meri , suvižed randad — Keskmeri , päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turcii
Ühthine röunoiden piduz om 1370 km. Valdkundan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri , sen randanpird om 498 km pitte valdkundan südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Latvii
Ühthine röunoiden piduz om 5369 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri vilun Bengelan joksmusenke , randanpird — 1600 km. Valdkundan pind om 1,246,700 km² (seičemenz' surtte Afrikas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Angol
Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Turkmenistan
Ühthine röunoiden piduz om 4616 km. Vjetnaman päivnouzmaižed da suvižed randad lainištab Kitain Suvimeri . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Ühthine röunoiden piduz om läz 900 km [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Ühthine valdmererandan piduz — 2798 km. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Ühthižed andmused tazovaldkundan polhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Ühthižed eriližtundused: mustad korvad da vauged händanagjaine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Ühthižiden raudteiden piduz om 1760 km. Sen ližaks, om äi kaidan raižun raudteid mecad vedamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Ühtinnimine singl om pästtud 1989 -žes vodes, päliči kaks' voziš «Like a Hurricane»-al'boman pästandan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Good_Guys_Only_Win_in_Movies
Ühtištoitab Ladogad Suomen lahtenke . https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
[1] [2] Ühtmudel Melani Kläinanke lugedas lapsiden psihoanalizan alusenpanijan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Freid_Anna
Ühtnižes hamas, Mir om olmižen kaiken kund ümbri meiš, sidä kesken planetad , tähthad , galaktikad ; a mugažo kaiked materijad da energii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir
Ühtnägoi L’oša min-se kulišti i lendi pän. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Ühtnägoi prihaižed kulištiba kägen kukkun-dad. http://vepsze.hu/download/szoveg04.pdf
Üht päd ei voi sötta. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Üks' Izrailin valdkundkelišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrejan_kel%27
Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu, kaik hö oma Ohjastusen ezimehen varapämehed mugažo. https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Üks' ezmäine varagubernator, nell' muite varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Üks'jäine avtonomii — pühä Afon -mägi grekižes Makedonijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Üks'jäine kodi om Suiman Kodi ( maked. https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Üks'jäine mugoine agjas rahvahidenkeskeine Talagi-lendimport ( ARH / АХГ ) sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha Arhangel'skan röunaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Üks'jäine valdkundan kel' om kazahan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Üks'jäine valdkundas rahvahidenkeskeine civiline Findel-lendimport ( LUX ) sijadase 6 km päivnouzmpolehe lidnaspäi susedližes Sandveiler-kommunas, tehtas reisid äjihe maihe Evropadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Üks' kaikiš järedambišpäi Afrikan järviden, Tanganjik -järv, sijadase Tanzanijan röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Üks' 3 kaikiš surembas kel'kanzaspäi Suviamerikas (mugažo — kečua da indoevropaline). https://vep.wikipedia.org/wiki/Haki_(kel%27kanz)
Üks' kaikiš tetabambiš kaveroišpäi om Lacuna Coil :alpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Enjoy_the_Silence
Üks' kaikiš tetabižiš verkoišpäi — « Avtostopal galaktikadme »-kirjserii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Adams_Duglas
Üks' kosmonavtikan pionerišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ciolkovskii_Konstantin
Üks' ortodoksižen hristanuskondan puine pühäpert' om lidnas (vspäi 1997). https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Üks' pala om üks'kodine Federaline Parlament ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saksanma
Üks' päskhaine kezad ei tege. https://vep.wikipedia.org/wiki/1_(lugu)
Üks' rubl' kogoneb 100 kopeikoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rubl%27
Üks' suimankodi kuctas Marokon Ezitajiden Assamblejaks, toine — Nevojiden Assamblei. https://vep.wikipedia.org/wiki/Marok
Üks' sur'kuluiš mail'man kompozitorišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bah_Johan_Sebastian
Üks' tazovaldkundan varaprezident, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Üks' tipižiš ksenofobijan avaidusišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusofobii
Üks' varaprezident om hänele abhu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Üks' varaprezident om prezidentale abuhu, hän tegeb prezidentan velgusidme lähtendan erindha statjan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Indonezii
Üks' venälaižen barokkon ezikuvišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroganovan_pert%27kulu
Üksalan 1490-vozil saudud pupühäkodi om kuti vepsläižiden kirvezmehiden mastaruden da taidehmahtoiden ozutez. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsayksala_vep.html
Üksjaine fil'm Venäman levedas ozutandas, miččel rahantulo ližadui toižen nedalin aigan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Üksnäz kevädel pördase sorz... http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Üks’ kanz heišpäi stanovihe miide posadas, mise rikta lehmän lihäks. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Üks’ küzub pahal finskijal kelel: http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Üks’ okop 20 metrad oli roidud rindal školanke. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Üks’ snar’ad langen’ kladbiščale, rindale baban koumanno, kudamb oli kolnu vodel 1936. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Ülembaine Käskuzkund ( horv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Ülembaine Käskuzkund om käskusenandajan tobmuden pä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vit sudijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Andorr
Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund ( norv. https://vep.wikipedia.org/wiki/Norvegii
Ülembaine käskuzkund om Blumfonteinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Ülembaine rahvahan käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vjetnam
Ülemba mägile lämuz poleneb, nepsuz ližadab. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Ülitadud komfortan vagonad, kategorijan da holitesiden kompleksan mödhe: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Üläkodid — Ühtištusen Nevondkundad — eile tähäsai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Üläkodi om Agjoiden Nacionaline Nevondkund 90 ristitunke (kümnin kaikuččen agjan suimaspäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviafrikan_Tazovaldkund
Üläkodi om Nacionaline Nevondkund ( angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Namibii
Üläkodi om Nacionaline Suim ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Üläkodi om Rahvahiden Kodi ( Dom naroda ), 15 ühtnijad (vizin koumiš rahvahišpäi) kahteks vodeks, formiruiše taholižil käskuzkundoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bosnii_da_Gercegovin
Üläkodi om Senat ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad (heid valitas agjoiden suimil 5 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kongon_Demokratine_Tazovaldkund
Üläkodi om Senatoriden Kodi (Senat, isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/Urugvai
Üläkodi om Senat ( pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pol%27%C5%A1anma
Üläkodi om Senat 128 ristitunke, kudambid valitas 6 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Meksik
Üläkodi om Senat 38 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Üläkodi om Senat 24 ühtnijanke 6 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Filippinad
Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Üläkodi om Tobmiden Kodi ( puštu : https://vep.wikipedia.org/wiki/Afganistan
Üläkodi om Ühtenz' Kodi vai Senat ( alam. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alamad
Üläkorktad sauvused "Downtown Core":s ( Keskuzrajonan territorii) — ohjastusen ištundoiden sija. https://vep.wikipedia.org/wiki/Singapur
Üläkorktad sauvused Tokion Sindzüku -rajonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Japonii
Ülälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
Ülälihtenštein kuden kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad). https://vep.wikipedia.org/wiki/Lihten%C5%A1tein
Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ro%C4%8Dinma
Üläopenikoiden pukujo da «Molekul»-fontan (1997 voz'). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Ümbri kaik särahtįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Ümbrikod : https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Ümbrikod alajagadas 12 kantonha, ned — 116 kommunha. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg
Ümbrikod alajagase 127 lidnkundha da 429 municipaližhe ühtnikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/Horvatii
Ümbrikod alajagase rajonihe päiči Troickan da Uden Moskvan ümbrikoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Ümbrikod jagase alaümbrikoihe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Irak
Ümbrikod — lidnoihe ( város ) da küläkundoihe ( község ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Mad%27jaranma
Ümbri lidnas om äi mecoid da puištoid. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Ümbri 14 procentas Venäman territorijad sijadase Pohjoižen polärižen pirdan taga, igähižen rougun zonas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Ümbärdajad mered: https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Ümbärte da viž maksutont avtoseižundtahod oma lidnas. https://vep.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCksemburg_(lidn)
Č. Darvinan openduz kuctas darvinizmaks . https://vep.wikipedia.org/wiki/Darvin_%C4%8Carl%27z
Čagodoščan rajon Vologdan agjan ohjastusen oficialižel portalal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Čagodoščan rajonan administracijan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Čagodoščan rajon om kaikiš päivlaskmaižemb Vologdan agjan taho. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Čagodoščan rajon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Čaihavadoine om pen' havadoine specialižes fil'truitud bumagaspäi , kudambas om rouhtud čailehtesed . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caihavadoine
Čainik om saubaline astii n'okunke, saubanke (tobjimalaz, no voidas olda erindad — kacu foto) i korvaiženke veden lämbitamižen da kehutandan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cainik
Čalna-1 vai Besovecan garnizon ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Čarl'z Robert Darvin ( anglijan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Darvin_%C4%8Carl%27z
Časud om ladim, kudamb ozutab nügüdläižen päivesen aigan . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Casud
Čeboksarad-lidnan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Čeboksarad saiba lidnan statusad vl 1781. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Čeboksarad ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Čeboksaran kaimdailidn om Novočeboksarsk päivnouzmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Čehan kel' om indoevropalaine, slavine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehan_kel%27
Čehan kel' ( čeština ) om Čehanman oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehan_kel%27
Čehanma alajagase pälidnha ( hlavní město ) da 13 agjaha ( čeh. üks'lugu kraj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanmal oma mavaldkundröunad Pol'šanmanke (röunan piduz — 658 km) pohjoižes, Slovakijanke (214 km) päivnouzmas, Avstrijanke (362 km) suves, Saksanmanke (646 km) päivlaskmas da lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman Konstitucii. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman parlamentan Üläkodin oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman prezidentan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman publižen ohjanduzkundan oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman statistikan radnikoičendan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanman toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. rist., vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [4] ): https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanma om valdkund vägevan tegimištonke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehanma vai Čehii ( čeh .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čehoslovakii oli valdkund Evropas vozil 1918—1939 da 1945—1992. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehoslovakii
Čeläbinsk alajagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks enamba 20 eländpunktad-žilod mülüdas lidnümbrikho. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Čeläbinskan ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Čeläbinsk-lidnan Duman oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Čeläbinsk ( ven .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Čempionatan vägestai om Ispanii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evropan_futbolan_%C4%8Dempionat_2012
Čep' čep'he i lop päčhe (vorenc — paličad seinäspäi päčihesai). https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C4%8D
Čerepovcal uz' sebruzlidn om otnus. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Čerepovec (tegimišton pälidn), Vologd (administrativine pälidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Česko ), täuz' oficialine nimi — Čehijan Tazovaldkund ( čeh .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Česká republika ), om valdkund Keskevropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Čečenijal om röunoid Dagestanan Tazovaldkundanke pohjoižes, päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Ingušetijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke da Stavropolin randanke lodehes. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 2003 keväz'kun 23. päiväl kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' möhembaižiden vajehtusidenke da ližadusidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan Parlamentan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan Parlament om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 41 ezitajanke, vaiš 10 heišpäi ratas kaikenaigašti. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan pämehen oficialine informacine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkund om olmas vl 1992 tal'vkun 10. päivälpäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečenijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Groznii . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čečnän valdkundkeled oma venäkel' da čečenijan kel' . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Čili alajagase 15 agjaha ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čili ( isp. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin Konstitucijan tekst (2012) Vikipurtkiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin atlas Vikiaitas. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin prezidentan da ohjastusen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin päjärgvaličendad oliba vl 2013 kül'mkun 17. päiväl, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čilin ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čili om mavaldkundröunoiš Perunke pohjoižes (röunan piduz — 168 km), Bolivijanke pohjoižpäivnouzmas (942 km) da Argentinanke päivnouzmas (6691 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čili om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čiliš elädas čililaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cili
Čomal scenal – čomad artistad! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Čomamahtoine ohjandai — Valerii Gergijev . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mariinskii-teatr
Čoma sinä aigaine! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Čomitadud i vesttud ikunlaudad ozutaba mugažo vepsläižiden arhitekturad. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsatalo_vep.html
Čomuz om estetine , praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad ; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandadan kaclijal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Comuz
Čongrad-agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Seged . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Congrad_(agj)
Čongrad-agjas om 7 rajonad. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Congrad_(agj)
Čongrad ( mad'j .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Congrad_(agj)
Čuhunduz Randirdal: https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Čukačun , čukčan vai luoravetlanan kel' ( ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ ) om čukčalaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuk%C4%8Dan_kel%27
Čukotkan avtonomižen ümbrikonke da Magadanan agjanke päivnouzmas, Habarovskan randanke suvipäivnouzmas, Amuran agjanke da Baikalantagaižen randanke suves, Irkutskan agjanke suvipäivlaskmas da Krasnojarskan randanke päivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Čukčalaižed ( čuk. ԓыгъоравэтԓьэт / оравэтԓьэт , ven. чукчи / луораветланы ) oma rahvaz Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuk%C4%8Dalai%C5%BEed
Čuvašan kel' (čuvaš. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1an_kel%27
Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucii [1] om vahvištadud vl 2000 kül'mkun 30. päiväl Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst (constitution.garant.ru). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan Ministrišton oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan ministrišton ištundsija ( vanh pert' ) Čeboksaras . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan pämehen oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan reljefan kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkundan tobmuden aluskundoiden oficialine portal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkund om mererandatoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkund om olmas vl 1920 kezakun 20. päivälpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Tazovaldkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan oficialine sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čuvašijan parlament om Valdkundaline Nevondkund ( čuv. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Čžan'go-aig sen Kitain amuižiden valdkundoiden vastustusenke da vereviden sodidenke tuli lophu. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
Čžao Gao kancelärijan pämeheks oli velgusenke tehta štampanjäl'g kirjutesen päle da oigeta, no hän ei tegend sidä. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cin%27_%C5%A0ihuandi
70—90% čajad Päivlaskmas möb havadoiš; Venämas -žo keitandmahtuz čaihavadoižen abul om tobjimalaz populäritoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caihavadoine
10-14 časud. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
(0,13%), čukčulaižed — 670 rist. https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
İlham Heydər oğlu Əliyev ; sünd. 24. tal'vku 1961 , Baku , Azerbaidžan ) om 4. da nügüdläine Azerbaidžanan prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alijev_Il%27ham
Šaid — anšpug vedamha notad jän al. https://vep.wikipedia.org/wiki/Not
Šaim — mectunu henošti so . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mec
Šal’da ii sanu, pidi kaiken kundelta, i mö stareimįi. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Šarl' Mišel' radab päministraks vspäi 2014. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bel%27gii
Šel'dal seištas lidnad Gent , Antverpen da Flissingen . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0el%27d
Šel'djogi sündub Pikardijaha , Ardennad -mägihe, i lankteb Pohjoižmerhe . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0el%27d
Šel'd om jogi Francijas , Bel'gijas da Alamaiš . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0el%27d
Šelefteon da Umeon suomalaižiden sebroiden radonke. http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Šeršni-vezivaradim Miass-jogel da koume järedad järved (Smolino, Pervoje, Sineglazovo) mülüdas lidnan territorijha. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Šingotadud sarakod: poltusiženergetine (Temelin- da Dukovani-atomelektrostancijad), raudmetallurgii, avtotegimišt ( Škoda ), metalloiden ümbriradmine, himine tegimišt, kanghiden tehmine, stökoltegesed, sömtegimišt (olud, sahar, vinmarjad, nižu). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehanma
Šir päivlaskmas (3962 m), Kibo (5891,8 m) keskuses da Mavenzi (5149 m) päivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kilimand%C5%BEaro
Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nellähä territorijaha: https://vep.wikipedia.org/wiki/Gimalajad
Šizofrenii om jüged psihine palahtelend ; meletamižen processoiden i emocionaližiden reakcijoiden čihodamine. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0izofrenii
Školanno kerazihe kamand. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Školas lapste keskes kaik pagištihe vepsan kelel. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Školas sinei ozutadas! http://vepsze.hu/download/szoveg%20teljes%20nyomtatashoz.pdf
Škol ( grek. σχολή , lat. schola ) om openduzaluskund keskopendusen sandan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0kol
Školha ii pida mända. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutsuomalaiset_vep.html
Školha kävuda embįinu. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutkoulussa_vep.html
Šoksun külähä (Anižvepsän röun) sündunu Raisa Lardotan pereh vajehti ičeze elosijan i ajoi Suomehe voinan aigan 1940-vozil. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsalardot_vep.html
Šokšan vepsän küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šokš ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šotlandii (32 agjad, angl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Britanii
Šotlandii ( angl. da šotl. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandii
Šotlandijan kel' (mugažo gelan ; Gàidhlig ) om üks' kel'tižiš kelišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandijan_kel%27_(kel%27tine)
Šotlandijan pälidn om Edinburg , a kaikiš suremb lidn — Glazgo . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otlandii
Šoutarven vepsän küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šoutarves oma Šoutjärven vepsläine etnografine muzei (Mel'kinan-torgovanan pertiš), sur' kirjišt, keskškol, lapsiden muzikškol, läžundkodi da kul'turkodi. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Šoutjärv' ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šoutjärven Vepsän muzejas tehtud 19.8.2012 vastusel oli ezitadud mugažo Virantanaz-epos . http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Šoutjärven külän Vepsän muzejan seinäle, mitte kandišeb Rürik Loninan nimed, pandihe Loninan bareljef. http://www.juminkeko.fi/vepsa/vepsaohjelma_vep.html
Šoutjärvi , suomen kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Šoutjärv’, Šoutarv’ ( venän kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Špalad ( alam. spalk — tügi) oma brusanvuiččed tüged rel'soiden täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0palad
Štab-fater sijadase Södertel'jen-lidnas ( Stokhol'man ezilidn). https://vep.wikipedia.org/wiki/Scania
Šujan küläkund ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šujan stancii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šujan Čup ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šuj ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Šveicarii Peittud kategorii: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarii jagase 26 kantonha (pagištes tarkoiktas, 20 kantonha ( saks. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarii om mererandatoi valdkund. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijal eile oficiališt pälidnad, no sen pälidn om Bern («federaline lidn») de fakto. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijal oma mavaldkundröunad Francijanke päivlaskmas (röunan piduz — 525 km), Saksanmanke pohjoižes (348 km), Avstrijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (41 km) päivnouzmas, Italijanke suves (698 km). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijan administrativiž-territorialine jagand . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijan federaližen administracijan sait. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijan pind. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijan päeksport om zelläd (16%, penicillin da streptomicin tobjas palas), kuld (15%), kaikenvuiččed časud (7%); toine eksport — üläloštajad predmetad (3%), obrädindmašinad lidnoiden da pertiden täht (2%), brill'jantad da hobed (2%), elektruz (2%), platin (1%), almazad (1%). https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijan topografine kart. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Šveicarijas elädas šveicarijalaižed . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veicarii
Ščecin ( pol'š .: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0%C4%8Decin
1860:š voziš AÜV:as oli Rahvahanikoiden soda orjakahiden suvipol'židen da orjatomiden pohjoižiden valdkundoiden (štatoiden) keskes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Amerikan_%C3%9Chtenzoittud_Valdkundad
Žal’dičin, mise ei kucnu ičiinke drugad Nazarovahišt Miškad. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvutlevottomien_vep.html
Žal’ oli, mise mö embįitud hiitta tagemb. http://www.juminkeko.fi/lonin/luvuttotuttelua_vep.html
Železnodorožnii rajon sijadase lidnan päivlaskmaižes palas Päivlaskmaižen Dvinan oiktal randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Ženevan järv (fr.: https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%BDenevan_j%C3%A4rv
Žilo sai lidnan statusad vl 1780. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Živatoiden ülätaksonad: https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalad
Živat tundištab mujuid hubin, päivänvauktuses eriližešti, sikš miše reboi voib, ozutesikš, tulda lähele ištujad vai seižujad likumata ristitud tulleipolespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
2013-žen voden vägestai — danijalaine pajatai Emmili de Forest . https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrovizii-2013
1800 -žes vodes linni ezmäižeks röunantagaižiden azjoiden ministraks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kobencl%27_L%C3%BCdvig_fon
Αθήνα ) om Grekanman pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Afinad
Βιβλία ) om hristanuskojiden päkirj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Biblii
Ελλάδα, Elláda ), täuz' oficialine nimi — Grekanman Tazovaldkund ( grek. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Ελληνική Δημοκρατία, Ellīnikī́ Dīmokratía ), om valdkund Evropan suves, Adriatikan , Ionižen meren da Keskmeren randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Ευρώπη ) om kontinent da üks' kudes Man kuiviš paloišpäi Pohjoižel Manpoliškol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrop
Ιστορία ) om gumanitarine tedo , kudamb tedoidab ristitun radmišt vihtoi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Istorii
Κρημνοὶ) ezimeletaden, oli olmas Taganrogan territorijal 6. voz'sadal EME. https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Μαριούπολη ) om lidn Ukrainas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mariupol%27
Μουσική ) om čomamahton toižend, kudamb oletab čomamahtoižed mahtused kulundan da hillüden abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Muzik
Νίκαια ) om lidn Francijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nicc
Ορθόδοξη Εκκλησία ) om hristanuskondan konfessii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ortodoksine_hristanuskond
Πειραιάς ) om pen' lidn Grekanmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pirei
Πλάτων; 428 vai 427 v. edel m. a., Afini — 347 edel m. a., Afini) oli amuižgrekalaine filosof , Sokratan openik, Aristotelan opendai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Platon
Πρόεδρος της Κυπριακής Δημοκρατίας ), hän-žo ohjastusen pämez'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kipr
Σύνταγμα της Ελλάδας, Sintagma tis Elladas ) om väges vs 1975 kezakun 11. päiväspäi (voziden 1986, 2001 da 2008 znamasižiden vajehtusidenke). https://vep.wikipedia.org/wiki/Grekanma
Ђер / Đer ) om lidn Mad'jaranmas , D'jor Mošon Šopron-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/D%27jor
Јегра / Jegra ) om lidn Mad'jaranmas , Heveš-agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Eger_(lidn)
Абга ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hanti-Mansiisk
Абхазия ) om valdkund Evropas palahiženke tundištusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Abhazii
Агидель , bašk .: https://vep.wikipedia.org/wiki/Agidel%27
Адмиралтейский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan keskuses Nevan hural randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Admiralteiskii_rajon
Адыгэ Республик ) om Venälaižen Federacijan subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Adigejan_Tazovaldkund
Акъмесджит ) om Kriman lidn, sen administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Simferopol%27
Алабуга / Alabuğa ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jelabug
Александр Иванович Куприн ; 7. sügüz'ku 1870 , Narovčat , Penzan gubernii — 25. eloku 1938 , Leningrad ) oli venälaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuprin_Aleksandr
Александр Исаевич Солженицын ; sünd. 11. tal'vku 1918 , Kislovodsk , Venäma — kol. 3. eloku 2008 , Moskv ) oli venälaine kirjutai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%C5%BEenicin_Aleksandr
Александр Сергеевич Пушкин ; 26.05.1799, Moskv , Venäma — 29.01.1837, Piter , Venäma ) — sur' venälaine kirjutai, runokirjutai, prozankirjutai da dramaturg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kin_Aleksandr
Александров ) om Venäman lidn Vladimiran agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Aleksandrov
Алма-Ата ) om Kazahstanan lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alma-At
Алтай Республика ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Altajan_Tazovaldkund
Алые паруса ) — reportaž praznikalpäi, lähtleb kerdan vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Ам Ням ), kudambale pidab antta magedusid noran abul. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cut_the_Rope
Анапа ) om Venäman lidn Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anap
Анна Андреевна Ахматова ; sünd. 23. kezaku 1889 , Odess , Ukrain — kol. 5. keväz'ku 1966 , Domodedovo , Moskvan agj , Venäma ( NSTÜ )) oli tetab venälaine i nevondkundaline runokirjutai, kirjutai, literaturarvostelii da kändai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ahmatova_Anna
Антон Павлович Чехов , 29.01.1860, Taganrog , Venäma — 15.07.1904, Badenveiler , Saksanma ) om venälaine kirjutai da dramaturg. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cehov_Anton
Армавир ) om Venäman lidn Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armavir
Архангельск ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27sk
Архангельская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Arhangel%27skan_agj
Астана (kaz. da ven.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Astan
Астана ) om Kazahstanan pälidn . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astan
Астрахань ) om lidn (vspäi 1717) Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Astrahan%27
Ашхабад ) om Turkmenistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/A%C5%A1habad
Ағиҙел ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Agidel%27
Байкало-Амурская магистраль , БАМ ) om raudte Päivnouzmaižes Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmpoles . https://vep.wikipedia.org/wiki/Baikalan-Amuran_magistral%27
Балаково ) om lidn Venämas , sen Saratovan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Balakovo
Бахмут ) om lidn Ukrainas , Doneckan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Art%C3%B6movsk_(Doneckan_agj)
Башҡортостан Республикаһы ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( tazovaldkund ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Безвременник осенний ) om kazmuzerik Colchicaceae -sugukundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Colchicum_autumnale
Белгород ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgorod
Белозерский район ) om rajon Vologdan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Belozerskan_rajon
Белоруссия ), täuz' oficialine nimi — Vaugedvenäman Tazovaldkund ( vaug. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Београд / Beograd «vauged lidn») om Serbijan pälidn (vspäi 1918 — enččen Jugoslavijan ) da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Belgrad
Береговая ласточка ) om pen' kezalind . https://vep.wikipedia.org/wiki/Malind
Березники ) om Venäman lidn Permin randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Berezniki
Берестяные грамоты ) oma kirjeižed i kirjutesed koivun korel , Amuižen Venän kirjkelen muštnikad XI—XV voz'sadoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tohesi%C5%BEed_kirjei%C5%BEed
Беслæн ) om Venäman lidn Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Beslan
Бишкек ) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bi%C5%A1kek
Благовещенск [bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Blagove%C5%A1%C4%8Densk_(Amuran_agj)
Большой театр ) om üks' kaikiš järedambišpäi teatrišpäi Venäläižes Federacijas da üks' kaikiš znamasižembišpäi oper- da baletteatrišpäi Mal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bol%E2%80%99%C5%A1oi_Teatr
Брат ) om voden 1997 venälaine dram da torafil'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vell%27_(fil%27m)
«Бриллиантовая рука» ) om 1968-žen voden nevondkundline kinokomedii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Brilliantine_k%C3%A4zi
Брянск ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Br%C3%A4nsk
Буйнакск ) om Venäman lidn Dagestanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Buinaksk
Бурый медведь, Обыкновенный медведь ) om kondjiden sugun ( Ursidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur_kondi
Буряад Республика ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Буряад Республикын Арадай Хурал ) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 66 ezitajanke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
България ), täuz' oficialine nimituz — Bolgarijan Tazovaldkund ( bolg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bolgarii
Бөгелмә ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bugul%27m
Вiцебск , venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
ВКонтакте — "kontaktas") om populärine i kaikiš suremb socialine verk venäkel'žes Internetan segmentas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vk.com
«ВР» — restoranvagon - matknikoiden sötmaha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Валерия Ильинична Новодворская , sünd. 17. semendku 1950 , Baranovičad , NSTÜ ( Vaugedvenäma ) — kol. 12. heinku 2014 , Moskv , Venäma ) oli venälaine politik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Novodvorskaja_Valerija
Василеостровский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan keskuses Vasil'jevskii- da Sernii-saril . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vasileostrovskii_rajon
Василий Иванович Суриков , 28.01.1848, Krasnojarsk , Venäma — 13.03.1916, Moskv , Venäma ) om venälaine pirdai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vasilii_Surikov
Великий Новгород ) om lidn Venälaižes Federacijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Uz%27lidn
Великий Устюг ) om Venäman lidn Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sur%27_Ust%C3%BCg
Верхоянскай ) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Verhojansk
Виктор Михайлович Васнецов ; 15. semendku 1848 , Lop'jal , Vätkan gubernii , Venäman imperii — 23. heinku 1929 , Moskv , NSTÜ ) oli venälaine pirdai da arhitektor. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vasnecov_Viktor
Вильнюс ) om Litvanman pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vil%27n%C3%BCs
Вильям Васильевич Похлёбкин ; 20. eloku 1923 , Moskv — 30. keväz'ku 2000 , Podol'sk ) oli nevondkundaline i venälaine istorik, skandinavist , specialist rahvahidenkeskeižiš sidoiš i geral'dikas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohl%C3%B6bkin_Vil%27jam
Витебск ) om lidn Vaugedvenäman homendezbokas, Vitebskan agjan da Vitebskan rajonan adminisrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vitebsk
Владивосток , [vlɐdʲɪvɐˈstok]) om lidn (vspäi 1880) da port Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladivostok
Владимир ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladimir_(lidn)
Владимир Авксентьевич Дахно ; sünd. 7. keväz'ku 1932 , Zaporož'je , NSTÜ — kol. 28. heinku 2006 , Kijev , Ukrain ) oli tetab ukrainalaine mul'tiplikator, režissör da kinotarinantegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dahno_Vladimir
Владимир Вольфович Жириновский , 25. sulaku 1946 , Alma-At , Kazahstan ) om venälaine valdkundmez', Valdkundduman varaezimez' ( 2000 — 2011 ), Venäman liberaliž-demokratižen partijan (VLDP) alusenpanii i ezimez', Evropan Ministrišton parlamentižen assamblejan ühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%BDirinovskii_Vladimir
Владимир Рудольфович Соловьёв , sünd. 20. reduku 1963 , Moskv ) om tetab venälaine lehtezmez', TV- da radiovedai, publicist, pajatai da kundaline šingotai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Solov%27jov_Vladimir
Владимир Семёнович Высоцкий , sünd. 25. viluku 1938 , Moskv , NSTÜ — kol. 25. heinku 1980 , sigä-žo) oli legendine nevondkundaline ( venälaine ) pajatai, runokirjutai da aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Visockii_Vladimir
Воздвижение Креста Господня ) om üks' hristanuskondan kaikiš surembiš praznikoišpäi (pühänikoišpäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Zdvi%C5%BEen%27
Волга ) om jogi Venämas , kaikiš pit'kamb jogi Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Volg
Волгоград ) om Venäman lidn-millioner Volg -jogen oiktal randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Volgograd
Волжский ) om Venäman lidn Volgogradan agjan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vol%C5%BEskii
Волк обыкновенный ) om koiranvuiččiden sugukundan ( Canidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndikaz
Вологда ) om lidn Venäman lodehpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologd
Вологодская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vologdan_agj
Волхов ) om sur' jogi Venäman Evropan palan lodehes, Uz'lidnan da Leningradan agjoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Olhav
Вӧркута ) om lidn Venämas , Komin Tazovaldkundan pohjoižes, ühtennimižen jogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vorkut
ГIалгIай Мохк , ГIалгIайче ) om Venälaižen Federacijan subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Геленджик ) om Venäman lidn Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gelend%C5%BEik
Геогий Сергеевич Полтавченко ; sünd. 23. uhoku 1953 , Baku , Azerbaidžan , NSTÜ ) om 3-nz' da nügüdläine Piterin gubernator. https://vep.wikipedia.org/wiki/Poltav%C4%8Denko_Georgii
Герб России ) om vahvištadud 1497 -nden vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_valdkundznam
Глава Республики Башкортостан ) om Rustem Hamitov vs 2010 heinkun 15. päiväspäi (edel 2015 vot hänen radnikuz nimitihe Prezidentaks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostanan_Tazovaldkund
Глава Республики Бурятия ) om Väčeslav Nagovicin , radab vs 2007 heinkun 10. päiväspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Bur%C3%A4tijan_Tazovaldkund
Глава Республики Ингушетия ) om Junus-Bek Jevkurov , radab vs 2008 redukun 31. päiväspäi (edel 2011 vot nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ingu%C5%A1etijan_Tazovaldkund
Глава Чеченской Республики ) om Ramzan Kadirov , radab vs 2007 uhokun 15. päiväspäi kahtenden strokun. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Горький ) om millionerlidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Государственные языки России .-- Frhdkazan ( arutelu ) 25. viluku 2016, kell 10:36 (MSK) — Tehtud : vep: https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:Kund
«Груз 200» ) om voden 2007 venälaine dramfil'm. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCgu_200_(fil%27m)
Дагъистаналъул Республика da tž. 1 ) vai Dagestan om avtonomine valdkund Venämas , sen subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Dagestanan_Tazovaldkund
Дебрецин / Debrecin ) om lidn Mad'jaranmas , Haidu Bihar -agjan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Debrecen
Дед Мороз ) om sarnaline personaž, Uden voden lahjoičijan venälaine variant. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pakaine-Ded
День Победы ) om Venäman valdkundpraznik, üks' päpraznikoišpäi meiden valdkundas. https://vep.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4gestusen_p%C3%A4iv
День России ) om Venäman nationaline praznik, kudambad oigetas joga voden kezakun 12. päiväl. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_p%C3%A4iv
День защитника Отечества ) om Venäman valdkundpraznik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kodiman_kai%C4%8Dijan_p%C3%A4iv
День народного единства ) om Venäman valdkundpraznik, kudamb oigetas kül'mkun 4. päiväl joga voz' vodespäi 2005. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rahvahan_%C3%BChtmuden_p%C3%A4iv
Дзæуджыхъæу ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vladikavkaz
Дмитрий Анатольевич Медведев , 14.09.1965, Piter ) — Venälaine valdukundmez' da politikanmez', koumanz' Venälaižen Federacijan prezident, kudambad om valitud 2.3.2008. https://vep.wikipedia.org/wiki/Medvedev_Dmitrii
Дмитрий Иванович Менделеев ; sünd. 8. uhoku 1834 — kol. 2. uhoku 1907 ) oli venälaine himik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mendelejev_Dmitrii
Домашняя кошка ) om kodiživat, popularižemb ( koirha rindataden) « živat-kompan'jon ». https://vep.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%BEi
Дом компании «Зингер» , «Дом книги» ) om tetab sauvuz Piteriš , sijadase Nevan prospektan da Gribojedovan kanalan saumal. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C2%ABZinger%C2%BB-kompanijan_kodi
Домовый воробей ) om lujas levitadud erik todesižiden pasklinduiden sugus ( Passer ), pasklinduiden sugukundas ( Passeridae ) da pasklindunvuiččiden sugukundas ( Passeriformes ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Paska%C4%8D
«Домострой», Книга, называемая «Домострой» ) om XVI igän venälaižen literaturan muštnik — käskusiden, nevondoiden da opendusiden kogoduz ristitun i kanzan kaikiš elon čuradusiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Domostroi
Дорога в космос) — hänen kirj venäkelel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gagarin_Jurii
Дума ) om 35 valitud deputatad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Дьокуускай ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jakutsk
Евровидение ) om Evropan muzikaline päkonkurs. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrovizii
Единая Россия ) om Venäman politine partii . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chthine_Ven%C3%A4ma
Екатеринбург ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jekaterinburg
Елена Гаджиевна Исинбаева , sünd. 3. kezaku 1982 , Volgograd ) om venälaine sportmez', hüppii anšpuganke , kaks'kerdaine olimpine čempion (2004, 2008), Kezaolimpiadan 2012 bronzvägestai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Isinbajeva_Jelena
Жогорку Кенеш ) 120 ühtnijanke, hö pandas päministrad radnikusele. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Зеленогорск ) om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Piter)
Зеленогорск ) om Venäman lidn Krasnojarskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Zelenogorsk_(Krasnojarskan_rand)
Зимние Олимпийские игры 2014 ) oli vn 2014 22-nz' Tal'volimpiad , kudamb oigenzi Sočiš ( Venäma ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tal%27volimpiad-2014
Знаменск ) om lidn Venämas , Astrahanin agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Znamensk_(Astrahanin_agj)
Зубр, Европейский бизон ) om pall'azsar'vižiden sugukundan ( Bovidae ) bizoniden sugun erik, imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Zubr
Иваново ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ivanovo
Игорь Владимирович Денисов , sünd. 17. semendku 1984 , Piter ) om venälaine futbolist, pol'kaičii . https://vep.wikipedia.org/wiki/Denisov_Igor%27
Игорь (Фёдорович) Стравинский , sünd. 17.06.1882, Oranienbaum , Venäma — koli 6.04.1971, Uz' Jork , AÜV ) oli suren muzikankirjutajan, dirižoran da fortepianonvändajan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stravinskii_Igor%27
Ижкар ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/I%C5%BEevsk
Ил Дархан ) vs 2010 semendkun 31. päiväspäi (edel vn 2014 sulakud nece radnikuz nimitihe prezidentaks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Илья Ефимович Репин ; 24.07 /5.08/ 1844, Čugujev , Har'kovan gubernii , Venäman imperii (nügüd' Ukrain ) — 29.09.1930, Kuokkal , Viipurin gubernii , Suomenma (nügüd' Venäma )) oli ukrainalaiž-venälaine pirdai, voimujupirdai, portretoiden, elo- da istorižiden scenoiden mastar. https://vep.wikipedia.org/wiki/Repin_Il%27ja
Иркутск ) om lidn (vspäi 1686) Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Irkutsk
Исаакиевский собор , Собор преподобного Исаакия Далматского ) om Piterin kaikiš suremb ortodoksine jumalanpert'. https://vep.wikipedia.org/wiki/Isaakijan_p%C3%A4jumalanpert%27
Истинная церковь Иисуса ) om hristanuskondan sekt, sattud 1917 -nden voden Pekinas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Todesine_Iisusan_jumalankodikund
Йошкар-Ола ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jo%C5%A1kar-Ol
Кагыргын ) om lidn (vspäi 1965) Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Anadir%27
Казан / Qazan ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazan%27
Казахстан ), täuz' oficialine nimi — Kazahstanan Tazovaldkund ( kaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Калининградская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ) da pol'eksklav Baltijan meren randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaliningradan_agj
Калининский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalininan_rajon_(Piter)
Калмыкия ) om avtonomine valdkund Venämas , sen subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Калуга , [kɐˈlugə]) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalug
Карачаево-Черкесская Республика da tž. 1 ) om Venälaižen Federacijan subjekt , üks' sen tazovaldkundoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Карелия , Карьяла ) vai Venäman Karjal , täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund ( venäkelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Karjalan_tazovaldkund
Каспийск (ven., avar., darg. da lezg.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Кемерово ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovo
Кемеровская область ) vai Kuzbass om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kemerovon_agj
Киев ) om Ukrainan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kijev
Киров ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirov
Кировск ) om Venäman lidn Murmanskan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovsk_(Murmanskan_agj)
Кировский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan ehtbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirovan_rajon_(Piter)
Ккасппи ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundas , Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kaspiisk
Книга Иова ) om Vanhan Zavetan kirj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jovan_kirj
Книга пророка Иоиля ) om Vanhan Zavetan kirj. https://vep.wikipedia.org/wiki/Joilan_kirj
Колпинский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan longibokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kolpinon_rajon
Коми Республика ) vai Komi om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komin_Tazovaldkund
Комплекс защитных сооружений Санкт-Петербурга от наводнений , Дамба ) om dambiden i erazvuiččiden gidrotehnižiden sauvusiden kompleks, kudamb vanuse poikpoli Suomen lahtes — Bronkaspäi Kotlin -sarehesai (kudambal sijadase Kronštadt ) i sid' Kotlin-sarespäi Sestroreckhasai ( Gorskaja -žilo). https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_kai%C4%8Dendsauvusiden_kompleks_sur%27vezi%C5%A1p%C3%A4i
Комсомольск-на-Амуре ) om Venäman lidn Habarovskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Komsomol%27sk_Amural
Конкурс песни Евровидение 2012 ) oli 57-nz' Evrovizii -konkurs, kudamb oli oigetud Bakus , Azerbaidžanan pälidnas, 2012 vodel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Evrovizii-2012
Константин Иванович Горбатов , 5 (17).07.1876, Stavropol (nügüd' Tol'jatti ), Venäma — 24.05.1945, Berlin , Saksanma ) om venälaine pirdai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Gorbatov
Константин Степанович Мельников , 03.08.1890, Moskv , Venäma — 28.11.1974, Moskv, Venäma) — venälaine arhitektor- konstruktivist . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mel%27nikov_Konstantin
Константин Эдуардович Циолковский ; sünd. 17. sügüz'ku 1857 , Iževskoje , Räzanin agj — 19. sügüz'ku 1935 , Kalug , Venäma ( NSTÜ )) oli venälaine i nevondkundaline tedomez' da fizik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ciolkovskii_Konstantin
Король и Шут ) oli venälaine muzikaline pankrokgrupp . https://vep.wikipedia.org/wiki/Korol%27_i_%C5%A0ut
Костанай , edel 1997 vot — Kustanai ) om Kazahstanan lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostanai
Кострома ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kostrom
Костур ) om lidn Grekanmas , Orestiad -järvel. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kastorii
Красная площадь ) om Moskvan da kaiked Venäman pätorg. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rusked_torg
Красногвардейский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan homendezbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnogvardeiskii_rajon_(Piter)
Краснодар ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnodar
Красноярск ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Krasnojarsk
Крейсер «Аврора» ) om muzei-laiv Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Avrora_(kreiser)
Кронштадт ) om lidn da meriport Venämas , Piterin lidnan röunoiden südäimes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kron%C5%A1tadt
Ксения Анатольевна Собчак ; sünd. 5. kül'mku 1981 , Leningrad (Piter) ) om venälaine TV- da radiovedai, lehtezmez' da aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sob%C4%8Dak_Ksenija
Кубанский казачий хор ) om rahvahan muzikaline kollektiv Krasnodaraspäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kubanin_kozaki%C5%A1ton_hor
Кунсткамера ) om muzei Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kunstkamer
Курганская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurganan_agj
Курильские острова ) om sariden čep' Kamčatk -pol'saren da Hokkaido -saren keskes, kudamb erigoitab Ohotskan mert Tünes valdmerespäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurilan_sared
Курортный район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan lodehližes palas Suomen lahten pohjoižel randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kurortan_rajon_(Piter)
Курск ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kursk
Къарачай-Черкес Республика ( karačajan da balkaran kel' , kar. da balk.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Къэрэшей-Шэрджэс Республикэ ( kabardinan da čerkesan kel' , kab. da čerk.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
Кыргызская Республика ), om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Kirgizstan
Ледовый дворец ) om sportiž-koncertine kompleks Piteriš , kudambha voib mülüda 12 500 kaclijad. https://vep.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ine_pert%27kulu
Ленинградская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Leningradan_agj
Липецк [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Lipeck
Лисица обыкновенная ) om Koiranvuiččiden sugukundan ( Canidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat, levitadud da kaikiš suremb erik Reboiden sugus. https://vep.wikipedia.org/wiki/Reboi
Ложные друзья переводчика fr. kelespäi faux amis ) om par sanoid kahtes keles, kudambad koskudas toine toižehe kirjutamižel i/vai virkandal, no erinedas znamoičendal. https://vep.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ndajan_v%C3%A4rad_sebranikad
Ломоносов ) om Venäman lidn da meriport Piterin röunoiš, vspäi 2011 — sodahoštusen lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Lomonosov
Людмила Марковна Гурченко ; sünd. 12. kül'mku 1935 , Har'kov , Ukrain ( NSTÜ ) — kol. 30. keväz'ku 2011 , Moskv , Venäma ) oli nevondkundlaine i venälaine pajatai da aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Gur%C4%8Denko_L%C3%BCdmila
«М» — pehmed, lüks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Магадан ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Magadan
Манц ) päivlaskmpoles. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kalmikijan_Tazovaldkund
Маргарита Петровна Назарова ; sünd. 26. kül'mku 1926 , Lapsenžilo , Venäman NFST , NSTÜ — kol. 25. reduku 2005 , Alauz'lidn , Venäma ) oli nevondkundaline i venälaine cirkartist ( tigroiden dressirui) da aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Nazarova_Margarita_(cirkartist)
Мариинский театр ) om üks' kaikiš tetabambiš i järedambiš operan da baletan teatrišpäi Venämas i kaikes mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mariinskii-teatr
Марий Эл Республик ) vai Marii El ( venäkelel da nitmarin kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Марина Ивановна Цветаева ; sünd. 8. reduku 1892 , Moskv — kol. 31. eloku 1941 , Jelabug , Venäma ( NSTÜ )) oli tetab venälaine i nevondkundaline runokirjutai da kändai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Cvetajeva_Marina
Мары Эл ) om avtonomine valdkund Venämas , sen üks' subjektoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Marii_Elan_Tazovaldkund
Маҷлиси Олии Ҷумҳурии Тоҷикистон ), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Маҷлиси миллӣ ) 33 ristitunke (25 — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb radnikusele). https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Медный всадник ) om Petran I muštpacaz Senatan torgul Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vas%27kne_raccastai
Мезень ) om Venäman lidn Arhangel'skan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mezen%27_(lidn)
Мережковский Дмитрий Сергеевич , 14. eloku 1866 [1] [2] , Piter , Venäman imperii — 9. tal'vku 1941, Pariž , Francii ) — venälaine kirjutai, runokirjutai, arvostelii, kändmižtegii, istorijan tedoidai, religijan filosof, radnik kundan hüvüdeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mere%C5%BEkovskii_Dmitrii
Минеральные Воды ) om Venäman lidn Stavropolin randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Minerali%C5%BEed_Veded
Минск , vodhesai 1939 — Mensk ) om Vaugedvenäman pälidn, Minskan agjan da Minskan rajonan adminisrativine keskuz (niihe adminisrativižhe ühtnikoihe iče lidn ei mülü), vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Minsk
«Мир» ) oli nevondkundaline (jäl'ges venälaine ) 3-nden sugupol'ven orbitstancii , kudamb oli palakahan äimetoižen tedokompleksan. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mir_(orbitine_stancii)
Мирный , [ˈmʲirnɨj]) om Venäman lidn Arhangel'skan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirnii_(Arhangel%27skan_agj)
Мирнэй ) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mirnii_(Saha_Tazovaldkund)
Михайловск ) om Venäman lidn Stavropolin randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mihailovsk_(Stavropolin_rand)
Мордовия ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mordovijan_Tazovaldkund
Москва ) om Venäläižen Federacijan pälidn, federaližen alištusen lidn da vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv
Москва-Сити ) om biznesrajon Moskvas , Presnin randirdal . https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskv-Siti
Московский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan ehtbokas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Moskvan_rajon_(Piter)
МультиЛекс — venä-anglijalažed, saksanlaižed, francijalaižed, ispanijalaižed, italijalaižed, portugalijalaižed i äikeližed vajehnikad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Elektronine_vajehnik
Мурман ланнҍ ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmansk
Мурманская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murmanskan_agj
Муром [ˈmurəm]) om Venäman lidn Vladimiran agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Murom
Мыекъуапэ «jablokalangišton jogensu») om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Maikop
Мәжіліс ) 107 ühtnijanke (98 — kaik rahvaz valičeb, 9 — Kazahstanan Rahvahiden Suim oigendab) videks vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Нüväd kirjutused — parahimad Vepsän Vikipedijan kirjutused. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Надежда Андреевна Толоконникова ) vai Nadä Tolokno ( Надя Толокно ; sünd. 7. kül'mku 1989 , Noril'sk , Venäma ( NSTÜ )) om venälaine pankmuzikant da provokator; « Pussy Riot »-kollektivan enzne solist, « Voina »-artgruppan eksühtnii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolokonnikova_Nade%C5%BEda
Нарва ) om jogi Estinman i Venäman röunoiš. https://vep.wikipedia.org/wiki/Narv_(jogi_Estinman_i_Ven%C3%A4man_r%C3%B6unoi%C5%A1)
Нарва ) om lidn Estinmas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Narv_(lidn)
Народна скупштина ) 250 kaikel rahvahal valitud ezitajidenke 4 vodeks. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Нарсана ) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suvipäivlaskmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kislovodsk
Нева ) om jogi Venämas , kudamb jokseb Piterin da Leningradan agjan territorijadme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Neva
Никола Тесла vai Nikola Tesla; 10.07.1856, Smilän , Avstrine imperii , nügüd' Horvatijas — 7.1.1943, Uz' Jork , AÜV ) — fizikantedomez' , inžener , elektrotehnikantedomez' da melestegii. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tesla_Nikola
Николаевск ) om Venäman lidn Volgogradan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_(Volgogradan_agj)
Николаевск-на-Амуре ) om Venäman lidn Habarovskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nikolajevsk_Amural
Новороссийск [nəvərɐˈsʲijsk]) om Venäman lidn Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Novorossiisk
Новосибирск ) om lidn-millioner Venämas , Sibiriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Novosibirsk
Норильск [nɐˈrʲilʲsk]) om Venäman lidn Krasnojarskan randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Noril%27sk
Нохчийн Республика ) vai muite Čečenii vai Čečnä ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Нохчийчоь ) om tazovaldkund ( subjekt ) Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ce%C4%8Denijan_Tazovaldkund
Няръяна мар , sana sanaha «Rusked lidn») om Venäman lidn Arhangel'skan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nar%27jan_Mar
Нүөрүҥгүрү ) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ner%C3%BCngri
Обдор ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Salehard
О главном ) — lopprogram, lähteb pühäpäividme. https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Одеса ) om lidn Ukrainas vlpäi 1794 [2] . https://vep.wikipedia.org/wiki/Odess
Октябрьский ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Okt%C3%A4br%27skii
Октябрьский (ven. da bašk.) https://vep.wikipedia.org/wiki/Okt%C3%A4br%27skii
Омск ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Omsk
Онега ) om jogi Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine_(jogi)
Онежское озеро, Онего , karjalan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84nine
Оренбург ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburg
Оренбургская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt ( agj ). https://vep.wikipedia.org/wiki/Orenburgan_agj
Орто Халыма ) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundas , sen pohjoižpäivnouzmas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Srednekolimsk
Орёл ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Or%C3%B6l
Остров ) — dramfil'm, kuvitadud vl. 2006 Venämas , tobjimalaz Kemiš , Pohjoižes Karjalas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sar%27_(fil%27m,_Ven%C3%A4ma,_2006)
Ошхамахо ) Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel röunal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kara%C4%8Dajan_da_%C4%8Cerkesijan_Tazovaldkund
«П» — plackartvagon, 54 sijad magadamha. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Павлодар ) om lidn Kazahstanas , Irtiš -jogen randal. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pavlodar
Палтога ) om Venäman külä Vologdan agjan Vitegran rajonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Paltog
Парламенті ) om kaks'kodine. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Паспорт гражданина Российской Федерации ) om pädokument, kudamb vahvištoitab Venäman rahvahanikan personad. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_rahvahanikan_pasport
Пенза ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Penz
Пермь ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Perm%27
Петербургский метрополитен ) om kahtenz' pitte da avaidusen aigan mödhe NSTÜ:s da Venämas Moskvan metropolitenan jäl'ghe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_metropoliten
Петрозаводск , karjalan da suomen kelil : https://vep.wikipedia.org/wiki/Vikipedii:%D0%9D%C3%BCv%C3%A4d_kirjutused
Петрозаводск , karj. da suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Petroskoi
Петропавловск ) om lidn Kazahstanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk
Петропавловск-Камчатский ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Petropavlovsk_Kam%C4%8Datskii
Подпорожье ) om Venäman lidn Leningradan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Podporo%C5%BEje
Прионежский район , karjalan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C3%84ni%C5%BEr%C3%B6unan_rajon
Приштина / Priština , alb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pri%C5%A1tin
Псков ) om Venäman lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskov
Псковская область ) om Venälaižen Federacijan subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pskovan_agj
Псыжъ ) om jogi Venäman suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kuban%27_(jogi)
Псыхуабэ ) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4tigorsk
Пушкин ) om Venäman lidn Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kin
Пушкинский район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan suven palas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kinan_rajon_(Piter)
Пятый канал ) om Venäman federaline venäkel'ne TV-kanal, kudamban tedotelendan keskuz om Piteriš . https://vep.wikipedia.org/wiki/Videnz%27_kanal_(Ven%C3%A4ma)
Пётр I Великий ; 30 semendkud (9 kezakud) 1672, Moskv — 28 vilukud (8 uhokud) 1725, Piter ) oli jäl’gmäine Kaiken Venän kunigaz Romanovan dinastijaspäi (1682 vodespäi) da ezmäine kaikvenäläine imperator (1721 vodespäi). https://vep.wikipedia.org/wiki/Petr_I_Sur%27
Пётр Ильич Чайковский ; 7.05.1840, Votkinsk — 6.11.1893, Piter ) oli sur' venälaine muzikankirjutai, instrumentalist, dirižor da pedagog. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caikovskii_P%C3%B6tr
Радужный ) om Venäman lidn Vladimiran agjan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Radu%C5%BEnii_(Vladimiran_agj)
Република Србија ), om mererandatoi valdkund suvipäivnouzmaižes Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Республикæ Цæгат Ирыстон-Алани ) om Venälaižen Federacijan subjekt , üks' sen tazovaldkundoišpäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Pohjoi%C5%BEosetijan_%E2%80%94_Alanijan_Tazovaldkund
Республика Беларусь ), om mererandatoi valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Республика Казахстан ), om valdmererandatoi valdkund Azijas da Evropas paloin. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Республика Таджикистан ), om mererandatoi valdkund Azijan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Российская Федерация ), molembad nimitused oma oficialižed, om valdkund Päivnouzmaižes Evropas da Pohjoižes Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Россия ) vai Venälaine Federacii (lühetud nimi: https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4ma
Ростов-на-Дону ) om lidn-millioner, kaikiš järedamb Venäman suves. https://vep.wikipedia.org/wiki/Rostov_Donal
Русская Википедия ) om Vikipedijan jaguz venän kelel . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4kel%27ne_Vikipedii
Русские ) oma indoevropalaine, slavine rahvaz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4lai%C5%BEed
Рысь обыкновенная ) om kažinvuiččiden sugukundan ( Felidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Il%27bez
Рязань ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4zan%27
Рідновірство , pol'š. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slavine_neopaganizm
«С» — ištmižsijidenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vagon
Сoсa-Сola om gazuitud alkogolitoi jom . https://vep.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola
Санкт-Петербург ) om federaližen alištusen lidn Venälaižes Federacijas , sen subjekt da vägilidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piter
«Сапсан» ) om elektrojonuz . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sapsan_(elektrojonuz)
Саранош ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saransk
Саха Өрөспүүбүлүкэтэ , oficialitomikš Саха Сирэ ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/Saha_Tazovaldkund
Светлана Юрьевна Слепцова , sünd. 31. heinku 1986 , Hanti-Mansiisk ) om venälaine biatlonist , äikerdaine čempion i estafetoiden vägestai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Slepcova_Svetlana
Свирь , suomen da karjalan kelil: https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCv%C3%A4r%E2%80%99
Свободный ) om Venäman lidn Amuran agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Svobodnii_(Amuran_agj)
Северодвинск ) om lidn (vlpäi 1938) Venämas , Arhangel'skan agjas , Venäman atomlaivsauvomižen keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Severodvinsk
Сенаты ) 47 ühtnijanke (32 oma delegatad kaksin kaikuččes regionaspäi, 15 — prezident paneb radnikusele) kudeks vodeks, Senatan pol' vajehtase kerdan koumes vodes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Сергей Михайлович Прокудин-Горский ; sünd. 30. eloku 1863 , Funikmägi , Vladimiran agj , Venäma — kol. 27. kül'mku 1944 , Pariž , Francii ) oli tetab venälaine fotograf , melestegii da matkadai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Prokudin-Gorskii_Sergei
Скандинавский полуостров ) om pol'sar' Evropan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skandinavijan_pol%27sar%27
Скопје , [ˈskɔpjɛ]) om Makedonijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Skopje
Смоленск ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Smolensk
Снегурочка ) om Uden voden personaž, Pakaine-Dedan vonuk, hänen kaikenaigaine kaimdai i abunik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Luminei%C5%BEne
Собака ) om kodiživat, händikahan alaerik, koiranvuiččiden sugukundaspäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Koir
Собрание ), mülüb 120 deputatad-ühtnijad (heid rahvaz valičeb 4 vodeks). https://vep.wikipedia.org/wiki/Makedonii
Совет Республики ) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ 8 ristitud prezident paneb radsijha). https://vep.wikipedia.org/wiki/Vaugedven%C3%A4ma
Сольвычегодск ) om Venäman lidn Arhangel'skan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Sol%27vi%C4%8Degodsk
Сортавала , karj. da suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sortaval
София ) om Bolgarijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sofii
Соьлжа-ГӀала ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Groznii
Союз Советских Социалистических Республик ) — valdkund oli 1922 vodespäi 1991 vodhesai Evropas da Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Nevondkundali%C5%BEiden_Socialisti%C5%BEiden_Tazovaldkundoiden_%C3%9Chti%C5%A1tuz
Србија ), oficialine nimituz — Serbijan Tazovaldkund ( serb. https://vep.wikipedia.org/wiki/Serbii
Стригино , GOJ / НЖС ) sijadase 18 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. https://vep.wikipedia.org/wiki/Alauz%27lidn
Строгановский дворец ) om Stroganovad -kanzan pert'kulu, sautud vozil 1753 — 1754 Frančesko Bartolomeo Rastrelli -arhitektoran projektan mödhe. https://vep.wikipedia.org/wiki/Stroganovan_pert%27kulu
Суздаль ) om Venäman lidn-muzei Vladimiran agjan pohjoižes. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suzdal%27
Суоярви , karj. da suom. https://vep.wikipedia.org/wiki/Soj%C3%A4rv_(lidn)
Сухум ) om Abhazijan pälidn da surembaine lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suhum
Сясь ) om jogi Venämas , Uz'lidnan da Leningradan agjoiš, vepsän etnižes territorijas. https://vep.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4s%27
Таганрог ) om Venäman lidn da meriport Rostovan agjan suvipäivlaskmas, sen kahtenz' surtte lidn, sodahoštusen lidn (vspäi 2011). https://vep.wikipedia.org/wiki/Taganrog
Таджикистан ), täuz' oficialine nimi — Tadžikistanan Tazovaldkund ( tadž. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BEikistan
Тамбов ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tambov
Татьяна Евгеньевна Самойлова ; sünd. 4. semendku 1934 , Leningrad , Venäman NFST , NSTÜ — kol. 4. semendku 2014 , Moskv , Venäma ) oli nevondkundaline i venälaine aktör. https://vep.wikipedia.org/wiki/Samoilova_Tat%27jana
Ташкент ) om Uzbekistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ta%C5%A1kent
Телевизионная башня Ленинградского радиотелевизионного передающего центра ) om terazčuhunduz Piteriš , kudamb om sautud 1956—1962 vozil TV- da radiotedotelendan täht. https://vep.wikipedia.org/wiki/Piterin_TV-%C4%8Duhunduz
Тернопіль ; vhesai 1944 — Tarnopol' ) om lidn päivlaskmaižes Ukrainas , Ternopolin agjan politiž-administrativine, ekonomine da kul'turine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ternopol%27
Тигр ) om kažinvuiččiden (vai kažidan) rodkundan ( Felidae ) lihansöi ( Carnivora ) imetaiživat. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tigr
Толстой, Лев Николаевич ; 28.08.1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii , Venäma — 7.11.1910, Astapovo, Tambovan gubernii ) — sur' venälaine kirjutai, publicist da meletai; graf . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tolstoi_Lev
Тольятти ) om Venäman lidn Samaran agjas , sen kahtenz' surtte lidn, Stavropolin rajonan administrativine keskuz. https://vep.wikipedia.org/wiki/Tol%27jatti
Туапсе ) om Venäman lidn Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tuapse
Тула ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Tul
Тэрч къалэ ) om lidn Venämas , sen Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Terek_(lidn)
Тюмень ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCmen%27
Удмурт Республика vai Удмурт Элькун , Удмуртия ) om avtonomine tazovaldkund Venämas , sen subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Udmurtijan_Tazovaldkund
Улаан Үдэ ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ulan-Ude
Ульянонь ош ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ul%27janovsk
Уссурийск ) om Venäman lidn Merenrandaližes randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ussuriisk
Фаина Георгиевна (Григорьевна) Раневская , todesine nimi — Faina Girševna Fel'dman ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ranevskaja_Faina
Фаина Гиршевна Фельдман ; sünd. 15. eloku 1986 , Taganrog , Venäman Imperii — kol. 19. heinku 1984 ; Moskv , NSTÜ ) oli tetab venälaine aktör, NSTÜ:n rahvahaline artist (1961). https://vep.wikipedia.org/wiki/Ranevskaja_Faina
Филин ) om Pulonvuiččiden heimkundan ( Strigiformes ) lihansöi meclind. https://vep.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbj
Флаг России ) om Venäman valdkundflag. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4man_flag
Фёдор Михайлович Достоевский ; 11.11.1821, Moskv — 09.02.1881, Piter ) — sur' venälaine kirjutai i meletai. https://vep.wikipedia.org/wiki/Dostojevskii_F%C3%B6dor
Хабаровск ) om lidn (vspäi 1880) Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Habarovsk
Хакас Республиказы ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hakasijan_Tazovaldkund
Хасавюрт ) om Venäman lidn Dagestanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Hasav%C3%BCrt
Центральный район ) om rajon Piteriš , sijadase lidnan keskuses. https://vep.wikipedia.org/wiki/Keskuzrajon_(Piter)
Црна Гора, Crna Gora , nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustm%C3%A4gi
Цхинвал ) om Suviosetijan pälidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Chinval
Чăваш чĕлхи ) om altaižen kel'kanzan kel' , Čuvašijan oficialine kel'. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1an_kel%27
Чагодощенский район ) om rajon Vologdan agjas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cagodo%C5%A1%C4%8Dan_rajon
Чайковский ) om lidn Venämas , sen Permin randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Caikovskii
Челябинск ) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cel%C3%A4binsk
Череповец ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cerepovec
Чёрная ворона ) om keza lind . https://vep.wikipedia.org/wiki/Must_vari%C5%A1
Чёрное море ) om Atlantižen valdmeren basseinan südäimine meri Evropas da Azijas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Mustmeri
Чӑваш Ен ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi . https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Чӑваш Республики ) vai Čuvašii ( ven. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cuva%C5%A1ijan_Tazovaldkund
Шупашкар ) om Venäman lidn da port Volg -jogen molembil randoil. https://vep.wikipedia.org/wiki/%C4%8Ceboksarad
Шёлтозеро , karjalan kelel : https://vep.wikipedia.org/wiki/%C5%A0outj%C3%A4rv%27
Шёлтозерский вепсский этнографический музей ) — Karjalan Tazovaldkundan Kodirandan muzejan filial. https://vep.wikipedia.org/wiki/Veps%C3%A4n_kul%27turan_muzei
Шәача ) om kaikiš jaredamb kurortlidn Venälaižen Federacijas , Krasnodaran randas . https://vep.wikipedia.org/wiki/So%C4%8Di
Эрмитаж ) om muzei Piteriš , kaikiš suremb Venämas da üks' kaikiš surembiš muzejišpäi mail'mas. https://vep.wikipedia.org/wiki/Ermita%C5%BE
Южная Осетия ) om valdkund Evropas palahiženke tundištusenke. https://vep.wikipedia.org/wiki/Suviosetii
Южно-Сахалинск ) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Suvisahalinsk
Ярославль , [jɪrɐˈslavlʲ]) om lidn Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Jaroslavl%27
«600 секунд» ) oli TV-oigenduz, kudamb mäni efirha 1987 — 1993 vozil Leningradan televizijal (nügüd' — Videnz' kanal ). https://vep.wikipedia.org/wiki/600_sekundad
Қазақстан Республикасының Президенті ), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz (päiči ezmäižes prezidentas). https://vep.wikipedia.org/wiki/Kazahstan
Қарағанды ) om lidn Kazahstanas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Karagand
Ӕрыдон ) om Venäman lidn Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Ardon
Әлмәт ) om lidn Venämas , Tatarstanan Tazovaldkundas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Al%27met%27jevsk
Өфө [ʏ̞ˈfʏ̞]) om lidn-millioner Venämas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Uf
Երևան) om Armenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. https://vep.wikipedia.org/wiki/Jerevan
Հայաստան, Hajastan ), täuz' oficialine nimi — Armenijan Tazovaldkund ( armen. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Հայաստանի Հանրապետություն, Hajastani Hanrapetutjun ), om mererandatoi valdkund Evrazijas , Kavkazantagaižes . https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenii
Հայկական դրամ ) om Armenijan valdkundvalüt. https://vep.wikipedia.org/wiki/Armenijan_dram
Պարտավ ) om lidn Azerbaidžanas , Bardan rajonas . https://vep.wikipedia.org/wiki/Bard_(lidn)
Սերժ Ազատի Սարգսյան ; sünd. 30. kezaku 1954 , Stepanakert , Azerbaidžan ) om 3. da nügüdläine Armenijan prezident. https://vep.wikipedia.org/wiki/Sargs%C3%A4n_Ser%C5%BE
Ἀριστοτέλης; 384 v. edel m. e., Stageir — 322 edel m. e., Halkis , Evbejan sarel ) oli amuižgrekalaine filosof , Platonan openik. https://vep.wikipedia.org/wiki/Aristotel%27
Ἡ Καινὴ Διαθήκη , Hē Kainḕ Diathḗkē ) om Biblijan toine pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Uz%27_Zavet
Ἡ Παλαία Διαθήκη , Hē Palaía Diathḗkē ) om Biblijan toine pala. https://vep.wikipedia.org/wiki/Vanh_Zavet
Ὅμηρος) — legendarine amuižgrekalaine runokirjutai, sarnoičii, kudamb, legendoiden mödhe, sädi «Iliadan» da «Odissejan» . https://vep.wikipedia.org/wiki/Gomer
