A Homorozvo kuundelou. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
A.J. Melan kirjas Suomen luurangozet (Vertebrata Fennica vuvvel 1882 ) kuduangi elätin ezittelyn jälgeh annetah sen nimi livvin, saamin da ruočin kielel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
AKADEEMIKKU Georg Henrik von Wrightin mugah ”muailmankuva on tietyn aigukavven libo rahvasyhtezön omaksuttu nägemys muailman roindas da rakendehes, luonnonilmivölöin ellendettävyvves da sellittämizes dai oigies eloksen tavas”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
A Kodi ruadau yhtelläh hyvin, hos ongi kesken olii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
ALEKSANDR VOLKOV. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
ARCHIBALD BAJORAT (1923-2010), Litvun germuanielaine taidoilii löydi v. 1968 Kalevalas da sen mifolougies ičelleh suuren eloksenpiduhisen teeman. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Aaro Mensosen Karjalankielizien tetrattiloin syväindös on äijällizeh tieduo Karjalan histouries, karjalazuos da karjalazien elokses kui argipäivin muga i pruazniekkoin aigah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
”A boikoi häi oli jo siih aigah!” http://www.telemail.fi/salmi/buaboin_piristys.htm
Abo olis vähembi heidä! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Abramovan endizet kniigat piästih ilmah Petroskois da Tallinnas, Budapeštas da Pariižas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Abramov omisti uvven runokogomuksen vepsäläzien muale, Karjalan tazavallan da Piiterin alovehen välis virduajan Ojat-joven rannikole. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Abuu ei yhtelläh maksa pakita, ku virguniekat nikonzu ei avvuteta rohingyoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Adel on elänyh Suomes 1990-luvun allus algajen da hänen kai elos on tiä: alalline ruado da mies. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Adolf Ivar Arwidsson oli 1800-luvun alussa elänyh suomelaine natsionalistu, kudai mustetah sanondas ” Ruoččiloi emmo enämbi ole, ven’alazikse emmo tahto tulla, olguammo sit suomelazii”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
(Adoptiilapsis kirjutan konzutah enämbigi, ku sidä on kyzytty.) http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
A erähättshi kui himoittshi "murdehel" paissa ga elostuakseh i onnuako sanoi "akku". http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
A esli osibkua luadinen Algia pahaks ottakkua. http://kartravel.ru/spoem.html
Agora-talois algau 29.9. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
A gu kylä oli suuri da bohattu, sit sie oli ei yksi, a kaksi da kai kolme pruazniekkua. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Agu oli suuri ihalmo kuunnelta naizien helevii iänii, nerokastu pajatandua da soitandua, armahasti kuulujii muaman kielel sydämen igävyksii da tunnustuksii! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Agu ruvennemmo vönyttämähes 10 vuodeh ‒ kellebo se kieli rubieu pidämäh: jälgimäzien luguloin mugah sih aigah roihgo eräs-toine karjalaine? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
A gu vastu lãhti kãvelemãh rungua mũő! http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
A halličukses meile sanotah: mittuine kieli pidäy teile, gu teil on kolme eri murrehtu? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
A heijjän, vanhuksien omassah sanad on suadu siirdyö iärez uuzien sanoin dorogal. http://verkolehti.karjal.fi/
A heile pidäs auttua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ahkerasti ruavos ainos ahkerdau. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Ahtahat liegat da aijat, paha pidämine luajitah meččyelättilöi hirvielöikse da agressiivizikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Ahtian alguperäine käzinkirjutettu tekstu skanniruittih Kotukses, da sen jälles Tuomo Salonen kirjutti ainehiston tiedokoneheh jatkoruaduo niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Ahvenanmuan muakunnan alovehel ei ole kunnallisvalličendua vuonnu 2012. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Ahvenien pyvvändäh vois andua luba panna 30-millimetrihizii verkoloi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Aiga hyvin hyö maltettih ozuttua se, illaččuh tulluot suadih kylläl nagrua, ku ozutelmu oli aiga kummakas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
“Aiga jalo lapsi meile on!” http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Aiga olet oksu! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Aigua oli äijy, sithäi rubein ku ruadoh rouno joga päiviä käymäh Kanzallizeh arhiivah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Aiguhizet ku olemmo, ga kerran kuus voibi harjoitella”, ližiäy vie. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Aigu ilmoitetah jällembäči. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Aiguzien puolel opastamistu kehitetäh suuresti. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
” Aig´on meilgi, rahvas rajan, ruveta omua duumaimah; Aig’ on ruveta laindah majan da oman venehen tervuandah!” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Aijan aloh löydyi uuzi sija – nygöi, jo seiččei vuottu, lapset opastutah käzineroloih Uvven Vilgan Kul’tuurutalois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Aijas on vai kiännyttävy järillehpäi mennyöle vuozisuale – enne enzimästy muailmansodua, da aktiivizet julgavusvuvvet kestettih toizen muailmansovan loppupuoleh suate. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Aijat muututah, ga nuoloin järjestölöin nägökannat da käytändöt ollah ainos vie 1930-luvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Aijembah alendetut vähembistöt voijah nygöi vaikuttua omassah muan poliitiekkah hyvingi piättäjäh tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Aijembah mainittuloin horien lizäkse pajatettih Pentti Mäkkeli, Lekkujad i Kristiina Olanto, kudamua myödäili Jorma Tapio. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Aijembah oli KKS valmis luadimah julgavoloi sežo vienalazile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Aijembi tävvelline päiväzenpimendys nägyi Suomes Helsinki-Jovensuu -liiniel vuvvenu 1990. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Aijoi huondekses pastettih piiruat, työttih lehmät karjah, vazat da lambahat aidah libo hierun nurmele da juostih kiirehel Il’l’an pogostu -kyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Aikiole vastai jovensuulaine histourien professoru Jukka Korpela kirjutuksel “Taantuvien kielten elvytysinto ihmetyttää”, aiga provokatiivizeh tabah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Ainavo rahvahalline vähembistö kudaman azielois on hyvin pietty huoldu, ollah ruočinkielizet suomelazet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ainavo taba parandua nygösty tilandehtu on se, ku eri vähembistöjoukkoloin yhteisruadohimokkahat johtohengilöt piästäh yhteisruadoh da uvvessah pannah alguh yhtehine evunkačondu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ainehistoh niškoi on pagizutettu ristikanzoi, käyty tapahtumih da kačeltu projektoin suaduu julgizuttu eri joukkoviestimis. http://verkolehti.karjal.fi/
Ainehistuo školan histouries kerättih opastujat dai opastajat. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Aino Valmet kuoli sulakuus vuvvennu 1993. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ainos huondeszor’assah, häi ei hylgiä meidy. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Ainos hũvãl mielel. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Ainos kačoit ikkunah. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Ainos konzu midä pidäy kyläläzile, ga nämmis dielolois heidy auttau Lidija Oleševa. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ainos konzu smietin karjalan kielen tilua, piävyn kahteh kyzymykseh: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ainos ku olet Karjalas, ga se matku innostau, tuou vai hyviä mieldy, sanou Lea. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Ainos minun piäs on nengoine mieli, ku hyö ičekseh kyzytäh: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Ainos mustelen omii opastajii, kudamat avvutettih löydiä oma tie elaijas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ainos mustelen školan sillostu johtajua Jelena Mihailovna Jakovlevua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ainos nämih päivih suate on sežo sanottu varmah, ku toizen muailmansovan jälgeh ei ole olluh yhty ainovuo karjalan kielen pagizijua lastu Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ainos on hyviä mieldy, konzu kedätahto kursilazis vastuan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Ainos pagizemmo dengoin vähyös ‒ uvven nimen keksimine da vie ližäkse konkursu ‒ pidäygo sih menettiä vähäzii varoi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Ainos tulou, ku tulemattah ei voi olla. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Ainos vai enämbi elvytysruavon ruadajii eri mualois ellendäy yhtelläh, ku nämät toimenpivot ollah tärgevimbät. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ainos valmistu vuotammo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
A iče muga kaččou leivãh, muga huulii n'abliu. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ajatellah, toinah ken gi siiriči juoksou. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ajatteli, linnas nälläs olles rakkahal otetah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Ajatus Hyrsylyä koskijan tiijon keriändäs, tallendukses da kyläkniigan luajimizes rodih Hyrzylniekat-kyläseuraspäi. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Ajelin Jovensuuh 2. elokuudu, silloi, konzu autobussu enzi kerdua oli työtty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Ajelin Šuojuh kaččomah Vdovii parohod -spektaklii, istun jo puoli čuassuu rounoku keskele kavonnuh, en voi ellendiä, kui ei ammatillizet artistat voidih luadie moine spektakli? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Ajettih da azetuttih juablokkupuun tyveh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Ajettih da elettih da svuadbat nuoril piettih. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Ajettih tziganaiset jarmankas kodih da kodih. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Ajettih čiganaizet da Ruskei neičyt, valgei neičyt ollah kiännösversielöi ven'ankielizis pajolois, da Laskettakkua brihat hevot on kiännösversii ukrainalaizes pajos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Akal sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Akat da starikat paistih rodn´iin da tuttaviin ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
– Akat kaššalit selgäh dai järvele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
A kedä muudu sie on da midä sie ruattih, voit lugie kniigas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
A ken tunnustau, ku ei malta karjalua, toimitus kaččou kielen da kiändäy tarbehen mugah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
A ket olimmo okupatsies, net buitoku omal himol jäimmö Suomen alle. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
A kielen täh, midäbö hüvüizie hänes! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Akimov on histouriekirjal tahtonuh kerduo karjalazile sit arvokkahas ruavos, midä seuru on ruadanuh karjalazien hyväkse enämbi sadua vuottu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Akkiloiččou muamo omassah lastu, eigo lapsel käit talvel kastus. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Akku sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
“Akku sit vai hiädäy”, nagrau Santtu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
A koiru vastai: http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
A konzubo luajitah dokumentu suomelazis karjalazen kul’tuuran hyväksekäyttäjis? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
A konzu paikan piäle tulimmo, hyvä ku muamal oli ombelusmašin keräl otettu, sit sil ombeli da sen vuoh piädy elätimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
A konzu ristikanzu pagizou, kerrashäi nägyy, ken häi on, kerdou Vieno Grigorjevna. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Akreditatsien aigah kačotah da tarkistetah yliopiston ruaduo, sellitetäh, jatkaugo yliopisto ruavon vai ei, anduago sille luba opastandah vai ei. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Aksien tossu piän muzein yöniekoin joukos oli suuri arteli lastu, kudamat tuldih yhtes omien vahnembienke opastumah käziruadoloih, sanommo, luadimah syvysluajilmuksii libo vepsälästy perindöllisty tyttii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Aktiivizesti painetah karjalankielistü literatuurua. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
A ku ei olle mahtuo käyttiä kieldy, ku sen käyttö ollou kielletty, aijoin aloh tahtogi kielen käyttöh vähenöy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/
A kuibo on se dielo tozi azies? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
A kui vediä normat zakonoih da käytändöh, se on jo eri dielo, eiga se tapahtu ičekseh ilmai rahvahan aktiivizuttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
A ku kaksi ristikanzua samal aigah kuoli, ga toiči itkettäi ei ehti kahteh kyläh päiväs, hos händy ylen äijäl vuotettihgi, sanelou Tatjana Izotova... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
– A kylis midäbo – školat da bol’ničat salvatah, paikallizet haldivotgi hävitetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Alahan škuappaine sukkazih näh da vie voijah istuo, konzu šuorivutah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Alah heityimmö, ambumine rubei lähenemäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Alah kaččuo jo varaittau... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Alakerran seinien lavvoitus da suurien zualoin päčči ollah valmistumas da käymältiloin kamorkat da keitändyčuppu vuotetah butkimiesty. http://omamua.ru/articles/kkk/
Alakerroksen näyttelypaikas ezitelläh sakramentoi da kirikkövuottu pajoloin, tekstoin da värilöin kauti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
A lapsile paidoi lahjoitetah Uvvekse vuottu, meijän da Suomen Nurmeksen kielipezien lapset jo suadih net. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Alaska on jo toine Amerikan yhtistynnyzien valdivoloin ozavaldivo, kudai on luadinuh nengoman histouriellizen zakonan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Alavoine-nimine etnokul’tuuruleiri kesti viizi päiviä, sen ohjelmu oli monipuoline. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Alavozelaine Viktor Tunkel’ 50 eletys vuvves 27 on ruadanuh omas Alavozen školale, kuduas iče opastui. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Alavozen kyläs uvvessah, jo seiččemetty kerdua, Spuasan Kazitäluajitun obrazan kirikön prihodu da Аlavozen škola piettih Rastavan pruazniekku. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/
Alavozen yhteiskunnalizeh Iljinka-kluuban taloih 19. ligakuudu kerävyttih perehet, kudamih tänävuon liženi lastu. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Aleksandr Fedotov Hirvaksen kyläspäi opasti kaikkii luadimah kalastusverkoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Aleksandr Hudilainen kiitti priäžälästy ”ižändiä” Konstantin Gusevua, kehui, ku händy pietäh ezimerkinny toizii paikallizii herroi nevvojes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Aleksandr Hudilainen saneli suuren kerähmön rahvahile Karjalan sotsiualu-ekonoumillizeh tilah da sen kehittämizeh nähte. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Aleksandr Petrovič Hudilainen on Karjalan piämiehenny vuvven aigua. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Aleksandr Titov kuului Karjalazien VI Kerähmön vallittuloin nevvostoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Aleksandr Volkov mielihyväl ozuttau perehal’boumua da sanelou omis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Aleksandr Volkov on Anukses piettävän Vladimir Brendojevan nimizen kaunisliteratuuran ‟Täs synnynrannan minun algu... http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Aleksandr Volkov on “Oman Muan” toimituksen alalline gos’tu, ei nikonzu prähkä voimattomuttu, ainos iče kävyy ottamah lehtie toimitukseh, yhteltiedy tarattamah kuulumizii da, tiettäväine, andamah uuttu iččeh kirjutettuu libo kiännettyy runuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Aleksandr Volkov on ruadajien kyläläzien roduu: hänen lapsusaigu oli köyhy, školah lähti kois kuvottulois da laukkukuorivies kruasittulois štanilois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Aleksandra Ivanovnal on hyviä mieldy, konzu hänele voinan lapsele valdivo maksoi viizikymmen tuhattu rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Aleksandra Rodionova, sanakse, tuliel aigua rubieu tutkimah lyydin kielioppii, tarkembah sanojen sen sijoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Aleksandran tuatto pidi kimalehii, opasti sih ruadoh poiguadahgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Aleksei Makarov uvves ”Periodikan” piämiehen virras tahtos kehoittua uuttu ruadoh, min vuoh suas kehittiä julguamuo. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Alembal virguniekkutazol vahnat nägökannat ollah yksikai vie voimis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Alevu!”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Algajen vuvves 1990 Ven'an ühtehiskunnallizen poliitiekan muutoksen jälgeh se prosessu on ruvennuh elbümäh uvvessah. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Algajen vuvves 1870 vuodeh 1939 suate oli ilmestünnüh vägi äijü karjalankielistü literatuurua. ülen aktiivizesti painettih kniigoi vuozinnu 1931 - 1939, konzu karjalan kieldü ruvettih opastamah sego Karjalas, sego Tverin alovehel. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Alganuot eččot jatkutah 25.4.2016 suate. http://verkolehti.karjal.fi/
Algavui kai entoillačus suovattan ehtäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Algavui kai vuottu kolme-nelli tagaperin, konzu V’ačeslav luadi täh tabah enzimäzen portrietan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Algavui kai vuvvennu 2005, konzu Suomeh perustettih Karjalan Kielen Seuru. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Algu Olimpiiskoloile kižoile pandu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Alguh da vägi pitkäh opastajannu oli L'udmila Markianova da hänen jälles enimäkse Elena Bogdanova da Olga Žarinova. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Alguh oli pandu perindölline kodirannan tiedäjien kilbu – “Veškelyksen tiedäjät”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Alguhpanuo ei hyväksytty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Alguperähine kirjutus: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Alguperäzes pajos sit on kaksi riädyy, da pajon lopus vie kolmas: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Algusanois ezitetäh, ku nimistö pidäy muuttua kanzallizekse, suomalazekse da karjalazekse, pidäy suaha kul’tuuruelokseh pädijöi muodoloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Algusygyzys linduloi da jänöilöi, myöhembä hirvizvierilöi da talvel turkiszvierilöi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Algu tälle yhteisruavole oli pandu vie 1990-luvul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Alguudah myöte tämä saitu oli luajittu pohjassaamen kieleh niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Alina (hurualpäi oigiele), Ol’ga da Jekaterina Nikolajevna. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Alina kerdoi, ku tämä jogavuodehine matku on jo seiččemes i täl kerdua tuldih Anuksen čupule, sendäh ku tahtottih kävvä ezimerkikse Kuujärves, kus ei oldu ni konzu oldu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Alina saneli Lamminkangahan histouries, Ol’ga Nuožarven časounois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Alina Čuburova, NK:n piälikkö: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Alina Čuburova on ylbei da hyväs mieles ku Suomes heidy vuotetah äijäl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Allan Valentina Libertsovan arvostelus Nikolai Zaitsevan kirjutustavas da mualuandas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Allukse Markianovas pidi Ven'al huoldu Adelan tuatto. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Allukse ristikanzat oldih Kodii kohtah ebäilijät. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Allun uvvele teatrukavvele panou jo hyvin tuttu “Emähukka” karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Allus Andrei muga ruadoigi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Allus algajen meil oli Nuorižokluubu, nygöi on Lapsien taijon keskus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
- Allus algajen oli annettu 1100 tuhattu rubl’ua, ku voizimmo luadie aidu školas ymbäri. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Allus algajen ouperu oli kirjutettu suomekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
– Allus algajen uuzi yhtehine lehti rodieu endizel nimel “Oma Mua”. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Allus algajen voibi olla lugijoin joukko pienenöygi, ga aijan aloh, himoittau uskuo, kai alevuu. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Allus häi soitti vuvvennu 1905 vahatsilindrale tallendetun Pedri Šemeikan ozutetun Tulen syndy, kudamua voihäi pidiä enzimäzenny karjalankielizenny ilmahpiästettynny pajonnu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Allus istunduo oli medaliloin juandu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Allus pruazniekkua pajatettih Priäžän piirin muga sanottu gimnu ”Vai Karjalan mua on kaikis paras”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Alovehellizet ristikanzat ollah jo luajittu teatral’noiezityksiigi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Alovehellizien da vähembistökielien käyttyö pidäs lizätä julgizis palvelulois, enne kaikkie tervehyönhuollos da parandua zakonanmugazii ramkoi alovehellizien kielien käytändän kannattamizekse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Alovehhallinduo opittih luadie syvyskuus algajen, ga kai yritykset mendih myttyh separatistoin da laiduhurualistolazen CUO – puolovehen riidoin täh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Alun perin ruočinsuomelazien oza, kudai lähenöy ”kielellisty rahavahantapandua”, ei ole vaiku Ruočin syy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
A 2000-luvul sidä ei enämbi voi ellendiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Amerikas Kuusela matkai tiä opastunnuon amerikansuomelazen taidoilii Leander Fornasan opastukses da vastavui Bostonas omassah rahvahanškolanopastajan Nikolai Kiirikan lapsii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Amin'. http://www.onl.fi/materiaalit-karjala
A minun buabo vai muhizi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
A min verran ruaduo da harjoitustu on olluh täh aigah… http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
A minä soitan suurel soitol, kuultah hierus rahvas kai. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
A mi pidi nähtä sruastii… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Ammoi me marššimme kahten, tuldu löi taivas da mua,. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ammui en ole käynnyh karjalazeh kyläh, kai igävy rodih sidä. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Ammui oli mieles luadie tuommoine kirju, vie vuvvennu 1986 rubien miettimäh sen luajindua, ga mindählienne nikui en voinnuh ottavuo sih ruadoh, sanou Kielen, literatuuran da histourien instituutan ruadai Aleksei Konkka. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
A myö kui ennegi rubiemmo ottamah opastumah nelläle spetsialnostile: karjalan da suomen kielen opastus, vepsän da suomen kielen opastus, suomen kielen opastus da kiännösoppi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
- A mũő jo pől'l'astũimmő! http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Anastasija Zvezdina oli voinan urhoi, hänes, nuores neičykäs, kudai voinan aigah otettih kiini da ammuttih, kirjuttau ”Kadajikos” Vladimir Brendojev. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Anastasija opastau karjalan da suomen kieldy Suomelas-ugrilazes školas, kusgi piimmö paginua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Anatolii Čebotar’ov, kui Jurii Lumpijevgi kuuluu Olonija-fotokluubah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Andakkah Spuassa tervehyttä da pitkiä igiä ehki Maťin jalga šaugais da kieli ńaugais vie mońie vuozie karjalan kieltä puoľistajes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Andakkua andiekse, ku en työndänyh kerras Petroskoih tulduu, se tapahtui sendäh ku Vladimir Brendojev oli lähtenyh meriretkele. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Andasgohäi tata luvan? http://www.telemail.fi/salmi/heinyaigah_kuusela.htm
Andiekse pakičuksen sijah muah on perustettu muzieloi, kui Lapuan liikkehen muzei da perindehyhtistyksii, kui AKS:n perindehyhtistys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Andilahan da ženihän ristižät, kudamas puoles menöy svuad’bu, lapsile juattih gostinčua: oriehua, n’amuu, iz’umua da muudu magiedu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Andilahan da ženihän ristižät, kudamas puoles menöy svuad’bu, lapsile juattih gostinčua: oriehua, n’amuu, iz’umua da muudu magieduu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Andilas kannettih sizäl taloih da pruaznuiččemine algoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Andrei Anisimovan elos on kiini Karjala-ansamblis... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Andrei Anisimovan juuret muaman puoles ollah Kondupohjan piirispäi, Tavoimäin hieruspäi, tata kazvoi vepsäläzes perehes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Andrei Anisimov on piälimäine iloniekku joga folklourupruazniekas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Andrei Jevgenjevič opastui trahtoristakse Anuksen opistos n:o 2. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Andrei Nelidovan Karjalan piämiehekse tulduu, konzu ruvettih ”pyhkimäh” endizii virguniekkoi da panemah heijän sijah uuzii, Makarovgi menetti oman Karelija-julguamon piämiehen virran. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Andrei katšoi tšuassua da duumai: http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Andreilisto , kogo pereh, rubei nagramah kui ei n’i konzu ennen! http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Andreilisto kyzyi. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Andrei on jo 19-vuodine opastui, F’oudoral on 14 vuottu, häi vie opastuu školas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Andres Heinapuu on sih kuulužu ristikanzu. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
A nengomas karjalazien keskučas karjalažuttu kačotah ven’alazes (libo suomelazes) kul’tuuraspäi, kui elättii elättitarhas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
A net oldih tyhjät kuvitelmat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Anglielastamizen tuloksennu kieli välil sammui 1700-luvul, ga sidä on voimakkahasti elvytetty mennyt vuozikymmenil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Anglien kieli täs, tiettäväine, auttas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Anisimov Arsenii Vasiljevič opasti ven’an kieldy da literatuurua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ankietanke tulou ližäkse magistruatoin luvettelo. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Anna Kourul suitui äijy materjualua meijän kodirandah nähte, meijän kirjastosgi vuozien aloh kerdyi materjualua sih nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Anna Mariševal tämä vastavus ylen äijäl lämmitti syväindy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Anna Petrovna Stanislavova ei ole ammuine lehten tiluaju. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Anna Vasiljevnal jo on kerätty materjualua Pavšoilan, Särgilahten da Kikšoilan kylih nähte, meile on matrjualua Veškelykses, Vohkuselläs da Kašalilammes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Anna Ven’an samol’otat käydih bombittamah, ga se meil, lapsil, dai meijän muamoloil da buaboloil oli yhtenjytys sruasti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Anna heijän perehis on sobu da lykky. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
– Anna hos midä on muailmas, yhty vai voinua ei olis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Anna jogahine pruaznuiččou omassah syylöin periä nikenen sanomattah hänele, ku hänen syyt ollah viärät da häi ei sua pruaznuija. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
- Anna minule, velli,vãhãine lihua laihinah, gu Uuzi vuozi on tulemas! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
- Anna, muatušku, sanou, poštelit. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
- Anna muga on!-sanoi kotku da lendi taivahah. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Annan kaksi ezimerkii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Anna nälgäh emmo kuolluh, muudu parembua hot’ emmo nähnyt, ga leibiä da kartohkua oli täyzi vačču. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Anna palau tiedoloin tuli Vieljärven neroniekoin pajas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Anna toratah, ei tarviče oigevuksii da resursua andua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Anna tämä merkivuozi tuou uuttu tieduo da äijy mieldykiinnittäjiä opastujile, lykkyy ruavos opastajile. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Anna vai minule lendiã omah kodih, kuni minã en unohtannuh sinne dorogua. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Anneli Sarhimaadu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Anneli Sarhimaadu.ahnanaigaine libo nygyaigaine, se kehittyy tarbehen mugah, sen mugah kui sidä käytetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/
Anneli Sarhimaa, germuanielazen Mainzan yliopiston professoru da vastevai loppunuon ELDIA-projektan johtai, kiistäy vähembistökielien pakkosyötändiä vastah da sanou ku sehäi on sama protsessu, kudamal suomen kieli pellastettih da Suomi nostettih iččenäzekse muakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Anneli Sarhimaan luvendokursu ”Karjalan kieli Suomessa” . http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Annetah neosuomettunnuoin hoidua virallizet puolet da ruatah tovellistu ruaduo karjalazen kul’tuuran puoles. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Anonyymi 18. huhtikuuta 2015 klo 17.00 Ongo keltahto tieduo kuibo tämä projektu on eistynyh? http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Antisemitizman nouzu liittyy äijy monis mualois alganuoh laidurahvahallismielizyön nouzuh, mi myös liittyy köyhien da sežo alemban keskimäzen yhteiskunduluokan eloitazon laskuh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Antisemtizmu on sežo Suomes lizävynnyh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Antroposoufizen liikkehen perustai Rudolf Steiner pidi Kalevalua da sih liittyjiä mifolougiedu erähänny hänen muailmannägemyksen peruspaččahannu da oli 1910-1920-luguloil tunnetuimbii karjalazien muailmanperindön hyväksikäyttäjii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Anukselaine Aleksandr Titov kyzyi kerähmön rahvahal: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Anukselaine Jekaterina Borisova, karjalan kielel kijuttau ei muga ammui. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Anukselaine Svetlana Čuprova oman kahten bunukanke pagizou livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Anukselaine Svetlana Čuprova omien bunukoinke pagizou livvikse. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Anukselazen Roman Leontjevan ruadopaja on linnan keskučas, se kuuluu Anuksen Taidoškolan tiloih. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Anukselazen fotografan Jurii Lumpijevan kuvat on luajittu Luadogan čupul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Anuksen Karjalas opastuttih ven’an kielel, sendäh gu se oli valdivolline kieli, ga Vienan Karjalas, rajan lähäl, kus rahvas enimytteh paistih suomekse, rahvastu ven’alazet školat ei miellytetty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Anuksen histouriellizeh keskuččah rahvas ruvettih kerävymäh edukädeh, hyviteltih toine tostu pruazniekanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Anuksen kanzalline kirjasto Uritskoin uuličču, 2a [ 9.00 - 10.00 9.00 - 10.00 ] ] Käyndy linnan kalmužimel V. E. Brendojevan kalmoil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Anuksen kanzalline kirjasto Uritskoin uuličču, 2a [11.00] Moleiben hyvän azien allukse Georgii Voittajan časounalluo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Anuksen karjalaine. http://omamua.ru/authors/avtory/ivan_savin/
Anuksen karjalastu Vladimir Lukinua hyvin tutah Karjalas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
”Anuksen karjalazet” Brendojevan festivualis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Anuksen karjalazet -yhteiskunnallizel järjestöl on hyvä perindö festivualin päivänny jagua pihoin karjalankielizet nimilaudazet. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Anuksen karjalazet -yhtistyksen piälikkö Vladimir Lukin pidi omassah vuozipäivän. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Anuksen karjalazet -yhtistyksen piälikkö, hyvin tundiettu karjalas mies Vladimir Lukin pidi omassah vuozipäivän. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/
”Anuksen karjalažet” luajitutettih tämän uuličan joga taloile nimilavvat, kudamih on kirjutettu uuličan nimi karjalakse da taloin noumer. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Anuksen linnah 1987 vuvvel rodivunnuh Andrei Gorškovas rodiihes jällečel Mister Etno. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Anuksenlinnas jo tostu kerdua piettih hengellizen muuzikan da kul’tuuran festivuali. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Anuksenlinnas 11. ligakuudu enzikerdua piettih lapsien teatrufestivuali. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Anuksen liygiläzien muzeis avavui Margarita Kemppazen ozuttelu ”Korela-heimo”, kudamas suau kaččuo muasterin tyttilöi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Anuksen mual jo kuvves kerdu piettih tazavallan Maidofestivuali. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Anuksen muuzikkufestivuali kuččuu myös 30.7.–2.8.2016 horii, muuzikkuryhmii da kaikkii, kudamat suvaijah muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Anuksen muuzikkufestivuali kuččuu myös 30.7.–2.8.2016 horii, muuzikkuryhmii da kaikkii muuloigi ristikanzoi, kudamat suvaijah muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Anuksen muzein ruado ei ole kiini vaiku eksponuatoin keriändäh da ezitändäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Anuksen muzeis pidämäh ekskusieloi livvikse ruvettih kaksi vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Anuksen pietys koordinoičusnevvoston istundos šeikkuittih kieliprobliemoi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Anuksen piiri andau läs 45 prosentua Karjalan tazavallan maiduo. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Anuksen piiri on bohattu nerokkahil ristikanzoil, kudamat suvaijah omua muadu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Anuksen piiris palkindokirjazen sai tuuksilaine L’ubov’ Tuttujeva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Anuksen rahvahalline kirjasto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Anuksen rahvahallizeh kirjastoh kučuttih karjalankielizii kirjuttajii da runoniekkoi sego kaikkii, ket suvaijah karjalan kieldy da literatuurua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Anuksen rahvahallizen horan pajattajat Uuttu 2011 vuottu vastattih yhtel aigua vähäine tusku dai hyvä mieli vačas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Anuksen rahvahallizes kirjastos (Uritskogo 2a) 9:30 Festuvualan avuandu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Anuksen čupul tuattua tietäh da mustetah äijät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Anukses tämän opastusvuvven aloh ruattih karjalan kielen kursit. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/
Anusrandaine, randu lageihut. http://livviki.karelia.ru/language/k21.shtml
Anusrandaine, randu rauhažu. http://livviki.karelia.ru/language/k21.shtml
Anusrandaine, randu tuattoloin. http://livviki.karelia.ru/language/k21.shtml
A năhtyy tervehytty jatkuu. http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
A, olimmoshäi mieros da tulimmo vie järillehgi. http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
A papin akku sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
A papin akku sevoittau taiginua nižuh. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
A pappi on päčinkorval. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
A poijat sinus erotah. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
A rahvas täs elettih, nostettih kirikkö, elvytettih se, heil pidäy täs eliä iellehgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Arbailtih, arbailtih, a sit mama sanou: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Arbait minun mielet. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Argieloksen vuadimukset yhtelläh pakoitetah ristikanzat luobumah omassah kieles. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Arhiivu (latinalazes sanas ”archivum” da griekoin kielen sanas ”άρχεϊον”) on moine laitos, kudai pidäy, komplektuiččou, registriiruiččou da käyttäy dokumentoi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Arhijepiskoppu Leon karjalakse kiännetty Pyhän Tuatan Iivan Kuldusuun Jumalalline liturgii (Krysostomoksen liturgia) on toine tulii uuzi julgavo. http://verkolehti.karjal.fi/
Arhijepiskoppu pagizou avuajazis, a hänel ei ole aigua yöbyö. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Armas olet minule, tule minut mutzoikse! http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Artistal on oma pajotaba, kudai kerras painuu mustoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Artistat ollah nuorii karjalazii karjalan kielen opastujii libo toizet ollah jo yliopisto loppiettu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Artistoin ezityksien välis pruazniekan vedäjät Natalja Antonova da Andrei Gorškov pagizutettih da veseldytettih rahvastu, arbailtettih arbaituksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Artistoin joukko ei ole suuri, enimät, tiettäväine, ollah naizet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Artistu, kudai on rodužin Petroskoispäi, lahjoittau oman linnan eläjile kaksi spektaklii kezäkuun 28. päivänny. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Arto Rinnen Sattumal piäzi ilmah karjalankieline disku vuvvennu 2013. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
A ruveta pidäy ku tahtonemmo oman kielen pidiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Arvostammo sežo sidä, ku monet Carelian uuzis lugijois ollah nuorii ristikanzoi, kudamat ollah suadu libo suamas hyviä opastustu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Arvostelijat kačottih, mittuine joukko teriämbi da parembii toizii niittäy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Arvostelijat kačottih piluamizen vauhtih, tarkuoh sego turvalližussiändölöin noudamizeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Arwidssonan sanondu sobiu yhtelläh hyvin karjalastengi käyttöh, ku sidä vähäzel muutetah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
"A sano sinä, buat'usku (pappi), ongo sie taivahaz viinuskua (viinaa) suadaviz?" http://verkolehti.karjal.fi/
"A se, vikse, St'opan minuu eččimãh tulou", duumaičen. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
A sidä vai kummeksin, kuibo saman kylän Makaroffin Leo on muga hyvin mennyh edehpäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
A sih niškoi pidäy pädeviä opastajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
A silkeskie uni loppih. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
A sit heitin tiluandan dai luvendan, kuni ei omat ozutettu uuttu livvin kielel painettuu lehtie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
A sit jo St'opan ičegi rubei ruadamah, dai minun tulduu ruavoimmo . http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Asko Turunen suvaiččou pajattua da sendäh festivualimatka oli ylen pädii hänele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Aspirantuuras häi tuttavui monih hyvih ristikanzoih: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Astui, astui hãi meččiã mũő, kaččou - halgoniekat puudu kuatah. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Astuo heiniä myöte oli jygei, a niittiä – vie jygiembi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Astuttih hüo astuttih dai tuldih pikkaražen kodiželluo. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Astuu, astuu dai tuli kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Astuu, astuu, keriãũ kaikenjũttũmii muarjoi da nãgőũ, viruu pikkaraine kotkan poigu, kudai odva hengitti. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
– Astuu briha minule vastah školaseinčois da sanou: http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Astuu häi meččiä müö da nägöü, kui reboi jänöidü ajelou. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
A tavarua ei kerrinnyh kirrata. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
A tazavallan ven’alazet pietäh iččiedäh enne kaikkie Ven’an kanzalazinnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
A toinegi syy lähtöh oli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
A toini toizda hos ellennämmä gä vet pidää karjalaks sanuo "mie mänen" eiga "minä menen". http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
A tuatto oli partiinoi da vie puoluvehen ozaston sekretari, ga uskaldettih partiinoloin perehih näh andua mašin, gu perehet ei puututtas suomelazile käzih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Aunuksen okrugan horis festivualiloil pajatettih Terveh Briha, Karjalan Koivu, Kummazet, Kiuruine, Ihalma, Sudarushka, Pokrov, Jogiine da Koivikko . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Auschwitzin keskitysluagerin piästämizes on toinargen 27.pakkaskuudu mennyh 70 vuottu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Austraaliis alguperäsrahvahan jäsenet rinnastettih zakonoinluajindas kodielättilöinke ainos 1964 vuodessah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Autettih rahvastu venkoin luajindas pruazniekan emändät – liittolazet Jelena Migunova da Natalja Sinitskaja... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Autobusan matkustajien dokumentoi kačotah piädykauti erikseh, sih niškoi ruadau kaksi hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Autobusas on hiilavua da viluu vetty juvva, käymäl, televiizoru, hyvät konditsionierat da WI-FI kai, kelle pidänöy ainos internettu käin ual. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Autobusat kävväh kezäl, kai kolme kerdua päiväs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Autobussu ku rubei käymäh Jovensuuh, ga myö, “Oman Muan” toimittajat, toinah nygöi puaksumbah piäzemmö Jovensuuh karjalazien pidoloih, niidyhäi rajan tagua sežo pietäh äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Autoranoigevuot: http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Avai verãin da nãgőũ- ištuu vahnu Lemboi pãčil, а sellãn tagua hãnel on jauhokivi. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Avajasii katšomah tulluh ravas mendih jovenrannan taloloin pihoil. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Avajazet oldih ylen hyvät, čomat, kirjavat, mahtavat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Avajazien emändy Jelena Migunova algoi: http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Avajazien illačus, kudamas vähäzen huaveiltih da uneksittih, kuulimmo kuulužan Härkinä-ansamblin pajuo. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Avajazih tervehtimäh karjalan kielen opastujii tuldih kul’tuuruministru Jelena Bogdanova, Karjalan Rahvahan Liiton piälikkö Jelena Migunova... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
A vie kyzy Lidijan noumeros! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
A,vie pidäy mustua:enne sodua äijän jo suomie paistih koululois,kiriköis da virgarahvahis. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
-Avoi, pokoiniekku tuli, pokoiniekku. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
– A-voi voi, häi sanoi da kirgai šouferile: http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
“A-voi-voi, tiedoiniekoin kylä!”, kyläči astujes kokoihuot piettih sellän tagan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Avua ”Sanalipas”! http://omamua.ru/articles/uudistu/
- Avutakkua mille, kačokkua: oravaine jalgažen satatti. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
- Avutan,- hũvãs mieles vastai Oravaine. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Avvutammo suaja varua Vieljärven Karjalan kielen kodih näh, ku se kuuluu Keskuksen EHCO-projektah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Avvuttajannu ei sua olla valličendan kandiduattu. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Avvuttamah meidy arbajazis tuli tyttöine Liza Spitsina. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Azettakkua planiettu, minä lähten iäres”, akkaine-rašku humšuzes meččydel’ankua myöy, tariččou kui čigan, buite kui hänel olis sidä myödävänny... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Azettumine fatierale 24.7. ildupäiväl / illal dai ildupala. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Azettuo voibi hotellih libo uuzih kodikkahih majataloloih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Azetuihäi karjalan kielen kehittämine yli viijeksikymmenekse vuvvekse da kieli joudui surmanhädäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Azieloinhoidokielenny pyzyy ielleh suomi. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Azii jo on virrallizis aižois. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Baba kävyi sih taloih tiijustamah muatkoidu, nadoloi, kuduat elettih linnois, käydih kezäl kodirannale, gostitettih meidy Vahjärves, lahjoitettih minule da Zoja-sizärele midägi linnaspäi tuoduu kumman tyttii da muudu elostustu, käydihgi toiči gostih meile, rodn’astettih, kirjutettih kirjazii, työttih kortiloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Baba taki i erähättshi lie sanonnun "minä" da "sinä" a ei ni konza "mä" libo "sä". http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Bajju, baiju muoamon lastu. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Baju, baiju Mashua lastu. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Balam Ajpu käyttää kui tz’utujilua, maya-indeitsoin kieldy, muga i ispaanien kieldy kerdojessah nygyaijas eläjile lapsile ezivahnembien tavois da starinois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Balam Ajpu sendäh kehoittau heidy käyttämäh omua muamankieldy, kudai on heile luonnollizembia. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Baltiekku-suomelaine oksu: karjalan , suomen, vepsän, ižoran; estin, vodin da liivin kielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Banknottu on voimas yhten vuvven. http://verkolehti.karjal.fi/
Barantsev ližäi postskriptumas: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Barometran kolme segmentua ‒ malto, mahto da tahto ‒ perustutah Šveitsaarielazen kieliekonomistan Francois Grin:än teorieh kielen säilymizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Baskimual, Donostien(San Sebastiánan) linnas pietäh 4.-8.7.2016 Codefest (Coding for Language Communities), kodiiruičusnedäli, kudai tähtiäy vähembistökielien elvyttämizeh andamal kielikollektiivoin käyttöh tevokkahat sähköllizet kommunikatsiivälinehet i opastamal heidy käyttämäh niilöi. http://verkolehti.karjal.fi/
Baskin kielekse pagizou nygöi nenga miljon ristikanzua da UNESCO:n mugah kieli on varavos hävitä ouzoboih erähis paikois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Baskit allettih nenga ruadua oman kielen täh, da 1970 luvul hyö opastuttih lugemah baskin kieldy AEK:n školis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Baskit tahtotah nenga kannattua omua kieldy i levittiä sidä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Begemot-kahvilas, kudai on Petroskoin keskučas, alalleh pietäh Matkustajien kluubua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Benjam oli enzimäni v. 1950 perussetun Suojärven Pitäjäseuran paginanvedäjä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Binoklih voigi kiinittiä kartonan, kudamah on luajittu binoklin pandavu loukko, ku suas paremban pilveksen bumuagan piäle. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Blahosloven’n’an sih andoi Karjalan mitropoliittu Manuil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Blahosloven’n’an sih andoi Petroskoin da Karjalan mitropoliittu Manuil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Blogin kirjutukset päitäh hyvin nengozilegi, kudamat äijiä ei vie malteta karjalakse, no maltetah suomekse: kirjutuksien lopus on pikkaraine karjal-suomi -sanasto. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Bohatat muanruadajat harvah annettih omii lapsii jasliloih, sendäh gu piettih tädä huigiennu aziennu... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Bohattah taloih kenbo ottanus? http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Bohattu sanou: http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Bohattu velli sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Bol'ničois da laitoksisgi voit andua iänen edukädeh. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Bombal oli myös karjalankielisty ohjelmua kui Mikko Samulizen Muatoi kanzu –näytelmy da pruazniekkunedälilöin monet karjalankielizet muuzikkuezitykset. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Bomban, Kolin da Ruunaan alovehii voijah jatkos paremin käyttiä kogonazuonnu da yhtes nämät alovehet parandetah toimindua Bombal sego lizätäh myöndiä. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Bomban kul’tuuru- da teatrutoimindal oli monii arvovaldazii tugijoi ainos guvernuatoroi da ministroi myöte. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Bomban pruazniekkunedälit da Kalevan Näyttämön mainehikkahat ezitykset oldih tunnetut kaikkielpäi Suomes da ulgomail. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Bomban ruavokas kul’tuurutoimindu vuozinnu 1983 – 1994: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Bomban taloi on olluh Pohjas-Karjalan Koperatiivukaupan omistukses tämän kuun allus algajen da hoteli ruadau keskevyksettäh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Bombittavannu oli raududorogu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Boršakkalah se muutti kolme vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Boršakkalas Arlovskoin pihas mittumua vai kummakastu “eläjiä” ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Brendojevan roindupiän sit ei vai yksil sanoil, ga dielolgi ozutammo, ku mustammo omii juurii da omua histouriedu, saneli Inga Gurilova, Družba-laitoksen piälikkö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Briha on rodivunnuh Ruočin pohjazes dai hänen perehes lapsienke ainos paistih vaiku ruočikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Brihat kayvah lesken luo. http://kartravel.ru/spoem.html
Brihat ozutettih prezentatsii omah kyläh näh, piettih kilboi da arbajazii, kerrottih anukselazes kirjuttajas da taidoilijas Nikolai Zaitsevas, kudamanke hyö vastavuttih Anuksen kirjastos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Brihatsuloin nimet oldih Miikul, Misha da Van'a. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Briha tunnustau: enziallus Ven’al oli jygiettävy, hos ongi häi opastunnuh ven’an kieldy viijen vuvven aloh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Brihačun nimi on Van'oi. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Brihačut luajittih lippahii, lauččoi, magavosijoi da sidä midä pidi eläjes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
- Brihaččuine, anna mille jänöihüt, minä ülen äijäl süvvä tahton. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Brihoile štanat ommeltih, konzu tuli aigu lähtie kožiččemah andilastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Brihoile štanit ommeltih, konzu tuli aigu lähtie kožiččemah andilastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Brituanien oraskuun allus piettäjien parluamentuvalličuksien yhtevykses voi Šotlandien piäministru da rahvahallispuolovehen johtai Nicola Sturgeon käytändös piättiä sen, ollahgo halličusvastuos valličuksen jälgeh konservatiivizet vai ruadorahvahanpuoloveh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Buaban kylä oli erinomaine – lähikylispäi rahvas sanottih sih nähte: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Buabat saneldih starinoi da pajatettih meile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Buabo bunukoinke joga vuottu kävväh lugemah runuo karjalan kielel runoloin lugijon kilbah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Buabo ei sanelluh eloksestah Karjalas, a ku häi yhtelläh oli sie elänyh, sugulazet tahtottih tunnustumah buaban kodialoveheh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Buabo puutui miehele Petrovien suureh pereheh, kus emändänny oli ei oma muamo, a muamindam, ruadai da tolkukas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Buabo sit aijas ijäkse unohti, ku on karjalaine, heitti karjalakse pagizendangi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
– Buabo tiezi itkuvirzilöi, sendäh händy äijäl kunnivoittih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Buat'ušku toivottau, gu olis Puhänpäivän školasgi Jumalan Sanan opastustu livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Buat´usku pagisi malittuu da välil d´iekkun viuhkutti horan pajattamah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
- Buat’ušku, sinä tukis jiet. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Buban pereh oli suuri, lapsis kazvatettih abuniekkoi, muanruadajii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Bubrihan kielen suuri hyvys oli se, ku kodvazen aigua karjalazil oli yhtehine, ihan oigei, virralline kirjukieli, da piäpahus, ku valdivo ei andanuh pidiä karjalua virrallizennu kielenny, ei andanuh sil kazvua da kehittyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Bubrihan kieli oli tegokieli, kui kirjukieli ainos on, a se oli ihan pättävy karjalan kieli, kudamale kiännettih kaikkien škola-ainehien kirjat da äijän muudugi kirjua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Buiteku emmo nähnyh ni nälgiä, ni gor’ua, ni hädiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Bumuagale kuva rodieu muurinpäi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Bumuagalpäi kaččondah niškoi pidäy bumuagu, kudamale päiväzen kuva rodieu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Bunukat pertis bauhitah, bobazienke elostetah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Bysantan aigua, Suomen pravoslaunoin kirikön histouriedu, manasterilaitostu, pravoslaunoin kirikön altarii, karjalastu časounua, uvvelleh srojimizen aigua, obrazutaiduo, podarkoi, kudamat ollah suarin annetut da Valamon vahnoi mustokeräilemii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
CUP da Mas ollah erimielizet sežo muuloisgi dielolois: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
CUP ei tahto andua tugie Masale sendäh, ku Mas on sen mieles revustunnuh korruptsiikohulois i on viäryniekku talovusvähendämizih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
CUP puolestah vastustau kapitalizmua da tahtou erota euros. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Carelian painomiäry kärzi pahalleh, ku lehten noumeroin miäriä piätettih vähendiä kymmenes kahteh vuvvennu 2013. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Castrenin Seuran kannatuksel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Codefest kestäy ezmäinarres nelläspäiväh, ga nedälinlopul luajitah vie wikipediitekstoi vähembistökielikse. http://verkolehti.karjal.fi/
Cornwallan kodoperäine kel’tan vähembistö, kornat, sai virallizen stuatussan mennyt nedälil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ctrl- da yhtelaigua kirjainnäppäindy.) http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Da Karjalan Poiga algau pajon viijen, kuvven seittšemen mikrofonan väjel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Da NIKEN, sanozin vie kerran NIKEN ei voi minule sellittiä, midä pidäy tämän päivän kul’tuuran käyttäjäl... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Da ainoshäi voin muamal kyzyö, mibo se libo nualoi sanoi on, sellittäy inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Da ajoi iäres pertis köühän. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Da anna virboittau jogahine omassah syylöin periä, nygözen sevoittunnuon perindön mugah, pravoslavnoin perindön mugah libo ammuzen perindön mugah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Dabakkua emmo poltanuh, viinua liijakse emmo juonnuh, gul’ankoil emmo käynnyh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Da buabale oli huigei paista karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Da enimät käyjät ollah lähembäzet susiedat da heimovellet – suomelazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Da häi jatkau tugie nygöigi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Dai huondeksel edukädeh pidäy huolie se, kui piäzet avtovokuzualal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Dai hyö ollah Suomes hyvin tunnetut karjalankielizen muuzikan ezittäjinny. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Dai hänen tyttären pajot, Vańan sanoittamat da säveldämät, lumuo kuuľijat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Dai juotattamah rubiau vãhembãl sit muur'oičuajus. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Dai kerras stolale jiävitties piiruat, leivät, šipainiekat. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Dai kuulumah se rubei ei vaiku omas muas, suomelas-ugrilastu kul’tuurua siirdäi da kylväi ”Värttinä” rodih kuulužu kaikes muailmua... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Dai kylbie kezoidu meil on kus – 60 tuhattu järvie da 27 tuhattu jogie vuotetah kezoiniekkua da kalastajua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Dai kävves en pettynyh ni yhty, kyläle oli mindäh andua moine korgei arvonimi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
– Dai ligua toiči on, midä piä kandau lykitty on dorogoin myödäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Dai lipun hindu on ylen pädii, 20 eruo yhteh puoleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Dai maksau sinne kävvä, ket etto vie olluh, ylen äijäl pitakoičen. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Dai menöy kellojalgoih pošteliloinkel pappi. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Dai miehen maltuo da neruo tottu sanuo tarvitah ainos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Dai nagrajen sit kalmah kaimatah... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Dai pahua mieldy oli sendäh ku suuret virgumiehet, kelle enne kaikkie pidi kuulta karjalazien huolis, väliaijan jälles lähtiettih iäres. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Dai saimmo siit ei alovehellizen vähemmistökielen statuksen 2009. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Dai sain tukkuzen ďengua da toivotuksen: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Dai, sanou, häi roiteh terveh dai eluo tulou. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Dai se lähtyö alunperin valdukul’tuuraspäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Dai sežo minun ijäkkähät vahnembat, kuduat eletäh Ruisniemen loittozel n’okal, kui iče nagretah – Kamčatkal. http://omamua.ru/articles/sport/
Dai sinuu vastattuu en suutu. http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
Dai televiizoris ozutettih opassandua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Dai tottu sanuo, konzu se kai on hyväl korgiel tazol luajittu, ga miellyt sih vie enämbäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Dai vie Homorozvo lähtieh. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Dai voibi Jovensuuh kävvä päiväkse, ku vai kuvves čuasus ehtinet ruadua kai omat ruavot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Da jalgah musta villusukat, eigo kylmettäs jalgurukat. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Da kai se on ilmaine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Da kuaru ol’i senmugan’e. http://www.telemail.fi/salmi/muamo%20da%20poigu.htm
Da ku hyö tämä dogad'ittih, ka eibo hyö enembiä omuadah kieldy ylen äijjiä ni jiävitty, paistih sidä vai sid, konzu tabavuttih toizen vanhan staruhan libo starikan ker vastakkai. http://verkolehti.karjal.fi/
Da ku kirjukieldy ei sendäh pie, ku olis hyvä ku kai murdehet oldas käytös. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Da kuunneltah iänii mual. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Da lizäkse ku heis ni d'ed'ünöi ei ole voinnuh panna vanhoi sanoi paberih, ga sithäi hyö viedihgi se ittseh ker muah. http://verkolehti.karjal.fi/
Da meijänke vie eli papan sizär. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Da midä pidäs kiändiä? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Da midä ruattas sil kaikel aijembal tiijollizel materjualal, kudamas ielmainittuu jaguo on käytetty? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Da minä suvaičen pajattua sil! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Da mi sen on muisto pagizija! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Da mugai roihes. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Da mugaleiten hyö itse yhty vähembäzekse da vähembäzekse vähendettih oman kielen pagisemistu, rounoku hyö oliz huijjusteltu sen pagisemistu. http://verkolehti.karjal.fi/
Da myöhembäine, vuvven 1985, Konzu luonnot ei sovita yhteh -spektaklis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Daniel Särkijärvi kuččuu lapset istumah nurmikole da sanelou ruočikse, ku hänel on keral dovariššu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Da ni se ei piätä ni midä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Da papin akku Homorozvon kel rubei elämäh omassah kodih. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Da pienihäi ven’agi on anglien da kitain kieleh verraten. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Darja Karpovan tyttäret Svetlana da Inna sežo oldih ozuttelun avajazis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Darja Karpova on eräs Kanzallizen teatran alguhpanijois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Da ruatah hyvin, rahvahil on ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Da se oli rohkiesti ruattu, ku silloi naizet yksinäh ei ruohtittu ajelta loitton. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Da se on hänen jälgimäine luajittu kuva, sen jälles häi ei piirustannuh, vai kirjutti Muumi-kirjoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Da se sobii nygyaigah, kui kieletgi kehitytäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Da siiten nečidä rîaduimmo... http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Da siniine taivas. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Da toizielpäi vaigevuksii kieles A on ihan ilmai kieldy B:gi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Da tottu sanuo duumaičin, ku ylen vähän tiijän omas tuatas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Da, toven, olin unohtua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Da tulou järilleh kui muanjärissys. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
- Davaikkua rubiemmo nũgői dovarišoikse, sanoi Van'а. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
-Davai vai, Natoi, keitãmmő čuajun, juommo da hengãvymmő kodvažen. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Da viehäi kai školat da ruavot oldih suomekse, sendäh livvikse muamo pagizi vai omienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Da vie oli mugagi, gu hierun rahvastu gostitettih, konzu nuorižo stolaspäi lähtiettih saruale pläšindöih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Da vie on kyläs oma kodi, kudamua pidäy kävvä kaččomah da kudamas ymbäri vie on istutettu aiga suuri pala ouveššii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Da vähä vähäl se kehityi ELDIAn tutkimuspluanakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Da äijäl kielien malto on elaigua čomendannuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
“Dekadensas” Jekaterina ezittyy piäroulis. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Deklaratsieh kirjutettuloin oigevuksien da vällyzien hävittämizekse. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Dekuadan aigah voibi tilata lehti huogehembal hinnal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Dengoa kui olis enämbi da leibeä külläl! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Dengua kursiloin pidämizeh suadih Gennadii da Jelena Timčenkoloin hyvyönluadijas fondaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Dengua niilöih andau jo opastusministerstvu... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Dengua on olluh da sidä voi suaha kai 90% hyväksytyis maksulois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Dengua zavodan nostamizeh oli pietty äijy, miljon rubl’ua, se oli Ven’an b'udžietan kaheksas vuitti. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
- Den’gat ollah karzinpordahien ual pannut muah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
- Den’gua ei pie, sanou. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Detsaduh, kus jo vuvves 2009 ruadau Kielipezä-joukko Petroskoin päivykodiloin kazvattajat, metodistat da johtajat kerryttih opastumah sih kui tiedokoneh voi avuttua lapsien kieleh harjaittamistu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/
Diagnouzu oli jo tiijos: ruttoh edehpäi mennyh Alzheimerin taudi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
- Died'oi, lãhten minã muarjua keriãn, sit pastan sinule muarjupiiruan! http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Died’oin surman jälles buabo kieldi lapsii tautan reabilitatsies: teidy sie muanitetah da tyrmäh pannah, älgiä käygiä... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Died’oi tiedäy moizen dielon: dročon buabale mieldy myö on. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Dielo diivittähes minuugi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Dielohgo pädii? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Dielonkačondois, kudamat ollah keinotegozet, kanzalazii opitah pidiä por’atkas yli-izänmuallizien riuhtavuksien da voimakkahan propagandan avul. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
– Dielot oli muga. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Diftongu on moine yhtysvokali, kudai roih kahtes lyhyös vokalis. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Digital Dialects -sivustol on kielikižua äijih kielih näh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Diskas kuulou, ku on ilmua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Djengat kuulutah minul. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Dokumentas Pekka eččiy omii karjalazii juurii da rodnua Karjalan tazavallas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Dokumentoin vastah otandu algavui 15. kezäkuudu da jatkuu elokuun 1. päivässäh. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Dokumentoi otetah vastah kezäkuun 20. päiväs algajen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
- Dorogat roittih parembat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Dorogu oli azuttu, bombitettih äijäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Dostaliloih dengoih kohendimmo školan levon, lattiet erähis pertilöis da meedikkupertin, sanelou Priäžän školan johtai Ol’eg Stepanov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Dostalit gengat rahvahal pidäy suaja ičeväil... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Dostalit kaikin ollah udmurtielazet da paistah omah kieleh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Dostalit ollah školis, kudualois kymri on vältämättömänny ainehennu toizennu kodimuazennu kielenny, no kai muut ainehet opastetah angliekse.] http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Douhturi Aikibie suvaičči gul’aija. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
D pyhkii oigielpäi da ^H pyhkii hurualpäi. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Duaččuhommat on hyllätty keviässäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Duaččuhommat sendäh on hyllätty keviässäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Duumaigua vai Paul kandoi jo silloi sobottua omas kuľttuuras da kieles Vasta vai nygöi lähil sada vuotta myöhembäh olemmo tiäl Suomes suanuh suvaitšendua da jallanzijua karjalan kielel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Duumaijahgo myös, ku nevvostoaigaine tilandeh oli normal’noi da tahtotah, ku myös olis muga. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Duumaičen, ku jiännyzinhäi tänne, ga muga eläzingi ”obšežiities”… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Duumaičen, kunnebo gulaižemmo? http://verkolehti.karjal.fi/
Duumaičen ven’alazet ulgomual eläjes parembi paikallizii eläjii ellendetäh, kui tärgei on hyvin opastuo kielen, omaksuo sen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Duumaičet, mibo sie meijän endizet opastajat maltetah, harjavuithäi, ku hyö ollah vagavat, ei äblötetä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Duumaičin jo silloi, ku tua vihahäi on samanluadustu kui ven’alazien laidunatsionalistoin viha ukrainan kieldy i rahvastu kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Duumaičin, ku opittelen, löydyygo pädeviä ah- da ii-loppujua riimipuarua tulieloile riädylöile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Duumaičin, ku se olis hyvä mahto karjalazile opastajile tulla kaččomah, kui meil ruatah, kui školis käytetäh tiedo- da viestindytehnolougieloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Duumaičin midäbo täh vois panna, toivuo/tahtuo/vuottua kaikkie parembastu da rauhuttu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Duumaičin pagizutan t’outua, tuatan sizärdy, da muamua, anna hyö juohatellah, midä konzu oli heijän elokses. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Duumaičin, se rodieu sit jälgimäzenny. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Duumaičči vie kai hieru maguau. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Duumil vallan andanuh.. http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Džinsoin kormanilois, kudamat jiädih, sit luajittih kirjaimikko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Džinsois kuvottih istundusijale piälyspiäline. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
ELDIA (European Language Diversity for All) on monitiijolline tutkimusprojektu, kudaman tavoittehennu on avvuttua, andua uvvelleh arvo da ellendiä uudeh tabah yksilön sego yhteiskunnan monikielizytty. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
EN:n azientundijoih on KKS:l olluh kogo aijan ihan hyvät välit. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
EN:n huomaičukses da hyväs spetsial’zakonas huolimattah Ruočin halličus on jättänyh huolen pidämättäh sezo 2010-luvul suomen kielen opastuksen da sen stuatussan kohendamizen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
E.V. Ahtian "Lauseoppi" piäzi ilmah Suomes, Karjalan Kielen Seuranhantuzis. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Ebäazientundemizen da hairehien miäry kačo ku on ylen suuri. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Eccosana "karjal'' internetan eččokonehel andau kymmenii tuhanzii linkilöi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Edukädeh iänenandoaigu on 6.-12.4.2011. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Edukädeh iänenando algavuu 11.1.2012 da lopeh 17.1.2012. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Edukädeh iänenando algavuu kolmanpiän 17.10.2012. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Edukädeh iänenandopaikkoi ollah: http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Edukädeh niilöile, ken ei malta karjalakse, oli luajittu subtitrat ven’an kielel. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Edukädeh voit andua iänen miltahto paikkukunnal. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Edvard Ahtia kirjutti vuvvennu 1938 jullatun Kieliopin lizäkse Lauseopin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Eeppizen fouruman aigah Karjalah on käynnyh pajattajua da tansijua monis Ven’an suomelas-ugrilazis alovehis da mualois. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Eestiläzel libo suomelazel pasportas nägyy, kudamua kanzua häi on, meil, Ven’an suomelas-ugrilazil, omua kanzua buitoku ei ni ole. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Eestin Obinitsa jo tostu kerdua yhtyy MAFUN:an kilbah suomelas-ugrilazen muailman kul’tuurupiälinnan valličendas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Eestis Võru-linnas piettih enzimäine seminuaru yhtehizen Helsinkin yliopiston da Nuoren Karjalan projektan hantuzis. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Eestis piettih seminuaru, kudamal šeikuittih Wikipedien luajindua suomelas-ugrilazil kielil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/
Eeva-Kaisa Linna, Karjalan Sivistysseuran piälikkö: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Egläi kenlienne pani 2500 rubl’ua čotale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Eheh, duumaičen,-neče St'opan minuu pőllãttiã tahtou. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Ehkis salmilazed ollah nygöin vai ylbiet kui heiän murreh vie sua eliä jogapäivähizes elämäs, anukselazet kui enämbi da enämbi ollah alettu omua tshomua "kieldy" käyttie. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Ehtãl mũő sanoimmo mamale nenga: http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Ehtãs jo ečiimmő vakkažeh čũőttũő. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Ehtäl myöhä libo yöl ku ulahtah trevougu, ga se ulahtus menöy läbi vačas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Ehtäl viritettih suuri kokko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Ei Reboi sidã voinnuh sũvvã da kuoli n'algãh, a Hiiri da Oravaine vai kãvellãh meččia mũő da sualištu suajah. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ei aivengah semmozis mualois kui Ispaanii da Brituanii, kudamis eläy monii rahvahallizuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei-ammatillizin voimin järjestetyis suomelasmielizis Sortavalan pajopruazniekois rodih suomelazen kul’tuuran pruazniekku. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei ammui olin käymäs Suomes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Ei annettu lubua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Eibo ni petties. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
– Eibo ni petties kai roinnuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Eibo ni petties sidä luajittu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
– Ei buabo ven’akse maltanuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Ei ehtitty kižan vedäjät ni loppussah lugie kyzymyksii, heil jo käzi oli yläh nostettu, oldih valmehet vastuamah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Eiga bomban särähtykses voibi lampu pakkuo da voi roija tulipalo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Eigo jen’gua silloi kylläl olluh, eigo čomua ruuttua piäle parahite, eigo vahnembii tyves paimendamas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Eigo n'i lapset itkuh piästyy voidu alevuo (rauhoittua). http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Mustu_potsi.htm
Eigo ni sanua sanottu sit dielos, ku Karjal da karjalazet oldih tuolloi voimakas vaikuttai muga lähialovehil sego Päivännouzumuan alovehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Eigo olis yhtelläh jo aigu kerduo toziaziet i Paraskevan kohtal? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Eigo omassas toatas da moamas! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Ei go parem olis ũhtes ruadua da eliã kaikkienkere sovus? http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Eigo rahvahan suojelemine suojele kieldygi? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Eigo suomigi pienenny kielenny joudas kuolemah? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Eigo tiettäväine karjalazil voi olla nimidä sidä vastah, ku karjalastu kul’tuurua käytetäh hyödykse eri taidoloin alovehil da matkailus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Eigo vähembiä, eigo enämbiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Eigo vähäzin syy samal ole huoli karjalan kielen säilymizes. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
“Ei hairahtu vai se, kudai rua ei!”.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Ei hyö händy nyrvitä, midäbo la olet sanonuh, kiännä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Eihäi hierulois ole srojittu nengomii suurii kodiloi omah rahvahah niškoi jo pitkäh aigah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Eihäi kois lapset istuta pienis stolazis da stuulazis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Eihäi lembo täl kerdua ollu (ei ni konsu), muzikut hyö alettih kyselemäh mugah Karjalah. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Eihäi muite sygyzyl oli paginua sih nähte, ku sanatourii on bankrotstvan pardahal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Eihäi nengostu jo tänäpäi lövvä nikus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ei häi nikonzu minuu čakannuh, ei ni sanonuh nimidä pahua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Eihäi ni pie hämmästyö, ku zookompleksan “kazvatit” tazatah omile muokkuajile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Eihäi ni ven’alazet sanota varmah, ku ven’ankarjalasten rikas kul’tuuru on enne kaikkie ven’alastu kul’tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Eihäi sidä voi olla Uuksult pois, lemboko sinne ainos lennättää. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Eihäi teijjän kaivozez ole n’i äijjy vetty, hyvägu koufih roih! http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Eihäi vuottas, ku muga pohjazes, Anaran Čevetjärvel avavunnus nengoine randuruaju. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ei inehmine ole vahnimii kyläs, täs igiä čottah ei pie ottua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/
Ei i toizien igruloih, ni vouze niidy ei suvainuh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Ei jiädy bokkah ni Kotkatjärven kursuniekat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Ei jiädy bokkah ni Soglasije-joukon naizet, kudamat jo äijän on luajittu Vieljärven koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Ei jiädy bokkah nigo Rubčoi, nigo Jessoilu, nigo Čalnan kylä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Ei kaikin kerras puututa ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ei kel ole azettua sidä - kaikin uinottih. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ei kerras briha lähtenyh oman tuatan jälgilöile... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Ei ku ollus mies moine ylbei omis juuris da omas kanzas, ruvennusgo häi sen verran vägie panemah sih dieloh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Eila da Elin ollah muamo da tytär, heidy jo hyvin tietäh Karjalas. http://omamua.ru/articles/heimovellet/
Eilal, Arton tyttärel, silloi oli kaksitostu vuottu igiä, Vladikal, Dmitrien poijal, vaiku 9 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Eilal on karjalazet juuret. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ei liene tuules temmattuu sanuo, što Vallentunas tietäh Karjalas enämbi migu toizis Ruočin alovehis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ei malta jo kirjuttua omua nimie. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ei malta jo paista normualisti. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ei malta kyzyö vetty, ei syömisty, ei malta syvvä avuttah, tarviččou abuu pezevymizes, šuorivumizes, jaksuamizes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ei mennũh ni kodvua i sih juoksi Reboi. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ei monikielizys kuulu ni paginterapeutoin opastundah kui toinah poikkevuksennu, kuriozitietannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei muga ammui eräs karjalazaktivistu kyzyi minul mikse KKS ei vois olla yhteisruavos aijembah mainittuloin järjestölöin ker. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei murdehien hyväksi ruattu ruadogi ole sudre. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ei myöhembä 15.6. sud’d’ulisto valliččou kolme lujindu kandiduattua, kudamat ezitelläh iččie sud’d’ulistole toizel kierroksel. http://verkolehti.karjal.fi/
- Ei n'aykinyh! http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Ei nareko 1950 – 1970 luvul opastujis rodih muga äijy Karjalas da Ven’al kuulužua ristikanzua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ei nikonzu Marija Ivanovna čakkua omii opastujii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Ei ni käzinerot jiädy bokkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ei ni lippu kallis ole, 38 rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ei nimi muuttunuh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ei ni opastujat jiädy jällele omis opastajis, hyö ozutettih Kaži da kukki -nimizen van'alazen suarnan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Ei ni tänävuon, konzu on muzein vuozipäivy, ruvettu kieldävymäh perindös – avattih uuzi ozuttelu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
– Ei nivouse huijustella. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Ei ni vähiä olis – 2000. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Ei ni yhty, vaiku tävvelleh mahtollistu, gu vai karjalankieline rahvalisto muga tahtonou. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Ei ni ühtel muul kielel soa sinul moista sanella. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Ei nävy tuattua vastuamas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ei ole kummu, ku monet azieloih pahoi tutustunnuot karjalazet ollah hämmästynnyöt moizes ”propaganduvoinas . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei ole kummu, ku suurin vuitti meijän muan pravoslaunois ristikanzois on olluh ainos karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ei ole meil midä jagamistu ‒ yksi mua meijän Karjalu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
"Ei ole n'i kal'l'ua", pappi sanoi. http://verkolehti.karjal.fi/
Ei ole ni barabuanua libo bassuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ei ole pädeviä syydy, mindäh karjalazet ei voidas omal kielel kazvua uvvenaigazikse muailman kanzalazikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei ole strougoi vihjavuksil täytetty tiedokirju, ga yhtelläh oppiu ellendiä muailmua da pyzyö toves. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei ole suuri, ga voittajien joukkoh puutui. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Ei ole yksisama mittumua tieduo levitetäh Suomen da Karjalan histouries. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Ei olluh ninimittumua sobua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ei petties juuri Sortavalas jo moni kerdua piettih se festivuali: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Ei pie ebäröijä, oletto tervehtulluot mugah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
– Ei pie huijustella paista karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Ei pie huolie sidä, konzu piäzet paikan piäle, kui ainos on, konzu ajelet taksil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Ei pie huolittua painaldua knopkaine, pidäy hyvin duumaija, midä sinä tahtot sanuo kuvan vuoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Ei pie karjalazien sudrah torata kielen piälici ku yhtelläh ellennämmö toine tosta hos midä pagiset libo pajatat. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
- Ei pie minule nigo kuldua, nigo hobjua, а voinnet ga anna pieni jauhokivi, kudai sinul sellän tagua rippuu! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
“Ei pie nikonzu yksinäh olla”, nevvou Klavdija Vasiljeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ei pieni silmy ole sogei... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Ei pie opastua lapsele kieldy, kudaman käyttöh yhteiskunnas ruavahilegi emmo anna oigevuttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ei pie varata liijakse suomen da ven’angi sanoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei pie varata pimiel pihale mennes vieljärveläzel Matr’ona Dorofejeval, häi sai arbajazis suuren 18-diodizen fonarin. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ei piässe kogo aijakse, voibi yksikai mennä niilöile luvendoloile, kudamih piäzöy. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Ei rahvahal olluh dengua ostua niilöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
- Ei, - sanoi Hr’u-Hr’u.- Sielä juablokat, piiruat, šokolada. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
- Ei, - sanoi Kika. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Ei sit pie luottua sogiesti nikeh, ga sellittiä iče. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei sua jättiä lapsii kaččomata järvilöin da jogiloin rannoile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Ei sua nimidä pahua sanuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ei sua sanuo, pahakse mielekse, ku sen jälles ruttoh parembah muuttus meijän elaigu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Ei sua vuotella ni yhty päiviä, kai väit pidäy panna yhtehizen karjalan kirjukielen kehittämizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Ei sua čukelduakseh, hypätä vedeh, ku kezoitandukohtu voibi olla madal libo pohjas voibi olla kivie da haguo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Ei suurikkaine joukko karjalazii siirdũi elãmãh ũlãvolgan pãivãnlaskupuoleh, heidũ sanotah valdain (libo novgorodan) karjalazikse. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Ei taivahaz moztu zel'l'ua (sellaista rohtoa) ole, sie on muitegi hyvä olla. http://verkolehti.karjal.fi/
Ei taki Yleisradivon dielo voi olla uusnationalistoin propagandan levittämine, vaiku yhtivön ohjelmoin pidäs andua muga monipuoline da tozi kuva meijän muan histouries migu mahtollistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ei tarviče tuhlata muga äijän bumuagua”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ei tietä ken on. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ei toinah ni äijiä opastuskniigua ole, kui sanommo on, anglien libo mintahto toizen kielen opastujil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Ei toiči ruohtita sanuo pitkii virkehii karjalakse, ga lyhyösti vastata maltetah da kehtatah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Ei tunnu alevundua, kuni pahas kunnos köyhenöy oma mua, kylät, kai livvin kanzu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Ei varattu lapset pakkastu, konzu Pakkasukko “kylmätti” da “jiävytti” lapsien nenäzii, korvii, käbäzii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ei viäry suuhut ole abei... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
”Ei voi enämbi kävellä sih tabah ku se vuadis.” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ei voi nimidä pappi, muga sattoihes. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ei voinnuh mužikattah hebuo pidiă . http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Ei ylen äijiä vie tänä opastusvuon ehtitty kaččuo, opastuo, muga iče sanotah, ku kaikkiedah viizi urokkua oli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Ei ãijãl nãigiã varata. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Ei äijiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Ei äijiä pajatutannuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ei žiälöinnyh iččie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ekruanalpäi omih ruavastunnuzih lapsih kačottih heijän muamat, kuduat elettih vaigieloi elaigoi, kazvatettih lapsii da bunukkoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Ekruanal sai nähtä tapahtunnuttu da tapahtuttavua. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Ekskursien loppiettuu opastujat da Ildukečoi-paginkluubah kävyjät voidih oppie kaikkii juablokkoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
[15.30] Ekskursien loppu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ekskursien saduh tulijoile pidi muatalovustiedoloin kandiduattu, fruktu- da marjukollektsien kuruatoru Tatjana Kirilkina. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Ekskursien tarkoituksennu oli mustoittua yhtes, kui karjalazet sanotah sidä libo tädä kazvostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
El ammui vie pertis etto 1ähtetellüh, а nügöi nenga juoksendeletto? http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Elena Adel toivou vie uuttu suvvon piätösty, ku muaman tervehys pahenou muga ruttoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Elettih Keski-Suomes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Elettih ennevahnas rinnakkai kaksi vellie: bohattu da kőũhũ. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Elettih hyö kaksikerroksizes kois galdarinke, alahazes pertis nuorete eli baba ukon Valasin da tyttären Šuuran kel, meijän muamanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Elettih oldih, ũlen ammui, pimies mečãs tũttőine Nata da died'oi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Elias Lönnrotin karjalasten kanzanrunoloin pohjal kirjuttaman Kalevala-eeposungi piäsanomu on juuri tämä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Eli enne mužikku da akku. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Elimmö Karjalan kielen vuottu Karjalas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/
Elimmö myö keskilinnas Anukses, Uritskoin da Svirskoin diviizien pihal, avtostansien sillan vastal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Elimmö myö opastujien yhteseländykohtas – muga sanotus “obšagas”. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Elimmö nämmien ristikanzoin kois da elimmö heijän argie, ku ei sie nimidä hoteliloi ole. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Elina Kangas, Anna-Kaisa Räsänen, Hajnalka Berenyi-Kiss, Reetta Toivanen, Eva Kühhirt, Riho Grünthal, Sia Spiliopoulou-Åkermark, Sylvie Rohanova, Anneli Sarhimaa da Johanna Laakso. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Eli-oli, pienes hierus pereh. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Eli-oli, pimies čomas mečãs tũttő Ol'a. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Eliã kaikil himoittau. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Ellendän duumavon. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ellendän, ku Karjalas nygöi on vaigei tila da äijy probliemua, ga toizien tazavalloin kogemustu vois tutkie, pidi varmuttu Mullonen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Eloksen segaruavonruadai, karjalaine rahvahanfilosoffu, huaveilou yksinkerdazes elaijas erämökis Pohjas-Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Elokuul rodieu jo nellikymmen viizi vuottu kui Marija Ivanovna ruadau školas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Elokuun aijannu eri Suomen linnois nähtih da kuuldih ammustu marilastu kul'tuurua nygytaidehen vuoh ozutettunnu, ku Matku mariloin muale -koncertu vedi kuulijat kohti loittostu Marin muadu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Elokuun kallehimii pruazniekkoi ollah kolme Spuasan päiviä da Emänpäivy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Elokuun 5.-8. päivien aigah olimmo kanzallizis Anuksen da Priäžän piiris. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Elokuun 1. päivänny Internetan kauti huolestunnuot rahvas kiännyttih kaikkien Karjalas eläjien puoleh, ku hyö allekirjutettas zajavleenii prokuratuurah, Zakonoinhyväksyndykerähmöh da Karjalan tazavallan piämiehele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Elokuun 8. päivänny jo virrallizesti rubei käymäh autobussu Petroskoispäi Jovensuuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Elokuun 9. päivänny on Kanzoinväline Kandurahvahien päivy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/
Elokuvan da tvfilmusarjoin puolel on olemas pluanoi, a niidy ei ole vie piästy todevuttamah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Elos kivizel suarel on toven tottu eriluaduine. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Elostustu nurmikol on ylen äijy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Elvytysohjelmu kohendau viijes vuvves piättäih karjalakielizien stuatussua Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Eläissäh häi oli toizengi butilkkazen tyhjendännyh. http://verkolehti.karjal.fi/
Eläjiä kyläs tänäpäi on 630 hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Eläkehigähizile karjalazile organizuijah kerholoi da monipuolistu kul’tuurutoimindua hoidolaitoksih da palvelutaloloih nähte. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Eläkkehele lähtendiä vaste Tatjana Ivanovna ruadoi kaheksa vuottu Muatalovusministerstvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Elämmö näitgos Karjalan kielen vuottu Karjalas. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Elämmö talviargie. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Elättilöin puolistajat prižmitäh kieldämäh ebägumuanizet da ristikanzoile varattavat iloitukset, kudamis käytetäh elättilöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Emilia Kallonen saneli omas iänel itkendän paginas sih näh, kui enne argi oli täyzi ruaduo, oli äijy gor'ua, lapsii kuoli pienenny, ruavot oldih jygiet, no toizielpäi kodi opittih pidiä čomannu, dai kibietgi dielot šuorittih čomah muodoh da oma igävy olo maltettih kanavoijah pajoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Emmo ehtinyh ni tostuakseh, kui Ol’ga Ognevan da Nadežda Bukinan pastetut šipainiekat oli myödy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Emmo ehtinyh ni tostuakseh, kui kai šipainiekat oli myödy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Emmogo ole kieldy luguh ottamata aiga yhtenluaduzii? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Emmo kehtua kahtu kerdua vuvves čökähtiäkseh poštale tiluamah lehtie! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Emmo kontsentriiruiččei ”kielezyöh” (languageness), kieleh abstraktizennu yksikönny, a vaiku ”kielitegemizeh” (languaging), aktiivizeh kielenkäyttöh da kielivalličuksih. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Emmo lövvä tarbehekse kieliruadajua kehittämäh kieldy, emmö kirjuttajua nygyaigazes yhteiskundas tarvittavii kirjoi da dokumentoi kirjuttamah, emmögo ni sua sille kielele valdivollistu tunnustustu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Emmo mũő vingu emmogo varua. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Emmo ruvenne pagizemah, ga ei ni kieli rubie kehittymäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
“Emmo sanoi murjo, kui on sana karjalakse, mugai pajatammo”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Emmo sidä ruaduo kehitännyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Emmo sil vie voi löyhkiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Emmo tarviče kieldy välttämättäh ni kaunehliteratuurua niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Emmo uskonuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Emmo vai tiijä niilöin kirjuttajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Emändy da tytöt suorevuttih ferezilöih da brihat veittih pyhäpäivystanit jalgah da pindžakot piäl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Emändy kovembal iänel: http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Emändänny on EILA PÖLLÄNEN . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Emändätki tuldih katšomah. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Emänpäivy da laskiasen aigoih Pyhälasku. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Emänpäivän toine päivy algoi koufii juomal. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Endizelleh joukos paiči iče Santtuu, “Talvisobien” perustajia, ruvetah soittamah F’odor Astašov, Art’om Undalov da Mihail Kokšarov. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Endizen johtajan Lidija Rämözen sijah tuli Aleksei Makarov. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Endizet valdukunnallizet puolovehet ei enämbi yksin miärätä valdivoloin tulevazuos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Engo, akat, teijan tah, da, Engo teijan poigien tah. http://kartravel.ru/spoem.html
Engo minä, pahakse mieldy, malta. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Enimbii nämis kniigois ei lövvy nikus kirjastos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Enimbät vähembistöjärjestöt da enne kaikkie ruočin- i saaminkielizetajatellah vaiku omua dieluoh, eigo pietä ni minnu muuloi kanzallizii vähembistökielii da vähembistölöi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Enimien Suomen rahvahallizien vähembistölöin stuatussu heikkonou? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enimien kerhoh kuulujien juuret ollah Suistamon čupulpäi, kaikkien perehilgi oli lähes sama oza: voinan aigah Suomeh muutettuu perehes paistavu kieli rubei unohtumah, vahnembat paistih karjalua silloi-toiči keskenäh, lapsetgi ruvettih pagizemah valdurahvahan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Enimil karjalan kieldy opastumah tulluzil ollah karjalazet juuret, kenengo vahnembat da buabat da died’oit rodivuttih Karjalas, kenengo Karjalan kannaksel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Enimis nevvosto vallan aigah äijän kestänyzis perehis eletäh hiilavat repressieloin kybenet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Enimis tapahtuksis lienöy kyzymys karjalazien da ižorolazien väheksindäs da sit, ku kirjuttajat pietäh heidy vastoin tozidieloloi suomelazinnu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Enimistö tahtou rajoittua karjalazen kul’tuuran vaiku mennyzyöh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Enimite meil on mieleh kaččuo jogapäivästy argielostu, kui da midä eletäh tavallizet rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Enimyölleh Ladal ajelen,vai "herroiksegi" kulgie rakas on Haitaril da i muilgi mašinoil! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Enimyölleh dielo menöy muga, ku täs kohtas liččuan bumuagan kormanih da sit voibi olla kustahto kohtas kačahtan sih, ku juohtus uuttu duumua piäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Enimyölleh hristianskoin školan kävyy 14-15-vuodehine nuorizo, a erähät prihodat organizuijah hristianskoit školat muga i aiguhizile. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Enimãt heis on jiãdũ elãmãh omale muinazele kodimuale - nũgözeh Karjalan Tazavaldah. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Enimän livvie,Tverin karjaluagi opittelin,vai kaikis nenis varzinkarjalua,suvenpuolenmurrehtagi tšestis piettih!I,tiettäväine itše sugukundaisten paginmustot da - smietin - veret mit hibjan ual vidvetetäh,pannah suuh mostu sanua da varzingi n'uottie,mis minuo tundietah. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Enimät Karjalas eläjät tietäh, mi on Elias Lönnrotan ”Kalevala”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Enimät festivualilazet enzi kerdua kuultih, kui soitetah jouhikol da pillil, kui karjalazien luaduh joijutah da pajatetah runuo karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Enimät heis oldih karjalazet miehet Tuuksel da Riipuškalaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Enimät inehmizis ollah paikallizen pajojoukon artistat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/ildukeoi_alnan_kyls/
Enimät, ken tuldih, oldih anukselazet, aktiiviizet kirjaston lugijat, ga oligi gost’ua toizis piirin čuppuloispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Enimät nämmis naizis – Šuojun školan opastajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Enimät nämmis runolois on omistettu karjalazile libo roindumuale. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Enimät ollah setukaizet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Enimät opastujis ollah tytöt, ga on brihaččuugi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Enimät rahvas kannatettih sportan da kul’tuuran kompleksan järjestämine, dostalit oldih sidä mieldy, ku parembi olis panna kundoh kylän juamupala. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Enimät ruavot taloishäi oldih mužikan hardieloil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Enimät tervehyshoijot kuulutah put’ovkan hindah, erähis tulou maksua ližäkse, sanommo, voimisteluzualas da SPA-kapsulas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Enimät tytitgi ollah rahvahan annetut. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Enin fouruman programmu oli mindählienne luajittu muga ku rahvas, meigäläzet da suomelazet, oldas kui vai vois enämbäl eriže toine toizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Eniten heidy eläy Myanmaris (nenga 800 000-1 800 000-1 ,5 miljonua). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
En jo suuttunuh sendäh, nareko kyzyin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
En jo vouse ole kielentutkii, a kuibo sit tämä kahten murdehen selgiesti yhtes roinnuh aijembi varzinkarjal nimitettäs uvvessah? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En kadehine olis, ga viegoi meil konzutah muga roinnou? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
En kerras lähtenyh, vie opin keldävyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
En maltanuh sidä nikui. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
En malta sanuo, oldihgo kai 16% karjalazis deputuatois kerähmös, ga toko vai konzu piäzimmö kerähmön piätöksih, jo ei olluh ni yhty ”rahvahan kazakoiččijua”... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
- En minä nike1 tahtonuh andua tädä jauhokivie, nо kerran sinä iče tulit minulluo lahjoinke, olgah, ota. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Enne Jyrgiläs oli Pyhä Miikulan časounu, ga se poltettih voinan aigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Enne eihãi ni naijal, ni menijãl ãijãl kyzytty. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Enne hierun nimi oli Ylähäzet kosket (Verhne-Mandroga). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Enne kaikkie karjalazii pravoslaunoloi painostettih vaihtamah heijän igivahnat ristimä- da sugunimet suomalazikse da unohtamah oma kieli da vahnat perindehet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Enne kaikkie meil karjalazil on praktiekkuperästy tieduo sit kui Suomeh juurrutah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Enne kaikkie mies vie kerran passiboičči Šuojun aktivistoi, kudamat vuottamattah kannatustu valdivon puolespäi, nostettih omah kyläh suuri luistelikko. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Enne kaikkie se roih kodi, kudamas karjalazet voijah opastuo lugemah da kirjuttamah omal kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Enne kaikkie tahtommo tavoittua rahvasjärjestölöi, paikallizii kieliruavon ruadajii da muidu hommahkuulujii joukkoloi. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Enne kaikkie vuozinnu 1985 – 1987 ozutettu Kalavalan enzimäine kogonaine sovitus Kalevala-druamu keräi Bombale enämbi 20 000 kaččojua kezäs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Enne kaikkii paginua piettih Tamara Ivanovna Staršovas, kudai oli yksi niilöis, ken pani alguh Itämerensuomelazien kielien da kul’tuuroin tiedokunnan da oli sen johtajannu kahtenkymmenen vuvven aloh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Enne kirjasto oli piälimäzii kohtii kyläs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/
Enne, konzu vie ei olluh dvorčua, ga pidi ainos eččie tiloi da maksua niilöis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Enne kũlũn lãmmitãndiã kannetah vettũ da varustetah hallot. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Enne myö olimmo kerholoin piäliköt, lähes kaheksua vuottu olimmo sil tazol. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
– Enne piästettih ilmah tämänmoizii kirjoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ennepäi moizet nimilavvat oli azetettu Anastasija Zvezdinan da P’otr Studitovan uuličal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Enne sidä häi oli Petroskoin školan muantiijon opastajannu, sit kaheksa vuottu školan n:o 9 johtajannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Enne sidä, konzu Jekaterina rubei artistakse, hänel jo oli kiinnostustu tyttilöih. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Ennevahnas hierun lapset käveltih štaniloittah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Ennevahnas hierun lapset käveltih štanoittah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Ennevahnas karjalazil oldih suuret perehet. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Ennevahnas se oli kižoin, bes’odoin, kodžilkäyndy- da svuad’buaigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ennevahnas svuad’boi piettih da kižattih kai kolmin päivin, eigo enämbiägi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Ennevahnas vieristänny ei otettu vetty järves eigo kaivos enne gu pappi oli piästänyh ristittyöt kirikös da käyttänyh jordanal. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Enne veräjii salbuvua menöy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Enne voinua kai Miinalan kylän eläjät paistih karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/
Enne vuottu 2009 karjalazii suomelazes zakonansistiemas vouse ei mainittu, heidy muga kui ei olluh olemas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“En nikunne lähiš Kalevalašta”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
– En ni smiettinyh, ku voin suaja moizen hyvän lahjan, sanou Anna Stanislavova, ammui jo tahtoin ostua seinyčuasut, ga kuito aigua ei olluh, nygöi, kačo, sain taki, nagrau naine. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
En ole aijembahgah ellendännyh rajantagastu kielipoliitiekkua, engo ellendä suomelastugah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En ole moine varačču, mittumannu hãi minuu pidãy". http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
En ole nimittuine muzikantu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
En pagize vahnemban polven rahvahas da kieliaktivistois, tiettäväine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
En rubie löyhkämäh, sit kaikes parembi anna sanotah rahvas, kenenke minun tuatal puutui ruadua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
En rubie sanomah, min enne andoi Karjalan tazavalndu Ven’ale, kui enne ruadoi meijän meččyala – kaikin sen hyvin tiijättö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
En rubie väittämäh, ku se rodieu terväh. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
En sanos, ku en kuundele midä pajatetah ven’alazet da ulgomualazet kuulužat pajattajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
En sanos, ku sendäh vuotin niilöi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
En sitgi viegi näi, mindäh monikielizyön annettu vällys, kognitiivizen kehityksen evut da verkostot ei oldas adoptiilapsen edu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En sua keksie täh muudu sellitysty, kui što heil ei ole tieduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- En tahto engua, en tahto sũőmištũ, tahton vai eliã lãmmãs muas, kus eule talvie, eule pakkaštu: http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
En tahto väheksie suomen kielen merkičysty Karjalan tazavallas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En tarkoita sidä, ku jogahine ei suas kunnivoittua omua/omii murdehiloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En tiijä kui häi bluudih liäväh, sattoih. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
En t´ie mindäh nygöin ainosh vai livviks kirjuutetah vai kentahto karjalaks kudamidä opitteloo kirjuuttamah. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
En tävvelleh ellendä Petroskois Bubrihan kielele kiännettyy Molotovan enne talvivoinua kirjutettuu paginua sendäh, ku segah on äijäl lad'd'attu ven'an sanua, ga sanastoruavol moizet šeikat vois kohendua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
”En vai hylgiä minä ruaduo, en ruadostu kesken jätä, en vai ole moizii miehii, en pahembi muidu ole!” http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
En varua sanuo, ku tämä onnuako on parahii kyläläzii teatrujoukkoloi Karjalas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
En voi andua vahnembile muudu ohjavuo, kui duumaija, kenel toven on dielontundemustu nimenomah spetslapsen monikielizyös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
En voi löykiä, ku lähäl tunnet da puaksuh pagizin ‟elävän kluassiekanke”, enimite tiijän händy gu lugiju da opastai, kudual ainos ollah käin ual hänen opastujien pättävät kogomukset kazvatandah niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
En voi tiediä, midä muailmu menetti minun kielien opastundan täh, omas mieles on jiännyh aigua muuhgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
En ylen tarkah vie nimidä smieti, raviezeh kirjutaldan, kui vai puutuu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Enziaijal sananneroniekat otettihes runoloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Enziallus duumaičimmo, ku projektah rubieu kuulumah vai yheksä etnokeskustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Enziallus neidine opastui folklouruozastol, ga jatkoi opastustu jo tyttiozastol. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Enziallus nuožarveläzil oli mieles kaksi projektua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Enziallus oli vahnua karjalastu runuo da kandelehel soitandua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Enzi-ildu pietäh 25. sulakuudu Mašinostroitel'-kul'tuurutalois, sinne vuotetah eri-igähisty rahvastu: lapsii, nuorii, aiguzii sego voinuveteruanoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Enzi-ildu pietäh 25. sulakuudu Mašinostroitel'-nimizes kul'tuurutalois, sinne vuotetah eri-igähisty rahvastu: lapsii, nuorii, aiguzii sego voinuveteruanoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Enzi kerdua Paraskovjas kirjutettih materjualua vuvvennu 1938. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Enzi kerdua keviäl lehmii ajettih pihale nämmien vičoin da lugusanoinke, ku net tuldas järilleh kodih ”mečänpeittoh” puuttumattah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Enzi kerdua opimmo pyrgiekseh sih dai piäzimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Enzi kerdua sie ozutettih ouperu karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Enzi kerdua tuldih lugemah karjalakse, konzu tyttözel oli viizi vuottu igiä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Enzi kerdua čičiliuškulazet kerrytäh 21. syvyskuudu omis tilois Engel’san pihal, 1. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Enzikse, arvostelujoukko, kudamah kuului kielen opastajua, toimittajua, kieliaktivistua da yliopiston opastujuagi, kačoi, ku lapset ellendetäh heile lugiettu tekstu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Enzikse ga, suurembii da tärgiembii uudizii – “Talvisovat” on elvytty. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Enzikse lugemiskursat oli pietty Veškelykses da Jessoilas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Enzikse nevvostolazet šeikuittih mennyt kerähmön rezol’utsiedu da sen tuloksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Enzimãzennũ mainiččou Ivar Vidfamne VII vuozisuan allus. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Enzimãzen vuozituhanden allus muinazet karjalazet elettih Karjalan kannaksel. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Enzimäi Alisa Petrovna saneli lapsil karjalazis piirualois: sul'činois, keitinpiirualois da, tiettäväine, šipainiekois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Enzimäi harvazet ammundukerrat, sitgo puaksumbah da lähembä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Enzimäi javoimmo kuvastimii školis, kuduat ollah linnan pimevimis kohtis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Enzimäine Nikolai Abramovan runokogomus piäzi ilmah Petroskois vuvvennu 1994 Koumekymne koume -nimel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Enzimäine ekskursii karjalan kielel savus oli pietty mennytvuon. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Enzimäine evakkomatku talvisovan aigah vedi perehen vuvvennu 1939 Keski-Suomeh Saarijärvele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Enzimäine fil’mu karjalan kielel lekutti karjalazien syväimii, pani rahvastu uskomah muamankielen hyväh ozah. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Enzimäine joukko, kuduas on 13 hengie, rubei opastumah mennyt nedälil, toine joukko opastuu tämän nedälin aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Enzimäine kielikyzymys, kudai otettih šeikuttavakse, enämbi koskou ven’an kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Enzimäine kyzymys koskou sidä, midä on luba vuottua toizispäi, a jälgimäine sidä, mi rippuu meis ičes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Enzimäine luvendo on zualas AG205 aigua 14–18:00. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Enzimäine oli Hawaiji. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Enzimäine oli Suomelas-ugrilazien nuorien tulevažuon ruadopaja, kudai loppiettih vuonnu 2011. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Enzimäine on ku meččyaho rouno, toine on gorničannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Enzimäine on luajittu 14-vuodehizennu, jälgimäine, konzu häi oli jo piäl 60 vuvven. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Enzimäine on omistettu vezihommile, toine – muanruadoloile da meččyhommile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Enzimäine oza, "Äänne-ja sanaoppi" piäzi ilmah jo 1938 Suojärvel. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Enzimäine padakruugu da keraamiekkupoltopäčči pajah niškoi oli suadu ruoččilazienke yhtehizen projektan mugah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Enzimäine pajattajien joukko, kudamas myöhembi “kazvoi” suuri hora, kerdyi Šuojus vuvvennu 1973 karjalazen naizen Nina Pepitajevan kehitykses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Enzimäizet merkit tavvis suadih vuvvennu 2011. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Enzimästen seerieloin perustehel ozuttahes ku sarjan luadijat opittas andua ozittain aiga yksipuoline da kai viäry mielikuva meijän muan mennezyös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enzimästy kerdua Veškelykses piettih Kyykkä-kiža. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Enzimästy kerdua käin vuvvennu 1986, sežo pajattamas olin yhtes oman Mari-El -pajojoukon kel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Enzimästy kerdua lapset, ket opastutah karjalua kerryttih teatrah, kus heijänke pagizi karjalaine valgeipardu Pakkasukko. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Enzimästy kerdua moizeh illaččuh piädyi olemah Joach Burvalli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Enzimästy kerdua yksih kanzih on kerätty karjalastu sananpolvie da sananpiädy, ennustustu, karjalazen rahvahan tabua da perindyö. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Enzimäzeh kierrokseh niškoi kilbailijoil pidäy työndiä omassah angliekse da ven’akse kirjutetu eččomukset pdf-muvvos sähköpoštah: capitals@uralic.org Eččomusmaterjualu on täs päiväs algajen suadavannu: www.uralic.org Eččoaigu enzimäzele kierroksele on 31.5. suate. http://verkolehti.karjal.fi/
Enzimäzeh kyzymykseh vastavus on selgei: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Enzimäzekse keviäl vezavujat kasvit, kui pajunoksat, ollah ainos oldu tärkät keviän pruaznuičendas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Enzimäzekse niilöis tuli Kyykkä-kižan mainosvideon prezentatsii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Enzimäzekse pidi kabrastua kirikön huonukset, pestä ikkunat, seinät, päčit, veriät, lattiet, tuohuksienalustat, obrazat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Enzimäzekse “pöllästyi” ruadai, kudai vastai vierahii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Enzimäzekse roindupäiväkse yhtistyksen aktivistat valmistettih Avvonazien uksien päivy -pruazniekku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
– Enzimäzekse tahtozin vie kerran kiittiä kaikkii, ket avvutettih Koin nostandas, algoi Koin prezentatsien Ol’ga Gokkojeva, Karjalan Kielen Kodi-yhtistyksen piälikkö da lugi läs kaikki, ket avvutettih täs suures dielos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Enzimäzen istundon jälles, Karjalan piämiehen lähtiettyy deputuatatgi ”pyhkäldettihes”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Enzimäzen iškemmö Anatolii Brendojevan kodih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Enzimäzen kerran Kuusela oli nägyvil taidogruafikannu Imatral 1953, valmehennu taidoilijannu tuliennu vuonnu Nuorien gruafikkoin ryhmäs Salon Strindbergal Helsingis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Enzimäzenny Suomes livvikse runoi kirjutannuon taidoilijan toine kirju jullatah samoiten. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Enzimäzenny paginkanzannu oli Puavil Leontjev, hänen jälles – Santeri Kuikka, Zinaida Dubinina, Santtu Karhu, Nikolai Filatov sego monet toizet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Enzimäzenny päivänny avattih Pravoslavnoi Anuksenlinnu-nimine ozuttelu sego piettih Georgii Černobrovkinan Syvyskirjazet-nimizen kniigan prezentatsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Enzimäzenny suurdu paginua pidi Ol’ga Žarinova, Karjalazien VI kerähmön vallittuloin nevvoston piälikkö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Enzimäzenny uuzis spektaklilois rodieu William Shakespearen mugah luajittu “Kuvvestostu yö”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Enzimäzen on kirjutannuh Manssilan kylän koulun opastai Pekka Ruotsi: http://verkolehti.karjal.fi/
Enzimäzen opastuskirjan aiguzil luadittih L'udmila Markianova da Aaro Mensonen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Enzimäzen pajon helei-iänizet naizet omistettih omale armahale Nuožarven kyläle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Enzimäzen pivon aigah palkittih opastajii da lapsienkazvattajii, kudamat valmistettih parahat karjalan-, suomen- da vepsänkielizet opastusmaterjualat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Enzimäzen päivän muissan kui mie skolan pihamual dogaďin lötöin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enzimäzen päivän muissan kui mie školan pihamual dogaďin lötöin. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Enzimäzen vuozisuan XVII aigazen karjal-ven’a sanakirjan luadijannu oli Afonan arhimadrittu Feofan. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Enzimäzes etuapas pidi niittiä artelis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Enzimäzes joukos lapset saneltih Priäžän čupun histouries, toizes – kul’tuuras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Enzimäzes kerrokses roitahes suuri gost'uperti, voimisteluzualu, pezo- da syöndypertit sego mustoezinehien myöndykohtu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Enzimäzes oldih net, kelle on vähembi seiččie vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Enzimäzes on Brendojevan kai kirjutetut kerdomukset, toizes – suuri runoelmu voinah nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Enzimäzes valličendas voit andua iänen vaiku yhtele kandiduatale. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Enzimäzet eläjät tuldih nämmile mualoile Vužgurt-kyläspäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Enzimäzet karjalankielizet kniigat on piästettü ilmah 1800-luvul. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Enzimäzet opastuttih vienua, toizet – liygii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Enzimäzet paginat kirjutin Nuori Karjala -aviezah. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Enzimäzet puolikymmendy kalenduarua luadittih jovensuulazet Sanni Tikka da Aaro Mensonen . http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
- Enzimäzet taloit tälle uuličale nosti meččylaitos omile ruadajile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Enzimäzet školat karjalazis kylis avavuttih Aleksandr I:en käskys. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Enzimäzii tyttilöi Margarita luadi lahjakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Enzimäzikse: identitiettua pidäy lujendua da kirkastua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enzimäzikse ollah vuoros kielipezien da kerholoin vedäjät, karjalan kielen opastajat, kiändäjät, kielenhuoldajat, paginankiändäjät, giidat, matkanjohtajat da karjalakse kirjuttajat toimittajat. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Enzimäzinny kučuttih matkah omua kyliä myöte Vasilii Antipin da Mihail Filippov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Enzimäzinny pajattajinnu oldih opastajat, sit joukkoh tuldih toizet naizet, kuduat hyvin tiettih karjalan kieldy da suvaittih pajattua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Enzimäzinny tämän videon nähtih Paginkanzu-kluubah kävyjät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Enzimäzis runolois nuori briha sanelii omas suvaičukses. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Enzimäńi oľi v. 1997 Bombal da toine 2010 Nurmes-talois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enãmbãn itket - vãhembãn kuzet. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Enämbi 80 hengie kirjuttihes kursiloile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Enämbi kaksikymmen vuottu Suomes elänyh tytär on hälevynnyh, ku muamo on piätetty karkoittua Petroskoile. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Enämbi kolmiekymmendy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Enämbi pajattajii da syöndykohtii muanitti rahvastu omah puoleh suuri heinytukku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Enämbiä ei voija olla tyydyväzii sih, kui Suomes ollah, ku poliitikat i virguniekat luajitah sellityksii da ohjelmoi, a ruatah käytändös ihan toizin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Enämbän kuudu myö valmistuimmo täh pidoh, ečiimmö muuzikkua da runuo, rahvas tuodih fotokuvua, erähil net oldih ainavot, kudamii pietäh ruokos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
- En žiälöiče. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Eri identiettoin välil ei ole risturiidua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Erik Engberg jo nelli puolenke kuudu eläy Petroskoil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Erik Engberg opastuu nygöi Petroskoil ven’an, suomen, karjalan da pol’šan kielii. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Erikan sizär sežo opastui ven’ua Petroskois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Eri karjalazis kylispäi rahvas opittih kirjuttua lehteh omal kielel, kielel, kudamal hyö paistah omas kois, omas kyläs, hos ei ni oldu opastettu kirjuttamah muamankielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Eri kielis käytetäh eri kirjaimii. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
- Eri kohtis olles meil mieleh on tuttavuo paikallizeh kul’tuurah, kävvä kyläläzih pruazniekkoih, kus suau nähtä perindöllizii rahvahallizii ruuttii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
- Erikseh loitokse emmo piäze. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Erilline master-kluassu oli omistettu kalastuksele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Eriluaduzien projektoin kel ruadopaikat, kudamis käytetäh vähembistökieldy, ollah tärgiet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Eri vuozinnu horas soittajinnu oldih Nikolai Dubalov, Pavel Bobin, Vladimir Jepov. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ero Ruočih on suuri. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Erãhãt kai koirienke tũőtãh minule lahjat, а koirat kai iče sũvvãh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Erähien azientundijoin mugah puolet kaikis muailman kielis häviey tämän vuozisuan aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
– Erähien kolliegoin ker piätimmö yhtistiä väit suomelas-ugrilazien kielien douhturiopastukses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Erähien kursiloin (sanommo, käziruadoloin) vedäjinny voijah olla iče kyläläzet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Erähien kuuloin mendyy Nikolai Abramov sai Punalippu -žurnualan, kudamah oli painettu juuri nämä hänen enzimäzet vepsänkielizet da runot, kudamat vie oli suomeksegi kiännetty. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Erähien valdukul’tuurah kuulujien uusnationalistoin toimindan voi vie kuitahto ellendiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Erähien viivoin piäle jo kerras kirjutan sanan, kudai sih hyvin pädöy, ollou kolmetavuhine libo nellitavuhine, opittelen sit, suango tolkun virkehty sit ymbäri. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähie vois täs maińita. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Erähih kohtih pidäy ližätä sanua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähii kazviloi voibi löydiä Karjalan ruskies kniigas. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Erähii mielii Aleksandr Volkovan runonkirjutusruadoh niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/
Erähii vuozii tagaperin häi osti tuattah pedrat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Erähile passiivizien kielimuodoloin aktivistoile tämä šeikku on olluh kuin olgipalaine uppuojale. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Erähile Äijypäivy on keviän roindan pruazniekku, erähile Hristosan kuolendas nouzendan pruazniekku, erähile midätah muudu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Erähil lykykkähil toinah oli mahto ostua oigiedu värillisty bumuagua, kudamal kukitettih vičat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Erähil niilöis oli pieni painosmiäry, erähät oli tarkoitettu vai tiedomiehile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Erähis edukädeh iänenandopaikois iänenandoaigu on lyhyömbi. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Erähis kohtis jätettih ehtäl ukset salbuamattah, ku nämmä tervehyön da lykyn tuojat piästäs maguajii nostattamah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Erähis kohtis minun aijembi kirjutettu virkeh kerras pädöy sille riävyle, ku vaiku vähäzeh vaihtan sanoin jälletysty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähis kohtis olen kirjutannuh saman dielon moni kerdua, eri sanoin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähis kohtis pidäy kačahtuakseh alguperästy tekstua, ku suaha oigei tavulugu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähis kohtis riädylöin jälgimäzet sanat sendäh roitah enzimäzenny, ku löydyy hyvä riimi, libo muite hyvä sana jälgimäzekse (ku ollou pitky noutu, sit hyvä olla moine sana, kudai on sit kohtas kebjei pajattua). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähis kylis kieltih menemäs meččäh kirvehenke da kuadamas puuloi, ku hukat kezäl ei koskiettas karjua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Erähis näytöksis lapset paistih da vastattih kyzymyksih ylen äijän, mis voibi dogadie, jotta livvin kieldy vie paistah kylis vähäizen da sitä opastetah školis putilleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Erähis pajolois enzimäzenny rodieu kerdo, ga täs tekstas minul on kai muu tekstu läs valmehennu, ga kerduo vie en olluh kirjutannuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähis perehis enämbi kymmendä. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Erähitši muamuo muzikkannu kiuzattih. http://www.telemail.fi/salmi/muamon%20kiuzandu.htm
- Erähiči myö lapsienke nareko kaivoimmo lumikivokseh plastikkubutilkan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Erähälgi buabal oli muga paha astmu, što iäni ei kulgenuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähällä kerdua progulkan aijalla hyö nähtih meren rannalla pešeran. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Erähän kerran Paul sanoitti da sävelďi kogonazen oupperan ”Prinzessa kuldatähti”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Erähän kielen miäritelmän mugah samankielizyön miärittelöy keskinäine ellendys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Erähänny päivänny häi kyzyi minuspäi: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Erähän toizen ozaston piälikkö oli Pyhärves kazvanuh karjalaine inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Erähän yönny Kotilaine nägi Kuittizen rannal lesozavodan, tahtoi ruadoh da piäzigi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Erähäs muilankeitändytavas saneli Uvven Vilgan kylän eläi Anastasija Skutar’. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Erähäs piirustukses oldih brihačču kažinke da päčči. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Erähät alan tutkijat tottu vie nygöigi erehtytäh luadimah tuan ošipkan. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Erähät duumaijah, ku perindöt pidäs säilyttiä puhtahinnu, eigo, sanommo, Päivänlasku-Suomen trulliperindyö pidäs sevoittua Päivännouzu-Suomen virboiperindönke. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Erähät kohtat ollah jygiet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähät kohtat pahoi ollah kirjutettu ezmäzes ravies kirjutetus versies. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Erähät kyläläzet vie ehtittih räkel kezäl tostu kerdua niittiä heinät da kuivata net. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Erähät lähtietäh sanatourieh parandamah omua tervehytty da huogavumah luonnon helmas, toizet vuotetah Ven’an kuulužas sanatouries parembua komfortua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Erähät meis enzi kluassah mennes ei tietty ni sanastu ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Erähät ollah jullattu kai oma kniigu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Erähät pajojoukot pajatettavakse vallittih kiriköllizii pajoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
– Erähät programmat roijäh maksollizet, toizile suau piästä ilmai dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Erähät sanotah sidä marketingakse, toizet – fandraizingakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Erähät tahtotah lugie vaiku omal kielel da maksua vaiku omankielizes informatsies, toizethäi mielihyväl lugiettas tostugi murrehtu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Erähät tahtottih työndiä omii lapsii ven’alazih školih, sendäh ku ven’an kielen tiedämine avvutti sit eläjes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
– Erähät tullah gostih, nostah viijendele kerroksele, ga jo prähketäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Erähät tutkijat ollah sidä mieldy, gu Nuožarvi voi olla vie vahnembi, sendäh gu monet aigukirjat tässäh ei säilytty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Erähät vikse lugiettihgi sidä hos kudualtahto kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Eränkäyndy, luonnos liikkumine da luonnon andimien käyttämine, mečästys da kalastus, ollah suomalazen eloksenmuvvon kaikkein pysyväh juurdunehii dieloloi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Eräs hänen kuulužimis kuvis, kuduadu žiälöimättäh čakattih kriitiekat, on oman perehen kuva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Eräs illaččuh tulluzis sanoi: tänävuon oli ylen äijy karjalazele kul’tuurale omistettuu piduo da tapahtumua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Eräs kummallizimmis yhtistyksis on Akadeemizen Karjal-Seuran perindehyhtistys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Eräs marilaine pajattai Zoja Bernikova, kanzalline artistu, puutui paginale ”Oman Muan” toimtukseh. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Eräs minun hyvä tuttavu, biznesmies, käski, eči-la minule buabo kyläs, kudualluo minä voizin kävvä, kui oman buaballuo... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Eräs nengomii on XVII vuozisuan aigaine pikkaraine karjal-ven’a sanakirju, kudai löyttih Solovetskoin manasterin kirjaston kirikkökirjas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Eräs on virguniekat muga Suomes kui Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Eräs ristikanzu minule sanoi ku menöy da "viruttaa" jalgoi kylbypertis, engo kerras ellendänyh mindähbo pidäy kylbypertih mennä jalgoi vönyttämäh.. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Eräs ristikanzu, saamilaspoliitikkuo, valitti hallindo-oigevuoh Sanilan valličendas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Eräs seminuarah yhtynyh sanoi, ku äijät luonnollizet tilandehet iänel itkendäh ollah kavottu, muahpaniezet on ulgoistettu, aijembi pokoiniekku oli kois monet suutkat, tänäpäi pokoiniekkua odva nähtäh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Eräs suuris ruadolois, kudamua šeikuičimmo, oli Čičiliušku-tyttiteatran ajelukset vuvvennu 2014, konzu Suomi-Venäjä-Seura täyttäy 70 vuottu, a teatru avuau oman kymmenenden teatrukavven... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Eräs syy sih on suvikarjalan pagizijoil suvikarjal-terminan sevoittumine suomen kielen ellendykseh ’suvikarjal’ (suomen kielen murreh). http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Eräs vuitti niilöis puutui Priäžän školalegi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Esc-< vie tekstan alguh da Esc-> tekstan loppuh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Estontsat ülen tahtottas, gu nelläs Kongessu olis heijän mual. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Estounien da Vengrien. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Estounies jo hüvän tavan mugah pietäh sugukanzoin päivät. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Estounies pietäh sugukanzoin päivii, kul'tuurupruazniekkoi. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Etgo keksi mih näh kirjuttua? https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/krl/Pi%C3%A4lehyt
Etgo žiälöiče, ku yheksä vuottu tagaperin muutit elämäh Ruoččih? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Etnizen havačundan sijah Sanilan kolttaylbevys tulou arjes da elokses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Etnogruafiellistamine vedäy helposti sih, ku nuoret eigo ni monet muut karjalazet olla halukkahat ruadamah oman kielen da kul’tuuran hyväkse, ku se on nähty mennyzyön aziekse, eigo sil ole paikkua heijän nygözes elokses. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Etnolingvistiekalline raja algau rahvahienvälizien kontaktoin mugah hämärdyö. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Et omal kielelpagiže. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
“Et sinä ole meijän miehii...”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Et tiedäne kaikkie kuvien sanua, lövvät sanat pdf:n alahan muurin kiännettynny. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Etto ku erähäl kerdua piässyh kunnetah, ga älgiä sendäh pahastukkua. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Ettögö vois hos vähäsen työndiä! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ettšikkiä vai omis korman’ilois. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Europan Nevvoston Ministroin ruadokundu on vaste vai andanuh julgi kannatuksii Ispaanien virguniekoile Europpalazen Peruskirjan todevutandas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Europan Nevvoston filosoufien mugah jogahine kielen menetys on Europale vahingo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Europan Nevvoston ministrukomitiettu julgai 14.1.2015 oman kannatuksen Ruočile vähembistökielien peruskirjan todevuttamizes viijenden valvondukierroksen (vuozil 2010 – 2013) perustehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Europan nevvoston sobimuksien mugah suomi ei ole kanzalline vähembistökieli Karjalan Tazavallas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Europan valdivoloin yhteisruado kehittyi ravieh 1990-luvun allus lähtijen muanozan elosololoin piästyh välläle kylmän sovan jälgeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Europan vällendymizen aigah, kudai algoi tovelleh vuvvennu 1989 da on jatkunuh viime vuozissah, opittih sellittämäh vähembistölöin ongelmii rauhallizeh luaduh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Europas i sežo Ven’al karjalazii on pietty omannu kanzanah ja karjalan kieldy omannu kielenäh monien sadoin vuozien aijan. http://verkolehti.karjal.fi/
Europas on mennyt vuozinnu da nimenomah viime nedälilöinny hyökätty juudalazii vähembistölöi vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Europas on tilandeh jo hätken olluh eriluaduine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Euroupan Liitos kielelline da Kul’tuuralline diversitiettu on talohuollizen ingegritietan rinnal fundamentannu rauhanomastu elaigua lujittamas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Evunkačondua ei ole harjoitettu da ei kerähmölöi pietty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Evästy söimmö Ahinkoskell ja sit vai jatgoimmo matkua Pitkährandah asti. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Ezil on online-aktiivižus, kudai tämän vuvven aigah rubieu toinah muuttumah kovih ofline-toimiloih. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Ezimerkikse Heli Keinozen pajatettulois Itköy neičyt toinah oli ainavo karjalaine pajo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ezimerkikse, Kotkatjärven Joguine-pajojoukko festivualih tuli enzi kerdua da toi kolme pajuo: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Ezimerkikse Kylä vuottu uutta kuuta on matkannuh meijän keral kai nämmä vuvvet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ezimerkikse Uumajan yliopistos meänkielen kursale on jiävinnyhes ennätysäijy nuorii da keski-igähizii, Särkijärvi jatkau. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ezimerkikse mečät da elätit ei olla oldu vaiku sugupolvihgi näh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Ezimerkikse, midä tarkoittau "oma", ičen da kogo rahvaskunnan välil? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ezimerkikse pari vuottu tagaperin, toizin sanojen vie karjalankielizen Kalevalan julguandan jälgeh, eräs rahvahanrunoloin tutkii kirjutti Hiidenkivi-lehtes, ku Kalevala perustuu suomelazih kanzanrunoloih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ezimerkikse sidä, ku voi viettiä pitkiä aigua erämuas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ezimerkikse sugunimet: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Ezimerkikse uuzi ruado libo rahvahanväline kontaktu vois olla moine tilandeh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ezimerkikse yksi tutkii Iranaspäi ezitteli kurdikielen variatsiedu, - ližiäy Marjatta Palander. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Ezimerkit. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Eziopastus da perusškolaopastus pannah alguh jo tuliel sygyzyl vähimiten paril paikkukunnal. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Ezityksen mugah hyö suadas ispaanien kanzallizus, ku hyö voidas ozuttua iččiedäh karkoitettuloin rodn’ikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ezitysty viettih teatras jo sen alguaijois ozutelluot Natalia Antonova da Olga Karlova. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Ezmãi hũő otettih kaksi keppii da opittih leivãn nostua niile piãle, ga ei vuidinuh. ũlen on jũgei da suuri leibũ. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ezmäi duumaičimmo ku voi luadie mustolistan kritierois, kuduat ozutetah varavonalazuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Ezmäi kävyin iče ottamah, a sit sanoin: nygöi iče tule. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ezmäi lyhyösti piäteemois. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
– Ezmäi minä suazin Karjalan halličukseh karjalazii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Ezmäi muite käydih, a sit jongoi dostalikse muutettih Petroskoispäi sinne. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ezmäine roih ven’akse, toine – suomekse... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
– Ezmäi oli paginua vaiku mustolistas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Ezmäi pidi opastuo, sit ruadua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ezmäi pidäs oppie pidämäh Karjalan rahvahan kerähmyö karjalan kielel da kai sen dokumentat luadie karjalal kielel, sit vaste voi ruveta muadu pakiccemah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ezmäi rahvas kiännytäh hänen puoleh, sit inehmine iellehpäi työndäy zajavleniet libo rahvahan pakičukset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ezmäi rubeimmo kodii eččimäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Ezmäi sinule annetah uuzi sana libo virkeh - istutat siemenen. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Ezmäi soitimmo jazz-muuzikkua, ga sit siirryimmö rahvahan muuzikkah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Ezmäi tahtot luadie yksi pada, a vuidiu toine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Ezmästy kerdua mieli nostua Karjalan kielen kodi tuli jo vuvvennu 2011. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Ezmäzekse karjalan kielen piiris segavundu vaiku pahenis ielmainittulois syylöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ezmäzen luvendon aihiennu oli karjalan kielen murdehet da kirjukielen kehittämine, da luvendon pidi karjalan kielen professoru Pekka Zaikov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Ečos voijah andua rahua abumaksunnu enindäh 600 000 euruo. http://verkolehti.karjal.fi/
Ečos voijah andua rahua abumaksunnu kaikkiedah 1,2 miljonua euruo. http://verkolehti.karjal.fi/
Eččii ni pãivãs. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Eččijes F’eda löydiä kaikenmostu muudu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Eččoloin enzimäine kierros on menos sula- da oraskuun aigua. http://verkolehti.karjal.fi/
Eččot Suomes Suomi 100 –ohjelmu avuau rahoituseččon, kudamal opitah tävvendiä Suomi 100 –ohjelmua merkiččijöil da levieh vaikuttajil projektoil, toimenpidoloil, ruadoloil i kampuanieloil. http://verkolehti.karjal.fi/
Eččot ulgomual Suomen ulgopuolel todevutetah eččo, kudaman avul opitah tävvendiä Suomi 100 –projektua osouboih susiedumualois, pohjasmualois sego muakuvaruavon painokeskialovehil. http://verkolehti.karjal.fi/
FED’A-kniigoin tiluamizet: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
FIBLUL ry libo Suomen kanzallizien vähembistökielijärjestölöin yhtehine järjestö ei ole ni vouse ruadanuh yli kahteh vuoteh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
FINKA-projektan tarkoituksennu on tutkie nimenomah Raja-Karjalan kieldy, suomen da karjalan kielen kontaktoi da kielien yhtehisty histouriedu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
FINKA-projektas iččenäh Petroskoin valdivonyliopiston luvendoloil saneli Itä-Suomen yliopiston professoru Marjatta Palander. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
FOLKLORISMU on kolmas elvytysruadoh vaikuttavu ilmivö. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Fainan luadimistu avvuttau Karjalan Sivistysseura. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Faksimiletty, nägöslehtie voibi lugie enne mainitun adresin mugah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Fandraizingu ( Fundraising. angl) – dengoin da toizien varoin, kudamii laitos ei voi suaja iče da kudamii tarvitah laitoksen mihtah projektan libo laitoksen kogo toimindan todevuttamizekse, hommuanduprotsessu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Fatierannu oli viimezet viizi vuottu nuaburin kyly, kuduah häi joudui turvavumah 200 markan verovelgoin täh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Fatieran ostamizekse hänele annettih sertifikuattu, ku oli Leningruadan ymbäröičykses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Fed'a händy eččiy da eččiy, a löydyygö kaži? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Fed'an kažii ei nävy nikus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Feda on pikkaraine poigu da hänel on nygöi roindupäivy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Fed’a iče on kažinnu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Festivuali algavui malitul histouriellizes kohtas, kus 365 vuottu tagaperin oli perustettu Anuksen linnu, silloi sen piätavoittehennu oli vardoija meijän muadu roččilazis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Festivualigost’at suadih kuunnella pajuo karjalakse, suomekse, ven’akse da ruočiksegi, ku Aunukseh oli tulluh suomenruočilaine hora Wasa Bygdekör , kudai toinah enzimästy kerdua pajatti täs tapahtumas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Festivualigost’ile on taričukses monenluaduzii tapahtumii eri puolil Anuksen piirii: ezimerkikse Vieljärvel pruaznuijah Karjalan Kielen Koin roindupäiviä, Kolatselläs voijah kuunnella muuzikkua Tulemajärven vahnal kaivosalovehel, Vitelen portas Luadogan rannal on piknikku da Suuren Sellän muzeihierus on Il'l'an päivän pruazniekku. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Festivualigost’ile on taričukses monenluaduzii tapahtumii eri puolil Anuksen piirii: ezimerkikse Vieljärvel pruaznuijah Karjalan Kielen Koin roindupäiviä, Kolatselläs voijah kuunnella muuzikkua Tulemajärven vahnal kaivosalovehel, Vitelen portas Luadogan rannal on piknikku da Suuren Sellän muzeihierus on Iljan päivän pruazniekku. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Festivualih niškoi se čomasti sellitettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Festivualih tuli meigälästy Anuksen, Pitkänrannan, Sortavalan da Onieganrannikon piirilöispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
– Festivualih tulou lähes kymmendy Karjalan pajojoukkuo, ga vai kolme niilöis ruvetah pajattamah festivualin piälimäzel laval, niilöin joukos myögi, sendäh meile on hyviä mieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Festivuali luajittih Karjalan tazavallan valdivolline turizman komitiettu, Kyläalovehen kehityskeskus da ”KarelEkspo”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Festivualin aigah sai ostua tuohi- da saviazuteksii, hurstiloi, kruuževuo sego äijy midä muudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Festivualin avajazis Karjalan tazavallan valdivollizen turizman komitietan piämies Valerii Kasjanov lujoitti, ku Karjalas on kus da mil taval kehittiä kyläturizmua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Festivualin avajazis pajuo hol’aitettih Uvven Vilgan pajojoukot – naizien hora da nuorien Uslada-joukko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Festivualin gostii Kotkatjärven školan pihas otettih vastah Koivikko-pajojoukko da rahvahallizien soittimien ansambli ”Soittajat”. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Festivualin gost’at voidih opastuo hivomah stoikkua, luadimah venkoi peldokukkazis, ezinehii heinäs da tuohes sego vanuttamah villua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Festivualin kielennygi oldih karjal da suomi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Festivualin ohjailukomitiettu: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Festivualin ohjelmu voibi muuttuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
[8.30] - Festivualin ozanottajien da gostiloin registratsii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Festivualin piäkonsertas soitti da pajatti kaikkiedah 13 muuzikkuryhmiä horua Aunuksen alovehel i Suomespäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Festivualin piätapahtumannu oli traktoristoin kilbu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Festivualin vedäjät, karjalan kielen opastai Nina Barmina da suomen kielen opastai Tatjana Uljanova, kaiken aigua paistih yksi karjalakse, toine suomekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Festivuali piettih kahtes päiväs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Festivualis sai oppie maidohistu, tazavallan maidozavodat gostitettih rahvastu maijol, kefiiral, kannatekses luajittuloil desertoil da ruahtol. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Feďa-bratanua hyväl mielel muissammo da passiboitšemmo vie tänäpäingi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Feďan da Annelin karjalankielizet pajot suatettih dai iäńitteheksi da vihkoseksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Feďa pidi ainos sobottua omas karjalan kieles. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Feďa seľľitti da välil ezitti tšomasesti Anneli-mutšoin ker pajoloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Feďa syndyi Suojärven Varpakylän agjal 21.3.1938. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Filipp Ivanovič Jegorov sežo oli anukselaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Filmua voimmo kattšuo tänäpäingi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Filosoufien douhturi Vesa Koivisto on vallittu Päivännouzu-Suomen yliopiston karjalan kielen da kul’tuuran professorakse 1.1.2016 algajen välil. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Fil’mah on kuvattu kylän vahnimii eläjii da nimekse on pandu – ”Igä eliä – ei peldo poikki proidie”. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Fil’man TV:s ozutettuu minä soitin ohjuajale da hyvittelin händy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Fil’man erähän luadijan, Larisa Smolinan sanoin mugah, fil’man personuažoin eččo ei ole kebjei ruado. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Fil’man luadijoin mieles oli ozuttua vai kui kalastetah, mittumii perindölöi oli kalastajil da kaikkie mostu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Fil’moi festivualih niškoi vallittih piiteriläzet kinokritiekat. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=2
Fil’mua kuvattih Oniegan rannikon kylis da Piiterin čupus – Ladvas, Kurbas da Nemžas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Fil’mu kerävyy pienis arren kodvazis, resunkuepizoudis i arhiivumaterjualas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Folk-puusto “Šipainiekku-stiili”, Lahju linnale -aktsii, meren festivuali “Taivahankarvaine Onego-2015”, sportuprogrammua, “Ammattitaloin huonukset”, pikkarazien kal’askoin paruadu. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Foma Matvejevič Jermolajev ijän kaiken ruadoi omal mual, kyläs händy tiettih kunnon miehenny, käydih hänellyö nevvuo kyzymäh. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Fotokartočkas voi olla midä vai: kylän da linnan elostu, ruaduo, kul’tuurua, sportua, perehelaigua, opastustu da muudu eloksen šeikkua. http://www.omamua.ru/kilvat/past/
Fotokartočkat kirjutuksienke työndäkkiä “Oman Muan” toimituksen adresile: http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Fotokuvat voibi työndiä sähköpoštači: soomeugrifilmifond@gmail.com jälgimäzekse 30.sulakuudu 2016 Ozuttelu on nägyvil muzies kogo kezän, ga fotokuvii voibi kačella sežo myöhembäh kierdäjäs ozuttelus i FUFF:n verkogallereis. http://verkolehti.karjal.fi/
Fotokuvien tekstat: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Fotokuvii da videomaterjualua tuodih Karjalan rahvahallizes arhiivaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Fotokuvuajil pidäy lizäkse kirjuttua lyhyt sellitys omissah fotokuvis. http://verkolehti.karjal.fi/
Fotokuvuaju Meeri Koutaniemi matkai oraskuus 2015 Marin tazavaldah da luadi fotokuvii, kudamii oli ezil koncertukohtis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Fotoreportuažas pidäy olla ei vähembi viitty da ei enämbi kymmendy kuvua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Fourumale työttylöin projektuehoituksien miärygi oli mennyzih vuozih verratunnu suurin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Fouruman piendypaikku – Velikii Novgorod – on čoma linnu, sil on rikas histourii, ga fouruman järjeständäs novgorodalazil pahakse mieldy oli vigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Fouruman toine päivy sendäh oli toven kiirehine, ga ylen hyövylline meile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Fourumu piettih mennyt nedälil Kinnermäl da Vieljärvel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/
Fullerenoin löydämine on mainittu suurimien tiedoalan löydämizien joukos da suannuh Noubelin palkindon vuvvennu 1996. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
G' et matkah ruohtinuh... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Ga Hudilazen mugah on meil midä ylbeillä: kirjulohtu ainos vai enämbän kazvatetah, dorogoi täytty vägie kohendetah, guazubutket on vönytetty äijih kylih da linnoih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ga Jumal meidy kačoi, pellasti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ga Karhu ottavui sih ruadoh, kudamua händy enne niken ei ruadanuh dai tässähhäi ei rua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Ga Ozzy Osbournen Dreamer-pajo on minun mieles ylen čoma. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga aijembazii kirjoi – ”Kylmil” da ”Kadajikko”, sanommo, ei joga toizel olluh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
– Ga ainos huaveilin, eigo ken kiändäs sidä karjalakse, eestikse, vengriekse, ruočikse libo ven’akse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Ga c-kirjain voibi ližätä kirjaimikkoh, ku sidä vastuau eri iäni lyydin murdehes, ezimerkikse sanas mec, ’meččy’. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Ga ehtottomasti tahtommo, ku midätah ruatah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga eibo varattu da huijusteltu ni vouse, ruttoh pajatettih da tansittih... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Ga eihäi nikenen pie muuttua sidä kui hyö kois libo pihal paistah, ei omua paginluaduu pie kirjukielen täh muuttua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Ga ei kaikil mostu ozua ole annettu: kengo vie kestäy omas ruadokohtas, kelgo jo pidi vallita midägi hoivembua, a erähät jo azetuttih kodih, alevutetah iččie vunukoin kačondal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Ga ei kai školan ruavos miellytännyh rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Ga ei moizel pienel joukol ruveta opastumah nuoret. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Ga ei tämä nikonzu olluh tiel miehele... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Ga endizel nimel – Larisa Nikitina – händy tutah da tietäh monet ”Oman Muan” lugijat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Ga en kielasta sanonen ku: sen maltajua meil äijiä ei ole. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Ga enne oli moine aigu, konzu oli kielletty pagizemas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Ga en olluh oigies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ga en tiedänyh kui da midä pidäy kirjuttua. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Ga hil'l'akkazin loukkokohtat täytytäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga hyvettelyrunoloin luvettelo on tässähgi vajai. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Ga hyvä mečän emändy piästi lapset. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Ga hyö ei kaikkie maltettu lugie da eigo ni tiijustettu, kenenbo da konzubo se sanakirju luajittu on... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Ga häi lauhtutti, sanoi: työnnyt, harjavut hil’l’akkazin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Ga ihan allus istuttihhäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ga iänel itkendy ei olluh vaiku atkalan da negatiivizien tundehien käzittelyy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ga iče näin, konzu vastuat äijy rahvastu da partn’ourua samas kohtas, mielet kerras ruvetah pyörimäh da terväh šeikuičemmo uuzii mahtoloi da lövvämmö uuttu partn’ourua meijän ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Ga jo avajazien alguaijas piäs pyöri vai yksi mieli, ku kai menis hyvin, semmite järjeständäs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Ga jogahizes ielleh vuorotellen da tarkembah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Ga karjalan kieldy niilöis vikse kuului enzi kerdua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
- Ga, karuine on akkaraiška, olgah tadehilleh, midäbo hänes linnah!.. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Ga kaččuo nämmien kanualoin kauti voibi vai Moskovan lähetyksii, paikallizii – ei. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Ga kniigu ei ole tarkoitettu nämmile ristikanzoile, hyö muitehäi tietäh omua ozua, se on tarkoitettu heijän lapsile, bunukoile da pruavobunukoile da kaikile, ket eletäh Karjalas, sanelou oman kniigan prezentatsies Jurii Šleikin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Ga konzu jo omah kyläh tulimmo, erähäl vuvvel jo iče kartohkua panimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
- Ga kusbo sinã olit, Van'а-rukku, minã tãs jo itkin. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Ga kuzbo minä olen? http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ga kylän johtai Irina Pogrebovskaja toivou, ku sih varua suaja voibi toizen projektan kauti, kudamah tuliel aigua veškelčät yhtytähgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Ga leugah vai... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Galina Mihailova opastau liygii kursiloil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Galina Mihailovna kiitti Van’ua sit, ku häi hyvin pagizou livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Galina Mihailovna mustoitti Zinaida Dubininan sanat da ihailoičči, ku täh illaččuh kerävyi “suuri pino karjalastu halgostu”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Ga lumen sulettuu lapset nähtih, ku se nikunne ei hävinnyh, eigo hapannuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Ga lyhyös TV:n ozutukses ei suannuh sanella kaikkie, materjualua kirjan luadijalhäi oli äijiä enämbi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
- Ga läkkä. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Ga meidän ičen pidäy sidä tahtuo da ičengi pidäy sen edeh ruadua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ga meijän kirjazeh ei ni piädy kallattu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
- Ga meijän tuatto Lemboilluo käi da toi jauhokiven, kudai jauhou midä vai kasket! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ga miel, kui kaikes muailmas, eläkehigiä ainos nostetah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Ga milienne niitti yhtistäy minuu heijänke, da on moine tundo, ku olin sie, elin silloi. http://omamua.ru/liv/articles/pereh/
Ga mindähbo ei kuulostas yhty tolkullizele se, što ku ollou lapsel kielellizii/kommunikatiivizii vaigevuksii, monen kielen opastumine se vaste ongi kogoaigastu aivovoimisteluu da harjoitustu? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ga mindäh ei sua pakita muadu ven'an kielel? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
”Ga mindäh?”kyzyin, yhtel kielelhäi täs pagizemmo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
- Ga minã tahton andua Lemboile lehmãnsorkan! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ga minä jo silloi tiezin, ku turizmuala kehittyy sinnepäi, pienih joukkoloihpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
- Ga minä, sanou, spruavin, mužikku sanou papile, terväh spruavin. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
– Ga mustelmat, sanoi tuatto. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Ga muuzikan kirjuttai rodieu uuzi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
- Ga mũő voimmo sinuu suattua kodissah. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Ga naine nikonzu niilöi luguloi ei sanelluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Ga niidy, hos näppine, ga on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Ga niilöin aigahgi kursilazil ei olluh aigua huogavuo, pidi piädy ruatuttua da ozuttua midä hyö tietäh da maltetah karjalazis da karjalan kieles. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
- Ga, nygöihäi sit tyhjäh riähkymeškah mahtuu mattii dai muudu riähkyy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ga nygöi karjalazet Ven'al da Suomes olemmo sevoittunuh suurembah erikielizeh rahvasjoukkoh, kai olemmo rajapinnal da sidä šeikkua ei ole kebjei muuttua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ga nämmis pertilöis kai on vastukarai. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Ga nämä ollah enzimäzet talvikižat Ven’al, oigevuon pidiä niilöi olemmo suannuh seiččie vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Ga ollougo se tärgei? http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
- Ga onhäi se, no se mille se on suguu, niilöin olemasolendua ei rouno ku tiijetä, rouno ku mariloi libo udmurtoi ei olis olemas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga on meil konsertua, kudamii piemmö ilmai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Ga onnuako nikonzu tyhjiä engo kiittämäh, engo čakkuamah rubie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Ga onnuako tozi literatuural ei sua tapahtuo eloksen argiloittah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Ga paiči nämmii hengellizii kirjuteksii löydyigi tostu kirjutestu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Ga pidäy hil’l’akkazin harjaittua rahvastu maksamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Ga pidäy kävvä, pidäy auttua karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ga puaksuvin, tiettäväine, kezäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Ga rahvastu rubei kerävymah jo aijembah. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ga roikkah hos mi hindu, kallehembua omua kieldy ei ole nimidä... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Ga sanozin jo nämä viizi urokkua opastusmetodoin puoles oldih eriluaduzet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Ga sanozin, ku ven’ankielizet muamat da tuatat ollah ylen vagavat opastuksen puoleh da, sanozin, loitokse kaččojat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ga sehäi no, ku muadu ei anneta da vieraitetah muas dai kieles. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ga se nuoruttu dai mielettömytty vai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ga se oli Toven mugaine ruado, häi ijan kaiken ruadoi sidä, midä mieli käski da igänäh ei ruadanuh sidä, midä ei himoitannuh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Ga se oli jongoi kaksikymmen kuuzi vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Ga se on hyvä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ga se on ruaduo ičen hyväkse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ga se rodieu yksikai. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Ga se soitto oli harvoi moizii soitandoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ga sie dai tiä tämä akkaine on hyvä paginkanzu äijile, ei vaigu karjalazile, ga kaikile, kel on midä kyzyö da mieleh on kuunnelta karjalazen akan paginoi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Ga sit tuttavuimmo UNESCOn varavonalazuskritieroih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Ga sit vaste Väinäimöine rubieu kuhkuttamah Ilmoillistu ”lähtemäh myös Pohjan muale suamah meile hyviä Sampuo, kirjukantu kaččomah!” http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
“Ga syväimes rouno paha on”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
“Ga tiijänhäi kai hyvin on, toizin sinul ei ni voi olla”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ga toiči näet buito tämä varavo, oman kielen huijustandu ei ole kogonah hävinnyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Ga tolkuu sit ei olluh nimittumua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
- Ga tulin taivahah ottamah Jumalluo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ga tädä enne muasterin tyttii, čomendustu da ruuttii sai nähtä yhtehizis ozuttelulois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Ga tämä kai pidäs enzikse ruadua, kuni on mostu kiinnostustu kieleh, ku rahvahal on himuo da tahtuo opastuo karjalan kieleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Ga tämä oli jo ennepäi tuttavu minule: täs pajos toivotah tulijoile sugupolvile hyviä, rauhažua muailmua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga vie on äijy tyhjiä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga vie rakkahembal niilöi mustelet, konzu sit aijas on mennyh puolisadua vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Ga voibi suomelaine rockjoukkoveh pajattua angliekse libo suomelaine säveldäi luadie oupperan francien kielel, eigo niken tule kummeksimah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ga voibi tavoittehittahgi opastuo, vähäzelgi joudoaijal voibi omat kukat kastella. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
- Ga vot leibiã varjoičemmo!- sanoi Oravaine. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Ga yhtelläh kerras suostui. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Ga yhtelläh neruo kerras ei tule. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Ga yhtelläh saimmo muuttua tilandeh parembakse, pidi varmuttu Hudilainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ga yhtelläh tahtozin mustoittua lugijoile erähii Sammon dieloh koskijoi kohtii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Ga yksikai puutuin sih ruadoh da 12 vuottu olin muatalovusalan ruadajien ammattiliiton piälikönny, kerdou Tatjana Bolujeva... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Ga ühtelleh sanotah: http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Germančukanzalline liikeh sežo kiinnitti mieldy Kalevalah 1800-luvun lopus lähtijen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Germuanien natsistat da Nevvostoliiton kommunistat oldih sezo ylen kanzallismielizii, sijoitettih äijy varoi muanpuolistukseh, militarizoitih kogo yhteiskundu da vojuittih innokkahasti kui oman muan puolistamizekse, mugai enne kaikkie hyökkävyssovis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Germuanies Kalevala da kalevalaine mifolougie oldih tunnetut kirjallizus- da yliopistopiirilöis jo 1800-luvun puolivälis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Germuanies da sen lähialovehil ei löydynyh enämbi ni mittustu jälgie germuaniellizes mifolougies, pagizemattah arjalazes perindehes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Germuanies vie 1946 vuvvel eli 90% etnisty nemsua, Fransies – 80%. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Gimnuazien n:o 17 opastui Timo Rinne pagizi kai kolmel kielel: suomekse, angliekse da ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Gokkoeva uskou, ku ristikanzoin kohtavumine Kodih muuttuu vähitellen vie parembakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
– Gonoruarangi runolois sain 117 rubl’ua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Gos'at Karjalan puole tuodih lahjakse kirjua da mustovehkehty. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Gostii vastuau "Kummažet" pajojoukko. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Gostitustalolois oli vie ildumurgin. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Gost’ale voijah paista da ezitellä koin elaigua gost’an kielel, a kodi eläy omal kielel, karjalakse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Gost’at kylläl syödih juablokkua da vie otettih keräl, ken min verran tahtoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Gošťan syväin sykki Karjalal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Gošťan tuatto sairastui Saksan-Itävallan voinas da kuoľi 1915. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Gošťa oľi kehittämäs kyykkiä, pelai, luaďi siännöt da opasti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Grigorii Makarov on livvin murdehen suuren sanakniigan luadii da sananpolvien keriäjy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Gruafiekah niškoi pidäs olla kaikenmoizii ruadovehkehii, muga kui Riihipellon yläkerrokses on aigazembah olluhgi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Gu Pohjas-Karjalasgi ajateltas rauhas karjalan kielen da kul’tuuran hyödylöi muakunnale, sydämehlämbiejät nägökannat varmah yhtelläh ozittain muututtas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Guatemalalaine muuzikkuryhmä Balam Ajpu (nimen voi kiändiä: jaguarsaldatat libo tulen saldatat) tahtou elvyttiä ylen vahnua indeitsukieldy, tz’utujilua, kudamua paistih Guatemalas jo enne ispaanielazien tulendua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Gu djengua oli tiijos, pappi vesseldyi (ilostui) . http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Gu ellendännet nämmä sanat, olet karjalaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Gu joga livvin pereh lugis lehtie, ei varuas ni köyhtyö, ni aivoloi da silmii väzyttiä, ni ven’alazien nagruo da soimandua, sellittelis lapsile da pidäs parahannu lehtenny parahal kohtal kodihuonukses, ga iellehgi voizimmo pyzyö omas lehtes, murdehes, juuris, muas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Gu kegãlehet mennãh hiilikse, zavoditah valmištua kũlũũ. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Gu kentahto kyzynöy minul tädä, ylbeillen vastuan: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Gu kiinnitit mieldy dieloh, lizätieduo andau diakon Tiina-Susanna Hirvone. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
– Gu meijän pajot ei kaimavuttas, myö keräimmö net pajokniigazeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Gu myö unohtanemmo oman kielen, ken rubieu pagizemah? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Gu opastai ei kyzynyh opastujii, opastandustolah pistettih bulaufku, koskiettih sidä da kirrattih: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Gu opastui unohtau sanan kesken virkehty, häi koskou kielenopastajan kätty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Gu pappi nägi T'imoin djenguvarat, häi rubei tinguamah: http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Gu perumine tullou viimezen ilmoittavumispäivän (30. oraskuudu) jälles, veloitammo järjestelymenoloinnu 20 €/kursupäivy. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Gu perumine tullou viimezen ilmoittavumispäivän (14. tuhukuudu) jälles, veloitammo järjestelymenoloinnu 20 €/kursupäivy. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Gu spasiit minun poijan! http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Gu vai piäzemmö autobusah, bodrenet ravieh, sanoi muamo. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Gyllingin da Kuuzizen ohjattu Nevvosto-Karjalan aigu kuvatah ven’ankarjalazen kul’tuuran ozan aigannu, hos karjalazet ei voidu harjoittua omua kul’tuurua omal kielel, vaiku pakollizesti juurrutetul immigrantukielel, suomen kiele l. Nevvosto-Karjalan suomelasokupatsiedu ozutetah puaksuh pozitiivizeh tabah , a ei kerrota lugijoile, mittuzet oldih AKS-hengizien okkupantoin tovellizet aigomukset. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
HAIRAHTUSGO? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
HANNU BRELO (pajo & mandoliinu) dai MIKA TARKKONEN (harmošku/soitto) ozutetah karjalastu muuzikkua Sygyzyn kielikafeteeriis Åvastan školas 14 aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
HYRZYLÄN KUMBUZIL – Hyrsylän kylä itärajan mutkassa kerdou sego tiedotekstilöil sego hyrsylästen omil sanoil Hyrsylän kyläs enne voinua i jatkovoinan aigah. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Haaparannan Seittenkaareh on kerävynnyh perehii Suomespäi, Ruočispäi da Norveegiespäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Haikolan kyläs eli nelli ristikanzua kezäl, talvel nikedä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Haikostelou häi erähäči, uničču on, da duumaiččou. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Hairahtusgo? http://omamua.ru/hairahtusgo/
Haital tarkoitetah täs kielen kehittymisty verratunnu yksikielizih saman diagnouzan lapsih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hajanazus käytändös estäy karjalan kielen yhteiskunnallizen käytön. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Hajoita da haldivoiče –malli on silloi parahimillah – da ruadamal, muga ku erähät meis nygöi ruatah, karjalazet hajoitetah ihan iče! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Haju vie suurembi nouzi – jo kogonaine obšaga kuariččou, ei sua neniä tulluzel vediä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Halgoniekat п'evvotah: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Halloissah käveli pallahin jalloin... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Hallot pãččih lad'd'atah ristai-rãstãi, sikse gu parembi viries. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Hambahat vai taništah varavon periä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Hanel niidy on, ga en vai tiija - muite andanou vai myonnoy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Hankehen aigua tutkittih kuibo karjalakse, suomekse da vepsäkse pagizijat ristikanzat ollah harjavuttu elämäh Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hankehen tavoite on lujendua suomelaz-ugrilazien da samojedulazien libo uralilazien rahvahien identitiettua, lizätä tiedämisty uralilazis rahvahis i kielis sego kannattua talovehellistu da kul’tuurallistu kehityndiä i lujendua rahvahallisyhteiskundua alovehellizel tazol. http://verkolehti.karjal.fi/
Hankehih suadas varmasti mugah sežo karjalazii yrittäjii da sijoittajii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Hankehtu finansiiruittih sežo muakunduliiton varois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hantien edustai Gennadii Kel’čin algoi oman paginan sit, ku kanzua myöte häi on ven’alaine. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Haravazeh nojua neče. http://www.telemail.fi/salmi/heinyaigah_kuusela.htm
Harjaittau da opastau heidy lugemah iäneh runoloi da prouzua, sih niškoi taluttelou heidy kylän kul’tuurutaloih, sie teriämbäh pienes lugijas rodieu oraattoru, migu ahtahahkos opastuspertis. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Harmai taivas vai tungou pohjazespäi tinanvärizii pilvilöi. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Harvah kävyin kodih, en ainos piässyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Harvu karjalaine libo suomelaine tiedäy, ku karjalazil da ukrainalazil oli yhtevyksii jo yli tuhat vuottu tagaperin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Haudavuarat,Ignoilat,Hyrsylät..putin livvie paistih! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Hauduumualta jatgoimmo Oljakanrannal, melgi piäsimmö avtol peril, pysäytimmö Shumun Matin kuusiaidan lähel. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Havačuttih ammundah, kiirehel šuorittih da meile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Havvinkukkaro-blogin lövvät sežo Facebookas . http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Hebo astuu pitkin sargua, muzikka pidää käzil adrua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Hebo hirnui, händy halgei... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Hedi sen allettuu čičiliuškulazet ruvetah harjoittelemah uuttu spektaklii, kudai on tarkoitettu lapsile da on muuzikkuspektakliloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Hedi tuli mieleh situattu: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heidy kaikkii Karjalan Kielen Kodi -yhtistyksen da Karjalan omatahtožuon keskuksen rahvas kučuttih internetan kauti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Heidy kačottih paikallizet naizet dai opastajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Heidy kuunneltes oli hyvä mieles, ku kuulithäi hyviä puhtastu karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Heidy kuunneltes vie kerran tovestit ičele sen, ku kieli parembi tartuu lapsen piäh... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Heidy oli kolme: mainittu Obinitsa, meigäläine Vuokkiniemi, kudamua ylen äijäl kannatimmo da vuotimmo sen voittuo, da Vengrien histourien puoles tundiettu Vesprem. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Heidy oli voittajien joukos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Heidy on enämbi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Heidy onnuako oli enin kaikkie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Heidy sanotah prezidentukandiduatoikse. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Heidy suututti maksolline kalastus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
-Heijãn runot on kavottu kivis: http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Heijän “Ongo Petroskoi” soitti kerran jälgimäzenny, konzu myöhä illal rahvas jo oldih lähtemäs festivualispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Heijän džinsoin kormanilois azuttu kirjaimikko miellytti kaikkii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Heijän histourie on vaiku oza Suomen histouriedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heijän hyvyös voibi sanuo linnah oli suadu karjalan kielen kursit. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Heijän joukos oldih 1960-luvul Ilkka Kortesniemi, 1960- da 1970-luguloil Tsizoit-joukkoveh Ilomantsispäi, 1980-luvul Anneli Olanto-Koukkunen da Heikki Koukkunen dai Endizien salmilazien murrehhora. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Heijän joukos oli Kielen, literatuuran da histourien instituutan ruadai, filolougien kandiduattu Valentina Mironova, kudai saneli suvikarjalazes eeppizes pajoperindös; Taidomuzein ruadai Vladimir Platonov, kudai saneli Priäžän obrazoin histouries da Kiži-muzein ruadai Natalja Mihailova, kudai saneli kandelehel soitandas Priäžän čupul. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Heijän joukos on endisty Karjalan eläjiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Heijän jälgeläzet ei olla karjalazii, heil on karjalaine roinduperä libo karjalazet juuret. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heijän kerätyt kaksituhattu kaksisadua rubl’ua rodih vie yksi hyvä ližävö yhtehizeh kattilah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Heijän keskes luajittu otandu ozuttau, ku nuoret ei käytetä etnoligvistiekallistu javotteluu paginkieles piättäessäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heijän keskes oldih livvin, vienan, tverin karjalazet, vepsäläzet da suomelazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Heijän kohtal aksentiiruijah viegi enämbi opastumistu yhteisruadamizen kauti da muasteri-opastuimetoudua käyttäjen. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Heijän mieles Karjalan Kielen Seura ei elvytä heijän omua kielimuoduo da ei piästä ilmah tarbehekse materjualua vienakse da suvikarjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heijän mieles ei nenga ollen tarvita nimidä spetshommailendoi kui kielen da kul’tuuran elvytysty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Heijän mieles pakoittehii libo painamiskeinoloi ni ei tarvita, hos meijän susiedu on murendannuh omal ruadamizellah koko Europan turvallizussistieman da monipuolizen yhtehizenruavon. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Heijän omassah tuatto Soini Kotilainen ruadoi sie lesozavodas vuozinnu 1942–44, kuni suomelazet jätettih Aunus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heijän ruaduo dai meijängi miäriäy Rezol’utsii, kudai hyväksyttih Priäžäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Heijän suurembii projektoi ollah ”Suomelas-ugrilazen nuorižon tulien aijan paja”, kanzalliskielizen muuzikan DVD-diskat, etnoillačut ”Ropivo” da ”Lembi”, Cičiliušku-tyttiteatru da äijät muut. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Heijän väil päivänvalgien nägi Eloksen langu -nimine kniigu, kuduah ollah kerätty Vladimir Brendojevan da Zinaida Dubininan parahat runot da niilöin ven’ankielizet kiännökset. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Heijät evakujiiruittih jatkovoinan yhtevyös Peäččamaspäi da pandih elämäh myöhembi Anarajärven alovehile Anarah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Heijät käskiettih aliofitsieruškolah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Heijät venčaidih kylän časounas da svuad´bumenot oldih Čimoin talois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heikki Huttu-Hiltuzen Himmleran kandelehensoittai ozutetah uvvessah suovattan 22.3. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heikki Huttu-Hiltuzen dokumentan ozuttelukirjutukses Helsingin Sanomien NYT-liittehes (11/2014) toistuu muiten vahnu nägemys ”Himmleran kanteleensoittai tariččou mustoituksen sit, kui arvospietty suomelaine perindeh viändyi rodudogman perustelukse.” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heikki Koukkunen voinan jallois muutti Karjalaspäi Suomeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Heil ei juohtu mieleh, ku hyö omassah ičenviendäs annetah moine mielikuva, ku hyö toziazies hyväksytäh karjalazien huono vastahpido Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heil ei monelgah olluh ťiijos Paulin ruandoi karjalan kielen da kuľttuuran hyväksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Heile pidäs sanella, ketbo hyö ollah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Heile ved' sežo on n'algũ. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Heilgi on vastus paikallizien eljien tervehyös, väitti Valentina Ulič... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/ehtinygo_kiireh_abu/
Heil mieles oli suomenkieline Karjal, ei karjalankieline Karjal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Heil, näitkös, himoittau lugie vaigu omal kielel kirjutettuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Heil oli ad´ivos Lempin nuorembi sizar Julia, kudai oli tulluh Kitilän kyläs Käsnäselgäh jo n´edälii aiembah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heil on Karjalan tazavaldu, kudamas heijän omii perindehii, kui ezimerkikse muuzikkua, teatrutaiduo, tiijottamistu da kirjutandua karjalakse hoijetah instituutat. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Heil on oma Wikipedii , kudamah meijän tiedämäl joga päiviä tulou uuttu kirjutustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Heil on valgeimustu jalgumiäččy sendäh, ku hyö lähtietäh miäččyy kižuamah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Heil rodih kolme lastu, tyttön´e Terttu da brihaččuzet Pertti da Martti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heil voibi olla karjalazet juuret, gu hyö muga tahtotah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Heimopäivät oldih omistettu vienalazen perindölöin tiedäjän, runoloin pajattajan Santra Remšujevan 100-vuozipäiväle. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Heiniä kaikenmostu keräimmö da söimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Heiny-heinyčirku soittau viuluudah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Heinykuun lopus Nuožarven kylä pidi omassah 452-vuozipäivän, pruazniekkah kerdyi paikallistu rahvastu dai niidygi, kenen juuret ollah täs karjalazes kyläs. http://omamua.ru/articles/sport/
Heinykuun 19. päivy oli tozi pruazniekkupäivy Perttijärven kylän eläjile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Heinykuun 13. päivänny Kondupohjan piirin Munjärvenlahten kyläs jo tostu kerdua piettih heinyfestivuali. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Heinykuun 1. päivässäh myö ruammo vie kui kaksi eri laitostu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Heinykuus voi taloih kävvä kahtekse čuasukse päiväs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Heinäkuun enšimmäisen netälin aikana opaštajieh Olga Karlovan ta Valentina Karakinan kera kurššilaiset tutkittih kieliopillisie erikoisuukšie, Karjalan meččyä ta lintumuajimua, šuatih tietyä karjalaisien hautamisperintehistä, Iivananpäivän pruasniekan tavoista ta kuin ennein lempie noššettih. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Heinäkuun enšimmäisen netälin aikana opaštajieh Olga Karlovan ta Valentina Karakinan kera kurššilaiset tutkittih kieliopillisie erikoisuukšie, Karjalan meččä- ta lintumuajimua, šuatih tietyä karjalaisien hautamisperintehistä, Iivananpäivän pruasniekan tavoista ta kuin ennein lempie noššettih. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Heispäi häi sai monenmoista ťieduo da kirjutti ne monet lyšťikkähät tekstat meil lugiettavaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Heis varzinkarjalaksi pagizijua oľi ainagi yhenverran kui livvin taidajie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Heittãi vai ojale da tuo kattilaine vetty. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Heitũn alah, valan ičen piãle tãvven tuazan viluu vettũ da menen huogavumah kũlũn senčoih, a uksen jãtãn avvoi. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Helanen da moni muu aktivistu oldih i hommuamas natsistoin vastinehtu Kuusizen Terijoven hallituksele m.s. Vällän Suomen hallitustu dai germančumielisty vasturinduliikehty kezäl da sygyzyl 1944. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Helpo piästägi olis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Helsingiläine libo piiteriläine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Helsingin yliopiston suomen kielen opastujat yhtes omien opastajien ker ollah kehitetty metoudu, kudaman avul kentah voibi opastua suomie ulgomualazile. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Helsingis 14. kylmykuudu oli valmistettu suuri mediapido, kuduas paginal oli suomenkielizen Carelia-lehten da karjalankielizen ”Oman Muan” nygytila da tulii aigu. http://omamua.ru/articles/heimovellet/
Helsingis piettih 13. syvyskuudu 2011 saamin da maorin kielen elvytyksen yhtehine seminuaru. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Helsinkin linnas, kus eläy enin eri rahvastu, eigo kieliprobliemat oldane terävembät.. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Helsinkis kursilois oli viizi meigälästy neijisty: kolme Kielen, literatuuran da histourien insituutan tutkijua Aleksandra Rodionova, Svetlana Koval’ova da Natalja Čikina da kaksi lyydilästy: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Hengellizes pajos on vahnu kirikkötekstu, sendäh meil meni äijy aigua sanoin opastumizeh, sanelou miehien Terveh, briha-nimizen horan pajattai Anatolii Čebotar’ov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Hengi – Ristu! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Hengikohtastu iänioigevuttu koskijoih kyzymyksih vastuau magistruattu. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Hibjua kuavičet... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Hierulois svuad’bua kaččomah käydih kaikel hierul. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Hierus, linnas, ruavos, kois da pihal. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Hiiri ihastui da sanoi ičelleh: http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Hiiri leivãn edeh da rubei vuottamah, a gu ken siiriči astuu, sit gi avuttau. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Hil'l'akkazin se sit rodih valmis da myös saimmo yhten uvven karjalankielizen pajon pajatettavakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hil'l'azus. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Hil’l’akkazin naizen kuvuajan nero kazvoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Hil’l’azeh velgoi suittui, a varua maksua niilöi aijalleh ei täydynyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Himmler da hänen johtetut organisatsiet liityttih 1930-luvul jo enne kirjavah joukkoh, kudai käytti kalevalazii runoloi da karjalastu kanzanperindehty omih aigomuksih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Himoittas jogahizele opastujale andua kädeh karjalan kielen sanakniigu, ga sidä ruadua emmo voi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Himoittas kiittiä Kanzallizen teatran piälikkyö Arvid Zelandua kannattamizes da toven karjalastu Pakkasukkuo Vladimir Matvejevua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Himoittas oigiedu paginua, suuttumata toine toizen piäl...” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Himoittas opastuo käyttämäh sähköpoštua, työndiä kirjazii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Himoittas sanuo erähii omii mielii Aleksandr Volkovan runonkirjutusruadoh niškoi... http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Himoittau kerras työndiä kai televiizoran kuvuajat käymäh kylih kaččomah kukkahii kummii da sanelemah todistu tottu, avot sie ga kai on putilleh da kunnolleh talviaijal. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Himoniekkua kaččomah spektaklii Voiton päiviä vaste on ylen äijy, täyzi zualu rahvastu kerävyy, kaikin vuotetah, midä uuttu heile ozutetah täl kerdua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Hindah kuuluu opastus, opastusmaterjualu, koufiet da murgin (25.–29.7.2016). http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hindah kuuluu opastus, opastusmaterjualu, koufiet, murgin (25.–29.7.2016), fatieru kahten hengen pertis dai huondesvero. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hindah kuuluu opastus, opastusmaterjualu, syöndät da koufiet. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hindah näh. en ole bohattu, en ni ylen köyhy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Hindah sisäldyy opastus, opastusmaterjualu, syömizet da koufiet. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Hindu 13 euruo da kahten kniigan ostajale suomenkieline kniigu libo iänikniigu (cd) kaupan piäle. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Hindutazo on 25-40 jevruo suutkis (yhtes ristikanzas) kahten hengen pertis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hinnas ollah murgin i koufii dai opastusmonistehet mollembih opastundupäivih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/
Hirvii ei ezimerkikse voi olla liigua tuhuomas meččii libo liikendehel vuarakse. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Histouriellizien tiedoloin mugah IX - X vuozisuanaigahizet karjalazien mualoin rajat pitkettih pohjazehpãi Valgien meren rannoile suate, a pãivãnnouzupuolehpãi - Pohjasdvina-jogeh suate. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Histouriellizii teemoi ollah pitky troppaine Afrikaspäi Karjalah, "oblezjanas karjalazekse'', valdivoloin roindu da toruandu karjalan ymbäril. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Histourien sellittämine vaiku valdukielen, -kul’tuuran libo ideolougien nägökulmaspäi on ns. histourien haldivoh otttamistu, kudamua harjoitetah alalleh erähis kanzallizis valdivolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Histourien säilyttäjänny on muzei. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Histourii toi koltile gor'an mainehen, Sanila sanou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hoi, karjalakse maltajat! http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Hoivakkua, terväh iäres on vellet, mustakkua heil ol kallehin mua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Holopainen da Pesonen ollah dovarišat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Holopainen lähti sezo sendäh, ku hänen omassah sugujuuret ollah Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Homorozvo panou papin pošteliloh da työndäy yksis pordahis. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Homorozvo sil aigua poštelin ottau dai ikkunas lykkäy dai iäres matkua. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Horah kävymmö pajattamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Horaniekoinke ruatah Aleksandr Saveljev da Larisa Prokopenkova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Horan vuozipäivykonsertah, Karjalan filarmounieh, kerdyi endisty horan pajattajua da niidy, ket suvaijah ven’alastu pajuo. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Hora terväh rodih tundietukse kogo Karjalas, vuvvennu 1988 se sai rahvahallizen horan arvonimen... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Hora täyttäy 75 vuottu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Horien lizäkse keral oli soittajii myödäilemäs pajattajii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hos Jumal otti Feďan tuonilmazih nuorena 45 –vuoďizena, hänespäi jäi jälgipolvil äijäl lugiettavua, kuunneldavua i nähtäviä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hos Kalevalan tutkimustraditsii on pitky, eepossah näh ei ole vie luajittu digitualistu, modernoitu editsiedy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hos Sinikka toiči kävyygi ruadoh, konzu kučutah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Hos Taiduo da tapahtumua sovus piättyy 8.3., jatkuu kartinoin myöndynäyttely 30. kevätkuudu suate. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hos aziedu toinah ajatellah uvvessah ihan rauhas, laudukunnan piätös on myös yksi ezimerki välinpitämättömyös karjalankielisty kul’tuurua kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hos bumuagas sanotah, ku pidäy jiäviekseh ei myöhembi 13.11., yksikai kursal on vie tilua. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Hos den’ua ei ole vie kerätty äijy, yhtelläh täl nedälil algavui Koin seinien nostandu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/
Hos dielo on ylen paha, juohtuu mieleh päivännousunemsu korondu, kudamas muanitandu on huipus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Hos eränkäyndy ei ole suomalazil enämbiä toimehtulon ehto, ei se ole merkičyksen täh vähäzembi gu tagavuozinnu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Hos häi siirdyi ruannan jälles piälinnah jo 1933, häi ei unohtan juuriloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hos i ”hyvin peitetty on Sampo, kannettu on kirjukanzi Pohjolan kivimägeh, vaskimäile sydämes salvattu yheksäl lukul”, rohkiet miehet – Väinämöine, Ilmoilline da Lemminkäinen – varrastetah Sampo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Hos ijän kaiken häi uneksi taidoilijan kuulužuttu, muailmas händy tundietah lapsien kniigoin kirjuttajannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Hos i tämä kynnys ei ylity, sitgi pidäs tarita mittuinetahto taba opastuo karjalua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Hos iče jyrkil laidujoukkoloil on vähä jäzenii, net vaikutetah vuottamattoman äijän muijen puolovehien kannattajien da valdivon dai enne kaikkie internetan kauti. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Hos kanzalline projektu “Opastus” avvuttaugi školale uvvistua tehnillistu perustua – nygöi školas on tiedokonehkluassu, kus on 14 nygyaigastu tiedokonehtu, joga kluasas paiči uuzii stolii da stuulii on televiizorua da DVD – on täs jogapäivästygi hommua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Hos karkoittajannu oldihgi virallizesti Ruočin kuningaskundu, sežo suomelazien virguniekoin, pappiloin dai muijen ihan tavallizien suomelaziengi toimindu oli yhtenmoine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hos kui äijy heile sanele, nimittumua tolkuu ei rodei, yksikai hyö ei ruveta tiedämäh, kui se kai tulou, sanelou Alisa Petrovna, – konzu minä olin pinenny, muamo joga pyhiäpäiviä nostatti minuu aijoi huondeksel pastamah piirualoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Hos luvin kirjutuksen kolme kerdua, en malta sidä muuten sellittiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hos meile ongi jo hyvä kniigu “S'amozer’je”, ga sehäi on tutkimus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Hos meinuaimmo Uuksul piästä, oli vai lähtettävä rajal päi. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Hos moni meijän muanozan mualois on jo vähäzel parandannuh kanzallizien vähembistökielilöin stuatussua, ylen monis ajetah ielleh yhten kielen poliitiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hos niilöis karjalankielizis kižois opastuskieli on anglii libo ven'a, ga yksikai e rähii kižoi voibi kižata hos ei maltasgi angliedu libo ven'ua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
"Hos oigevuttu polletellahgi, ga oigevus on", jälgimäzeh en malta vastata. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Hos sijua ei ole äijiä, ga tilua löydyy jogahizele, ken tottutoven tahtou opastuo mihgi hyväh käzineroh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Hos tämä kirjutandutaba ven’akse ei ole oigei, ku ven’an kielen siändölöin mugah, sanat pidäy kirjuttua erikseh: собственно карельское (наречие), ga se kielikyzymys ainos oli kiistanalaine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Hos viey tuuli toivehet, jättäy tyhjät kobrazet, annan, lapsi, sinulles hot kielen kallehen. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Hos školan johtajan sanoin mugah karjalan kielen opastukses on liigu hommu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Hot konstitutsies mainitah erikseh erähii rahvahallizii vähembistölöi kui saamilazet da čiganat dai tunnustetah muuloingi vähembistölöin oigevuot omah kieleh i kul’tuurah, kielipoliitiekku on olluh ylen azetunnuos tilas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Hristianskoinnu perindönny pietyn virbomizen juuret ollah aijas enne Hristianskoidu uskuo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Hristianskoin školan piämiäränny on pravoslavnoin ičentunnon lujendamine da kiriköllizeh kollektiivah kazvamine. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Hristianskoin školan piätösliturgies ei sentäh ole kyzymys muga sanotus konfirmatsies. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Hristianskoin školan voijah kävvä myös ezimerkikse kirikköh liittymisty duumaiččijat ristikanzat. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Hristianskoi škola on pravoslavnoi kirikön ozanottajile tarkoitettu kursu libo luageri. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Huijustelit sanuo karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Huijuttomimbii ezimerkilöi oli erähäs karjalazes žurnualas jullattu kirjutus, kudamas puolistettih Päivännouzu-Karjalan okupatsien aigastu da samal i Suomen puolel käytös olluttu nimenmuutosohjavokniigua da –kampuaniedu, kus igivahnat edu- da sugunimet tahtottih vaihtua suomelazikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Huittinen on linnu, kudai on Satakunnan muakunnas Päivänlaskun Suomen gubernies. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Humalan himos iččeh ku möi? http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Huolitah kielen puhtahuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Huomaittogo työgi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Huomattavasti tavallizembi on vähembistökielien hyväksekäyttö akadeemizes muailmas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Huondeksel aijoi nostata meidũ. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Huondeksel algoi sluužbu kirikös libo časounas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Huondeksel lähtimmö Rajakohduh päi. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Huondeksel muamo da Van'oi suatettih jãnőIői kodih: http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Huondespuolel Aleksi soudi Juulin usvazen järven yličči niemeh da palai kävelemäl dorogua myöte kodih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Huondespuolel murginassah pruazniekku piettih pihal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Hyo avutettih tuatale ruadoloi ruadamah, a muamo ruadoi kois da ogorodal. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Hyrsylän kylän kniigu jullatah tämän sygyzyn aigah. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Hyrsylän susiedukyläs Ignoilas on i oma lugu. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Hyrsyläs roinnuh Toivo Konttinen on kirjutannuh kniigah monii tekstilöi. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Hyvien kuvastimien avul tieavuarieloin miäry vähenöy läs seiččemeh kerdah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Hyvin da čomah luaduh pajatettihgi vepsäläzet... http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Hyvin kižattihgi Jessoilan brihat da Jurii Šabanov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Hyvin käydih školah net lapset, kenen tuatat sežo opastuttih nuorinnu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Hyvin mustan vie buaban paginat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Hyvin nägyy, ku lapset ollah harjavuttu sih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Hyvin nägyy ruattih Etnostiili-joukon nuoret. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
– Hyvin pahoi ga “Ropivoh” tänävuon tuli läs sadua hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Hyvin tundietah Eila Pölläzen pajotgi, kudamii häi monen vuvven aigah pajattau oman tyttären Elinan kel karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hyvittele Voiton päivänke! http://omamua.ru/articles/uudistu/
Hyvittelemmö Lidija Torvistu voitonke da lahjotammo hänele Periodika-julgamon kniigua! http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Hyvittelemäh meijän Vieljärven kylän voittajii lähtimmö Priäžän piirih ihan Uuttu vuottu vaste. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Hyvittelemäh rahvastu tuldih paikallizet vallasolijat sego Priäžän piirin haldivon, tazavallan kul’tuuruministerstvan da Karjalan Zakonoinluajindukerähmön edustajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Hyvittelemäh vuozipäivyniekkoi tuli artistua Petroskoin školis da päivykodilois, Louhen da Priäžän piirispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Hyviä matkua Jovensuuh! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Hyviä mieldy oli kuunnelta se. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Hyviä mieldy oli nähtä pikkaraziigi pruazniekan gostii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Hyviä mieldy oli vie sendäh ku karjalan kieli kiinnostau nuordu polviegi, oli kursilazien joukos nuordu tyttyö da brihua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hyviä pajojoukkuo meil on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Hyviä toivottau kaikil da vie lähties jättäy kaikkie magiedu suuren pinon. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Hyvytty Jumalas vuotetah. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Hyvyönluadijat aktsiet Vieljärven Karjalan Kielen Koin hyväkse on algavuttu mennyt suovattan da pyhänpiän Priäžäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/
Hyväh sobužeh kaikkii elättäy, Anusrandaine, randu rauhažu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Hyväh todeh. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Hyväksekäytöspäi voijah siirdyö vähitellen tazaverdazeh yhtehizeh ruadoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyväksytty kiriköllizes kerähmös vuonnu 2011. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Hyvä ku sit telefonat roittih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Hyväl mielel myö menimmö ielleh da vastaimmo Eduard Vasiljevič Marčenkon, kudai ei tiedänyh ni yhty sanua karjalakse, ga tahtoi tiijustua midätahto meijän kieles. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Hyväl projektal opastamizes alal löyhkettih mordvalazet. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Hyväl sanal mustelou omua školua vieljärveläine Ol’ga Vasiljeva. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Hyvä mieles oli nähtä Kotkatjärvengi tyttözii da brihaččuzii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Hyvänny lahjannu Zinaida Timofejevnan vuozipäiväkse rodih nimilaudaine “Školan uuličču, 7” karjalan kielel, kudai roih azetettu runoilijan koin seinäle. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Hyvänny lahjannu päiväkodile vuozipäiväkse rodih voitto Opastusministerstvan kilvas Paras muamankielen perti -nominatsies. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/hyvt_lahjat_vuozipivkse/
Hyväntahtozii opastajii kylis kunnivoittih da suvaittih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Hyvä olis ku sanozitto da kuvuazitto, kui valmistetah šipainiekkua da kurniekkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Hyvä on se, gu žurnualan sivuloil on kirjutustu kui livvin, mugai vienan murdehil, on runuo dai prouzua, on tiedomiehien arvosteluu, mugai tavallizien runoilijoin tevoksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Hyvä on se, minun mieles, ku lehti rodieu suurembi. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Hyvä on tallendua puaksumbahgi. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Hyvä puoli on se, ku on autobusan tarkat lähtö- da tuloaijat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Hyvä puoli täs opastundas ei ole vai se, ku lapset mih vai ei opastuta da harjavuta, käzinerolois kirjutus- da lehtiemiehen neroloih suate, ga kuultah kieldygi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
- Hyvä, sinä tiezit, ku kyly on "bastu". http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hyvä siä meidy ihaškoittau, lapset juoksendellah hangel da kižatah jalgumiäččyy, tuldih hätken vuotettavat kaniikulat. http://omamua.ru/articles/sport/
Hyvät karjalazjärjestölöin johtajat, ruvekkua vai ruadoh! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyvät kuuntelijat sanelou kerdomuksen lehmis da ristikanzois, kudamat puututah jättämäh oman koin voinan täh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hyvät lugijat! http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Hyvät lugijat, kirjutakkua omat mielet yhtehizeh lehteh nähte “Omah Muah”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Hyvä uudine tuli Anuksen piirih Uuttu vuottu vaste: kuujärveläzien Natalja da Andrei Plečovien pereh sai Karjalan tazavallan piämiehen jogavuodizen Priznanije-palkindon. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Hyvăn da varakkahan taloin poijale ečittih varakasgi vastimeh. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Hyvăt mieles sydămes! http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Hyö alletah lekkuo da kirkkahat sugahat lošnitah heijän silmis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö annettih omii tiedoloi, kerrottih tarinoi, opastettih panemah malittuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/
Hyö duumaittih, ku paikale luajitah hoteli omatahtozien da lahjoituksien avul. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hyödyjinny ollah oldu vaiku suomelazet yritykset (enne kaikkie konsultat), järjestöt, fondat dai Ven’an virguniekat, yritykset da järjestöt. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyö ei vai kačottu sidä, ga iče oldihgi sen ozanottajinnu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Hyö elettih Suojärven pohjozis ozis Moisionvuaras. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Hyö ellendetäh, ku ven’an kielen hyvä nero vaigu auttau heijän lapsile ielleh eläjes da ruadajes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Hyö ezimerkikse kuultih Varvara Fadeevan kandelehen soitandua i Terveh Brihan pajatustu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hyögi suadih enzimäzinny uuzi kniigu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Hyögi työtäh minule tervehytty... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Hyö joga ruadostu ruatah yhtes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Hyö jo pietäh Gatčinan piiris perindöllizien sportukižoin kilboi – kilbaillah kyykkäh da lykätäh suappuadu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Hyö jo tostu vuottu opastutah karjalan kieleh, sendäh ylen ravieh sellitettih, kui pidäy pastua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Hyö jälgee. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Hyö kaikin ollah Karjalan eri ministerstvoin da komitietoin ruadajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Hyö kaikin ylen äijäl avvutetah minuu, kiittäy omii kollegoi školan johtai. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Hyö kerras miellyttih toine toizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Hyö kiännetäh katšondat horizonttah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö kižattih lapsienke, pajatettih pajoloi da lugiettih runoloi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Hyö, konzu tullah Karjalah, ainos minulluo azetellahes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Hyö kritikuijah sidä, ku pienet kielet da vähembistörahvas ollah ainos ezil perindöllizis muodolois, da rouno ku vaiku valdukielil vois luadie midätahto uuttu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö kyzyttih ližätä karjalan kielen kirjaimikkoh kaksi kirjaindu: c-kirjain da ü, kudai vuodessah 2007 oli käytös livvin murdehes. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Hyö luajitah merežilöi, kuvotah verkoloi, luajitah hongoloi da tietäh kai kalastuksen ennustukset da tiedovuot. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Hyö midälienne ruvettih kyzymäh buabal, a häi vaiku sanoi: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Hyö miellyttih sih, heidygi se pani miettimäh omua kieldy da omua rahvastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Hyö mollembat oldih anukselazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Hyö nostih sih da istavuttih tuaksepäi. gu hyö oldih ajettu kodvan, Mia nojai muaman kainaloh da haikosteli, hedi häi uinoigi piä muaman polvel. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Hyö oldih meile ylen avvoimet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö ollah kaikenigäzii da kuulutah leviesti kaikkih murrehalovehih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Hyö ollah karjalan da suomen kielen opastajat, karjalazet aktivistat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Hyö ollah kul’tuurulaitoksien, joukkoviestimien ruadajat da yhteiskunnallizien liittoloin rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Hyö ollah kuultu kummeksindua, ku eihäi hyö olla marilazet, sit mindähbo mostu ruatah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö ollah oigiesti opastuttu kaiken suuspäi suuh da korvaspäi korvah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hyö opittih kerätä dengua Karjalan Kielen Koin nostamizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Hyö ozutellahes hyväl mielel julgizuos Ven’an virguniekoin rinnal da duumaijah, ku hyö nenga eistetäh karjalazien aziedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyö paistah lapsienke vepsäkse, a lapset joga kerdua babin libo died’oin nähtyy ollah hyväs mieles, mielihyväl otetah niidy vastah, kuultah puhtastu kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Hyö paistih kummua kieldy da tuldih pedrumualoile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hyö pajatettih Olli Nannulan pajon “Meih kaččou puhtas taivas”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Hyö pandih rattahale heijän mieles ylen tolkukas projektu “Matkustai etnoškolu”. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Hyö piädykauti vallittih vähembistökielet opastuttavakse. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/
Hyö puolistetah heijän omua toimindua sil, ku vahnat dielot pidäy unohtua da olla yhteisruavos kaikkien ker. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Hyö ruattih minun parahakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hyö, sanakse, enzi kerdua joukon kerättyy nostih lavale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Hyö sanellah ezim. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyö sanellah omassah eloksenstarinua da smietitäh, mittumii tuattoloi tuli sovaspäi libo mittustu oli kazvua ilmai tuattuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hyö saneltihgi, ku hot kai ei ellendetä kieldy, on ylen tärgei suaha rahvahien tiedoh karjalan kieli, sen olemasolendu da ku sidä voijah käyttiä kui muidugi kielii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Hyö saneltih omas elaijas sego ozutettih omii neroloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Hyö saneltih omis ruutis da ozutettih, kui eri luaduh karjalazet naizet sivottih paikkoi: mečäs olles, ruadajes, huogavujes, kylyn jälles, talvel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Hyö seizottih autobussuazetuksel da vuotettih. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Hyö sellitetäh, midä voibi ruadua heijän saitoil, sanommo, kaččuo, ongo ristikanzal maksamattomua štruaffuu, nevvotahgi, kui vardoijakseh smuttijoi internetas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Hyö seurattih tarkkazeh da nagrettih konzu midätah vesseliä elättilöile puutui. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Hyö suadihgi abuu, piästih pahuzis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Hyö suadih kuulta puhtastu karjalan kieldy da ellendiä sen čomuon. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hyö suadih 1970-luvul Amerikaspäi oivalline uuzi hengentoravehkeh, muga sanottu juuret-ajattelu, kudai hedi todevutettih omah käyttöh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Hyö tahtotah enämbi tiediä karjalan kielen grammatiekas da foneetiekas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Hyö tahtotah valdivo, kus on käytös vaiku yksi kieli da kul’tuuru. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hyö tahtottih männä sydämeh, no pešera oli salvattu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Hyö tottu toven sellitetäh, a ylen yksipuolizesti. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Hyö tuodih uuttu opastusprotsessah: ehoitettih omile ”školaniekoile” eriluadustu matkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Hyö tuttavuttih karjalazien naizien varustettuloih pyhäsyömizih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hyö valmistettih kai afišat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Hyö väitetäh: midä on toizil kielil, pidäy olla udmurtien kielelgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Hãi sanelou, kunne uppoi hãnen laivu; sen kohtan nimi on Kũrjalabohtn. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Hãnel oli vai kaksitoštu vuottu. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Hãnen pajo kos pehmei, kos kova: http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Hädähine johtopiätös on, ku suvikarjalale da vienale voijah nygöi eččie oma stuatussu da panna alguh oma valdivon hoijettu elvytysohjelmu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi ainos pagizi livvikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Häibo huavahtihes net kalaraškat elektropäččih pastumah, sanou, pastunuot ylen hyvät net roijah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Häi ei ellendännyh ni yhty sanua, vaiku rubei huolehtimah da tahtoi kuččuo ozastoloin ruadajii, ga myö Margaritanke rauhoitimmo händy, sanoimmo, olemmo la menemäs kaikkih ozastoloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Häi ei nikonzu jällespäi käynnyh Ven’ale, ei piässyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Häi ei ole ainavo natsistujohtajan jälgeläine, kudai tahtou pakita andiekse pahoi ruadamizii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi eisti monel taval Suojärven ololoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi ellendäy, mi lapsien pyhitändy on. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi eziindyi Kalevalan 100-vuoďispruazńikois Sortavalas 1935 yhes toizen suojärveläzen Ogoi Miäräzen ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi ezinzimäzes kursas tiluau “Omua Muadu”: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Häigi kävi mualuamas Suursuares da sie luadi mualavuksen Suursuaritiemu , 1927. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi hyppäi puustos olijoih mieheh da hänen poigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Häi hyvin maltoi livvikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Häi hämmästyi lahjale: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Häi itse tunnuztigi, sto (että) sil viinumiäräl, mi hänen kulkuz (kurkusta) oli alah mennyh, oliz Smirnovan Mikon mellitsy (mylly) täyvel väil pyörinnyh kaksi vuottu. http://verkolehti.karjal.fi/
Häi iče ainos ozuttelou spektaklilois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Häi iče pidi yhtyvytty instituutan laboratourienke. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Häi iče sanoi, gu äijäl suvaiččou rahvahan teatroi, sendäh gu net ollah kingieh sivotut kylän elaigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Häi joga kerduahäi kävyi suattamah da ainos tuli vastah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Häi julgai jo vuvvennu 2005 livvikse kirjutetun da kuvitetun runokirjun Miehen elos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi jättäy huomivottah Aikion argumentan vähembistökielien aktiivizes hävittämizes da andau ellendiä, ku net iče myöstytäh, da niilöin kannattamine on muga kui luonnon zakonoin vastustamistu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Häi kaikenmostu kauppua ainos pidi, kopeikkua oppi lunnastua oman piän elätändäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Häi – karjalan kielen da karjalazen rahvahan puolistai. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/
Häi – karjalan kielen da karjalazen rahvahan puolistai – on Anuksen karjalazet -yhtistyksen piälikkö, monien vuozien aigah kuuluu Karjalazien vallittuloin nevvostoh da Karjalan piämiehen tyves toimijah Karjalazien, vepsäläzien da suomelazien nevvostoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Häi kačoi pihale ikkunaspäi, da ei tundenuh kohtii, kudamis siiriči autobussu ajoi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Häi kiitti kaikkii, semmite kylän feršalii Vera Iljinua da “kylän kaikkien eläkeholijoin poigua”, kui ce sanoi, Lev Vorobjovua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Häi kirjuttau: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi kirjuttau Havvinkukkaro-blogis lapsiperehen muailmah näh, pikoipalazii tavallizis tapahtumis. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Häi kirjutti Karjalańi – gaziettah ”Feďan tšuppu” –palstal (1982-1983) monet paginat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi kunnivoiččou muidu kultuuroi. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi kuului Septem-joukkoh da se kannatti pyrgimyksii puhtahah väritaidoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi kuččuu tansih dai kerras opastau kuda-midä pajostu da tansii vahnah karjalazeh, suomelazeh libo vepsäläzeh luaduh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Häi kävyy joga vuozi pagizemah kymmenih školih da konferensieloih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi lahjoitti školale kymmene tuhattu rubl’ua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Häi loppi korgien školan vuvvennu 1965. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Häi loppi školan vuvvennu 1974 da jälles linnas opastundua tuli ruadamah akušerannu omah kyläh. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Häi luvettelou oigieh luaduh viimozet voinahistouriet. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=61&view=print
Häi lähtöy fotografiiruimah aijoi huondeksel, 5-6 čuasun aigah libo ehtypuolel, 8 čuasul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Häi maltoi olla eriluaduine, hänele kai roulit oldih vägii myöte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Häi maničči vie kerran, ku karjalazien yhtehine internet-resursu, kudamas on kirjutettu rezol’utsiesgi, pidäy olla. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Häi minul kyzyy: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Häi muga valliččou ainehet panna, gu lugijat ovvostettas, azetuttas, kačahtettas ymbäri omah elaigah uudeh luaduh – viizahil sanan taidoilijan silmil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Häi muitegi joga dielon, joga pahan mielen otti iččehes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Häi myös on petroskoilaine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Häi nouzi istumah da kerras musti, ku hyö muaman kel ajetah autobusal linnah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Häi nägyy on joga pivos, kus vai sellitetäh karjalazien dieloloi da ruadoloi, piettänehgo niidy Anukses libo Petroskois, libo vie kustahto muijal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Häi näit kirjutti: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi nämmis roulilois oli luonnolline, uskottavu da tovelline. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Häi oli enzimäziigi, ken rubei linnan školis opastamah karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Häi oli korgiesti opastunnuh, äijän tiedäi da maltai ristikanzu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Häi oli nerokas ristikanzu, kyzyi äijän ičes dai pajattajis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Häi oli pitky kazvol mies, moine iloniekku, joga kyläs händy tiettih. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Häi oli roinnuhes Suojärven Impilahten kyläh, hänen akkah Anneli Olanto on rodužin Varpu-kyläspäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Häi oli uskolline Aleksil da eli leskenny hamah haudah sah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Häi oli vägevy ristikanzu, oigeimugaine. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Häi on Messii, Ižändü. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Häi on enzimäzii omassah kul'tuuras ylbiekse opastunnuzii nuoren polven koltansaamilazii da omassah igäjoukon ainavo, kudai on tulluh järilleh roindurannale Čevetjärvele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi on intelligentnoi inehmine Ol’ga, kudual käzil on voimatoi poigu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Häi on karjalan kieldy tutkinuh da kehitännyh professor, kudai on palkittu moni kerdua sežo Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi on kirjutannuh sananluajindan ozan tevokseh Iso suomen kielioppi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi on lizäkse luadimas Hyrsylän kartua. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Häi on rodivunnuh Louhen piiris, Kiestingis da opastui karjalan kieleh putilleh vaste yliopistos Petroskoil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Häi on roinnuhes Anukses, hänen perehes kaikin - muamo da tuatto, buabat da died’oit - ollah karjalazet da paistah karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Häi on suomen da sen lähisugukielien dotsentu Helsingin yliopistos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi on varmu, ku “kniigoin kniigu” da usko avvuttau ristikanzale hengillizesti kehittyö da muuttua parembakse. https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/krl/Pi%C3%A4lehyt
Häi on vuozikymmeńie luvennoinuh da opastannuh karjalan kieltä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi opastau heile erilastu neruo, midä voibi luadie omin käzin: ombelustu da kirjoindustu, nygyaigastu da ulgomualastu quilling:ua da patchwork:ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Häi opastui Petroskoin Kultuuruopistos kirjaston ruadajakse da moni vuottu ruadoi Kalevalan piirikirjastos. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Häi opastuu Taivahalline kuningas algumalittuh da Äijänpäivän troparah. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi ottau kirvehel jallan i leikkuau hukal. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Häi otteli kuittii komšazespäi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Häi ozutti meil kulleh Raja-Karjalas ennen elettih da ruattih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi pagizou endizelleh, kui hierus paistih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Häi pagizou välil kolmie kieldy segai. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi pajatti meile Raijan joijun, kudai puutui sit diskalegi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Häi pakičči puhtastamah dorogan, ku häi piäzis muuttamah eloipaikkua kevättalvel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi pani merkile sen, ku projektu on Itä-Suomen yliopiston da meijän yliopiston yhtehine ruado. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Häi panou lippuh štampan. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Häi pidi taloida tugikohtana 1898-1907 da mäni naimizih taloin tyttären Irinjan ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi rodiihes Tverin čupul, hänen tuattah dai muamah mollembat oldih karjalazet, ainos kois paistih karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Häi rodivui Salmis da salmikse maltoi hyvin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Häi ruadau omal kasvismual, keriäy parandajua heiniä, marjua da gribua, mielihyväl yhtyy Kalevalan kaikkih kultuurupidoloih. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Häi rubei duumaitzemah vel'l'en tuonilmastu t'ilua. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Häi rubei nostattamah muamuadah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Häi rubei opastumah ven’an kieldy da pagizi vai ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Häi sai lahjakse kniigazen karjalan kielel, uskaldi algua opastuo kieldy karjalan kielen kursiloil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Häi sai läs puolet hyväksyttylöis iänis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi saneli nevvoston ruavos nelläs vuvves kerähmölöin välis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Häi sanelou, ku muut miehet Oulunkylän kundovusbol’ničas manatah, ku aigu menöy pitkäkse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi sanelou ku tahtou nähtä kymrin kieldy koskijan "tarkan da pitkyaigahizen" pluanan Kymrinmuan tulijan halličuksen programmas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi sanoi: http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Häi sanoi; "No, voishai sidä dj'engal' vähäsen auttua. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Häi sanoi dai "akka", ei "akku". http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Häi sanou, ku nygözen tiijon mugah net ristikanzat, kuduat lapsennu opastuttih kahtu libo monii kielii, myöhembigi parembi opastutah kielii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Häi seisattui kattšomah koľľoin kizuandua da tarttui sauvah, hoz illal pidi kätellä 2000 virasta. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi sellittäy, ku heijän kehoitus kielipoliitillizes programmas "Miljounu kymrin pagizijua: poliitiekku vuvves 2016 ielleh" pohjuau paginoih, kudualoi on pietty Kymrin kielen seuran keskes dai kielipoliitiekan spetsialistoin kel. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi sežo kirjutti nelländesmiljounan sanalippustu suureh Suomelas-Ugrilazen Seuran "Karjalan kielen sanakirjah" niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Häi sežo on Suomen puolistusvägilöin ylipiälikkö. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Häi soitti gituaral da pajatti karjalankielizien runoniekoin tekstoih kirjutettuloi pajoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Häi soitti pianuo dai skripkua, toimi kuoronvedäjänä da säveldi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi tarkah kačoi minun dokumentat, pidi paginua minun kel da lopukse sanoi: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Häi terväh azuu staučan da juvvan studenih niškoi endizeh tabah, luadiugi savikolbat koufeinkeittimen- libo čainiekkukolban murennuon kolban sijah, libo pezoruakovinan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Häi tiedäy Jumalan Luojakse da Iisusan Hyväkse paimoikse da tiedäy, kui voi ruadua luonduo kunnivos pidäjen. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tiedäy, ku hänel on taivahalline ezimoliju da ellendäy nimipäivän merkičyksen. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tiedäy, kui papilpäi libo jepiskopalpäi otetah blahosloven`n`u. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tiedäy, kui suau liittyö jumalan sluužbah da harjavuu pyhil kävyndäh. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tiedäy, ku minä ruavoin päivykois 53 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Häi tiedäy papin seurakunnan ižäkse da Biblien kirikön kniigakse. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tiedäy Äijänpäivän kaikkien ristittyzien suurimakse pruazniekakse. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi toimi endizen Suojärven kunan hoidokunnan vedäjänä da hänen johol perussettih 1948 Viitasaarel Suo-säätiö, mih sijotettih Suojärven pidäjän da manttalikunnan varat tarkotuksena eistiä suojärveläzien da heijän perillizien hengizie soziaalizie da talouvellizie pyrkimyksie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi toinduu kuundelemah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Häi toivou, ku heijän bussukierdomatku tulou nostamah tieduo "kymrin kieleh huomivon kiinnittämizen tärgevyös". http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Häi tuli järilleh kodih da pidi kodvazen huoldu omassah koditilas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi tulou Homorozvo, dai ikkunan ottau dai samvuaran ottau dai iäreh lähtöy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Häi tunnistau Herran malitun liturgies. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tunnistau obrazan pyhänny kuvannu da tunnistau Hristosan, Jumalan da anheliloin obrazat. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tunnistau tuohuksen da kaikenmoizet ristat. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Häi tutki da luaďi raportan 2004. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi työndi luguzie tekstilöi lugiettavaksi Oma Suojärvi-aviezah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Häi valmistui taidogruafikakse 1954 olduu välil myös kaksi vuottu parandolas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Häi, ven’alazen perehen lapsi, tuli Petroskoin 36.školan enzimäzele luokale vuvvennu 1990: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi vie sanoi, ku pakottamal voinan jälgehizel aijal saamelazii lapsii suomenkielizih internuattuškolih Suomen valdivo käytti dengua saamen kielen hävittämizeh, nygöi pidäs löydyö dengua tuholoin kohendamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Häi viärittäy vastuottomikse vahnembii, kuduat työtäh lapsii kielipezih opastuman kuolijua kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Häi vähäzen ehtii kävvä vedoh, ga vahnembat myöstin potakoittih mennä teriämbi miehele, sit myöhembi häigi tuli sinne elämäh Juakoin Iivanan taloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Häi väittti, ku Kalevala oli enne muudu kanzaneepossu, kudai oli suomelazien runonpajattajien nerokkahan ruavon tulos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Häi yhtistäy lapsii, heijän vahnembii daigi kylän kaikkii eläjii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Häi ylen äijäl mieldyi sih da hyvin nägyy, kui häi suvaiččou da äbäzöiččöy omii opastujii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Hämmästytti brihoi, ku anglien kielen opastai Tamara Sumina kirjutti oman ainehkirjutuksen anglien kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Hämmästyttävin ezimerki on 1970–1990-luguloil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hämmästyttävän monet ollah yhtelläh säilytetty oma kieli da ollah opastettu sidä sežo omile lapsile da bunukoile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hämä-hämähäkki nouzi uvvelleh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Hämäläizel on syvälline tundemus kalevalamiärähizes runolois, niilöin pohjal ilmahpiästettylöis Kalevalas da Kantelettares dai Lönnrotan toimitusruavos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Händy enzi päivis otettih voinale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Händy hyviteltih Veteruanoin nevvostolazet da Yhtesikunnallizen nevvoston rahvas, lahjoitettih inehmizele omat lahjat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Händy jo ei ole täl ilmal, ei ole ni tuattuagi, ga hyö ijäkse jiädih minun syväimeh. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Händy loitospäi näet: pitky kazvol mies, šliäppy piäs, pitkät suappuat da čomat ruutat piäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Händy parembuahäi minuh niškoi nikedä ei olluh. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Händy sanottihgi bohat't'erikse (pohatta) , eigo tyhjäntäh sanottu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Häneh kaččojes minägi lähtin opastumah filoulogakse. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Häneh niškoi se oli suuri kaduomine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Hänel da poijal tulou ajua Luadogan jiädy myö. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Hänel ei olluh dieluo bobazih, hänel olis vai midätahto keksie, mustelou Jekaterinan muamo. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Hänele on mieldy myöte elämine Riihipellos, kudamua häi kuččuu toizekse eloksekseh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Hänel oli atkal päivy sinäpiän. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Hänel on paidu oranziloin da vihandoin junoloinke, da sinizet stanit. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Hänel on valgei heboine. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Hänel pakittihgi abuu da vägie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Hänel äijän on pajoloi lapsih näh! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Hänen Liivin virret -runo on kiännetty 15 kielele. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_volkov/
Hänen dokluadu konferensies roih omistettu vepsäläzele mifolougiele da literatuurale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/xxx_ifusco_konferensii_pieth_germuanies/
Hänen johol luajimmo siännöt da Maťťi vaľľittih dai enzimäzeksi seuran paginanvedäjäksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hänen johtol kehitettih modernu livvin kirjukieli, mi on nygöi levieh käytös mollembin puolin rajua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hänen jälgeläzenä Gošťa nägi päivänvalgien 1912. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hänen jälles on kobralline toiziigi pajattajii jullannuh diskua karjalankielizien pajoloinke. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hänen karjalankieline pagin kaksitostuvuodizel Leral da kaheksavuodizel Johoral on ihan tavalline, luonnolline. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Hänen kehitykses linnas ruvettih luadimah omua muzeidu, keriämäh sih niškoi vehkehty da materjualua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Hänen kodikylä on ihan lähäl sillostu Nevvostoliiton rajua sijoitunnuh Miinala. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/
Hänen luajitut tansit oldih pienet spektaklit rouno, joga tansis oli midätahto nagrettavua da vuottamattomua, joga tansis tundui hänen ilotaba. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Hänen mieles kaiken lähtökohtu on omaperäine maorilaine muailmannägemys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Hänen mielestäh alendamizes on kyzymys vuozikymmenien tagais dielolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hänen muamalleh kai pidi pokoroijakseh, ku tytärdy ei käskiettäs kävvä matematiekan urokoile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Hänen mugah kanzat da heimot ei ”istuta yhtel kohtal tuhatvuozii”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Hänen mugah nengomat master-kluasat ollah ylen hyövyllizet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Hänen mugah olis parembi, ku syvettäs sellittämäh ristikanzanoigevus- da gumanitarnoit ongelmat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hänen mučoi Lempi oli omua suguu Ruuskane. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Hänen naine G.N. Balakireva luadi täh kniigah resunkat. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/stuanovoine_karielaine_kyl/
Hänen nimes kiini on enzimine Ven’an parandolu “Martsial’nije vodi”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Hänen nimihäi pidäs olla Izä Lievo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Hänen oma Kiviveneh-joukkoveh on vikse ainavo Suomes tänäpäi ruadai joukkoveh, kudai luadiu uuttu karjalankielisty muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Hänen opastujinnu, kui toizilgi, oldih Suomelas-ugrilazen školan lapset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Hänen rinnalla astui Vejatungija. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Hänen roindapäivä on pakkaskuus 1940. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Hänen roindujuuret ollah Vieljärven čupul... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Hänen ruadodovariššuhäi Anatolii Čebotar’ov on varmu, ku Lumbijev on ainavo “fotomečästäi” kogo Karjalas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Hänen ruavon pohjakse tässähgi piästäh ilmoih uvvet sananpolvien kogomukset. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Hänen runolois piästettih ilmah vuvvennu 2009 enzimäine karjalankieline runoiänikirju, Viktor Kuusela - Runoloi . http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Hänen runot on painettu vepsäkse, ven’akse, eestikse, vengriekse da frantsien kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Hänen runuo löydyy onnuako joga toizes “Oman Muan” noumeras. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Hänen sanoin mugah kunnon kalastai kogo talven voi kuduo verkuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Hänen sanoin mugah ni yhty ei pienene karjalan kielen opastujua, semmite niidy piirii dai školuagi, kus lapsii harjaitetah karjalan kieleh, vai liženöy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Hänen sanoin mugah, tämä ruado vie jatkuu da ies on vie äijy midä mieldykiinnittäjiä. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Hänen susieduakkua Marija Nikolajevnua ozuttau Karjalas hyvin tundiettu artistu Vieno Kettunen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Hänen syvä toivomus on yhtistiä karjalazet valdukundien rajan mollembil puolil pidämäh huoldu omas kieles da kul’tuuras da muga omassah identitietas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Hänen tevoksien piätiemannu on ristikanzu, kuduan kauti kirjuttai sanelou vaigielois histouriellizis tapahtumis: voinis, kollektivizatsies, repressielois sego voinan jälgehizis vuozis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Hänen tevoksien teemoinnu ollah luondo, hierun elaigu sego armas Anuksenlinnu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Hänen tevos Poigii rannal , v. 1910 on hyvä ezimerki täs mualavusluadus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Hänen tuattah oli kivenvestäi, muamah – taidoilii-gruafiekku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Hänen tuattah oli Žilčoispäi, muamo – Yllözespäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Hänen tuattoh on karjalankielisty suguu Säämäjärvelpäi da muamo rajakarjastu da karjalankielisty Burtsoff-suguu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Hänen tuatto kerras otettih frontale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Hänen tukat ollah valgiet da pindžakko on harmai. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Hänen ukkohgi on moine: ruavonsuvaiččii, ei ole hänel pahua neruo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Hänen vahnembatgi ainos sanottih: http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Hänen ven’an kieli on hyvä da selgei. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Hän tugi minuu minun akadiemizen alan allus, yliopistos. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Hätkembän sit hinnas pietäh sidä, mi on ičeväil suadu, sanou muamah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Hätken vie kuaričimmo, onnuako kuun verran, kuni saimmo tuulettua omat pertit da imen’n’at, pestä kai sovat. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Hävii ruskei kala, hävii siigu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Höi sanougi: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Hörpölän kylä on kaheksan kilometrin peräs Alavozespäi. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Hössin poijanpoigu on andavunnuh hommuamah kampuanieloi razismua da laiduoigelistuo vastah da ruadau sezo natzisman vastaizes Laut gegen nazis -järjestös (Iänekkähäh natsistoi vastah). http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Hüö jätettih oma kieli paistavakse nügüzile karjalazile sugupolvile. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Hüö kiitetettih Jumalua sanoil: http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Hũvãt teis taloin ižãndãt roijah. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Hũvãžesti pestãh kai laučat, lavvoit, tuazat. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Hũő tervãžeh kerãvũttih da lãhtiettih matkah. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
ILO – sobimustu ei myösgäh hyväksytty parluamentas da suomelazet poliitikat puututtih suorah saamilazien syväinpuolizih dieloloih i daže saamilasmiäritelmän uvvistamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
IN’AINE on Natalja Sinitskajan kirjutettu da Anastasia Trifanovan kuvitettu kanzainvälizesti palkittu lapsienkirju, kudamas nygöi on otettu uuzi painos yhteisruavos Periodika -julguamon ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Icelläin juuret ollah syväl Suojärves, Kaijasjärven kyläs, a pagisen tozo livvikse da vähäzen vienakse. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Ice olen 35 vuotta da olen oppinuh opastuo karjalan kieleh. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
I elettih hũő muga sobuh hãtken, monen mondu vuottu. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Ielleh Sanila ezittelöy Čevetjärven pienen pravoslavnoikirikön da kalmoimuan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
– Iellehpäigi rubien tiluamah lehtie, sanou neidine. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ielleh tarkembua tieduo programmas da tapahtumah näh muitegi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ielleh voibi duumaija da paista sidä nimie, ga tiijän, ku roinnouhäi ihan uuzi nimi, se pidäy panna kirjoile da maksua sit. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Iellä juoksi sotka Kika, tagana – koira Avva i počin poiga Hr’u-Hr’u, a douhturi Aikibien olgapiällä istui vanha tuukkaja Bumba. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Iel mainitun jatkokse... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Iel maińitut toziažiet ozuttaa, sto meijän pidäis kehittiä vienan da livvin rinnal dai varzinkarjalua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Iel minul on eloksen turvalližuon opastuskursat, a nygöi kai miellyttäy, dai lapset mielihyväl kävväh sih urokkah, sanelou Julija. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Iel on randua pitkin nostettu kylä – Šuigärvi libo Šuikujärvi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Igii ku lugenemmo, ga onnuako ei äijiä ole, ga ruado suuri on nämmis vuozis ruattu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Igiä kyläl on enämbi nelliäsadua vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Ignoilan kyläs on kniigas oma lugu. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Igor’ Kondratjevan mugah häi ellendi mi on ”Kalevalan” Sampo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Igor’ Kondratjev, kudai kazvoi Karjalas da lapsennu lugi ”Kalevalua” ainos kummeksi, mindäh Ilmoilline, kudai yhten kerran jo tagoi Sammon, lähtöy Väinmöizen da Lemminkäizen kel sidä varrastamah Pohjolah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Igor’ Kondratjev, kudai kazvoi Karjalas da lapsennu lugi ”Kalevalua” ainos kummeksi, mindäh Ilmoilline, kudai yhten kerran jo tagoi Sammon, lähtöy Väinmöizen da Lemminkäizen kel sidä varrastamah Pohjolah, ku vois sen sijah luadie uuzi Sampo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Igor’an mieles äijiä kebjiembi olis luadie uuzi Sampo, ku kerran se jo oli luajittu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Igã vuvvet dai rahvahat keriãy. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
“Igä elä, igä opastu”, “I pieni kando rien kumuau”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Igävy on, tiettäväine, muamua da tuattua, omii, tuttavii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ihan ellendämätöi dielo on yhtelläh se, ku karjalazet iče väheksytäh iččiedäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ihan hyö otettih käyttöh ellendyksen Karjalan heimo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ihan illačun allus rahvahale ozutettih pieni rouliekku Viola Malmis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Ihan konkretnoi tuomaine oli yksi pajo, Raijan joigu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ihan kunnolleh. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Ihan samah tabah Akadeemine Karjal Seuru tahtoi 1920- da 1930-luguloil hävittiä karjalan kielen da kul’tuuran, hos kniigoi ei yhtelläh taki poltettu vaiku valloitetus Päivännouzu-Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ihan tottu miellyttäy lugie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Ihastus oli mollembinpuoline. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ihastuttau myös se, ku äijät Ruočis da toizis mualois eläjät karjalazet on tilattu bumuagulehtie. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Iisus-fil’man karjalakse inzi-illas meni 15 vuottu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Iivan-veikoi nenga sanoi: http://kartravel.ru/spoem.html
Ikävät dai pahat mielet katelehel kaimua. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Il'l'ũ Mošnikov, 11 vuottu, Kotkatjarvi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Ildasil häi soudeli puaksuh čoman järven selläl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ildu on tulluh yhes minuuttazes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ildupruazniekas opastuttih kai gost’at pajattamah da tansimah ”Muanruadajan tansin”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ildupuoleh rodih heil uni. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ildupäivän puolel allettih jarmankat kylän keskeisel paikal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
15.30–15.45 15.30–15.45 Ilja Mošnikov (Päivönnouzu-Suomen yliopisto): http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Illacus kuultah ruočinkarjalastu da suomenkarjalastu muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Illal sit piettih bes´oudat kustahto talois, sarais libo joven sillal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Illal veškelčät kerryttih kluuballuo etno-illaččuh, kus pruazniekku jatkui myöhässäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Illačun aigah liittolazekse kirjuttihes yksitostu hengie... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Illačus ezityi Anna Tulla -joukon pajattai Darja Kuznetsova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Illačus kursilazet ozutettih vie pieni ozutelmu karjalakse, sen opastuttih yhtes opastajanke. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Illačču oli luajittu Viola Malmin mustokse da kunnivokse. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Ilmai eričystoimehii kanzallisvaldivos vähembistö puuttuu tilandeheh, kus sanotah: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Ilmai opastussistiemua, yhteiskunnallizii palveluloi, ruaduo omal kielel, oma kieli jiäy tarbehettomakse da rubieu häviemäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Ilmai tovellistu kielen akkiloičendua kieli rubieu häviemäh da senke muugi kul’tuuru. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Ilmai valgien kuvastindu šouferi nägöy kävelijän vai 30 metrin piäs... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Ilmai voimakastu ičentunduo suomenkarjalazet ollah suuditut häviemäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ilmivö on samankaldaine kui suurisuomelazien Karjal-ideju. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ilmoilline lähtöy tagomah Sampuo, ga nikus ei lövvä ”eigo pajua, ei palkettu, eigo alustua, ei ahjuo, ni pal’l’ua, ni pal’l’an vartu”, ga yhtelläh se ei kieldävy ruavos: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Ilmoita Karjal Žurnualan verkosivul tulijois karjalazis tapahtumis: pruazniekois, kul’tuurumatkois, seminuarielois, konsertois sego karjalazien taidoilijoin taido-ozuttelulois. http://verkolehti.karjal.fi/ilmoita-tapahtumis/
Ilmoitakkua toimitukseh tapahtumis libo andakkua meile uudisvihjavustu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Ilmoittavumizet viimezekse 30.5.2014 Karjalan Liittoh, tel. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Ilmoittua pidäy kodikunnan keskusvalličendulaudukunnale. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Ilmoituskartilois suau lugie, konzu i kus voit andua iänen. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Ilostu Äijiäpäiviä kaikile lugijoile! http://verkolehti.karjal.fi/
I muga olen i duumaithsennu jotta netshis murdehes sendäh oigie sildaini rodih kielen kaikkien paginluaduloin välis, kniigakieles kui pagizemma. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Inehmine eläy nygöi kivitalois viijendel kerroksel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Inehmine iče on unohtannuh äijän sanua, nygöi oli ihastunnuh, ku sai paista muamankielel tiedäjien naizienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Inehmine jo hätken aigua eläy Veškelykses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Inehmine jo mondu vuottu peräkkäi harjaittau linnan lapsii karjalan kieleh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Inehmine jo äijän vuottu ruadau Tuuksen Kiuruine -päivykois da harjaittau lapsii oman muamankieleh – karjalah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Inehmine kirjuttau omal muamankielel – karjalakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Inehmine oli enzimäine, ken rubei rahvahanopistos opastamah karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Inehmine on kirkei jallale da ravei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Inehmine on sidä mieldy, ku ruaduo školienke tuliel pidäy kehittiä, ku paiči linnalazii lapsii nämmile ekskursieloile käydäs kyläläzetgi lapset. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Inehmizel on 81 vuottu igiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Inkeriläzet da komilazet kiinnitettih huomivuo sih, ku pidäy kehittiä perindöllizii sportukižoigi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Inkerin alguperäzeh rahvalistoh kuulunuh runonpajattai rodihes Karjalan kannaksen Ven’an puolizel alovehel 8.1.1834 da kuoli Suomen Metsäpirtin voulostis 3.1.1904. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Instituutan piälikön sanoin mugah tiedomiehet paiči tutkimusruaduo kirjutetah iče da autetah valmistua erilazii dokumentoi, kuduat koskietah karjalazien, vepsäläzien da suomelazien oigevuksii da puolistamistu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Intensiivizen opastundan lizäkse on tunnustumismatkoi lähialovehile. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Internetas on eneneväsmiärin ruvennuh olemah tiijon jaguo puolin da toizin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Internetas on uuzii da ennen kaikkie Suomes ruadajii hyvin organizuitunuoi joukkoloi, kudamat ei allukse ruata vahnoin argumentoin mugah, vaiku katetah omat rasistizet nägökannat valehsobah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Internetas tiijustin, gu Mandroga on hyllätty vepsäläine hieru, murendettu voinan aigah, Lodeinoin da Podporožjan keskes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Internettah kačahtus ei äijiä avvuta – sie vai ristikanzoin vihua pihizöy kui kattilas da mavon šihizendiä kuuluu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Internettah sežo tuotetah ezittelymaterjualua. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Intersuiččougo vengrien kieli? http://verkolehti.karjal.fi/
In’a-t’outa eli vahnemban Miša-poijanke čomas kohtas järven rannas kois, kudai oli salvettu puolekkai kahtele perehele, hänen čura oli päivännouzupuoles. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Iranas naine luadii enzimäzen ozuttelun, kudamua Iranaspäi tulduu häi ezitti Petroskoil da Anukses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Irina Novak pidi paginua Aleksandra Punžinan pitkäs kieliruavos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Irina sežo ezitteli Marjukka Patrakan da Tamara Ščerbakovan kniigastu “Šygyžylahjat lapšilla” kudaman häi iče kiändi tverikse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Irina Šumskaja, Kanzallizen teatran johtai : http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Irma Mullonen: http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
 Irma Mullonen on tärgei ristikanzu minun tiijollizes elokses. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Irma Mullonen sanoi, ku jälgiaigua Instituutas ruadau fonogramarhiivu, kuduas ruokos on nelli tuhattu čuassuu kirjutustu – pajot, suarnat, luvut, tiedovuot, joijut, itkuvirret. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Irma Mullonen tutki da sellitti Feofanan sanakirjan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Irma Mullostu äijäl huolestuttau Tiedoakadeemien ”uvvistamine”: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Irma Mullozen vuozipäiväkse: http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Ispaanien kataluanat ollah hyvä ezimerki. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ispaanien kielitilandehes on ruadokunnan mugah äijy parandamistu da kannatuksis kehoitetahgi virguniekkoi ruadamah lujembah muan kielien hyväkse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Istiuhez da rubei kalua suamah. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Istuimmo täs järven rannal, kuundelimmo marjukattiloi da aldoloin liplatustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Istuttiheze jãnőit daVan'oi čuajuu juomah, paištih, nagrettih, Van'oi i unohti midã hãlle mama sanoi. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Isändy suorevui sarkusobih da pani šliäpyn piäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Itkun kieli on ritualikieli, se on hoidajua da pyhiä. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Itkus oldih yhtevyksis tuonilmazis olijoinke. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Itkuvirzien avul voi tutkie omii itkun aihehii da suau mahtollizuon itkie omat ilot da atkalat itkuvirzinny. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Itkuvirzien pajattamine on perindeh, kudai on elbynyh 80-luvul lähtijen Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Itköy virret istuissah da abiel mielel suattaa. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Itä-Suomen yliopiston filosofizen tiedokunnan magistroin tovestuksien suandutapahtumas kuului karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/
Itše olen vähembi viittä vuotta Karjalas kulgennuh,vai vie enembi käyvä himoittau! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Ivanko Stepanov Rogač, kylvöy ruistu osminu, heiniä viizi kuhilastu… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
I ylen hyvin lapset mustettihgi vazaine, hukku, reboi, koža, meččypočči da kondie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Izrail’an poliitiekan ošipkois da sanotah, ku vastustetah viäriä poliitiekkua, ei rahvastu libo vieruo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Izändy: http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Izän kuavuttuo Terttu oli viizi vuottu vanha. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Izänmualline kanzanliikeh perustettih uvvelleh jo vuvvennu 1993 da Akadeemizen Karjalseuran perindehyhtistys registriiruittih vuvvennu 2003. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Iänel itkemine on globuali ilmivö, sidä tavatah ei vaiku karjalazes kul'tuuras. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänel itkendiä ei ole "ozutettu" kačottavakse da kuunneltavakse, ga yhtyttäväkse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänel itkendäl juattih kui atkalat mugagi ilot. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänel itkendän perindö on ylen vahnu, sit on nähtävis ainehii muinasuskospäi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänel itkettih sežo miehet. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänel itkuloih kuulutah algusoindu, hellittelysanat da monisanahine kuvailu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Iänenando edukädeh: http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Iänenando kois: http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Iänenando-oigevuoh kuuluu valličendusekriettu. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Iänenando on omatahtoine. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Iänenandopaikal sinuu vuottau valličenduvirguniekku. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Iänenandopaikas sinuu vuottau valličenduvirguniekku. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Iänenandopaikas valličenduvirguniekku ezmäi kaččou sinun identitietan. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Iänenando valličendupäivänny: http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Iänen voit andua mistahto edukädeh iänenandopaikas, kodimuas libo ulgomualois. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Iänestyksen tuloksien mugah enämbäl kaikkii gostii mielytettih Papirovka- da Ural’ski nalivnoi- lajit. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Iäni annetah iänenandopaikal. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Iänikirjan luvetah karjalazet opastajat Marija Dorofejeva, Nina Barmina da Lidija Jevsejeva. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Iänikniigoi on tulos liziä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
-Iäre lähtemmö muate. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Iče Alisa Petrovna opastui pastamah šipainiekkoi, konzu oli vie pienenny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Iče Erik maltau monii kielii: paiči muamankieldy vie hyvin pagizou angliekse, ven’akse da suomekse, opastuu sežo karjalan da pol’šan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Iče Jelena Filippova on livgiläine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Iče Mirja oli lumiukonnu da sežo pagizi karjalakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Iče Nikolai Petrovičua kiinnostau histourii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Iče Tove seizou kuvan keskel, häi on mustissah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Iče Vladislav Kazenin käi Sortavalah joga elokuudu 45 vuottu peräkkäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Iče Volkovan kuvagi, nägevys, paginanluadu, minuu myöte, ollah ihan gu kylän maltajan alguškolan opastajal, mittustu minuu puutui nähtä pienete. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Iče en ole hyvin piässyh suomalazen kul’tuurueloksen sydämeh, ven’alazperäzen ristimänimen periä, tiettäväine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
- Iče en ole karjalaine, karjalakse en malta, ga ku olen rodivunnuh da elänyh Kotkatjärves, ainos kuulin liygiläzien paginua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Iče en tiettäväine väitä, ku voizin ozuttua parahan sellityksen probliemah, a sanelen net vaihtoehtot, kuduat näin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Iče fotokuvuaju sellittäy, ku ylen harvah kävyy “mečästämäh” päiväl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Ičegi olen lugenuh enimät Nikolai Zaitsevan tevokset “Omis ikkunois” algajen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Iče hyvin maltau lyydikse, da kursiloil opastujile neidizile ainos oli hyvä nevvoi da auttai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Ičehäi Makarov oman ijän on elänyh Ruattu ei ole muattu -sananpolven mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Iče kirjuttajan mugah kirjuttamizeh händy kuhkuttau vačan tusku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Iče kuulun sih joukkoh karjalazii, kudai školah menendässah pagizi vaiku karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/
Iče livuttih dai yhtytottu kehitetäh da livutetah sih uuttu rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Ičel kaheksa vuottu igiä oli, konzu rubei lypsämäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Ičel pidãũ nosta lavvoile. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Iče löyhketäh: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Iče nenäh jo tulou, kogo hänen perti kuariččou, jo kogonaine kerros... http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Iče olen löydänyh täh kyzymykseh vastavuksen menemäl histourien aigujunuo järillehpäi da todevuttamal hengizen järillehmuuton minun ezi-izien muah, kieleh da vieroh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Iče olimmo vožuatoinnu, avvutimmo nuorembii lapsii. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Iče sanozin, ku tämä kirju oppiu dokumentiiruija omua roinduperiä kunnivoijan muailmankanzalazen mielet oman rahvahan da kielen tilas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Iče sih niškoi lövvin viizi syydy. http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Iče tietäh, midä pidäy ruadua, eigo käskie, eigo prižmie pie. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Iče tutkijat, L’udmila Ivanova da Valentina Mironova, sanotah, ku on jo olemas perinpohjaine tutkimus – meigäläzen tutkijan Jurii Surhaskon kirju “Karjalazen svuad’ban piendytavat”, kudai voibi sanuo karjalazen svuad’ban entsiklopediekse. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Iče vie pruazniekan allus ven’ua rikoin, ga kylän emändät kerras sanottih: pagize karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Ištun da duumaičen: http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Iževskas jo viizi vuottu ruadau Ystävyön dvorču, kudaman levon al ollah kai kanzallizet yhtistykset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Ižorat ollah pietty da pietäh i tänäpäi iččielöi karjalazinnu da kuulutah kiistämättäh karjalazen kul’tuuran muailmah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ižändy ”Engy ota!" http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Ižändy avai heti yläkuapin da tabai kouffiburgin ezil. http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Ižändän taivahalline valgei rodih heis ümbäri. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Jalgasin menimmö Oljakanrannal, vai oli hyvä kazuo omal puolel jogie toiselt puolelt. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Jalgivutah kui, ga pappi sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Jalkanen opastui Budapeštas marin kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Jalmari Ruokokoski (1086-1936) rodih Piiteris kengänombeliimuasterin pereheh, kudai muutti Helsinkih hänen olles 13 vuvven igähine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Jalustehes on tekstu: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Japouniihäi miehitti silloi Koreidu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Japounilazet ei voidu murdua telefon-, da raadivoliikendehes käytettyy koodukieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jarmankah oli kerävynnyh äijy rahvastu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ja siel midä tunzin da kuulin da näin, dai siit igipäiväzeh kaibavoih jäin. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Jatkamah toimindua agentannu hyö ei ruveta täyzabsurdan periä. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Jatkammo Tundemattomat karjalazet -rubriekkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Jatkan paginua Riipuškalan školah näh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Jatkokursu on 9.-10.4.2016 aigua 9-17:00. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Jauhokivi jauhoi kaikkie tavvet aitat, jo eule kunne panna. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
- Jauhokivi, jauho meile einehtü pruazniekakse! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Jauhokivi jäi jauhomah da täh päivässäh vie jauhou. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
- Jazun brihaččuzet oldih egläi ongittamas täl venehel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Jegorovan uuličale annettih oma nimi vie konzu Filipp Ivanovič oli elos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Jekaterina Gordejeva rodivui da kazvoi Petroskois. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Jekaterina Prohorova sanoi: kylmykuun 10. päivänny Priäžäs rodieu kul’tuuruinitsiatiivoin jarmanku da Onego-konsertan ezitys. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Jekaterina da Anna Jevsejevat ruvettih opastumah karjalan kieleh vuvvennu 2013 – Karjalan kielen vuvvennu. http://omamua.ru/articles/opastus/
Jelena Viktorovna Bogdanova on karjalan kielen tiedäi dai maltau paista, pidiä pitkii dokluadoi, vastata kaikkih kyzymyksih puhtahal karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Jelena ruadau Anuksen taidoškolas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Jeroilan Spuasan Kazitäluajitun obrazan kirikön johtai pappi Boris (Pugovkin) on sidä mieldy, gu pidäy elvyttiä ennevahnazii Jumalan pruazniekkoi, harjaittua rahvastu uvvessah “olla vessellänny pohmel’l’ata, eiga menemmö sudre viinah da riähkäh”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Jeroilan Spuasan Kazitäluajitun obrazan kirikös lugietah malittuloi karjalakse, hyvitelläh pappii jälgiaijal sežo karjalakse, se on hänel mieleh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Jeroilas piettih kirikön prihodan pruazniekku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Jessoilan Livvin keskukseh kerdyi vai vahnemban polven rahvastu, kudamat sežo opastuttih lugemah livvikse da kleimäh flaguu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Jessoilan kirjastogi oli täs endizes kirikös, vaiku piäzy sinne oli bokaspäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Jessoilan kirjaston ruado kiehuu: kylän rahvas kerrytäh sinne lugemah, kaččomah školaniekoin ozutelmii da ozutteluloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Jessoilan kul’tuurutaloi silloi oli endizes kirikös Siämärven rannal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Jessoilan kylän Teremok-päivykodi 15. sulakuudu täyttäy 35 vuottu. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Jessoilan sel’po täytti 100 vuottu. http://omamua.ru/articles/sport/
Jessoilan školah tulduu L’udmila Pupulainen rubei ven’an kielen da literatuuran opastakse, myöhembi opasti karjalua, a jällespäi suomen kieldygi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Jessoilan školan suomen kielen opastai L’udmila Pupulainen, Kalevalan školan karjalan kielen opastai Nina Aleksejeva, Puadanen školan karjalan kielen opastai Tatjana Dembitskaja da Šokšan školan vepsän kielen opastai Anastasija Konošenko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Jessoilč\at käydih Suomeh Suguvastavundu-festivualih täl kezäkuul. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/
Jessoilču Gennadii Lukin ozutti, kui pidäy kižata täh vahnah karjalazeh kižah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
– Jessoil’čat Tatjana Fomina, endine Kolatsellän školan opastai, da L’udmila Jermolajeva da hänen sizärekset - Alavozes eläi Tatjana Maškojeva da Tamperel eläi Nadežda Pavilainen, kuduat loppiettih Vieljärven školan, työttih Karjalan Kielen koin nostamizekse 3500 rubl’ua, suuret passibot heile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Jeuropan ololoin piästyy välläle 1990-luvul suomalazes yhteiskunnas dai pravoslaunois kirikös dogadittih vähembistölöin olemasolo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Jeuropan rahvahile Jeuropan Nevvoston vähembistökielien peruskirju on fundamentu kielioigevuksien prizmindäs. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Jevsejevien sizärekset: http://omamua.ru/articles/opastus/
Jiskolan molodoit Pertti da Tuula (oig.) http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Jiãgiã ũőkse, nũgői jo on mũőhã da mečãs ãijãl pimeni. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Jiännyzis kangaspalazis, tilkuzis juohtui mieleh luadie sen aijan, ga pienembät sovat tytile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Jo allus algajen pideli hommata yhtehine karjalan kirjukieli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Jo ammui tiettih, ku pajul on parandajua vägie: pajun kuori on eräs vahnimis rohtolois, kudai muun mugah alendau žuaruu da avvuttau kibuh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
- Jo ei enzimästy vuottu minä kehitän vepsän kirjukieldy kirillitsan pohjal, sanou Nikolai Abramov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Jo enne nygösty pagolaskriizissua voi čuasvuija muutoksen kohtavundas rahvahallizih vähembistölöih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Joensuun bazarile vuotetah kerale sadoi ristikanzoi sanelemah paikalolol omassah mielen jälgiaigua roihunnuos monikul'tuurizuspaginas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Joensuun bazaril pietäh 18. elokuudu 18-20 čuasul Meil on huaveh -manifestacii da pruazniekku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Jo enzimäine painettu kerdomus “Omat ikkunat” kerras lekahutti sydämes peitetyt igävykset. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Joga aigua sai soittua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Joga ehtiä ruavon jälgeh, hän otaksendeli zontikan i omien zvierilöin kera kävyi kunne tahto meččäh libo pellolla. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Jogahine Kodih tulii käyttiä voi sie karjalan kieldy eri tarkoituksih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Jogahine disku on olluh omassah aijan kuva Värttinäs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Jogahine iče piättäy, rubieugo andamah iändy. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Jogahine iče piättäy, tahtougo andua iänen. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Jogahine kerähmös olluh ristikanzu dai se, kudai ei olluh, ga on lugenuh VII kerähmön rezol’utsien, vois sanuo ičelleni: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Jogahine kilbuniekku tahtou ozuttua iččie parembas puoles, sanou Ilja Švetsov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Jogahine kursuniekku ottau ičele seiččie kniigastu, ku kursiloin loppiettuu hänel pidäy opastua ruadamah tiedokonehel vie seiččie hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Jogahine otti kadeh listazen, kus on kirjutettu kirjain, seizatuttih nengaleite, ku kirjaimis sais lugie “Roindupäivänke!” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Jogahine ozanottai ezitteli omat pluanat tuliekse aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Jogahine pravoslavnoi kirikön ozanottai on ristimizen da miiral voidelun kauti täyzivaldaine kirikön ozanottai. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Jogahine voibi käyttiä karjalan kieldy sugulasten libo karjalua maltajien ystävienke, karjalasyhtistyksis, pravoslaunois kirikös, telefounas libo internetas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Jogahine voi iče mielessäh kuvitella jällityksen, da se liennoi kudakui samanmoine, eigo se ole tärgei mibo se on. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jogahine vähembistökul’tuuroin tundii voi vaiku hämmästellä nengomua yhtehistysty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jogahini vuorotelleh lujettih iäreh nengga: http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=60&view=print
Jogahizel dieluo syväh ajattelijale, on selgei, ku karjalazil järjestölöil pidäs terväh luobuo vahnavunnuon heimoellendyksen käyttämizes sendäh, ku se vahingoittau karjalazien da enne kaikkie karjalankielizien dieloloin ajamistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jogahizele heis on annettu mieli da omatundo da heil vältämättäh pidäy olla keskenäh, kui vellil (Сва људска бића рађају се слободна и једнака у достојанству и правима. https://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%B8%D1%98%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA
Jogahizele, ken opastuu karjalan kieleh, sanakirju roih hyvä abu kieldy opastujes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Jogahizel eččijäl pidäy sežo luadie ohjelmupluanu aijale konzu hänen omassah linnu, kylä libo kundu ruadas kul’tuurupiälinnannu. http://verkolehti.karjal.fi/
Jogahizel kandiduatal on oma kandiduattunoumer. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Jogahizel kandiduatal on oma noumer. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Jogahizel kerral ozutustu tuli kaččomah lapsii da nuordu rahvastu da olihäi sie vahnembuagi ristikanzua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Jogahizel ristikanzal on mielien, ičentunnon da uskon vällyön oigevus; http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Jogahizel ristikanzal on mielien vällyön da niilöin sanondan oigevus; http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Jogahizel ristikanzal on oigevus kanzallizuoh. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Jogahizel ristikanzal on oigevus opastundah. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Jogahizen ezitelmän jälles rodieu aigua kyzymyksih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Jogahizen näytöksen iel teatran artistat kerrottih omas Čičiliušku-teatras da kyzeltih kaččojien karjalan kielen maltandua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Jogahizen omat itkut ollah jogahizen omat, da omis argi-itkulois voi käzitellä juuri niilöi dieloloi, kudamii tundou ku pidäy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Jogahizes ielleh tarkembah. http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Jogahizes joukos pidäy olla nelli kižuajua, ket virguniekois ruvetah kižuamah, ket – kaččomah, pandih arbah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Jogahizes urokas on teoriedu da ruadoloi, kudamii voibi kävvä läbi uvvessah, ku ruadanou kursal viäräh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Joga huonuksen seinäl oli kuva, kudamal oli mualattu midä tuliel roih täs pertis: päččiperti, pruazniekku- da voimisteluzualu, senčoi, lapsien perti, pezendyhuonukset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Joga hänen kerdomuksen juondeh on otettu mennyös libo nygözes rahvahan elajias, kai yhtes – täyzi XX vuozisuan histourii, sen kaikis tärgevimät da jygevimät tapahtumat: muailman voinu, Ligakuun vallankumovus, kollektivizatsii, repressiet, toine muailman da Ižänmualline voinu, voinan jälgehizet vuvvet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Joga joukol oli oma tietty miärätty aigu, sendäh ku festivualih tuli 1270 hengie Ven’an 29 alovehelpäi, enimät joukot oldih ven’ankielizet. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Joga joukos oli nelli hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Joga kanzalhäi oma lippu on, sellitti opastujile Natalja Sinitskaja. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Joga kanzal on oigevus eliä omal mual omal mielel. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Joga karjalazes kyläs, kai kaikis pienimäs, oli oma pruazniekku. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Joga kerdua gostis oli kentahto Karjalas tundiettu ristikanzu, ezimerkikse, kielen tutkii, kirjuttai, runoilii, ozuttelii libo muzikantu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Joga kerdua häi čökkelehesgi ”Oman Muan” toimitukseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Joga kerdua se järjestetäh Anuksen piirin eri kohtis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Joga kerral, konzu ikkunas ozuttih kentahto, hänel salbai hengen... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Joga keziä pidi varustua viizi tonnua heiniä, minä ainos autoin vahnembii, sendähgi festivualin aigah minul ei olluh vaigei, heinarren ruadoh olen harjavunnuh vie nuorete, sanelou Alavozen joukon edustai Tatjana Vasil’auskene. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Joga kielen elokseh, mugaže i karjalan kielen elokseh, kuuluu kielele tarkoitettuloin tavoittehien täüttämine, kudamii on moni. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Joga kohtas Karjalua sidä mainittih. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Joga koile azetammo nimilavvan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Joga kuudu meile toimitukseh lugijat da kirjuttajat työtäh omii runoloi. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Joga kuudu sanatourii maksau 4 miljounua, da terväh velgu rodieu maksettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Joga laitoksele pidäy luadie suuret otčotat. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Joga myöndystolale oli annettu lappustu Kauppu da laukku -sanastonke, kui pidäy myöjäl ottua vastah ostai karjalakse da midä ostajal pidäy sanuo sežo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Joga pãiviã itki da duumaiči kui hãi elãũ. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Joga päiviä näitgös on pruazniekku. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Joga päiviä vuotetah akat lapsienke, rahvastu hierus puolenou, a myö vie vuotammo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Joga ristikanzal, kohtal da vehkehel on oma histourii. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Joga seurakunnal pidäy kirjuttua omat pluanat omih resursoih kaččojen. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Joga suurel dai toiči pienel kielelgi, ku ruvetanneh vai kirjuttamah tekstua tiedokonehes, on oma oigiehkirjutustu kačottavu programmu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Joga uudinehäi puuttuu federualizih kanualoih. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Joga vastavuksen aigah sanelimmo lapsile, mindäh pidäy käyttiä valgien kuvastimii, sendäh gu nämmä kuvastimet ruatah lapsien turvalližuon hyväkse, mašinan ajai voi nähtä lapsen dorogal jo loittonsah, sanelou Karjal-Suomi-ystävysseuran varajohtai Jelena Barbašina. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Joga vuottu hyö käydih huogavumah Sortavalan Säveldäjien taloih, monile sigäläzet kohtat roittih omat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Joga vuottu keviäl “Versien” artistat ozutetah uuzi spektakli voinah nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Joga vuottu, ku vai sygyzy koskou Anuksenjoven rannal seizojien koivuloin da niinipuuloin ladvoi, algavuu Alavozen školas vessel da mieldykiinnittäi Opastajan päivän valmisteluhäly: vahnembien kluasoin opastajis vallitah školan administratsii da opastajat, školaniekat ečitäh materjualoi urokkoin näh, kyzytäh abuu opastajil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Joga vuottu opastajan kel lapset kävväh Ven’an kuulužan kielentutkijan Filipp Fortunatovan kalmoile Koosalmih. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Joga vuottu opin piästä tänne illačule, kunne kerävytäh školan endizet opastujat. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Joga vuottu 1. syvyskuudu lapsii hyvittelemäh tulou Paikallizen ičehallindon piälikkö Viktor Jefremov, kudai 15 vuottu ruadoi täs školas liikundan opastajannu. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Joga vuottu täh pidoh ečitäh midätahto uuttu, eriluadustu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Joga vuottu täl aigua inehmizen ruaduo jatkajat opitah luadie mitah pido Viola Malmin mustokse da kunnivokse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Joga vuottu tänne tulou tuhanzii turistoi omin silmin kaččomah linnua, meijän tundiettuloi tuhanzii järvilöi da jogiloi, tuhatvuodehizii meččii da čomii arhitektuurumustomerkilöi. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Joga školan parahan kirjutuksen kirjutannuh suau Martti Penttozes sen samazen paijan. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jogo sinun vahnin lapsi on opastunnuh ajamah velosipietal? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Joguine ainos matkuau, mugagi myö matkuammo omua kyliä da piirii myöte jo kaksikymmenviizi vuottu, kui joguzet, sellittäy joukon alalline pajattai Klavdija Šaikina... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
“Joguzen” taival algavui vuvvennu 1989, konzu kogo Karjalas aktiivizesti allettih elävyttiä da kehittiä karjalan kieldy da rahvahallistu kul’tuurua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Jo higi puhkei valumah. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Johtai sanoi: gu ruadajil olis hyvä istuo lapsien rinnal da opastuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Johtai sanoi: nämä stolat ollah lapsil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Johtai vältämättäh pidi, duumaittih löydiä varajohtai. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Johtajan ruado on jugei. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Johtajan virras mies on puoli vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Johti meidy Valerii V’ačeslavovič Hončev. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
“Johto-opin" tiedokoneheh kirjuttamine on jo pandu alguhKarjalan Kielen Seuras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Johtopiätös on viäry. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jo huondestu myöte Lohjan linnan eläjii nostatettih da kummatettih festivualin rahvas – čomis ruutis joukkoloil astujat heimovellet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Jo hyväkse perindökse suomelas-ugrilazes školas rodih Elias Lönnrotan roindupäivänny pidiä opastujien konferensii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Jo hätken aigua Klavdija Vasiljevna pajattau Priäžän pajojoukos “Randaine”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Jo ilmai tahtos jagua riäpöit, vai otettas iäres, ga niken eibo ota, neniä vai vedelläh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Jo kahen vuuven mändyö 1959 opastui piälinnas maisteriksi da 1977 väitteli Jovenzuus filosoufin douhturiksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Jo kahten kuun peräs roihes valmis suuri programmu sih niškoi, uskaldi Hudilainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Jo kolmas kerran sanoin: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Jo kolmas vuozi peräkkäi linnan perustamizen päivänny Anukses piettih Sinule pajatammo ‒ nimine hengellizen muuzikan festivuali. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Jo kolmattu kerdua se meni gu pravoslavnoi Rastavan festivuali ”Viflieman tiähti”. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
– Jo kymmene vuottu olen yhteiskunnallizen ruavon ”leivis”, sendäh kävyin monih fourumoih, seminuaroih, kongressoih, festivualiloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Jo lamonnuh da murjottu. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Jo lapsusaijas Julija omisti kai oman aijan tälle školale: opastui, joudaval kävyi sportusektsieloih, oli aktivistannu da školan artistannu. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Jo 1980-luvul selgeni, ku nämmien puolien kohtal kyzymys oli sit, ku muijalpäi Suomes tulijoin karjalazien ajatuksii da hankehii ei tahtottu huomavoija. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jo mondu vuottu Jaana ruadau yhtes karjalankielizen Čičiliušku-nimizen tyttiteatranke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Jo mondu vuottu perakkäi kaksi kerdua vuvves Kanzallizen poliitiekan ministerstvu pidäy kilboi yhteiskunnalizien järjestölöin da uskondollizien liittoloin keskes. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Jo monien vuozien aigah Suomen Jovensuus toimii OK-opintokeskus, kudamas ruadau inehmine, on yhteisruavos meigäläzienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Jo nelli vuottu rodieu ukon kuoltuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Jo nelläs vuozi peräkkäi Täs synnyinrannan minun algu - festivualin hantuzis Anuksenlinnas piettih literatuurupido, kudual annettih Pädis tarattua livvikse -nimi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Jo niilöin vuoh lapset voijah tuttavua meijän muah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Jo näit on muga pitky päivy, ga yö menöy lyhembäkse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jo otboi annetah, a hambahat vie ei alevuta, vie kodvan taništah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Jo pihalpäi nägyi: meile tämän mostu ei ole. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Jo piäle 20 vuvven myö pyrgimmökseh karjalan kielen valdivollizeh stuatussah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
– Jo piäl 20 vuottu karjalazet lehtet piästäh ilmah vaiku kahtel murdehel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Jo piätteniččän illal järvel on sagenah kaikenalastu rezinmotorkuvenehty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Jordan luajitah jovel libo järvel, kus on syvä kohtu, ristitäh vetty da otetah kirikköh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jo sadoi vuozii meni sit aijas, monii heis minä en tiedänyh, da ni nähnyh en. http://omamua.ru/liv/articles/pereh/
Jo seiččemetty kerdua Karjalas piettih R’abininskije čtenija -konferensii. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Jo sinävuon kezäkuun 29. päiväl zavodas piäzi enzimäine traktor. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Jo tavan mugah Karjalan Kielen Seura uuttu vuottu vaste piästi ilmoih karjalankieline seinykalenduaru. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Jo tostu vuottu Anuksen Päiväine-lapsien päivykoin kazvattajat, metodistat, voimistelun da muuzikan opastajat lapsien päivyunen aigua kerrytäh yhteh, opastumah karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/
Jo tostu vuottu Karjalan Rahvahan Liitto auttau tämän pruazniekan pidämizes... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Jo tostu vuottu häi opastau lapsii kuvuamah Fotik-kluubas. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Jo tostu vuottu toimii Petroskois Minun runoilii-mediafestivuali gostii Priäžän kyläs. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Jo tänävuon rahvas ostettih put’ovkoi sanatourieh 80 miljounah rubl’ah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Jo täs olis tävvelline syy andiekse pakičukseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Joudaval aijal telmän ogrodas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Joukko nousi randuäbrähäl da meni časounah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Joukko taidoilijoi vietti kezii Suursuares jo 1900-luvun allus enne varzinastu lomamatkailun algamistu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Joukon nimie duumaičimmo yhtes muamanke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Joukon ohjuajannu on Raisa Ribakova. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Joukos on 24 lastu, tänävuon hyö jo lähtietäh školah, karjalan kieleh heidy harjaitetah jo kolme vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Joukos on tovellizii uardehiigi, kudamien on hyvä piästä nygöi ezile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Jovensuulazien jälgeh allettih dai Kuobion karjalazet luadie kalenduarua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Jovensuun rahvahanopistos syvyskuus algajen tuaste ruvettih ruadamah karjalan kielen kursit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/
Jovensuu on moizii Suomen linnoi, kus on äijy mahtuo opastuo karjalan kieleh, sidä opastetah Itä-Suomen yliopistos, Itä-Suomen školas, Rahvahanopistos pietäh karjalan kielen kursiloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Jovensuus autobussu azettuu kolme kerdua, avtovokzualal, keskučas da Prizmalluo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Jovensuus 13. da 14. kylmykuudu piettih kiändämizen seminuaru. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Jovensuus 29. da 30. pakkaskuudu piettih toine kiändäjien seminuaru, kuduas opastettih kiändämäh karjalakse kirjutuksii Wikipediah näh. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=2
Jovensuus ei ni hätkie mene niilöi autobussoi vuottajes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Jovensuus 27.-29. kezäkuudu piettih Pajopruazniekku, kudamah tuli pajattajua nelläs muaspäi: http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Jovensuuspäi järilleh lähtöy 17.00 Suomen aigua da on Petroskois 00.30 meijän aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Joven varrel oli muidugi kylii Räimälä da Verbuselgy. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Jovenzuun Suojärveläzet painatettih 1984 Feďan muissoksi 76-sivuńi kirjańi, mis nämät paginat ollah luvettavinna. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Jo viizi vuottu neidine ezittyy Piiterin muaskuteatras “Pežo-herran matkustajat tytit”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Jo 23 vuottu MAFUN yhtistäy eri suomelas-ugrilazii rahvahii Ven'an monil alovehil sego Suomes, Estounies da Vengriespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Jo 70 vuottu meni, ruvennet lugemah frontale lähtennyzien kirjazii, ga syväindy kolkuttau: voinu eroitti perehet, toi varavostu da vei miljonoi nuordu toizele ilmale. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Jo vuozien aloh Karjalan Kielen Seuru on yleiskarjalazen kirjutuskilvan avul rohkannuh kaikkii karjalazii kirjuttamah kerdomuksii da runoloi karjalan kielel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Jo 21 vuvven aloh teatran ruaduo arvostetah Jevroupas da Azies, se voittau kanzoinvälizis kilvois. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Jo vuvvennu 2004 jullattavakse sovittu lugemisto ei ole piässy ilmah, ku joukon edustajat ei olla suadu käzikirjutustu valmehekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jo yksin sana vedäy ajatukset sih, ku karjalazus on mennezyön dieluo – ei tämän päivän kul’tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jo äijy vuottu Nikolai Abramov ruadau Kodima -lehten toimittajannu, ga tänävuon tahtou jättiä “Kodiman” toimitusruado. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jo školan kynnyksel kerras rubei kuulumah livvin pagin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Juakko Rugojevan nimine valdivonstipendii annettih Marija Bobinale, karjalazele neičykkäzele Anuksespäi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jukolan koperatiivukauppu on myönnyh kurortuhoteli Break Sokos Hotel Bomban da sen yhtevykses ruadajan karjalaiskylän liikkumattomat omazuot Pohjas-Karjalan Koperatiivukaupale. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Julgavos sellitetäh eepossan roindukontekstua da histouriedu dai avatah sen yhtevyksii muuh kirjalližuoh da idejolougiihistourieh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Julgavot ližetäh, a kusbo ostua? http://omamua.ru/authors/avtory/martti_penttonen/
Julguammo meijän seuran jäsenen Leo Miralan Raja-Karjal-paginpalstale luajitun terävän kirjutuksen mainitus aihehes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Julguammo täs meijän seuran jäsenen Leo Miralan Raja-Karjal-paginpalstale luajitun terävän kirjutuksen mainitus aihehes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Julguandupivos kerrottih i kahtes lähiaigah jullattavas Juhani Ahon tevoksien kiännökses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Julia da Aleksi elettih ennen sodii ozakastu aigua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Julia kazvatti lapset yksinäh aiguizekse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Julia neidisel gosti oli mieldy myöte. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Jumalan sluužbat da pruazniekat Lapsi tundou, ku pravoslavnoit sluužbat ollah myös häneh niškoi. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Jumal luadi koiran da sanoi hänel: http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Jumal on andanuh meile vällyön jättiä tämän jällen teile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Jumal tiedäy, da olgah meill riähkis armolline. http://verkolehti.karjal.fi/
Jumal tuli taivahah ottamah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Junts pel Sí -puolovehen johtai Mas tarviččou CUP:n tuven suajakseh iččenäzytty kannattajile enimistön alovehparluamentah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Juohatammo,Kanzallizen muzein Perindölline talovus -projektan V nature! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Juohatammo, kodi, kudamas se rodieu, on riičitty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Juohatan, tädä ruaduo ruatah kanzoinvälizen ECHO-projektan hantuzis. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Juoksen sinne ainos. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Jurii Lumpijevan nimi on hyvin tuttu Anuksen čupul: händy tietäh nerokkahannu “fotomečästäjänny”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Jurii Lumpijev ozuttau omah jälgimäzekse luajittuh fotokuvahpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Jurii Mihailov loppi Vieljärven školan vuvvennu 1980. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Juuri Irma sai minun mielen palamah Karjalan etnizeh istourieh”. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Juuri Nižnii Novgorod -linnas luajittihgi nämmii traktoroi. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Juuri dekuadua vaste rubeimmo ajelemah karjalazii kylii myöte da kuhkuttamah rahvastu tiluamah “Omua Muadu”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Juuri nygöi häi valmistelou post doc -tutkimustu rahvahanliiriekan keriändy- da julgavokäytändölöih näh 1800-luvun Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Juuri nämis roihes luja omaperäine karjalane identitiettu meile jogahizele. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Juuri nämä yheksä opastujua ruvetah suamah ližiä stipendiedu muamankieldy opastumizes – kolme tuhattu rubl’ua, tämän ližäkse nennii opastujii huavatah työndiä praktiekale Itä-Suomen yliopistoh Jovensuuh... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
”Juuri-ristikanzat” sen sijah ollah jo vuozikymmenii paistu ”juuri-ideolougien” puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Juuri sendäh muzeis ottavuttih Muzei pereheh niškoi -projektah, kudamah varua suadih ENPI-programman hantuzis da kudamas paiči meigäläzii on Jovensuun muzei... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Juuri siegi pietäh “maidohistu” festivualii. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Juuri sih niškoi ongi painettu uuzi kniigu “Petroskoi: kävelemmö linnua myöte da sit ymbäri”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Juuri silloi Zinaida Timofejevna oli kiändämäs “Kalevalua” livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Juuri tämägi enziallus käski minuu da minun igädovariššoi kaččomah heijän enzimästy spektaklii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Jygiettävy oli ruveta rahvahanke pagizemah, brihale ozuttihes buito händy pahoi ellendetäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Jygiettävy tämä ruado oli minule, en ni tiedänyh, mittuine pidäs olla vepsänkieline runo, niidy ei ni olluh silloi, sanou Nikolai. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jyrgilän karjalaine. http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Jyrgiläs piettih kylän pruazniekku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/
Jyrkät laidujoukot ei yksikai olla muutettu omua liiniedy libo pakittu andiekse omii pahoi ruadoloi – pagizemattahgi heijän varaittajii pluanoi kudamat ozakse jiädih todevumattah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Jyväskyläs eläi kaksikymmenkuuzivuodehine yliopistolaine briha Aleksi Ruuskanen opastui livvinkarjalah ”Oman Muan” piätoimittajan Natalja Sinitskajan Muumi-kirjoin kiännöksien avul puolen kolmattu vuvven aigah. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Jãlgimãi ei jiã ni kelle ni midã. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Jäin ruavota. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Jäi vai kate, iče melliččy palazikse murjoi da lendi mereh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Jäi vie näppine ruaduo, pidäy uuzi late luadie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Jälgi aigua Suomeh Ven’alpäi muutti enämbi 50 tuhattu hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Jälgi aigua ainos vai enämbi täyzi-igästy ristikanzua tahtotah opastuo karjalan kieldy. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Jälgiaigua moudah tuli čomendua taloloin pihat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/
Jälgiaijal, 17-22.9.2013 Helsingin Sanomis käydih mieldykiinittäjiä dialogua kodoperäzis kielis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/
Jälgiaijal ainos vai puaksumbah mainitah lapsih näh, kudamat on roittuhes voinua. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Jälgikerral kevätkuun lopus Martti Penttonen ripusti uvven tevoksen kirjastoh, Arvid Genetzan kirjutuksen Kertomus Suojärven pitäjästä ja matkustuksistani siellä v. 1867 (76 sivuu). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Jälgi kerral suomen kieles on opittu luadie karjalazien muamankieli 1920- da 1930-luguloil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jälgimyöh lugusanat siirryttih tulijoile sugupolvile Hristianskoin palazienke. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Jälgimäine julgine vastavundu piettih 28. kezäkuudu Brysseläs da sih oli kučuttu rahoittajan, Euroopan Liiton virguniekkoi, europoliitikkoloi da posol’stvoin deleguattoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Jälgimäine kniigu on painettu vepsäkse, ga ei latinan kirjaimil, vai kirillitsal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Jälgimäine spektakli voinah nähte oli “Vdovii parohod” (“Leskien laivu”). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Jälgimästy kerdua sih nähte paistih, konzu ližättih sinne uuzi c-kirjain, kudai pidi lyydilazil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Jälgimäzekse kai rippuu yhtelläh meis ičes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Jälgimäzekse mainittu tiettäväine voitti. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Jälgimäzen suan vuvven aigah Suomes puaksuh on opittu piästiä ilmah karjalankielizii lehtii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Jälgimäzes Oma Mua-lehten noumeras saitto lugie pienen kylän ainavoluaduzeh školamuzieh näh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Jälgimäzes kahtes vuvves Kalagen škola voitti kolmes projektas, niilöin mugah se sai omih tiloih päivykoin, karjalan kielen opastajan päivykodih da uuttu laitehistuo školah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Jälgimäzet ozutelmat, kuduat hyö nähtih, oldih ”Sinizen taivahan pajot” da ”Ruma Elza”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Jälgimäzien opastujien joukko rodih suurimii, sit rodieu 15 hengie opastujua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Jälgimäzikse mainittuloi vois sanuo prostoimbahgi luaduh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Jälgimäzinny vuozinnu on julgizuoh tulluh monii muuloigi, mm. Göringan da Himmleran lähisugulazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Jälgivuozinnu Sivistysseuru pidäy äijy ruaduo Ven’an puolel da Karjalas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Jälgivuozinnu on roinnuhes sežo uuzii yhteizölöi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Jälles Pokrovua jo muadu ei pidäs ruadua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Jälles kaksi vuottu kestänytty välii, “Talvisovat” tuaste ruvetah harjoittelemah da kuulumah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Jällespäi Margarita Kemppainen saneli da ozutti, mittumih sobih šuorivuttih da mittumii čomenduksii piettih karjalazet naizet da miehet XII vuozisual. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Jällespäi “Oman Muan” ruadai Margarita Kemppainen saneli, kui karjalazet naizet da miehet piettih paikkoi eri aigoih da eri ruadoloi ruadajes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Jällespäi kačoimmo Čalnan tansujoukon lapsien ezityksen, se oli tozi hyvä, illalhäi nämä lapset ezityttih jo “S’amozerjenke” yhtes Kanzallizes teatras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Jällespäi naine käski kaikkii keriämäh tartukin muarjoi da juablokkoi, ku savun yögost’u Mezikämmen ei katkannus puuloin oksii magiedu eččijes... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Jällespäi niidy opittih arvata da sellittiä suomelaine tutkii J. Mikkola (vuvvennu 1901) da meigäläine N. Meščerskii (vuvvennu 1960). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Jällespäi “omamualazet” opastettih lapsii luadimah karjalazien lippuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Jällespäi rahvas täytettih kyzelylistat, kirjutettih, midä heile himoittas lugie lehtes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Jällespäi škola oli jo seiččeikluassahine. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
– Jälles sidä projektua ilmestyi äijy uuttu karjalankielisty pajuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Jälles undu huondeksel voithäi hommii jatkua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Jälles vastavustu hyö kerryttih Kanzallizien Kul’tuuroin Keskuksen pordahile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Jälles voinua školas oli jo kymmene kluassua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Jälles školua vuonnu 1956 Nikolai Petrovič lähti opastumah Petroskoin valdivonyliopistoh suomen kielen ozastol, kahten puolenke vuvven peräs suomen kieli kiellettih, kogo Karjalas opastumine da ruado suomen kielel loppiettih.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
- Jänöi, peitü minun tuakse. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Järilleh ajajesgi ezmäi otetag rahvastu avtovokzualal, sit keskučas, sit jongoi Prizmalluo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Järjestelyruavos pietäh huoldu Suomes: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Järjestäjät uskotah, gu festivuali tulou Anuksen piirin hyväkse perindökse da suau tazavallan stuatusan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Järjestölöin toimindah kuuluu munmugah koulutus mečästyskursiloil da ammunduradoil. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Järjestön aktivistat kävvah eri kylih da vastavutah sen aktivistoinke. http://omamua.ru/articles/krl/
Järjestön projektu jatkuu kolme vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Järves lähtöy Onigman jogi, kudai kandau omat viet Onda-jogeh. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Jätin tulevazuon čardakkah, lukkuh panduh sundugah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Jättie hyvä jälgi muale -kogomus nägi päivän valgien vuvvennu 1999. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Jо ülen ammui pimies mečäs eläü üksi naine brihačun kere. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
KARJALAN TAZAVALLAS nägyy, kui karjalasten da vepsälästen miäry vähenöy vuozi vuodeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
KArJALAN KIELEN SEUrAN TOImINDAH ANNETTIH TUGIE: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
KELLE VOIT ANDUA IÄNEN? http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
KEN AVVUTTAU? http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
KEN SUAU ANDUA IÄNEN? http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
KIELIPEZÄ: fantastiekku vai realižus Karjalan Tazavallas? http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_antonova/
KKS jälgivuozinnu on luadinuh äijän. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
KKS kehoitus muamankielen vaihtamizes karjalan kielekse on ielleh voimas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
KKS nevvottelou täsgi dielos piättäjien kel, a karjalazien muitengi olis hyvä oijota viärinellendyksii da paista meijän kul’tuuran hyväksekäytös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
KKS:n ohjelman todevuttajannu on vähembistö iče, libo karjalankieline kollektiivu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
KKS:n pluanoin mugah ruvetah terväh andamah sezo ammatillistu opastustu yhteisruavos ammattiškolien, -opistoloin da -korgeiškolien da ruadovoimuhallindon kere. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
KKS on jo pari vuottu pidänyh sovittua puolovehjohtajoin da ministroin ker karjalan kielen i kul’tuuran elvytysohjelmas, kudai on tarkoitus algua jo vuvven 2016 allus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
KKS on jullannuh jo yhten ezittehen täs tiemas da muudu materjualua on tulos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
KKS on luvannuh jullata suvikarjalankielizii kniigoi, a kirjuttajoi on vähän. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
KKS paginanvedäjä arhijepiskoppa Levoi da sekretari Pertti Lampi ellennetäh ďielo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
KKS ruadau omien siändölöin da liinielöin mugah kaikkien kielimuodoloin puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
KKS todevuttau viizivuodehizen projektan yhteisruavos muuloin karjalazien järjestölöinke halličuksen annetun abudengan turvin. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
KRL 25-vuottu – yhtes vai eriže? http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
KU opimmo ellendiä omua idenditiettua, näimmö kui äijy yhtehisty meil on nuaburikanzoinke, a sežo vaiku meile luonnonomazii piirdehii, kudamii on hyvä kunnivoittua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
“Kadai pahah kohtah ei kazva”, rubei häi sanelemah kadajah nähte. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Kahteh kerdah yrrästelimmökseh pagoh, yksikai okupatsieh puutuimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Kahten jälgimäzen vuvven aigah MAFUN:an piätavoittehinnu oli yhteiskunnallizen diplomuatien kehittämine, sego suomelas-ugrilazien rahvahien oigevuksien puolistamine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Kahten projektan hantuzis opastui piäl 200 nuordu kui Karjalan eri piirilöis, mugai Ven'an suomelas-ugrilazil alovehil, Suomes da Vengriespäi, sanelou koordinuatoru Karjalaspäi Aleksei Tsikarev. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Kahten suuren muan – Ven’an da Ruočin – välis pieni Karjal ainos oli verizenny kohtannu, kus vastakkai tuldih käzin toine toizeh, poltettih da tapettih, juattih mualoi, opittih muanittua toizeh uskoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Kahteskymmeneviijes vuvves “Joguine” naizile rodih tovellizekse perehekse, yhtes hyö pietäh pruazniekkoi, paistah keskenäh omal kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Kahtes pertis yhtistetys alakerroksen suures oleskelendupaikas on kamin, da seinil on hänen omii da muudamii opastujien da taidoiliiystävien tevoksii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kai “Karjalan koivun” pajattajat mustetah hyväl sanal Zoja Autio, naine pitkän aigua oli horan ohjuajannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kai Suomes tulluot horat, Joensuun Laulu i Wasa Bygdekör, da pienembät muuzikkuryhmät ezitettih muuzikkua sezo Vitelen vahnoinkois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kai arhiivat da kirjat on jo livattu läbi, što ollus uskomattomua, ku vie löydys nengoine perindömeloudii, kudamas emmo tiedänyh nimidä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kai avajazien piän, konzu televiizoras tiijustettih niilöis, soitettih da kyzyttih kirjuttua heidy kursiloile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Kai azielois peril olijat tietäh, ku Ven’a jo vuoziluguh on olluh tiijoitussovas omii päivänlaskumualazii susiedoi vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kai festivualin programmat kačoi arvostelijoin joukko, kuduadu johti Aleksandra Perm’akova, akadeemizen ven’alazen rahvahallizen P’atnitskoin nimizen horan johtai. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Kai fil’mat paiči yhty – Laitakaupungin valot (2006) – ollah tämänvuodizet, niidy vaste ei ammui ozutettih Suomen suuril ekruanoil. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=2
- Kaigo Ven’an subjektat ollah taza-arvozet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kai gost’at juattih eri joukkoloih. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Kaijas etnokul’tuuras ei paista ni midä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kai julgavot roitah karjalan kielen da kul’tuuran elvytystoimindah niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kai kandueläjät ei sežogi olla nikonzu hyväksytty vierastu kul’tuurua, kudamas on nähty ven’alazii piirdehii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kaikel kunnivol, meänkieli, kudai on minungi ezipolviloin kieli toizes sugusuunnas, on yhtelläh suomen kielen murreh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaiken ijãn Nata tahtoi ajua lãmmãh muah. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Kaiken tagan ollah siionistat da juudalazet, kudamat tahtotah muailman halliččijoikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaiken talovuon, žiivatat, kodiruavot se naine kandoi omil olgupiälöil, vie joga keziä azui kuuzin tonnin heiniä Kotkatjärven souhozah, oli parahien ruadajien joukos ihan eläkkehessäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Kaikes huolimattah se olis hyvä algu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kaikes rahvaskanzas stuači sanoi Anuksen livgiläzih näh nerokas prouzan kirjuttai Nikolai Petrovič Zaitsev ‒ tozi karjalazien elaijan iäni. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Kaikile karjalan radion kanzalliskielizien programmoin kuundelijoile tuttavat sanat ollah nygöi Internetasgi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Kaikile kielen tiedäjile myö lahjoitimmo rynnäsmerkin ”Minä pagizen karjalakse”... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Kaikil heil on mittuizettahto juuret Tornionlaaksoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kaikil heil opastundan jälles tulou lähtie ruadamah omih kylih, ruadokohtu heil jo on, juuri sitpäi heidy oli työttygi opastumah. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Kaikil heil pidi luajittua dokumentat Piiteris, ku Petroskoil silloi vie ei olluh Suomen konsul’stvua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Kaikilla, ken tahtou elävyttyä karjalan kieltä, oli hyvä mahollisuuš šuaha kielikylpyö kešäkurššiloilla. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Kaikil pidäy olla oigevus kazvatukseh omal kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Kaikin ellendetäh, ku linnas eläjil lapsil on enämbi mahtuo da eriluadustu kerhuo da ližäopastuksen školua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Kaikin hyö ollah FINKA-projektas ruadajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/
Kaikin hyö omas muas ollah oman kanzan aktivistat da todevutetah kieli- da kul’tuuruprojektoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Kaikin kehitetäh folk-muuzikkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Kaikin, ket silloi lähtiettih opastumah jälles školua Petroskoih, Piiterih da Moskovah, hyvin piästih tutkindolois läbi. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Kaikin, ket tietäh Plečovien perehty, ebäilemättäh sanotah, ku ei sudre palkinduo annettu juuri heile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kaikin kuunnellah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kaikin mendih kirjoilepandavakse, jogahine omah rodulinnah. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Kaikin myö olemmo lizäkse mintah muan kanzalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Kaikin paistih keskenäh omil kielil da hyvin ellendettih toine tostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kaikin sie oldih hyvät da nerokkahat akt’ourat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
- Kaikin tiijämmö, ku elämmö vaigieloi aigoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
- Kaikin vai minule uskaldetah tuvva 1ahjua, а vie niken ei ole tuon-nuh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kaikin yhteh iäneh sanotah: hyväs dielos pidäy auttua, semmite samua venehty tervuamas ollah kaikin, karjalan kielen da karjalazen kul’tuuran kehittäminehäi on kaikkien heijän piäruado... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Kaikis aigahine vuvven 1932, konzu Darja Karpova ezityi Murros-spektaklis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Kaikis hiilavin da kibjevin teemu Aleksandr Volkoval on muamankieli – valdivoloil pengottu da nygöi kanduristittyzil hyllätty. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Kaikis jygevin on paista Ida Jermolajeval, kudai enzimäzenny rubei sanelemah omas muamas, Zinaida Petrovna Boitsovas, kudai otti händy tyttärekse tytön vahnembienkuoltuu voinan aigah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Kaikis kummallisin on se, ku erähät karjalazaktivistat da karjalazyhtistykset ollah lapsellizinnu erehtytty yhteisruadoh nämien karjalan kielen da kul’tuuran perivihaniekoin ker. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Kaikis loittozet oldih Videlen Ihalmo-pajojoukon naizet, kuduat hol’aitettih kuulužii ven’alazii pajoloi karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Kaikis pahindu syrjimine oli tiettäväine koloniilois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaikis ponnistuksis huolimattah Kuusela on enämbän kui huolevunnuh hänen oman muamankielen tulevazuos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kaikis suomi-ugrilazis kirjutettulois mustomerkilöis, midä on löüdünüh täh aigah suate, karjalankielizet kirjutukset ollah toizekse vahnimat kogo suomi-ugrilazes kieliperehes. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kaikis suurin joukko tuli Vieljärvespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Kaikis suurin kilvas oli Parahat suomen-, karjalan- da vepsänkielizet opastusmaterjualat-nominatsii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Kaikis suurin on Juablokkupuuloin kollektsii on savun suurimii. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
(Kaikis vahnimat ollah ungarinkielizet 1100-vuozisuan aigah kirjutetut tekstat). http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kaikiz igävin aigaine, Konzu kossua ricittih. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Kaikkeh pättävät ravvan leikkuajat laittehet muututtih vaikuttajembih erillizih automuattizih da puoliautomuattizih laittehih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Kaikkeh sih heidy opastau Svetlana Tarasova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Kaikkiedah Anukses on nelli uuliččua, kudamile on annettu anukselazien nimet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Kaikkiedah Spuasan pogostal Rukajärvel da lähimäzis kylis on 44 pihua, rahvastu niilöis 70 hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Kaikkiedahhäi Darja Karpoval puutui ozuttua enämbi sadua roulii spektaklilois... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Kaikkiedah karjalan kieldy opastujua Priäžän školas on 51 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Kaikkiedah karjalan kieldy opastuu 2 470 lastu 22 školas, niilöih kuulutah kaikin, ket opastutah urokoil dai fakul’tatiivoil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Kaikkiedah kilbah suadih 32 ruaduo 26 kilbuniekas Petroskois, Kostamukses, Kalevalan, Puudogan, Onieganrannikon, Anuksen da Suojärven piirilöispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Kaikkiedah kursit kerättih yhteh läs nelliäkymmendy lapsien kazvattajua kui Petroskois, mugai Karjalan monis piirilöis, Piiterin, Vologdan da Tverin alovehil, sego Piiterispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kaikkiedah muailmas on kielii nenga 7000. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kaikkiedah niilöi on nenga 800. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kaikkiedah programmah pyrgiihes 36 kyliä... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Kaikkiedah rodieu pietty seiččie luvenduo, kudamil, ezimerkikse, Arhijepiskoppu Leo sanelou karjalan kielen nygytilas da kielen elävyttämizes Suomes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Kaikkiedah tämän vuvven kilbah työttih 82 ruaduo da arvostelujoukko pani merkile, ku kilbuniekoin nerot tänävuon mennyöh verratunnu on äijiä enämbäl kazvettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Kaikkiedah školas karjalan kieleh opastuu piäl 200 lastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Kaikkien heijänke viriey uuzi yhteisruado dai kudamidä vahnois ruadolois panemmo uuzile raiživoloile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Kaikkien karjalazien kirjukieli on suomi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaikkien nämmien vuozien aigah hora ihaškoittau meidy omal heleväl pajatandal da karjalan kielen čomevuol. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kaikkie sidä, midä niilöis on, suau kaččuo, ottua kädeh da käyttiä tarbehen mugah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Kaikkii dieloloi sellittämäh tulou ajua D’ärvenojah, ku Orzega kuuluu sen kylähaldivoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kaikkii, ken tahtottas opastuo karjalan kieleh, kerättih yhteh Anuksen karjalažet -yhtistyksen rahvas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Kai kodiruavot Plečovat luajitah yhtes, toine tostu avvutetah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kai kommentariet tarkistetah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
Kai kursilazet oldih sidä mieldy ku kursiloin piendiä pidäy jatkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kai luvendot ollah ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Kai lähti sanakirjas, kudai Jack Rueter da Timo Rantakaulio luajittih intenettah. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
– Kai, midä oli sit teatras, oli minule kummu. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Kai, mih näh kirjuttau Nikolai Zaitsev, on otettu elaijas – omas, omien lähizien, hierulazien, tuttavien, omih kerdomuksih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Kai muuzikku: http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
- Kai nelli souhozua ruatah. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Kai net häi on ličannuh yhteh pieneh kerdomukseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Kai net ollah kovua luaduu, pahakse mieldy en ole nähnyh hänen luajittuloi kuvii, ga sengi smietin suammo nähtä tuliel aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Kai net on tahtottu jättiä histourien hämärih ilman andiekse pakičustu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kai nygöi suau kaččuo internetas da tiijustua, ga vikse ei kehtattu. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Kai nämih sivuloih niškoi tuotetut syväindöt ollah autoranoigevuszakonoin alazii da niilöin oigevuot kuulutah, ku toizin ei mainitanne, sivuloin ilmahpiästäjäle. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Kai nämmis pidolois suavut dengat mennäh koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Kai nämmä mainitut kielet ollah lähäsugukielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kai nämmä pidäs olla hyvin laitettu, ku ruado menis hyvin. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Kai nämmä vähemmistökielet kuulutah suomelas-ugrilazeh kielikundah, kudai on rahvahanvälizesti tunnetus vähemmistökielien tutkimukses tuodu ezih aiga vajuallizesti. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Kai nämä rahvas, 37 hengie, käydih Suomeh Suguvastavundu-festivualih täl kezäkuul. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Kai nämät dielot kannatettih monikielizyön tunnustamistu i avvutettih ellendämäh monikielizyös suadavan hyövyn da ilon. http://verkolehti.karjal.fi/
Kai nämä yhtehizet ruavot, kudamii luvettelin, enne kaikkie ollah hänen avul järjestetyt da pietyt. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Kai oigevuot pietäh ičel. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/meaenkielelae-fit
Kai on algavunnuh! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Kai opastujat väitetäh, ku kielen opastundu ylen äijäl miellyttäy heidy. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Kai opastundan briha heitti, pidi kalat suattua da kaupat pidiä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Kai opastutah estounien kieldü. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Kai pajuo suvaiččijat gost’at voijah sežo pajattua ičegi, gu ohjelmas on yhteispajuo i daže tansii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kai pruazniekku oli karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Kai rahkahtih Lemboi, moine hane1 olis ziali an- dua jauhokivie: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kai rahvas, kudamat ei malteta karjalan kieldy sanotah, ku hyö ellendetäh, midä myö pajatammo, hos ei malteta ni yhty sanastu karjalakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kai rahvas roittahes vällinny da taza-arvozinnu omas arvos da oigevuksis. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Kai ruavot iče ruadau, nikonzu joute ei istu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Kai sanat Santtu Karhu paici Miero vuotti (rahv.) http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Kai silmäl pidi, sanotah ohjuajas L’ubov’ Koškina da L’udmila Peigolainen, mollembat naizet pajatetah horas jo kolmekymmen vuottu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kai suadu, kai hyvin ‒ voibi kuunnella kiitoksii, ylbeillä, huagavuo. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Kai suavut dengat annammo Karjalan kielen koin nostamizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Kai tarkah kirjuttua da äski sit mennä eččimäh ielleh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kai tekstat ollah kirjutettu karjalakse da suomekse i sanastuogi kirjas on. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kai tevokset sanellah kui Jaanan mugai hänen tuttavienke tapahtunnuzis histourielois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kai tuldih, kai tuldih, Kai laucoil istuihes. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Kai tämä karjalankielizih toimindoih niškoi, kuduat jo allettih pal'l'azien paukkehes. http://omamua.ru/articles/kkk/
Kai tämän vuvven opastujat, a heidy oli enämbi kuuttukymmendy hengie, suadih Kanzallizien kul’tuuroin keskukses da Karjalan Rahvahan Liitospäi opastustovestukset da rynnäsmerkit, kudamih on kirjutettu: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
“Kaivo, sanoimmo, – luajikkua”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kai väit hyö pandih sih, ku lapset suajas hyvä opastus. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Kajaanin seminaariz opastajaksi opastujes 1960-luvun allus kirjutin dai karjalaksi Suo-säätiöl pakitšendakirjuteksen omal kielel: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaksi enzimästy kerdua, 2. da 3. elokuudu, oldih muga sanotut tehnizet matkat, kudamien aigua kačottih, kui kai rubieu menemäh matkan aigua dai rajal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Kaksi hengie heis rubieu opastumah vepsän kieldy, viizi karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Kaksi kerdua iänen annandas on miärätty rangaistus kriminualuzakonas. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Kaksi-kolme päiviä pastoi sie päččizes, ei ni omas pertispäi liikkunuh muijal, muga ruavos kiini oli. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Kaksikymmenseiččei vuottu tagaperin hyö ruvettih kerävymäh Uvven Vilgan erähän koin luondalah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Kaksi libo moni puolovehtu voijah luadie valliččenduliitto. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kaksi nedälii tagaperin saimmo Helsingin Sanomis lugie, ku viimeine navajo-koodukielen maltajis, Chester Nez , oli kuolluh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaksi niilöis – “Kajo” da “Paja” – tuldih Jovensuuspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/
Kaksi nuordu neicykkästy, Yht’livanaa itkietäh. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Kaksi suomelaztu lingvistua ollah ajattelemattah ezitetty, ku voijah paista kolmes libo daže nelläs karjalan kieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaksi vuottu tagaperin Karjalan Kielen Seura kiändyi minun puoleh da kehitti iče sen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Kaksi vuottu tagaperin zakonanprojektua vastah nostih kai Ven’an kalastajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Kalagen školan seinis nevvostolazet kačottih, kui menöy ruado Kalagen školan vepsän kielen opastamizen alal, da šeikuttih myös toizien Onieganrannikon piirin školien ruaduo muamankielen alal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Kalahistu stolal nygöi vähembi on, ahvendu vai, särgii da kiiškoidu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Kalan vuoh elimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Kalastajan mieles pidäy kogonah kieldiä puaksut verkot, ga andua luba rahvahal pidiä harvoi, kus silmy on 80 millimetrii vähimikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Kalastamah maksosgo? http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
"Kala süveä, inehmine hüveä". http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
"Kala süveä, inehmine hüveä", sanotah. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Kalatgi vie uinutah.. http://www.telemail.fi/salmi/Kezahuondes_Sliappysuares.htm
Kalenduaran aihieloinnu oldih alguh sananparret, ruavot, syömizet, pajot da pravoslaunoi vieru. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Kalenduaras opittih luadie tunnetukse karjalan kieldy suurele rahvahale da sentäh kalenduaran pohjakse otettih ylehine kalenduaru, kudaman suomalazet eniten tunnetah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Kalenduarois ozutettih dai vahnoi kuvii, kudamii löydyi vie muzielois. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
"Kalevala"-eepostu verdaillah muailmas Gomeran "Iliadah". http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kalevalan histouriellis-kriitielline editsii tarkoittau kommentiiruittuu julgavuo, kudai pohjuau eepossan lähtehainehiston levieh tutkimukseh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kalevalan koguomizen jälgeh karjalazet kanzanrunot on otettu ms. suomelaskanzallizen kul’tuurutyön käyttöh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Kalevalan perustannu olijat runot ollah suomelazii kanzanrunoloi da muga sanottu karjalaine da ižoralasten kanzanrunous on suomelastu runouttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kalevalan päiväkse Karjalan kul’tuuruministerstvu da Kanzallizien kul’tuuroin keskus ilmoitettih Runonpajattajien kilbu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Kalevalan starinat , kalevalazet runot da karjalaine mifolougie lumottih natsistujohtajua, da häi tahtoi käyttiä huijuttomasti hyväkse karjalazien perindehty uvven germuaniellizen Suur-Germuanien arjalazen muailmannägemyksen luadimizes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
”Kalevalas” Ilmoilline tagou sammon, ku tahtou suaja mučoikse Pohjolan emändän Louhen tyttären, kudual ”kulmien piäl kumotti kuuhut, rinnas päiväine risotti, Otavaine olgupiälöil, seiččei tiähtie sellän tagan”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
”Kalevalashäi” hänen mielen mugah on kirjutettu niilöis aijois, konzu karjalazet elettih suvembas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
“Kalevalas” on oma ritmu, kuduadu pidi noudua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Kallehembat ollah meijän mielet piäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Kallonen jatkoi, ku häi ice sežo luadiu omii itkuloi da omua itkukieldy, opastuu sidä kui kielih opastutah, itköy iänel. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kallonen saneligi, ku iänel itkijöin yhtistyksen tavoittehennu on alendua kynnysty itkie iäne. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kallonen saneli iänettehikse tallendettulois muahpaniezis, kudualois kuului, kui iänekäs tapahtumu oli, kui iänel itkii johtatti rahvahan tilandehes läbi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kallonen saneli, ku häi omas puoles pidäy luvendoloi da kursoi, "aku vaiku paistanneh, se jiäy vaiku paginan tazole". http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kallonen saneli sih näh, ku tänäpäi rahvas ečitäh kontaktua omih tundehih da iččeh, televideniiprogrammat "itketetäh" kaččojii, kukoistetah kai terapiimuvvot da ičenhoidomenetelmät, sit iänel itkendy vastuau täh tarbeheh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kallozen mieles se kaijendau iänel itkemizen kuvua, ku paistah "valitusrunohuos", se ei ole vaiku sidä. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kalmumägyričät on peitetty jägäläl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kalua saimmo äijin, kyläle ilmai javoimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Kampuanien tärgevimät tavoittehet ollah kymrin kielen pagiziiluvun nostamine miljounah, muaspäimuuton azettamine da kymrin kielen käyttämine kaikil eloksen alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kanat sinäpiän jiädih tahnuoloih, gu kotku ei tabuas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Kandiduatannu voi i olla hengilö, kudai ei ole nimin puolovehen kandiduattu. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Kandiduattulistoin kombinatsii luajitah 27.9.2012. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kandua Olimpiiskoidu tuldu, pidiä Kyykkä-kižan kilbua yhtes Karjalan Rahvahan Liitonke da kävvä opastusseminuaroih päivykodiloin da kielipezien kazvattajih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Kandurahvahien “ideolougii” on oppie ičel piättiä omas tulies aijas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Kangaspuutgi jo vuotetah uuttu kodii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kannatan tätäi liiniedy muuloilgi karjalazile yhtistykzile. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kannatukset perustutah kriitiekkah, kudaman azientundiikomitiettu ludi Ruočin valdivon annetun raportan da komitietan iče paikal olles kerättylöin tiedoloin pohjal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kannatustu sih suadih Suomen Kone-fondaspäi, kudai jälgiaigua rubei kannattamah projektoi, kudamis monikieližyön da taijon kehitykset oldas rinnakkai, yhty kehitettäs toizen vuoh da kauti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Kannatustu suadih Suomi-Venäjä-Seuraspäigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kanuadalaine Lloid Morin on opastunnuh liygii Petroskois. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Kanzalline kirjasto pani rattahile uvven Lugekkua pihoi kui kirjoi -projektan, kuduah voijah yhtyö kaikin, kel on kiinnostustu Petroskoin linnan histourieh. http://omamua.ru/articles/istourii/
Kanzalline muzei kaksi vuottu peräkkäi pidäy fotokuvien da videoloin kilbua ”V nature”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Kanzallissotsialistine liikeh otti nämä ebätiijollizet idejat omassah ohjelmah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kanzallisteatrun Lavakluubal ozutetah piätenčän 22.1.2016 aigua 15.00 Faina . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kanzallisvaldivoloin vahnan käytändön mugah siitgi otetah kai hyödy izändymuan kul’tuuran da eloikeinoeloksen puoles eigo pietä ni minny vähembistön ozua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kanzallizeh muzeih on avattu elostuspertit perehile suuren Muzei pereheh niškoi -projektan aigua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/
“Kanzallizen kalastuksen eričykset”, “Kanzallizen mečästyksen eričykset”,“Kodižiivatat”, “Perindöllizet syömizet”, “Muanruavot”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Kanzallizen poliitiekan da Opastusministerstvat, Petroskoin valdivonyliopisto da Turizmukeskus. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Kanzallizen poliitiekan ministerstvan pietyn kanzalliskielizien lehtimiehien, TV:n da raadivon toimittajien kilvan tulokset ollah tietois. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Kanzallizen poliitiekan ministerstvan tyves toimijal Kanzallizien yhteiskundujärjestölöin konsul’tatiivizen nevvoston istundol kačottih Karjalan Tazavallan kanzallispoliitiekan strateegien projektua. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Kanzallizes kirjastos 5. tuhukuudu piettih istundo, kuduas Karjalan tazavallan kul’tuuran ministran Aleksei Lesozen johtol kačottih da arvostettih Literatuuran vuvven tuloksii da midä vuvvennu 2015 oli luajittu hyviä sih nähte meijän tazavallas. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Kanzallizes muzeis tazavallan päiviä vaste avattih kaksi uuttu zualua da elostusperti lapsile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Kanzallizes teatras häi ruadoi ijän kaiken. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Kanzallizien kul’tuuroin keskukses algavuttih karjalan kielen kursit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Kanzallizien kul’tuuroin keskukses avavui Jurii Lumpijevan da Anatolii Čebotar’ovan fotokuvien ozuttelu “Luadogan hengitys”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Kanzallizien kul’tuuroin keskukses karjalan kielen kursiloin salbajazet oldih mennyt nedälil, 14. oraskuudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Kanzallizien kul’tuuroin keskus on onnuako jälgimäzii laitoksii kus ei ole nigo sidä, nigo tädä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Kanzallizil vähembistölöil on kiistatoi oigevus harjoittua omua kul’tuurua da kieldy, eigo heidy sua pakoittua kieldämäh eigo hävittämäh iče iččie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Kanzoinvälizenny kandurahvahien päivänny, 9.elokuudu Petroskois Junost’-stadional piettih Kyykkä-kižan kilvat, kudamih yhtyttih Karjalan tazavallan valdivoelimien da yhteiskunnallizien järjestölöin edustajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Kanzoinvälizet normat da sobimukset, hos net ei suorah vaikutetagi meijän elaigah, ollah sendäh tärgiet, ku valdivot ei ruohtita julginazesti nosta niidy vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
"Kanzu ilmai kieldy on kanzu ilmai syväindy." http://verkolehti.karjal.fi/
Karhul kois on kai, midä pidäy soittajes. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Kari Koslonen luadi kodiranduaihiezii da Martti Penttonen yhtes helsinkiläzen Pertti Lammen kel muun mugah karjalankielizen kirjallizuvven ezittelyaihezii kalenderiloi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Karielan kielen tiedomieš Aleksandra Punžinalla täydyi 80 vuotta. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/
Karjalah häi muutti, konzu hänel oli kolme puolenke vuottu, voinan jallois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Karjalah lopun lopukse tuli kezä da vezi rubei muanittamah rahvastu vie enämbäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Karjalaine L'udmila Markianova ei musta ainos ni omua nimie. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalaine Sanni Tikka tuli seurah, rubei ruadamah sekretarin ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Karjalaine Tatjana Dubrovskaja kazvattajes lapsii käyttäy hyväkse karjalan kieldy da perindölöi. http://omamua.ru/articles/opastus/
Karjalaine kalenduaru on kirikkövuozi, kudamas pyhät da arret rytmitetäh ristikanzan elostu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Karjalaine karjalastu taki ainos ellendäy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Karjalaine kielentutkii Aleksandr Barantsev 6. pakkaskuudu vuvvennu 1972 kirjutti Petroskoispäi Eestih Tartun yliopistoh eestin kielen dotsentale Aino Valmetile lyhyön suomenkielizen kirjazen: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Karjalaine kirjuttai Aleksandr Volkov pidäy omassah 85-vuozipäivän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/
Karjalaine luonnollizus nägyi rahvahas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Karjalaine mies Andrei Stafejev ijän kaiken sluuži armies, penziele lähti podpolkovniekan čiinus. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Karjalaine mifolougii, kudai on meijän kul’tuuran lujannu perustannu, on yhtelläh olluh aiga erilaistu nuaburimualoih verraten. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Karjalaine muuzikku kiinnosti kaikkii, sendäh rahvas mielihyväl ostettih “Anna Tullan” CD-diskoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Karjalaine rahvas :,: http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Karjalaine suarnu -festivualih yhtyi lähes 120 lastu Karjalan eri piirilöispäi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Karjalaine voibi olla da pyzyö karjalazennu vaigu omal mual eläjes da omal kielel paistes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Karjalaizet jouvuttih olemah liikekannal vuozikymmenen aijan gu tuaze pidi lähtie evakkoh da jättiä lopullisesti omat muat da mannut. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Karjalaksehäi vahnin kirjutus on XII-XIII vuozisuan aigaine tuohikirjutus, kudamas luvet luvun tuleniškus da on kaikkiedah nelli rivii tekstua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Karjalakse kirjuttajis paras kirjutus oli Natalja Sinitskoil, kudai kirjutti kuulužas fotokorrespondentas Viktor Troševas. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Karjalakse luajittih Galina Lettijevan Tule pakinoilla -paginsanakniigu da lyydiläzen kirjuttajan Miikul Pahomovan “Ukon bembel” -kerdomus. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Karjalakse pahakse mieldy sidä ei ole olemas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Karjalakse paistih kaikin: pruazniekan vedäjät, iče artistat dai rahvas, kudamat sinä piän tuldih kyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Karjalakse pajatandu on lähembi minun syväindy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Karjalakse taratimmo keskenäh, pajatimmo illoil, kalua keittelimmö joga päiviä, paikkoi piäh sideilimmö. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Karjalakse voibi myös vediä päivykirjua, pajattua, lugie libo sanella runoloi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Karjalalgi oli mis sanella. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
– Karjalalhäi on toine lippu – ruskei, sinine da vihandu värit sil on, kummeksittih lapset Uhtoun lipun nähtyy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Karjalan Kanzalline teatru valmisti uvven Koti-spektaklin vienankarjalakse. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Karjalan Kanzalliskielizen TV:n toimittai. http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Karjalan Kanzallizen teatran ozuttelijua Vieno Kettustu näimmö Luadoga-fil’man epizouduroulis. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Karjalan Kielen Kodi Kinnermäs on ezimerki kaikile hieruloile da vähembistölöile sit, ku tämänluaduzen keskuksen voi luadie kogonah ilmai valdivon abuu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan Kielen Kodi Kinnermäs on vie kesken olii, da äijän pidäy vie kezän aigah ruadua, ku Kodi olis läs valmis ei myöhembä kui syvyskuus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan Kielen Kodi jo “nouzou” Vieljärvele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Karjalan Kielen Kodi -yhtistyksen paginanvedäjän, Olga Gokkoevan mugah se, ku kieldy moneh tabah käytetäh voi nostua sen stuatussua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan Kielen Kodi -yhtistys da Karjalan omatahtožuon keskus kehoitettih kerätä kolme-nelli ruadojoukkuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Karjalan Kielen Koin hyväkse pietyt hyvyönluadijat aktsielöin järjestäjinny da luadijoinnu ollah Karjalan kul’tuuruministerstvu, Kanzallizien kul’tuuroin keskus, Priäžän kul’tuuruozasto da etnokeskus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Karjalan Kielen Kois ruatah plotniekat da päččiniekat, a jo rubei kuulumah karjalan kieligi. http://omamua.ru/articles/kkk/
Karjalan Kielen Kois tahtotah kehittiä rahvahienväline keskus, kudai yhtistäy Karjalas, Tverin alovehel da Suomes eläjii karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan Kielen Seural on pluanoi sežo ihan uuzien karjalazien yhteizöjen perustamisekse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Karjalan Kielen Seuran Jovensuun opastumiskeskukses KARJALAN KIELEN TOIMISTO tariččou tekstan- da paginankiändöpalveluloi (karjal - suomi - Karjal) huogehil hinnoil. http://verkolehti.karjal.fi/kiandopalvelu
Karjalan Kielen Seuran da Karjalan Sivistysseuran edustajat saneltih, gu jatketah endizelleh ruaduo karjalan kielen elävyttämizekse da hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Karjalan Kielen Seuran elättikalenduarat ollah hyvin suositut. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalan Kielen Seuran jullatus kirjas on sežo hänen omassah mustelmat da Ateneuman eläkkehel olijan intendentti Heikki Malmen Kuuselan kirjutus Kuuselan kuvataidoilijan ruavos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Karjalan Kielen Seuran sivuloil jäsenalue -kohtas on uuzi linku: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalan Kielen Seuran spetsazientundii Aaro Mensonen on mennyzien vuozien varrel jullannuh jo parikymmendy opastundumonistehtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen Seuran verkosivuloil on uarreh karjalankielizile da meijän kieleh innostunnuole rahvahale: ainavoluaduine digitualine kirjasto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalan Kielen Seura on jo kymmene vuottu olluh yhtehizes ruavos läs vai karjalazien organizatsieloin da yksityzien kul’tuurualan ruadajoin ke. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalan Kielen Seura pidi vuozikerähmön 5. sulakuudu Kuopios. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/
Karjalan Kielen Seura piästi ilmah “Kalevalan” eeposan iänikniigan. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Karjalan Kielen Seura piästi ilmah ”Tiedoiniekan hatun” iänikirjan. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Karjalan Kielen Seura piästi ilmah nelländen Tove Janssonan kiännöksen muumilois “Muumipeigoi da händytiähti”. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/
Karjalan Kielen Seuraspäi tuaste uuzi kniigu: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen Seuru julgai meččy-aihezen kerdomus- da runokerävyksen KONDIEN KER MARJAS – karjalazet kirjutetah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen Seuru lujendua da kehittäy koulutustoimindua vuozikerähmös hyväksyttylöin suunduviivoin mugah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Karjalan Kielen Seuru on julgituonnuh vuozituhannen vaihtehes lähtijen karjalastu kalenduarua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Karjalan Kielen Seuru on jullannuh jo mondu iänikirjua, kudamua voi ostua seuran laukas . http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet
Karjalan Kielen Seuru on jullannuh tänäpäi KARJAL ŽURNUALAN näytehnoumeran. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Karjalan Kielen Seuru on luadinuh opastusministrale monii aloittehii opastundukniigoloin pahimien vijoin da vajanazuksien kohendamisekse, a toimeh ei vie ole tartuttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Karjalan Kielen Seuru on olluh Karjalan Rahvahan Liiton kel monenluaduses yhtehisruavos kielen da kul'ttuuran aloil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan Kielen Seuru on pidännyh yhtes Karjalan Tasavallan Opastusministerstvan kel seminuariloi vuorollah Suomes da Venan Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan Kielen Seuru on piästänyh ilmah Maria Kähärin luajitut kižakartit. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen Seuru on piästänyh ilmah Saara Tuovizen karjalankielizen anekdottukirjan yhteisruavos Lieksan Suojärveläisten ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen Seuru piästi tänäpäi ilmah nelli uuttu kirjua da yhten lapsien cd-diskan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Kielen seuru on piästänyh ilmah vägi lyhyös aijas 33 kirjua da kymmene iänikirjua. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Karjalan Liiton kursiloi: http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Karjalan Liitto rubei pidämäh kielikursiloi vuoron peräh Suomes da Venan Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan MČS mustoittau, ku ei sua kezoittua kiellettylöis da tundemattomis kohtis, ei sua mennä kezoittamah kerras syödyy libo väzyttyy, ei sua liijakse telmie vies da kezoittua humalas, jyryn aigah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Karjalan Opastundan kehityksen keskukses kahteskymmenes kerdu piettih Karjalan tazavallan karjalan, suomen da vepsän kielen kilbu niilöih lapsih niškoi, kuduat opastutah nämii kielii školis. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Karjalan Opastundan kehityksen keskukses piettih vuoronmugaine rahvahallizien kieline opastajien konferensii. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Karjalan Rahvahan Liiton piälikkö Natalja Vorobei vastavuksen allus lyhyösti saneli liiton ruavos, mainičči suurimii projektoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Karjalan Rahvahan Liiton puoles kielipezän kazvattajat suadih kiitändykirjazen nuoren polven karjalan kielen opastamizes da harjattamizes. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/hyvt_lahjat_vuozipivkse/
Karjalan Rahvahan Liitto Karjalan Kanzallizen poliitiekan ministerstvan kannatuksel Priäžän kyläs rubieu pidämäh Karjalaine suarnu -teatrukilbua. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Karjalan Rahvahan Liitto da Oma Mua -lehti sygyzyl pietäh karjalan kielen kursoi kyläläzile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/
Karjalan Rahvahan Liitto kuččuu karjalazii vuozipäivykerähmöh. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Karjalan Rahvahan Liitto pidäy Minä pagizen karjalakse -aktsiedu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/
Karjalan Rahvahan Liitto pidäy tärgienny yhtehisty ruaduo tazavallan piirilöis eläjien karjalazienke. http://omamua.ru/articles/krl/
Karjalan Sivissysseuran matkah Gošťa lähti 1950-luvun allus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Karjalan Sivistysseuran Heimopäivät tavan mugah pietäh joga vuottu eri Suomen linnois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Karjalan Sivistysseuran Karjalaisten Sanomat -lehtes käytettih kui vienan mugai livvin murdehii vuvven 1917 kevätkuus keviässäh 1918. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalan Sivistysseuran da Suomi-Venäjä-Seuran ozastoloinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Karjalan Sivistysseuran rahvas šeikuijah tuliedu yhteisruado Karjalan Sanomienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Karjalan Tasavallan yliopistoloin opastajat ollah pietty kursiloi da opastettu kansalaisopistolois Suomes vienan da livvin murdehil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan Tasavallaspäi Olga Ogneva luadi karjalan rahvahan kalenduarua koskevua tutkimustu, kudamas hyvin tuli ezile endine luondoh perustui vuvven kierdo ristikanzan jogapäiväzes elokses. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Karjalan Tazavallan b’udžietaspäi sih programmah oli annettu kaheksa miljounua rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Karjalan Tazavallan piämies Aleksandr Hudilainen da Ven’an Poštu -laitoksen piälikkö Dmitrii Strašnov šeikuittih tuliekse poštan ruaduo da kehittämisty Karjalas. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Karjalan Tazavallas. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Karjalan alendamizes kannatuksii annettaes ei välttämättäh ole rodiekseh vahinguo evunkačondale kui vois duumaija. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan avtonoumizen tazavallan muuttamine liittotazavaldakse livuttau tämän kahten rahvahan talovuon da kul’tuuran kehittämisty da niilöin vellesyhtevytty”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Karjalan da Moskovan virguniekoin piätösty ruvetah vastustaman suvvon kauti. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Karjalan da Suomen puolel Žanna Tikkastu nygöi tietäh karjalazien perindöllizen Kyykkä-kižan kehittäjänny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Karjalan da kogo Suomen arhijepiskoppu Leo lugou silloi omissah runoloi suomekse da karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalan da saamen kielien vähäine malto on tarkoituksellizen kieli-, kazvatus.- da kul’tuurupoliitiekan tulos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Karjalan da ven'an ližäkse häi pagizi hyviä suomie. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalan da vepsän kieldy Petroskoin valdivonyliopistos rubieu opastumah seiččie hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/
Karjalan da vepsän kielen laitos da suomen kielen laitos yhtistettih yhteh laitokseh. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Karjalan da vepsän kielen opastajat tarvitah yhtehisty kaunehkirjaimien kirjaimikkuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Karjalan da vepsän kirjukielel rodih uuzi kehitysaigu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/
Karjalane käzitys muailmas oli da on viegi rauhantahtoine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Karjalan eri piirilöispäi tulluot rahvas tuaste paheksittih kandurahvahien elaigua, kuduat ei piästä kalastamah omis järvilöis, ei voija kuadua meččiä omil kodikonduloil, heijän ilmahigäizii parembii mualoi ižändöijäh tulolazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Karjalan filarmounies 18. kylmykuudu ezitytäh tazavallan rahvahallizien kul'tuuroin keskuksen kollektiivat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Karjalan gimnu pajatettih kahtel kielel: ven’akse da karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Karjalan halličukses hyväksyttih Karjalan Tazavallan 100-vuozipäivän embliemu. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Karjalan hyväksekäyttö matkailus tuntiedah kaikin, a harvu suomelaine tiedäy, kui suomelazet yritykset, järjestöt da fondat ollah suadu da vie suahah Karjala-hankkehien avul ylen suurii summii veronmaksajoin varoi omah käyttöh muakunnallizis, EU-hankkehis da eri ministroin lähialovehhankkehis (tämä abu jatkui vuodeh 2011 suate). http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kandurahvas – karjalazet, vepsäläzet, ven’alazet – ijän kaiken elettih omal väil: kalastettih, mečästettih, ruattih muadu, piettih žiivattua, kerättih muarjua da gribua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Karjalan kanzalline teatru valmisti uvven Ol’ga-ozutelman. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/
Karjalan kanzalliskielizen TV:n toimittai. http://omamua.ru/authors/avtory/olga_kuzmina/
Karjalan kanzallizen politiekan ministerstvan da Anuksen kanzallizen rajonan piämiehien tervehtyssanat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan kieldy da kul’tuurua ruvetah tänävuon opastamah ammattiopistolois da korgielois školis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Karjalan kieldy da kul’tuurua voibi suvaija silloi tällöi mennyzyöh liittyjäl kaijal alovehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kieldy ielleh pietäh, pruazniekkupaginois huolimattah, kehittymättömänny da tarbehettomannu kielenny, kudamal ei ole nimidä tulevazuttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kieldy – kaksi: yksi livgiläine, toine vienankarjalaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Karjalan kieldy maltamattomile Kolmozele da Vanamole karjalazien naizien paginua kiändäy Heikki Koukkunen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Karjalan kieldy opastettavis školis ruadonedäligi vältämättäh sen periä pidäy olla kuuzipäiväine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Karjalan kieldy opastujien lapsien joukko vuozi vuottu kazvau, sanou Ol’eg Stepanov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Karjalan kieldy pidäy kehittiä tulieh aigah suundavujannu tävven palvelun kielenny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
“Karjalan kielel”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Karjalan kielel eripainoksinnu on piästettü ilmah kai Uvven Sanan piäozat. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalan kielele, sen livvin murdehele, on luajittu oigiehkirjutustu kačottavu programmu tiedokonehen niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/
Karjalan kielel nikonzu ei olluh nimittumua kodii, nygöi on nouzemas ylen čoma kodi kui meijän kieligi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Karjalan kielel on piässyh ilmah lehtii aijembahgi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Karjalan kielen da kul'tuuran vuozi loppietah hyvyönluajinduaktsiel Karjalan kielen koin nostamizen kannattamizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/
Karjalan kielen da kul’tuuran elvytysohjelmu da jo käynnis olija karjalazien kodialovehprojektu ruatah ihan samah tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kielen da kul’tuuran elvytysohjelmu voidas unohtua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kielen elbymine piäzi vauhtih viime vuozituhannen lopuškal etengi yheksänkymmenluvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan kielen kielioppi -opastuskniigan luadii K. Korol’ov ruadoi täs školas vuozinnu 1906 – 1910, runoilii Urho Ruhanen 1940-vuoziluvun lopul da 1950 vuoziluvun allus oli tämän školan johtajannu. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Karjalan kielen kodi da Karjalan kul’tuurupierindö-fondu suadih kučun Moskovah Yhteiskunnallizeh paluatah. http://omamua.ru/articles/kkk/
Karjalan kielen kodih roih suuri päčči, kuduas voi pastua piiruat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Karjalan kielen koin karkassu on valmis da levogi on jo katettu. http://omamua.ru/articles/kkk/
Karjalan kielen koin tunnusmerkin luadi nuori dizaineru Jekaterina Voronova, sen pohjakse tuli lapsen piirustus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Karjalan kielen kois kielien roulit kiännetäh toizin päin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Karjalan kielen kois pidäy olla äijy mostu ruaduo, kudamah ei pidäs olla opastajua: kniigoin luvendu, kirjasto, internettu, hursiloin kuvondu, ombelemine, voimistelu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Karjalan kielen kois roih oma pieni voimisteluzualu – sinne suau tulla voimistelemah hos mih aigah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Karjalan kielen kursiloi on järjestetty Ruočis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Karjalan kielen kursis on kaikkiedah kymmene urokkua, da niilöis on sežo ven’ankielizii sellityksii karjalan kieldy maltamattomih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalan kielen, literatuuran da istourien instituutan internet-sivuloile on pandu Karjalazet rahvahan suarnat: http://omamua.ru/articles/uudistu/
Karjalan kielen (livvi) ja kul’tuuran kursat pietäh Pohjas-Karjalas Nurmekses 29.6.-4.7.2014 Hyvärilän Matkailu- da nuorisokeskukses. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
– Karjalan kielen neruo sain omas perehes, silloi kai hieru pagizi karjalakse.. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Karjalan kielen opastui Päivännouzu-Suomen yliopistos blogguau karjalakse hänen perehen argielokses. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Karjalan kielen opastus oli käynnistynnyh jo aijemba Karjalan Tasavallas da Tveris, a Suomen puolel allettih opastustu käynnistiä harrastuluodehisesti vaste viime vozisuan lopuškal kansalaisopistolois da kursiloil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan kielen opastus yliopistotazol lähti käyndih Suomen puolel Jovensuun yliopistos yhtehizen ruavon tuloksennu Pekka Zaikovin toimijes enzimäzenny karjalan kielen- da kul'ttuuran professorannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan kielen rikkahus da kaunehus andau vallan kuvailla eloksen kaikkii puolii parahimah tabah. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalan kielen sanois on vokalisobu : http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Karjalan kielen seuran pluanois on suaja karjalankielizet uudizet Pohjas-Karjalan alovehele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Karjalan kielen seuru on jullannuh jo mondu iänikirjua, kudamua voi ostua seuran laukas . http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Karjalan kielen statussan parandumine on lujan ruavon tulos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kielen stuatussu lujoitettih vuvvennu 2009 kylmykuul. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Karjalan kielen tutkijat oldih eri mieldy yhtehizes kieles. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Karjalan kielen urokan aigua: veškelčy Lev Vorobjov, anukselaine Jelena Kudel’nikova (hur.) http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Karjalan kielen virrallizen stuatusan kyzymys tuas lekkeheldyi. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Karjalan kielen ystävät -yhtymäh kuulujat piettih illačču Ruočin piälinnas Tukholmas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/
Karjalan kielen ťiedäjis i taidajies ei pie unohtua Kosti, Gošťa Pamiluo . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
– Karjalan kieles kirjutin, omas elaijas. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Karjalan kieles on roinnuh miul kaikis rakkahin harrassus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kieles tässäh sidä ei olluh olemas. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Karjalan kieli dai kogo kul’tuuru kačottih yksin mennyzyöh kuulujikse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Karjalan kieli da karjalankieline vähembisto suadih jo vuvvennu 2006 ulgoazieloinministerstvan myödyeistämizel kerale ielpäi mainittuloin sobimusten todevuttamistu käsittelijöih Suomen raportoih da valvonduprotsessoih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kieli da karjalažus Jovensuus ollah sanozin nägyvis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Karjalan kieli da karjalažus eletäh eläy Jessoilan kyläs. http://omamua.ru/articles/sport/
Karjalan kieli da kul'ttuuru oldih projektois hyvin nägyvil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalan kieli enzi kerdua kuului Petroskoin suurimas Vintažnii tseh -kauppukohtas, kudamas karjalazet aktivistat, Nuori Karjala da Kanzallizien kul’tuuroin keskus opastettih rahvastu pidämäh kauppua karjalakse da myödih karjalastu šipainiekkua Karjalan Kielen Koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Karjalan kieli, kui i joga elävü kieli, on kehittüi sistiemu. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalan kieli kuuluu uralilazeh kielipereheh, kudaman kogomukses on kaksi kielijoukkuo - suomi-ugrilazet kielet da samojedilazet kielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
10.45–11.45 10.45–11.45 Karjalankieline huondesmuuzikkuezitys: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalankieline liturgiigi tulou terväh valmehekse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalankieline muuzikku on interesuinnuh sie eläjii ristikanzoi, da kinotevollizuon johtai dai tuottai Geoff Browne on nygöi suannuh luvan käyttiä Pölläsen karjalankielizii pajoloi kinolois, kudamis sanellah luonnos da elättilöis. http://verkolehti.karjal.fi/
Karjalan kieli on igivahnu kieli. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalan kieli on inehmizele oma. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Karjalan kieli on suannuh pitkän borčan jälgeh virallizen stuatusan da valdivovaldu kohtavuu ylen myödämielizesti kielen da kul’tuuran elvyttämizeh da on valmis andamah huomattavii varoi elvyttämisohjelman todevuttamizekse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Karjalan kieli on tiedäjen tahtojen jätetty iäre ezim. rahvahienvälizekse luajindan todevuttamispluanas da monis muulois dokumentois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan kieli on toine, sidä ruvetah opastumah vaiku toizel vuozikursal, sendäh itämerensuomelazien kielien laitoksen johtajan Tatjana Paškovan sanoin mugah mielevy piätös oli yhtistiä enzimäine kursu da nämä opastujat. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Karjalan kieli on tozi azies suomen kielen murreh, kudamas on keinotegozesti luajittu oma kieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
"Karjalan kielioppih" , Periodika 2002. http://opastajat.net/opastus/grammar/index.html
- Karjalan kieli rodih valdovonkielekse Karjalan tazavallas. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Karjalankielisty žurnualua suadih yhtelläh vuottua aiven täh vuodeh sah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Karjalankielizen paikannimistön säilymizes Vienan Karjalas sanelou Petroskoin yliopiston dosentu Olga Karlova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Karjalankielizet da karjalazet ollah sulettu muih suomelazih da hävitäh viimezien evakkoloin keral. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalankielizet taijot eistetäh tehokkahasti edehpäi kielen käyttämisty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Karjalankielizet tarvitšemmo nygöi kielen puoľistajie da ennen kaikkie ruadajie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalankielizet tetratit taritah sit kaikile himokkahile mahtollizuon lugie i tämän lizäkse lugijat suajah uuttu sanuagi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalankielizet tuohikirjutukset, kudamii on löüttü arheologat Suures Novgorodas, kuulutah 1200-1300 vuozisavoin aigoih. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalankielizien ei sit nikui maksa ottuakseh murdehien voinah, ku täs tilandehes kaikkien aziet jiähäh hoidamattah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalankielizien identitietan kulmukivet ollah karjalan kieli, karjalaine kul’tuuru (vällläh ellendäjen) da pravoslaunoi viero. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalan kielizii starinoi - kirjuttannuh da kerdonuh Eila Ahpola -diskas on Eila Ahpolan kirjutettuu starinua hänen ičen luvettunnu. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Karjalankielizile uuzi tilandeh andau myös mahtollizuon kohendua omua stuatussua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalan kirjukielen päivän hantuzis pietyn sanelun karjalan kielel kirjutettih kui Ven’an mugai Suomen karjalazet. http://omamua.ru/issues/2014/?p=3
“Karjalan koivu” on pajatannuh kymmenii, onnuako sadoigi pajoloi, käynnyh kaikkih Anuksen rannan kylih, ajelluh ristin-rästin Karjalan, olluh tazavallan ulgopuolel dai ulgumualgi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Karjalan kul’tuuran da taidoloin kolledžu keriäy etnotaijon kursan. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Karjalan kul’tuuruministru Jelena Bogdanova saneli, midä on da rodieu ruattu Karjalas vuvvennu 2014, kudai Ven’al ilmoitettih Kul’tuuran vuvvekse. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Karjalan linnoin da rajonoin brendu -nominatsies voitti anukselazen Jelena Novikovan hanhi-kelloine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Karjalan ližäkse paistih ruočikse, ven’akse dai toizil kielilgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Karjalan mail ... http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Karjalan mečänkuadajat ozutetah hyvii tuloksii Ven'an dai muailman kilvois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Karjalan mua on sydämes, minä olen hänen poigu. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Karjalan murrehkiistois on i kyzymys kirjukieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan neroniekoin gil’dija työndi festivualih ozutettavakse meijän tazavallan muasteriloin käziluajilmuksii. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Karjalan piälimäine linnu Petroskoi sai oman nimen kuningas Pedris. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Karjalan piämeieh tyves toimii karjalazien, vepsäläzien da suomelazien nevvosto pidi omassah jälgimäzen istundon tänä vuon. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Karjalan puolel net ollah Karjalan Rahvahan Liitto, Nuori Karjala, yliopisto, Periodika-julguamo, Opastus-, Kul’tuuru- , da Kanzallizen poliitiekan ministerstvu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Karjalan puolelpäi Heimopäivih oldih kučuttu Karjalan Rahvahan Liiton piälikkö Jelena Migunova, Kielen, histourien da literatuuran instituutan spetsialistu Valentina Mironova da Santra Remšujevan bunukku, Oma Mua -lehten toimittai Maikki Spitsina... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Karjalan puoles on hyvä pidiä mieles vahnu sanondu: yksi kieli – yksi mieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalan puuhine arhitektuuru sežo kiinnittäy meijän mieldy, sanou Jorma Puustinen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Karjalan rahvahan mieles školan kuritukset oldih ylen srougoit: seizotettih čupus polvil, kielettih murginoimas, vičoil perrettih d.m.i. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Karjalan rahvahan suarnu (Жернов. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Karjalan rahvas ollah rahmannoit da ystävällizet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Karjalan tazavaldu, Petroskoi, Leninan lagevo, 1. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Karjalan tazavaldua sie edustettih Kezräjäine-joukko, Soltarven hora da Karjala-ansambl’u. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Karjalan tazavallan halličus da Ven’an federualizen kanzallisazieloin agentsvu uale kirjutettih sobimus, kudaman mugah vuvvennu 2015 annatah dengua vähäluguzien rahvahien ekonoumiekku- da sotsio-alan kehittämizekse. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Karjalan tazavallan 94-merkipäiväkse Kondupohjan eläjile da gostile oli valmistettu läs kolmiekymmendy piduo linnan eri puolis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/
Karjalan tazavallan neroniekkoin ozuttelu oli sanottu festivualin parahakse da sai kilvan Gran-pri. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/kaikin_yhtes_my_olemmo_vena/
Karjalan tazavallan piämiehen sanoin mugah Itämerensuomelazien kielien da kul’tuuroin tiedokundu oli salvattu Petroskoin valdivonyliopistos sen periä, ku ei olluh himoniekkua sie opastuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Karjalan tazavallan päiviä tänävuon piettih Priäžän kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Karjalan tazavallashäi voi olla äijy mahtuo Suomen yrityksile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Karjalan tazavallas on äijy horua, kudualois tärgevimänny Munne mainičči Oma pajo -horan. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalan triftongat ollah: http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Karjalan yhtehizen kirjukielen kyzymys ainos oli paginal. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Karjala otettih dai Valtimon opassandasuunnitelmih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalas, Suomes da Ruočis händy hyvin tundietah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalas, Udmurties da Komispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Karjalas ainos on olluh hyvä hiihtämizen da hiihtoammundan škola. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Karjalas enzimästy vuottu opastettih karjalakse, sit ven’akse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Karjalas hyvänny tavannu on pruaznuija sidä päiviä kykkä-kižan kilvoil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/
Karjalas monet tutah händy lehtimiehenny da virguniekannu. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Karjalas oli kaksi luaduu školua: yksikluassahine da kaksikluassahine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Karjalas on nouzemas jällečel kyzymys karjalan kielen stuatusan suandah kohtah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Karjalas on äijy kohtua, kuduat ollah kiini kuningahien Romanovien nimes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Karjalaspäi IFUSCO-konferensiele lähtöy Petroskoin valdivonyliopiston Itämeren suomelazien kielien laitoksen viijenden kursan opastui Sergei Minvalejev. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/xxx_ifusco_konferensii_pieth_germuanies/
Karjalasten kul’tuuru omas puoles on läs tävvelleh suomelaine, luguhottamata ”vahingollizii” ven’alazii ozii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalasten voimat pidäy keskittiä yhteisruadoh da jättiä mennyzyön kaunistelu niilöile, kuduat tahtotah čomendella histouriedu da eliä suarnumuailmas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
– Karjalas todevutettih kaksi suurdu projektua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Karjalastu eläy leviel alovehel, meidy on eri luaduu: vienalazet, liygiläzet da lyydiläzet. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Karjalastu kul’tuurua on käytetty da käytetäh hyväkse äijiä enämbän. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalas tuli väliaigane saldattuhallindoaluveh, kudaman rinnal opittih vähin erin suaha sivilihallinduo sengi täh gu evakos oliet karjalaizet palattih järilleh kodipaikoilleh da allettih korjualemah ommiidah kodiloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Karjalas täytty vägie jatkuu ruado Etnokul’tuurizien keskuksien ruavon kehitändäs. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Karjalas 1800-1900 vuozisavoil oli vie jasliloi, kudamih toiči annettih lapsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
- Karjalazel ilmai kaikkii konkursoi pidäs suaha muadu da vie parembua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
K arjalazel järjestöalovehel on monenmostu toimijua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Karjalazen folklouran säilyttäjäle Paraskovja Ivanovale azetettih mustolaudu Vieljärven kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Karjalazen kul’tuuran rikkahin oza da suurin lahju muailmankirjallizuolle, kalevalazet kanzanrunot, ollah tiettäväine igivahnua suomelastu perindehty i.m.i. Tutkijat ollah jo ammui tovestettu nämä nägemykset tyhjikse, a net vai eletäh ielleh da vaigevutetah äijäl meijän kielen da kul’tuuran elvytysruaduo mollembis mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
“Karjalazen literatuuran kehitändäs.” http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Karjalazen natalja Antonovan dokluadu VII Karjalazien Kerähmöl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Karjalazennu olles Volkov on hyvä kalastai, harjaitti sih ruadoh omii bunukkoigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Karjalazes nägökulmas voi kerras sanuo, ku karjalan kielen tilandeh on ylen loitton sit, mittuine sen peruskirjan mugah pidäs olla. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Karjalazet aktivistat, Ol’ga Ogneva, Alina Čuburova da Jelena Filippova lavalpäi kehitettih rahvastu pidämäh kauppua karjalakse dai iče ozutettih kui se pidäy luadie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Karjalazet da saamelazet, kudamih nähte sežo on paginua ”Kalevalas” ainos eistyttih pohjazehpäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Karjalazet ei olla vaiku suomelazii kudamamil ollah juuret Karjalas, olemmo enne kaikkie karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Karjalazetgi ijän kaiken tahtottih eliä vakkinazien käskyttäh. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Karjalazet ijän kaiken ollah paistu omah karjalan kieleh. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Karjalazet juuret puaksuh tunnustetah kyläelokseh liittyjis taidolois, kui kalastukses, käziruadolois da luondoarvolois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalazet kerrytäh Jovensuun OK-opastuskeskukseh kerran-toizen kuus pagizemah muamankielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Karjalazet käydih Piiterin alovehel eläjien vepsäläzien Enarnemaa-pruazniekkah. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
”Karjalazet lövvösekskursiit”da ”Uuzi yhtevys”-projektiloih otettih ozua Suomen puolel Jovensuun, Nurmeksen, Lieksan da Kiteen linnat daVenan puolel Petroskoin, Sordavalan, Anuksen da Segezan linnat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Karjalazet ollah ainovo poikkevus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalazet ollah oman kul’tuuran da kielen puoles tävvelleh suomelazii, kudamil on vaiku karjalazet juuret. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazet ollah varmah valmehet andamah andiekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazet ollah yksi Suomen heimolois, da sen jäsenii eläy sežo Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazet rahvahanrunohuon suvaiččijat tuas suadih suuri lahju. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Karjalazet runonpajattajat ei sanottu hänele sen enämbiä Sammos, vaigu se on kummanluaduine tiedovoittu vehkeh, kudai luadiu kaikkii kylläzikse da ozakkahikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Karjalazet sanotah omua muadu - Karjala; omua kieldũ - karjalan kieli; iččie sanotah - karjalaine, monikos - karjalazet. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Karjalazet tãnãpãi eletãh eri kohtis. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Karjalazet yhteizöt ollah säilytetty karjalan kieli da kul’tuuru nämih päivih suate. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Karjalazien VI kerähmön vallittuloin nevvoston ruadotuloksis da tulielois pluanois kuultuu, Deleguatoin da kerähmöh yhtynyzien kehoituksii huomivoh ottahuu, Kerähmö tovestau Karjalan tazavallan Karjalazien VI kerähmön vallittuloin nevvoston ruavon vältäväizekse. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Karjalazien joukos tänävuon on viizi hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Karjalazien järjestölöin aktiivizet ruadajat myös kuviteltih ku pruazniekkoin da pajopruazniekkoin hommailemine on parastu elvytysty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
K arjalazien kannal tärgevindy on yhtelläh se, ku kogo AKS:n histourii da sen jäsenien ajettu valloituspoliitiekku dai pluanat Päivännouzu-Karjalah näh, ozutetah kiistämättäh sen, ku karjalan kieli da kul’tuuru oldas hävitetty Suomes da Karjalas vägi terväh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Karjalazien kauppumatkat suundavuttih pitkin jogisistiemoi sežo sillozeh Ukrainah libo Kiovan Rusjin valdukundah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazien kirjaimikkuo puaksuh otetah paginale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Karjalazien kirjukieli on suomi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazien kodirandualoveh -projektan edustai Reijo Jeskanen saneli, gu Pohjas-Karjalan kehittämine karjalazien hyväkse on ylen tärgei karjalazien identitietale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Karjalazien kodiseudualovehele Pohjas-Karjalah on aigomus perustua ”läänintaidoilijan” ruadopaikku. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Karjalazien kohtal mustetah myös uvvessah kačkerinnu muanluovutksii, hos luovuttajile maksettih kohtalaine korvavus luovutetus muas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalazien luguhäi vuozi vuodeh vai vähenöy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Karjalazien mahtollizuot ollah identitiettoin monimuodozuos da taibuzuos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalazien perehien lapset ei tunnusteta karjalan kieldy omassah identitietan perustannu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalazien perãjuuret upotah sũvãle muinažuoh. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Karjalazien puolespäi paginua piettih Natalja Antonova daTatjana Klejerova. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Karjalazien suuruole rahvahale se on ihan realistine da - pidäy sanuo, se on vältämätöigi kielen elävänny pidämizekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Karjalazien vallittuloin nevvosto enzi kerdua kerävyi Priäžäs pietyn kerähmön jälles. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Karjalazien vallittuloin nevvoston ohjaksih tuli uuzi, ga karjalazile hyvin tuttu ristikanzu – Tatjana Klejerova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Karjalazii da ižorolazii ei tiettäväine tarvičis mainita ni yhty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjalazii eli tuolloi äijiä enämbän päivänlaskupuolen suunnas da pohjazembas ku myöhäzembäh aigah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazii ollah net, kudamat tundietah iččiedäh karjalazikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Karjalazii ristikanzoin nimii opittih panna ezile ylehizien nimien bokkah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Karjalazii ruadoi sežo Kiovas suate. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazii tietäh rahmannoloinnu libo gos’tuystävällizinny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Karjalazil aktivistoil oli oma ruado čöndžöibazaril. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Karjalazil ei tozi azies ole omassah histouriedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalazile oman identitietan miärittelemine ozutahes toiči ylen ongelmallizekse enimyöllen ”juuret-ideolougien” vuokse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Karjalazus ei ripu roindupaikas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Karjalaštu rahvastu. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Karjal ei ole monile tovelline vaihtoehto. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjal ei rubie suamah putillizii valdivon tunnustettuloi kielioigevuksii, kuni karjalazet ei lövvetä sobuu kirjukieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Karjal on hyvä pajokieli, sen intonatsii panou pajattamah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Karjal on meijän oma kodi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Karjal on meijän oma kodialoveh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjal on moine kohtu, kudai ainos vedäy omah puoleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Karjal pidäy suaha jogapäiväzeh käyttöh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Karjal-ruadajoin joukos on nämmil neosuomettunnuoil da ihan alguperäzilgi suomettunnuoil poliitiekoil da organizatsieloil luja stuatussu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Karjal talois (Käpylänkuja 1, Helsingi) järjestetäh livvinkielen algu- da jatkokursat, gu kursilastu on tarbehekse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karjalua ruvettih pidämäh vaiku suomen kielen murdehennu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Karjalua sanottih sežo läs tyhjäkse alovehekse kudamua käydih valduamas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Karjalua täs suures festivualis edustettih Kezräjäine-folklourujoukko, vepsäläine hora, Karjala-ansambli da rahvahallizil soittimil soittajat Natalja Šamrai da Aleksandr Dobrinin. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Karjal Žurnualan enzimäine noumeru rodih mieldy myö Suomen karjalazien keskes da tilavuksiigi on tulluh kylläl, hos enimät tahtottas lugie lehtie verkos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Karjal Žurnualan verkolehtes on nygöi avattu OMAJULGAVOLOI -nimel sivut, kunne voit työndiä tekstuilmoituksen omas julgavos. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Karjal Žurnualas tulou ilmi enne kaikkiedah karjalazien nägökohtu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
"Karkoitetanneh muamo, en tiijä midä ruan." http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Karoliina Kantelizen ozutetun 30-vuodehizen naizen itkun kuulemine jagoi mielii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kartočkua oli painettu 300 palua, nillöin myöndäs kai kerätyt dengat – lähes 5 000 rubl’ua jo mendih Karjalan kielen koin ”kukkaroh”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Karu sanou hänel: http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Kaste hobjaine, zor'ku kullattu, Suuri sammalsuo, muur'oi mageihut; Ongo järvyžis sinul kyllytty, Anusrandaine, randu lageihut. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kastilialazet ollah suadu yhtevyksii kataluanah da paistah nygöi sežo kataluanakse joga päiviä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
- Ka, suurusta annoin joga päivä, taki mihtahto se vastua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Katalonialazet ollah paistu printsipan mugah kataluanakse katalonialazikse arveltuloin ristikanzoinke. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Katalonien alovehparluamentas voijah puuttuo uudeh valličukseh, gu alovehparluamentu ei luaji halličustu viimezekse enzi nedälinlopul. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Katalonien separatistat tuldih sobupiästökseh hallindon luadimizes jälgimäzel hetkel kuni miäryaigu meni umbeh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kataluanakse pagizijat ollah oldu kaksikielizet Katalonias da Kastilias jo ylen hätken, a kieli on yhtelläh luadinuh selgien rajan katalonialazien i kastilialazien välih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kattehekse toinegi kiäritelläh helläh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Kattšokkua libo kyzykkiä Karjalan Liitos - da tulgua kursal! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Kattšokkua vai "Oman Muan" noumeros 44 Martti Penttosen kirjutus: http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=61&view=print
Katšo Opastajat.net da sie vie Lidija Olesovan pajoloi! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
(Katšo karttua) ELDIA -projekta selvitti, midä karjalua Suomes paissah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kat’a lähti opastumah Karjalan kul’tuuruopistoh. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Kaunehet da jylhöt landshaftat, pehmei čuururandu da päivypasto houkuteldih heidy sinne. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kaunehet lämmät kezän päiväzet juostozil nel’l’utah ruadajes da huogavujes, et ehti kačahtuakseh – ga jo elokuu taivahan rajas tundumah zavodiu: valau kebjielöih kezäpilvih muzavua värie, työnäldäy tuuliviehkurii puuloin ladvoih da vezien aldoloih, keldavuttau erähät nuorien koivuloin lehtet, a toičigi viippuau viluu vihmupizardu räkkevynnyöle muale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Kauppua karjalakse! http://omamua.ru/articles/kkk/
Kauppu da yhtehine ruado ollah oldu karjalazilleh ominaine ruadoaloveh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Kauppumiehet myydih monenlastu tavarua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kazenin on varmu: kuni ollou Säveldäjien taloi Sortavalas, sini ei loppieta nerokkahien säveldäjien muuzikkukonsertat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Kazimir Konstantinovič muamanke puutui vangiluagerih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Kazvatit saneltih vahnušile runoloi karjalakse da hol’aitettih karjalankielizii pajozii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Kazvoin Suomes Rautalampi-kohtas, sinne voinan jälles tuli karjalankielisty rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Kačahtai Välttämättömien Wikipedija-kirjutukšien luvettelo . https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/krl/Pi%C3%A4lehyt
Kačoi häi äijii kirjoi da sanakirjoi, materjualua keräi juuri niilöis dai rahvahisgi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kačokkua, midä merkiččou Karjalan tazavallan Karjalazien VIII kerähmön tunnusmerki da midä on Kerähmön programmas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
(Kačo kohtat 1 da 2 valličendupäivän iänenannos.) http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Kačo, ku kanvertu on putilleh salvattu. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Kačon, ga St'opan oijendi kãin, buite ku millo ozuttau midãtahto. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kačon, pertis on tavallizet stolat, mittumat ollah joga perehes kois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Kačon, stuulazet on korgiet, joga lapsel jalgazien ual laudaine, voibi nostua libo heittiä alahembi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Kačon yöh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
“Kačot da nagrat sidä elaigua, ičessäh runot tullahgi”, sellittäy häi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Kačot, ga tulien sygyzyn, vuvven peräs, kodi jo rubieu ruadamah, sidä toivottasgi Karjalan Kielen Koin rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Kačottih, ku muakunnan oma rahvas maltau hoidua aziet parembah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
“Kačo vai!”... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Kačo video da opastu luadimah nämmii karjalazii pastoksii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kaččojien suurekse ilokse oli Oma pajo -horan ezitys. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Kaččojile jiäy moine nägemys , ku ohjelmis opitah tiedomiehien voimal andamah uusnationalistoin arvos pietty kuva endizes da samal nygözes Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaččojile kerrottih vai, ku kogo Päivännouzumua da enne kaikkie Karjal oldih paganristikanzoin alovehtu! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kaččokkua , meijän Vienuo ozutetah! http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Kaččomattah sih, ku häi oli ylen tundiettu da kunnivoittu, häi nikonzu sendäh ei suurendelluhes, eigo hyväkse mennyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Kaččomattah sih, ku lastu perehes on äijy, vahnembat suvaijah heidy kaikkii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kaččomattah sih, ku tämä on kyläškola, opastajien kollektiivu on aktiivine, astuu edehpäi da kehittyy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Kaššalin hiihnat leikattih kai olgupiăt. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kebjeijalgazel tytöl ainos midätahto mieles oli. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Kebjendãũ da rauhoittau vastaine eloksen, vot on hũvã. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Kebjiembi on olla nimidä luadimattah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kehbo niškoi, ongo gost'ua? http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Kehittäzimmö kaikkii opastujii yhtymäh kilbah, omat kirjutukset työndäkkiä Martti Penttozen sähköpoštale: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kehitys on olluh mennyt vuozinnu jo muitengi negatiivistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Kehitysozastuo on tänäpäi läs joga Kul’tuurulalan laitokses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Kehnogo mustan tänne pohjazeh toi? http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Kehno on olla konzu kastut, a kuival jallal kebjieh astut. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Kehnostago se ajavui täh perälaučal, röngähtih Johannes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kehnuogo mul'listeletto? http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Keitto joudui, murgin syvväh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Mikinnuottu.htm
Keitändyperti roih suuri, sie suau juvva čuajuu da vastavuo kyläläzien kel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kelbo sidä rubiemmo karjalakse pakiccemah, administratsieloin ruadajilgo? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ken avvuttau? http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
– Kenbo nygöi luadi riähkän, ärähtih isändy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
- Kenbo sinã olet? http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Kenbo tämä on?”, ”kenenbo muamo?” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Ken ehtinöy pakita, se suau. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kenele kižuandu andau motivatsiedu voibi Memrises kižatagi: voibi omien dovarišoinke luadie oman luvettelon da kaččuo kengo tostu enämbi opastuu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Kenele voit andua iänen? http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Kenel pidäy kaikkie luokitella, tädä kirjua voi pidiä tiedokirjannu libo pamfletannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kengo kačoi oman kylän histouriedu, kengo Amerikan suomelazien elostu da ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Kengo tuou kangastu, kengo nahkua, kengo nybliä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Ken kehtai, ga luadi sidä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Ken maksoi sattanal sen summan? http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Ken nägi tämän kaččomattah? http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Ken ollou viäryniekku, gu rubiemmo terväh uvvessah, kui 1990-vuozil, allus kielen elavutanduaigua, lugemah vierahii ellendämättömii kirjutuksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Ken sua andua iänen? http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Kentahto ristikanzu yksinäh, ryhmä libo seuru voi tahtojessah luadie projektuehtotuksen, suuren libo pienen, Suomi 100 vuottu ‒ohjelmah. http://verkolehti.karjal.fi/
Ken tahtou vaiku oman ičenke kižata, voibi Memrises panna omii tavoittehii, ezimerkikse opastuo joga päivy vähimyölleh viizi minuuttua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Kentahto voi pidiä hirvienny Himmleran pluanoi, ga häigi duumaičči käyttiä hyväkse karjalastu perindehty samah tabah kui laidukanzallismielizet suomelazet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kentah voi kyzyö, eigo tämä ole histouriedu, kudamal ei ole nimittumua yhtevytty nygypäivänke. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kentah voi nygöi sanuo, ku tälleh ei enämbi vois tapahtuo eigo yhtelläh Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kentah voi nygöi sanuo, ku tämä on utoupiedu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Keral hyö otettih omii ammuzii tuttavii Jiskolan molodoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Keral naizet otetah omii vahnoi perindöllizii sobiigi. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Keral oli materjualoi kui kivi, čuuru da tuhku, sego kuudaman i tiähtilöin kaldazii taivahankappalehii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Keral oli muudamii akvarelliloi da resuičuksii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Keral oli sežo suomen kielen sanakirjoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Keral oli vie ristikanzoi, kudamien buabo oli lapsennu elänyh Aunukses da sit otettu ottolapsekse Pitkyrandah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Keral ollah ezimerkikse Kurret ja Čibi–čibi linduine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Keral ollah kai igäpolvet dai immigrantukarjalazet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Keral olluot luottavazet karjalazien järjestölöin edustajat uskottih edukädeh, ku kyzymys olis olluh suures karjalankielizen kul’tuuran pruazniekas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kerdoggua, bunugoilemmo pajoin, mutistuo ei mustot, ni konzu sua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kerdomuksien pohjannu ollah elaijan tapahtumat, yhtelläh net ei voidu olla samas muvvos, kui oli elaijas, minä sanelen niilöis oman nägemyksen mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kerdomuksis välittyy rajakarjalaine eloksennägemys da hyrsyläläine livvin paginkieli. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kerdomus Karjalan Sivistysseuran toimindas on hyvä kannusteh täh ruadoh niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kerdomus nikonzu ei toista elaigua, se on äijiä elävembi da syvembi, migu iče elaigu, sanelou Jaana Žemoitelite. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kerdomus sijoittuu vuvven 1944 aigazeh kezäh Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kerdyi kižapellole kaččojuagi, heile pidi olla tarkat kižua kaččojes: kebjiet kižavehkehet ajettih heidy lendäjes yhtes čupuspäi toizeh... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Kerhotoimindan da tapahtumien lizäkse i kielipezä muuttau Bombale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
– Kerran istuimmo da taratimmo vahnemban Žen'a-vellen kel: emmo la tiijä, kunne on pandu muah meijän kaksi died'oidu, kudamat voinal viestittäh kavottih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kerran-kaksi vuvves Larisa kävyy omah roindukyläh Vieljärveh vahnembii tiijustamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Kerran ku Vladimir Vasiljevičua tutah karjalazien aktivistannu, sendäh paginuagi täs kirjutukses enne kaikkie rodieu hänen ruadolois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Kerran ku et tiedäne, midä kalanpyvvysty oli meijän muan rahvahal libo et nähnyh muanruadajan brujua, sinule sit vältämättäh pidäy tulla Karjalan Kanzallizeh muzeih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Kerran mamal jiädih leivät päččih, ku trevougu ulahtih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
“Kerran meijän hierus” on teatran jo viijes spektakli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Kerran meijän kyläs hierus -spektakli on jo Tilkuine-teatran viijes spektakli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Kerran meni buabo järvele, a sie oldih ven’alazet tytöt. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Kerran vuvves kerävymmö pagizemah, kui da midä uuttu da parembua ruadua, kui kuhkuttua lapsii ven’an kielen opastamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Kerran yhtesruadajat ozutettih minule kuvii, kudamat kiinnitettih minun mieldy: tundemattomat ennevahnallizet pohjazet koit, nägemättömät elätit, kumman puuvestokset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Kerras peredniekkah šuorieu, dročontahtahan magien luadiu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Kerãin jo vãgi tukun, ga ei himoita ni iãres lãhtie. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kerähmön piäsanat oldih vaiku ven´akse, sit mi rahvas on sidä kirjuttanuh? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kerähmön prezidiumah oldih vallittu Ol’ga Zarinova, Tatjana Klejerova da Viktor Bogdanov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Keräl Nast’al oli oma “muilupaja”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
- Kerävymmö yhteh sanelemah rauhan da suvaičuksen henges, jotta meijän Pohjas-Karjala on kirjavu monin tavoin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Keskevyttäjänny oli sinne prähkäjen da öntästellen edenöin vauhtil hömsyttäi pitky da hoikku gu kulgukoiru längisiärigryhmiskö… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Keskezenny ozannu projektah kuuluu kielipezätoimindu, kudamah niškoi Bomban taloin alovehele on nostettu oma taloi. http://verkolehti.karjal.fi/
Keski-Jeuroppalazis kieliz. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Keskimäine sizär eläy Piiterin lähevil, sanelou Tatjana Bolujeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Keskisygyzyy elämmö, Pokrovu on mennyh. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Keskitetyn yhtenäzvaldivoidealan huippukavvennu 1920- da 1930-luguloil sezo karjalazis pravoslaunolois ruvettih luadimah ”putin yleissuomalazii”. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Keskitetäh resursat sih kieleh, mil muailmu pyöriy da školua pidäy kävvä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Keskizualua kerras näet koivun. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Kesti kai voinan pahuot: nällät, bombitandat, Leningruadan ymbäröičyksen, evakot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ketbo puolistettas meijän kul’tuurua gu emmo myö iče? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Keviäl 2014 muakunduliitto yhtelläh ilmoitti, ku se ei enämbi tahtonuh finansiiruija yhtehisty hankehtu, ku oli olemas yliopistol luajittu karjalazien lizäopastushankeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Keviän roindale piettih hyvänny, ku vičas ollus midätah vihandua, kudamua suatih hos buolan varvois libo kadajan oksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Keviăl lopiimmo myŏ kylvŏruavot- a kylviimmŏ paikkažen kartohkua da kaksi paikkaštu vil'l'ua- rubeimmo selgiămăh St'opanan kele meččah, kuučile, nu se- hiildy polttamah. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kevätkuun 20. päivy sai nähtä päiväzenpimendyksen. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Kevätkuun 6. päivänny Alavozen kul’tuurutalois piettih hyvyönluadii konsertu “Hengi hengeh” Kauhien suvvon nedälin alguh nimitetty, kuduah yhtyttih omat prihodan nuoret da vahnembat pajattajat da Petroskoin luomisruavon joukko “Nero” (“Dar”). http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Kevätkuun 23. päivänny Anuksen kanzallizes kirjastos piettih illačču, kudai kuuluu Vladimir Brendojevan literatuurufestivualin pidoloih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/
Kevätkuun 14. päivänny kuulužu horeograffu Viola Malmi olis täyttänyh 82 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Kevätkägöihyt kukkuu heläittäy, Randu Luadogan liettojauhožes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kezoidugi kylbie voibi vaigu silloi, konzu vezi lämbiey 18 gruadusissah, silloigi voibi kezoittua vaigu 6-8 minuuttua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Kezoidu kylbijes pidäy mustua, ku uijelta tundemattomas kohtas pidäy varavozeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Kezäaigu on lyhyt aigu, talviaigu on pitky, köyhäl paiččegi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kezäaigu talvie syöttäy dai lämmittäy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Kezäkuun KŽ:n noumeros Ivan Savin kirjutti oraskuus Tukholmas pietys kielikursas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kezäkuun algupäivin Petroskoin linnas ruadoi etnokul’tuurine luageri ”Nuoret vastavutah Karjalan mual”. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Kezäkuun 29. päivänny Petroskoin histouriellizes kohtas rahvas suadih nähtä, kui petroskoilazet elettih 100 vuottu tagaperin. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Kezäkuun 14. päivänny 11.00 aigua Kindahan kyläs zavoditah XXIX Nagrandufestivualii. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Kezäkuun 6. päivänny linnan Peski-huogavundukohtas, Suarnu-kahvilas Oniegujärven rannal piettih kezäfestivuali “ Solntsevorot”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Kezäkuus 2012 eräs ven’ankarjalaine toimittai kirjutti, ku suomen karjalankielizien taivahal ei nävy pilvie toizin ku Karjalan Tazavallas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Kezäkuus vuvvennu 1944 oli piästetty Anuksen piiri. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/
Kezäl 1960 Keiteleellä, konzu sygyzyl piäsen algamah skolan. http://www.telemail.fi/salmi/hyvannagone%20opastai.htm
Kezäl da sygyzyl tuatto poigienke mečästetäh, kävväh gribah, muarjah da kalah – nenga Andrei Jevgenjevič harjaittau brihaččuloi olemah tozi miehinny. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kezäl, joudaval aijal lapset vahnembienke kylbietäh kezoidu, matkustetah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kezäl 2013 järjestetäh enzimäzen kerran uvvenluadune karjalankieline kezätapahtumu, Uuzi Karjal -festivuali . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kezäl kyläs eläjiä da kyläh kävyjiä on enämbi, kyläs ymbäri ku on duaččua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kezäl muailmas tapahtuu äijy midä mieldykiinnittäviä. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Kezäloman aigah monet lapset huogavutah kezäleirilöis, ket vallitah Karjalan leiritgo, ket kävväh huogavumah tazavallan ulgopuolele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Kezäluageril paistah meänkieldy da tuttavutah toizih meänkieldy pagizijoih perehih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kezämökki on tozi azies hänen omassah kolmas evakkokodi, ku vuvves 1974 häi on elänyh alallizeh Lallukan taidoiliikois Helsingin Töölös. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kezän aigua Andrei Anisimov oli baban luo, sendäh kyläläzen ristikanzan oza on tuttu miehele jo lapsusaijas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Kezän aigua projektan todevuttajat käydih Karjalan suveh kaččomah, kui ruado menöy sie. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Kezän aigua yhty tottu sai lugie joukkoviestimis dai kuulta suuris herrois, ku tänävuon Petroskoin valdivonyliopistoh ei tulluh ni yhty hengie opastumah karjalan da vepsän kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Kezäpäivinny myö puaksuh istuimmo lapsienke kirjaston pihas kniigoi lugemas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Kezäpäivy kuluu ainos touhussah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Kezäzel aijal hyö tavoitetah varustuokseh talvekse: marjat, sienet, kaikenmoizet suolastekset, hallot – kai net pyzytäh piäs enne talven tulendua. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Kieldy da kul’tuurua opastutah eriluadusten mieliruadoloin da yhtes ruadamizen avul. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Kieldy ku ruvettih elävyttämäh, pidi suaha opastusgi karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Kieldy paistah vaiku perehes da suvus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Kieldy yksin ei voi elvyttiä, samoiten kul’tuuru on elvytettävy nygyaigah sobival taval, aksentiiruičči Tania Ka’ai . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Kieldävyö paginas TV:n ruadajienke häi ei voinnuh: sjomkah miesty kuhkutti hänen akkah Taisija Gerčina, kudai moni vuottu pajatti Šoultarven horas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Kieleh opastumizekse häi on käyttänyh kaikkii mahtoloi. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Kielen alal häi ruadau jo kymmene vuottu da huomai, gu Petroskois on vähä kohtua, kus rahvas voidas paista karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Kielen bokkah puuttumine rippuu poliittizes vallas, ga vie enämbäl se rippuu iče rahvahas, kudai kehitti tämän kielen da kul'tuuran, kudai eläy senke da sidä puolistau. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
– Kielen da yhteiskunnan suhteh on dialougine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kielen elävyttämine libui, rahvastu karjalastu sit ruavos oli äijy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Kielen harjoittelu-urokkoi piettih eri joukkolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kielen kehittymine da livuttamine on ”Nerokaššalinhäi” suurii ruadoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Kielen kehitüstü äijäl kannatetah opastuslaitokset, kai kommunikatiivizet viestivälinehet da toizet eloksen puolet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kielen kel häviey vuozituhanzien aigah suittunuh kul'tuuruperindö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Kielen käytön kannattamizekse i daže uvvessah käytändäh ottamizekse olis hyvä, ku nämmät tilandehet tunnustettas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kielenmaltuo voibi hoidua da kohendua kebjieh karjalankielizii lehtii, kniigoi da verkosivuloi lugemal. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Kielen puolesgi oli midä sanottavua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Kielen säilymine enne kaikkiedah rippuu meis, karjalazis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kielen säilyndän sellitykset ollah toiči radikaln’oit. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kielentutkijan mustopäiviä vaste opastujat pandih kundoh hänen kalmu. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Kieli da kul’tuuru ollah säilytty, hos enimistökul’tuuran paineh on olluh aiga kova. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Kieli ei sit enämbi ole etnoligvistiekalline raja kui se aijembah oli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kielien da kul’tuuroin merkičys oli olla vaiku yksi oza nuoren suomelazen kul’tuuran histouriedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kieligi, kudamas kiändi kiändäi, ozuttihes helpokse, ei olluh sidä midä ei suannus ellendiä da midä pidi kodvu duumaija. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Kielihäi oli kielletty, sendähgi loppi kehityndän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kieli häviey, tämän protsesan azettamizekse pidäy ruveta opastamah kieleh lapsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Kieli iče ei ole vahnanaigaine libo nygyaigaine, se kehittyy tarbehen mugah, sen mugah kui sidä käytetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kielijoukkolois školis opastutah karjalua yksin-nellin hengin, vepsän kielen opastujua toiči ei ole ni yhty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
* Kieli kandau kul'tuurua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Kielikurššit nettih! http://omamua.ru/authors/avtory/alina_uburova/
Kielikyzymys da mua koin nostamizekse ollah eri dielot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kieliliikeh tahtou ku tulijua Kymrinmuan halličustu luajittajes ližättäs huomivuo kymrin kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kielioigevuksien pohjimaine perustu on taza-arvo – kunnivoijahgo toizet meidy samanarvozinnu libo kävellähgo meis piäliči. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kielioigevuksii šeikuijes iče ainos otan tugie Yhtynnyzien Kanzukundien ristikanzanoigevuksien deklaratsies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Kielioigevuksis ei ole kyzymys, vaiku oigevuos paista omal kielel, toine puoli on tulla ellendetykse omal kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Kielioigevuot, hos kanzoinvälizet sobimukset niidy tuvetahgi, ei tulla prizmimättäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kieli oli enne Markianovan spetsialnostie. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kieli on lähästy suguu bretonan (Bretagne) da kymrin kielien kel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kieli on vuozien aigah vastavunnuh monien vaikevuksienke. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kieliopis verratah vienankarjalua suomen kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kielioppii nämmil kursil ei opastuta, tarkoitus on lizätä opastujien sanastuo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kielioppi on tarkoitettu enne kaikkie suomelazile kielen opastujile da muile kielen suvaiččijoile dai karjalazile opastujile, da se on kirjutettu vienankarjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kielipezän kazvattiloile Martti Penttonen andoi lahjakse čomat paijat, kudamih on kirjutettu karjalastu sananpolvie. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kielipezän lapsile pidäy nähtä, ku kieli, kudamah hyö harjavutah, on nägevis, ku ei heijän joukos vai sidä tietä da malteta. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kielipezäprojektah voibi ottua ozua ostamal 500 euron lomabanknottoi kampuaniihindah 250 euruo / kappaleh. http://verkolehti.karjal.fi/
Kielipezä-projektan koordinuatoru Ven'al. http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_antonova/
Kielipezät, kandurahvahan kielen putilline opastamine da školaopastus kandurahvanan kielel ei olla mieldy myö niilöile, kuduat kannatetah yksikielisty kanzallisvaldivuo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kielipezätoiminda todevuu, ku suajah tarbehekse tugijoi. http://verkolehti.karjal.fi/
Kielipezätoimindua voibi tugie jogahine hyövykkähäl taval ostamal lomabanknottoi, kudamat annetah oigevuon suaha fatieru LomaSirmakas. http://verkolehti.karjal.fi/
Kielipezä-toimindu lapsil algoi Nurmeksen linnas Zoja Ivanovan ohjuandal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Kieli pidäy omannu ičenny... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Kielipiirin kerävyndypäivy on puarallizien nedälilöin nelläspäivy 17-18 čuassun aigah Karjalan Liiton kirjastos Karjalatalon kolmandes kerrokses. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kielipoliitiekas vastannuot virguniekat ollah, ilmai poliitikkoin luajittuu liiniedy, sellitetty rahvahallizile vähembistölöile, ku vai ruočinkielizien, saamilazien dai viiputuskielizien (suomekse i ruočikse) azielois pietäh huoldu putilleh da muut joukot jätetäh heijän oman ozan nojah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kielipoliitikan da opastussistieman muutokset, uvvet muuttoliikkehet da muut šeikat muutetah niidy rouliloi da ruadoloi, kudamis kielii käytetäh valdivoloin, rahvaskundien da etnizien joukkoloin välis dai sydämes. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Kielipoliittizeh teemah kuulutah kirjutukset karjalan kielen "löydämizes'' 1800-luvul hirvieh "kulduaigah'' 1930-luvul da zakonallizen stuatusan kyzymyksih 2000-luvun allun ymbäril. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kielisugulajitteluu müöte net joukot jagavutah vie muga sanottuloih kielioksih. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kieli taantui kodiloisgi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kielitiijon mugah nãmmã sanat on roittu sanas karja; tãmã sana on ũlen ammuine laihinsana, kudaman merkičũs on 'kodielãtti'. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Kielitila on parembi kaikkie Kalages da Šoutjärves, ku sie ei ole opastajien hädiä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Kieli yhtelläh eläy da sen puoles baskit ainos otetah ozua Korrikah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kierdelin da kierdelin, on selga sumpthsan painos, mieron matkamielenibä omah kodih on ainos. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Kieľiťiedoińikkoin tutkinnoin perustehel karjala on ennen voinua juattu pagizijoin mugah livvih da varzinkarjalah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kiibeimmö nägötornih i kazoimmo Luadoggua i kuvaimmo Manssilas Suomen puolel Koslosen kodipaikkua. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Kiihkoilijat vastustetah paiči muahmuuttajii sežo kanzallizii vähembistölöi, hos hyö ainos ei sidä suorah ilmoiteta. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kiini olles meččyelätit muokatahes da voimatutah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Kiinnostustu sih on, sendäh Kielen, literatuuran da istourien instituutan tutkijoin uuzi kirju karjalazes svuad’bas rodieu hyvänny nevvojannu rahvahale. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Kiinnostus täh dieloh kazvoi, konzu Marija eli kolme vuottu Iranas, kunne ruadomatkah työttih hänen ukko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Kiirehtäkkiä kirjuttua kilbah, ku työtyt runot ehtizimmö panna lehteh juuri pruazniekkoi vaste. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Kiistat da riijat ratkotah hengentoravehkehil, ei miekoin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Kiitteli kőũhũ velli halgoniekkoi da lãhti ielleh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kiitämmö myös kaikkii toiziigi, ket työttih meile kummakastu kuvua – Heikki Jerostu, Galina Klimovua, Margarita Kemppastu, Zoja Saveljevua, Tatjana Bolujevua. http://omamua.ru/kilvat/past/oligo_kummua/
Kiiškoin poigu pergeleh! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kiiškoi on taki jiännyh sillos siih laučal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kilbah inehmine kirjutti runoloi Uvvekse Vuottu, Muamanpäiväkse, Il’l’anpäiväkse, Roindupäiväkse, Nimipäiväkse, Naizien päiväkse da Rastavakse. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Kilbah otammo fotokartočkua, kudamat oldih luajittu 1970-80 vuozil. http://www.omamua.ru/kilvat/past/
Kilbah paista kalkatetah. http://www.telemail.fi/salmi/heinyaigah_kuusela.htm
Kilbah työtyt fotokartočkat da kirjutukset lövvättö Kuvua 70-80 -rubriekas. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Kilbah voijah ottua ozua kai suomelaz-ugriilazen alovehen kylät, linnat da kunnat, luguhottamattah valdivollizii i alovehellizii piälinnoi. http://verkolehti.karjal.fi/
Kilbah yhtyi 88 hengie Karjalan kaheksas piiris, Petroskois da Piiterispäi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Kilbah yhtyi kaikkiedah seiččie lehten lugijua, niilöis voittajakse piäzi Suomes eläi Päivi Harjusalmi. http://omamua.ru/kilvat/past/oligo_kummua/
Kilbailemas oli kuuzi joukkuo: kolme liygilästy, kaksi vienalastu da Paginkanzangi joukko, kudaman rahvas sinäpiän sežo loppiettih oma tämän opastusvuvven ruado. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Kilbailuh ozua ottajil fotokuvil pidäy kuvata suomelaz-ugrilastu muailmua moizennu kui se tänäpäi on. http://verkolehti.karjal.fi/
Kilbailun keskičökkehenny täl kerdua ollah enne kaikkie Pohjas-Europan da Pohjas- i Keski-Ven’an suomelaz-ugrilazet alovehet. http://verkolehti.karjal.fi/
Kilbailun piämiäry on ezitellä euraazielazien alguperäzien rahvahien jogapäivästy elostu da kannattua i popul’ariziiruija heijän omua kul’tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/
Kilbua, kuduah yhtytäh joukkoviestimet, pietäh viijes joukos: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Kilbuniekku suau työndiä materjualat joga nominatsieh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Kilbu piettih Voiton 70-vuozipäivän hantuzis. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Kilbu pietäh eri nominatsielois: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Kilbu pietäh piädykauti sih nähte, ku suas kehittiä käzineroloi da luadie omua, toizis mualois da alovehis eruojua suveniirua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Kilburuavos iččenäh oli kymmene tehtäviä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Kilbu äijäl eruou ruavos mečäs, täs pidäy olla äijiä tarkembannu da kirmiembänny. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Kilozen-toizen-kolmanden, tiettäväine, sai myvvä, – enämbiä ei ni otettu, jen’ganhäi vähyös kaikin opastujat ollah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Kilvan arvostelijoin joukos paiči korgieloi virguniekkoi oli tundiettuu žurnalistua - Nikolai Svanidze, Margarita L’ange da Vitalii Leibin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Kilvan avajazis opastujii tervehtittih da toivotettih lykkyy kilvas Opastajien jatko-opastuksen instituutan prorektoru Jelena Bogdanova (sanakse, kilbu piettih instituutan seinis), kul’tuuruministerstvan spetsialistu Natalja Vasiljeva da Petroskoin ozaston Suomen konsulu Tuomas Kinnunen... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Kilvan järjestäjinny oldih Kanzallizen poliitiekan ministerstvu da “Karjalan Rahvahan Liitto”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Kilvan kolmas etuappu, juveliiruniitändy, oli kaikis vaigevin, ozanottajil pidi hyvin da näbiesti niittiä heinät kannois ymbäri lyhevimäs aijas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Kilvan loppuozas se jätti jällele meigäläzen Veškelyksen da eestiläzen Obinitsan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Kilvan ozanottajile pidi nosta mägeh da samal aigua niittiä heiniä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Kilvan piätavoittehennugi on harjaittua nuorii omah muamankieleh da kul'tuurah sego lujoittua Priäžän piirin školien välit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Kilvan siändölöin mugah joga alovehel pidi ozuttua omua yhtehisty programmua. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Kilvan tulokset ilmoitetah 27. syvyskuudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Kilvan voittajakse piäzi Lidija Torvinen Kalevalaspäi. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Kilvan voittajathäi ilmoitettih mennyt nedälil Helsinkis yliopastujien talois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Kilvan voittajat ilmoitammo tämän vuvven lopus. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Kilvas oli kolme etuappua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Kilvas voitti Kyykkäri-joukko, kudamah kuuluttih (hurualpäi oigiele) Kanzallizen poliitiekan ministru Jurii Šabanov, Finansuministerstvan ruadai Dmitrii Hl’upin, Opastusministerstvan ruadai Galina Podojeva da Transportukomitietan ruadai Renata Jarullina. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Kilvoin voittajii ilmoitetah lehtes heinykuun alus da hyö suajah lahjat. http://omamua.ru/kilvat/soon/
Kinnermäen čomua kyliä ešitteli. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Kinnermäl vastavuimmo Viejärven da Kinnermän aktivistoinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Kinnermän kyläle täydyi 450 vuottu, sendäh mennyt suovattan, 10. elokuudu kyläs piettih pruazniekku – Smolenskoin Jumaldoman päivy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Kino, kuduadu luajitah Vladimir Slavov da Larisa Smolina, allettih vie mennyt vuon sygyzyl. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kinon luadijat tahtottas kiändiä se ven’akse da toizile kielile, ku kaččojua olis suurembi joukko. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kinon vuoh kaččojile saneltah, kui luajittih vepsäläzien perindöllisty venehty – habasine veneh, huavas luajittu veneh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kinos ozutetahgi nuorii vepsäläzii neroniekkoi Piiterin alovehen Ladvan kyläspäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kinos ozutetah kui kuduo verkuo, luadie hongoi, kenen kel lähtie kalah da keittiä kalarokku. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/
Kinuo juatah školih, korgieloih opastuslaitoksih, krjastoloih, muzeiloih, Karjalan tazavallan, Piiterin da Voulogdan alovehen vepsäläzien liittoloih, sežo Ven’an suomelas-ugrilazih kul’tuurukeskuksih. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kinuo ruvetah luadimah meijängi tazavallas – Kalages, Toižeges, Kaskesojas, Šokšas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Kirgai Van'oi jänöile: http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Kirikkyöhäi silloi ei olluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Kirikköristikansu siirdyi kalmistoh sugulasien hauvoil. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Kirikön johto da suurekse ozakse i pappilisto ajettih yhtelläh ainos 1990-luvule suate toizenlastu poliitiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kirikön oman opastuspluanan miäränpiä on panna sobuh alle školaigäizien opastustu. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Kirjakieli syndyy aiganah kirjallizuuven pohjal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
[15.45] Kirjalližus - muuzikkualinne kompozitsii (festivualin ozapuolien ozanotto) ‒ Literatuurupalkinnon andamine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kirjan hindu on 25 euruo da sidä myöy ezim. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kirjan hindu on 20 euruo da sidä on suadavannu ezim. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kirjan kiändäi Natalja Sinitskaja sanou, ku tämän kirjan s’užiettu on mieldykiinnittäi da terväh pyörii, ei vigelöittäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Kirjan lopus lövvytäh vie ”suomelazet, aunukselazet (livvi), lapinkielizet (saami) da ruoččalazet” nimistöluvettelot. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kirjan luadijoinnu ollah Kielen, literatuuran da istourien instituutan tutkijat L’udmila Ivanova da Valentina Mironova. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/
Kirjan piäteemu on karjalan kieli da sen rouli kul'tuuran kandajannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjan redaktori da verstaiččii Helinä Konttinen on pagizutelluh vahnoi hyrsyläläzii da kirjutannuh tiedokonehele luvettavah formah heijän paginois yli viizikymmendy čuassuu tekstua. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kirjas P’otr Sem’onov sanelou sitkien karjalazen naizen elokses roindas jälgipäivissah, 1920-luvul ainos 1990-luvule. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Kirjas jullatah muidugi kirjutuksii. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kirjas kuvatah Hyrsylän hierun elostu da histouriedu kerdomuksien da tiedotekstoin kauti. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kirjas on foneetiekan ližäkse äijy harjoitustu da rikastu dai monipuolistu luvendumaterjualua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kirjas on sit luvettelot kui sugunimilöis muga ristimänimilöis kuduat pidäs kanzallistua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Kirjas on ylen äijäl ezimerkilöi, kuduat kerrotah voinaniellizes elaijas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kirjas on äijy mustuvalgieloi fotokuvii, kartoi da värikuvii. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kirjaston hoidajan Galina Mihailovna Fedulovan kuhkutuksel vuvvennu 2006 Vladimir Brendojevan festivualin kynnyksel häi kirjutti oman enzimäzen Čuajumuagari-kerdomuksen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Kirjaston perustai Martti Penttonen on ruadanuh suuren ruavon da skanniiruinnuh da riputannuh sinne suuriman ozan kniigois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kirjaston tilois rubei ruadamah tansukerho lapsile, kudamas opastajannu on Anna Dekunova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Kirjastos ainos on äijy rahvastu: hyö tullah ottamah kniigoi, pagizemah lugietus, lugemah lehtilöi da tiijustamah uudizii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Kirjat da iänittehet on valmistettu ven’an- da suomenkarjalazienke yhtehizenny ruavonnu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kirjazeh oli ližätty Vladimir Brendojevan 15 runuo da 3 kiännösty. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kirjazes Nina Zaitseva kehoitti Nikolai Abramovua kirjuttamah midägi vepsän kielel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kirjoi, tetrattiloi, kielioppii, tiedokonehii da opastuspraktiekkua ei tarvita, ga opastajal pidäy olla suulline kielitaido. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kirjua on helpo lugie da ellendiä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Kirjua pidäy luadie! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Kirjukieli kebjendäs äijäl monen dielon eistämisty virguniekkukontaktois dai kebjendäs äijäl ezimerkikse karjalan kielen opastuksen da enne kaikkie karjalankielizen perusškolaopastuksen luadimistu lapsile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjukieli, libo mahtolline kirjukieli, on yhtelläh tänäpäi dielo, kudamua ni ken ei ruohti tuvva julgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjuta ilmoitus lyhyösti da ydimekkähästi. http://verkolehti.karjal.fi/ilmoita-tapahtumis/
Kirjuta iänenandolippuh sen kandiduatan noumer, kudamale annat iänen. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kirjutakkua, kedä on kuvas, konzu da kus se oli luajittu. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Kirjutakkua libo soittakkua minule, sit pagizemmo kui voimo yhtes niidy luadie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kirjutan angliekse, sendah ei kai karjalan kirjaimet menna tolkuh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Kirjutanbo minägi sit sih näh, midä näin omil silmil. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kirjutandan keksittyy ristikanzu opastui ”siirdämäh” elaijan aigah suitettuloi neroloi da mielii tulieloile polviloile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Kirjuta omal kielel Aira Sumiloffin kirjutus Sygysyl Uuksul 2008. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Kirjuta rakkahas libo dovarišas karjalakse da sua lahjakse Samsung Galaxy A7. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Kirjuta viesti täh ankietale . http://verkolehti.karjal.fi/kyzy/
Kirjutetah Suomespäi dai Tverispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Kirjutimmo, hyvin kai sellitimmö. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Kirjuttai, kiändäi. http://omamua.ru/authors/avtory/potr_semonov/
“Kirjuttai meinuau, ku igiä da vägilöi täydynöy, jatkua tädä kielioppii myöhembi julguamal “Johto-oppi” da“Lauseoppi”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Kirjuttai, runoilii. http://omamua.ru/authors/avtory/ivan_savin/
Kirjuttajan kunnivokse lähäl školua, kus Zinaida Timofejevna ruadoi piäl 30 vuottu istutettih koivuloin kujo. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Kirjuttajan perustelu oli lapselline ”tahtottih, ku karjalazet tundiettas iččiedäh taza-arvozikse muijen suomelasten ker”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjuttajan runot on painettu myös karjalankielizih al’manuahoih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kirjuttajat ei yhtelläh tahtota pal’l’astua lugijoile, ku AKS:n johto ei ni hyväksynyh nygöi ičestäh selvii päivänlaskupuolen vällyzii kui yhtistymisvällytty, ammattiliittoloi, liberualoi da huralistopuolovehii, parluamentua, ylehisty da yhtelästy iänioigevuttu eigo opastunduvelallizuszakonua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Kirjuttajat jätetäh tarkoituksel kerdomattah tämän liikkehen histourieh liittyjii tärgevimii dieloloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Kirjuttajes pidäy kirjaimii. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Kirjuttamah tämän potakoittih Priäžän piirin Vieljärven kylän eläjät. http://omamua.ru/articles/sport/
Kirjuttau lapsile. http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Kirjuttau runoloi da pajoloi. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_saveljev/
Kirjuttua tämä jo ammui oli mieles. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Kirjutukses olijat ajatukset suomelazuos da karjalazuos Karjalan tazavallas oldih toven suuri pettymys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjutukset pidäy liittiä omah aigah, kudai nägyy julguanduvuvves. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjutukset pyöritäh nellän teeman ymbäril. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kirjutuksis pietäh pienenny dielonnu monilugusten AKS:n jäsenien ozanottuo vallankuabavuksien planiiruičendah da Mäntsälän vastahnouzuh, Suomen kanzalazien da kai endizen prezidentan kuabavuksih, suorih vähembistölöin ahtistelemizih da vihapropagandah dai viharuadoloih nuaburikanzoi kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Kirjutustu meijän kielel vai on Wikipedien inkubattoras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Kitan syväimes on puuhine karkassu, sen piäle panimmo heiniä da sivoimmo nuoral. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
– Kitua luadimizeh meni kaksi päiviä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Kivelä sanou, ku kaupan myödäh matkailun kehitändy Pielizen alovehel menöy ravieh edehpäi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kivine linnu seizoi vuodessah 1741. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Kiändi livvikse “Kalevalan” da “Biblien”. http://omamua.ru/authors/avtory/zinaida_dubinina/
Kiändiä on tiettäväine äijiä kebjiembi, ku ollou kiännettävy tekstu kiändäjäle mielehine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kiändämine, elvytys da varavonalaine karjalan kieli . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kiändämizen ruado, kerran ku sih jo tulimmo, tulieloil kerämölöil sežo on pandavu kundoh, ku kaikin ellendettäs midä paistah da tolkuijah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Kiännettylöi tekstoi yhtelläh on, m.m. Uuzi Sana da Psaltiri. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kiännä da elvytä! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kiännämmö piät professor Pekka Zaikovih päi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kiättih net Galina Ol’kina da Raisa Kudžijeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Kižas kilbailemas oli kuuzi juokkuo, kolme liygilästy, kaksi vienalastu da Paginkanzan joukkogi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Kiži-muzeis avavui ozuttelu, kudai on omistettu Priäžän čupun karjalazile. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Kiži-muzien ozutteluzualas ruadau Ven’an XIX da XX vuozisuan allun siitsupaikoin ozuttelu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Kižin muzeis Fedosovan pihal, 19 avavui Kusbo eläy arbaitus -interaktiivine ozuttelu lapsih niškoi. http://omamua.ru/articles/heimovellet/
Kižin suari – kižasuari vai mitahto muu? http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Kižuajii tervehtettih kižan vedäjät da kommentatorat, KRL:n piälikkö Natalja Vorobei, da Jelena Migunova... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Kižuajua oli nelli joukkuo: kahteh joukkoh kuului yhteiskunnallizien järjestölöin rahvastu – karjalastu, vepsälästy, suomelastu da ven’alastu da kaksi joukkuo virguniekkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Kižuamah perindöllizeh karjalazeh kižah jo tostu vuottu kerdyi kandurahvastu da virguniekkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/
1."Kižua meijänke"- kižalava. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Klavdija Vasiljevna on kiändänyh “Randazele” kaksi pajuo ven’an kielespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Klavdija Vasiljevna on roinnuhes Priäžäh keskikyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Kluuban emändäkse tuli Karjalan rahvahan liiton johtokunnan edustai Natalja Vorobei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Kluuban enzimäine vastavus piettih tazavallan rahvahallizien kul’tuuroin keskukses mennytvuon 18. sulakuudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Kniigah niškoi Ol’ga Ogneva da Aleksi Konkka kerättih materjualua arhiivas sego pagizutettih rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Kniigah on kerätty jälgimäzien läs nellän vuvven aigah kirjutetut pienet romuanat, kerdomukset sego esseet, kaikkiedah niidy on kaksikymmen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kniigan hinnakse rodieu 60–70 euruo. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kniigan nimi “Lähäl ruajuu” on annettu erähän kerdomuksen mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kniigan on luadinnuh Helinä Konttinen (tuatto oli Hyrsyläspäi). http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Kniigan prezentatsiekse čičiliuškulazet valmistettih pienen ozutuksen, kuduan pohjannu oldih Jaana Žemoiteliten tevokset... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Kniigan prezentatsii piettih 29. ligakuudu Karjalan Kanzallizes muzeis, sinne kerdyi eri vuozien komsomol’tsua, kudamien mustelmat otettihgi uudeh kniigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Kniigan taittoh on kiinnitetty äijy huomivuo, anna olis čomembi lugie da kačella. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Kniigan tiedotekstat kehystetäh da kerätäh yhteh yksilöllizet kerdomukset. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kniigan toimitti da lad’d’ai Martti Penttonen , kanzikuva Ritva Lampivuon . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
– Kniigan toizes painokses voibi löydiä kaikkii pruazniekkoi, kudualoi karjalazet piettih, sego on äijy sananlaskuu, sananpolvie, arbaitustu, siänennustustu da tostu primiettua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Kniigas kerrotah kylän omaluaduzes sijainnis, kui ristikanzat elettih rauhan aigah lähäl rajua da kui hyö talvivoinan aigah jovvuttih vangiloikse internoinduleirih Ven’an-Karjalan Interposolkah. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kniigas on kirjuttajien nellikymmen runuo da kerdomustu karjalakse da vepsäkse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kniigas on sanottu niilöis kohtis, kunne pidäy kävvä jogahizele Petroskoin linnah tulluol turistal, ku suas tiijustua kuningas Pedri Suuren perustetun linnan mieldykiinnittäjät histourien šeikat, suaha tieduo linnan piälimäzis pihois, randu-uuličas, pruazniekois, kudamii suvaijah paikallizet eläjät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Kniigas tottu mainitah natsistoin da muijen jyrkiä kandua ezittänyzien germančoin järjestölöin käytetty terminu ”kanzankogonazus”, a yhtelläh ei sellitetä, midä se tarkoittau käytändös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Kniigazes ei tävvy pajoloi, kudualoi pajatimmo allus.., sanelou “Joguzen” pajattai da Kotkatjärven kul'tuurutaloin johtai L’udmila Pimenova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Kniigua on suadavannu tämän vuvven loppuh mennes. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kniigua tävvendiä levei kačelmu Karjalan histourih päivännouzun da päivänlaskun tora-alovehennu. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Kniigu on kovakandine, suurus 280 x 300 mm. Sit on 420 sivuu da äijy vahnoi fotokuvii. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Kniigu on piästetty ilmoih Karjalan Kanzallizen poliitiekan ministerstvan kannatuksel. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Kniäzin akku puoles oli Ruočin kuningahan tytär Ingigerd, kudamale Jaroslav oli svuad’ban yhtevykses andanuh Staraja Ladogan linnan i sen ymbäristön libo karjalazien da ižoralazien eloitetun alovehen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kodi heil on poikki joves, sildua tännesäh putillistu ei olluh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Kodih mennes, kerai muarjua da siendy. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Kodiine on ülen čoma. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
"Kodikopeikka on parembi Piiterin rubl'oa". http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Kodikundu miärätäh kodikunduzakonan mugah. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kodimua jätti ruočinsuomelazet koganah oman ozan varah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kodi ozuttihes muite hyväkse, ga konzu otimmo kai seinymaterjualat iäreh sydämes dai pihan puoles, sit näimmö kui äijy hapannuttu partu on, ylen äijy homehtu oli lat’eparzilois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kodi riičittih voinan tarbehih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Kodiruad'uo oli kül'l'äl lapsilgi, vai atkalimbie nenis oli veinkando. http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Kodižiivatoin ozutteluh yhtyi vai yksi lehmy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Kodoperäine libo autoktonine karjalan kieli on hyväksytty kanzallizekse vähembistökielekse, ga meijän kielen stuatussu pidäs miäritellä konstitutsies da muus zakonanluajindas kodoperäzekse kielekse, konzu sen stuatussu olis äijiä parembi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kodoperäzien kielien stuatussu on enimyölleh kogonah järjestämättäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kodvan jälles svuad’bua hierun akat käveltih toine toizelluo mustelemah da suudimah svud’bua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Kodvan jälles svuad’bua hierun akat käveltih toine toizielluo mustelemah da suudimah svud’bua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Kodvazen häi ruadoi Nabl’udatel -lehtes, kuduadu sanottih ”oigiekse da julgiekse” lehtekse. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Kodvazen peräs kaččou, ga kahtei tytöt juostah Hilkoihpäi, takkazet selläs da perähpäi kačahtellahes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Kodvazen peräs rubei ambumine kuulumah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Kodvazen ruavottomannu olduu Makarovas rodih ”Karelinforman” piälikkö. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Kodvažen oldui tunduu, rounu lãmmin turki katoi kaiken rungan. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Kogo Kalevalan toimitusruadoh parahite eččitäh finansiiruičendua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kogo festivualin tavoittehennugi on rahvahan tavoin da perindölöin säilyttämine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Kogo hierun rahvas paistih koďiololois karjalan kieldä. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Kogo kuu ajettih Siberih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Kogo mennyön vuozisuan aijan karjalazet kui toizetgi kanzallizet vähembistöt oldih vaiku suomelazii, kudamat pidi suomelastua muga terväh ku mahtollistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kogonah rodih lugiettu kaheksatostu čuassuu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Kogonah ühteläzennü kniigannu Uuzi Sana ilmestüü vuvven 2003 algupuoles. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kogo nedälin 21. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Kogo nedälin aigah kursilazet opastuttih kirjuttamah da lugemah karjalan kielel, tutkittih grammatiekkua da foneetiekkua, vastavuttih Karjalan tundietun kirjuttajan Zinaida Dubininanke, kudai saneli heile omii runoloi, käydih tuttavumah Vuožjärven manasterih, oldih sie sluužbal da tiijustettih äijy uuttu sen histouries. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Kogo pereh purjehtau sit yksinäzele majakkusuarele. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kogo päivän hüö puuttih kalua da kerras suolattih net veneheh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kogo päivän omil pajoloil rahvastu ihaškoitettih paikallizet pajojoukot da pajattajat sego gost'u Priäžäspäi Julija Tolmačova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Kogo päivän rahvastu ihaškoitettih eri rahvahien kul’tuuroi ozuttajat pajo- da tansijoukot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kohendettavua niilöis, tiettäväine, olis da nygöihäi net ollah sanaston puoles vahnannuot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Kohenduksii vuadijoi sektoroi ollah ezimerkikse karjalan kielen ottamine huomavoh aigaskazvatukses, perusškolas i toizen tazon opastukses, vahnoin huollos sego YLE:n ruavos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kohtavumine on olluh ylen myödymielisty da piättäjät ollah oldu valmehet ottamah elvytysohjelman uvven halličuksen toimenpidoluvettoloh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Koin projektu azuttih Petroskoin A-real -arhitektoroin firmas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Koiru oli heil abunnu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Koiru sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Kois ei paistu karjalakse, paistih suomekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Kois olles enämbän ehtitäh, ennitetäh programmas toizii opastujii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Koivisto on omassah alan aigua ruadanuh monis eri ruadolois ezimerkikse karjalan kielen da kul’tuuran miäryaigazennu professorannu vuozinnu 2014–2015 Päivännouzu-Suomen yliopistos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Koivisto on suoritannu filosoufien kandiduatan tutkindon vuvvennu 1988, filousoufien litsenziatan tunkindon vuvvennu 1989 da filosoufien douhturin tutkindon vuvvennu 1995 Helsingin yliopistos omassah piäainehennu suomen kieli. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Koivisto on syvennyh omissah tutkimuksis suomen kielen da päivännouzupuolizien baltiekkumerensuomelazien kielien morfolougieh, nimenomah juondo-oppih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Koivus äijy midä luajittih, se pädi astieloin da kaikenmoizien vehkehien luadijes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Kojit pannah pädevät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Koko Čimoin kattilkundu kävi riähkil da pyhil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kollektiivoin ezityksien ližäkse piettih erilazii kižoi da kilboi, vallittih neidine, kudual on kaikis pitkin palmikko sego naine, kudual on hoikin vyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kolmandekse Kondratjev kummeksi sidä, ku ”Kalevalas” on kirjutettu Sammon juuris: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Kolmandennu päivänny Vallentunas Raija musteli omassah lapsusaigua da kerdoi oman perehen evakkotaibalehes Salmispäi Pohjas-Savoh – täl kerdua ruočikse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kolmandet autettas sanella da levittiä tiedoloi Karjalan Kielen Kois, sit enämbi ravastu tiettäs da tuldas abuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Kolmandis pordahis työndäy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Kolmas dielo on se, ku yhteh mendyy, meil rodieu vaigu 12 sivuu uvves lehtes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Kolmas dielo on se, ku yhteh mendyy, meil rodieu vaigu 12 sivuu uvves lehtes, ei 16 (kaheksa “Oman Muan” sivuu da saman verdua “Vienan Karjalan”, olishäi 16 sivuu). http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Kolmas oli meigäläine – “Sattuma”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Kolmas voittai Aleksandra opastuu karjalan kieleh Petroskoin valdivonyliopistos. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kolmas yhtelläh päivänlaskupuolen suzeidois eroittavu piirreh on olluh suhtavumine vierahih ristikanzoih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Kolmattu Spuassua Ven'al sanotah Oriehu- libo Leiby Spuasakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Kolme enzimästy ozua on jo nähty da kolme on vie jällel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kolmeh enzimäzekse mainittuh tuli enin kaikkie ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Kolme kerdua nedälis kävyy autolaukku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kolme kondiedu -zookompleksas tapahtunnuh ozattomus huolestutti kaikkii Karjalan eläjii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Kolme kondiedu -zookompleksu on olemas vuvves 2004. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Kolmekymmen tuhattu heis jo ollah Suomen kanzalazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Kolmenpuolenvuodizen projektah nähte oli saneltu “Oman Muan” n:os 27 Kielel pidäy kuuluo yhteiskunnas -kirjutukses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kolmen päivän aigah hyö suadih teoreettizii tiedoloi Karjalan pajohistouries, horien kehittämizes, tuttavuttih karjalazien rahvahanrunohuoh, perindöllizih ruuttih, tansiloih da kižoih sego yhtyttih monih harjoitteluloih da master-kluassoih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Kolmen päivän aijannu rahvas kuuldih moni mieldykiinittäjiä paginua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kolme pajattajua da kolme soittajua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kolmepuolenkevuodine ELDIA-tutkimusprojektu on loppusuoral. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Kolme päiviä kestänyön ruadomatkan aigah nuoret vastavuttih Karjalan halličuksen, Zakonoinhyväksyndykerähmön da yhteiskunnallizien liittoloin rahvahanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Kolme vuottu tagaperin yhteiskunnallizien aktivistoin ehoituksel linnan päiviä ruvettih viettämäh syvyskuun lopus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Kolmie polvie perehes maltau karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
- Koltan kielen pagizijoi on Suomes eräs sada. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Koltat ollah Sanilan mugah täs kudakui ulgopuolizii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Koltat ollah Suomen pieniluguzin da menetyksii tirpanin saamilasjoukko. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Koltat ollah oldu passiivizet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kolttasaamilazien enzimäine naispuoline luottamusmies Tanja Sanila huavuau nostua omassah huijustellun da tirpannuon kul'tuuran kukoistukseh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
"Kolttien kukoistuskauzi on vaste rodivundalleh", häi sanou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kolttien kyläkerähmö yhtelläh kannattau sobimuksen ratifiriiruičendua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kolttii eläy nygöi juurettominnu ken kusgi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Komilazet myös kehitettih, ku kanzoi otettas vähäluguzien kanzoin joukkoh jo silloi, konzu heijän lugu olis sada tuhattu hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Komissieh kuulujat otettih ičele ruavokse valmistua kaunehkirjaimien kirjaimikko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Komissien puoleh kiänyttih lyydiläzien puoles Suomes ruadai Lyydiläinen seura da sen nimes lyydiköi Lidija Konovalova. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Komitietat otettihes sezo vähitellen ottamah omih raportoih da peätöksih ainos vai enämbän mainičendoi karjalan kieles da karjalankielizes vähembistös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Komitiettu on syvennyh Suomele suunnattulois kannatuksis enne kaikkie ruočinkielizien, saamilazien da čiganoin azieloih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kommunismanvastazus on sezo kai pahat ruavot pyhittäi argumentu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Kommunistoin mieles tuaste Spartacus da moniluguzet vastahnouzijat oldih ainos 1800-lugussah kommunistoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kompleksan avajazet piettih juuri kyläpruazniekan päivänny, 24. elokuudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/
Kompleksan luadimizeh meni 566 tuhattu rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Komsomolan 95-vuozipäiväkse Petroskois piäzi ilmah Jurii Šleikinan kniigu “Komsomol Karelii v litsah”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Koncertu ozutti ku valdukul'tuuroin pilvekseh jiännyön kielen da sen pagizijat voibi tuvva nägövih da kuuluvih ei vaiku perindöllizien syömizien, ruuttien libo pajoloin vuoh, ga sežo nygyaigazen taidehen vuoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Koncertutallendeh huavatah levittiä mariloin keskeh rohkuandakse kielen käyttömahtolližuksile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kondien da hukan mečästys suau luonnonsuojelijatki liikkehel. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Kondien ker marjas – karjalazet kirjutetah , toim. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kondratjevan mieles kai net dielot, kuduat koskietah Sampuo da kudamis on kirjutettu ”Kalevalah” oldih ei Karjalas, vai Piiterin alovehen lounaspuoles. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Konehen fondan tuvettuh projektah kuulujan koncertugastrolin tarkoituksennu oli tuvva Suomes läs tundemattoi marin kieli ezile uvves kontekstas, modernoin taidehmuuzikan koncertas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Konehen fondu da Karjalan Sivistysseura ollah tugiettu näyttelyy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
“Konen” ruadajat kirjutettih hänes: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Konferensieh kerdyi lähes 150 suomelas-ugrilazien rahvahien edustajua, niilöin joukos oli 75 deleguattua. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Konferensieh tulluzien mieles on mennyh se aigu, konzu ristikanzal oli mieleh ajelta toizih mualoih suurel joukol. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Konferensiele tuldih perehinnegi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Konferensiele tuli piendygi opastujua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Konferensiele tulluzien joukoshäi oli kuulužua tutkijua, kel nevvuo da työnnyttiä lapsii iellizeh tutkimusruadoh oli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Konferensien aigua käzitelläh suomelaz-ugrilazet -da samojedurahvahat dieloloi, kudamat koskietahes heijän omissah kanzoin kielien da kul’tuuroin elvytändiä i säilyttämisty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Konferensien luadijoinnu oldih Karjalan Opastusministerstvu da Opastajien jatko-opastuksen instituuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Konferensien ruado meni nelläs ozastos: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Konferensies Timo saneli oman perehen joudoaijas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Konferensii piettih karjalan kielen vuvven hantuzis, sendäh paginalegi oli otettu karjalan kielen opastandu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Kongresan avajazet piettih 4. syvyskuudu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Kongresan jälgimäzenny ruadopäivänny hyväksyttih rezol'utsii sego uvvistettih johtokundu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Kongressah, kudai pietäh Helsingis jo täi talvikuul. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Kongressua pietäh kerran nelläs vuvves. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Kongressu piettih Siófokin linnas Mad’aaries (Vengries). http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Konkriettizembi nämis oigevuksis kirjutetah halličuksien välizien organizatsieloin, ezim Europan Nevvoston, sobimuksis, kudamispäi niilöin pidäs valuo eri mualoin zakonoih da toimehehpanendah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Konsertah kerävyi äijy rahvastu kui Nuožarves da lähikylis, mugai kogo Priäžän piiris da Petroskoilpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Konsertah yhtyi kaksitostu eri pajojoukkuo kogo Anuksen piirispäi, pajatettih Bortn’anskoin, Čaikovskoin, Nazijevan sego toizien muuzikkutevoksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Konsertale kylän uudeh kohendettuh kul’tuurutaloin zualah tuli äijy rahvastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Konsertoin i pruazniekkoin lizäkse festivualigos’tat suajah mahtollizuon tunnustuo kui anuslazih hieruloih muga i hierulazih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Konsertoin rekluamu da joukkoloin PR-programmugi kuuluu meijän ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Konsertu meni hyvin, hos kuundelijat ylen pahoi nähtih muzikantoi libo midätah muudu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Konsertu mennyt pyhänpiän kui pidäygi Virboinnu algavui “virvotti varvotil” – omapajolazet virboitettih konsertale tulluzii kyläläzii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Konsertu on ylen hyvä, mielihyväl kuundelin, kui lapset pajatettih, sanelou festivualin gost'u Aleksalaspäi Jevgenija Digujeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Konsertuzualaspäi kuuluu muuzikkua da lapsien iändy – se Jelena Tunkel’ valliččou pajoloi da runoloi pruazniekkukonsertah, nevvou kui ezittyö da pyzyö laval. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Konstantin Gusevgi karjalazennu olles omal kielel tervehti kerähmön rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kontsertan lopukse hyö pajatettih, kui pidäy, karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Konza kui pidäh suaha tovellińi azientundija ezitelmöimäh karjalan kieles, kutšutah Maťťi abuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Konzu? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Konzu Adel on ruavos, anopis pidäy huoldu Adelan ukko, Olli Jantunen . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Konzu Jevrouppu pidäy paginua rahvahallizes poliitiekas, se merkiččöy, ku pagin on kogo muan rahvahas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Konzu Ol’ga tuli ruadoh Karjalan TV:n Kanzallizeh toimitukseh, siänennustuksien da karjalazien perindölöin keriämisty häi jatkoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Konzu assimil’atsien paineh on kova, kul’tuurutaloin libo etnokul’tuurizen keskučan srojindu karjalazile ei avvuta karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Konzu baržoil viettih, erähät nygöi nevvostovaldua moititah, ga meidy hyö zobotittih, kačo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Konzu ei ruohtita midägi sanuo, ainos vakustau: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Konzu enzi kerdua ajoimmo, ga se matkai Drevl’ankan, Kukoinmäin kauti, Kalininan, Nevskoin da Krasnoarmeiskaja-pihoin kauti avtovokzualale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
- Konzu hinnat kazvetah, enimite se koskou maidohizii syömizii, privatiziiruija nämmii laitoksii nimikse ei pie, se ei tuo hyödyy, väitetäh deputuatat. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Konzu häi lugi palazii omis tekstois livvikse, oldih ruočinkielizet kuundelijat ylen ihastuksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Konzu häi oli lapsennu da meni opastumah školah, händy kučuttih “karelka-tarelka”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Konzu jälgimäi azetui elämäh Petroskoile, tartui ihan toizeh ruadoh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Konzu kai hyvingi oli, huogavopäivin, muite kävyi kaččomah kui kai on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Konzu kai oli lugiettu, “Kalevala” tallendettih diskoih, sendäh gu diskah syndyy äijy da sidä voibi kuunnella kodiruadoloin ruadajes da hos mašinas ajajes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
– Konzu kielel ei olluh kyzyndiä, yhtentostu vuvven aigua, se rubei unohtumah, vagavembis tiemois oli jygei paista, pidi tartuo sanakniigah, hil’l’akkazin karjalan kieli elbyi, sen ližäkse livuin pagizemah suomeksegi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Konzu kunne juoksimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzu kunne muutettih, yhtes kohtas toizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzu kuoli häi, ga inehmine ei tiedänyh ni kui elämäh rubieu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Konzu lapset ei muata, tiä kižatah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
– Konzu lapset iče omil käzil luajitah, se on paras. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Konzu lomailii asettuu fatierale LomaSirmakkah, korvatah hänele banknotas 500 euruo. http://verkolehti.karjal.fi/
Konzu meijän instituuttu pidi omua 75-vuozipäiviä, myö luvimmo, ku täs aijas on piästetty ilmah tuhat palua kniigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Konzu meijän turvalližuon opastai tuli školan johtajakse, häi miäräi minuu omah kohtah, ku minule tämä ruado oli jo tuttu: joga vuottu minä valmistan lapsii Zarnitsa- voinu-patriottizeh kižah. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Konzu meil midägi pahoi rubei menemäh, ga enämbi meidy hänel oli pahua mieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Konzu midägi en ellendä, ga minul on sanakniigat, niidy kačon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
- Konzu minä vaste vai zavodiin ottua vastah turistoi, pienii joukkoloi, minuu nagrettih da niäriteltih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Konzu muate vierimmö, kai sovat piäle panimmo, botinkat rinnal seizottih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzu muga sanotut vahnat karjalazet järjestöt luovutah Karjalan heimo -ellendyksen käytändäs? http://verkolehti.karjal.fi/
Konzu mulloi Oma Pajo -konsertan lippu maksoi 100 rubl’ua, ga rahvastu kerdyi ynnälline Tyttiteatran zualu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
– Konzu myö tulimmo evakuatsiespäi, näimmö, gu palamattah jäi vai kaksi taloidu, meijän died’oin kois eli puoli kyliä, rahvahal ei olluh kunne mennä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Konzu näet hyvän, ruadajan ristikanzan, himoittau hänes kirjuttua – anna kaikin tietäh, mittumua rahvastu eläy rinnal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
– Konzu olimmo blokuadas, bombitettih äijäl, ei jätetty rauhah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzu olin lapsennu, karjal oli peittokieli, ruavahat paistih sidä, konzu vai rodn’at gostih tuldih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Konzu ollah Suomen perindehellizet vähembistöt valmehii yhteisruadoh da kui? http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Konzu perehes kai on hyvä, sit ruadogi menöy hyvin. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Konzu pidi ainos autoi, luadi da ruadoi kai, midä kyzyttih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
"Konzu pienenny voitin piirustuskilvan, kuvis oli ainos kolttahuahmo." http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Konzu rubeimmo lähtemäh, ga kartohkat jo oli pandu, sinne jiädihgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzu rubien kiändämäh, otan bumuagan da kirjuttimen, da kirjutan omin sanoin, midäbo eri kohtis pajuo pajatetah, mih näh on pagin, kaččomattah juuri alguperäzeh tekstah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Konzu rubien pagizemah oman sizären lapsenke karjalakse, ga puaksuh kuulen vastah: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Konzu ruvettih vai rahvastu kyzelemäh, kui da midä, ga joga Oniegan rannikon kyläs kuuluttih, ku kalua väheni. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Konzu sai aijan kalua lahti ielleh. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Konzu sanoi sen, ga rožis kai muutui. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Konzu sanotah rahvaskundu, sežo merkitäh kaikkii eläjii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Konzu se täytti 100 vuottu, školas avavui kaheksas kluassu. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Konzu sit tekstua on roinnuh jo vähästy enämbi, rubien čotaičemah tavuloi, ku suaha tekstu hyvin pajatettavakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Konzu suomelainen hallindo hävitettih, algoi kolmevuodine karjalan kielen kulduaigu, hos se aigu muite oligi jygei karjalazele rahvahale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Konzu tiedokonehtu ruvettih käyttämäh joga kohtas, pidi luajendua koodavustu. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Konzu tiijustettih kai, sit äski heitettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Konzuto sie päiväine oli Jumalannu... http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Konzu tossupiän ruvettih kaččomah kuvii huomattih hairahtus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Konzu tuatto kuoli vuvvennu 2013, tytär toi muamah Suomeh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Konzu vai tuldih tarkastajat, toizet herrat meijän kyläh, ainos meile azetuttih, ku tuatto oli kolhouzan piälimäine, sellittäy Tatjana Ivanovna. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Konzu voimatutah, ei kävvä školah, ga kai midä opastutah sil aigua školas, hyö kačotah buabanke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
– Konzu voinan aigah karjalazii työttih evakkoh, meijän perehgi tuli Suomeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Konzu voinan jallois pajettih Suomeh, sit toinah tuli Suomie myöte liikkuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
– Konzu voinu algavui, minun tuatto da muamo elettih Korbiselläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Konzu voit andua iänen? http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Konzu vuozi vuottu vähenöy opastujua, vähenöygi opastajien lugu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Koppuloi emmö iäreh lykkiä, studen'iz ved mon'i tykkiä. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Korbiloin tagan eletäh lambirannal. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Korela da Karjala -ozuttelu on enzimäine iččenäine Margarita Kemppazen tyttilöin ozuttelu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Korend'olhäi kannettih ennevahnas korvoit, l'uahkan'n'at, rengizet da muga ielleh; http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Korgien ven'alazen virguniekan kirjutukses suammo lugie: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Korgiesti hyö arvostetah Kanzallizen teatran ozutelmii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Korhistummo da rohkenemmo olla karjalazii, toizin sanojen kirkastatammo identitiettua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kornan kel’tan kieli on vahnu kirjutettu kieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kornan kieli sai EN:n vähembistökielien peruskirjan mugazen stuatussan jo vuvvennu 2002. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Korpelale vastattih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Korrika yhtistäy kai alovehet da kui hierulois muga i linnois järjestettih sežo tämänkerdaizen Korrikan aigah eriluaduzii tapahtumii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kosti Pamilo kirjutti näytelmie da paginoi da keräi kaksi sanastovihkosta suomes karjalaksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kotilainen suvaičči Aunustu da sendäh häi kirjutti andilahalleh, ku hyö luajittas sinne kodi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kotimaizien kielien keskukses Kotukses on äijymuudugi mieldykiinnittäjiä Ahtian kirjutustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Kotkatjärveläine Ol’eg Jurjevič ruadau Präžän školan piälikönny jo kaheksa vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Kotkatjärven Joguine-pajojoukko täytti kaksikymmenviizi vuottu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Kotkatjärven karjalaine. http://omamua.ru/authors/avtory/illu_mosnikov/
Kotkatjärves, Mägriel, Riipuškalas, Videles, Tuukses, Alavozes da linnaspäigi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Kotuksen luajittuu karjalan kielen verkosanakirjua, Raija Pyölin da L’udmila Markianovan sanakirjua, Martti Penttozen sanakirjuagi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Kotškazen Feďa , (Heikki Koukkunen, 1938 –1983) ennätti eländäaigah äijäl ruadua karjalazien ďieloloin edeh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kovenduvat nägökannat ollah kolmas tilandehtu vaigevuttai dielo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kravatin ual menöy, hyčyttäy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Kristiina Olanto kahten muun Lekkujanke ezitti karjalankielizii rahvahan pajoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Krokodiilu Genan ni mipäivypajon karjalakse kiändi Zinaida Dubinina Resunkat: http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Krokodiilu Gena tuli tuttavakse vuvvennu 1966 ilmahpiässyös Eduard Uspenskijn zuakkunas. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Kruavattizet ollah škuapois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Ku Carelian perustamizes oli kevätkuus 2013 mennyh 85-vuottu, aksentiiruičettih lehten merkičysty kul’tuurusildannu Ven’an da Suomen välil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku Karjalan Sivistysseurale täydyi 100 vuottu, se sai pruazniekas (2006) Ivan (Jukka) Akimovispä i hyvän lahjan, seuran histourien livvinmurdehel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Ku Karjal kehittys, ku ei salvattas kombinuattoi, a nostettas uuzii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Ku Karjal on ajeltu ristin-rästin da rahvastu tuttavua on menetiijämi, Tatjana Ivanovna ottihes kirjuttamah lehtih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Ku Kozt'u-pappi oli jo uksel iärez (pois) lähtemäz, Miikul häned kiännytti vie järilleh (vielä takaisin) da kyzyi heikol iänel: http://verkolehti.karjal.fi/
Ku Miikul kuuli, sto taivahaz on salmilaziigi, hänen sammuvih silmih tuli ves's'elämpi (iloisempi) ilmeh. http://verkolehti.karjal.fi/
– Ku Vladimir Brendojev ollus vai vähästy enämbän elänyh, ga häi kirjutannusgi enämbän da suannus Nobelin palkindon, sit on varmu Juminkeko-fondan piälikkö, kirjan toimittai Markku Nieminen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Ku alganemmo ”murreh ezmäzenny” -printsipan mugah ajamah meijän kieliaziedu virguniekkoin suundah, olemmo höblöit. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuaskuis ei nagreta yksin toizii, vai yhty hyvin i karjalazii iččiedäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kudai niilöis työndiä kilbah – pidi vallita. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
– Kudakui minä kirjutin kolme runuo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ku diktatuuru ( 40 vuvven piduine aigu , baskin kieli kogonah kielletty) oli mennyh siiriči, vuvvennu 1980 rodih ajatus Korrikas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kuduimmo kai hyvin. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Ku ei tapahtunne nimidä katastroffua, muga kui ku kolttii allettas myös sordua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ku ei voinne ristikanzu iče pakita kohtua hoidolaitokses Ven'al, sidä voi pakita vaiku hänen omahoidajakse registriiruittu ristikanzu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kuhkutan lugemah, kel on mahto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Ku hănen tuattah kuoli- a kuoli hăi aijoi-muatuška hăvitti hevon. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kui Bomban taloi srojittih, Feďa kutšuttih ezittämäh ohjelmua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kui Maimalammis oľi skolah matkua kymmenen virstua, häi sai faťieran kauppamies Miša Koivuzen talois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kui Suomeh perussimmo Karjalan Kielen Seuran, silloin sovimmo, sto suvaitšemmo kaikkie karjalan kielen pagizijoi i kirjuttajie emmögä pane ńi kudainda eduzijal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui akalegi pidäy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Kui algukursu muga i jatkokursu maksau 135 euruo, ga ozanottaihindu (Karjal-karti) on 125 euruo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kui barometru sai muvvon? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kuibo heil meni ruado fourumal da midä mieldy hyö ollah fourumas iččenäh, kyzelimmö täh kirjutukseh niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Kuibo karjalaine ellendäy oman tilan? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuibo karjalan kieli täüttäü nämmii piätavoittehii? http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kuibo kiändiä uudizii karjalakse? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Kuibo menöy uudizien kiändämine karjalakse? http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kuibo nygöi rannal eliä da kalastamattah olla. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Kuibo ruado menöy, ongo kai pluanan mugah? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
– Kuibo ruvetah jagavumah kirjutukset eri murdehil lehten sivuloil? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Kuibo sai allun ELDIA -tutkimus? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kuibo sellitettih sit laitoksien yhtiständän? http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
- Kuibo sinun nimi on, brihaččuine? http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Kuibo voimmo siit kattšuo toine toista silmih, kui olemmo hyllän heimoveľľen da erottan hänet joukos kielen perustehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui emmä paisse kielen struktuuras, a siid jotta kuiba kieldä kentahto sua ellendiä, ga siid suamma sanuo jotta suvikarjalan murdehet, hod nene kui suojärveläzet paissih, äijän ligembänä livvie ollah kui mitahto Paatenen libo Vienan murretta. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Kui ennegi kezän aigua laitoksele otettih opastumah nuordu nellän spetsial’nostin mugah: suomen kieli da literatuuru, karjalan da suomen kieli, vepsän da suomen kieli, suomen da anglien kieli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Kuigi monil karjalazil kylil Jyrgiläl on olluh vaigei oza. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Kui hänel mugagi miehel on lapsii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kui hätken nengoine kiihkoilu jatkuu Europas? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui iče maltetah, mugai vastatah hänele. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Kui kiännösprocessu menöy? http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kui kiännösprotsessu menöy? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Kui kiännöstiedo opastau kiändämizeh? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Kui lagavui Petroskoin Oniegan traktorzavodan histourii da kui sit kuvastuu ristikanzan elaigu. http://omamua.ru/articles/istourii/
Kui lienne piiteriläzet luajitti artistoin kartotiekkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Kui literatuurufestivuali voi olla ilmai paginoi literatuuras? http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Kui lövvyttih tutkijat? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Kui maltetah, mugai muadu kyzytäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kui meni tämä ruado, kui piettih subbotniekoi, kui valettih koin allus da katettih levo, rahvas suadih nähtä fotokuvaozuttelus, kudaman pruazniekakse valmisti Martti Penttonen, eräs piälimäzis Koin kannattajis da avvuttajis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Kui menöy täl kerdua? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui minuu Jumal taivahah ottanou. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Kui muanittelijas kirjuttamizes muga i korondas on piättäjiä se, midä ei sanella. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kui myö tiijämmö, moni karjalaine on olluh da on sidä mieldy, ku suomen kieli da ven’a ollah tärgiembät kui heijän oma muamankieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuinga pitkäh kestäy tädä peän kibuo? http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Kui nostua lembie da pidiä svuad’bu karjalazeh tabah, suau lugie uvves kirjas “Kuldazet kukkizet, kaunehet kanazet”. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/
Kui nägyy, olis lougiellizembi kirjuttua ü kirjaimen y sijas. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Kui nũgői sinuu elvũttiã? http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Kui otetanneh vastah yhtehizen kirjukielen vahnemban polven rahvas? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Kui počit pahnas... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Kui pruaznuičitto? http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kui puaksuh kyndăes sa puutut. http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
Kui rahvas sit eletäh? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kui ravieh piästäh liikkehel, se rippuu nygöi karjalasjärjestölöis. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Kui ruavos jugies selvitã? http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Kui rubiemmo ruadamah vie emmo tiijä, ga akadeemien profili: opastajien valmistamine pidäy säilyttiä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Kui ruveta eččimäh da mis algua, Andrei ei tiedänyh, ga händy yhtelläh lykysti, löydi hyvän nevvon: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kui sanoi kilvan arvostelujoukkoh kuului Viktor Zorin ei pie luadie sidä, midä muite kaikkiel on tarittavannu, Karjalas pidäy olla omua, meijän muan histourieh da perindölöih pohjavunnuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Kui sanou Natalja Golubovskaja: hyvä ižändy rien kezäl valmistau, a delegän talvel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Kui se eruou teijän aijembis? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kui sie Baba? http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Kui sie kodi? http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Kui sie oli vessel da hyvä! http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Kui sinuttah on minul atkal! http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
Kui sinä, Miikul, kuoleman kieliz olii musikku nengozii (tällaisia) kyzeled? http://verkolehti.karjal.fi/
- Kui sinä spruavizit, sanou? http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Kui suomelazel muga i ulgomualazelgi projektal pidäy syväindöltäh liittyö Suomen pruazniekkuvuodeh da nečel pidäy ruadua piäazies vuvven 2017 aigua. http://verkolehti.karjal.fi/
Kui suuri vaikutus vienankarjalazel muuzikal on olluh Värttinäh läbi kaiken aijan? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kuitahto pidäy sobuh puuttua nämmis kaikis spetsialnostilois... http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Kuitahto tämänluaduzen toimindan vie voi ellendiä, ku johtos oli laidunationalistizes Suomes 1920-1950 –luvul kazvanuh sugupolvi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuitengi javon mugah heijän aloveh on vägi suuri Karjalan tazavallan puolel löydyy semmozet suuret varzinkarjalan pidäjät kui Porajärvi, Repola, Rukajärvi, Paatene, Mäntyselkä, Tunkua, Suikujärvi da Voijärvi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui toizet kaksi fil’mua – “Vepsläižen kodin sydäin” da “Žiivatad vepsläižiden elos” – tämä fil’mugi on kogonah vepsän kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Kui tädä ruattih da misbo kai lähti, sellitämmö karjalan da vepsän kielen laitoksen johtajal Tatjana Paškoval. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Kui tämä hil'l'aine kevät, sundugah salvattu? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kui vai kodimaile tulla suat. http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Kui vediä kieldy tulieh aigah? http://omamua.ru/authors/avtory/martti_penttonen/
Kui vienan muga i suvikarjalan virittämizes voijah pidiä huoldu vai nämmät joukot iče. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kui voi nenga akku eliä, sanou, den’gat ottua. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Kuivuan zuuharikse: http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Kui vähembistöh kuului vois vie pahembi kieldävyö omas ičes! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku kaikis Kymrinmuan školis vähimyölleh vuitti opastusainehis opastettas kymrikse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ku kaksi palkua suammo – minä da ukko – ga kohendimmo kogonah oman koin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ku karjalazet vaiku harjavutah kuulemah da käyttämäh heijän omua kaunistu kieldy sluužbis da muis prihodoin tapahtumis, sit sil on ylen suuri merkičys kielen elvytyksen kannal, se on selvy dielo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ku karjalazil ei olle omua rikastu histouriedu, ei heil ole ni ylen hyviä nygöisty eigo tuliedu aigua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
(Ku kaččonuzin, sit voibi olla liijakse tartuzin erähis kohtis alguperäzih sanoih.) http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ku kentah kaččou oman ičen vähembistöh kuulujakse libo pagizou väistyjäkse kielekse libo ”murdehekse” se on vaiku välikauzi suomekse muutandas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ku kentahto "ei kehtaa", se yhtel alovehel on sidä, ku 'on huigei', eigo sen periä voi, toizel alovehel se on sidä ku 'eibo nygöi himoita' ku ei kehtua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Ku kentahto kuoli lähikyläs – Kolatselläs, Kinelahtes, Kukkoilas libo Štekis, hänellyö ajettih da kučuttih iänel itkemäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Ku kerran karjalan kieldü opastetah kaikil opastustazoloil algajen päivükodilois üliopistoloih suate; ku kerran on olemas karjalankielizii lehtii da karjalan kieldü käütetäh raadivos da televiidies; ku kerran karjalankielistü literatuurua on olluh enne da on nügöi, kudamua karjalazet lugietah da suajah tieduo lugemizen kauti, se merkiccöü sidä, što karjalan kieli on täüttänüh da jatkau tiedofunksien täüttämistü. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Kuklateatteri on aštumašša uuteh, yhekšänteh sesonkih ta šamalla käynnistäy uuvven näytelmän valmisteluita. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Ku kolme eri yhtistysty ajettas kolmen libo nellän kielen aziedu erikseh, puututtas tupikkah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku kolmie eri karjalan murrehtu pagizijua ristikanzua kerävyy yhteh, da hyö vietetäh aigua yhtes, tiettäväine silloi hyö omaksutah sanoi da käzittehii toine toizespäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku kudžoimättähäs rouno tytöt da naizet vallittih siepäi čomii kukkii omih venkoih niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Ku kul'tuuru kiinnitetänneh loittonijah mennyöh aigah, sil kul'tuural ei ole tuliedu aigua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku kuulen pajon oman kăgŏin. http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
Kul'tuurutervehyzet Tverin Karjalaspäi tuou Kul'tuuruavtonoumien paginanvedäi Nikolai Turičev . http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kul'tuuru vai pidäs työndiä Anaraspäi muailmale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ku lapsel ollou kielellizeh libo kommunikatiivizeh kehitykseh liittyjiä hätkestyndiä, on läs varmua, što vahnembat ollah muvvos libo toizes kuultu suozituksen sit, ku lapsen olis paras keskittyö yhten kielen opastumizeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuldaine - ištu vie kodvaine. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Kuldaine, mustatgo vie minuu? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kuldaine, mustatgo vie net loppukeviän valgien harmuat piätenčy-illat vuozii tagaperin? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Ku lehmät rouno. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
– Ku lyydiläzet kehtatanneh kirjuttua da ruvetah työndämäh meile omii kirjutuksii, mielihyväl otammo niidy vastah. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
- Ku löydynöyhäi mostu nuordu, ga sit voibi kiännyttiä kai, rauhoitteli huolestunnuzii karjalazii tazavallan piämies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kul’Tuuroi. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Kul’tuuran ministerstvas, tiettäväine, karjalakse pagizi iče ministru suurimägiläine Jelena Bogdanova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Kul’tuuran ministru Jelena Bogdanova tuli pruazniekkah hyvittelemäh Kodii roindupäivänke da uskaldi iellehgi avvuttua Koin nostamizes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Kul’tuuritervehyöt Tverin Karjalaspäi tuodih Tverin karjalazien kul’tuuruavtonoumien paginanvedäi Nikolai Turičev, varapaginanvedäi Viktor Berezkin da piäsekretari Zoja Turičeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Kul’tuurualan kehittämizen kynnyksennu on zakon n:o 131, kudaman voimah tulduu ansamblis jäi vai soittai... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Kul’tuurupiälinnu –hankeh on suomelaz-ugrilazien rahvahien nuorien liiton alguhpano. http://verkolehti.karjal.fi/
Kul’tuuruprogramman aigahgi ei olluh nimittumua kiännösty suomekse, hos kiändäjiä ainos on kogonaine joukko fourumal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Kul’tuurutaloin pihah oldih azetettu palatkat, kudamis omua neruo da omii ruadoloi ozutettih net, ket ruatah turizmualal, ket ruatah muadu, ket maltetah eriladustu käziruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Kul’tuurutaloin pihale kerdyi äijy voinuveteruanua, hyö sydämellizesti tervehtettih toine tostu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Kul’tuurutoimindu rubei vähenemäh 1990-luvun lamavuozinnu, da Bomba hävii valdukunnallizen meedien rubriekois kaheksaksetostu vuvvekse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kul’tuuruvuozi jatkuu, se suau eri kanzoin kul’tuurat yhteh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Ku maininnet, sit se pahembah ahtistau karjua kezäl. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kumardih kőũhũ bohatale vellele da sanoi passibon. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kumbazehgi muah pidäs perustua hos yksi škola, kudamas kai ainehet opastetah karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ku meijän kommunas ven’alastu on äijy, ga ven’an kielen opastustugi kyzytäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ku mennyt vuon voittajikse piästih nuožarveläzet, tänävuon kilbu oli heijän kodikyläs - Nuožarves. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Ku minul kyzytänneh säilyygo karjalan kieli, en rubie vastuamah "muga muga" libo "ei ei". http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
”Ku minun tervehys nygöi on tämänluaduine en voi luadie kuvii, a voin kirjuttua runoloi.” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ku minä en malta karjalua, ga linduzennugo nygöi eliä? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ku minä rodivuin täl mual, ruan tiä, mindäh minun nenän tyves olijua muadu annetah piiteriläzele libo linnalazele virguniekale, a minule enne sidä sanottih, ku tämä muapala ei päi koin nostamizeh... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Kummalline Sampo löydyi Piiterin alovehel? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Kummallizen pihan minä lövvin Anuksen piirin Boršakkalan kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Kummene päiviä meni joga seerien kuvuandah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Kummua meile oli, ku artistat muga maltettih jagua roulit, ku jogahine oli rounoku omannu ičennu… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Kummu gu mollembat, saamilazet da suomenruoččilazet suahah olla vähembistöryhmii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku moizet ristikanzat ollah piätöksien luadijoi virguniekkoi, hyö vastustetah tovellizuvves kaikkii uvvistuksii, kudamil vähembistölöin aziedu vois parandua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku muadu pakicemmo sit pidäs hos malttua omal kielel lugie da kirjuttua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ku muailmu muuttuu, kieli voi jouduo bokkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Ku myö olemmo ihan toven ylbiet niilöis juuris. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ku nengozii vuadimuksii siit enämbigi rodinou, viranomazile täydyy ottua net vagavasti eigo niidy voi hyllätä vai sendäh, ku karjalan kieldy malttajii ruadoniekkoi ei löydys. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Kuni liittolazet naizet nevvottih rahvastu suvaičusdielolois, liittolaine briha, Jegor Karjalaini, opasti rahvastu kižuamah kyykkäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
“Kuningahan silmykaivon” viet ollah šungituukivilöil livotetut, sendäh ku se sijoittuu suurimal šungittukaivoksel Tolvujan kylän lähevil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
“Kuningahan silmykaivos” ennevahnas saneltih, ku se piästi Romanovien suvun emän voimattomuos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
“Kuningahien silmykaivo” oli pyhitetty kuningahan Nikolai Romanovan da hänen perehen – akan Aleksandran, poijan Aleksijan, tyttärien Ol’gan, Tatjanan, Marijan da Anastasijan – mustelendupiän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Kuni vahnembat kielen vardoiččijat pyöryžän stolan tagan lugiettih da kiännettih Vas’a Veikin kerdomustu “Raadivo” “Oman Muan” piätoimittajan Natalja Sinitskoinke, nuoret yhtes KRL:n piälikön Jelena Migunovanke luajittih karjalazien flaguu da kirjutettih sanoi karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Kuni šipainiekat pastuttih päčis da samvuaru kiehui, Anna Vasiljevna ozutti lapsile omua taloidu sego saneli, kui karjalazet elettih enne. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Kunnallisvalličendas voit andua iänen vaiku oman kodikunnan kandiduatale. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kunnan korgevin piättäi organ on kunnan eläjien vallittu nevvosto. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Kunne ollou mennyh? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kunnivoijah hyvänny da kunnon ruadajannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Kunnivoittavat deleguatat! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Ku nämmii aihehii on kylläl pureteltu, siirrytäh tulieh staadieh da sanellah ”tozi”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku oldasgi dielot muga hyvin Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Ku olin Heččulaspäi, elin internuatas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ku olis meččy huurdehes synnynaigua, sit olis vil'l'an terä parembi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ku ollemmo vai ainos hillah, nimidä muutostu ei roihes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku ollou jouduo, sit voibi hätkembän istuo kirjuttamas, ga harvah muga on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ku ollou kieli B yksikai ristikanzan eloksen kannal tärgei dielo, vaigevuksii sen opastumizes vaste myöhembi libo aiguizennu voi olla äijängi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku ollus minule vakkinazembi pajo, sit pidäs sidä kuunnella moni kerdua da lugie sanua, ku ellendiä sen viestin, libo eččie kustah tieduo pajoh näh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ku on opastunnuh karjalan kieldy, ei ole vaigei opastua suomen kieldy, gu se kudamiletah on vältämättömiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku on äijän vuottu elänyh da ruadanuh karjalazien keskes, ga opastui karjalaksegi pagizemah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ku pereh paissou karjalakse, sit lapsigi rubieu pagizemah sil kielel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ku pidännöy kirjuttua mollembii, sit pidäy käyttiä monitavuhistu koodavustu. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Ku pidänöy, voit tarkistua kodikundutiijon magistruatas. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Ku rahvasjoukos oli eri murdehil pagizijua karjalastu, puutui kuulta myös, kui eri kylis rahvas eri luaduh sanotah yhty samastu kazvostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Ku rahvas voidas olla yhtevykses keskenäh, ku voidas sanuo toine toizele omii mielii, pidäy olla mitahto kaikile ellendettävy merkilöin sistiemu, kudamii yhtet käytetäh, toizet ellendetäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Ku rajoittanemmo oman kielen ylen pieneh joukkoh, sit meis ei ole oman kielen puolistajakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kurii da por’atkua hoijetah pakoittajoin taboih da oppozitsien edustajoi suuditah yhtyperiä tyrmäh monikse vuozikse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ku ristikanzu ruadanou yölöil, häi eläkkehelgi lähtöy aijemba. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Kurituksen täh lapset varattih mennä školah da heijän vahnembat ei tahtottu heidy sinne työndiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Kurjas kolkas tãmãn suuren muan. http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Kursale tahtotah suaha ezimerkikse opastajii, toimittajii, kirjuttajii, muuzikkoloi, kirikön ruadoniekkoi da matkailualan vägie. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Kursal on kolme tazoryhmiä da sendäh maksau tulijan opastujan ilmoittua sežo ongo häi opastunnuh vengriedy aijembah, kui hätken, mittumal kursal da mittuine oli opastuskirju. http://verkolehti.karjal.fi/
Kursal opastutah algu- libo jatkoryhmäs. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursal paistah karjalakse vuoropaginoin i tekstoin avul. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursan aigah jogahine ozanottai luadiu da itköy oman itkuvirren. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursan 30 euron hindah kuulutah murginat, koufiet i materjualu. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursan opastai on Natalia Giloeva. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursat järjestetäh yhteisruavos OK-opintokeskuksen kel. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursat pietäh, ku ilmoittavumizii on tulluh tarbehelline miäry. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursat pietäh, ku ilmoittavumizii on tulluh vähimyölleh 12. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursilazel kudai peruuttau omassah tulon sen päivän jälgeh konzu pidi viimezekse ilmoittuakseh kursale, peritäh hommailendumenoinu 20euruo / kursupäivy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
– Kursilazet iče kehitettih ruadua tämä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Kursilazet ozutettih aiga hyvät nerot da maltot. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Kursilazet tunnustutah livvin kirjaimikkoh, sanastoh, sanavardaloloih, sijapiättehih da ruatah ruadoloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursilazet ylen äijäl kiitetäh da passiboijah Vladimir Lukinua, ku häi keräi heidy yhteh da kehitti opastumah karjalan kieldy, da omua opastajuagi Marija Ivanovna Tarasovua, kudamanke ruattih kai tämä opastusvuozi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Kursile tulijat, ilmoitakkua omassah ozanotos kaksi nedälii enne kursien alguu Karjalan Liiton toimistoh toimisto@karjalanliitto.fi libo tel 09 7288 170 09 7288 170 . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursiloile kerdyi vägi joukko Čalnan da Viidanan kylälästy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/ildukeoi_alnan_kyls/
Kursiloile tuli opastumah enämbi 150 hengie. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
– Kursiloilhäi oldih eri rahvas, kengo pagizi suistamon murdehel, kengo suojärven, kengo čiisto livvikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Kursiloil oldih ezitetyt Karjalan kaikkien kandurahvahien kielet da kul'tuurat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kursiloil on tutustuttu kielen opastuksen lizäkse paikallizeh karjalazeh kul'ttuurah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Kursiloin aigah opastujat kačottih vähäzen kielioppii, opastuttih oigieh sanomah karjalan kielen iänii da pagizemahgi, yhtes opastajan kel kačottih monii paginaihieloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kursiloin aigah, opastundan jälles, piettih karjalazet illačut. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Kursiloin hinnat da tarkembi ohjelmu varmistutah tuhukuun loppuh mennes. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursiloin kielenny on olluh livvin murreh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Kursiloin opastajat luajittih heile Midä? http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Kursiloin opastajinnu oldih Petroskoin yliopiston opastajat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Kursiloin piendäh on annettu kaksi urokkua, sendäh pidi jagua opastujat ku heidy on muga äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Kursiloi piettih nedälin aigua Nurmekses. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Kursiloi pietäh vuvves 1990 lähtien joga vuottu vuorotellen Suomen puolel libo Karjalas. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Kursiloi voi pidiä sežo internetan kauti, nygöi opastai voi olla hos kui loitton, luvendoloi voi pidiä hos Australiespäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kursit järjestettih Suomelas-ugrilazet kielet da kul'tuurat alguopastukses-projektan hantuzis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Kursoil on algu- da jatkoryhmät. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursoil opastutah iänel itkendän kieldy, sen igiaigastu syväindyö, luajitah omii itkuloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursu da fatieru yhten hengen pertis maksau 610 euruo, Karjal-kartil 600 euruo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursu fatieranke maksau 495 euruo, ga ozanottaihindu (Karjal-karti) da opastujan hindu on 485 euruo . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursu ilmai fatierua maksau 315 euruo, Karjal-kartin omistajale da opastujale hindu on 305 euruo . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kursu maksau 135 €, da jäsenhindu Karjala-kartil on 125 €. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursuniekkua tänävuon, kui oli mennyt vuongi, on ylen äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Kursu pietäh 13.–15.3. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kursu todevuu, ku kursilazii täydyy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ku ruavoin sie sygyzyl mennyt vuon, voin sanuo, ku elättilöi sie pietäh muga pahoi, ga sidä on vaigei kuvitellagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Kurššiloih tuli 19 opaštujua Karjalašta, heijän luvušša oli karjalan kielen opaštajie, kašvattajie, karjalankielisien lehtijen, radijon ta TV:n toimittajie, tutkijie, kanšalaisjärještöjen jäšenie ta tietyšti Šuomen karjalaisie. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Kus algau enzimäine hankeh? http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
“Ku sanellet kelletahto, ga ei avvuta”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Kusbo da midäbo dotsentu Aino Valmet da Aleksandr Barantsev sygyzyl 1971 paistih Vladimir Brendojevah da hänen runoloih näh, tiedäy vie vaiku Aleksandr Barantsev iče. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Kusbo nämmä ollah? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Kusbo on se koin da rodnoin! http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Kusbo on se neitzykkä, kudamua suvaitzi? http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Kusbo on se uulitza? http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Kusbo se rezol’utsii on kirjutettu, tiijättögo? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Kusbo työ oletto? http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Ku sen sijah Ven’an ven’alazet muutetah nuaburimuah, heile vuajitah samoi oigevuksii ku kandurahvahale. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku se on loitton da ei ole nägevis, se taba ei päi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Ku sih ruadoh emmö ottavunne, sit ei ni pie itketellä oman kielen da kul'tuuran häviendiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ku sinuu kummastuttau mitahto, sanommo, omas kois, pihal, kyläs, ruavos da toizis kohtis, fotografiiruice se kummu da työnnä kuva toimitukseh. http://www.omamua.ru/kilvat/past/
Kus nygöi elänet da kenenke? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kus on enzi kerdu mieles pietty : http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Kus on surmuheiniä, siegi on zel’l’uheiniä, huomuau inehmine. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Kuspãi lienne kuuluu iãni: http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Kuspäi kiändäi suau tieduo, konzu vastah tulou tundematoi sana? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Kussah muailmu on muuttunuh tämän labohuon käzih puuttuhuu? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Ku suomelas-ugrilaine kirjuttau ven’akse, mittuine kieli on hänen oma? http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Ku suullizen perindön siirdymizen katkiettuu voitas nygyrahvas opastuo tädä perindyö, on vuvves 1998 algajen pietty joga vuottu iänel itkendän kursoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kus vai löydänöy kaikkeh täh aigua da vägie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Ku synnynaigua on taivas tiähtes, roihes hyvä gribavuozi da greččuvuozi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ku tahtonemmo pidiä kielen, suammo tugie kanzoinvälizis normois da niilöin vuoh valdivoloisgi päi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ku tahtonetto suaha ruaduo, kazvatustu, yhteiskunnan palveluloi, kul’tuurua, opastukkua valdivonkieli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Ku tahtonet, voimmo panna linkingi lehten ilmoituksespäi ilmoittajan verkosivul olijah tapahtumailmoitukseh, afiššah libo kuvah. http://verkolehti.karjal.fi/ilmoita-tapahtumis/
Ku taloin ižändät lienne ruvettu pagizuttamah smuuttii, ga hyö vastates muutettih iäni, ku heidy ei tundiettas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ku tulou, lykkiä muilatukku, sano: http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Ku työ, nuoret da aiguzet, tahtotto oppie artistan leibiä, oletto tervehtulluot teatrah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Ku tämänmoizii nägökandoi on i muis prihodois, kui varuan, karjalankielizen vähembistön oigevuot ei todevuta kirikön käytändön ruavos, hos kirikön johto da pappilisto tiettäväine ollah i karjalasten puolel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kuudamanširpi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kuudam ehtäl kačahtau pertih ikkunaspäi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Ku uijitto loitokse, kačoitto randah da pöllästyittö, oppikkua rauhoittuo da huogavuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Kuujärvel kävyimmö kaččomah paikallizen Lyydiläzen etnokeskuksen ruaduo, Anukses – Taidoškolah, kudai Anuksen piiris on ECHO-projektan piälimäine partn’ouru. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Kuujärves artistoi palkittih kukkazien ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
“Kuule, liijan hyvin olet šuorivunnuh da puhtahat sovat piäl on, meijän omat karjalazet ei tualleh käveltä”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kuulen minã, ga ken rőngynőy, da moizel pahal iãnel, ga ni sanua maltua ei sua. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kuulijoispäi nouzi kommentua, ku se nostau kynnysty, ku ei kerras malta kaikkii itkulois käytettylöi kierdosanoi, no Kallonen saneli, ku jogahine voi luadie itkuloi nygyaijan omal kielel. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kuulimmo heis pajuo karjalakse da suomekse, jo hyvin tuttuu da uuttu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Kuulin ezimerkikse dielos, kudamas spetsopastai ei olluh suostunuh andamah spetsopastustu opastunduvaigevuksis kärzijäle lapsele "enne kui lapsen kois alletah paista vai yhty kieldy". http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuuluu Karjalaine sana -liittoh. http://omamua.ru/authors/avtory/ivan_savin/
Kuuluu Karjalan Kielen Seurah. http://omamua.ru/authors/avtory/martti_penttonen/
Kuuluu Ven'an Kirjuttajien liittoh. http://omamua.ru/authors/avtory/zinaida_dubinina/
Kuuluu Ven'an Kirjuttajien liittoh, on Karjalaine sana -liiton piälikkö. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_volkov/
Kuuluu, kui tiähtet helistäh. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Kuuluu pertih čuhkeh pihakoivun: http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Kuulužan artistan Darja Karpovan roindupäivänny, 18. kevätkuudu, Kanzallizes teatras, kus inehmine ruadoi enämbi kuuttukymmendy vuottu, avattih hänen 100-vuozipäiväle omistettu ozuttelu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Kuulužu radivo da TV-toimittai Nikolai Filatov täytti 75 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Kuundele da pajata Vihmupajoine . http://verkolehti.karjal.fi/
Kuundelen, ga omii – karjalakse, suomekse da vepsäkse pajattajii – äijiä puaksumbah da parembal mielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Kuundelijat muheloitettih ga toiči hil’l’akkazin pyhkittih kyynäldy... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Kuundelijat suadih sit monii eriluaduzii elämyksii täs konsertas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kuundelimmo ubouuzii pajoloi da jo hyvin tuttuloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Kuusamos Kuusela mustau omassah käyndän Jyräväl da yövyndän Myllykoskel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela hyväksyttih enzimäi koitehopastujakse, sit alallizekse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela joudui pagenemah remontua muuloin sie eläjien taidoilijoin tabah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela luadi opastusmatkan sežo Parisah, kus häi eli Suomen Taidoiliiseuran hoijetus taidoiliitalois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela meni järilleh Salmih vie 1944, kus muu pereh oli, a ku soda jatkui, perehel oli pakko myös lähtie evakkoh, nygöi Heinäviele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela mustelou lämmäh ezimerkikse kävelemistäh Enontekiöl dai gostinduah Sevettijärvel kolttien luo sillozen Oulun mitropoliittu Leonke. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela piädyi siepäi saldattubol’niččah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela sanelou, ku häi ajoi omassah mototsiklal Kuusamos da Pudasjärvel, kus eläy ielleh hänen toizen rahvahanškolanopastajan Olga Harjun peräntielöi – tuttavii jo kuvvennes polves. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela sanou, ku häi on huono pagizii da sendäh händy varaittau avuajazet, kudamis hänelgi pidäs sanuo midätahto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusela viessuau omassah eloksen mennyön da olijan tozi azies nygöigi hyvin, hos häi on invaliidu, satateksen vaigevusaste on 80 protsentua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuusizeh nähte saneli hänen endine opastui Irina Iganus, oman opastajan toven suuren panoksen suomen kieleh todevuttamizekse Iganus ozutti suuren kahtenozazen ven’a-suomelazen sanakniigan, kudai on jo äijäl kulunuh jogapäivästy käyttämisty, kai on liimulental "paikattu"... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Kuuzi- da seiččie-vuodehizet lapset tarkah kačottih, kui Alisa Petrovna luadi tahtastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Kuva da lähte: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ku vai ezittäzimmö voimakkahasti da monen hengilön väil meijän omis prihodois hos sen, gu karjalua käytettäs ehki vähän verran sluužbois da muis prihodan tapahtumis, varmah muga ruattas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ku vai muga olis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ku vai yksigi lapsi suau kipinän opastuo karjalan kieldy da suvaija omii karjalazii juurii, on se jo tärgei da suuri dielo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Kuvan hural puolel ruskeitukkaine tyttö istuu lattiel da sidou kengännuorazii. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Kuvan matkattih toine toizen peräh – Zinaida Petrovna Boitsova, Matr’ona Vasiljevna Vorobjova, Okt’abrina Vasiljevna Kn’azeva, Vasilisa Kuz’minična Loginova… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Kuvanvestäi Alpo Sailo luadi Larin Paraske –vestoksen v. 1936 silloi pluanois olluttu Kalevala-taloidu varte. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Kuva on otettu Anukses kirjaston arhiivaspäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Kuvas ollah Sohjanankošken školan opastujat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Kuvas on karjalan kielen opastai Ol’ga Mironova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Kuvas on oravaine, kudaman häi ehti kuvata mečäs griibua kerätes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Kuvas on piälimäine fil’man kalastai V’ačeslav Gerčin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Kuvas on päivykoditaloi. http://verkolehti.karjal.fi/
Kuvastin nägyy 140 metrispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Kuvas vepsäläine Galina Baburova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Kuvataijon, ezim. videotaijon da internetas luajittavan taijon alovehel, on uuzii mahtollisuuksii midä ei ole vie käytetty hyväkse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Kuvat spektaklilois – net ollah ozuttelun tärgielöi kohtii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Kuvien aigu on jiänyh tuakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Kuvienke yhtes sežo pidäy olla karjalan- libo vepsänkieline tekstu, kudai sellittäy libo sanelou sit, midä on kuvattu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Ku vies olles vedäy suondu, pidäy sekundakse čukelduakseh vedeh, oijendua jalgu, kuduas suondu vedäy da ruttoh riuhtaldua jalgu iččehpäi suures varbahas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Kuvii eččijes puutui vastah mieldykiinnittäi šeikku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ku virguniekat “kiännyttäs rožin” karjalazih rahvahihpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Kuvis on Vieljärven rahvastu, kylän neroniekkua, niilöin joukos ollah Ol’ga Samsonova, kudai maltau kaikenmoizii käziruadoloi, venehien luadii V’ačeslav Jegorov, poimiččuloin luadii Viktor Lesonen, kirvesmies Ivan Fotejev da toizii muasteriloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Kuvis on tarkah ozutettu Priäžän čupun puuhine arhitektuuru, kui priäžäläzet čomendettih omii taloloi puunleikkavuksil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ku voimuvarois dai julgizes huomivos suurin oza menöy suomalazen kul’tuuran da kielen kannatukseh, da karjal pyzyy alalleh orboilapsen tilas da väheksitynny mennezyön kielenny, valličendu tovellizuos roihes vaiku suomelazen da ven’alazen kul’tuuran da kielen välil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuvven kuun aigah projektan todevuttajat käydih kaikkih Karjalan tazavallan piirilöih, kus ruatah etnokeskukset, projektah kuulujat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Kuvveskymmenes tiluajas lykysti kolmele. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kuzbo ollah varzinkarjalan kielel kirjuttajat? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuzbo ollah varzinkarjalan kirjuttajat? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kuznetsovil oli kaksi kodii, žiivattua oli tahnuos dai liäväs, elettih hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Kučui pruazniekkah lapsii da vahnembii Itämerensuomelazien rahvahien liigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kučummo abuh kaikkii karjalazii, kuduat maltetah pidiä voimistelu-urokkoi karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Kučummo abuh kaikkii, kel on tieduo da materjualua nämmih kylih nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Kučummo kaikkii pozitiivizes henges toimijoi karjalazii da meijän kul’tuuran ystävii yhtymäh yhtehizen lehten luajindah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Kučču jo soi ehtä huuvvon, takku jo laskiettu on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kuččuo sih eri mualoin opastuksen alal spetsialistoi da zakonoin tiedäjiä, ku hyö sellitettäs opastustu koskijoi zakonoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Kvirinii. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Kykkyizilleh syndyö kuunnellah, pyhkimel katetah, yksi čuras seizou šiižman kel, sit ei syndy koske. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kylien eläjis häi on mainittu enzimäzenny, häi ainavo on merkitty luvetteloh ižännimel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Kylien rahvas suajah tilata lehti, opastuo lugemah karjalakse da sidomah paikkua karjalazien luaduh, ostua karjalankielizii kniigoi, al’manakkoi, kalendariloi da poštukartočkoi karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Kylmykuun 23.–25. päivinny Kanzallizien kul’tuuroin keskukses Preobražanskoin kirikön 300-vuozipäivän hantuzis pietäh Rahvahalline pruazniekku -seminuaru. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Kylmykuun 10. päivänny sie pietäh tazavallan kul'tuurukuhkutuksien jarmanku, sen aigah Karjalan etnokul'tuurukeskuksien ruadajat ruvetah pidämäh erilazii master-kluassoi, opastetah rahvastu pastamah šipainiekkoi, kudomah, punomah tuohes, luadimah saviezinehii, perindöllizii tyttilöi sego äijy midä muudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Kylmykuus Uvven Vilgan kyläs piettih tavanmugaine Ildukečoi-kluuban vastavus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/
Kylmykuus filarmounies roih piety hyvänluadii konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Kylmykuus ilmoitimmo lehten kauti, ku “Oman Muan” toimitukses voibi ostua Kirjaimikko-kartočkua da sil samal kannattua Karjalan kielen kodii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Kylmykuus kerävyi joukko karjalazii da karjalazien jälgipolvii Heinyviele Valamoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kylmykuus-talvikuus Opastajien jatko-opastuksen instituutas jatketah tiedokonehkursiloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Kylmy ulgoilmu hibjal. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kylä kučistui, rahvastu väheni. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kyläläine Natalja Klementejva lugi omii runoloi, kudamat omisti kaikile sillozes Leningruadas olluzile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Kyläläine Tatjana školan loppiettuu puutui Petroskoin valdivonyliopistoh opastumah agronomakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Kyläläzethäi mielihyväl kuunneltah Mihail Sisoikovan runoiloih kirjutettuu pajuo “Topol’ nad Šujej-rečkoi”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Kyläläzet ollah sidä mieldy, ku kalan vähys on kiini kivensuandas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Kyläläzet sanotah, ku Natalja Viktorovna on ylen nerokas inehmine, hyväntahtoine ristikanzu da rahmannoi emändy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kyläläzile saneltih tämän päivän karjalazes literatuuras, lapsile luajittih ekskursii “Kirjan kodi” da vie äijy midä muudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Kyläläzil lapsil joudoaijakse on pihal juoksendelemine da piehtaroičus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Kylän histourii algavui vuvvennu 1563, konzu kyliä enzi kerdua mainittih aigukirjois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kylän lavale toine toizele peräh yhty tottu nostih artistat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Kylän päiviä kaikin suvaijah, sendäh gu on mahto vastavuo da paista keskenäh, muite myö harvah näemmö toine tostu da lähikylien eläjii, sanelou Nuožarven eläi Jekaterina Hiltunen... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kylän päivy on paras kezäpruazniekku meile, sanelou Koivuine-pajojoukon pajattai Nina Barmina. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kylän rauhu da hil'l'azus oli mielehpuutujua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Kylän vahnimakse sanotah Orzegas karjalastu Lidija Oleševua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/
Kylän vuozipäivän konsertan avai paikalline Koivuine-nimine pajojoukko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Kylä omal aigua ei olluh pieni. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kyläs muzeil on oma taloi da joga vuottu sih tulou äijy rahvastu, turistuagi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Kyläs perehty kunnivoijah sendäh, ku hyö suvaijah da huolehtitah ei vai omii lapsii, ga lapsienkois otettuloigi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kyläs ristittyzil ei ole kunne mennä. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Kyläškolis opastajat oldih paikallizet ristikanzat, kudamat paistih ven’akse libo iče oldih ven’alazet, ga paistih paikallizel kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Kymmene-kaksitostu -vuodehizet lapset toiči jiädih kodih vie kodiruadoloin täh, konzu heijan tuatat da vahnembat lähtiettih kunnetahto ruadamah, lapsil pidi ižändöijä kois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Kymmenel protsental Karjalan liittoh kuulujis on karjalazii juurii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Kymmenenvuodizena brihazena, kuin toizet lapšet, rubein ruadamah kyläruadoloida: heiniä i tuahta vedämäh, auttamah kyndiä, peldoloida kit’kemäh, pelvašta uberimah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/stuanovoine_karielaine_kyl/
Kymmenen vuvven peräs jo kalua liženis, vois andua luba laskie hienombua verkuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Kymmenes vuvves “Sattumas” on luajittu äijän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
"Kymrin kieli ei ole suanuh kylläl huomivuo aijembien rahvahalliskerähmövalličendoin aijannu", sanou Kymrin kielen seuran paginanvedäi Jamie Bevan. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Kyndäjä kattšoo jälgie omua, ongo prostoida, vai tuloogo tšomua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kyrillizet merkit lövvytäh ezim. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Kyskiemättäh täs enämbiä syylöih, se on ellendettävy dielo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kyykkä sobii kaikile igäh da suuruoh kaččomattah. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Kyykkä-video kuvattih talvel, sil kižuajat tahtottih ozuttua, gu karjalazet ei varata nigo lundu, nigo tuuldu, nigo kovii pakkazii, hyö ollah valmehet kižuamah joga siäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Kyzeli muamuadah, Lidija F'odorovnua, mustoitteli, midä tuatto Aleksandr Aleksejevič oli hänele sanelluh omis sugulazis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Kyzyimmö Aleksandr Stepanovua sellittiä omii mielii: http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Kyzyin hänel, puutuigo luadie midälienne erinomastu?.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Kyzyin: miksebo tavallizet stolat? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Kyzy karjalan kieles da kul'tuuras dai niilöin elvyttämizes. http://verkolehti.karjal.fi/kyzy/
Kyzykkiä kuni niidy vie on! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Kyzymattah annettih. http://kartravel.ru/spoem.html
Kyzymmö nygöi, midä mieldy lehtien yhtistämizes ollah “Vienan Karjalan” piätoimittai Ol’ga Melentjeva da “Oman Muan” da “Vienan Karjalan” yhtehizen toimituksen piätoimittai Natalja Sinitskaja. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Kyzymykses "maltammogo pidiä oman kielen" on mondu vaigiedu šeikkua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Kyzymykses on etnokul’tuuruzuos- ajattelemizen lievembi muodo, kudai menöy samah tulokseh – karjalazet suletah valdurahvalistoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Kyzymys on oigevukses omah kieleh... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Kyzymys on sit juuri Ven’an kanzanrunohuos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kyzymysty da paginua täydyi ildassah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kyzymyz on sit suures ruavos, kudaman voi todevuttua vai karjalazien hyväl yhteisruavol. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Kyzyn: mibo rodih? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Kyzyttih: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Kyzyttih bunukatgi opastua heidy tiedovoimah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Kyzyttih, ga ei ni kieldävynnyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Kyzytäh, kuibo voibi opastuo karjalan kieleh, ongo distansionnoidu opastundua, ongo kursua internetas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Käet panna käsilöih da virret yhes vieldiä. http://www.uhtua.info/index.php/laulujen-sanoja
Käimmö Kondupohjah pajattamah, toinah ongo sie čomat da hyvät zualat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Käsnäsellän hierun libo kylän pruazniekku Miitreinpäivy oli omistettu suurmarttyyri Demetreoksen mustol. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Kävelemmö mettšie suoloi, Keriämmö mustoida buoloi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Kävimmö Salmin hauduumual i viel Uuksun hauduumual omien sugulasten kalmoilla. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Kävvä yöttšylöis! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Kävyimmö kolmei, minä, suomen kielen laitoksen opastai Jelena Tihonovič da myös pedagouguakadeemien suomen kielen laitoksen opastai Jelena Bogdanova. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Kävyimmö paginale yliopiston opastandas vastuajan rektoran sijahizen luo Konstantin Tarasovalluo. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
- Kävymmö gostih toine toizelluo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Käydih hyö ylen loitoksi, i konza douhturi Aikibie väzyksendeli, hän istuksendeli Vejatungijan selgäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
– Käydih kuilienne kyläh deputuatat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Käygiä Karjalas! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Käygiä verkokaupas kaččomas da tiluamas libo soittakkua Helsingin da Joensuun toimistoloih. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Käytettävän kielitiijon da sotsiolingvistiekan, oigevus-, yhteiskundu- da statistiekkutiedoloin spetsialistat opitah yhtes eistiä meijän kaikkien ellendysty sit, kui paikallizet kielet, rahvahalliskielet da ”rahvahienvälizet” välittäikielet (vehicular languages) toimitah nygy-Jeuropas rinnakkai da keskenäh. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Käytändön elokses da julgizuos tämä ”ideju”tulou ilmi vihannu immigrantoi i sežo rahvahallizii vähembistölöi kui čiganoi kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Käytändön matkujärjestelylöis da viizan hommuamizes voibi kyzyö nevvuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Käytändön yhtehisty ruaduo on lizättävy huomattavasti. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Käytändös vie konstitutsiedugi tärgiembät ollah zakonat, ukuazat da hallindollizet käytändöt da se, eletähgo muas zakonoin mugah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Käzikirjutuksen valmisti Natalja Vorobei, kuvuajannu oli Boris Kasjanov, pajon muuzikan da sanat kirjutti Karjalan tundiettu rock-muzikantu Santtu Karhu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Käzis zontiekkoi pietäh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Käzittelys oli erähien linnan eläjien alguhpano, kudaman mugah karjalankielizii nimiozuttimii pandas suomenkielizien ozuttimien lizäkse Sildu-uuličal ristavujile uuličoile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Käzitytti-popugai sanou meänkielel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Köühü vastuaugi hänele: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Küzüin hänel erähän kerran: http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Kăske vai, ga siirdyy vuori. http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
Kăvyimmo Kodojale, se virstua viiži ,eihăi palaštu enămbi roih. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Kőũhũ Lemboile vastah oijendi koivuhalgožen. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kőũhũ sanou Lemboile: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Kũlũn senčois on vilu, a gu harpuat kũlũh, nenãh kerras karahtah hiilau ilmu. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Kũlũ on ainos luaskau da hũvãle duuhule tulii. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Kуläh tuli VOINAN VIESTI. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
K’oliz istuo sen kullan kel Omal occulauccaizel. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
K’oliz oliz ongittua,da, Omaz vezipuccizes. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
L'udmila Markianova da Raija Pyöli kirjutettih sanakirjan ”Suomi-Karjala” da Martti Penttonen kogoi ”Karjal-Suomi-Karjal”-sanagniigan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
LUONNONMUGAZUS on toine tärgei piirreh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
“Ladva” on runoilijan enzimäine runo, kudai painettih piirilehteh vuvvennu 1984. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lahdenpohju da Sortaval ollah uvvet kohtat, kus ruvettih opastamah karjalua da suomie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Lahjakse Päivi suau kirjua da poštukartočkua karjalan kielel. http://omamua.ru/kilvat/past/oligo_kummua/
Lahjakse runoniekku suau vaste ei ammui ilmah piästetyn Kumalikko-kniigan, kunne on kerätty runostu lapsile. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Lahjat muamankielen opastajat suadih kaikin hyvät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Lahjoitti kaikkiedah nenga 60 tevostu Ateneumale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Lahjua annettavua kerdyi kudakui. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Lahten Sibeliustalois järjestetäh 15.–17.6.2016 suomelaz-ugrilazien rahvahien VII Muailmankonferensii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lahti Van'a metsah, ei ottanuh syomisty, a otti vai oruzan, ongen da suuren poimitsun. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Laidukanzallismielizien liikkehien nouzendu on vaiku lujoittanuh tädä kehitysty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Laidurahvahallismielizet suomelazet tiedomiehet da kirjuttajat ollah sellitetty suurele rahvahale jo yli 170 vuottu, ku runot ollah suomenkielizet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Laijimazii ezimerkilöi oldih Natsistu-Germuanu da Nevvostoliitto. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lainehis Luadokan mahti, čieppie ni ken ei voi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Lammil šeikkailut -spektakli ozutettih nelli päiviä peräkkäi Uuttu vuottu vaste, kaksi kerdua päiväs. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Lansio ymgyrch ‘Miliwn o siaradwyr Cymraeg’ 3.2.2016 [Salbavomerkilöis olijat kommentat suomalais-ugrilazien kielien opastui da vähembistökieliaktivistu Jani Koskine] Kuva: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lapin da Koillismuan Kuusela löydi jo 1960-luvul, sežo Kainuus rodih kuvua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Lapin pogostoin vardoičuskirjois on olemas kylien da niilöin eläjien luvettelo: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Lapsel voi olla leveigi sanasto, no se ei tule nägövih, ku sanasto on kahtes libo enämbäs eri kieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lapsen enzimäzenny opastajannu oli buabo libo muamo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/
Lapsen kielellisty kehitysty testatah libo vaiku toizes kieles libo kahtes kieles yksikielizen tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lapsennu händy kuundelin, sendäh sain passiivizen sanavaraston. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Lapsennu opastuin karjalua, sit unohtin, sit uvvessah rubein opastumah kieldy, mustelou Paavo Joensalo... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Lapsennu tyttö tahtoi olla pajattajannu. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Lapsen sen vuoh hyvin ellendettih, ku ei sua ligavuttua pihoi, nevvou Sinikka. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Lapset avvutettih Pakkasukole eččie huavuo lahjoinke, kudaman vahnušši unohti meččäh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapset dai nuoret voidas kirjuttua niilöis ristikanzois, kenen kel hyö paistah karjalakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapset enzimäi oldih pahas mieles, ku heil ei la ole ammatillizii fotokameroi, ollah vaiku tavallizet ”mil’nitsat”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Lapset festivualis pajatetah vaiku karjalakse da suomekse. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Lapset fotografiiruittihes niilöinke da otettih net liput mustokse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Lapset hypätäh kielespäi toizeh sujuvasti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lapset iče ajeltih kjorii, pandih syväindy sego yhtistettih reunoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Lapset jo huškettih meččyahole, kus sai elostua libo piirustua kivel toinah kallivopiirustuksiigi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
– Lapset jo äijän ellendetäh karjalakse, sendäh tahtoimmo, ku Pakkasukko pagizis lapsienke karjalakse, sanou lapsienkazvattai Mirja Hotejeva, – uskon, ku karjalankieline Pakkasukko roih meijän kielipezän hyväkse perindökse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapset kačottih karjalazih ruutih šuoritettuloi tyttilöi da ihaltih ”tytön” čomenduksii da ”brihačun” piendy veičytty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Lapset kižattih kui jo tiettylöih karjalazih da stolakižoih, mugai opastuttih kižuamah gr’uuhah, sih niškoi školah suadih kižapualikat da gr’uuhat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Lapset, kus muamo on, sie hyögi ollah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Lapset lapsetgi ollah – heile himoittauhäi ei vaiku kaččuo, ga käisgi pidiä da pyörittiä sidä libo tädä veššii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Lapset loppietah kizuanda. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Lapset lugiettih meijän karjalazien runoilijoin runoloi, lugiettih karjalakse kiännöksiigi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Lapset nagretah da kentah sanou: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lapset ollah Jumalan sluužbas muijen seurakuntalazien ke yhtes. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Lapset omis opastajis ni yhty ei jiädy jällele. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Lapset on jo kazvatettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Lapset opastajanke kazvatettih erilazii kazvoksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Lapset rakkahal saneltih runuo da pajatettih karjalan kielel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapset saneltih Vieljärven da Nuožarven kylän kirikkölöis da časounois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Lapset suadih äijän uuttu tieduo omas kodirannas da Alavozen neroniekois, kudualoin keskes ollah venehien luadijat, kudojat, perindöllizien tyttilöin luadijat sego villan vanuttajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Lapset süodih tävvet mahat, vesselduttih da jüöstih pihale. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Lapset vaihtetah luonnollizesti kielen ruočispäi meänkieleh da aiguhizet ollah hyväs mieles, ku kieli jatkuu lapsien suulois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lapset vesselästi nagrettih, konzu Pakasukko muutti heidy elättilöikse, a sit kavotti oman kindahan da ei voinnuh löydiä sidä . http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapset vuotetah innokkahasti; erähile Maija-Paavo on tuttavu, toizile uuzi tuttavus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lapset yhtet oldih šuorivumas pihal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Lapset ylen ravieh hyväl kielel lugiettih runoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Lapset ylen terväh da vaigevuksittah opastutah kahteh kieleh, sendäh hyö voijah opastuo kui Suomen, mugai Ven’an školis, voibi sanuo, gu meil on kolmekieline pereh, sendäh gu myö kaikin pagizemmo vie anglien kielel, sanelou Svetlana. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Lapseššu Tove kaikis enimäl suvaičči piirustua da jo 10-vuodehizennu luadi čomazii ruočinkielizeh lapsien lehteh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Lapsienke karjalakse pagizijua perehty on da ei vai yhtes Petroskois. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Lapsiennevvolan tervehyönhoidajal? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lapsien runoloin lugijoin kilvat piettih Anukses. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Lapsien tärgevimii löydölöi muzeis et näi. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Lapsii kiitettih eri taval: toiči opastujile lahjoitettih opastunduvehkehii, sanommo, kniigoi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Lapsile annettih ruado piirustua, mittumannu hyö nähtäh Karjalan kielen kodi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Lapsile da nuorile annetah opastustu kielipezien lizäkse, kudamis enzimäine toimiu jo Nurmekses, mieliruado- da muuzikkukižakerholois dai luageriloil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Lapsile smietin spektakli rodih mieldy myöte. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Lapsile taritah sežo karjalankielisty ohjelmua i muudu hommua. http://verkolehti.karjal.fi/
Lapsil perehes on hyvä eliä, heil on äijy dovariššuagi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapsi oli kiändäjänny, gu opastai voinnus paista opastujien vahnembienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Lapsi on pravoslavnoin kirikön täyziväldaine jäzen kerras ristindän da miiral voidelun jälles. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Lapsi opastuu virboitandah da tunnistau Äijänpäivän aijan eriluavullizet tavat. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Lapsis kazvetah moizet hyvät ruavonsuvaiččijat ristikanzat, kui heijän vahnembat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lapsi tiedäy rastavan merkičyksen da maltau virboittua Virboin pravoslavnoin tavan mugah. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Lapsi tunnistau pravoslavnoin kirikön nostetun oman seurakunnan kirikökse. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Lapsuuskodirandasel, ainos pastoi päiväne. vessel oli ilmane, vesi kuldane. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Larin Paraskelpäi, mil nimel händy Suomes tundietah, kirjutettih mustoh 32000 kalevalamiäräl pajatettuu runorivii, da se on eniten kaikis karjalazis runonpajattajis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Larisa Ylinenjärvi vuvves 2004 eläy Pohjais-Ruočis Luulajan linnas, kudai on Suomen Oulun vastaspäi, Pohjanlahtes poikki. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Larisa da Aleksandr Stepanovat ollah sidä mieldy, kun nämmil laitoksil on tärgei merkičys tazavallan einehtavarturvalližuos. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
– Larisa konzu tuli meile ruadoh, uvvet ruutat ombelutettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Lastu kaččomah sidä kaikkiedah kävyi enämbi kolmiesadua hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Lastu sih tulou äijy da opastutah hyö sie eri joukkolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Lastu tuli Anuksen čupun eri kylispäi: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Lastu školas opastujua nygöi onnuako vai yksi on, händygi vedelläh linnah školah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Latomaan, Saukkosen i Sreibaliute-Norhon tutkimuksen tavoiteh on olluh analiziiruija rahoitettuloin projektoin sijoittumistu taijon da monikielizyön alovehele sen mugah, kuibo net tuvvah ezih eri kielii, monikielizyön ilmenemismuodoloi , eri taijonaloi da taijon todevuttamistaboi. http://verkolehti.karjal.fi/
Laudukunnan telefonnoumeran lövvät ilmoituskartis. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Laukasgi sie voibi ruadua vaigu se, ken maltau karjalakse, eiga kuibo häi rubieu babiloinke pagizemah, nagrau Ol’eg Stepanov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Laukkua ku omua ei ole, ga paha on. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Laučat-fouruman aigah suomelas-ugrilazet nuoret ehtittih äijän luadie Karjalan Kielen Kodih niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/
“Laučoile” tuli suomelas-ugrilastu nuordu Ven’an eri čuppulois, Suomes da kai Espaniespäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
“Laučoin” salbajazis pyhärveläzet rahvas ozutettih karjalaine svuad’bu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Lavale nostah sežo mm. karjalankieline folkjoukkoveh Kiviveneh, suvaičuksen ritmukoneh Ukkosmaine, Joensuun linnanteatran Rahakabaree da cirkutaidoilii Karoliina Turkka. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Laval ezityttih karjalaine Koivuine-pajojoukko, ven’alazen pajon Pr’ažinka-ansambl’u, kazakoin hora, flamenkon da päivännouzupuolen tansijat sego čiganat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Laval ezityttih paikallizet Paivuzet-, Revinnyh kottu-, Maksi-joukot. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Laval hyvät dekoratsiet da pertilomut, ihan sen aigazet, kudamii pidäy olla ozutettavas spektaklis: stola, sundugu, stuulat, kattiet da hurstit. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Lavalpäi tavan mugah kuului Karjalan kolme kanzallistu kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Lavan lähäl käziruadomusterit myödih omii tavaroi: hurstiloi, ezinehii puus, tuohes da biiseras. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Lačču kivi, kuduah on piirretty monimutkaine geometrine kirju on löytty mezolitan aigazes eländykohtas Karjalasgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Laškat mũő emmo ole, kehtuammo ruadua. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Lea Lihavainen: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/
Lea Lihavainen ruadau opintokeskukses jo läs kahtukymmendy viitty vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Lean buabah oli kui kai karjalazet inehmizet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Lean muamah on roinnuhes Salmis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Lehmiä meijän perehes kaikin suvaijah, se syöttäy meidy, maijos otammo kannatekset, luajimmo voidu, ruahtuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Lehmänke minä pagizen karjalakse, gu kieli ei unohtus, sendäh gu minun ukko ei tiijä karjalan kieldy, lapset ollah vie pienet, sanelou lehmän emändy Tamara Skvortsova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Lehmäs Aleksandra Ivanovna ripui 76 vuodessah, a sit heitti piendän, jygei rodih kaččuo. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Lehtele – loppumattomua elaigua! http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Lehten bumuaguversien lizäkse alletah terväh jullata keskevymättäh päivitettäviä verkolehtiegi, kudamas on sežo iänittehii da videoloi (Karjalaine You Tube). http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Lehten n:s 24 da n:s 25 sellitimmö midä voibi kuvata da videoija Kanzallizen kalastuksen da mečästyksen eričykset -nominatsielois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Lehten perustamistu on pietty hyvänny merkinny karjalan kielen eloivoimas Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Lehten piätoimittajannu olles ainos olet misgi ruavos, ga tottu sanuo enimät bumuagudielot ollah ihan tyhjät hökötykset. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Lehten salvattuu Makarov meni ruadoh Karelija-lehteh da samal aigua rubei ruadamah Karjalan finansuministerstavas press-sekretarinnu. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Lehten tarkoitus on olla alallizes vuorovaikutukses lugijoinke. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Lehtes 1995/28 toimitus kyzelöy ‟Ongo sinun mieles hyvä, gu lehtes on kirjutuksii kahtel murdehel: livvikse da varzinkarjalakse? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/
Lehti on livvinkieline da piäzöy ilmah Petroskois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Lehtiprojektas otetah nygöi vie eräs askel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Lehti toimi propagandulehtenny, da sit piäzi ilmah äijy karjalankielisty kirjutustu vallatun alovehen karjalazile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
“Lekkujad” on vie eräs joukko Suomes, kudai pajattau karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Lembie nostatimmo. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Lembil kävimmö, häi minul samovuarin mugah olis antannuh, emmö voineet sidä ottua, pelgäimmö, et tullih jiäy. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Lembi nostettih uvvessah Uja-linnantagavozel. http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Lembi ylen hyväkundoine oli, vaikka kevähäl oli häneldy mondu metrie kabiedu suoldu pois otettu. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Lemboi rubieu tariččemah sinule kaikenjũttũmiã lahjua, ãlã ota nimidã, vai pakiče jauhokivi, kuduadu hãi sellãn tagua kandelou! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Lemmen kirjutustu jatkau Valentina Mironovan tutkimus karjalazes svuad’bas – kedä pidi olla svuad’bas, heijän roulis, svuad’ban piendäs iččenäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Leningruadan ymbäröičyksen kestäi Anna Mariševa jo hätken aigua eläy Veškelykses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Lennă korgial, ainos lennă! http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
Leo Närjän ozutelman luvimmo opastujienke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Lera buabanke ainos ollah runoloin lugijoin kilvas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Leveialaine ruado piättäy da se vedäy sih, ku kieles da kul’tuuras tulou nygösty enämbän jogapäivästy hengenravinguo sežo perehis da sugulois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Libo ezmäine versii ”niken ei jo tahtos luondo-muamua huijata” kiändyi ”ei jo tahtos luonduo-muamo huijata niken”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Libo moizen kui Sanila. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Libo tapandu", sanou tytär, Suomen kanzalaine. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Libo tossupiän lähtie järilleh, autobussuhäi rubieu käymäh kolme kerdua nedälis, nellänpiän, suovattan da pyhänpiän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Lidija Oleševa jo yheksäs vuozi eläy Orzegas ymbäri vuvven. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Lidija Oleševa on rahmannoi da hyväntahtoine emändy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Lidija Torvinen rodivui Tollonjoven kyläs Pekka da Santra Remšujevien perehes. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Lienne ku ruadanuh, ga ruadanuh kunnolleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Lievembäs mielenkohendelus kerdou puaksuh toistettu ajatus, ku karjalazet ollah suomelazii, kudamil on vaigu juuret Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Liečindyalan ruadajien pruazniekkua vaste sanatourien dieloloi sellitti sen johtai Aleksandr Matiješin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Ligakuun. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Ligakuun 7. päivänny Petroskois piettih karjalan, vepsän da suomen kielen opastamistu kannattajan nevvoston istundo. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Ligakuun 18. päivänny Tatjana Bolujeval on suuri merkipäivy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Ligakuun 29. päivänny Šoultarves piettih R’urik Loninan lugemizet -konferensii. http://omamua.ru/articles/heimovellet/
Liikehty oldas käytetty hyväkse Suomen da Päivännouzu-Karjalan ”uvvessahorganizuičendois” libo toizinajattelijoin, juudalazien, čiganoin dai ven’alasten ahtistelendois da karkotuksis Germuanien vallatuile alovehile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Liikkehel olles suat samal kerdua ulgoilmua dai ilozen mielen. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Liikkumatoi kallivo, kolot kui kirgujat suut... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Liikuttajat da herkät oldih kerdomukset muamolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Liiton ruadon piäfinansiiruijat ollah Suomen pravoslavnoi kirikkö dai Opastus- da kul'tuuriministerstvu. http://www.onl.fi/karjala
Liiton uvvekse prezidentakse vallittih Sampsa Holopainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Liiton uvvekse prezidentakse vallittih Sampsa Holopainen, kudai vuvves 2011 kuuluu MAFUN:an hallindoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Liittoh nygöi kuuluu lähes 300 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Liittolazet Jelena da Natalja saneltih mi on lembi, kui sidä nostettih naizil da miehil, midä pidäy lembie nostajes da mittumii tiedohussanoi pidäy sanuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Liittolazet kučuttih rahvasjoukospäi naimattomii naizii nostamah lembie – “kylvetettih” heidy kolmen tien tiešuaral katkottulois oksis kuvatul vastal, annettih kudžoimättähäs piettylöi muilupalazii, opastettih, midä pidäy sanuo lembie nostajes... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Liittolazis ymbäri terväh kerdyi naistu da miesty, neidisty da brihua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Liitto organizuiččou vuozittain hristianskoin školan, lastenluagerin, luageriloin opastajien opastustu dai muidu tapahtumii. http://www.onl.fi/karjala
Lilija Pavlovnan igii et ni usko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Lilija Pavlovna (oig.) http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Lilija Vasiljevanke Klavdija Vasiljevna ollah ammuzet tuttavat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Lilija Vasiljeva, tytöššy Veikkolainen, on roinnuhes Leningruadan alovehel inkeriläzeh pereheh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Linduzet lennetäh lämbimih mualoih, Myö vai jiämmö vilumbih siälöih. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Lingvistikas hod opassetah jotta "livvin kieli" libo "anuksen murre" on yksi suuri karjalankielen paginluadu, i muut murdehed ollah "varsinaiskarjalua", kudain vie kahteh eri ozamurdeheh, vienan da suvikarjalan murdehih suuvah jagua. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Linkan tagan ollah aijembah kniigoinnu jullatut Tuhkamukki, In’aine da Vladimir Brendojevan runoloi tevokset. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
– Linnahgo? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Linnalastunnuh karjalazien da suomelazien nuorien sugupolvi tahtos yhtelläh levendiä tädä piirii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Linnan eri kul'tuurulaitoksis avattih uvvet ozuttelut, kirjastos ilmoitettih literatuurukilvan tuloksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Linnan ozutteluzualah oli pandu nägövih meigäläzien neroniekoin käziruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Linnan päivänny, 28. kezäkuudu, “Pežo-herran matkustajat tytit” ozutetah kaksi spektaklii. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Linnas olles vastavuimmo myös Kanzallizen kirjaston ruadajienke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Linnas on kielen opastustu, yliopistos ruadau karjalan kielen professuuru, on yhteiskunnallistu liittuo, kudamat ruatah karjalan kielen da kul’tuuran kehittämizekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Linnas on mollemban murdehen pagizijua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Linnas ruadajes da eläjes himoittau nähtä tovellistu kylälästy rahvastu da kuulta prostoidu karjalan kielen paginluaduu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Linnas ruadoi Neroniekoin linnu -jarmanku, kuduan aigah kondupohjalazet da linnan gost'at voidih ostua Karjalan muasteriloin luajilmuksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Linnas tämä on jo kolmas uuličču, kudamal on nimilaudua karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Lisätieduo suau seuran verkosivuloilpäi: www.suomiunkari.fi Tieduo kursas andau sežo Marjatta Manni-Hämäläinen tel. 041 5379302 Tämänluaduzii lyhytkursii voidas järjestiä kansalaisopistot da karjalazet järjestöt karjalazile, suomelazile da Ven’an Karjalah lähtijöile. http://verkolehti.karjal.fi/
Litrahizen termosan sai Petroskoin yliopiston nelländen kursan opastui Aleksandra Zaitseva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Liturgian jälgeh ristittyzet mendih rodn´utaloloih murginal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Livailen jälgimästy Taival-žurnuallua, sih niškoi tahtongi vähäzen sanella: mi minuu miellytti, mi ei ylen äijiä miellytännyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Livgiläine Tamara Ščerbakova da vepsäläine L’udmila Aleksejeva omih varoih luajittih An’oile da Ven’oile armahile vunukoile -kniigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Livuan sanakirjua, ku löydiä sinounimua, kui voibi saman dielon sanuo toizil sanoil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Livvi, aunuksenkarjal , on yksi karjalan kielen piämurdehis, joga lugietah toiči omakse kielekseh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Livvikse pagizii da Suomes eläi Front on roindua myöte Salmispäi, ga voinan täh hänel pidi jättiä Karjal. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Livvikse paistah Karjalan Tazavallas Anuksen, Priäžän, Pitkänrannan da paikoittain Suojärven rajonois. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Livvikse voitgo? http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Livviksi vähemmän da vienaksi vai erähie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Livviläzen ozaston suuri ruado vuvvennu 2015 oli Tatjana Baranovan Školasanasto-oppivälineh, kudamah on lizätty sanua da ezimerkii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Livvinkarjalaine Ivan Kirillov sežo pagizi muadu: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Livvinkarjalan algukursu pietäh 1.-2.3.2014 Helsingis 9-16 čuasun aigah Karjalatalol (Käpylänkuja 1). http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Livvinkarjalan da vepsänkielen kursile voibi nygöi ottua ozua ilmai internetas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Livvinkarjalan jatkokursu Helsingis algau 9:00 čuasun aigah suovattan da pyhänpiän 5.-6.4.2014 Karjalatalol (Käpylänkuja 1). http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Livvinkarjalan kielen da kul’tuuran kursit piettih mennyt nedälil Priäžäs. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Livvin karjalazii rodih kaikis enin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Livvin kielen pagizijat ollah oldu aktiivizimat Suomes da kahten muun murdehen pagizijat ylen passiivizet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Livvinkieli,jota vielä paistah Anukses(da vähäzeh Salmis)ei ole nii jygiedä paissa,što nenii emmo ellendä! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Livvin kursat perustutah Jelena Ruppijevan (Filippovan) luajittuh Sanalipas -kirjah, kudai piäzi ilmah 2014. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Livvin kursiloin salbajazet täl kerdua piettih meččyahol, kus kursuniekat kilbailtih da kižattih, ozutettih omua kirmevytty dai karjalan kielen maltuo. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Liygiläine rock-pajattai. http://omamua.ru/authors/avtory/santtu_karhu/
Liza Ždanovan luajittu Mustelmat-kuva oli ezitetty ozuttelus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Liziä tieduo: http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Lizäkse ezitettih Tervetuloemua -stendoi karjalakse raudutieazemale, lendoazemale. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lizäkse heis suahah karjalan kielen malttajii eri aloin ruadoniekkoi, kudamii tarvitah, ku ruvettaneh tulevaizuuves järrestämäh enämbi yhteiskunnallizii palveluloi karjalan kielel. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Lizäkse häi on kiändänyh kaunokirjallizuttu karjalakse ezimerkikse Juhani Ahon Juhan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Lizäkse häi on ruadanuh yliopistotutkijannu Päivännouzu-Suomen yliopistos vuozinnu 2012–13, suomen kielen yliopistolektorannu Helsingin yliopistos vuozinnu 2007–2008, Suomen Akadeemien akadeemiitutkijannu vuozinnu 2001–2004, tutkijannu Kodimualazien kielien tutkimuskeskukses vuozinnu 1996–2001 da suomen kielen assistentannu Helsingin yliopistos vuozinnu 1988–1996. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lizäkse häi rikastutti meijän kul’tuurua läs kolmeltuhandel sananpolvel da arbaituksel, kahtelkymmenelviijel itkuvirrel dai tunnustutti moneh muuh rahvahan perindeheh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Lizäkse häi tahtou hoidua välilöi keskitysluageris hengih piäzzyöin ke. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lizäkse muijen tarkendettuloin murdehien nimitändy täl lougiekal kebjenis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lizäkse on hyvä ellendiä, ku kielipoliitiekku sezo on poliitiekkua da kiža on kovua kui parluamentas muga i Europan Nevvostosgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lizäkse opastettavat opiskellah ičelleh lähäzindy da omindu kieldy da kul’tuurua, da silloi liikutah ristikanzan mielen herkimil alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Lizäkse pidäs vie lizätä niilöin käyttämisty valdivon hallindos ičehaldivokunnis i sežo varmistua, ku kolmekieline opastandu ei vaikuta muamankielizes opastandas annettuloih miärävyksih, da kiinnittiä ristikanzoin huomavuo alovehellizih i vähembistökielih kui kuvves ičehaldivokunnas muga i muulois ičehaldivokunnis, kudamis nämmikse kielikse paistah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lizätiedoloi valličendas andau kunnan keskuvalličendulaudukundu. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Lizätieduo EN:n sobimusazielois suau parahah tabah kirjuttamal googleh sobimuksien nimii libo eččimäl ulgoazieloinministerstvan sivuloilpäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Liženöy karjalan kielen verko-opastusmaterjualat. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ližiä lugiekkua tulies noumeras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Ližiä tieduo telefonas 77-06-05. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Ližiäzin vie sen, ku rahvas yhty tottu kirjutetah piirilöispäi, kai Piiteris, Moskovaspäi dai ulgomualpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Ližäkse azientundijoil ei ole olluh ellendysty sit, ku pagin ei ole vaiku kieles, ga kul'tuuras, identitietas da mahtos olla ozalline omua viitehjoukkuo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ližäkse häi oli vie matkanvedäigi 27.-29. syvyskuudu olluol matkal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Ližäkse inehmizen väil on suadu mustat sumčatgi, niilöih myös on kirjutettu karjalastu s ananpolvie. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ližäkse julgavos analiziiruijah eepossan käzikirjutuksien eri tazoloi dai kontekstualizuijah Lönnrotan toimitusvalličendoi suhtehes aigukavven kirjalližih da yhteskunnallizih idejologoih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ližäkse tevoksii suau seuran Helsingin toimistospäi: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Ližä stipendiihäi rodieu hyväkse potkukse školan loppenuzile lähtemäh opastumah muamankieldy, dai opastumah hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Ližätieduo da yhtevystiijot jiävieksindäh niškoi Valamon opiston nettusivuloil libo täs pdf-ezittehes . http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Ljudmila Markianovan kiännetyt tevokset RAUDUTIE da LASTUT ilmestytäh lähinedälinny Juhani Aho 150-vuottu -pruazniekkuvuvven (2011) jälgisualoinnu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Loitokse kuuluttih Anuksen lagevuo myȍ kirikön kellot, soittoloin iänet, paijot, gr'uuhoin yhkytykset, kadrielin käpsehet, nagrot, lapsien hol’otandat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Loitton sähkötulet, heikonduja mašinan iäni. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Loittozin gost’u oli Anja Kvist Hedemoras, Taalainmualpäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
LomaSirmakan eziteh. http://verkolehti.karjal.fi/
Lomabanknotan voibi käyttiä iče, andua podarkakse, myvvä, libo andua arbajazien palkindokse. http://verkolehti.karjal.fi/
Lopeh synnynmuanaigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Lopin školan vuvvennu 1994. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Loppi jalgane nouzendan, da, Heitti tiettone nouvandan. http://kartravel.ru/spoem.html
Loppuloin lopukse minä olin vaste rahvahanškolas opastunnuh suomen kieldy”, Viktor Kuusela sanelou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Loppusygyzyö 2014 pietys sovietas muakunduliiton johto ilmoitti, ku varoi voi andua rakendehfondas, ku pakiččijannu on kentah muu kui KKS. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lopukse minule n’evvottih mennä Onieguzavodah da minä puutuin sinne vahniman metallurgan ozastoh, kus minuu vastah otti Lev Markovič Pevzner. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Lopukse pidäs vie löydiä nengomat fondat ku karjalazii kirjaimii vois kaččuo ekruanal. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Lopukse sit otammos nämii tyhjii kohtii duumaiččemah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Lopul elokuudu Suomen Ulgoazieloin ministerstvu kučui meijän puolen toimittajua Suomeh. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/
Lopullizesti karjalazet azetuttih XI vuozisuan aigua. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Lopul sulakuudu Alavozen školas piettih jogavuodehine livvikse runoloi lugijoin kilbu. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Lopul urokkua kaikil ”opastujil” pidi kirjuttua pienet kirjutukset omah muah näh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Lopuškal myö voimmo turvavuo vaiku toine toizih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Louhele jiäy Sammon kanzi da leivätöi elaigu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Luadie karjalan kieles kirjukieli opittih vie XVI vuozisual da enzimäzet kirjutekset oldih kirikkökirjuteksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Luadie kirju karjalazis pruazniekois hänele tuli mieleh vie vuvvennu 1995. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Luadigi, vedi Ven’ale, Suomeh, Ruoččih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Luadijat ei ni yhty informiiruitu seurua, hos KKS oli jo äijän aijembah alganuh karjalankielizien ammatillizii opastandoi valmistelijoi ruadoloi muakunnan virguniekkoin ker. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luadijois oldih paikal Natalja Sinitskaja da Santtu Karhu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Luadimah kirjua Ol’ga kehitti etnograffua Aleksei Konkkua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Luadimah verkoloi minuu opasti mučoin tuatto. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Luadin ičelleni rohkien piätöksen da vaihtoin muamankielen sih kieleh, kudai tovellizembah andau vastavuksen da kaigupohjua sih suureh da universualah kyzymykseh ”Ken minä olen?” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Luadiu tervehũőn kőũhũ velli, а Lemboi hãnele oijendau kãin pãčilpãi: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Luadoga-kinofil’mas Ol’gan roulis on Ven’an tundiettu artistu Ksenija Rappoport. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Luageri lopeh enimyölleh liturgieh, kudaman jälles monis perehis pietäh pruazniekku yhtes ris'oin, ristizän, suvun da ystävien ke nuoren kunnivokse. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Luageril tapettih yli miljon juudalastu da kymmenii tuhanzii muuloi eri rahvahanjoukkoloih kuulunuoi vangiloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luagerin on organizuiččenuh Tornionlaaksolaiset-yhtistyksen Kalixin libo Kainuun paikallisorganizacii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Luajimmo karjalankielizii voimisteluvideoloi, sit jogahine suau iče vallita midä häi tahtou – jougua libo vönytysty, libo aerobiekkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Luajimmo lehtie heile – nuorile da vahnembile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luajimmo lehtie kui suomenkarjalazile, mugai Ven’al da muis mualois eläjile karjalazile da nimenomah niilöile, ket tahtotah panna omat väit meijän kielen da kul’tuuran kehittämizekse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Luajimmo čuppoi kivyzil? http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Luajinduprintsipas johtujen - kogomus lehtikirjutuksii – samat aziet toistutah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luajin tieton vagie myo. http://kartravel.ru/spoem.html
Luajitahgi Uvven Vilgan lapset kangastyttilöi: movvas olijoi norjalazen Toni Finnangeran keksittylöi Tildoi, kummakkahii ödönölöi, pitkykorvazii jänölöi da viärykäbäl kondieloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Luajittihgi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Luajittihgi, oma sana piettih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Luajittih kai ruttoh da rahvastu, tarkoitan yhteiskunnallistuo, ni kyzytty ei. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
L uajittih sežo kuda-midä veššii da čomendustu pertilöih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Luatokka da Oniegu ollah Europan šuurempie järvilöi. https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/krl/Pi%C3%A4lehyt
Ludmila Markianova on jullannuh monii opastumis- da sanakniigoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ludmila Markianova on karjalan kielen arvospiettävin tutkii da kehittäi sen uvven nouzukavven aigah 1980-luvun lopus lähtijen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Lugemistu karjalan kielen livvin murdehel liženi. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Lugemistu myö čomendimmo kandelehen soitol, täs meidy autoi Arto Rinne, jatkau Aleksandr Jeremejev.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Lugiettavakse se voibi ottua Karjalan Kanzallizes kirjastos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Lugiettavaksi on suatettava ližiä kaikenmoista tekstua kirjutuksie i iäńittehie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lugiettih Omas Muas siirupiirualoin retseptu, sit iče tahtottih oppie pastua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Lugii suau sen selvile da toinah häi sežo suau tiijustua vuottamattomii dieloloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lugijale hyvin tutun sanaston rinnal on uuttu, tämän päivän sanua da termeniä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Lugijan mielii: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
Lugijannu on Karjalan TV- da raadivolaitoksen kanzalliskielizen toimituksen johtai Aleksandr Jeremejev. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Lugijat annetanneh minul valdu mustoittua – kaikil enziaskelet ollah “hizelöt da höžäköt”, älä, Maikki, vähättelei, älägo suurendelei liijakse! http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lugijat muanitetah uskomah, ku kyzymys ongi suomelazes kanzanrunohuos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Lugijatyöndö muamankielen vaihtamizes: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Lugijoile ei tiedäjen tahtojen sanella kudamien kanzoin perindehes on kyzymys. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Lugijoile ei yhtelläh kerrota kaikkie dieloloih kuulujua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
10:30 "Lugou V. Brendojev" CD:n ozuttelu M. Penttonen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Luguhottamattah M.A.Castrénin Seurua, en ole huomannuh, ku Sugukanzoin ystävät libo MAFUN oldas ezitetty kriitiekkua suomi-ugrilazien tilandehes Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luin vastevai kirjutustu, kudamas vahnembi abrikuičči, ku ei tahto paista omua muamankieldy lieväh autistizele lapselleh, ku tälle on yhten kielen käytön da sotsializien tilandehien ellendämine on jo jygiettäviä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Luistelikon avuandupiän oli pietty enzimäzet kižat hokkeih, kilbailemah Šuojun brihaččuloinke tuli Pul’s -joukko Petroskoispäi, oppimah vägie Šuojun miehienke tuli joukko Anuksespäi... http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Lujah ruavahunnuot miehet da vähästy vähembi vaihtunuot naizet –yksisama sai tuta da tunnustua omakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Lukin on umbikarjalaine, rodinuhes Žilčoin hierus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Luokkudovariššu oli myöhembäh kirjuttajannu tunnettu Marko Tapio (Tapper), kudaman velles, sežo Lallukas elänyös skul’ptoru Kain Tapperas rodih myöhembäh ystävy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
- Luondo teil on čoma, ga eihäi se äijiä eruo Suomen luonnos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Luonnolline heile on ellendiägi kai, midä sanou buabo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Luonnollizesti on ylen hyvä, gu enne kaikkie Päivännouzu-Suomes pietäh karjalankielizii liturgiiloi silloi-toiči, a tilandeh vois olla äijiä parembigi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Luonnos da sit, kui rahvas eletäh, rubeigi rodiemah sanoituksii diskale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Luugan piirispäi”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Luugan piirispäi” pagizuttau Igor’ Kondratjevua, kudai hänen sanoin mugah ”löydi Sammon”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Luugan piirispäi” tuli SMIrotvorets-kilvan voittajakse Painetut joukkoviestimet -nominatsies. http://omamua.ru/issues/2014/?p=1
Luulajas meil ukonke on kaksikerroksine kodi 130 neliömetrii, minul dai hänel ollah hyvät ruadokohtat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Luvas on kaikenluadustu tapahtumua, kudamis nägyy da kuuluu vuvven tiemu Yhtes . http://verkolehti.karjal.fi/
Luvendot ollah avvonazet kaikile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Luvendot ollah vällät kaikile. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Luven ičen kirjutettuu tekstua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Luvettele nenne kohtat, kunne kävyittö? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Luvin Aleksandr Kräkkijevan Matkas-kerdomuksen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Luvin lehtes Svetlana Vorobjovan kirjutuksen sugujuurien ečindäh näh, sie oli sanottu, mis voibi algua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lyhyt Karjalan kezäine viukahtah, et ehti ni kačahtuakseh gu jo elokuul tullah vastah sygyzyn ruavot: kartouhkan kaivandu, vil’l’oin leikkuandu, buolan, garbalon da sienen keriändy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Lykkiä iänenandolippu valličendu-uurnah. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Lykkiä taitettu iänenandolippu valličendu-uurnah. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Lykkyy kesti läs viizi vuottu, kuni Aleksi kuadui talvivoinas Tolvajärvel vuonnu 1939. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lykykäs rodih heih niškoi toine kilbu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Lyydin kieles saneltih, ku sen säilyttämizekse pidäy sežo jullata školasanasto libo luadie paginsanakirju. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lyydin murreh insituutan ruadajile hyvin pädöy tulieloih tutkimuksih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Lyšťi oľi kuunnella nengoista taidoińiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Lãheni Uuzi vuozi, а kőũhãl vellel ei olluh ni muruštu leibiã stolale panna. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Lãhten minã keriãldãn, zavarkakse ei min verdua pie. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Lãhti hãi bohatan vellellũő abuu pakiččemah. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Lãmmittiã kũlũũ pidãũ tarkah da vãgi kodvu, sit ãski roih hũvãt lőũlũt. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Läbi histourien karjalazet ollah oldu rauhantahtostu rahvastu, hos enne kaikkie päivänlaskupuoleine Karjal on olluh monien voinien ozuttamonnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Lähenöy Karjalan tazavallan Karjalazien VIII kerähmö. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Lähes 1000 hengie suadih ruadokohtu zavodas – 300 niilöis ruattih kaivostunnelis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Lähiaigua lugemiskursat roitah pietty Kotkatjärves, Mägriel, Anukses da Viidanal da toizis kylis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Lähiaigua tädä ozutteluu voibi kaččuo Kanzallizen arhiivan saital. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/arhiivudokumentoi/
Lähi aijan pluanois mainiččizimmo sen, ku 7. kylmykuudu teatru ezittyy Priäžäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Lähipluanois on ezimerkikse suaja 56 karjalankielisty nimilaudua Pohjas-Karjalah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Lähisugurahvahan oman kielen da kul’tuuran olemasolemine kielletäh kogonah suuriven’alazyön da suurisuomelazuon nimes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lähte da kuva: http://verkolehti.karjal.fi/
Lähteh: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Lähtehet: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Lähtehyöh pensiil’l’ a tuli elämäh omah kyläh i rubei kirjuttamah karielan kielellä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/stuanovoine_karielaine_kyl/
[17.00] Lähtendy Anuksenlinnah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lähtettih yhtes tukat, ražmot kuivettih piäh. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Lähti bohattu köühallö da küzüü, tottugo lapset saneltih. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Lähtin sit muite joudaval aijal kaččomah internettah, mi se moine stipendii ollou da äijängo valdivo andau karjalazele omassah (kenen oman?) http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Lähtin sit uvvessah internettah eččimäh stipendii-terminua... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
[10.30] Lähtö Kekšoin hieruh Georgii Voittajan časounalluo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lähtökohtannu ei ole nähty monikielizys (suurien Jeuropan kielien kui anglien- libo ranskankielen opastamine yksikielizile Jeuropan kanzallisvaldivokielien pagizijoile) a uvvenluaduine ellendys monikielizyös ozannu Jeuropan kul'tuuruperindyö: sih tulou sego kanzallizien sego alovehellizien da vähembistökielien käyttämisty rahvahienvälizembien välittäikielien rinnal. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Lähtökohtannu ei olla kebjendetyt kyzymyslaittelut – ”pagizougo/ellendäygo” kentah kieldy vai ei – a kielen monipuoline hommu simboulizien merkičyksien da kul'tuuruarvoloin kandajannu sego kaikkien kielipohjazien kul'tuurupraktiekoin levei spektru. http://www.eldia-project.org/index.php/kr?catid=2013&id=183:subscribe-eldia-newsletter
Lähtökohtannu ei olla konfliktupohjazet mallit (kielien kilbuazetelmat, monikielizys yksilön libo yhteiskunnan psiholougiellizennu sego yhteiskunnallis-talovehellizennu kandamuksennu) a vaiku mallit, kudamat aktsentiiruijah yhteiskunnan yhtehisty ruadoluaduu da yhtehisty dieluo. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Lähtökohtannu on se vahnu da viäry nägemys, ku karjalazet yksikai ollah suomelazii elettähes hyö Suomes libo Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lähtökohtu on sit kestämätöi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Lähäl eläjiä livgilästy perehty ei olluh, sendäh muaman kieli muutui suomekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
“Lähäl ruajuu” on rakkahuskerdomus, se sanelou kirjaston hoidajan da zavodan ruadajan traagizes rakkahuos, kudai oli vuonnu 1927 Petroskois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Lähän Kalevalanpäiviä da muuh aigahgi Suomen kanzalliseeposas kirjutetah vägi boikoih. http://verkolehti.karjal.fi/
Läkkiä Viflejemah! http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Läkkä nügöi meile gostih, minul on vie vahnembi velli. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Lämmiä da čomua keziä! http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
– Lämmäh, sähköh den’gua annetah paikallizes b’udžietaspäi, sendäh varua ei ainos tävvy, sanou Jekaterina Jevsejeva, – ku projektan hantuzis avvutettas školii piästä nämmisgi hommis, olis hyvä. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Läs 140 000 heis on pagolazluagerilois, kudamih hyö piätyttih etnizien puhtistuksien täh vuvvennu 2012. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Läs jogahizes karjalazet kyläs on hora da sendäh Karjalas on mondu horua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Läs kaikin oldih suuris virgois. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Läs kai net ollah ulguopäi kirjutettuloi mielii Karjalas, karjalazis da karjalan kieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Läs kai nämät kunnat ollah Nurmeksen tabah suadu äijy pozitiivistu julgizuttu da äijy liziä matkailutuloloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Läs kogo kylän vägi oli paikal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Lövvit ku hairahtuksen, kirjuta meile! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
Löydyi kodi hyväl kohtal – endine päivykodi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Löyhkettäviä toinah oli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Löyhkiä sendäh voimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Löyttih korbimečäs čoma kohtu, kus silmykaivuo oli äijy da jiädih sinne elämäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Lüüdiläzien eloipaikat ollah Oniegu-järven päivänlaskurannikol. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Lővviimmő siiat sivoimmo ruagoih. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Lőũlũine levii kogo kũlũũ mũő, kosketti rungan, da buito tungeheze nahkan alle, lãmmittãũ luuloi. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Lőũlũine mugai tungeheze mille jãlles, tahtou vikse sevãtã jãlgikerran. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Lőũlũ katoi minun kaiken, kobrišti sũdãmespãi, tãũtti hengen. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
L’oša tiedäy äijän pajuo, suarnua da runuo karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
L’oša tuli da sanoi, gu pidäy raviembah oikata iäre, Suomi jo on kolmen kilometrin piäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
L’ubov’ Ponomar’ovan sanoin mugah, nuožarveläzet iellehgi ruvetah yhtymäh sih Karjalan Tazavallan programmah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
L’ubov’ Tuttujeva tundietah lapsien kirjuttajannu, inehmizel on piästetty ilmah Iloine-kirju. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
L’udmila Ivanova tarkah kirjuttau lemmes. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
L’udmila Markianovah, Pekka Zaikovah, Georgii Kertah da toizih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
L’udmila Tuttureva löyhki, ku Suures Sellisgi nygöi hyö sanellah kyläs livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
L’udmila Tuttureva sanou, mennyt vuon, ku se oli Karjalan kielen vuozi, on käynnyh äijy školaniekkua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
L’us’al oli seiččie vuottu, minul oli viijes vuozi, Val’al oli kaksi vuottu da mama oli vie kohtuine nelländeh lapseh – Tol’ah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
MAFUN:an Istundon aigua jogahine suomelas-ugrilaine otti paginale oman rahvahan dielot da hommat. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
– MAFUN jatkoi ruaduo Yhtistettylöin kanzoin liitonke, myö yhtyimmö New-Yorkas piettyh fourumah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
MEIJÄN KUNINGAHIEN JÄLLIS –ohjelmas on käytös ellendys ”Suomi”, hos Suomi-sanal tarkoitettih kogo keskiaijan vaiku nygösty Varzinas-Suomen alovehtu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
MOLLEMBIS MUALOIS tarvitah kielipoliitiekan muutos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
MUA, TAIVAS, KYLÄ, KODI, JÄRVI, TULI, MEČČY, KALA, LEIBY, PEREH, RUADO, VALDU, KIELI – nämmä tahtozimmo jättiä teile Karjalan Kielen Koin alužimih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Magaimmo myö kaikin čardakkupertis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Magistroikse roittih uutjärveläizet vellekset Il’l’u da Pavel Mošnikovat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/
Mahtollizeh sežo Cirque du Soleil käyttäy Eila Pölläsen pajoloi tulijas omassah tuotandos. http://verkolehti.karjal.fi/
Maiduo iče juommo dai myömmö Magriän eläjile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Mainitah sananpolvi ainos: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mainitun kolmen ližäkse vie meigäläine Haikol’a, Leningruadan alovehen Vistino da Permin alovehen Bol’šaja Koča. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Mainitun saitan käyttäjät jo ostettih ičelleh paijat da sumčat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mainičči Voronov sihgi nähte, ku varmah jo täl talvel uvvessah ruvetah pidämäh jiäkur’oi-kilbua Onieganrannikon piiris, se kilbu roih pietty suurel piirin luistelikol – Šuojun. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Makarovan da yhtehisty Markianovan da Boikon sanakirjua, kudamat oli painettu 1990-vuozil, et sua nikus... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Makarov loppi Piiterin yliopiston lehtimiehien tiedokunnan da 12 vuottu ruadoi Karjalan TV:s. Sie mies algoi tavallizennu toimittajannu da kazvoi piätoimittajan sijahizekse. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Maksollizis ekskursielois i tunnustumismatkois peritäh erilline makso. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Malittuloi tämän päivän kunnivokse lugiettih Anuksen Smolenskoin kirikön pappi Mihail sego Jeroilan kirikön pappi Boris. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Malitun jälles kai pruazniekale tulluot lähtiettih Anuksen Smolenskoin Jumaldoman obrazan kirikköh, kudai seizou Mariam-suarel... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Malmösgi eläy karjalazii, da siegi on mielenkiinduo kielen opastundah näh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
– Maltammo läs kai suomen kielen murdehet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Maltanet ku vai käyttiä jo olemas olluttu – opastuskniigua, kaunehliteratuurua, lehtie, žurnualua, iče vie midägi varustat, ga nimittumua probliemua sinul opastajes ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
– Maltanetto karjalakse, terveh tulgua kaikkih karjalazih ildu- da päivykeččoloih, kaikkih pidoloih. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Maltanougo Raija lugie midä riimukiveh on kirjutettu? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Maltattogo lugie tädä? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Maltoigo ozuttua tragiizi da liirizii, maltoigo satiirizii rouliloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Maltot ollah oldu hyvät ezimerkikse julgavotuotannos, tiijotusruavos da tapahtumien hommailemizes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mama heityi alah, kaččou ikkunah… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Mamal oli pieni lapsi allul voinua suadu, ga se mamal yskäs kai kainaloh liččavuu, segi toimitti varavon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Mamal rodih diivu, kunne nenne tytöt nenga aijoi juostanneh? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Mama meidy šuoritti vahnoih kuntiloih da lähtimmö pagoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Mama meni avuamah, ga sie susiedu naine nellän lapsenke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Mama sih vastai: http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Mamua sežo en musta huondeksel menemäs, hänel sil aigua oli loma, da ni ruadua ei suannuh heiniä da ligaruadoloi sil päiväl, ‒- vikse varai ozuttuakseh uskojakse, sidä sil aigua opastajil tarkah novvettih, čakattih dai voidih työndiä ruavospäi libo muuttua toizeh školah... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Mandrogah omil mašinoil huogovopäivinny puaksuh ajellah minun tuttavat, školan algukluassoin lapset vahnembienke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
– Mandrogas, ei loitton Lodeinois, vastattih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Margarita saneli myös, kui nieglottih sukkii da alazii, mis ommetlih jallaččii da kui viritettih tuldu... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Mari-Elan tazavallas kanzallizes kul´tuuras pietäh huoldu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Maria Kähäri on kirjutannuh da kuvitannuh tämängi vesselän kniigan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Marija Berbentseva opastau lapsii panna oma mieli joga snimkah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Marija Ivanovna vie ezmäi ebäili, sanoi kai, ku varaittau ottuakseh sih ruadoh, ku nikonzu ei ruadanuh aiguzienke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Marija Jakovlevnas yliopiston opastujat tiijustettih, ku karjalazet piettih arvos kadaipuudu, ku se on meijän mečis kaikkii kovembi puu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Marija Pavlovna da Vas’a Čupukov paheksittih gu täs puustos kuattih jo viizi puudu da tahtotah tyhjendiä kai kohtu uudeh laukkah vai lienne kodih niškoi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Marija Viktorovna Berbentseva ruadau Lapsien taidodvorčan opastajannu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Marija ainos tahtoi opastua lapsii kuvuajan neroh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Marija iče piirusti joga livvin kirjaimeh kuvan da luadi kartočkan makietan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Marijanke, kudai oli uskaldettu hänele mu čoikse. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Marija oli kohtuine. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Marija rauhoitti lapsii, sanoi, ku kuvata suau tavallizelgi ”fotiekal”, olis vaiku himuo da tirpačustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Marilaine oksu: niittümarin da mägimarin kielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Mari mustelou, ku ”Värttinä” sil aigua oli ylen suuri, joukos oli enämbi kahtukymmendy hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Marinal tuli Moskovah soittua da sanuo, ku sildu luajittas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Marin ker, soudua venehes. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Mikinnuottu.htm
Marinkieline Wikipedii meijän muan suomelas-ugrilazis vikse on suurin: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Marin tazavallan kanzalline artistu Zoja Bernikova ”Oman Muan” toimitukses olles allekirjutti meile oman afišan da lahjoitti pajodiskan ”Muro alan” – ”Pajotaido”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Marjane-lapsien päivykoin kazvattiiloi mondu vuottu harjaitti karjalan kieleh Alisa Petrovna Gubareva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Marjatta Palander seneli sežo Itä-Suomen yliopiston ruavos da FINKA-projektas, kudamas häi iče tutkiu kielikontaktoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Marjoin keriändäl suajah den’gua, iče syötetäh omua piädy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Markianovan ainavon lapsen Elena Adelan perehen kodi on Vantaal. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
“Martsial’nije vodi” on kogo Ven’al tundiettu kurortu. http://omamua.ru/articles/sport/
Martti Penttonen: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Martti Penttonen kannatti minuu täs ruavos. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Martti Penttonen on pidännyh Karjalan Tasavallan opastajil tiedokonehkursiloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Martti Penttonen toimitti da lad’d’ai lauseopin kniigakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Martti Penttosen enzimäine Karjal-Suomi-Karjal sanakniigu piäzi ilmah vuvvennu 2006. http://verkolehti.karjal.fi/
Martti Penttozel on mieles pidiä kilbu tämän vuvven talvel da keviäl. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mas on talovusliberualu, kudai kannattau Europan Liittuo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Materjualat kilbah otetah vastah syvyskuun 10.päivässäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Materjualua kilbah pidäy työndiä Kanzallizen muzein sähköadresile konkurs-vnature@yandex.ru/ libo tuvva (työndiä) adresile: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Matkailukeskučan mua-alovehen PKK vuogruau Jukolal. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Matkal Petroskoile artistat kävähtettihes vie Viinijärven kyläh Taipaleen valistustaloih, kudaman ižändänny on Timoi Munne. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Matkal roinnuoi resuičuksii hommattih Amos Anderssonan taidomuzien keräilemih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Matkan aigah hänen oma tuatto kuoli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Matkan aigua autobussu azettuu mondu kerdua, rahvas voijah lähtie pihale, liikkuo vähäzel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Matkan jälles pagizutimmo ECHO-projektan koordinuattorua Alina Čuburovua, kyzyimmö händy sellittämäh omua ruaduo. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Matkan kursupaikkah maksau jogahine iče. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Matkan tarkoitus oli meijän mualoin yhtehizen ruavon kehitändy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Matkas mih vai ei jovvuta hyö, heijän šeikkailulois da sit kui kai ozakse loppuu hyvin, lugijat tiijustetah uvves kirjas Muumilois. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Matku Karjalas, Salmin Orusjärvelpäi tänne hänen omassah vahnembien sodien jälgeh Rautalammil ostetule 19 hehtuaran tilale on olluh pitky da vaihtelii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
- Matkua minun silmis iãres hot Lemboilluo! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Matku festivualih oli mieldykiinnittäi: jessoilčat käydih Helsinkih, Lohjah, matkustettih laival Ruoččih toizien festivualin rahvahienke, kudamii oli kaksi sadua Ven’an da Suomen puolespäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Matku hommattih S’amozerje-joukon ohjuaju Ol’ga Vasiljeva da projektan ohjuaju Galina Hanenko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Matku mariloin muale on monen ristikanzan yhtes luajittu ozutus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Matku mariloin muale -projektan aijannu Lauri Sallinen sežo säveldi oman tevoksen Meeri Koutaniemen luajittuloin kuvien inspiroitunnu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Matku mariloin muale yhtisti erijyttymiä taidehtu: fotokuvataidehtu, marinkielisty runohuttu da uuttu säveltaidehtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Maťin kyńäs on piässyh lugiettavaksi monet ezipuhiet da tekstat eri kńiigoih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Maťťi Jeskańi on Ilomantšin brihoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Maťťi Jeskańi on voikoi karjalan kielen pagizija da kirjuttaja. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Maťťi kiinnostui karjalan kieles nuorenna. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Meid et sua muite vai lekkehil... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Meidy häi ylen äijäl huoli da zobotti, kuibo rubiemmo elämäh olemah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Meidy mama jätti lukun tuakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Meidy oli kolme lastu: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Meidy on diskal nygöi kuuzi sen yheksän sijah, midä meidy on tavan mugah olluh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Meidy sie mugagi kirruttih – “finno-ugra”, vikse kerras se nägyi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Meigäläine “Sattuma” on vuozipäivyniekku. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Meigälästy Karjalaspäi, sanakse, käi enämbi kolmiekymmendy hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Meigäläzet neidizet yhtes kursiloin opastajan Miikul Pahomovanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Meigäläzis sinne kävi kuuzi hengie: http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Meigävellie on Siberisgi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Meijan muas puolestah kielipoliitiekas vastuajat virguniekat kannatetah kiistattah ruočinkielizii, saamilazii da čiganoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijän Oma Mua -toimituksen ruadai Natalja Antonova ei muga ammui sai ekspress-poštači Petroskoih viizi kiändäjän kappalehtu. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
- Meijän ansambli oli perustettu vuvvennu 1939. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Meijän azientundijat vastatah. http://verkolehti.karjal.fi/kyzy/
Meijän buabal se oli gu oma kylä, sendäh gu sinne häi oli annettu miehele ihan jälles Vallankumovustu, ylen nuorennu (voinnus vie neijistiä, ga vahnembat varattih: tyttö vedoh työtäh, tervehys jugiel ruavol rikotah). http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Meijän buabo Vahjärven kolhozas oli parahannu ouveššiloin kazvattajannu, kai herrat diivittihes, kui nengozel hoiskiel madalal naizel kazvetah nengozet karjat ruskeijuurikoit da kapustat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Meijän ei velli pie täh ottuakseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijängi on ezmäi arvattavu oma tila. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijängi päivykodi ei jiännyh bokkah. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Meijän järjestön mieles ruočin kielen opastundu pidäy olla välly, omatahtoine, ku enämbi rahvastu Suomes sit voidas opastuo ven’an kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Meijän karjalankielizen vähembistön nouzu viimezen kymmenen vuvven aigah ozuttau, ku se on mahtollistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijänke yhtes oldih meijän omatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Meijän kieldy koskijat probliemat ollah erilazet rajan mollembil puolil, da murrehdielot karjalan kielen pagizijoil aksentiiruijahes eri tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijän kimalehii alalleh tarkastetah – ollahgo net tervehen, suaugo syvvä da myvvä heijän kerättyy metty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
– Meijän kluubah kävväh kui vienankarjalazet, mugai liygiläzet da lyydiläzet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
– Meijän kniigas ei ole virrallistu tieduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Meijän kudroipää kuniigas, Meijän kudroipää... http://www.kulttuurisampo.fi/kulsa/runo.shtml?itemUri=http%3A%2F%2Fkulttuurisampo.fi%2Fannotaatio%23musiikkiteos_rs1_0061
Meijän kudroipää kuniigas, Meijän kudroipää kuniigas, Meijän kudroipää kuniigas vahoitukka, Meijän kudroipää kuniigas vahoitukka. http://www.kulttuurisampo.fi/kulsa/runo.shtml?itemUri=http%3A%2F%2Fkulttuurisampo.fi%2Fannotaatio%23musiikkiteos_rs1_0726
Meijän kudroipää kuniigas, Vahoi tukkoi linnoi... http://www.kulttuurisampo.fi/kulsa/runo.shtml?itemUri=http%3A%2F%2Fkulttuurisampo.fi%2Fannotaatio%23musiikkiteos_rs1_0114
Meijän kuvuaju fil'mai matkua kai nedälin 24/7 libo materjualua on ylen äijy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Meijän lapset harjavuttih sih kul’tuurah, muuzikkah, eloksentabah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Meijän lapset ni ovvosteta ei, mibo se on huondeksel nosta, juosta kožinoh ottamah vaste munittuu jäiččiä, sellittäy uuzien zualoin avuandua muzein johtai Mihail Goldenberg. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
- Meijän muamo ei suanuh paista meänkieldy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Meijän muan toimittajii kučuttih yhtyö sen kunnivokse luajittuloih pidoloih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Meijän opastai pagizi: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meijän pidäy iče aktivoijakseh, da terväh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Meijän pieni kuldaine hyvis unis matkua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
– Meijän piäruavonnu on tuttavuttua lapsii karjalan kieleh sego säilyttiä rahvahallizii perindölöi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Meijän polvel niidy eigo sua mustua, eigo tiediä. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
- Meijän ruadajis 20 ruatah sidä ruaduo, mi oigieh koskou karjalazii, vepsäläzii da suomelazii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Meijän seural oli nevvottelut kuvven partn’ouran kel kaikkiedah seiččemes projektas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Meijän sugulazet Valentina Sovkina da Milana Sapel’nikova Luujärvespäi (ven’akse se on Lovozero) Murmanskan alovehelpäi 25. tuhukuudu oldih Periodika-julguamos gostis. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Meijän tazavalduhäi tässäh oli ainavo Ven’al, kus sen nimenandajan kanzan kieli ei olluh valdivonkielenny. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Meijän tazavallan eläjien lugu väheni sit aijas 72 tuhandel hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Meijän tazavallas on monenmostu muan rikkavustu, meččiä, lihavua muadu da muudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Meijän vahnembil da ezivahnembil ei olluh fotokameroi, vie vähembi nygyaigazien digikameroin jyttymii laittehii, kudamil ilmai kallistu fil’mua voit snimaija hos kui äijy da ravieh, duumaiččemattah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Meijän yhtistyksil on sežo mieles pidiä taido- da opastusluageriloi nuorih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Meijän yliopistos vai liečetiijon da mägitiijon tiedokunnal ei ole bakalavriattua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Meil Karjalas Lea Lihavastu hyvin tundietah karjalan da suomen kielel opastajat, kielen da kanzallizen kul’tuuran alal ruadajat rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Meil Karjalas Lea Lihavastu hyvin tundietah karjalan da suomen kielen opastajat, kielen da kanzallizen kul’tuuran alal ruadajat rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/
Meil ainos oli perti täyzi rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Meile himoittas sanelta, kui rahvas elettih kylis, kerätä kylän eläjil mustelmii endizis aijois, löydiä kuvua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Meil ei olluh äijiä aigua, ga kuundelimmo Nina Pavlovnan kerdomustu omah pereheh näh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Meil ei pie enämbiä kyzyö andieksi meijän olemasolemizes kui oli ruattu 70 vuvven aigua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Meile kolmele laitoksele sanottih: pidäy kirjuttua rektorale da sellittiä miksebo pidäy olla kolme eri laitostu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Meile muga olla vessel oli, kyläläzil. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
– Meile perehes aiven oli karjalan kieli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Meile tämänke kai on hyvin, suomen kielen laitos sikse aigua, konzu kai tämä algavui, jäi johtajattah. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Meil eule varua jähkätä da kirvottua kielirejes ńi yhenyhtä karjalan kielen harrastajua da suvaittšijua paiskah häi hos vienaksi, livviksi ľibo varzinkarjalaksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meil, finno-ugroil se suurekse huigiekse ei tulluh, a toizet jouttih! http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Meil häi ainagi tuli gostih. http://www.telemail.fi/salmi/hyvannagone%20opastai.htm
Meil jälgimäzekse karjalazen runoilijan da kirjuttajan Vladimir Brendojevan kirjua oli painettu vie vuottu viizitostu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
– Meil karjalan da vepsän kielen laitoksel min verran opastajua oli, sen verran jiäygi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Meil karjalazil jygie Talvisoda ei ni tiijos ole nygözil Karjalan eläjil.I meil evakoilgi atkal on tiediä,kui meijjän sugukunnat navedittih karjalane tostu karjalastu tappamah! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=61&view=print
- Meil kyläs on 12 laukkua, kus myvväh viinua da vaigu yksi kirjulaukku, igävissäh sanoi Melentjev. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Meil käytetäh sanua “rahvahalline”, konzu pagin on kui kogo Ven’an rahvahas, mugai silloi, konzu paistah rahvahan etnokultuurizis eričyksis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Meil, mačarvilazil, Il’l’an pogostu oli Vahjärves. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Meil nägyy joga kohtas, ku pagin on karjalazien dielolois da ruadolois, kai on aktivistoin käzis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Meil oldih ezmäi prostoit, ga häi sanoi: jo vahnat ollah, ei pie moizii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Meil oldih ylen hyvät tytöt da brihačut kluasas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Meil oli kerätyt ottamizet da varustetut lähtendäh näh, a mašin ei tulluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Meil ollah jo kaunehet murdehet, kudamil voimmo ielleh kirjuttua romuanoi, novelloi, pajoloi, runoloi da rakkahuontunnustuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meil on huaveh Joensuus Facebook -tapahtumah on juuri nygöi jiävinnyhes paikale tulijakse 561 ristikanzua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
– Meil on kaksi poigua, minä pagizen heijänke ven'akse, ukko - suomekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Meil on kanzallizennu vähembistönny konstitutsieh da kanzoinvälizih sobimuksih perustui oigevus elvyttiä ja kehittiä omua kieldy ja kul'tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
- Meil on lehmy, vaza da počči. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Meil on lähes sada ven’ankielisty lastu, heijän opastukses vastuammo myö – kolme opastajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Meil on monenmostu kielen elevyttämisongelmua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meil on rikas kul’tuuru perustannu, da myö kačommo nygöi sit edehpäi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Meil on rikkahus, kui suammo kai kolme kieldä (da vie tverinkarjala ńellänneksi) yhenverdaseksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meil on tutkimuspohjastu näyttyö sille, ku kaksikielizyös ei ole nimidä haittua tutkimukses olluzile lapsile, kudamiml on kielellizii hätkestymii, autisman spektran diagnouzu libo down-sindroumu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Meil on ven’an kielen opastajien assotsiatsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Meil pidäy olla rahvahannu kunnivonhimuo turvata kymrin kielen hyvin menendy tulieloinnu vuozikymmeniny. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Meil pidäy yhtyö, sen vuoh väitymmö, vagaitti Ol’ga Žarinova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Meil tuli maksua sit 603 tuhattu rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Meil ujohus ei lãhtene. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Meil viijel kursal opastuu 36 hengie, on nelli opastajan palkua, a pidäs olla 3,5 vai. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Meis ei ole tulluh ruoččiloi, ven’alazii eigo suomelazii, hos sidä on opittu jo vuozisadoin aijan – olguammo sit karjalazii! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Melgi kaiken nähnyn buabo ottau bunukkua käjes da jiäy kaupan edeh seizomah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Meliorativnoin keskiškolan 1. kluasan lapset vastavuttih “Oman Muan” ruadajien da Karjalan Rahvahan Liittoh johtokundah kuulujien Natalja Sinitskoin da Margarita Kemppaizenke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Memrisel on sežo telefonah pandavu soveldus. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Memrisen karjalan kielen kursat: http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Memrise-sivustol on kursiloi monih kielih da toizih tiemoih näh, ga sežo karjalan kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Memrises on kursiloi monih kielih da toizih tiemoih näh, ga sežo karjalan kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Memrises rahvas "kazvatetah kukkua", jogahine opastuttavu dielo on kukku. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Memrise toistau jo opastuttuugi sanua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Mene da täytä lippu iänenandokamorkas. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
2) Mene iänenandokamorkah. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Mene iänenandokamorkah da täytä iänenandolippu. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Mene iänenandokamorkah täyttämäh iänenandolippuu. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
- Mene iäres, reboi, en anna sille jänöihüttü süvvä. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Mene järilleh valličenduvirguniekalluo. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Mene järilleh valličenduvirguniekan luo. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Mene järilleh virguniekalluo. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Mene kirjuttamah viestiankietah . http://verkolehti.karjal.fi/ilmoita-tapahtumis/
Mene kävy, hyvä on”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Mene suata kaksi lähtetty pitkie randah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Mene tiijä, a gu maksollizil järvilöil da jogiloil rahvahal tulou maksua ei vai verkon piendäs da uistimen viendäs, ga ongitandasgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
- Mengia poijat yksi - ongele, toine - ohotale, a kolmas - muarjah da sieneh. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Meni VII Karjalazein kerähmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Meniin, otiin vetty da jãrilleh. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Meni kaksi nedãlii. ũhtennũ pãivãnnũ, konzu Nata oli pihal, lennettih muale kaksi linduu, kotkua, ũksi suuri, toine pienembi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Menimmo sydämeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Menimmö toizeh pertih, sie pajatin lapsil Petroskoi-pajozen, hyö oldih lähtemäs šuorivumah pihal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Mennyh soda vaikutti vie hätken perehien elaijas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Mennyt kerran paginkanzannu oli “Oman Muan” toimittajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Mennyt nedälil Helsinkis Kodimaizien kielien keskuksen Kotus-zualas piettih Tverin karjalazien ystävien seuran 20-vuozipäiväle omistettu seminuaru. http://omamua.ru/liv/issues/new/?issue=2697
Mennyt nedälil Karjalan Kanzallizes arhiivas piettih yhten päivän ozuttelu “Myö – karjalazet”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Mennyt nedälil Karjalan Kielen Koin emändäl Nina Barminal oli merkittävy vuozipäivy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Mennyt nedälil Paginkanzu-kluuban gostis oli kalevalalaine sportunaine Žanna Tikkanen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Mennyt nedälil Periodika-julguamon seinih kerryttih karjalan da vepsän kielen Sanastokomissieh kuulujat. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Mennyt nedälil Uvven Vilgan kylän Karjalan kielen kluuban rahvas yhtes Petroskoin valdivonyliopiston karjalan kielen opastujienke käydih ekskursiele Petroskoin yliopiston kazvitiedosaduh Solomannih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/
Mennyt nedälil Velikobritannies jullattih uudizii (lähte: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mennyt nedälil karjalan kieldy vastuttettih Jovensuun linnurakendehlaudukunnas toven tevol. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mennyt nedälil kursilazet tuodih urokale omua pastettuu, sit sellitettih karjalakse, kuibo pastettih piirualoi da midä pidäy niilöih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Mennyt nedälil, nellänpiän piettih vuoronmugaine Karjalazien, vepsäläzien da suomelazien edustajien nevvoston istundo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Mennyt nedälil tansu- da pajojoukko ”Kantele” ezitti petroskoilazile uvven K@ntele -style-programman. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Mennyt nedälilöih minuh ollah otettu yhtevytty erähät vienana da suvikarjalan murdehien aktivistat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mennyt nedälin aigah kyläs piettih kanzoinvälizet karjalan kielen kursit, kudamil paiči meigälästy rahvastu, oli äijy rahvastu Suomes da Ruočispäi, Japouniespäi kai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Mennyt nellänpiän, 25. syvyskuudu, Begemot-kahvilas Karjalan Rahvahan Liitto ezitti karjalazii da karjalastu kul’tuurua. http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Mennyt opastusvuon yliopistoh on otettu anglien da karjalan kielen opastujua. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Mennyt piätteniččän Sočis oldih Olimpiiskoloin kižoin avajazet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Mennyt piätteniččän Vieljärven kyläs valettih alustu tulien Karjalan kielen koin taloih niškoi. http://omamua.ru/articles/kkk/
Mennyt pyhänpiän Karjalan Rahvahan Liiton Myö karjalazet-projektah kuului Pyhänpäivän kielipezä-kluubu pidi jälgimäzen vastavuksen. http://omamua.ru/articles/krl/
Mennyt pyhänpiän, 15. tuhukuudu, Vieljärves Karjalan kielen kois oli vie yksi vastavus, kudamale tuli Kanzallizen poliitiekan ministerstvan spetsialistu Jelena Migunova. http://omamua.ru/articles/kkk/
Mennyt pyhänpiän Šuojun kyläs oli suuri pruazniekku – luistelikon avajazet. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Mennyt suovattan on sanottu toizen V nature -kilvan voittajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Mennyt suovattan petroskoilazet voidih kävvä muzeiloih, teatroih, filarmounieh da ozutteluzualoih päiväl, illal libo yöhämäris. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Mennyt tossargen 17. syvyskuudu Itä-Suomen yliopistos oli pietty ezmäine Kunne kullet, karjalan kieli? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/
Mennyt tossargen, 12. talvikuudu, karjalan kielen opastajat tuaste kerryttih yhteh pagizemah karjalan kielen tilas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/
Mennyt vuon komitietan kannatuksel ilmah piäzi läs kymmendy kniigua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
- Mennyt vuon meidy karkoitettih meijän tilois Puškinskaja-pihal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Mennyt vuon, 29. talvikuudu Petroskoin ozutteluzualas Rahvahallizen poliitiekan azieloin valdivonkomitiettu pidi jogavuodehizen literatuuru- da muuzikkuilla č un. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mennyt vuon Šuojun luistelikol opittih vägie monet jiäkur’oih kižuajat, äijy joukkuo käi sinne Petroskoispäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Mennyt vuozien tutkimusobjektannu ollah oldu Suomes paistut rajakarjalazet murdehet. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Mennyt vuozinnu tädä kielahuttu harvazeh tabuau muijal kui laidunatsionalistoin lehtis da nettusivuloil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mennyt vuvven lopus Oma Mua -lehten toimitukses piimmö arbajazet meijän lehten tiluajien keskes. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mennyt vuvven lopus karjalankielizeh kielipezäh, kudai toimiu lapsien päivykois n:o 20 hyvittelemäh lapsii da heijän vahnembii Uvven vuvvenke tuli livgiläine Pakkasukko. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mennyöl nedälil Karjalan opastusministerstvu järjesti kaksi suurdu piduo, kudamat koskiettih kanzalliskielien opastamistu meijän tazavallas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Mennyön kezän tulostu on samua keldastu värii hehkui gost’umökki pihan bokah kaivetun lammikon tagan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Mennyön vuozisuan suomalaskanzalline liikeh da karelianistat luadittih Paraskes aijan hengen mugahine suomelazen folklouren keskeine hengilö, voi sanuo ikonu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Mennä järilleh meih iččeh da tutkie sidä, kus meijän juuret ollah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Menöy minto aigua, tulou myös poigu tuatalluo dai myös sanou: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Menöy, taloin arrol ottau poštelit, panou ristah poštelit. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Menöy vie aigua, tulou uvvessah poigu tuatalluo da sanou: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Mercedes Benz sen sijah jäi samas kilbailus vaste toizekse jälgimäzekse! http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Meri kohizou Haaparannan Seittenkaaren prihodan luagerikeskuksen randah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Metoudu kehitettih muahmuuttajih niškoi, ga se varmah olis pädii sežo karjalan kielen opastamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Meän Kulttuurikehton järjestetyle kezäluagerile on jiävinnyhes enämbi 50 meänkielisty lastu da ruavastu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Meänkielen stuatussu on muuttunuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
- Meänkieli on särižittäjiä da sit ollah myös ylbielöi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Mečäs puaksuh magaimmo, meččiähäi ei bombitettu, linnua vai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Mečästyksen arvokse čotaijah paiči sualehen lihoi da nahkoi dai virkistys- da tervehysmerkičysty. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Mečästyskoirat ollah ainos oldu mečästäjil hyvii abulazii da dovariššoi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Mečästysoigevus perustuu muanomistukseh da vuokruamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Mečästysty, kalastustu da motordelegäl ajelendua himoruavonnu pidäi Sanila olis tiipalline čevetjärviläine, ku häi ollus kuuzikymmenvuodehine mies. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Mečästäjät pyvvetäh kaikenjyttysty riistua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Mečästämäl siäjelläh dai kandoloin pyzymisty sobivinnu miärinny. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Meččy syöttäy da juottau, sanotah perehes. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Mial da muamal pidi ajua autobusal linnah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Mia nägi unis, ku häi on taidoračastai tsirkas. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Mibo meile tuuli viilei? http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
“Mibo on Suguvastavundu?”, kyzyttih suomelazet Galina Hanenkol. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Mibo on muilu? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
- Mibo rodih?- pől'l'astũi Oravaine. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Mibo sanakirjoi se on? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Mibö minuu čökittäy perzienal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Midä? http://www.folklore.ee/lepp/vastse/?sel_id=14
- Midäbo, buat’ušku, eigo voi? http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
“Midäbo et ni kyzy, kuibo tutkindot mendih?” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Midäbo kareštii sit on? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
“Midäbo la teile pidäy?” http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Midäbo meil? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Midä eletäh meijän rahvas da midä heile kuuluu, sih nähte ainos rubietto tiedämäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Midä eläy vahnu karjalaine kylä? http://omamua.ru/articles/sport/
Midä enzimäzekse ruadau uuzi ižändy? http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
– Midä ezmäi ruadazit karjalazien hyväkse, ku sinul olis valdua sih niškoi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Midä hyviä suau vuottua karjalazil oman kielen da kul’tuuran säilyttämizekse da kehittämizekse, kyzelimmö Opastuksen, Kanzallizen poliitiekan da Kul’tuuran ministerstvoin spetsialistoil. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
– Midä hyödyy da midä varavuo on sit, ku kahten lehten sijah tulou yksi, yhtehine? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Midä ielleh? http://omamua.ru/authors/avtory/marina_petrova/
Midä jo täkse päiviä on ruattu, suadu aigah? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Midä karjalakse da karjalaspäi kiännetäh? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Midä kieldy pagizetto? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Midä koskou rajal tarkastandua, ga se ylen terväh menöy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Midä koskou, suomelas-ven’alazii kul’tuurufourumoi, ga se oli nelläs, kudamas olin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Midä kuuluu Veškelykseh? http://omamua.ru/articles/sport/
Midä kuuluu karjalazile? http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Midä kuuluu suomelas-ugrilazile? http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Midä loppujen lopukse tapahtuu, se kerrotah täs kirjas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Midä maksau oman kielen pidämine? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Midä mie ruan­? http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Midä myö iče karjalazet voimmo luadie, ku kieli eläs? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Midä näytetäh ekruanal, t.s. mittumua fondua käytetäh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Midä pagizou meile vahnu perehkuvaine? http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Midä pidi kois, ga kai ruadoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Midä rubiemmo sit tulies Karjalan kielen kois ruadamah? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Midä saitto matkalpäi muuzikallizesti? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Midä sie roih, myö emmo tiijä, pahakse mieldy, sanou Karjalan kalastajien kluubah kuuluju Jevgeni Bel’ančikov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Midä sinä tämän starinan lugija täh arvannet? http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Midä sit voidas ruadua hyväksekäytön vähendämizekse? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Midätahto karjalan murdehile yhtelläh pidäs ruadua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Midä täh stiilah pidäy iänel, ongo sen pajattamine jygiedy? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Midä uuttu kuuluu karjalazile da karjalan kielele, sih niškoi sanelemmo teile nygöi. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Midä vai emmo syönnyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
- Midä zvonit? http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Miehel ičel on karjalazet juuret da pagizou häi karjalakse hyvin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Miehel mendyy seinal iskied, Joga paivia luvekkua. http://kartravel.ru/spoem.html
Miehen mieles se on plotin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Miehien joukos parahakse rodih Riimo Maččijev, Petroskoin “Ilveksen” kapituanu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Miehien rinnal omii neroloi ozutettih naizetgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Miehile pidi piästä viijes tehtäväs läbi, niilöin kekses oldih pilan valmistamine ruadoh, puun kuadamine sego oksien karzimine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Mie iče luviin. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Mie kuundelin, kui nuori neitokańi pajatti karjalaksi Tšiganazet -pajon. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mie kuundeľin kui starikat paistih midä eläjes oľi sattun. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Mieldykiinnittäjät oldas kuvat, videot da materjualat sih näh, mittumua perindöllisty syömisty valmistetah teijän perehes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Mieleh juohtuu erähän germančan histouriitutkijan kirjutettu läs 700-sivuhine samanmieline tevos, kuduan luvin 1970-luvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Mielenkiindo karjalan kieleh on noussuh jälgivuozinnu nuorembasgi sugupolves. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Mielen mugah karjalua voidih pidiä ainosgi peruskirjan tarkoittamannu alovehellizennu vähembistökielenny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mielet da ruavot algailtut. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Mieli luadie moine spektakli rodivui vuozi tagaperin, sen pohjakse tuli Aleksandr Tvardovskoin tevos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Mieli lugie “Kalevalan” hänel tuli, konzu häi kävyi luadimah lähetysty Kotkatjärveh Zinaida Dubininan luo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Mieli ruveta todevuttamah FINKA-projektua Itä-Suomen yliopistos tuli vuvvennu 2008 da ei mennyh ni äijiä aigua kui tämä projektu pandih liikkehele. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Miellyin minä sen čupun kohtihgi, olin Hirvahas da Kivač-koskel, ylen čomat kohtat ollah, kirjutti sotsiualusaital piiteriläine Katerina Kaževa. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Miellyt ”Värttinän” hyvih iänih, pajoloih da muuzikkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Miellyttäy se, kui Valentina Vasiljevna nerokkahasti kuvuau muailmua, hos i pitkästi, ga ylen tunnollizesti käyttäjen čomii karjalazii sanoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Mie mužikku varain da smietin mihbo tämä johtannoh. http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Mieros suadih tiediä sen. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Mie sanoin, kehnuogo kyselettö, vastahai egläi sen iäre otitto. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Mie,sie,šie, sinä, minä da vähäzen hyö … http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mies jo hätken aigua ruadau teatranke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Mies jo kaksitostu vuottu ei voi panna omua muadupalua Heččulan kyläs kirjoile, hos sinne on jo kodigi nostettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Mies jo viizitostu vuottu on Karjalan Rahvahan Liiton alaozaston piälikkö. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Mies oli nelli vuottu Kodialovehen muzein johtajannu Petroskoil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Mies puaksuh ezittäy omii runoloi da paginoi, voibi hyväzesti tunnokkahasti sanuo omat mielet mollembil kielil. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Mies suvaiččou ruadua tehniekanke, mečästiä da kävvä kalah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mies tuliel huavuau pidiä kirjutuskilbua opastujien keskes. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Miesty tänäpäigi hyvin tutah hänen endisty ruaduo möyte. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Mies ylen äijäl suvaičči ven’alastu pajuo, mieldyigi Šuojun pajojoukkoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Mie zavoďin opassan Valtimon Kirkonkylän skolas lapsil karjalua jo 1987-88. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mie zavoďin skolankäynnän Ylä-Valtimol, kunne azetuttih elämäh 27 suojärveläzen muanruadajan perehet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mie zavoďin školankäynnän Ylä-Valtimol, kunne azetuttih elämäh 27 suojärveläzen muanruadajan perehet. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Mih kohtah vediä raja? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Mih prihodah olet liittynyh? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Mih se johtau? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Mih se kiändynöy täl kerdua, pošti kahtenkymmenen vuvven mendyy? http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Mih verrata, kui sanuo, on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Miikkula oli opastunnuh mies, ku häi otti ozua Kiovan Rusjin kniäzi Jaroslav Viizahan (1019–1054) nevvonandajannu päivännouzusluavilazien enzimäzen zakonkeräilemän Ruskaja Pravdan kirjuttamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Miikul: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Miikul oli ylen mielizsäh, ku tämän kuuli da valmiztui nygöi rauhaz kuolemah. http://verkolehti.karjal.fi/
Miikul tuaz kyzyi. http://verkolehti.karjal.fi/
Miikul tunzi, sto nygöi (nyt) hänen on lähtiettävy toizel ilmal. http://verkolehti.karjal.fi/
Miinalan kylä Salmis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Mikkilän on brihaizil,da, Visivoitut paidaizet! http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Mikkilän on kujoizet,da, Kurellizet aidaizet. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Mi koskou kirjallizuttu, runoloin da kerdomuksien kirjuttajii on jo jonkin verran, a romuanoi ei ole vie jullattu hos niidy on yhtelläh luajittavannu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Mi koskou yhtehisty lehtisaitua, se rubieu ruadamah endizelleh: kirjutustu vienankarjalakse voibi lugie vienankarjala.ru -internetadresil, livvikse – omamua.ru -adresil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Mikse? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Mikse Himmler sit kiinnitti mieldy Kalevalah da karjalazeh mifolougieh? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mikse Suomen vähembistöt ei voija ruadua yhteisruaduo? http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Miksebo? http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Miksebo pidi luadie Kanzallizien kul’tuuroin keskukseh moine ozasto? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Mikse bo sina, Reboi, kaiken ijãn tahtot hoival eliã, duumaičet vai omua iččie? http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Milan PEREHEN PÄIVY - Maria Kähärin kirjutettu da kuvitettu lapsienkirju on kui opastuskirju muga i kodieloksen sanaston sanakirju. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Milbo eruou Saveljevien luajittu poštukartočku toizis? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
“Milbo kielel häi pagizou?”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Millo rodih kummu. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Mi matkal kaikkii enämbi puutui mieleh? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Mina rubien kaymah da tuomah piiruadu teile! http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Mindäh Pohjas-Karjalas jatkujah täydyy Karjalan kul’tuuran da kielen vastustajii? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mindähbo Ahtian kieliopin ilmahpiäständy nenga hätkestyi? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Mindäh indeitsat dai karjalazet ei malteta olla kapitalistoinnu omal roindumual? http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_antonova/
– Mindäh muga harvah festivualis ezitytäh kanzallizet pajojoukot, se parembi olis kyzyö festivualin järjestäjil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
– Mindäh olemmo kuččunuh karjalazii? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Mindäh olet tahtonuh pyzyö ainos vai keral? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Mindäh rahvas hylgiäy oman kielen? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Mindäh ruatah nenga? http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mindäh sendäh – “enzimäzekse” häi on ”Kevään lapset” bändin pajattajan Oleg Bobinan (Olli Nannulan) tytär, toizekse – häi on paissuh karjalakse oman tuattah kel karjalan da suomen “segakielel” lapsennu, eigo häi huijustele sanuo iččiedäh anuksenkarjalazekse nygöi da vie kaiken ližäkse “nimittäy” iččiedäh sille ilmale mennyön tatan lembinimel “Nannulan Maikikse”, eigo Mašakse ven’an tabah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mindäh sit Ven’an suures rock-festivualis, kudai pietäh Karjalas, muga harvah puuttuu kuulta Karjalan kandurahvahien muamankieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Mindäh sit lapsiennevvolois, liägärilöis, lapsien psihiatrizis ozastolois, paginterapeutois, päivykodilois da školis kokottau ristikanzua, kudamat nevvotah vahnembii yksikielizyön dorogale spetsial'noin lapsen kel? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ministerstvan viestittäjän mugah Ispaanien on ”korvattavu histourielline velgu”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ministrukomitietan annettuloin kannatusten kohtavukseh tilandeh on olluh ihan toine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ministru vastai, ku kirjuttau päivykirjah omii ruadoloi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Min kuulimmo vai buabolois da died’olois. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Minpis (muga sanottih joukkoviestimien ministerstvua terävykielizet lehtimiehet) oli olemas tazah kaksi vuottu. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
– Minuh kyläläzet rounoku valgieh varoih kačottih, ennehäi kylis harvah ken runoloi kirjutti. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Minul ammui jo mieles pyöriy se, ku rahvas ollah rounoku väzytty kanzallizes kul’tuuras, heil ei ole mostu kiinnostustu sih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Minule ičel, konzu pagizen tädä, mindählienne juohtuu mieleh yksi tuatan pagin telefonas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
– Minule mieldy myöte ollah kai meijän pajot, jatkau Valentina Kondratjeva, – Net ollah syväindy koskijat, čomat, karjalan kielihäi on ylen čoma da muuzikalline. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Minule nikonzu ei olluh huigei, ku olen karjalaine da pagizen karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Minule pädis kirjukielekse Ahtian libo Bubrihan kehoitus yhtehizekse kirjukielekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Minule se ozuttahes vaigiekse luvendakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
– Minule tuli mieleh luadie nämä paijat da sumčat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
- Minule vikse lykysti, nygöi tulijoile on vaigiembi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Minul ičel pidäy ainos liikkuo, lekkuo kunnetah, en voi yhtes kohtas hätkie eliä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
– Minul on 16 čuassuu ven’an kieldy nedälis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Minul paha, kačo, ei ole, opi vai päiväs kaksi-kolme kerdua sinne-tänne yläh da alah juosta, sanelou inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Minul pidi se tiediä, mielihyväl heijän paginoi kuundelin, mustelou Peša Haimakainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Minul, sanou, kägei ottua Jumal taivahah, ga sinä vai älä Homorozvol den’goi jievi. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Minun St'opan oli kŏyhy, lesken poigu. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Minun armas Synnyinrandu, Mibo meile tuuli viilei? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Minun armas Synnyinrandu, Vuvvet, sugupolvet mennäh, Sa ku tähti-tulihändy, Lennä korgial, ainos lennä! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Minun armas Synnyinrandu, käske vai, ga siirdyy vuori. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Minun blogin rubriekku oli pieni kul’tuurutego, 1. oza. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Minun buabo monii vuozii tagaperin pagei Karjalaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Minun buabo saneli minule yhten jutun. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Minunke yhtes opastuttih Toivo Vaisänen, Nikolai Petrov, Vasilii Tarasov, Aleksandr Trofimov. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Minun kniigu on ristikanzoih nähte, heijän elaijas enne da jälles voinua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
"Minun kozuri on muheloitus da rauhanomažus eigo barrikuadoile nouzemine." http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Minun mieles, Aleksandr Tvardovskoin tevos on yksi parahis, kus voibi nähtä voinua, juumorua da suurdu oman muan suvaiččemistu, sanelou L’udmila Solovjova... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Minun mieles ei ole Carelia-lehtele hyväkse levittiä mostu ajatteluu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Minun mieles ei pie nimidä vaihtella, ihan hyvä on jättiä allus pandu nimi ‒ “Oma Mua”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Minun mieles ezmäi pidäs omua kieldy suaha kehittymäh da omal ruavol, kerähmös kaikin kaikkie pakittih - muadu, järvie, mecciä, ruadokohtii, hallindovirgoi, vähä ken rubei prizmimäh oman kielen kehittämisty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Minun mieles ga karjalazile ei pie yhtehisty kirjukieldy, pidäy vai maltua säilyttiä se, mi on.... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Minun mieles nämmä ollah hyvät ruavon tulokset, saneli MAFUN:an varaprezidentu Sampsa Holopainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Minun mieles oli haireh ruveta kehittämäh monii karjalan murdehii kirjukielikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Minun mieles on kabeloittavua i daže varaittavua, ku tämänmoizii nägökandoi kylvetäh täh aigah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Minun mieles pitky da ebäiltävy virkeh... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Minun mieles se hyvin ozuttau, ku meijän “monikanzalline pereh” on voimatoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
– Minun mieles, silloi oli vesselembi opastuo, migu nygöi, on varmu naine. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Minun mieles vepsäläzil pidäy olla kaksi kirjutusmuoduo – latinakse da kirillitsan pohjal... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Minun miiloile iččeni, iččeni. http://livviki.karelia.ru/language/k9.shtml
Minun muamo pagizi karjalakse, didi da baba sežo, äijät omatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Minun muamo pruavobunukoinke ainos pagizou karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Minun mustamal ga se oli onnuako enzimäine moine suuri Uvven vuvven pruazniekku lapsile, kudai luajittih Kanzallizien kul’tuuroin keskukses. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
– Minun mužikal rodu sežo on karjalaine... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Minun oma muamo kerdoi, ku hänen kodikyläs Salmin Ala-Uuksus piettih suurennu riähkänny sidä, ku eräs itaru pereh ei ni konzu andanuh yösijua čiganoile kui ylehine taba oli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Minun oman lapsen suomie on testattu, da hänen kielellisty kehitysty kritikuitu sen pohjal, hos testashäi ei ole testattu toziazies lapsen enzikieldy, kodi- da päivyhoidokieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Minun oman nuoruon aigah Petroskois paistih suomekse da ven’akse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Minun omat da tuttavat ezmäi riäzitettih minuu, kuibo la filoulogannu olles piäzit tulvalližuon opastajakse? http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Minun opastettavien lapsien vahnembat ei kieldävytty ven’an kielen opastandas ni kerdua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Minun perehes kaikin paistah vaiku ven’akse, muamo on ven'alaine, tuatto – valgoven’alaine, yhtelläh minä pien iččie karjalazennu, tahton paista karjalakse da kehittiä omua kieldy, sanelou Paginkanzu-kluuban emändy Natalja Vorobei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
– Minun perehes monet ei tuldu voinalpäi, sendäh minä ylen äijäl suvaičen projektoi, kudualois myö voimmo mustella nennii vaigieloi päivii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Minun piäduumu on, što spetslapsil ei ole nikui toizii vähembiä tarvehtu monikielizyöh da sen annettuloih mahtoloih elokses, ruavos, rahvahanvälizis kontaktois da identifikatsies. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Minun rodukunnat – muamo, tuatto ollah rodužin Suistamospäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Minun suurin varavo on, ku murrehvoinu kovenou muga voimakkahakse, ku jogahine kaivau torahavvan, poteron, ičelleh da suojelou omassah murdehen hengettömäkse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Minun suvun juuret äijäl kiinnostetah minuu. http://omamua.ru/liv/articles/pereh/
Minun suvun puu, ammui on andanuh eloksen kaikile minun sugulazile da minulegi. http://omamua.ru/liv/articles/pereh/
Minun tiedämäl tulien opastusvuon akadeemies rodieu vie uuzi spetsialnosti: karjalan da anglien kieli. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Minun tuatale, Mihail Mošnikovale on 81 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/
Minun tuaton sugu on eloittanuh sadoi vuozii pohjaskarjalastu vuarumaizemua, kus on pyzytty hengis vaiku sitkeyvel da loppussah hivotuil ounahil eränkävijän n’eroloil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Minun tuatto, konzu häi pagizi omien sizärienke karjalakse, muutui kerras, hänes rodih ihan toine ristikanzu, äijiä elävembi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Minun tulenduvuvven heil oli lehmy da kolme lammastu , muudu žiivattua - n'imidă. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Minun vahnembat, konzu minul oli nelli vuottu, nostettih kodi Mačarven toizele puolele (muga sanottih järvie myö) ‒ Lökinselläle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Minun vellele Duarjua da Duarjua. http://livviki.karelia.ru/language/k9.shtml
Minus ga se on tietty dielo: suuris pidolois joga delegatsiel pidäy olla kuratoru, kudai nevvos da auttas, olis rinnal, konzu pidäy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Minus ga tai summu on “pakičuspalaine” da sen nimekse on pandavu “abudengat” libo ”apurahat”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Minus nähte ga pidäy, suau da voibi sanuo anukselazekse da Juakkogi olis vai käzii taputannuh moizele valličendale. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Minus tunduu, ku pidäy olla roinnuh pajattajakse, ku voibi pajattua nečil stiilal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
"Minut kazvatti sugupolvi, kudai huijusteli omassah kul'tuurua." http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Minuu jo lapsennu olles kiinnosti heijän kieli da meijän kandurahvahan edustajien mieles ihan toine kul’tuuru... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Minuu kyzyttih vie olla suomen kielen laitoksen varajohtajannu . http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Minuu liikutti kaikkii enämbi Karjalan igimečät. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Minuu tuldih, sanou, taivahah ottamah Jumalalluo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
– Minuu ylen äijäl miellytti parandua tervehytty sanatouries, enämbi kaikkie miellyttih žemčužnoi kyly da suoluperti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Minuu ärzyttäy tämä alalline murrehpagin,nu ga ei se murdehis pagizendu, sehäi on mieldykiinnittäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Minuu čud ei sũőnnũh nãlgãhine reboi, а Van'а minuu piãsti. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Min verran karjalazen rahvahan polvie hyö nähtih – tulou vai arvata. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
- Mi nygöi čuuduo rodih, kiriköt zvonitah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Minã otiin kattilažen dai lahtiin, ojah oli vai mãin alle heittiãkseh da mennã poikki viidažikos. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Minä ainos sanoin: jogahine anna pagizou omal kielel, kudamua kieldy maltatto, sih paiskuagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Minä ainos sanon heile, ku parahat sobien ombelijat oldih miehet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
- Minä annoin sinule lehmänsorkan, ga andele sinägi minule jauhokivie kodvazekse! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Minä enhäi voi, kui toizet tulla pyhäkse päiviä muamalluo gostih, libo händy kuččuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Minä en tiijä, kui pajoloi ”pidäs” kiändiä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
- Minä en usko Homorozvua kui vois, sanou, meijän samvuaran ottua čuajun juvves stolal. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Minä enzimäzen vuvven vie piin vähäzen kartohkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Minägi tunnen Suomes ristikanzoi, kudamat vihatah kui muahmuuttajii muga i ruočinkielizii, ven’alazii, saamelazii, čiganoi, jeyreilöi, tatuaroi da karjalankieliziigi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Minägi äijän kerdua olin heile Tohmajärvel, nygöi, konzu muutettih Jovensuuh, sinne kävyn heidy nägemäh, sanelou Tatjana. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Minä gu tulinhäi, kaksi kuudu joute olin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
– Minä händy rauhah en jätä, ainos tulen kunnetah ottamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Minä ičegi aigasembah segavuin kirjuttahan mie, da ainagi vanhembasis gazietoin paginois välih nägyy -mie-. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Minä iče olen hierus kazvanuh, kui monis karjalazis perehis, meilgi oli oma lehmy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
– Minä iče suvaičen paista karjalakse dovarišoinke trolleibusas libo telefonas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Minä kaksi nedälii myöhembi rodivuin, sendäh nikonzu en ole tuattua nähnyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Minä konzu kuulin sidä, duumaičin: kuibo rahvas voijah muga ruadua, sanuo tuatale “ei”, konzu häi iče nikonzu nikelle nikerdua muga ei sanonuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Minä kyzyin Jelena Viktorovnal, midä juuri täl aigua häi kirjuttau karjalan kielel? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Minä kyzyin hänel, sinä midäbo la tervehyttygo minule azuit, vai sanoit minule “Bris’!”? http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Minä mollembii murdehii mielihyväl luven dai ellendän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
– Minä monii vahnoi pajoloi jo tiijän, pajatan Agafonovoin čikkoloin ansamblis, ga yksikai himoittau opastuo uuzii pajoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Minä muga ruavoingi, а Lemboi andoi minule jäuhokiven! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Minä mustan, kui čuuru bul’kien pakkuhuu pölähtih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Minä mũőhã ellendin. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
– Minä nygöi pajatan niilöi samazii pajoloi, kudamii pajatettih minun tuatto da muamo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Minä näppizin, palazin keräin tukkuh tieduo omas kul’tuuras, omas rahvahas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Minä ole livgiläinen, minä olen ravei briha. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Minä olen Ruuskasen Juuli da tulin tänne ad´ivoih Kitilän kyläs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Minä olen sen aigukavven suvaičuksen andin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
– Minä olen väzynyh, vädžizi Mia. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Minä olen ylbei, ku opastuin täs školas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
– Minä olen Čimoin Olli libo ruočikse Marttisen Aleksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Minä olin kaksi da puoli vuodine brihaččune da Martti oli yksitostukuine mladenču. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Minä olin sie viime talvennu kolme nedälii. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Buabo_soitteloo_sugulazel.htm
– Minä opastuin niittämäh, konzu ruavoin Kentjärven souhozas, vahnembat naizet opastettih minuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Minä ottavuin niilöih ylen terväh, i hos tiedovirren kerdu vai lugietah, kerras ottavuin, saneli Paraskovja Ivanova folkloristoile, kudamat käydih Vieljärven čupule keriämäh rahvahanrunohuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Minä pagizen karjalakse da Minä pakajan karjalak š i... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Minä rouno ku puutuin voinan aigah… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Minä rubien. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Minä sen sain tiediä mуöhembi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Minä sil aigua ylen äijäl kiinnostuin kieleh da kaikkeh sih, mi liittyy karjalažuoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
- Minä silmis näin, gu rahvas tuldih opastumah mielihyväl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Minä suurel himol vuotan Karjalazien VII kerähmön uvven nevvoston nygyaigastu toimindua ‒ pien nad’oužua, gu uuzien vallittuloin ruado piäzöy parembih tuloksih da loppujen lopukse karjalan kieli suau omal mual pädevän paikan da stuatusan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Minä suutuksis rouno sanon: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Minä tahtoin, ku kirjan suas lugie jogahine, sanou Karjalan TV:n Kanzalliskielizen toimituksen ruadai Ol’ga Ogneva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Minä tunnen minun eloksenruavokse kolttien elinolosuhtehien da hyvinvoindan eistämizen", häi sanou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Minä työnnin hänele Teijän ehtot runoloin julgi andamizekse, häi hyväl mielel leppüi ehtoloih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Minä työnän, sanou, papin lähtes, toizes vien. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Minä vastuan Georgii Černobrovkinan kirjutukseh: http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Minä voizin kois joute istuo, en sendäh rua, ku pidäy piädy elättiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
- Minä 38 vuottu ruavoin Suomen poštas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Minä ylen hyvin ellendän kai murdehet, ellendän vepsäläziigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Mi on kel’l’uška? http://omamua.ru/authors/avtory/alina_uburova/
Mi on kirjaimen vastineh tiijostos, t.s. mittumua koodavustu käytetäh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Mi on kyläläine kluubu linnan keskučas? http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Mi on ozaston lähimäzii pluanoi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Mi pahindu, kai erähät suomelazen tiedokollektiivan kanzallismielizet fanuatat ielleh kielletäh oman karjalazen kul’tuuran da kai kielen olemasolo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mi pädöy Europan tazol, se pädöy kylängi tazol. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Miralan mieles ollah moizet mustoh kirjutetut tiijot da dielot kulumatoindu perindyö. http://verkolehti.karjal.fi/
Mis pidäy zavodie se dielo? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Mistäbo olet tulluh tänne korbikyläh? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Mistöi moine poliitiekku roih? http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mittuinebo leiri voi olla ilmai kižoi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Mittuine olis suomelazen kul'tuuran tila, ku školakirjat, kirjallizus, valdovollizet dokumentat i m.i. pidäs kirjuttua kymmenenel suomen murdehel - valdivollistu stuatussua vikse vouse ei olis, suomi olis vaiku školua käymättömän rahvahan paginkieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Mittuine on kiändäjän ruado? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Mittuine se on, kyläläine vai linnaine kluubu? http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Mittuine se rodieu? http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Mittuine spektakli rodieu näemmö keviäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Mittumalbo nimel rubieu piäzemäh ilmah uvvistettu karjalaine lehti? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Mittuman, se on meijän yhtes piätettävy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mittumasbo kunnos on sanatourii tänäpäi da midä elostu eläy... http://omamua.ru/articles/sport/
Mittumii vai piirualoi Alisa Petrovna ei malta pastua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Mittumua hyödyy on kiännösmustoprogrammois? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Mittustu mieldy tulou piäh sen jälles? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Mittuzeh ammattih opastuit? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Mittuzii rahvas oldih? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
- Mi tämä tukku sie on poštelilois? http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Miulgi puuttui net matkah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
-Miul himoittais piäńyörilöi kiännellä vai ďengat loppih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Miun baba da kai hänen sizared sanottih "mie" da "sie". http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Miun kois kai pagizimmo karjalua. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Miärydengu vuadiu käytändönruavon lizäkse karjalazien omua panostu varoin hommuamizes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Miärätä piälimästy kongresan aihettu konferensiel ei puuttunuh, ku rahvas nikui ei voidu sovita keskenäh sih niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Miša oľi näit männyh ventšal Maimalammil aďvoih tulluon Gošťan muamoin sizären ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Modernan karjalazen kul’tuuran roindua, omakielisty školindua da meediedy dai nygyaigazen kirjukielen luadimizen ruaduo vastustetah virguniekoin lizäkse daže yliopistopiirilöisgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Moine argipäiväine da varzinaine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Moine hil’l’aine huondes, vie ni linduzii ei kuulu pajattamas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Moine nimi pandih omale pajojoukole veškel’čät, kudamat kerryttih yhteh pajattamah karjalakse. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Moine nimi vepsäläzet aktivistat pandih omale kolmandele fil’male vepsäläzien elokseh niškoi. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Moine oli pruazniekan algu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Moine pahanägöine, pardavunnuh, pölyhine, hattarat kriepitty jalgoih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Moine perindö on Nuožarven eläjil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Moine ruado on egojististu da varavollistu, vois kentah sanuo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Moine sistiemu olis selgei da vihjuamine enne uvvistustu kirjutettuloih tekstoih olis helpo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Moizen deviizan anuksenkarjalazet pandih omale paginkluubale, kudaman vastavuksile hyö kerrytäh kaksi kerdua vuvves pagizemah karjalakse. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Moizen kel himoittau yhty ruaduo ruadua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Moizes tilandehes kieli jiä tarbehettomakse, bokkah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
– Moizet kilvat autetah parandua omii neroloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Moizet oldih enzimielet, konzu luvin uudeh lehteh niškoi, dai toinah erähät toizet minunigäzet ristittyzet muga šeikuijah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Moizet zookompleksat, tsirkat da toizet semmoizet ollah vaigu niilöin ižändöin hyövyndämizekse, elätithäi kiduijah da joute olijat rahvas, kuduat tullah kaččomah niilöi muokattavii elättilöi toiči maksetah ylen kallehen hinnan, kovah sattavutah libo kai suajah surmangi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Moizien nevvoloin jälles mieleh kerras juohtutah mužikkazet Kolatsellän laukalluo, nenet ga vellin liijakse syvväh da tai on yksi ainavo heijän probliemu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Moizii kursiloi Anuksen linnas onnuako pietäh enzi kerdua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Moizii kyzymyksii vuvves ezitetäh nenga tuhat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Moizii käyjii ollah Puustizen da Jiskolan molodoit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Moizii luvetteloloi luajittih XVI vuozisual muanruadajii muale kiinnittämizekse, ku tietois olis äijygo taloidu, pihua, eläjiä on kylis, äijygo veruo ottua heis valdivoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
– Moizii pajoloi karjalan kielel tarvitah meijän nuoret, sanoi Jelena Viktorovna. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Moizii pidoloi pietäh joga vuottu. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Moizii ristikanzoi on Uvves Vilgas eläi Svetlana Tarasova. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Moizii vardoičusjoukkoloi rubieu toimimah Karjalan joga piiris muga sanottulois Postu n:o 1 -kohtis. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Moizii voibi sanuo čöndžöibazariloi pietäh nelli kerdua vuvves dai jo monien vuozien aloh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Moizil lämmil sanoil tundiettu vepsäläine runoilii, lehtimies, kiändäi, fotokuvuaju da akt’ouru Nikolai Abramov kuvailou omua kodirandua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mollemban kielen opastustuhäi dai maltajua tiä on. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Mollemban seuran mugah on tärgei andua ližiä abuu kielen opastamizeh da uuzien kniigoin piästämizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Mollembat joukot kannatetah iččenästy Kataloniedu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Mollembat joukot menestyttih estiä karjalan kielen da kul’tuuran kehitys vuozikymmenien aijan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mollembat jovvuttih bol’niččah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Mollembat kirjat sovitah sezo ičeopastujile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Mollembat kolme kerdua oldih Olimpiiskoin kižoin voittajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Mollembien kursien opastajannu ruadau Natalia Giloeva. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Mollembien ozuttehet da telefonnoumeran lövvät ilmoituskartis. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Mollembis kylis on “Oman Muan” alallistu lugijua da kirjuttajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Mollemmis seminuaris johtopiätöksenä oľi, jotta meijän pidäh suvaija kaikkie ruadamizie, mil eissetäh karjalan kielel da sen murdehil pagizemista i kirjuttamista. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mondugo lastu on menettänyh mahton toizeh kieleh sendäh, što kentah uskou "minus tunduu" -pohjal ku on oigies? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mondu kummua jo sen jälgeh näin, olen duumainnuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Monen karjalazen järjestön johto on keksinyh korvuavua ruaduo, gu ei olla maltettu eigo tahtottu elvyttyä da kehittiä omua kul’tuurua da kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mones aviezas ezim. 2PLUS i piälinnan sanomiz kirjuttettih ažies. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mones kohtas Ahtian terminolougii on erilaine migu se, kudamah olemmo harjavunnuh, yhtelläh voimmo nähtä kielen ilmivöt terminolougien tagan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Monet Jaanan tevokset sanellah rakkahuos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Monet Jevroupan muat pitkän aigua oldih monorahvahallizinnu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Monet Karjalan kuulužat ristikanzat opastuttih da ruattih Vieljärven školas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Monet aziet todevuttih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Monet dovarišat ollah jo tuonilmazis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Monet horat Karjalan tazavallas i Suomespäi vastavuttih myös Aunuksen muuzikkufestivualin aigah 30.7.–2.8.2015. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Monet karjalan kielen da kul’tuuran hävittämizeh enne kaikkie 1920- da 1940-vuozikymmenil dai myöhembähgi yhtynyöt yhtistykset, kudamien nimes on sana karjal kui ezimerkikse AKS da Karjalakerhojen keskusliitto, opittih andua moine käzitys, ku net oldas ainos ruattu meijän kielen da kul’tuuran puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet kieliryhmät ollah yhtelläh voidu ylittiä nämä estiet – mindäh sit ei karjalazetgi voidas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Monet kollektiivat kiriköllizii pajoloi pajatetah harvah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Monet meijän muan kielipoliitiekas vastuajat virguniekat da läs kaikkien puolovehien poliitikat myös ei tahtota riidua ruočinkielizienke i hyö ei olla valmehii luadimah uvvistuksii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Monet muut paikkukunnat tuldih Bomban jälles da perustettih kezäteatroi da -tapahtumii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Monet opaštujista on jo ušeičči käyty näillä kielikurššiloilla, onnakko joka vuosi niih yhtyy uuttaki rahvašta. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Monet piätettih tulla Kazvitiijollizeh saduh keviäl kaččomah, kui juablokkupuut kukitah. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Monet ristikanzat, enne kaikkie nuorembat, opastuttas hyväl mielel suomen kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet ristikanzat vaihtettih eloipaikan Suomeh da monet muut lamevuttih ebäozien täh da ei enämbi pietty suomelazuttugah niminny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet suomelazes yhteiskunnas vaikuttajat uskomukset da ilmivöt vaivatah meijän kielen elvytysruaduo da jogapäiväzen käytön ylehizekse roindua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Monet suomelazet da suomenkarjalazet etnokul’tuuru- da juuri-propagandan harjoittajat da kannattajat annetah tugie sežo tarkoituksellizesti libo ellendämättömyttäh karjalazien sordopoliitiekas Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet suomenkarjalazet uskotah ielleh, ku AKS ruadoi karjalan kielen da kul’tuuran puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet vahnembat lugiat ei olla kehtattu jatkua tiluamistu tämän jälgeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monet virguniekat, muanitsipal’noipoliitikat, dengufondien edustajat, toimittajat da järjestöt ollah oldu edujoukkolois vastustamas monii hankehii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Moni ei ni tiijä , ku Suomesgi planiiruittih rahvaszooparkua Korkeasaareh Helsinkih vuvvennu 1928. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monien vuozien aigah on opittu suaha ko. joukon edustajii perustamah Pohjas-Karjalah lapsien kerholoi, kielipezii libo algua školaopastustu suvikarjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Moni heis, kai Japounies suate, tuldih nimenomah vaiku Bombale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Monii hyvii perindehii voibi elvyttiä nygyaigah sobijakse, da myös voi sanuo, kaikil taidoalovehil hyödyö rikkahas kul’tuuras nygösty vie äijy enembi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Monii tiedotekstoi kniigah on kirjutannuh Toivo Konttinen . http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
"Monikanzallizes ymbäristös lapsen upottamine muamankielizeh ymbäristöh pahoi vaigevuttau lapsen sotsialistumistu da murendau myöhembän taza-arvon kazvatukses, ruavon suandan i m.i. Tämä on etnisty segregatsiedu". http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Moni karjalaine on tiijustelluh minul, eigo ole nimidä ruattavis? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monikielizys on kebjei viäryniekku. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monikielizys on kreatiivizuttu! http://verkolehti.karjal.fi/
Monikielizys voi olla harjoitustu mones niilöis dielolois, kudamat autismas ollah jygiettävät. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monikielizyön ellendämättömys nägyy dai testois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monikul’tuurižus da monikieližys ollah bohatus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Monil Suomespäi tulluzil on juurii Karjalaspäl: kelgo tiä elettih vahnembat, kelgo - buabat da died’oit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Monile lugijoile tuttavu muzikantu Eila Pöllänen on konsertiiruinnuh Pasadenas. http://verkolehti.karjal.fi/
Monile on histouries tuttavua se, ku Baltien germančoil eliital oli valdutila vuosisadoin aijan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monile toinah ei tule mieleh, ku ielmainitun luaduine ajattelu on vastoin monii kanzoinvälizii sobimuksii da enimistömualoin zakonoinluajindua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Monil karjalan kielen da kul’tuuran alovehil toimijoil aktivistoil olis syydy opastuo Lenin-muzies. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Monil nämmien runoloin kuultuu kai kyynälet nostih silmih, nenga hyvin kiändäjil lykysti löydiä pättävät sanat, gu ozuttua runoloin čomus. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Monil paikallizil kalastus ei ole vai aijanvietto, ga särbimen suandu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Moni muailman tunnetuimis sanomu- da aigukauzilehtis kirjutti Kalevala druamas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Moni opastuu buaboih da died'oih kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
3) Monipuolizembi kuva vähembistökielis: http://www.eldia-project.org/index.php/kr?catid=2013&id=183:subscribe-eldia-newsletter
Monipuolizen aiguzien opastandan lizäkse keskitytäh lapsien da nuorien toimindah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Moni riputetuis kniigois on olluh huonos kunnos, da sivuloin čiistindäh da kuvanretušiiruičendah on mennyh ylen äijy aigua da ruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Monistehtu suau Joensuun toimistos (tf 044 304 9293) da terväh sežo verkokaupaspäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Moni taibui muutoksih, a suurin vuitti ei hyväksynyh pakkosuomalastamistu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mordoviaspäi, Udmurtiaspäi, Moskovaspäi, Piiterispäi. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Mordvalaine oksu: erzän da mokšan kielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
- Moskovas rubei ruadamah karjalazien syömizien restoruanu – ”Kalamuagari”. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Mostu azien ajandua virguniekatgi ihan toivotah Suomes da Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mozilla Seamonkey sizäldäy livaimen ližäkse sähköpoštan da uudizien luvun. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Muailman da kirjuttajangi muutokset tänny vajuan kymmenen vuvven aijannu onnuako nävytäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
* Muailmanvoinien väline aigu oli mahtoloin da menetyksien aigua karjalan kielele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
– Muailmas joga kanzal on oma kieli, omaluaduzet perindöt. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Muailmas kuolou pienii kielii joga vuottu, eigo niidy voija ni konzu uvvessah elevyttiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Muailmas on arvivol 1000 kolttua, kudamas nenga 700 eläy Suomes da heis nenga 550 alguperäzil koltta-alovehil libo Anarajärven alovehil Nellimäs, Keväjärvel da Čevetjärvel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Muailmu ei tule valmehekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muakkua pokojal minun buaboi da diedoi. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Muakunduliiton virguniekkoin välinpitämättömys tulou ilmi sežo moneh muuh tabah, kudamat kaikin ei tulla julgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mualavus fotokuvastu: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Mual jo olis aigu kattuakseh lumen alle, ga taivahas ei ni yksi hiudaleh tipahtai. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Mualuandua opastunnuh Kuusela vaihtoi terväh gruafiekah da toinah merkiččivimän opastuksen andoi Aukusti Tuhka , kudamua Kuusela kuvuau hyväkse, innostunnuokse da aktiivizekse opastajakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Mualukuvan nägy hierun talolois da kujos, sen mehukkahat värit ollah lumuojat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Muamah da buabah Genan da Kat’anke ainos paistah omal kielel. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Muamal, konzu tuatto otettih, jäi kuuzi lastu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Muaman kel pagin - lãbi yőt: http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Muamankielen maltajat piettih paginua vepsäkse da suomekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Muamankielen opastustu ei ole vie kui hyvin harvoil paikkakunnil i niilöilgi čuassu ligo 20–40 minuuttua nedälis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muamankielen päivänny Karjalan rahvahallizien kul'tuuroin keskukses avattih Nikolai Zaitsevan mualavuksien ozuttelu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Muaman muamankieli on liygi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Muaman piä nytkähtih da häi uinoi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Muaman puoles karjalaine, tuattan puoles vepsäläine Andrei Anisimov maltau äijii Karjalan rahvahan tansiloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Muaman työndämine Ven'ale olis hylgiämine. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
- Muaman vähäzeh avvuttua anna, kindahih sinule alazet panna. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
- Muamo ainos sanoi meile: muijal paiskua mil tahtotto kielel, kois paiskua vai karjalakse, nenga myö tässägi elämmö, sanelou Nina Petrovna... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Muamo avai omassah silmät da kačoi unizennu pihale ikkunaspäi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Muamo da tuatto annetah vastavuksii tytön luadimih kyzymyksih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
– Muamo, havaču, myö olemmo yöksynyh, Mia sanoi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Muamoil jäi suuri pereh elätettäväksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Muamo istuu vastupuoles, poltau dabakkua da on tuskissah, ku poigu lähtöy voinale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Muamo kattau meidy, sanou: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Muamo lastu l’uulittau. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Muamo lähti evakkoh Päivänlasku-Suomeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Muamo minuo kuuloitteli: http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Muamo mustelou: tuatto ehtäl ruadau kai ruavot, ottau sit telefonan, sanou: nygöi zvonin Lenal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Muamon hoivih jäi kuuzi orbolasta da kaksi syndymättä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Muamonigi äijäl suutui minun piäle, kaikin la putin dieluo luajitah, a minä menetiijä midä ruan, mustelou runoilii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Muamo oli karjalasjuurine opastai, kudai tuli Čevetjärvele opastajakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Muamo oli roindua myöte Impilahtelpäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muamo oli uskovaine, kirikös ruadoi, sendäh jäimmö hengih, mustelou Lilija Pavlovna. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Muamo oľi jo ennättännyh siirdyö tuonilmazih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Muamo pertis hãlizis. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Muamua eule nãgũvis. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Muan halličus otti kornat mugah Europan Nevvoston Kanzallizien vähembistölöin suojeluu koskijah ramkuyleissobimukseh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Muan vagevat dai viizahat... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Muarjoil toven on čuasvuarvuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muas ei ole olluh demokratiedu da ei oigevusvaldivuo monih vuozih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Muasmuahmuuton lizävyjes moni etnine ryhmy sai oigevuksen pidiä omii kerähmöi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
- Muatušku, sinä tukis jiet. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Muga ”Omal Mual” rodih lugijua Ruočisgi dai näemmö, ku Ruočisgi eläy karjalastu, kudamat tahtotah maltua omien ezi-izien kieldy da kehittiä karjalazuttu täs muas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Muga aiven – koiru haukkuu, tuuli vedäy. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Muga ammattilazen kui ei-ammattilazen taijon puolel voidas suaha aigah nygösty enämbi tuloksii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Mugabo azientundijoin nägökannanotandat ollah ylen puaksuh vaikutettu myödymielizeh tabah meijän muan virguniekkoin niilöih peätöksih, kudamat koskietahes karjalan kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mugabo im. joukkoloil tugie andajat suomelazet poliitikat da virguniekat voijat vaikuttua sezo niilöin kannatuksien syväindöh, kudamat koskietahes Suomie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muga erähät prihodois ruadajat (ei papit) da toimijat ollah puaksuh opastettu allekirjuttanuttugi, što ”pravoslaunoi kirikkö ei ole karjal-kerho”, ku olen ezitännyh toivomuksen karjalan kielen käyttämizes nygösty enämbi sluužbois. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Mugahai on ainos harjavuttu ruadamah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mugahai sanotah: http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Mugah liittyy basso mitahto pilli, haidari da vie skripka. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Mugahäi se ongi! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Mugahäi vai kui? http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Muga hätken ku nenga on, ei toven ole kyzymys vahnois azielois – ei dai ni Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mugai Mägisellän Ondrei. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Mugai eletäh nämä rahvas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Mugai elimmö, a nygöi ni uskota ei, ku muga pidi eliä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Mugai himoittas panna kũlũle mustomerki ihan taivahassah. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Mugai kävelimmö opastumah suureh yliopistoh, karjalazen duuhunke. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Mugai minul tuli mieleh ruveta eččimäh, konzu da kus died'oit surman suadih, juurettahhäi ni kargei heinäine ei kazva, mustelou Andrei ečindyruavon alluandua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mugai minägi muutun nygöi, konzu pajatan karjalakse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Mugai muamo da Mia lähtiettih iäres autobusaspäi da vuotettih tostu autobusua kudai meni linnah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Mugai paju oli keral jo ammui keviäzis ritualois, kudamis pajunoksien iškuloin vuoh nostatettih maguajua, ku häi pyzys tervehenny da elokkanannu loppuvuozi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Mugai siitä tulikin vesseli dielo. http://www.telemail.fi/salmi/hyvannagone%20opastai.htm
Mugai tuli kluuban nimi ”Fotik”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Mugai upponi veneh meren pohjah. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Mugai voit kuunnella erähii pajoloi da ylehisty ezittelyy karjalan kieleh da seurah näh. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet
Muga kui toizisgi kielis, eri alovehil eri pagintabua, yhtelläh yhtehine kirjukieli kudamal virrallizet paginat, enimät jullatut materjualat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Muga, ku liennet mennyh punelah, sit menin i minä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muga kyzyimmö ruadajil dai gostil, ken sil aigua piädyi olemah Kul’tuuruministerstvah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Mugaleiten häi halui olla vie ainagi pruazniegan yli Käsnäselläs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muga meni vuozi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Muga oli joga spektaklis, kudamua kolmen vuvven aigah oli luajittu kaheksa, lapsile dai aiguzile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Muga ollah aziet Suomesgi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Muga on Čalnasgi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Muga pidäs olla, kerran ku meidy rodieu enämbi yhtehizes ruavos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Muga rodih Vienen Karjala -lehti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Muga sanottuh kielen tarkistajah, kaččojah pidi kirjuttua kaikkien sanoin taivutus. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Muga sanotut sefardujevriet karkoitettih iäre Ispaanies yli 500 vuottu tagaperin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muga se terväh menöy (kaččojile). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Muga tulies vuvves algajen “Vienan Karjala” da “Oma Mua” tuaste roitah yhtenny lehtenny, kudai rodieu sangiembi – 12-sivuhine, kazvau lehten painandulugumiärygi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Muga tänävuon yheksäskymmenes opastujas tahtottih opastuo karjalan kieldy vai nelli lastu, vepsän kieldy – kaksi, dostalit kaheksakymmen nelli opastujua ruvettih opastumah suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Muga vai on. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muga voimmo sanuo, ku muamankieli ei pidäs olla valličuskielenny, sih pidäy opastua kyzymättäh lapsien vahnembien himuo, kui karjalazien kylien školisgi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Muga vuvvennu 2009 yhteisruavole oli pandu algu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Muga yhten lehten kanzis rinnakkai elettih da kehityttih yhten kielen kaksi murrehtu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
- Muga äijy lapsii, ken rubieu käymäh kylyh tiä luageril? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muga školas rodih enzimäine valdivolline sotsialline instituuttu, kudai puolisti lapsien oigevuksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Mugažah karjalazeh gorniččah kerävyttih ei vaigu kluubah kuulujat rahvas, ga lapsienkoin kazvatitgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Muidu nägemäh et ole rakas... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Muidu peruskirjas mainittuloi oigevuksii kazvatuksen lizäkse ollah oman kielen käyttö suuvos, meedies, kul'tuuruozutuksis, ruavos - mahton mugah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Muijal Jeuropas da kanzainvälizes tiedomuailmas karjalazii on sadoi vuozii pietty omannu baltiekkumerensuomelazennu kanzannu da karjalan kieldy omannu kielenny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muijal muailmas on vie valdivoloi, kudamis haldivoiččou vähembistöeliittu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muilan pohjannu ollah luonnollizet voit, kudamat pätäh ristikanzan nahkan pestäväkse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Muilanpohjua on eri luaduu, minä otan vai net, kudamih ei kuulu SLS. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Muilanpohju voibi ostua luakas libo tilata internetan kauti, sellittäy Anastasija. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Muis Skandinuavien mualois oli vähä midä jällel igivahnan perindehen maltajii, ga Suomen Karjalas da Ven’an Karjalas tiettäväine oli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muite ainos vai hyviä kuulin da tässäh kuulen omas tuatas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Muite alguudah myöte kul’tuurupiälinnakse pyrgijiä kyliä oli kuuzi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Muite etnokul’tuurizen keskuksen tilat ollah ihat pättävät pidiä konsertoi, seminuaroi, harjoitella pajo- da teatrujoukkoloil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Muitegi joukot roittih suuret, läs kahtukymmendy hengie jogahizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Muitegi meidy jo eigo nävy, eigo kuulu nikus. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Muitegi seminuaru andau äijän hyviä, tiä myö tuttavuimmo hyvih ristikanzoih, jogahine opastau meidy, sanelou Uvven Vilgan karjalazen Ildukečoit-nimizen kluuban varajohtai Zinaida Vasiljeva.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Muitegi suvaičen hänen muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muiten, ven’alazethäi voidas ezittiä ielpäi mainitul hiitroil taval, ku kalevalaine runohus on juuri ven’alastu, sendäh ku Ven’an da Suomen Karjalat dai Inkeri kuuluttih silloi Ven’an suarikundah da eläjät oldih sit Ven’an kanzalazet da vuodeh 1861 suate ozittain sežo muaorjat. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Muite nygöi nevvostoh kuuluu 20 hengie, net on vallittu kaikis Karjalan piirilöispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Muite umbivenálazet pakitah mualoi ven´an kielel, heijän mieles heil on sih oigevus sendäh ku heijän buabo malttoi karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Muite vie voit kyzyo Kukkoilan Alekandr Jeremejeval, kudai lugi Kalevalua diskale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Muite voibi olla kaikkie – hengen tabuau, suonet vedäy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Muite voin sanuo: minul on toven hyviä mieldy fourumas iččenäh dai nevvotteluloin tuloksis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Mulloi MAFUN:an kehitykseshäi ruvettih pidämäh kilbua, kudamas vallitah suomelas-ugrilazen muailman kul’tuurupiälinnu, sendäh istundon piendykohtu ei olluh vallittu petties. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Mulloi Perindöllizes mečästykses ei olluh ni yhty ruaduo, tänävuon sit nominatsies voittajakse piäzi Petroskoin valdivonyliopiston vepsän kielen opastui Anastasija Konošenko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Mulloi kieliliikeh ezitteli puolovehile kieleh liittyjii kehoituksii sižäldäjän poliitillizen programman. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Mulloi kilvan loppuozas sen jällele jätti udmurtielaine Starije Bigi -kylä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Mulloi piettyh enzimäizeh tapahtumah tuli moninkerdaine joukko tämänkerdaizeh verratunnu, no äijät sanottih, ku tämä kylmykuun loppu ei olluh ihan paras aigu tapahtumale. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Mulloi sidä luajittih ven’akse, tänävuon sai kirjuttua kaikil kandurahvahien kielil: ven’akse, karjalakse da vepsäkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Mulloi, vuvvennu 2013, Segežas oli kaksi opastujien joukkuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Mullonen verdai Karjalan Tiedokeskuksen Kielen, literatuuran da histourien insituuttua da Mordovies olijua tutkimusinstituuttua: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Munkkiniemen kirikös (Tiilipolku 6, Helsingi) ,17.2. algau aigua 18:00 runoehty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Munnen mugah tänäpäi yksikai tädä karjalaizen muuzikan keral kulgijua ven'alastu tagaperiä ei pidäs peitellä, no pidiä avvoimielizesti da ylbiesti ezil. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Munne saneli erähän sanan sežo karjalankielizes muuzikas Ven'an Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Murdehet ollah kielen rikkahus! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
“Musta, Jumal, tsuari Davidua..” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Mustakkua kirjuttua fotografan nimigi, ku se on tietois. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Mustakkua kirjuttua oma korgevus, ku paidu pädis teile, da kirjuttakkua, mittuine paijan väri, sinine vai ruskei, on enämbäl teile mieleh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mustale piãle Muarjua da Muarjua. http://livviki.karelia.ru/language/k9.shtml
Mustan, enzi vuon, seurah sain kaheksakymmen hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Mustanetto Työgi, hyvät lugijat, ku “toizen taguttu ei pie kaččuo” ga yksikai menin, näitgös, ku pete vedi ... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mustan hyvin, ku Soulin olimpielazien yhtevyös v. 1988 korjattih vahnua viäriä tieduo Berliinin olimpielazien 1936 marafonjuoksus menestynnyözis korielazis juoksijois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Mustan, konzu tulin kodih jälles tutkindoloi huogavumah, ga jo vägi palan kodissah astuimmo, tuatto ni kyzy ei, kuibo tutkindot mendih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Mustan, kui opin iänen vuoh dai vahnembil erähii kohtii sellittiä pokoroičin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Mustan kui äijy hyviä mieldy oli hänel, konzu häi tuli järilleh ruadoh Koneh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Musta oma iče da lykkyy Sinule täs ruavos gu jiänet tälle alale, tunzin minägi Juakon dai tämän samazen häi minulegi kerran sanoi! http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mustapiäl Muarjaa da Muarjaa minun vel’l’el Duarjaa da Duarjaa minun miiloi itseni, itseni. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Mustapiäl leibiä, da leibiä minun vel’l’el kalittoo, kalittoo minun miiloi piiraidu, piiraidu. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Mustapiäl perttih ja perttih minun vel’l’i gornitsaa, gornitsaa minun miiloi tsardakkaa, tsardakkaa. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Mustapiäl posteli, posteli minun vel’l’el perinä, perinä minun miiloi buhovoit, buhovoit. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Mustapiäl tsoojuo, da tsoojuo minun vel’l’el kofeidu, kofeidu minun miiloi piivoa da piivoa. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Mustapiä pietentsänä, pietentsänä minun vel’l’i suovattana, suovattana minun miiloi pyhänpiän, pyhänpiän. http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Musta sellittiägi, mibo kummu on sinun kuvas. http://www.omamua.ru/kilvat/past/
Mustatgo kui meile oli? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Mustatgo minun huijustelijan kaččien da hämärdyjän yön kodvazen konzu kiärin käit sinus ymbäri? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Mustatgo minun ukkavon sinun šokkua vaste? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
- Mustatgo, sinä lükkäit minule ja 1goih lehmänsorkan da käskit mennä senke hot Lemboilluo. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
“Mustattogo 40 vuottu tagaperin…” http://omamua.ru/authors/avtory/valentina_libertsova/
Mustelemmo kui Karjalan kandurahvas enne valmistettih perindöllisty syömisty, kuvailemmo da kirjutammo mečän andimis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Mustelendas pastoi läbi viha karjalan kieldy da karjalazii kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mustelen, midä saneli minule buabo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Mustelen puaksuh moizii vuozii (1994-1996), konzu käzih suavus stipendies minul täydyi vaigu kahteh pygäläh: kerrakse omah kyläh, kodih avtoubusal ajella da kuunkestävän trolleibusan ajelendulipun ylopiston kioskas ostua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Mustelen sinuu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Mustelin voinua, lapsusaigua, minun igähizet rahvas ollah voinan lapset, elaijas puutui nähtä kaikkie. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Mustelmat on plotnoi, a erinomazen mieldy kiinnittävy kogonazus da andau hyvän kuvan pitkän eloksen elänyön karjalazen brihan ties taidoilijakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Mustelun sijah karjalasten pidäs käzitellä omassah rikastu kul’tuurua uvvenluaduzel taval. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Mustettih meijän buaboit, ku tulou poigu tuatalluo da sanou: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Mustoh juohtuu onnuako vaigu Myllärit-joukko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Mustoitammo, ku filolougizen tiedokunnan karjalan da vepsän kielen ozastole piäzemizekse pidäy suorittua iellezet tutkindot: literatuuru, ven’an kieli da istourii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Mustoitammo kui kai algavui da sežo sanella mittumii mielii meil on tulieh aigah näh. http://omamua.ru/articles/kkk/
Mustoitammo, ku sie aijaspäi piäzi välläle emäkondii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Mustoitammo, ku tuommoine mieli luadie kirjaimikko-kartočku livvikse tuli mieleh Suomes Varkauksen linnas eläjäl Marija Kähäril. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
– Mustoitan, algu ECHO-projektan (Etnokultuurizien keskuksien verkon perustamine kul’tuuruperindön säilyttämizekse) todevuttamizele oli pandu tämän vuvven tuhukuul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Mustoitan, ku lugijal pidi tilata lehti vuvven 2011 puoliškole da työndiä kuitti libo kupon. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Mustoitan täs, ku karjalan kieli ei ole ainavo kieli alovehel, vai sie ollah sežo lyydi (gu sidä pietäh omannu kielenäh) da vepsä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Mustolahjakse briha sai kuldazet čuasut. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Must on valgien talois izändöimäs nygöi... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Muudamat huolen pidämättäh jättämizet tullah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muudamat pajattajat oldih jo toven vahnat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muudam vuozi tagaperin televiizoras ezitettih dokumentuohjelmu Petroskoin raadivon endizes ruadajas, kudai musteli kačkerah raadivon suomenkielizen periodan lopindan aigua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muudugi vie on pluanois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muudu harjoittelendukohtua ku ei ole, ga sit kerävytäh Santun kodih. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Muuloin kielien i vähembistölöin azieloi on käzitelty vaiku yhtehixel tazol. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muulois Europan mais tilandeh on ihan toine. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Muumiloil pidäy erähän sygyzynny jättiä turvalline kodinotko terstavunnuon muumitatan tahtojes löydiä omassah elokseh midätahto uuttu da tärgiedy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muumilois ymbäri kai on nygöi uuttu, ga täydyygo se muumitatale? http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muuminotkos tiijustetah: muale lendäy händytiähti – komiettu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Muumipeigoi Nipsunke tahtotah iče sellittiä se, tiijustua roinnougo midä pahua vai ei. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Muunkielizii gostii vastatah kui hyvii gostii kois vastatah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Muun mugah Pohjas-Karjalan- da Petroskoin radivon kel on kogeiluluondosesti olluh yhtehisty programmua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Muur'oidu oli ãijy. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Muutammo karjalazet järjestöt ruadamah yhtehizin voimin tevokastu evunvalvonduruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muut kai ollah tulolazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Muutokset koskietah sežo Suomen kanzalaizii, kuduat tahtotah suaha heijälluo ezimerkikse heijän vastinehen libo lapsen. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muutokset ollah mahtollizet. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muutos on tävvelleh mahtolline, a se vuadiu karjalazis da heijän järjestölöispäi äijy ruaduo da enne kaikkie uvven nägökannan omaksumistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muuttunuh hengi tunduu puolestah jo kielipoliitiekas da enne kaikkie vähembistölöile suundattajien abumaksuloin jagamizes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muuttuugo kajal varoiksa merivedyzil... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Muuttuugo laitoksen ruado vai endizeh tabah, nygöi yhtes vai, rubietto ruadamah? http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Muuzikan alovehel ollah matkattu jo hyviä vauhtii, muut taidoalovehet voidas mennä jälles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Muuzikas tilandeh on jo voi sanuo mieldy myöte, a kielen elvytykseh erinomazesti sobii teatrutaido on vie harvinaine. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Muuzikka kovenou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muuzikka kovenou häibyy kodvazeksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muuzikkua rahvas suadih kuulta Kivivenehen da Lauluyhtye Riemun ozutettunnu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muuzikkua tapahtumas ozuttau Senni Valtonen. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Muuzikku ei ole muga tävvelleh sovitettuu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muuzikku on Santtu Karhun, pajoloin sanat: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Muuzikkuryhmien keral Aunukseh lähti sezo turistoi – perehehkuulujii, ystävii da muuloigi matkailijoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muuzikkuspektakli kestäy läs puoldutostu čuassuu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Muuzikot ollah omassah opastundoin periä puututtu ken kunnegi, Kopenhagenah, Londonah, New Yorkah, Parisah, Berlinah da Budapeštah, ga nygöi hyö tahtottih yhtistiä omassah väit täh projektah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Muzei keriäy, säilyttäy da ozuttau rahvahale vahnoi vehkehii. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Muzeilois on omat tavat: kai vehkehet ollah st’oklien tagan, niidy eigo koskie, eigo kädeh ottua sua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Muzein erähät vehkehet suadih muaspäi iče opastujat, kudamat kuulutah Rodnik-eččijien joukkoh. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Muzein kahtes uvves zualas on ozutettu Karjalan kandurahvahien perindöllizeh talovuoh kuulujua vehkehty, materjualua, kuvua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Muzein ozuttelulois alletah kerduo sežo nevvostovaldivon perustajan da iče valdivon monis pahois ruadolois da rikoksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muzein ruadai L’udmila Tuttureva saneli livvikse Anuksen rannan histouries da anukselazien elokses, ozutteli sidä kaikkie midä nygöi on muzein alallizis ozuttelulois. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Muzein ruadajat uskottas, ku moizet pertit roittasgi piirilöis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Muzein seinis voibi kävvägi pajokonsertah, opastuo uvvistamah vahnoi fotokartočkoi tiedokonehprogrammoin vuoh, voibi yhtyö kanzoinvälizeh Suška-projektah: ottua ičelleh mitahto fotokartočku, da andua “Suškah” kuva omas al’boumas, muga eri mualois da linnois eläjät rahvas vaihtetah fotokartočkoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Muzei on kuulužu sit, ku sen ozuttelulois ei nikonzu ole kerrottu nimidä negatiivistu Leninas libo Nevvostoliitos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Muzeis luajitah kaikenmostu programmua da ozutelmuagi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Muzien yläkerrokses on nygöi vaiku yksi paikku, kudamas näyttelyy kaččomah tulluh voi tarkastella eri tiemoi: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Muzikantoin mugah tz’utujil on pädii räp-muuzikah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Mučoin tuatto opastui kalastamah omas died’ois, kudai oli ammatilline kalastai, myödäväkse häi vedi kalua Piiterih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Mužikan parda häilyy tuules, kui häi rišt'ii silmät hengi kiitollizutta da iluo täyzi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Myö KUČUMMA teijät partn'oriloi ta tarvičemma teijän AVUŠŠUŠTA! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
– Myö Myllärit-joukonke äijän soitimmo konsertois, festivualilois, äijän ajelimmo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Myö aloimmo jo enzimäzes luokas opastua suomen kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Myö elimmö toizes kerrokses, sit vai pordahat kopettau, ku juoksemmo alah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
– Myö emmo ylen hyvin malta ruadua tiedokonehel, maltammo vai kaččuo bunukoin kuvua kois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Myöhembi Paraskovja Prokopjevnua käydih pagizuttamah suomelazet folkloristatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Myöhembi Petroskoispäi tuli kirjaine Kielen, literatuuran da histourien instituutan ruadajas Nina Zaitsevas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Myöhembi mondu vuottu ruavoin vie suomen kielen kiändäjänny, mustelou Nikolai Petrovič... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Myöhembi voittajien da laureatoin materjualat pannah Karjalan Etnokul’tuurine opastus -internetsivule, gu niilöi voidas käyttiä omas ruavos opastajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Myöhembäh Kuusela piäzi kaksigi kerdua Karjalah, omassah kodihieruh dai Kišin muzeisuarele, kus häi löydi Orusjärven kirikön vahnan kellon. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Myöhembäh Viktor Kuusela opasti Suomen Taidoakadeemien školas yheksä vuottu taidogruafikkoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Myöhembäh häi kirjutti kuaskat muistih da ńiidä olemmo myö nuoremmatgi piässyn lugemah eri aviezois da kuundelemah mońis Gošťan vedämis ťilaizuuksis da kogovuksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Myöhembäh häi ruadoi yökurjierinnu kullettajen poštua, ku ei satateksentäh olluh pädii frontale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Myöhembäh školan jälgeh Anja opastui suomenkieldy Petroskoin yliopistos da nygöi häi käyttäy suomen kielen neroah ruavos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Myö hyvin ellendämmö toine tostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
– Myö hyvin maltammo ruadua joukos, jo olimmo kilvoin voittajinnu, täl kerduagi panimmo kai väit parahikse piästes, sanelou Jänišpellon joukon edustai Andrei Leščov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Myöhäi lähtimmö siepäi jongoi 20 minuuttua tagaperin, šouferi vastai. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Myö ikuzet evakot mustelemmo atkalal mielel rakastu da čomua Salmin pogostua da salmilazii pruazniekkoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Myö jaksoimmo kengät, jalloil oli lämmin, late lämmitetäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Myö joukos pajatammo vai niilöi uudeh tabah, luajimmo omat sovitukset niilöile, sellittäy Kristiina Olanto. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Myö julguammo myös lasten da nuorizon Tuohustuli -lehtie dai hyövykkähii kirjoi da kartiloi. http://www.onl.fi/karjala
Myö kaikin olemmo karjalazet, meijän muamat-tuatat rodivuttih Karjalas, sendäh meijän opastumine tulou syväimes, sanou kerhoh kuului Sanni Tikka kerhon emändäs Pirjo Sivozes da hänen ukos Peša Haimakazes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Myö konzu tulimmo kyläh, meile sanottih: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Myö kui voimmo autoimmo da nevvoimmo heidy, heijän muamat sežo käydih urokoile, kaččomah kuibo kai menöy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Myö lapset olimmo tuatan ämmätettävät da äbäzöittävät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Myö lapsienke kižuammo, opastammo pajoloi da runoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Myö olemmo oza rikastu kul’tuurua, eigo se ole häviämäs. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Myö olemmo sidä vastah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Myö olemmo sil kannal, ku lyydiläzet ollah karjalazii rahvahii, meijän heimovellet. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
- Myö olimmo Petroskoin viijes školas, paiči sidä kävyimmö Čalnan, Zaozerjen sego Šokšun kylän školih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Myö olimmo olluh aiga ozakkahat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Myö omal laitoksel kaikin olimmo lujah vastah, suomen kielen laitoksen opastajat tuaste oldih yhtiständän puolel. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Myö pagizimmo omua kieldä. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
- Myö piemmö kimalehii vuvves 2003. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Myö piätimmö panna yhteh net kallehet meile materjualat da piästiä ilmoih uuzi kniigu Siämärven rannan kylih nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Myö päčis ymbäri punommokseh, kuspäi ruvetah ambumah, myö toizeh puoleh menemmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Myö ruammo pahoin, kui ruvennemmo pidämäh yhtä kieldä parembana toista. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Myö, ruoččilazet, pahakse mielekse puaksuh nimidä emmo tiijä meijän muan lähialovehel olijois kielis da kul’tuurois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Myö saimmo Tatjana Baranovan opastuskniigan 2. kluassah niškoi, ga uvvekse vuottu meile käettih opastukniigat kolmandes da nelländes kluasois opastujile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Myö sanelimmo meijän laitoksis, etnokul'tuurukeskukses sego turizmufirmois, sanelou "Kalevalatalon" talovusozaston johtai Jurii Timonen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Myösgi yksikielizytty on suoziteltu kustah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Myösgäh suomelazien natsionalistoin harjoitetus Suomen karjalankielizien alendamizes ei ole nägynyh nimidä kriitiekkua nuolois joukkolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Myö sid voi suammo mustella, sto sinne meni sanazet, sinne meni porverkat, sinne meni suarad da tiedohuot kaikenluaduset. http://verkolehti.karjal.fi/
Myöstin valdivo da virgumiehet pienil kuolijol kielil jengoi žiälöijäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
- Myö suammo varua Moskovaspäi, Mordouvien paikalline instituuttu omas tazavallas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Myö suvaičimmo niäritellä händy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Myö tahtoimmo ozuttua Petroskoidu moizennu, mittumannu sidä nähtäh linnalazet eläjät, sanou PIN-julguamon piämiehen sijahine Tatjana Laliašvili. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Myö tahtommo, ku jogahine puoloveh julguau yksityiskohtazemban pluanan migu aijembi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Myö tahtommo ku karjalan kieli eläs iellehgipäi! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Myö tarvičemmo kirjuttajii, korrespondentoi, iänikirjazien da videoloin luadijoi da nimenomah kuvataidoilijoi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Myö tarvičemmo toine toizii, olimmo sit mintahtonägözii libo kustahto päi, kuvuau tapahtumua alguh pannuh ozuttelii Markku Maasilta. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
– Myö tavoitammo, gu naizet livuttas pagizemah karjalan kielel, sendäh gu monet heis pahoi paistah libo huijustellahes paista muamankielel, sanelou kursiloin livvin murdehen opastai Natalja Sinitskaja. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
– Myö tiezimmö, gu Zinaida Timofejevnale tänävuon täydyy 80 vuottu, da vie mennytvuon piätimmö azuo Škol’naja-pihan nimilaudazet, meijän mieles se on hyvä lahju vuozipäiväkse, sanelou Anuksen karjalazet -järjestön johtai Vladimir Lukin. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
– Myö tämän videon panemmo internettah sotsiualuverkoloin sivuloil, sen ližäkse sidä ruvetah ozuttamah linnan avtobusois Maršrut-TV:n kauti. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Myö tänäpäihäi iče nimidä emmo luaji. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Myö, vastukarai, jo toine vuozi opastammo bakalavriatan hantuzis. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
- Myö äijän ajelemmo Marin tazavaldua myöte, pajatammo da tansimmo školis, lapsien päivykodilois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Myŏ piimmŏ heijãn hebuo kylvăjes , ga hevonpalkat pidi ruadua . http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Mägriä sie pietäh razvakse, konzu net kazvetah, iškietäh, mugai meččypoččiloi, toziigi elättilöi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
– Mängiä löydäkkiä avain. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Mänimmö käymäh Ludmilan luona, häi laittoi pöydäh parasdu, midä löydyi, tulihai kuldainen Sirkka händy kazomah. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Mäńi viizkymmen vuotta, ennen kui häi tabai eloz ollehie veľľilöi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Mötti-kulu terveh on kuni tulou huondes. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Mũő livvin kielen čomuttu. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
- Mаmа, kusbo sinã olet? http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
NPLD:n kerähmös Helsingis piettih seminuaru, kudamas paistih uvves tavas kannattua kielien käyttämisty, enne kaikkie vähembi paistuin kielien. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
NPLD) toimenpidolois valliiskoin (kymrin) kielen jogapäiväzen käyttämizen lizävyndäkse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nabl’udenii oli oigei kui rannikol muga i syväinmualgi kehitynnyzis kielis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nadežda Koval’čuk Kuujärvespäi da Natalja Kruglova Kentjärven kyläspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Nadežda Koval’čuk jo opastau Kuujärvel lyydii kerhos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
– Nadežda Nikolajevna Šerstn'ovan - Koveran kyläkunnan piäemändän tervehtyssanat [12.30] Festivualin avavumine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nagrat sidä kaččojes dai lugijes, kui akkua omua ukkuo muanitteli, ”nenäs vedeli”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Nagratutti kaikkii, ga “Kuibo, toizin”, sanoi, “ku pasportah on muga kirjutettu…” http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Nagrettavin, midä kuulimmo: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Naine kiinnostui kuvuamizeh vie lapsennu, konzu ei olluh DG-kamerua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Naine tiijusti, ku vepsäläzes Ladv -kyläs eläy nerokas runoilii, kudai hyvin maltau muamankieldy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Naizen mugah hänen omassah eloksen kauhein kodvaine oli, ku raadivos sanottih: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Najivnoloi olla oldu sežo karjalazien yhtistyksis, kudamat ilmai kritiekkua kannatetah etnokul’tuuruzuspoliitiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nakkua! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Nalogoin maksandudengoi pidi suaha ombelendal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Namii sanoin sanottuu, leibũ muutui kivekse. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Nastu opasti Kyykkäh tämän kižan tiedäi da kehittäi Vladimir Denisov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Nastu parahite tundietah suuren (tverin)karjal-ven’a sanakniigan luadijannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
– Nast’a, ei hot’ tämä ole sinun ukkos L’oša? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Nast’an “muilupajas” nygöi on kaksi muilupohjua: enzimäine on luajittu kozanmaijon pohjal, toine – glitserinan pohjal (glitserin hyvin kostuttau nakua). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Nata koppai pikkaražen viršižen da juoksi meččãh. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Natalia Antonova kerdou hännäkkähis dovariššois yhtes Olga Karlovan ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Natalia on ylen nerokas ohjuaju a vähäzen pahakse mielekse häi ei malta paista kui ven'akse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Natalja Antonova monen vuottu ruadau kanzoinvälizes projektas ”Suomelas-ugrilazet kielet da kul’tuuru päivykodiloin opastukses”, häi paheksiu, ku meijän zakonat ollah “kaksipuolizet” da ollah tiel muamankielien opastamizele. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Natalja Kruglova omas kyläs, Kentjärves, täs sygyzys algajen rubieu opastamah lyydii entokul’tuurizes keskukses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Natalja Sinitskaja: http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Natalja Sinitskaja: lapsienkirju In’aine , ISBN 978-5-88170-220-5,Periodika 2012 Petroskoi, hindu 20 €. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Natalja Sinitskoin kniigu “Il'aine” kuuluu muailman parahien lapsien kniigoin joukkoh. http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_sinitskaja/
Natalja Vasiljeva kiitti karjalan kielen opastajii, se heijän hyvyös karjalan kielen opastandu on korgiel tazol da sidä ei vähene... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Natalja Viktorovna opastui keittäjäkse Petroskois, sen jälles lähti ruadoh keittäjäkse Kuujärven školah, myöhembi sit samas školas ruadoi jo sekretarinnu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Natalja Vladimirovna maltoi erästy sanua livviksegi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Natalja kehitti jo lähiaigua ruveta valmistamah Kieli da opastus- kongresan ozaston ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Nata otti kotkan kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Natlja Sinitskaja saneli vähäzen omas kniigas “In’aine”, se kniigu lapsile ei olluh tuttu vie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Natsistat ozutettih heijän propagandas, kniigois da filmois, ku moni keskiaijan da uvven aijan urhoi da hengi oli toziazies natsistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Natsistumielizen AKS:n rehabilitoindu-tevos da mennyöh muailmah kuulunuon istin yli-igäzen heimoideolougien hengihkiännytysyritykset vahingoitetah pahoi meijän kielen da kul’tuuran elvytysty da lizätäh ebätiedozuttu da hajuondua karjalasjärjestölöis dai karjalasten keskes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Navajo- koodukieli on perimäine ezimerkki vähembistökielien hyväksekäytös, hos se maltoi nostua navajoloin ičetunduogi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nedälikse kursiloih kerävyi karjalan kielen opastajua da lapsien kazvattajua Anuksen da Priäžän piirilöispäi sego Suomen puolen karjalastu - kaikkiedah 30 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Nedälikse kursiloih kerävyi karjalan kielen opastajua da lapsien kazvattajua Anuksen da Priäžän piirispäi sego Suomen puolen karjalastu - kaikkiedah läs 30 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Nedälin Petroskois elettyy naizel oli jo kiireh kodih, kui iče sanou: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Nedälin aigah, 22.–26. syvyskuudu Helsinkin yliopistos Avvonastu kielitehnolougiedu uralilazile vähembistökielile ( AKU ) -projektan hantuzis oli järjestetty opastusseminuaru, kuduah kerävyi kymmenen eri suomelas-ugrilazen kielen maltajua da tutkijua, kaikkiedah enämbi 15 hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Nedälin-kaksi myö ve_es piimmö hänen. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Nedäli tagaperin Aleksandr Lukič toi toimitukseh hyvän viestin – hänele annettih Rahvahan kirjuttajan arvonimi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Negatiivizet nägökannat vähembistölöi kohtah siirrytäh sugupolves toizeh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Neidine kirjutti mečästykses vepsän kielel da kilbah työndi kuvii sit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Nellitahkoine puuhine keppikalenduaru, kudai on juattu kolmekse – kogonah rodieu 12 kuudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Nelländen kilbukirjutuksen tiemannu oli meččy, midä se merkiččöy kirjuttajale: kalastustu, mečästysty, marjah da sieneh käyndiä, omua mielenlandšaftua i m.i. Meile työnnetyis kerdomuksis voi nähtä selgieh sen, ku tiemu on innostannuh kirjuttajii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nellänpiän, konzu jo ruattu oli nelli päiviä, nuoret ozutettih vieljärveläzile da kylän gostile, midä hyö ollah azuttu kodih niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Nellän vuvven mendyy perustettih vie Karjalaisuuden ystävien liitto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nelläs segmentu – kielituottehet – on katalounielazen Miquel Strubellan teoriespäi ‒ hänen mugah kielituottehet kazvatetah tarvettu uuzih kielituottehih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Nene starikkoispäi kuullut starinat da suakkunat kirjutin siit Sunduga- da Tuhkamukki -kniigoih jogahizen luvettavaksi... http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Nene starikkoispäi kuullut starinat da suakkunat kirjutin siit Sunduga- da Tuhkamukki –kńiigoih jogahizen luvettavaksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nenga ainosgi Carelia-lehtes duumaijah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nenga ajattelijoi i ruadajii poliitikkoi, virguniekkoi, meedien edustajii, yliopiston opastajii da rahvahallisjärjestölöin aktivistoi on hämmästyttäjän äijy. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nenga annat iänen: http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Nenga ei sua luadie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Nenga emmo rua vägivaldua ńi mil kielel, miz on varottan Markianova. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nengagi meil rodih kita. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Nengagi rodivui idei paginkluuban perustamizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Nenga hyö yritetäh suaha vähembistöt toruamah keskenäh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nenga ielleh jatkanou, ga muamankieli unohtuu, haihtuu aivoloisgi. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Nenga jogahine voi löydiä oman syyn pruaznuija. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Nenga karjalasten kanzanrunot dai kogo kul’tuuru ollah päivännouzupuolen suomelastu kul’tuurua, gu vai karjalazen kul’tuuran Ven’aspäi suahut pahat vaikuttehet on nyhtätty iäre. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nenga kolmekymmen tevostu käzittelijäs ozuttelus on nägyvil oza häne eloksenruaduoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Nenga kuulin saneltavan. http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Nenga lapsii pakol pannah, vahnembien ideolougien täh, opastumah suomen lizäkse vie vähäpädözembiä kieldy, saamie libo karjalua, da nenga hyö ei putilleh opastuta niyhteh nämis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Nenga miljon rohingyua eläy nygöi Rakhinen ozavaldivos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nenga muga kui täydyi Tartun rauhansobimuksen uskalmo omakielizes hallindos karjalazile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Nenga olet andanuh iänen da voit lähtie iäre iänenandopaikalpäi. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Nenga olet andanuh iänen i voit lähtie iäre iänenandopaikalpäi. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Nenga olet andanuh iänen, voit lähtie iäre iänenandopaikalpäi. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Nenga ollen, niilöi ei ni vouse tarviče mainita. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nenga ollen sygyzy 2012 on tässäh ruavokkain karjalankielizes julgavotoimindas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nenga on kai kauniš. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Nenga piirrettih sanoin välil kartoi sen perustehel, kui lähäl net abstraktnoih oldih toine tostu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nenga sitgi huolimattah, ku tarvittavat summat ollah nagrettavan pienet verratunnu monenluaduzeh valdivon da kundien harjoitettuh veronmaksajoin varoin tuhluamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nenga sitgi huolimattah, ku vastustajoigi virguniekkoin da poliitikkoin joukos oli. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nenga sit huolimattahgi, ku muas on olluh vuvven 2010 allus lähtijen voimas zakon rahvahallizis vähembistölöis da vähembistökielis, kudai koskehes saamilazii, čiganoi juudalazii, suomelazii (sezo meänkielizii) KKS ezitti muuten vuvvennu 2012 suudoministerstvale samankaldazen zakonan luadimistu, a ezitys kiellettih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nenga tapahtui ezimerkikse saamilazien ILO-sobimusazies. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nenga tänävuon päivänvalgien nägi Zinaida Dubininan Kirjutukset-kniigu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Nenga voimmo parahite säilyttiä da elvyttiä omua karjalan kieldä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nengoine duumu on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nengoine toimindu on olluh da on viegi aiga ongelmallistu karjalasten kannal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Nengoine tuli sežo hallindosuvvos, kuduah olendulubapiätökses kirjutettih žualobu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nengomii tuloksii on suadu Ven’an tiedoakadeemien etnolougien da antropolougien instituutan vastevai luadimas tutkimukses. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nengostu kirjuttajua jo ammui vuotti meijän kaiken jyttyzil viäryksil vaivattu karjalaine Anuksen mua, kudual eläy ruavonsuvaiččii da hyvyöntoivottai rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
– Nengostu perindyö - pidiä hyvyönluajindukontsertoi - meil jo on olluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Nengozes atmosfieras voinan jälgej karjalankielizien kirjoin ilmahpiästämine ei suannuh kannatustu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
– Nengozih vastavuksih ainos yhtytäh net ristittyzet, kuduat toven suvaijah omua karjalan kieldy, säilytetäh sidä da kus vai voijah paistah karjalakse, sanoi pivon avajazis Kanzallizen kodirannan literatuuran ozaston johtai da festivualipidoloin vahnin perustai Galina Mihailovna Fedulova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Nengozii okupatsiedu ihailijoi kirjutuksii jullatah kogo aijan karjalankielizien organizatsieloin lehtis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nengozii ruadoloi ollah mm. rahvahankeskeizen voinan da toizen muailmanvoinan aigazet hirviet ruavot, toizinajattelijoin ahtistelut läs kogo 1900-luvun aigan da ielleh jatkui vähembistölöin alendamine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nengońi tovessah karjalańi mužikka oľi Feďa. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nenne vahnanaigazet merkit vikse ollahgi kirjutetun kielen algu.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Nenägi viändyy kummallizesti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nerokkahat nuoret, Histourii-kul’tuurine perindö, Muamankielen maltajat da Nuoret tutkijat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Nerokkahien opastajien avul kursilazet parandettih omii kielineroloi, sego suadih uuzii tiedoloi, kudualoi voijah käyttiä omas ruavos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Nerokkahien sloboda -jarmankal opastetah rahvahan neroloih dai myvväh kaikkie, midä myvväh nygöi kaikkiel – matr’oškoi, luzikkoi, astieloi, tyttilöi, hurstiloi, kuvii da kaikkie muudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
2."Neroniekat"- muasteriloin lava. 3."Soita, veikoi!"- muuzikkulava. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Net duumat mendih aigua myöte”, Kuusela muhkau.”Muga hyvin minul meni, ku Aukusti Tuhka andoi gruafiekas kymmenen da lahjoitti Rembrandtan Suan guldenan lehtes luajitun heliogravyyran.” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Net ei voija mureta, ei ni kavota. http://verkolehti.karjal.fi/
Netgi nieglu käis öhkäjen-prähkäjen ommeltah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Netgi vallittih Karjalan kielen koin simvolakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Net, hos ollahgi erilazet, ga toimitah yhtenjyttyöh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Net jagavutah kahteh joukkoh. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Net kerätäh valduozan EL:n raja-alovehien yhtehizehruadoh tarkoitetuis varois da käytetäh net piäazies virallizen etnokul’tuuruzuspoliitiekan dai omien organizatsieloin kannattmizeh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Net, ket muga ni nähty ei omii tuattoloi da vellilöi, ijän kaiken elettih da tässähgi eletäh tusku syväimes. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Net konzulienne keksityt gruaffizet, piirretyt sistiemat – eriluaduzet merkit, simvolat, tiähtet -ollahgi nygözien kirjaimikkoloin “ezi-ižät”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
– Net kuvat, kudamii en maltanuh luadie tänä vuon, luajin tulien vuon, on varmu fotograffu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Net linnuthäi muatah päiväl, paistih rahvas keskenäh Jurii Lumpijevan luajittuloi kuvii kaččojes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Net löydi 1880-luvul professoru Ivan Porfirjev. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Net ohjatah myösgi seurakundien lapsiruaduo. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Net ollah kirikköh kuulujien tevoksien kiännökset ven'an kieles karjalakse. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Net ollah muamankielizet sanat, teih niškoi jätetyt virkehet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Net ollah ylen kirjavat, ku rubiemmo vai verduamah toizih karjalazien kylien sobih... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Net on luvettavis Sunduga –kńiigas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Net pidäy löydiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Net suadih Vepsän kul’tursebr-liiton piälikkö Zinaida Strogal’ščikova da Šoltarven muzein piälikkö Natalja Anhimova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Nettusivuloil nuori-karjala.ru on ohjavuo sit, kui kursile voibi jiäviekseh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Net työttih Suomi-Venäjä-seuran Kuopion da Varkauksen alaozastot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Net uskotellah omale ičele, ku kai muutokset heikondetah heijän omii eduloi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Net vai muasterin ruattuu suajah uuzi oza – karjalaine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Net voijah käyttiä omua kieldy da kul’tuurua vai mennyzih aigoih liittyjis muodolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Net vähembistöt libo ruočinkielizet da saamilazet, kudamat jo suahah tugie uudizien toimistoh da Lapinkanzan liitteheh näh, vastustettih sidä, ku Karjalan Kielen Seura suas tugie. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Netäin merkittšöö sidä, sto nygöi suvikarjalua voimmo kuttšuo varzinkarjalaksi da sidä myö kieliksi viena, livvi da varzinkarjala. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Neushto varbakyläläzel libo moisionvuaralazel ni konza ni midä jygevyttä oli ellediä salmilazen libo hyrsyläläzen ker toini toizda. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Nevvostoh kerdyi Opastusministerstvan da Kanzallizen poliitiekan ministerstvan ruadajua, myös kielen kehittämizen instituutan ruadajua, vepsän kielen opastajua da lehtimiesty. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Nevvostoh kuului nuorikarjalaine Natalja Antonova mustoitti, ku meigäläzien vagavat da suuret paginat, kudamii piemmö, pidäy vältämättäh panna internettah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Nevvostolazis, kudamii vallittih Priäžän kerähmöl, vastavuksele tuli kolmetostu hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Nevvostoliitos oli vuozinnu 1970–1982 seizavuksen aigukauzi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nevvostoliitto pidi “Karjalan” mainičendua “revanšizmannu”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Nevvostoloih vallitah 17-85 deputuattua kunnan eläjien luvun mugah. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Nevvoston istundos Irma Mullonen saneli hänen piän al ruadajas Kielen, Literatuuran da histourien instituutas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Nevvoston istundos paginua pidänyh Andrei Ždanov sanoi: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Nevvottih ližäkse, ku piirualoin syväimekse paiči siirua voibi panna kalbassuu da siendygi, ylen magei rodieu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Nečen hankehen todevuttamine on liijan lujah sivoksis virguniekkoin, enne kaikkie opastus- da kul’tuuruministerstvan , ohjavoh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nečenmoine yhteisruado voi pahimilleh äijäl vahingoittua meijän kielen da kul’tuuran stuatusan parandamistu nimenomah, migäli se suurenou nygözes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Neče on sen kul'l'ukku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ni huavattu, ni smetitty vikse ei ku tervähgi nämmisgi laitoksis luajitah yksi ainavo. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Niidy Santul on suittunuh kogonazeh diskah, eihäi Karhu joudavannu ole, ainos midätah kirjuttau ku kirjutettavua on, sen iče vihjuau. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Niidyhäi sežo tarvitah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Niidy kalastajua, ket maltetah sanelta vepsäkse kalastamizeh nähte on, ga ei jogahine ruohti sanelta sidä kamerah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Niidy, ket pyzytäh loitton literatuuras da kieles, tulou suvaičuttua oigieh kieleh školas, pihal da internetas. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Niidy ku kerännemmö yhteh, ga suureh kniigah ei synnytä kai. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Niidy oli 374. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Niidy oli 1950-lugussah ylehizesti ezimerkikse tiedo- da opastundukniigoin kuvituksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Niidy on 32. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Niidy on kahtu luaduu: http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Niidy on kaksi, molembat jatkutah kezäkuun loppussah. http://omamua.ru/kilvat/soon/
Niidy on lysti lugie, hos muite ei himoittasgi lugie kielioppii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Niidy on monenmostu: lapsile kirjua da nygöi uuzi cd-discu Kurret. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Niidy voibi ostua Petroskois Kanzallizien kul’tuuroin keskukses (Leninan lagevo, 2). http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Niidũ karjalazi tãnãpãi sanotah tverin karjalazikse. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Niih suahah raha-abuu Karjalan kul’tuuruministerstvas da Suomen Karjalan Liitospäi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Niilöi en liijakse jiä sil kohtal duumaičemah, ga jatkan toizeh kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Niilöihäi ei äijiä tutkittu, hos kielimaterjualua nämmil alovehil on kerätty kudakui äijy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Niilöihäi huogavopäivin yöl tulou hätki vuottua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Niilöi jogatoizele ei anneta, vai sugulazile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Niilöil Olimpiuadučempionoikse sego kanzoinvälizien hiihtokilvoin voittajikse piästih Larisa Lazutina, Jevgenija Medvedeva, F'odor Terentjev, sego toizet sportsmenat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Niilöil alovehil löũdũũ ãijũ karjalastu paikannimie, a nũgözes komin kieles on sãilũnũh karjalazii laihinsanoi. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Niilöile, kelle avvuttigi, sanoi lähtijes: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Niilöile, ket lähtietäh ostoksile, se on aiga hyvä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Niilöil kudamat tahtotah opastumah vengriedy, pidäy jeäviekseh viimezekse 23.3. sähköpoštah toimisto@suomiunkari.fi. http://verkolehti.karjal.fi/
Niilöi lugi kaikile hyvin tuttu TV:n toimittai Ol’ga Kuzmina. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Niilöil voi kižata monii eri kižoi da samoiten vesseläh tabah opastuo sanoi karjalakse libo verestiä karjalan kielen maltuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Niilöi mustelet ainos hyväs mieles da syväin särähtyksen kel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Niilöin aigah pandih kukkii da venkoi mustomerkilöin tyveh, piettih erilazii konsertoi, käziruadoloin jarmankoi, sportukilboi da kižoi lapsile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Niilöin avul Sanila uskou ku suau äijät toizetgi tundemah ylbevytty omassah ičes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Niilöin avul hyö voidas piästä tyhjis kielis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Niilöin edustajat, kaikkiedah piäl suan deleguattua käydih Helsinkih sanelemah omas ruavos sego suamah uuttu tieduo da neruo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Niilöin joukos löydyy sežo karjalankielisty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Niilöin joukos ollah Vladimir Brendojevan "Ei ole suurembua ozua", Iivan Savinan Oma kibussah -kniigu, Nikolai Riškinan pajokogomus ”Terveh, pajo!”, Jekaterina Borisovan Kaksi jogie -runokniigaine sego Tamara Ščerbakovan Meijän ruavot päivykois -kniigu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Niilöin joukos ollah kodižiivatat, meččy- da ekzoutiekkuelätit, linnut sego suarnuhenget. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Niilöin julgavoloin kirjutukset oldih enimyölleh livvin da vienan murdehil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Niilöin järjestäjänny oli Vallentunas toimii Ruočinsuomelaine kultuuruyhtistys, kudai oppiu pidiä silmäl karjalan kieldy da karjalazuttu Ruočis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Niilöin kaikkien bobazethäi ollah pertis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Niilöin keskes ollah Karjalan Kielen Seura, Juminkeko-fondu, Suojärven pitäjäseura, Suomi-Venäjä-Seura. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Niilöin, ket paistah vie muidu kielii libo kuolijoi kielii, on paras opastuo kanzalliskielih da parahači unohtua omassah muamankieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Niilöin kiändäi on Natalja Sinitskaja . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Niilöin luadijannu on suomelaine Maria Kähäri, sellittäy Ol’ga Gokkojeva, tänäpäi naine eläy Suomen puolel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Niilöin myöndäs Karjalan Kielen Koin hyväkse suadih puolitostu tuhattu rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Niilöin pidämizeh suammo varua Kanzallizen poliitiekan ministersvaspäi. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Niilöin voittajien joukos on meigälästygi rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Niilöin vuoh, a diskoloih tulou savoin hengin, voibi suaja ližiä dengua omah ruadoh, omien projektoin kehitändäh... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Niilöi on helpoin luadie meedien, opastamizen da matkailun alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Niilöi on piettyh normal’noloinnu ven’alazen yhteiskunnan piirdehinny. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Niilöi pietäh joga vuottu da rahvastu niilöih kerdyy kogo Suomespäi, suvespäi Lappih suate. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Niilöis enzimäine on Školasanasto-opastusvälineh opastujih näh, da toine on Nadežda Petrovan materjualoin keräilemy vepsänkielen paginurakkoih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Niilöis häi ottau vastah rahvastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Niilöis häi ruadau, tarkazeh valliččou kangahat tyttilöin ruuttih niškoi, net, sanakse, kai ollah natural’noit, kui ennegi oli meijän rahvahal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Niilöis häi saneli Pyhät da arret -nimizes programmas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Niilöis luvet: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Niilöis nägyy, kui hyvin pienetgi yksittäzet kohtat eroitahes puukaiverdukses, oligo painettu kuva suuri libo pieni. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Niilöis oldas keral immigrantukarjalazetgi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
(Niilöis päivis pidi lugie hengellizii tekstoi da kävvä pyhile). http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Niilöis tapahtumis voitto lugie tämän lehten noumeras. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Niilöis 361 tuhattu oli suadu Tazavallan programman mugah, dostalit dengat rahvas hommattih ičeväil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Niilöis viegi on midä opastuo, ken tahtou ellendiä luonnontieduo libo yhteiskunduagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Niilöis voibi nähtä linduloi, meččyelättilöi da luonduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Niin, tänä vuotena kurššiloih ošallistu ni Karjalan Šivissyššeuran johtaja Eeva-Kaisa Linna. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_13/olemma_yhe_venehe_istujie/
Nikedä ei sua arestuija, ottua kiini libo ajua iäres omavaldazesti. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Nikedä ei sua vägehes potakoija liittymäh mittumahtahto assotsiatsieh. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Nikel ei sua vägivaldazesti kiškuo hänen omazuttu. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
- Nikel ”uvvistajis” ei ole tiettyy kandua, kui se pidäy ruadua da mittuine tulos roihes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Ni kenen ei ole pakko ruveta pagizemah kirjukielel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nikolai Abramov on rodivunnuh vepsäläzes Ladv -kyläs, kudai on Leningruadan alovehel. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nikolai Abramov ylen äijän luadi vepsän kielen kehittämizekse, ga iče ei ole varmu sen tulies aijas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nikolai Filatovan iäni on hyvin tundiettu kogo Karjalas, kaksikymmenkuuzi vuottu Nikolai Petrovič ruadoi Karjalan ruadivos da televiidenies, luadi ohjelmii karjalan da suomen kielil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Nikolai Mihailovič on aktivnoi ristikanža: moni vuotta oli Stuanun kylän vanhembana, a nyt on vallittu deputatakši Lihoslavl’an rajonah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/stuanovoine_karielaine_kyl/
Nikolai Petrovič kävyi Kolatsellän školah, kusgi sai suomen kielen neron, seiččemendeh klussassah kai ainehet oldih vaigu suomekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Nikolai Petrovič on Anuksen karjalaine,omas linnas händy monet tutah da suvaijah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Nikolai Zaitsev on rodinuhes Antulan kyläh, endizeh Leskeläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Nikolai Zaitsev puaksuh kävyy Anuksen rahvahallizeh kirjastoh, ottau kniigoi ičele da mučoile lugiettavakse, vastavuu lugijoinke sego yhtyy monih kirjaston piettävih tapahtumih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Nikolai Šiškov johtau horua jo kaksikymmenviizi vuottu, häi hyväl mielel mustelou sidä aigua, konzu horas pajatti nellikymmen kuuzi hengie, konzu sie oli nuorižuo, miesty da oma suuri vokualujoukko... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Nikolai Šiškov rubei käymäh Šuojun školah, joga vuottu kučui nuorii horah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Nikonzu vie köühän stolal ei olluh nengä süömistü! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Nikudai heis ni duumaiče ei, miksebo buabo pagizou nenga. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Nikui toizin. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Ni kyzytty ei, kai jättiä pidi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Nimenomah täs ei ole nimidä näyttyö. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nimetgi heil japounielastettih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
- Nimida en suannuh! http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Nimidã ei vastannuh bohattu, vai huškai jalgoih kőũhãle lehmãnsorkan. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ni mi kul’tuuru ei voi pyzyö hengis, ku sih ollou kiinnostustu vaiku kezäpruazniekois libo pyhinpäivin. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Nimi miesty pahendau? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Nimipäivii pidiä voimmo kerras vuvves vai. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Nimi rodih lyhyt da mielehtartui, kui tahtottihgi. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Nimittumii toizii suomelas-ugrilazii kanzoi nygöi sie ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Nina Aleksejeva otti urokan teemakse školan, yhtel aigua opasti lapsile gramuatiekkuagi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Nina Nikolajevnan mieles, piälimäine kielen opastajan ruado on opastua lapsii pagizemah kielel... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Ni tostuakseh emmo ehti, gu kopatah meil jälgimäzet karjalan kanzan tunnustukset, jiämmö ihan ozattomannu orboinnu keski ilmah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Ni yhty en liijustele ku sanonen: sidä vuotettih joukon suvaiččijat Karjalas dai rajan tagua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Nižuhizes tahtahas roitah magiet hapankeitinpiiruat, kukkozet da pyörözet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nižuzuuhari valgeigi toinah avun toisgi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
No hos kuulimmo äijy tuttaviigi pajoloi, oli hyvä nähtä, ku nämmä tovellizet runonpajattajat pajatettih niilöi omassah iänel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
"No, ku kerran sie on salmilazii, ga sit sie varmazt'i on viinuskuagi", oldih Miikulan viimized sanad. http://verkolehti.karjal.fi/
No oli vai ũksi viga, leiby oli ũlen suuri, a Hiiri pieni. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
No ongo vaigevuksii vähembi, ku kieldy B ei olle? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
No parahaci kielen kehitüstü kannatetah rahvahan eloksen tavat da kul'tuuruperindöt. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
No pidäy ottua cottah segi, ku karjalan kielen murdehet äijäl erotah toine toizes, sanommo, vienenkarjala da lyydi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Normittamatoi kieli ei ni piäze ozaniekakse monih digitualizih, pienien kielilöin sovelluksih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
No samvuaran hos otti, ga vois kui perinän ottua, sanou, bokan ual ga. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
No sanelen täs, kui minun kiännökset roitah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
"No sano sinä, hyvä buat'usku, ongo sie taivahaz salmilazii, vai eigo n'i heidy (eikö heitäkään) sie (siellä) ole?" http://verkolehti.karjal.fi/
No se on ebätovennägösty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nostamah livvin kielen lippuu yläh. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Nostih puarmat da higehižeh hibjah tungietaheze ,ga eule elămytty. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Nouze lembi nostajes, liiku lembi liikutes... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Nouzi kyzymys kielizakonas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Novgorodas 23.-24. syvyskuudu piettih XIV suomelas-ven’alaine kul’tuurufourumu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Novgorodas 23.-24. syvyskuudu piettih XIV suomelas-ven’alaine kul’tuurufourumu, kudamale tuli rahvastu Suomespäi da Ven’an muan kahteskymmenes viijes alovehespäi, kaikkiedah enämbi 300 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/
No äijäl vie musto ruadoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
No školas sain opastuo kahtu kodimastu da kahtu ulgomuan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Nu kun'i men'iimmŏ, kannoimokseh , ga păivăine nouzi jo văgi korgiale. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
- Nu, mama-rukkaine, ole hüvä, laske minuu meččah. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Nu, mene!- vastai died'oi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Nuoloi järjestölöi ei ole äijän liikutannuh tazavallan prezidentan aktu vuvvel 2009 karjalan kielen vähembistöstuatusas da ni Europan Nevvoston piätös hyväksyö Suomen karjalankielizet karjalazet Kanzallizien vähembistölöin suojeluu koskijan ramkuyleissobimuksen piirih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
“Nuordu Karjalua” autetah da kannatetah kogo mierol. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Nuordu vägie oli tungoksessah. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
”Nuorel Karjalal” oli kolme virrallistu vastavustu: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Nuorembannu olles toiči en kuunnelluh tuattua, laškistelimmos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Nuoren Karjalan paginanvedäi Alina Čuburova ozutteli tostu piäroulii vazastu ylen nerokkahasti. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Nuorennu häi ni yhty sanua ei tiedänyh ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Nuorennu tytönny häi ruadoi kezriäjänny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Nuoret da lapset kizattih pihanurmel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nuoret igraittih pihanurmel da vanhembi vägi pagisi keskenäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nuoret kerävyttih joukkoh da šuorivuttih nenga, ku heidy ei suas tuta. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nuoret nuamaildih toine tostu silmäkkäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nuoret pläššittih puaksuh illan aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nuoret tytöit bussa-azemal säpsähetäh, nägymätöi aldo lykkiäy lembiešt'i dubakat iäreh heijän huulil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
“Nuori Karjala” – Karjalan tazavallan yhteskunnalline organizatsii ei pie omua iččie ulgomualazennu agentannu. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Nuori Karjala -lehtes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nuori Karjala- liiton piälikkö Natalja Antonova sežo tuli Petroskoispäi oman školan pruazniekale: http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Nuorii houkutellah sežo kižuamah gr’uuhah da internettugi omas puoles avvuttau löydämäh karjalan kielele uuzii käytändyalovehii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nuorii libo aiga nuorii kirjuttajii on joukos endisty enämbi, da keral on pari nuordu tyttyögi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nuorii mečästäjii opitah suaha jatkamah suomalazien igiaigastu eränkäyndytabua da oigevuttu virkistyö rikkomattomis da suastumattomis mečis. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Nuorii naizii tiä sen sijah odva nägöy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nuori mieli-ravei piili. http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
Nuori neidine, kudai sežo oli opastundan ministerstvan ozaston piälikönny, maltoi karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Nuori syväin-kiingei jänneh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nuori syvăin-kiingei jănneh. http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
Nuorizo pagizou yhtelläh ispaanien kielekse, kudai on sezo nuorizokul’tuuran dai kaupan kieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nuorižo tuldih pläšindöin da kižoin täh, a vahnembil pidi nähtä, midä oli stolil syömisty da pastostu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Nuorižo tundou nygöi ylbevytty omis juuris. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nuot yhtistykset da muziet ezitetäh tozissah, ku mainitut järjestöt ičeazies ruattih hyviä ruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nuožarveläine opastai Nina Barmina opastau karjalan kieldy 1.-5. kluasois da seiččemenden kluasan opastujile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Nuožarveläzet Gapejevat: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Nuožarveläzien projektu voitti. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Nuožarven da Priäžän školien karjalan kielen opastai Nina Barmina ozutti iččie hyvänny oman suvun tiedäjänny, häi saneli omas perehes, buabas da died'ois, kuduat opastettih händy karjalan kieleh sego rahvahan viizahuos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Nuožarven kunnivokse petroskolaine Stražnik-nimizen voinuhistouriellizen kluuban edustajat ammuttih puuškispäi, nengoman “sal’uutan” hyö lahjoitettih pruazniekan gostile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Nuožarven kyläh avattih sportan da kul’tuuran kompleksu Karjalan Tazavallan Paikallizien eläjien alguhpanduloin ruadoloin kannattamizen programman mugah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/
Nuožarven kyläpruazniekannu uvves sportukohtas jo kižattih verkomiäččyh, kyläläzet artistat veseldytettih rahvastu lavalpäi, lapset “čurattih” da liedžuttih... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Nuožarves on hyvä eliä, rahvas tiä ollah ylen rahmannoit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Nuožarvi on kalakas järvi, sie pyyvvetäh kaikenmostu kalua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Nuožarvi – roindupäivyniekku! http://omamua.ru/articles/sport/
Nurmekses jatkau omua ruaduo muailmas ainavo karjalankieline kielipezä da Valtimol da Helsinkis ruatah karjalankielizet joukot päivykodilois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Nurmekses on pandu alguh projektu, kudaman tarkoitus on nostua vähembistökieli da -kultuuru uvven kehityndän voimavarakse. http://verkolehti.karjal.fi/
Nurmekses piettih 25.1. seminuaru, mis eziteltih pluanua karjalan kielen opastamizekse eri aloin ruadoniekoile. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Nurmijärvel , Kiljavan opistol (Kotorannantie 49, Kiljava) voibi sežo ottua ozua karjalan kielen da kul’tuuran kursale 24.–29.7.2016 . http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nu, sit juohtui mieleh, ku vaihtanuzin ”rauhuttu kaikil tiä”, sit vois toinah keksie midätah ”ellendiä” libo ”hyviä”, kudamat oldas iä-loppuzii sanoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nu,tuli voina da evakkoh pidi lähtie. http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Nygoi rubei kieldamah. http://kartravel.ru/spoem.html
Nygyaigah, pagizemattah tulevazuos, sidä ei tahtota. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Nygyaigazeh kul’tuurah, pagizemattahgi tulevazuoteh tähtiäjäs kul’tuururuavos, ei ihan anneta lubua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygyaijan ristikanzale se oli aiga kogemus, no pozitiivizes mieles. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nygymuailmas kieli ei elä kirjukielettäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Nygytutkimuksele pidäy veres, erilazii käyttötaboi mahtollistai editsii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nygyven’alazien propagandu on vastoin histouriellizii tozidieloloi, a yhtelläh sidä käytetäh alovehliitoksien perustelus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygyzin mečästysharrastukses ollah kiinnostuttu dai naiset. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Nygyzin mečästys on vällähaigah kuului himoruado libo urheilumečästys. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Nygöi Adel kirjuttau žualobua korgevimah hallindosuudoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nygöi Kielen, literatuuran da histourien instituuttu suau varua Kanzallizen poliitiekan ministerstvan kauti, hyö kirjutetah uvvessah da pannah ruokkoh endizii, vahnoi audiokirjutuksii, kudamii instituutas piettih jo lähes 40 vuottu da kuduat ilmai sidä hävitäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Nygöi Lidija Petrovna on eläkkehel, ga ei istu joute. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Nygöi Mari-El-ansamblis on 45 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Nygöi Nuožarves eläy läs 500 hengie, kezäl tämä lugumiäry kazvau, konzu tullah nuoret tiijustamah omii vahnembi sego turistat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Nygöi alletah piättäjät sovietat azies da luvatut pidäy täyttiä. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nygöi alovehellizet tahtotah avvuttua Kodii, ku sie ruatah ilmazet kerhot. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Nygöi ei ole vie oigieda karjalan kirjakieldä. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Nygöi ei paista kohti suomelastamizes, a tilale on tuodu sellitys karjalazet juuret. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi ei pie enämbiä sellittiä, ku myö olemmo toven hyvii suomelazii, ga meil on vai juuret Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Nygöi ei pie uskuo pahantahtozih da aziedu ellendämättömih kiihkoilijoih, kudamat omua edua tavoitellessah tahtotah suattua karjalankielizien rahvahanliikkehen azetunnuoh tilah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi elaigu on jugiembi, ga mieldykiinnittäi. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Nygöi eläy Alavozen kyläs. http://omamua.ru/authors/avtory/valentina_libertsova/
Nygöi eräs moizii kohtii on Kruuga-ansambli. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Nygöigi häi ei unohta omii kazvattiloi, kävyy kižuamah heijänke da pidämäh erilazii master-kluassoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Nygöigi meijän kyläs kaikkiel voibi kuulta karjalakse pagizijua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Nygöi hyö yhtytäh kilbah, kudai pietäh Kirov-linnas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Nygöihäi Roma jo varmah tiedäy, mi aste hänel roihes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Nygöi häi kiändäy karjalan kieleh Isaijan kijua Vahnas sanaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Nygöi häi pidäy luvendoloi Agriculture-kluubas. http://omamua.ru/articles/opastus/
Nygöi häi puaksuh on voimatoi, harvah kävyy pihale, vaiku polikliiniekkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/
Nygöi häi tiedäy kai omat ezi-ižät muaman dai tuatan puolespäi 1720-vuozih suate. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nygöihäi velgua jäi jo vai 15 miljounua rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Nygöi hänen poijale rodieu čiučoikeittuo pitkäkse aigua… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Nygöi jogahine tahtou iče piättiä mi on hänele mieleh, kunne häi lähtöy da mittumal joukol. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Nygöi jo viijetty vuottu elän piha-artistan ozua... http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Nygöi jäi ylen vähä rahvastu, kudamat paistah karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Nygöi kai Brendojevan tuotando, kai runot da kerdomukset, kiännöksetgi on kerätty yksih kanzih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Nygöi kaikkeh, midä tiedäy da maltau, häi opastau lapsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Nygöi kai meijän ”kuntut-muntut” – nelli tuhattu kirjua, diskua – ollah levälleh ”Periodikas”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Nygöi kai olis toizin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Nygöi kai tämä häviey, paheksiu Tatjana Paškova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Nygöi karjalan kieldy kuulet vaigu kylis, paheksi Vladimir Lukin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Nygöi, kačo, uuzis jo pajatammo, jatkau paginua inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Nygöi konzu luven karjalakse libo pagizen karjalazienke, ga enimän ellendän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Nygöi, konzu menemäs on jo opastundan kolmas vuozi, briha tuli Ven’ale, tahtou parembi maltua ven’ua dai suomie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Nygöi kudakui nelländesvuitti kymrinmualazis školniekois opastuu kymrinkielizes školas, kuduas kai ainehet libo suurin vuitti ainehis opastetah kymrikse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nygöi kävväh tänne joga vuottu da vie kaksin kerroin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Nygöi laidurahvahallismielizet ven’alazet ečitäh Ven’an valdivon algukodipaikkua Kiovan Rusjis da Krimil vähäzen samah tabah kui natsistat ečittih voinan aigah Krimil jälgilöi goottilois, kudamat heijän omissah kuvitelmois oldih nemtsoin eži-izii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi meidy sanotah ”ližäopastuksen opastajikse”, da meijän ruado kuuluu opastundan ministerstvale, sellittäy Svetlana Mihailovna. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Nygöi meil on 40 kimalehkodastu. net kai ollah kirjoil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Nygöi mies ruadau ekskavuatorščiekannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nygöi minul on vaigu mandžoidu da kukkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Nygöi minä dai minun akku mollembat olemmo eläkkehel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Nygöi minä opastan kaikkii sih, midä iče maltan, sanelou muasteri. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Nygöi monet meijän virguniekat tunnustetah teories karjalazien oigevuon omah kieleh da kul’tuurah, a vaiku harvat ollah luajittu midätahto konkriettistu dielon hyväkse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi muan oigevusministerstvu valmistelou korvavustu karkoitettuloin jälgipolvile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi mugaleite toinah jo ei nagratuta: nuori aigu – iložu aigu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Nygöi nenga ehtotan, gu kaikin ottazimmo yhtehizis duumin käyttöh nengomat vahnan kielitiijon murrehjagoh perustujat, a ozittain uvvistetut nimitykset: livvinkarjal, libo lyhyömbäh vaiku livvi, da varzinkarjal, kuduah kuulutah vienankarjal da suvikarjal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi nevvondoin da istundoloin aigu lyheni. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Nygöi niidy pajatetah hol’aitetah konsertois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Nygöi nimidä ei jiännyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Nygöi nimidä mostu ei ole ni lähäl. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Nygöi nuoril ei ole kiinnostustu ruadoh kul’tuurualal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Nygöi oli aigu luadie toizenjyttyine suundavus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nygöi olis jo aigu ruveta kuundelemah järgie eigo vai syväinty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi on. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Nygöi on piässyh ilmah tuaste uuzi Runoloi da pajoloi karjalaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nygöi on ruvettavu ruadoh tulevazuon hyväkse eigo enämbi pie kaččuo mennyzyöh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi opastan ven’an kieldy ruoččilazile yliopastujile Politehnizes yliopistos, kaheksa čuassuu nedälis, da ven’an kieldy lapsile – školaniekoile da lapsienkodiloih käyjile joga päiviä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Nygöi pietyn seminuaran tiemannu oli karjalaizen muuzikku- da runoperindön elämine täs aijas: se, midä on evakkoloin jälgipolvile siirretty perindö da midä se merkiččöy täs aijas eläjile karjalasjuurizile. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nygöi pohjaskarjalua on allettu ńimittiä vienaksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Nygöi prouzuagi kirjutan lapsih niškoi, sidä painetah Kipinä -žurnualah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nygöi päivykois on kaksi lapsienjoukkuo, mollembis lapsile opastetah vepsän kieldy... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Nygöi rahvas mielel eletäh – bohatasti, tänäpäi ostetah, huomei jo lykätäh, ei pie nimidä, paheksiu inehmine... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Nygöi rahvas mielihyväl ajeltah yksinäh, perehinneh libo pienel joukol, kävväh loitokse omil mašinoil libo otetah niilöi vuograh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Nygöi, sanotah, olis vie putin dorogu azuo hieruh, sit olis hyvä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Nygöi se on sie ruokos, pyzyväzes ozuttelus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Nygöi sidä heinäs luajittuu häkkisty pietäh festivualin simvolannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Nygöi suahah enimytteh vajai kilohizii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Nygöi tiedokoneh jo on ihan argipäiväine ruadovehkeh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Nygöi tilandeh on äijy vagavambi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi toivozimmo, ku Grigorii Makarovangi sanakirju, kudamua sežo kyzytäh da kudai vältämättäh pidäs karjalan kielen opastujile, rodieugi ineternettah pandu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
– Nygöi tottu ei pie ehtäl varata pihale mennä moizen fonarinke, passibo suuri, kiitti meidy naine. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nygöi tuľis löydiä ńerokkahie kielen tutkijoi, kudamat otettais ruavoksi varzinkarjalan ielleh viemińi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi täydyygi tovessah ruveta nostattamah kielen elvytysinduo karjalazien keskes, levittiä tieduo tulijas projektas da smiettie, voizigo iče lähtie opastumah. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Nygöi vikse tapahtuu muutos da histourientutkijoin aigah suavut tulokset otetah huomivoh . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi voimmogi kyzyö: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nygöi voitto kaččuo vienankarjalazen tekstityksenke kui vasvavutah Gena da Čebukku, da midäbo sit rodieu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Nygöi žiälöičen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Nygözet Ven’an mual eläjät suomelas-ugrilazet kanzat voijah elättiä omii rahvahallizii kielii vai äski putilleh suavun kaksikieližyön kauti. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Nygői kivi vai Kunnilas nãgyy. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
NÄGÖKANNAT » Nimi miesty pahendau? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Nãmmis aijois sanellah skandinaavilazet kirjutukset, kudamis karjalazien alovehii nimitetãh Biarmiekse, a karjalazii - Biarmien elãjikse. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
- Nãmmã halgopinot mũő lad'd'аimmо Lemboih nãh, astu vai pinos da pinoh dai tulet kohti hãnen mőkkižeh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Nãmmã karjalazet on puututtu sinne 1600 vuozisuan aigua, konzu Ven'a da Ruočči piãtettih loppie suuri tora da luajittih keskenãine rauhusobu, kudamua sanotah Stolbovan rauhakse. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Nägemys tiettäväine on lähtenyh Suomespäi da on ottanuh allun 1700- da 1800-luvun ruoččalastamispoliitiekas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nägi heidü vahnembi Jänöi-velli da juoksi vastah. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Nägyy, gu kirjuttajal on varas äijy vanhua karjalastu sanua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Nägyy, kui äijy tahtuo on rahvahal opastuo kieleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Nägyy, ku sidä ristikanzua kunnivoittih kyläläzet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Nägökannat karjalankielizeh vähembistöh ollah aiga samanmoizet mollembis mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nägökannat palstan kirjutukset ei vältämättäh ezitetä verkolehten redaktsien mieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Nähtäväkse jiäy, midä ohjelmat kerrotah jatko-ozis meijän muan vähembistölöis libo monikul’tuuruzuos enne da nygöi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nähtävälleh kuvitellah, ku suomelaziengi aziet hoijettas paremin Ven’an miäräysvaldah perustujan johton kel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Näimmö, kui nostettin uuzi škola. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Näimmö laval tuttuloi pajattajii da ihan uuzii pajojoukkoloi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Näin ku siegi lapset ylen puaksuh käytetäh nygyaigazii telefonoi, iPad:oi, ollah aktiivizet sotsiualumedies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Nälgy, tiettäväine oli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Nälgähine da vilu Leningruadu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Nälgähizen pitkii unii alužimel... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Nämien lapsien käzil on istutettu Voiton puusto, kylän keskuksel, Vellen kalman tagan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Nämien suomelazien usko on luja hos tutkijat ollah jo ammui ozuttannuot sen, ku Kalevala on Elias Lönnrotin karjalasten kanzanrunoloin pohjal kogohpanema eepossu, eigo sen monil starinoil ole äijiä vastinehtu kanzanrunolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
”Nämih päivih suate ollah Karjalan gretsienvierolazil mualoil – i Suomen puolel – sugunimet, pagizemattah kogo ristimänimistös, oldu enimyölleh ven’alazperäzii, vierahii.” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Nämii opastuskartiloi ei voi ostua verkokaupaspäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nämii ryhmii ei nimitetä suomelazikse, kudamil on saamelazet libo suomenruoččilazet juuret da heijän sit pidäs olla tyydyväzet heimon stuatussah dai vaiku kaččuo mennezyöh.. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämii ryhmii ollah ezim. rumiinielazet, koptat da eritrealazet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nämis eziteldih eksouttizii da ”alembiarvozii” alguperäzien rahvahien da muijen vähembistölöin kul’tuuroi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämis hankehis olis uuttu yhtehisty ruaduo vahnoile da uuzile karjalazile yhtistyksile, fondile dai pravoslaunoile prihodoile da järjestöile. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Nämmien kižoin enzimäzih kilboih jo et pettynyh, oli niilöis kaikkie: vačan tuskuandua, hyviä da pahua mieldy, vuottamattomustu dai pettymysty... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Nämmien leirilöin ližäkse on vie školaleirilöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Nämmien lizäkse ollah algamas alovehellizet Suomi 100 –avun ečot. http://verkolehti.karjal.fi/
Nämmien puolovehien ei nenga ollen olis helpo ruadua yhteisruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nämmien vähembistölöin puolovehet da järjestöt ollah ruvettu yhteisruadoh sežo valličuksisgi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nämmien školien johtajil Svetlana Gotičal da Natalja Bikoval oli äijy saneltavua kielen opastamizes školas: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Nämmih dengoih luajittih školas školan da päivykoin väliseiny, luajittih päivykoin keitändy- da syöndytilat, ostettih lomut da muut vešit päivykoin pertilöih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Nämmih varoih jatko-opastuksen instituutan ruadajat valmistettih myös opastuskniigazet tiedokonehel ruadajih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Nämmii pidoloi jo varustetah Priäžäs da Petroskoil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Nämmii rahvahan pajoloi kuulin da opastuin lapsennu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Nämmil nuoril anglien kieli on enzimäine kieli, kudamua hyö opastutah. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Nämmil rannoil harjavuttih aiganah huijustelemah omii juurii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nämminny päivinny joukko täyttäy kymmene vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Nämmis Hannu Brelo oli ainavo, kudai ei pajattanuh vaiku vahnoi pajoloi da kiännettylöi pajoloi, ga luadi sežo uuttu, omua muuzikkua, kirjuttu sanat da luadi sävelen. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nämmis aijois on kulunuh sadoi vuozii, ga vie tässäh mustos ollah heijän nimet – Ahma, Vuorna, Kirill Rogozin, Luka Räsänen, Mikitka, Robonitsa, Odina Savanov, Tretjak Kolosnik, Ivan Rokačču. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Nämmis dai toizis moizis suomelas-urgilazien rahvahien probliemois oli paistu äijy. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Nämmis nägökannois on äijy azientundemizen vajavuttu da viärinellendyksii, ku on syydy luadie oijelmus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämmis ololois ei luajita välttämättäh tarvittavii uvvistuksii muuloile kodimaizile vähembistölöile. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nämmis paginois vastupuolel ei ole olluh nimittumua tovellistu käzitysty ni normualis monikielizen lapsen kielenkehitykses. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämmis poštukartočkois on mondu kerrostu – bumuagupalastu, kudamis tulou sit kogonaine kuva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Nämmis stsenaarielois pidäygi olla abuu teatroile, folklourujoukkoloile, nuorile, kudamat šuoritah naimah da miehele menemäh. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Nämmä algupaginat saneltih muga karjalakse i ven'akse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Nämmä alleviivuan, ku mustazin myöhembi kačahtua nämmii uvvessah, voibigo midä käyttiä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Nämmä avajazet, kudamih kuulutah suuri ozutus, sportumiehien kulgu, Olimpiiskoin lipun nostamine da gimnan ezitändy, Olimpiiskoin tulen virittämine da virrallizet tervehtyssanat, ollah joga kižoin algaju. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Nämmägi luvut ollah suurettavat, ku "muukse omakse" kategouriziruijah yksi pruavovahnembii suurembi joukko: alaigähizet, kuduat tullah jo Suomes olijan alaigähizen sizärelluo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nämmä kaheksa ozutustu annettih kolmen päivän aigah Miägräs, Kuittižes, Kuujärves, Anuksen linnas, Alavozes, Tuuksel, Videles da Kotkatjärves. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Nämmät hengilöt ollah ezitetty, ku ezimerkikse Suojärven voulostiseuran da Karjalan sivistysseuran pidäs ottuakseh kaččuo heijän kielimuodoloin eduloi da pidiä huoldu azielois sežo virguniekkoih puoleh muga, ku virguniekat hoijettas elvytysruavon. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämä azientundijat ruatah nygöi paiči tutkijoinnu, opastajinnu da virguniekoinnu dai karjalasjärjestölöin johtos da karjalankielizen meediin palvelukses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Nämä dengat juattih keskenäh 16 kyliä da linnua – yksin joga Karjalan piirispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Nämä jyrkät laidujoukot ollah ammussah kiistetty i iččenäzen karjalazen kul’tuuran da kielen olemasolo da ollah novvatettu Germuanien natsistoin printsippua: yksi kanzu, yksi mieli, yksi kieli da yksi johtai. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Nämä järjestöt jullattih nämii lehtii: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Nämä kai kerrokset pyzytäh yhtes, ollah ku maltajen, kunnolleh da omal kohtua tartutettu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Nämä kielet oldih kogonazen ozaston nimes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
– Nämä kolme hengie ruvetah opastumah karjalan kieldy da vepsän kieldy erikseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Nämä kursat on tarkoitettu niilöile, ket maltetah paginkieldy, ga ei malteta hyvin kirjukieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Nämä kursit oldih enzimäzet, kudamat luajittih kielen opastajih da tiedoruadajih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Nämä kursit ollah hyvät sit puolesgi, ku joga päiviä sinne kävyy Sberbankan, Eläkehfondan da toizien valdivonlaitoksien ruadajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Nämä laidukanzallismielizet suomelazet toziazies tahtotah, ku karjalazet, paiči suomenkarjalazet, sego muahmuuttaikarjalazet da kai virolazetgi pidäy suomelastua muga terväh ku voibi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämä nevvottelut, konzu partn’ourat kerrytäh šeikuimah yhtehizii projektoi, ollah fouruman tärgielöi ruadoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Nämä oldih enzimäzet Kodirannan lugemizet Priäžän piiris dai luajittu net oli juuri školan opastujih niškoi, ku hyö voidas tutkie omua čuppuu da sanella sit oman ruavon tuloksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Nämä paijat, net ollah mustua, ruskiedu da sinisty värii, on ombelutannuh kinnermägiläine Ol’ga Gokkojeva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Nämä rahmannoit naizet ainos azutan suuren avun meijän pidoloin järjestämizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
– Nämä rahvas sit tuldih järilleh, passiboittih da kiitettih Jumaldomua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Nämä ristikanzat opastetah pagizemah karjalua muga, ku hyö vuvven jälles maltetah käyttiä sidä luonnollizesti mistahto argieloksen tilandehis - da omas ruavos. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Nämä runot hyvin pätäh pruazniekoin pidämizekse da poštukartočkoin hyvittelysanoikse. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Nämä sanat kuulutah runoilijan erähäs runolois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Nämä sanat kuuluttih kogo päivän Uja-kohtas, kus 5. heinykuudu piettih Iivananpäivy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Nämä stsenaariet ollah tovellizet stsenaariet, kudamii kirjutettih mennyön vuozisuan keskipuolel Karjalas, konzu vie oldih elävät nämä perindöt. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Nämä suomelazen kanzallismielizyvven ilmenemismuvvot nävytäh silloi tällöi sežo karjalazis julgavolois, da niidy käzitelläh puaksuh pruazniekkupaginoisgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Nämät da monet muut kavvet on tallendettu Hyrsylän kyläkniigah. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Nämät murrehtorat suahah kul’minatsii eri dielolois Eräs dielo, kudamua suojärveläzet suvikarjalan pagizijat tavoitellah, on murdehen nimenmuutos: hyö tahtottas, ku heijän murrettu kučuttas varzinkarjalakse da vienankarjalua vienakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Nämät ristikanzat toimitah samal opastusvastuajoinnu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Nämät ruadajat ei dai ollah nähty nimidä pahua diktatuurazes hallindos, oigevusvaldivon murendamizes, kiihkurahvahallizes poliitiekas da vähembistölöin alendamizes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Nämä videot, tiettäväine, sit voi ottua omah käyttöh toizih kylihgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Nämä vähembistöt tahtotah, ku heidy piettäs kui Karjalan tazavallan eläjinny sego omassah etnillizen ryhmän edustajinnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Näppäimistö pidäy azettua muga, ku sil vois luadii karjalazii kirjaimii. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Näyttelys olijat, enne julguamattomat sarjukoomiksuoriginualat kuulutah Moisseisen nelländeh sarjukoomiksutevokseh, kudai jullatah oraskuus 2016. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Nügöi aigu uindan - levon. http://www.telemail.fi/salmi/heinyaigah_kuusela.htm
Nũgői,kačo, voit lũkãtã enãmbãn kauhua, ei ole moine sruasti. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Nũgői tiettãũ ellendãn. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
OHJUAJU MAIJA KAIPAINEN on voittanuh piäpalkindon Murmanskan viijendel dokumentufil’mu- da teleohjelmoin festivualil kylmykuus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
ONGO MIDÄ SANOTTAVUA? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
ONL ry on perustettu vuvvennu 1943 da nygöi organizatsii andau ruaduo alallizesti kolmele ristikanzale. http://www.onl.fi/karjala
2 Oahpa!-saitu on monipuoline da kehitynnyh, sidä avvonazesti voibi käyttiä jogahine kielen sanaston, kieliopin da paginan kehittämizes da livuttamizes. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Obinitsa ei ole suuri kylä, eläjiä kyläs on kaikkiedah 250 hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Obrazoi on nygözes perusnäyttelys kačotavannu enämbän kui aijembah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ohikulgies tuli kazomah da pagisemah. http://www.telemail.fi/salmi/muamon%20kiuzandu.htm
Ohjelman mugah professoru Veijo Salonheimo pidi paginua Stolbovan rauhan 1617 jälgehizes karjalazien suures muutos Novgorodah da Tverih ezimerkilöinke Salmin Mantsinsuaren Peiboinmäjen kyläläzis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Ohjelman todevuttau Karjalan Kielen Seura yhteisruavos Opastus- da kul’tuuruministerstvanke. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ohjelmis ei tuodu ezih sidä toziaziedu, ku grečieläzkatolilaine kirikkö toimi jo 800-luvus lähtijen, piendy Lounas-Suomen kolkua luguhottamattah kaikkiel meijän muan eletyl alovehel da tiettäväine enimäl Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ohjelmoimal tiedokoneh pannah ruadamah midätahto. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Ohjelmoindukieli vallitah käyttötarkoituksen mugah. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Ohjelmu voi muuttuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Ohjuaju eibo ni petties tahtonuh ouperas karjalankieline. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Ohjuaju sit kiinnostui kiändämäh sidä angliekse da vuvvennu 2008 se ozutettih Irlandies Dublinas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Ohjuamah horua kučuttih Sergei Nečajevua Petroskoispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
- Oi, Oravaine, tules tãnne, ole moine hũvã! http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Oigevuksien toimehehpanendu sežo on iče ruattavu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Oigevus omah kieleh on selgiesti kirjutettu Yhtynnyzien Rahvaskundien ristikanzan oigevuksien jullistukseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Oigiel olijois linkilöis piäzet kuundelemah näyttehii erähis niilöis, dai toizisgi iänikirjois da paginois. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet
Oigiel olijois linkilöis piäzet kuundelemah näyttehii erähis niilöis, da toizisgi iänikirjois. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Oigiel on teatran ohjuaju Anna Matveikova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Oigiel puolel poigu suorivuu pindžakkoh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Oi, mi hyvă Baban čuaju! http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Oi, mi hyvă oma randu! http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
- Oi-oi-oi, davai minã otan sinuu omah kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Oi, prostikkua minuu, davaikkua čuajuu juomah. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Oi, sinã pagižet ristikanzan kielel, minã varuan! http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
"Oi sinã, smuuttu, duumaičiit lővviit bluaznan, pőllãtiit :Hoš jo nygői heittãžit rőngyndãn", duumaičen, a iče rubein lãhenemãh hãneh pãi. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
- Oi, tottu, тата sanoi mille tulla kodih, kuni on valgei, а nũgői mečãs on jo pimei. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Oi-voi-voi, sattoimmos. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Oksu annettih virboitetule, kudai jäi nedälikse ”velgua”, ”palkua” käydih ottamah nedälin peräs Äijänpiän. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Oksua čomendettih edukädeh lentazil da kukkazil, kudamii luajittih gaziettučilmus libo n’amubumuagazis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Ol'a kerãi tãvven poimičun gribua da lãhti kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Ol'al oli oma pikkaraine kodiine, kudai jãi hãlle muaman kuoltuu. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Ol'a otti oravažen da lãhti ielleh. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Ol'ešši dai kai hănen poijat oldih sepãt. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Ol'ga Ogneva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Oldas hos jengat suuret! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Oldihgi jo perindöllizet joukkoviestimien kävelykuja da “Vahnan linnan il’l’uuziedu”. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Oldih muga vierahii da koputettih ovel. http://www.telemail.fi/salmi/muamon%20kiuzandu.htm
Oldih opastajat suomelas-ugrilazies školas. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Ole hüvä elägo anna minul enämbiä kui 10 vuottu”. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Olemmo hyväs mieles, gu häi kävyy meile da kirjuttau karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Olemmo ičegi olluh menetiijä mi tilandehes sellittämäs, perustelemas da argumenriiruičemas sidä, mindäh saamen opastundu on lapsen edu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olemmo jo harjavunnuh sih, ku vuvven lopus nuorikarjalazet kerätäh rahvastu Ropivo-illaččuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Olemmo jo ilmoitannuh lehtes Tiluajan dekuadah nähte, kudai rodieu ligakuun 8.-18. päivinny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Olemmo kiitollizet Gennadii Vasiljevičale da toivotammo, ku meijän yhteisruado jatkuu iellehgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Olemmo liijan varačut vuadimah meijän omii oigevuksii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Olemmo suannuh vuozien aloh vuottua ezim. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olemmo tostu kerdua Moskovan kižoin jälles järjestämäs niidy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Olemmo ylbiet, gu moine nerokas ristikanzu eläy Anukses, sanelou Anuksen rahvahallizen kirjaston ruadai Tamara Boikova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Olemmo äijän ruadanuh da äijän ajelluh Karjalah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Olemmo äijän ruadanuh karjalazien vieroittamizekse omas kieles, emmögo tahto ku tämä ruado menis sudre. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
- Olen Karjalas jo tostu kerdua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Olendulubua pakittajes tuli jo kieldopiätös. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
– Olen enzi kerdua Ven’al. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Olen hyvin ylbei minun vahnembien kazvatusmetoudois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Olen iče käyttänyh karjalan kielen suvikarjalan murdehis nimie suvikarjal juuri sikse, ku se ei sevoittus argikieles suomen kielen suvikarjalakse kučuttavih murdehih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen kyös lugenuh kniigoi mollembazil murdehil da vie vienakse. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
– Olen käynnyh Anuksen Karjalah, Uhtuoh, Tverih, vepsäläzih kylih, kaikkiel tundui, ku kodih tulin, kaiken ellendän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Olen moni kerdua atkalannu duumainnuh sidä, ku nämmä azientundijat varmah paistah samal auktoritietal toizilegi, muahmuutannuzile da heile, kudamil ei ole meijän tiedämysty kielidielolois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen olluh keral monis kul’tuuruhankehis Pohjas-Karjalas vuvves 1978 suate. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen olluh kursoil kui suojärven murdehel muga salmin(livvin) murdehel. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Olen oman muan patriottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Olen pidänyh silmäl kaiken aigua nečidä toimindua, da sendäh olen hyvin peril kui se on mennyh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen puaksuh duumaičennuh, ku karjalankielizii vuozikymmenii ahtistelluot da suomekse muutandua ajannuot yhtistykset voidas hyvin pakita andiekse karjalazil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen puaksuh vastavunnuh moizih kirjuttajih, kudamien mieles nuoloi kanzoi da heijän omii kielii ei enämbi tarvita nygözes muailmas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Olen seurannuh 1960- luvus lähtijen, kui monet lingvistat julgizuon toivos ollah sanottu julgi meijän kielen raviedu häviendiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen sikse karjalaine da minun muamankieli (ezi-izien kieli) on karjalan kieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Olen tukunnuh kirjutuksii teeman mugah, erähii olen pikoi vähä edituinnuh da kirjutannuh vähäzen uuttugi tekstua teeman tävvendämizekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olen täs maininnuh vaiku erähii kohtii kaikes Leo Miralan ruatus ruavos, ga kentah voibi helpoh lugie ylen äijän kaikkie muudugi Miralan kodisivuloil http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/ Erähät kerdomukset voitto lugie jo täs. http://verkolehti.karjal.fi/
Olen vie n´edälin sizaren luo gostis rajavardioston talois järven tagan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Olen ylen hyväs mieles da kiitolline, ku puutuin heijän joukkoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Olen ylen äijäl kiitolline sih niškoi lehten toimittajile nengozis nerolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Olen äijän kerdua olluh Karjalas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Oletgo jo ellendännyh mi on homman nimi täs muailmas? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Oletgo oigieh kirjutannuh? http://omamua.ru/issues/2014/numero35/
Olet hengis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Oletko sežo nengoi? http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Olet loitton kui sähkötulet i kuudamanširpi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Olet omal vallal, seizot omil jalloil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Olettogo kolmanden vuozituhanden ristittyzii vai olletto sen iellembäzii? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Olettogo naizet naizinnu da miehet miehinny? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Olettohäi kaksijalgahizet, kymmenevarbahizet da yksipiähizet? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
- Ole vaikkaine ku sattoihes ylen äijäl, sanou. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
– Ole vai vaikkan’i, kuundele kui mie siules sel’l’itän: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
- Olgah, mene, älä vai hätkestü, päivänlaskussah gu et tulle, lähten eččimäh. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Olgah muu kuitahto. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Olgah pühännü Sinun nimi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Tuatto_meijan.htm
”Olgah taloi kenentah, muarjat ollah minun”, sanou mies. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Olguammo sit karjalazii! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Oli Margarita Kemppazel iččenästygi fotokuvien ozutteluu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Oli Marispäigi tulluttu artistua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Oli algamas pruazniekkupäivy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Olibo yhtehine kirjalline muodo mittuine tah, voimmo opastuo aijembis samanmoizis prosessilois da lizätä vauhtii sovittamal ruavon meijän tarbehii myöte. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oli dai hyvä huomata, ku perindö eläy yksikai nuorembiengi keskes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Oli enne 15 meččyzavodua, nygöi omas ičes pidäy ostua meččiä…myö olemmo “varrastettu” kanzu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Oligi äijy materjualua internetas, “Nuoren Karjalan” kerähmös pietyt ezitelmät kogonah oldih pujoitettu sih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Oligo lehmykarju, oligo kluubu da päivykodi, oli alguškola kai, oldihgi laukat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Oligo pluanois ezitellä i čiganoi da karjalazii, sidä ei tietä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oligo sendäh sit lapsil ihastustu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Oligo tämä vuozi hyvä, vai oligo paha karjalazile, jogahine iče vois miettie da kirjuttua omii mielii “Omah Muah”. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Olihai taloi tunnetuimbie toizen Kuikkaniemen taloin, Bomban rinnal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Oli hyvä mieli vastata omii opastajii: http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Olihäi Suojärvelgi kahta luaduo karjalan kieldy! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Olihäi aigu, konzu meil oli yhtehine lehti da se oli Oma Mua -nimel. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Olihäi enzivuodizis Oma Mua -lehtis kirjutuksii mollembil murdehil, oligi tverinkarjalazien kirjutuksii, ga midäbo sit oli pahua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Olihäi se monipuoline, rahvahale mieleh painui dai miellyttäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Oli lyhytaigahizii "argi-itkuloi" da ezimerkikse erijyttymis siirdymistilandehis käytettylöi rituali-itkuloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Oli löyhkämisty dai pahan mielen piendiä... http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Oli meijängi keskes rohkiedu da mieleviä, kudamien piän al nostih toizet omua muadu puolistamah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Oli meijän joukos eräs karjalaine briha, samal tiedokunnal da vuozikursal opastui. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Oli meil iluo, konzu meile vastah tuli Čižik Nina Pavlovna, häi joga kyzymykseh vastai hyväl karjalan kielel, vaiku Tverin murdehel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Oli meil suurdu probliemua Kondupohjas, Segežas, Suojärvel, Pitkäsrannas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Oli midä työndiä, neidizen brihahäi on hyvä mečästäi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Olimmo sie kahtet suutkat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Oli mostu, konzu algaju opastai käveli kyliä myöte lapsenke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Olimpiiskoit kižat tullah meile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Olimpiiskoi tuli viritettih kuulužat taidoluistelii Irina Rodnina da jiäkur’oih kižuajua Vladislav Tretjak. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Olimpiiskoloin kižoin avajazis, enzimäzis voittajis da voitettulois, enzimäzis pettymyksis dai vuottamattomuksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
– Olin enzimästy kerdua fourumas, sendäh se oli uuzi minule, ga ylen mieldykiinnittäi ruado. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Olin kirjutaldannuh bumuagale ”voit uskuo mihtah korgiembah/ ga sil nimidä välii eule” da nygöi kirjutin ”voit toven uskuo vägeh mihtah korgiembah/ ga eule miul nimidä sil välii”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Olin toivonuh, ku moine taba duumaija olis kuolluh viimezekse 1960-luvul, a tovennägözesti se eli vie 1990-luvul da eläy ielleh 2010-luvulgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oli opastusozaston piälikönny, hoidi sotsiualukyzymyksii, oli administratsien piälikönnygi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Oli rahvastu Anukses, Veškelykses, Haikol’as, Kostamukses, Čalnas, Šoltarves, Petroskoispäi da iče Priäžän piirispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Olis Suomesgi jo aigu tunnustua, ku karjalazet runonpajattajat da heijän runouardehet ollah enne kaikkie karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Olis hyvä, ku kirjuttajat annettas rahvahale oigien kuvan kalevalazen runohuon alguperäs da ei jätettäs sanelemattah tozidieloloi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Oli sie muga karuttugi nähtävis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Oli sinäpiän stolal vie šipainiekkua da n’amuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Olis kirjastogi kohendettavu, kunne voizimmo kerävyö, ga konzu luajittanehgi se, sanelou Lidija Petrovna... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Olis tämä igäpala vie suurembi, ga “Minlesproman” salvahuu Volkov lähti penziele, omua lähtendiä ruavospäi häi sellitti: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Olis tärgiembiä, ku ristikanzat opastuttas karjalan kieldy eigo suomen kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Olitgo kluubas spektaklis? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Oli tiedoiniekkua Kuznetsovien perehesgi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Olitto nygöi suves kaččomas keskuksien ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Oli tämä aksii Petroskoisgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Oli uvvistettu vahnat da azuttu uvvet ozastot. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Oli vai välii, konzu lapsii kazvatti, sit ei piässyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Oli varaittajua, ga ei ni hyö vikse duumaittu ku muga ruttoh tämä ruado ruadavuu. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Oli ylen demokratičnoi, händy puaksuh sai nähtä lavan tagua nieglomas... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Oli žiäli lähtie školas, kadehtimmo nuorembii, ket vuvvennu 1981 lähtiettih opastumah uudeh rakendukseh. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Ollahhäi karjalazet čuajumuagarit... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Ollah kuulužat Udmurtiet etnodiskot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Ollet ku mingi sanan petties pahoi kirjutannuh libo et pannuh oigiedu välimerkii, programmu andau sinule tiediä sit. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Ollet nerokas, kai voit ruadua, ogrodat istuttua, voit žiivattoi pidiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Olloh burbetannat ľibo šokkien pezennät, pagize kai omal kielel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ollou ku oma mašin, ga terväh ajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ollou pãttãũ, sit livuon kũl'bemãheze vastau. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Ollou vai fotokartočkua koskijua mustelmua libo muite sih nähte saneltavua, kirjutakkua segi. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Ol’eg Stepanov kaheksa vuottu oli Petroskoin školan johtajannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Ol’ga Gokkojeval on mieles vie lahjoittua niilöi Vieljärven školan enzimäzen kluasan karjalan kielen opastujile lapsile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ol’ga Mihailovna Žarinova 12. kevätkuudu pidäy omua merkittäviä vuozipäiviä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/
Ol’ga Mihailovnua tundietah Karjalan kanzallizen arhiivan johtajannu, karjalan kielen opastajannu, opastundukniigoin luadijannu, karjalan kielen kursiloin pidäjänny sego karjalan kielen da rahvahallizen kul’tuuran puolistajannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Ol’ga Ogneva perehenke pastoi šipainiekkua da möi niidy karjalan kielen hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Ol’ga Ognevas kai lähtigi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ol’gan pieni poigah L’oša sežo autoi muamua, ajeli enizmäzen kuoren. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Ol’ga piättäy lähtie Leningruadaspäi iäres. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Ol’ga uskoitti, karjalazet šipainiekat oldih tiedovoitut, ken syönnöy, ga kerras rubieu pagizemah karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Ol’ihäi sid yhty da tostu nähtävytty! http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
“Oma Mua” da Karjalan Rahvahan Liitto Karjalan Sivistysseuran kannatuksel ruvettih pidämäh karjalan kielen lugemiskursoi lehten tiluandukampuanien hantuzis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
– “Oma Mua” da “Vienan Karjala” ollah jo hyvin tundietut lehtien nimet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
“Oma Mua” ilmoittau Hyvittele Voiton päivänke -aktsien. http://omamua.ru/articles/uudistu/
”Oma Mua” ilmoittau uuzis kilvois. http://omamua.ru/kilvat/soon/
Oma Mua ilmottau lehten 25-vuozipäiväle omistetun kuvakilvan. http://www.omamua.ru/kilvat/past/
Oma Mua kuččuu vuozipäivykonferensiele! http://omamua.ru/afisha/?show=past
Oma Mua -lehten da Kipinä-žurnualan toimittai. http://omamua.ru/liv/authors/kirjuttajat/author/?author=56
Oma Mua -lehten da Kipinä -žurnualan toimittai, opastau karjalan kieldy Petroskoin yliopistos da kielikursiloil Petroskois. http://omamua.ru/authors/avtory/marina_petrova/
Oma Mua -lehten piätoimittai, kirjuttai. http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_sinitskaja/
Oma Mua -lehten toimittai, Karjalan Rahvahan Liiton piälikkö. http://omamua.ru/authors/avtory/jelena_migunova/
Oma Mua -lehten toimituksen ruadai. http://omamua.ru/authors/avtory/margarita_kemppainen4/
Oma Mua -lehtes on moine yhtehine livvin kieli, kudamua ellendetäh kaikin livviköt, hos joga kyläs paistah omah luaduh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Oma Mua -lehti sai allun vuvvennu 1990, konzu ruvettih elävyttämäh karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
“Oma Mua” rodih čiisto livvinkielizekse da jatkoi ilmah piäzemisty endizel nimel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
”Oma Pajo” da Kanzallizien kul’tuuroin keskus kučutah omapajolazen Sergei Jevstafejevan omah konsertah. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Oma Suojärvi -lehti ozutti suundua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
“Omah Muah” Santtu Karhus on kirjutettu äijän da eri vuozinnu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Omah muilah niškoi minä käytän vai luonnollizii ainehii, en ota nimidä keinolluajittuu, en pane sinne nimidä ni duuhukse, nigo mujukse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Omah mučoih Marina Maksimovnah häi tuttavui Murmanskas, konzu sluuži armies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Omahoidajakse ei päi toizes muas eläi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Omah pezãh tulduu, odva tungi leivãn sũdãmeh, ištuiheze huogavumah. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Oma joukko ollah adoptiiruitut lapset. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Omajulgavoloi-sivut lövvytäh lehtikirjutuksien oigiel puolel ”Kuundele AUDIO”-koiratunnuksen yläpuolel. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Omajulgavo voi olla karjalankieline kniigu, lehti, muu julgavo da iäniteh –muuzikkuiäniteh libo iänikirju. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Oma kieli da kul’tuuru vietäh iččeh puoleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Oma kieli on meile kaikkie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
”Omale Muale” 25 vuottu! http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Omale laitoksele sendäh brihat pandih nimi “Sloika”. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Omal ezimerkil ozutettih lapsile, ku meijän kielet, pagin enne kaikkie on karjalan kieles, pätäh joga kohtah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Omal karjala kielel Gošťa kirjutti viimizih päivih saite. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Omal mašinal jygevyttännyh on kulgie ezimerkikse Ven'an avtovaguuttamizih näh,vai sanotah enzi kuus suau meijän yhtivölöis "griin kartan" ilmai jengua,da mugai luvan ajua guvai viizumat ollah päderät! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Omal mual oma elaigugi. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Omal ruavollah nämät puolet ollah liittytty Ven’an puoleh kogo aijan jatkujas propagandusovas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
– Omamualazet autetah meidy, muga meile rodieu uuttu pajuo, omua pajuo, lujoittau nygöine horan ohjuaju Natalja Pettinen. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Omamualazet-kluuban vuoronmugazel vastavuksel piettih paginua kallehimis, armahimis – meijän muamolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Omamualazet kunnivoittih händy, tiettih händy lähikylisgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Omamualazet opastettih naizii lugemah karjalakse latinazil kirjaimil, kižattih yhtes karjalankielisty Fed’a-loto kižua, ozutettih, kui enne karjalazet akat eri luaduh piettih paikkua piäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/ildukeoi_alnan_kyls/
Oma mua –lehti andau tiediä uudeh hoduh nähte. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Oma murreh, ongo se sit muaman da tuatan vai vaiku toizen murreh vai kaikkien died’oloin da buaboloin murreh vai heijän vahnembien murreh? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
“Oman Muan” ammuine kirjuttai da kannattai, Suomen puolel eläi karjalaine Martti Penttonen omas kirjutukses, kudai oli painettu tämän vuvven Taival-almanakas, uvvessah ottau yhtehizen kirjukielen paginale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
”Oman Muan” piätoimittai Natalja Sinitskaja da Santtu Karhu ozutettih ”Kaglakkai istundu” Vladimir Brendojevan kerdomuksen mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Oman Muan piätoimittaigi kirjutti, ku karjal ei päi, eigo rubie pädemäh kirjukielekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Oman Muan ruadajan Jelena Migunovan kuvat da tekstu kartohkan kaivandas sanottih parahakse Peldoruavot-nominatsies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
“Oman Muan” ruadajat Natalja Sinitskaja da Margarita Kemppainen tuttavuttih Meliorativnoin kylän 1. kluasan lapsienke, kudamat tänävuon ruvettih opastumah karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
“Oman Muan” toimituksen da Karjalan Rahvahan Liiton puoles himoittau kiittiä veškel’čöi Irina Pogrebovskajua da L’ubov’ Prisoškovua da jessoil’čoi Tamara Petrovua da Galina Vasiljevua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
"Oman Muan" toimitukses ruadau yheksä hengie: http://omamua.ru/authors/redakciya/
Oman enzimäzen kerdomuksen Jaana Žemoitelite kirjutti vuonnu 1990 da toi sen Carelia-žurnualan toimitukseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Oman enzimäzen tytin ”Oman Muan” ruadai Margarita Kemppainen luadi vie viizitostu vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Oman kielen suvaičendu da sih liittyjät sentimental’noit tunnot voijah sit tappua meijän kielen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oman kul’tuuran puolistamine da kehittämine on moinegi luonnolline azii kui ezimerkikse saamelazil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Oman sanan ministru pidi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Oman syvãimen kniigaizih jãtti. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Oman 110-vuozipäivän, kudai piettih kyläs enne Uuttu vuottu, kirjasto pidi uuzis kohendettulois tilois. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Omapajolazet ezmäi pajatettih omii pajoloi karjalan eri murdehil dai suomeksegi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Omapajolazil, veškelčöil da särgilahtilazil paginua löydyi illačun jälles. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Omas kois da “Oman Muan” toimitukses Rital rodih oma pajagi dai ”ozutteluzualu” nämmile tyttilöile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Omas paginas Eeva-Kaisa Linna juohatti, ku seuran tarkoitus on kehittiä karjalazien kul’tuurua da kieldy, sego lujoittua karjalažuttu rajan mollembil puolil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Omas piäs kiännän nämmä virkehet selgiekse karjalakse nenga: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Omassah ammatikse häi pyörittäy gruafillizen alan yritysty sego hoidau pedroi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Omassah sijan tetrattilois suajah sežo suarnat, monet sanapolvet da arbaitukset i jumornoloit starinat. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Omassah tutkimukses Latomaa, Saukkonen da Sriebaliute-Norho ollah sežo kačeltu projektoin todevumistu i kerätty tieduo kui projektoin aigua kehitettylöis hyvis käytändöis muga i ongelmallizis dielolois. http://verkolehti.karjal.fi/
Omatahtozennu armieh mennyh briha voimattui tuberkul’ouzah da häi puaksuh oli vuozii parandolois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Omatahtozet ezitelläh silloi paikkoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Omat ruavot työndäkkiä sähköpoštale omamua@mail.ru, mustakkua panna merki ”kilbah”. http://omamua.ru/kilvat/soon/
Omat runot työndäkkiä “Oman Muan” toimituksen adresile: http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Omien aigoin legendat elävät... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Omien sugujuurien eččimine ei ole helpo ruado. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Omien tevoksien korgies tazos da ainavoluaduzes kirjutusstiilis Nikolai Zaitsev kaksi kerdua piäzi Vladimir Brendojevan literatuurupalkindon laureatakse sego vuvvennu 2010 sai Sugurahvahien ohjelman literatuurupalkindon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Omii mielii muaman kieleh nähte saneltih Petroskoin yliopiston opastujat, kudamat jo nellätty vuottu opastutah karjalua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/
Omii vastavuksii “Paginkanzu” pidäy kaksi kerdua kuus: joga toizel nedälil, vuvves niidy ehtittih pidiä yheksätostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Omile alallizile lugijoile mustoitimmo, ku tulies vuvves algajen lehtis rodieu lugiettavua myös vienankarjalakse, harvembah – lyydikse da tverinkarjalaksegi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Omil pajoloil da tansuloil ilaškoittih rahvastu Mordvan da Udmurtien pajattajat, heijän “vagavua” kanzallistu kolorittua kadehtis joga suomelaine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Omis ruadolois täs ruadovuvves da tulielois ruadolois piämies saneli press-konferensiel mennyt nedälil. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Omua ei pie prakuija. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Omuahäi kyzytäh, ei vierastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Omua kieldy, omii taboi, omua muadu ei pie nikonzu huijustellakseh... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Omua kieldy voibi paista kodielättilöilegi, gu ei olle kedä muudu pagindovariššua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Omua neruo tuldih ozuttamah sežo kylän Pilli-joukon lapset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Omua nuomttu musteltes... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Omua ozua kilvas lapset opittih eri igäjoukkolois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Omua pajua erikseh brihoil vie ei ole. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Omua valdivuo rohingyoil ei yhtelläh ole. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
On Anuksen muzeis oma ozutteluzualu, kudamah vuvven aloh luajitah kaheksin-yheksin ozutteluloin. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
On “Karjalan koivul” Zinaida Dubininan da Vladimir Brendojevan runoloih kirjutettuu pajuo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
On ainos hyvä mieli kuulta, konzu kustahto ruvetah opastumah karjalan kieldy. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Ondrein vanhemban vel'l'en n'imi oli T'imoi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Ondrei sualrubl'al ruajun (paratiisin) veriäl piäzöö, vai ei ihan kyn'n'yksel. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
On filolougien kandiduattu, Karjalan rahvahan runohuon tutkii. http://omamua.ru/authors/avtory/valentina_mironova/
Ongo karjalan kielen da kul’tuuran vastustamine vaiku histouriedu? http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
"Ongo karjalazil oigevus omah kieleh?" http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
– Ongo kebjei piästä kanzalliskielizel pajojoukol moizeh festivualih, en malta sanuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Ongo kyzymys ohjelmutuotandoloin ostajoin azientundemattomuvves vai planiiruitus toimindas? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ongo meil hos yksi ezimerki, konzu ostetus souhozas elaijat roittas parembat? http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
– Ongo neruo kuvata hyybien, kudai nouzou lendoh päivänvalgiel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Ongo seinät da ikkunat kohendettu, ongo ostettu uvvet stuulat da stolat, kudamat kai ollah otettavat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Ongo se kai jo taganpäi, mennyzytty? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Ongo se suomelaine, karjalaine vai karjalas-suomelaine eepossu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Ongo sinul tyttö, kudamas himoittau naija? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Ongo sit se ven’an kieli kyzyttävy Ruočis? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
On heile mieles vie yksi projektu, ga sih nähte hyö ollah sanomattah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
On hyvä enzimäzekse pagizuttua perehen vahnembua polvie, midä hyö tietäh omah suguh näh, ken kus rodivui, eli da min periä kuoli, ku jo ei olle hengis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
On hyvä, gu meijän joukkoh tuli saamelastu, uskommo, gu yhtehine ruado heijänke rubieu kehittymäh ielleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
– On hyvä, gu rahvas tullah lapsienke, heile piettih äijy kižua, erähäh kižah minä iče yhtyin, duumaičen, gu rubien käymäh tänne joga vuottu, ližiäy Marija Artamonova Anuksespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
On hyvä ku kai net murdehellizet tekstat on kirjutettu da kaikkie sidä kieliruaduo voi käyttiä hyväkse yhtehisty kirjukieldy luadijes, konzu sih rubiemmo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Onhäi karjalan kielen opastajal neruo da maltuo täh ruadoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Onhäi meil kaikil loppujen lopukse juuret Afrikas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Onhäi meil omat värit, azuteksis da luajilmuksis on prostoihuttu da vagavuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Onhäi se karjalaine rakendusperindö uskomattoman nägösty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Onhäi sidä ven'alastu alguperiä olijua pajuo karjalankielizenny versienny uvvessah da uvvessah pajatettu diskale, pajatetah monis pidolois, da suurin vuitti karjalazis pietäh niidy ihan omannu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Onhäi sie jo läs kahtukymmendy vuottu organizuittu kaikenjyttysty programmua karjalazes kul’tuuras – joga ainavo vuozi! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Onhäi sie äijän jygiedä nägemistägi,vai on vie heimolazie,ket paistah da rakkahal meidägi vastatah! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Onhäi tämä vuozi sanottu karjalan kielen vuvvekse da kilbu piettih yhtes Kanzallizen poliitiekan ministerstvanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Onieganrannikon piiris on kaikkiedah nellitostu školua, muamankieldy opastetah vaiku nelläs – Kalagen, Šoutjärven, Šokšan da Meliorativnoin školas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Oniegan traktorzavodal silloi ruadoi jo moni tuhattu ruadajua: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Oniegan zavodan traktorat oldih kuulužat Ven’an puolel dai ulgomualgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Oniegas da Luadogas räkel siäl vien piälyspindu lämbiey vaigu 15 sentii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Oniegu vai Iänisjärvi? http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Onigmu seizoi korgiel Onigmujärven pohjaisrannal. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
On karjalan kielen tutkii, filosoufien tiedodouhturi, monien opastuskniigoin da sanakniigoin kirjuttai. http://omamua.ru/authors/avtory/raija_pyoli/
On karjalastu Suomen puolel da Ven’al – Tverin mual, Jaroslavl’as da Novgorodas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
On kebjei duumaija, ku kielellizet libo opastumizen vaigevuot vaiku pahetah mones kieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On kebjy duumaija mi olis olluh AKS:n da sen jäzenilöin rouli, ku natsistat oldas voitettu soda libo vallattu mua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
On ku kyläs libo linnas mostu rahvastu, kel toven vaččua tuskuau oman muamankielen periä, sit on ruaduogi kielen hyväkse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
On kummua kaččuo, kui rahvas kiännytäh sinun puoleh da kačotah hämmästyksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
On ližennyh karjalan kielen opastustu školis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
On ližennyh karjalankielizien tekstoinke olijoin animatsieloin joukko. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
On luajittu ezimerkikse kirju, kudai andau avaimii piästä alguh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
On lujii merkilöi sit, ku sežo Suomen čiganat da ven’alazet ollah jo tuan ”kriitiekan” kohtannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On matemuatiekan professoru. http://omamua.ru/authors/avtory/martti_penttonen/
On mindäh kiittiä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
On moizii mieliigi, ku sanatourii ei kehity: liečelaittehet ollah vahnahkot, ruado uuzien sanatourien taloloin nostamizekse kesken jäi, dai pihal ei ole putin kunduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
On niilöin joukos enzimäine muzein eksponuattu, kudamas 55 vuottu tagaperin kai algavuigi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Onnuakko da toivon mugah suammo ielleh oman, interesnoin karjalazen kalenduaran. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Onnuako jogahine kerras hos, ga on kaččonuh sidä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
– Onnuako ku Ol’ga Ogneva vai kehitännys minuu täh ruadoh, iče kirjua muga ni luadinus en. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Onnuako mindähbo mies vie terävembi vastai lehtimiehien kyzymyksih karjalan kielen da rahvahan elaigah niškoi? http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Onnuako mostu en nähnyh vie ni yhtes suomelas-ugrilazes kyläs da linnas Ven’al. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Onnuako parembaine tila karjalan kielenke on školas n:o 2, kudai on Kukoinmäil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Onnuako puaksumbah toizii rajan tuakse kävyy Olavi Kyyrönen, mies rodivui Suistamoh, ylen hyvin hänele tartui muamankieli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Onnuako suuriman programman aksieh niškoi valmisti Karjalan Kanzalline muzei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Onnuako toine tostu kyzelimmö juostozil, varustundan da tansiloin aigah, piälimäzenny piämiehenny kaiken viizičuassuhizen illačun aijale roittihes kluassu, Kotkatjärven škola, opastajat, unohtamatoi lapsus- da nuorusaigu läs 40 vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Onnuako tullah ainos pakiččemah “nevvuo” avtobusalluo, kui Uvven vuvven jälles “ritmah” piäzis liijallizen “syöndän” jälles. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Onnuako täh on kaksigi syydy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
– Onnuako väzymys tartuu, duumaičči häi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
On näit ihan mahtollistu, ku suurien muutoksien aigah voijah suaja uvvistuksii sežo kodimualazien vähembistölöin ololoih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
On näit vessel tiediä, ku suvus on Karjalas elänyzii ristikanzoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On pakittu da puaksuh sezo suadu andiekse hengih piäzzyöil uhriloil libo heijän sugulazil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On perustettu Karjalan Kielen Seuru da muidu uuzii yhtistyksii dai nettuyhteizölöi, kuduat ollah vietty mugah nuorembuagi rahvastu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
On pienen rahvahan luut... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
On piettävy mieles, gu piättämättömysgi on piätös, kudai ei ole hyväkse nikelle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
On pitkän prouzan kirjuttai. http://omamua.ru/authors/avtory/nikolai_zaitsev/
On piästetty ilmah nelli diskua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
On rodivunnuh Anuksen piirin Mačjärven kyläh. http://omamua.ru/authors/avtory/valentina_libertsova/
On roinnuhes Anukseh 16. talvikuudu 1938. http://omamua.ru/authors/avtory/nikolai_zaitsev/
On roinnuhes Anuksen piirin Lumbojärven kyläh 2. elokuudu 1934. http://omamua.ru/authors/avtory/zinaida_dubinina/
On roinnuhes Priäžän kyläh 4. ligakuudu 1946. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_saveljev/
On roinnuhes Priäžän piirin Jessoilan kyläs 25. talvikuudu 1928. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_volkov/
On sada kerdua parembi paista ebätävvellisty karjalua ku olla pagizemattah ni vouse karjalua! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On se häviemäs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
On selgei, gu karjalazien da muuloin vähembistölöin alendamine ei vähene Ven’al moizel ”yhtehizel ruavol”, joga perustuu ennen kaikkie egojistoih motiivoih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
On selgei, ku tämä kehitys vedäy vähembistölöin tilandehen kohendumizeh kaikis meijän muanozan mualois da sežo Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On suittunuhgi niidy jo kudakui – 4046... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
On suurii kyzymyksii, kudamat pidäy kerran yhtes piättiä da sen piätöksen kel eliä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
On syydy kyzyö, kenen eduloi ielmainitun ajattelun kannattamine da suomi-ugrilazien alendamizes vaikastumine kannattau? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On tietty dielohäi, ku se tahtottih salvata endizen Karjalan piämiehen aigah vuvvennu 2011 da andua sen tilat kodiloin nostamizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
On toinah eruo paginas, lienne ku midägi sanua emmo rubie tiedämäh, ga arbuammo, sikse meile piä da äly on annettu, sellittäy opastai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
On toinah yksi libo kaksi perehty tulolastu, hyö vai ei malteta udmurtien kieleh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
On tottu, ku häi eli vuozikymmenii Suomen puolel, a hän oli ižoru, toizin sanojen ižoroin rahvahan edustai, kuduat ollah Inkerin alguperähizii eläjii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
O n tovelleh igävy dielo, ku kirjuttajat väheksitäh liikkehen demokruatienvastazuttu da pyrgimysty diktatuurah dai lähästy yhtehisty ruaduo natsistoin kel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
On tozi ku suomalasten enimistö kui AKS:gi vastustettih kommunistudiktatuurua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Ontošihan Sandra luadi zavodan kujozeh da rubei istumah. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
On vai aijan kyzymys, konzu islamalazet tatuarat, estounielazet, kudamat ”vietäh suomelazien ruadopaikat” i karjalazet jovvutah laidujärjestölöin hambahih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On vaiku laiduoigelistolazii yhtistyksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
On (vai lienne pidäy sanuo ”oli”) vie eräs karjalazien joukko – Mologan karjalazet. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
On vie yksi joukko spetsialistoi, tiedotehniekan ammattilazet. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
On văynyh da hondo. http://livviki.karelia.ru/language/k26.shtml
On yhtelläh kiistatoi toziazii, ku tai organizatsii oppi hävittämäh karjalan kielen da kul’tuuran kui Suomen muga i Ven’an Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Opastai maltau muga paista lapsien da heijän vahnembien kel, ku heil himoittau kävvä karjalan kielen urokoile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Opastai sanou unohtunnuon sanan da kerdomus jatkuu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Opastai ylen jygiesti karjalazie lapsie opasti. http://www.telemail.fi/salmi/targiet_numerot.htm
Opastajakse tuli taidoilii, keramiekkumuasteri da vie tundematoi silloi padaniekku Roman Leontjev. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Opastajannu kursiloil on Galina Mihailova (hur.), inehmine iče on nuožarveläine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Opastajannu olles tiijän sen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Opastajat hos i maltetah anglien kieldy, ga ei paista sih luvendoloil, sebo hyvä on. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Opastajat hyvin tietäh oman rahvahan perindölöi sego pajoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Opastajat kilbailtih keskenäh kolmes nominatsies: opastai kois, školas sego kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Opastajat muga hyvin maltetah järjestiä opastusprotsessu, ku lapset vähembän väzytäh urokoil. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Opastajat.netan paginforumal on tieduo kielikursilois. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/kursat/
Opastajat ollah sidä mieldy, ku kirjutandutaba pidäy olla yhtehine kaikile... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Opastajat, opastujat , heijän vahnembat, pedagougu-veteruanat, endizet školaniekat – kai hyö tuldih nägemäh omii opastajii, hyvittelemäh omua školua suuren vuozipäivänke, mustelemah omii školavuozii. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Opastajat opittih vägie kilvas kolmei... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Opastajat puaksuh vaihtetah lapsien toimindua, käytetah uuttu opastusmetoudiekkua, kudaman mugah lapsi ei ole passiivine kuundelii, ga aktiivine tutkii. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Opastajien jatko-opastuksen instituutas pietäh tiedokonehkursit eläkkehel olijoile rahvahile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Opastajien joukos oli suomelastu, kudamat tuldih Nevvostoliittoh “nostamah Kommunizmua”. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Opastajii, tiettäväine, huolevuttau kui opastujat pietäh urokkoi heis tuači da aiven čökeltähes kabiniettah, buiteku unohtettih midätah, a iče kačotah, kui menöy urokku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Opastajinnu ollah Olga Zharinova da Nadezda Bukina Petroskoispäi. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Opastajua on 41, niilöis 27 opastetah liygii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Opastamah karjalan kieldy kursiloile tuli Jelena Filippova Petroskoispäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Opastandan kehitysinstituutan ruadai Ludmila Rappijeva saneli kirjaimikkodielos, ku instituutan jäsenil on pluanois luadie opastuslaitoksile pädii karjalaine kirjaimikko resuičendoinke. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Opastandan lizäkse Codefest tahtou yhtistiä rahvahienvälizii ruadajoi, kannattua kollektiivistu ruaduo da välliä kieleh perustujua tehnolougiedu. http://verkolehti.karjal.fi/
Opastandua on aigua 9-17:00, da opastajinnu ruatah Olga Žarinova i Nadežda Mičurova Petroskoispäi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Opastau karjalan kieldy Priäžän školas. http://omamua.ru/authors/avtory/nina_barmina/
– Opasti meidy kui pidäy oigieh yhtes pajattamah, ku kai olis hyvin da omal aigua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Opastui Karjalan kul'tuuruopistos. http://omamua.ru/authors/avtory/margarita_kemppainen4/
Opastui Petroskoin yliopiston karjalan da vepsän kielen laitoksel. http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_antonova/
Opastui Petroskoin yliopiston karjalan da vepsän kielen ozastol. http://omamua.ru/authors/avtory/olga_ogneva/
Opastui Petroskoin yliopiston karjalan da vepsän kuielen ozastol. http://omamua.ru/authors/avtory/illu_mosnikov/
Opastui Petroskoin yliopistos suomelas-ugrilazien kielien ozastol. http://omamua.ru/authors/avtory/santtu_karhu/
Opastui Petroskoin ylioppiston suomen kielen ozastol. http://omamua.ru/authors/avtory/jelena_migunova/
Opastui Suomen taidoakadeemien školas 1946–48, 1950–54 dai ruadoi Taidoakadeemien školan gruafiekan opastajannu 1971–80. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Opastuigo Petroskoin valdivonyliopistos, opastuigo livvin kursiloil, harjoitteli sežo ”Čičiliuškus”. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Opastui hyvin da rakkahal, joga dieloh Jul’al oli oma mieli. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
– Opastuimmo jälgimäzen vuvven vahnan školan talois, sanou mies. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Opastuimmo vie sih, kui pidäy laval olla, ku käit oldas oigieh, jallat, nevvoi häigi kui pidäy kumardus kaččojile luadie. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Opastui suau vie sanella ongo häi seuran jäsen i midä häi ousoboih tahtos kursal opastua. http://verkolehti.karjal.fi/
Opastujat ni yhty jiähä omas opastajas – ainos kävväh, kai tarkah da čopakosti luajitah, toiči livutah opastumah, kui sanou Marija Ivanovna, ga ei sua ni azettua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Opastujat opastutah kieli muga, ku hyö terväh voijah algua käyttiä sidä tuttuloin ristikanzoinke da toinah vie ruveta pagizemah sidä omile lapsile libo vunukoile. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Opastujat voidih ei vaigu paista Ildukečoi-kluubah kävyjienke, ga vie kuunnella čomii pajoloi karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Opastujat ylen äijäl varattih tutkindoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Opastujii kursiloil on olluh läs kolmekymmen hengie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Opastujile – panna piäh kai, midä opastetah školas, sendäh, ku elaijas kai tiijot pätäh. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Opastujinnu ollah oldu venalazet karjalan kielen opastajat da suomalaset kielen harrastajat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Opastuksen i kielien opastumizen mugah kannattamistavat ollah muututtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Opastuksen järjestäy Kiännä!-projektu, kuduadu rahoittau Konehen Fondu (Koneen Säätiö). http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Opastumah karjalan da vepsän kieldy tänävuon Petroskoin valdivonyliopistoh itämerensuomelazien kielien laitoksele tuli seiččie hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Opastumah livvin kieldy da syvendymäh karjalazeh kul’tuurah da perindölöih kävväh karjalazet mollembin puolin rajua. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Opastumah rahvas kävväh mielihyväl, monet tahtottas jatkua opastustu, tiijustua enämbi, migu heile opastetah, on mostugi, kel on jygiettävy tämä opastus, ei ni jogahine ruohti lähtie opastumah 79 vuvven ijäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Opastumah seminuarah kučuttih rahvahallizien horien da pajojoukkoloin ohjuajii Karjalan eri piirilöis: pohjazes suvessah, kaikkiedah kaksikymmen hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Opastumah tuli kymmene hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Opastumistu järjestetäh kodirandualovehen keskučoin Joensuun da Nurmeksen Bomban lizäkse kaikil muil kodirandualovehen toimindah verkostoituloil alovehil ezim. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Opastunadan jälles Anukseh tulduu Roman tuttavui tundiettuh Suomes padaniekkah Erkki Steniukseh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Opastundan loppiettuu Ol’ga Mihailovna jäi ruadamah Kielen, literatuuran da histourien instituutan kielisektorah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Opastundan ministerstvan nuori spetsialistu Natalja Čupukova maltau karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Opastundan ministerstvas enzimäine pagizutettavu oli Natalja Vasiljeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Opastundumatkat mm. Italieh, Germuanieh da Frantsieh 1956, Firenzeh 1957, Parisah, Amerikah da Karjalah 1980-luvul, 1990-luvul Orusjärvele da Kišin suarele dai monii matkoi Koillismuale da Lappih 1980-luvul lähtijen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Opastun sidä Petroskoin valdivonyliopistos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
"Opastuo hos yksi kieli putilleh". http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Opastusaigu yliopistos on nelli vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Opastus- da kul’tuurutoimindu ollah piäpozitsies, a sežo elvytykseh liittyi yritystoimindu on tärgei oza-aloveh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Opastushalličus on suannuh valmehekse uvvistetun karjalazen kirjaimikon. http://verkolehti.karjal.fi/
Opastus händy miellytti, ga midälienne neidine jätti keskele oman opastuksen da muutti Piiterih, puutui Pežo-herran matkustajat tytit -teatrah, sanelou Jekaterina. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Opastus kaikil tazoloil päivykois yliopistossah on yksi JN:n vähembistökielien peruskirjan piätavoittehii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Opastuskirjoi suomalaset suadih Karjalan Tasavallas algujah yliopistos luadittuloin monistehien muuvos da kaksituhatluvul algajen jo ilmahpiästih enzimäzet opastuskirjat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Opastuskniigat painettih karjalan kielel, ven’an kielen kirjaimil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Opastus meni kahtel kielel – suomekse da ven’akse. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Opastus olis voidu panna kundoh jo 1950–1960 luguloil, ku Suomen silloine valdivonjohto da halličukset oldas ellendetty rohkettu kyskiekseh azieh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Opastuspiirih on välly piäzy. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Opastusprogrammoin joukkoh kuulutah: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Opastustu aiguzile on enämbi migu kahteskymmenes paikkukunnas rahvahan opistoloin ližäkse sežo kezäyliopistolois da yhtistyksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Opastustu piettih kahtes joukos: enzimäzeh kerättih rahvastu, kuduat jo hyvin tietäh karjalan kieldy, toizeh - niilöi, ket vastevai ruvetah opastumah muamankieleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Opastustu suovattan on aigua 10–15:30 da pyhänpiän aigua 10–15:00. http://verkolehti.karjal.fi/
Opastustu voi andua monil muilgi aloil kui taijon alovehil, hoidoruavos, pravoslaunoin kirikön eri ammattilois, karjalazes gastronoumies, folkloretuottehien valmistukses da markinoiččemizes i.m.i. Muga kymmenet da kai suat kielenmaltajat da spetsopastuksen läbipiässyöt suahah oma ammatti da ruadopaikku karjalazen kul’tuuran alovehel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Opastusvuvvennu 2014 -2015 Suomelas-ugrilazeh školah tulou 108 enzimäzen kluasan opastujua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Opastutah sih jo tostu vuottu da tahtotah jatkua opastustu. http://omamua.ru/articles/opastus/
Opiin duumaija kiännettäväkse monii hyvii pajoloi, kudamat ”pajonnu” ollah hyvät, ga niilöin viesti, tekstu, ei ole muga mielehine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Opimmo kirjuttua meijän probliemas erilazih ministerstvoih, Karjalan piämiehele Aleksandr Hudilazele, ga dielo ei eisty, paheksi Alina Čuburova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Opimmo kiändyö suurien herroin puoleh, ga ei auttanuh. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
– Opimmo pyzyö sit, ku olis yhtenverdu lugiettavua jogahizel murdehel. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Opimmo sellittiä myös, mittuine se lehti rodieu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Opin kirjuttua suojärven murrehta, onnuako maltoin? http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Opi toizel kerral kirjuttua suomeksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oppikkua vai itšekengi duumaija sidä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oppikkua vai kuvitella, ongo se abei – seizuo omien ikkunoin ies, kačella armahii kuvii da yhteltiedy varaten peittyö tuhjoloin tuakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Oppimah niilöi sego tuttavumah savun moniluguzih puuloih, tuhjoloih da kukkih käydih yliopiston karjalan kieldy opastujat da Uvven Vilgan Ildukečoi- kluubah kävyjät. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/
Oraskuun keskipäivil Karjalan Rahvahan Liitto täytti vuozisuan nelländeksen – on aigua vierähtänyh. http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Oraskuun 25. päivänny Karjalan piämies Aleksandr Hudilainen pidi vuoronmugazen press-konferensien. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Oravaine hũppãi puuh da tervãžeh juoksi iãres, a Ol'a da hãnen dovarišat vie elettih omas kodižes ãijũ, ãijũ vuottu. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Oravažen jalgaine proidii i hãi, lãhties kodih, sanoi: http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Orzegah omamualazii vikse nikonzu ei käynnyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Osta, tuatto, jalgumásin, Opastun ombelemah. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Ostin hänele kepin dai häi rubei iče tulemah, sanou dovariššu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ostin ičelleh amerikkalazet džinsat – net harvah kenel oldih silaigah, muheloittau runoilii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
- Ota, minul on nügöi kaikkie kul'1'al, sanou köühü. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Otammokseh pruazniekkupaginoin sijah tozissah käytändön elvytys- da kehitysruadoh dai eistämmö bokkah kaiken muun toizenarvozen toimindan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Otanda vastua dai jaguo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Otan kerale jauhokiven, anna suolua jauhou, duumaiččou häi. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ota valličendupaikale kerale hengilötovestus. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Otetah puhtahan tuazan da hiilavah vedeh havvotah uvven vastan. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Otettannuhes meijän poliitiekot vagavah kunnivonhimozih tavoittehih puutumizeh, pidäy rohkieloi piätöksii zakonanluajindas, resursoi da rahvahan tugie planiruitajes dieluo ielleh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Otettih enzi kerdua da eigo tänävuon, eigo tulieloinnu vuozinnu ruveta ottamah. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Otettih kačottavakse karjalazien neroloi da ruadoloi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Otiimmo kai brujat da kaššalit evăsty dai erăhăn păivãn lăhtiimmogi . http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Otin kerale nellivuodizen T’oma-vunukkazen da hänen kolmetostuvuodizen sevoittaren Pal’an. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Ottau papin akku, viey papin päčinkorvah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Otti kerale syomisty. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Otti kőũhũ lehmãnsorkan da lãhti eččimãh Lemboidu, ku kerran bohattu velli kãski. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Otti papin Homorozvo da viey liäväh vazalluo da lambahan luo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Otti sen jauhokiven köühü da lähti hüvös mieles kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Ottua pidäy moine tyttö, kudual on nänni kova da perze kaidu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Oululaine saamen kielen professoru Ante Aikio paheksi sidä, ku halličus meinuau pienendiä saamen elvytysdengoi, kielipezätgi puututah varavonalazikse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/
Oulun ruadajat ruvetah luadimah kois lat’tieloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Oxfordan yliopiston professoran Hyejin Younan ohjatus tutkimukses vertailtih kaikkiedah 81 eri kieldy rahvahienvälizien sanakirjoin avul. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Oza heis on puaksuh kyzynyh minul kudamahlienne niilöi vähembistöoigevuksii da uvvistuksii tarvitah, ku oza karjalazis on omassah mieles suomelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozakse enimistö karjalazis ei ole toiminuh suomelastajien ohjehien mugah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Ozakse monet suomelazet da ulgomualazet taidoilijat käytetäh hyödykse karjalazii kanzanrunoloi da mifolougiedu ilmai kanzallismielizii taga-ajatuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Ozakse nygöi olen suanuh muamon pagizemah meänkieldy lapsien kel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ozakse on tutkijoi, kudamat ellendetäh vähembistökielien azie leviembäl perspektiival, da suurembi nägökandumuutos on nenga ollen mahtolline. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozakse suomelazet tutkijat ollah enimyölleh pravvakkahat, ga monien toimittajien da muuloin kirjuttajien kohtal on vie äijän parandamizen varua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Oza nenga duumaiččijois ryhmis panou toivon kahten kanzallizen kielen (suomi da ruočči) poliitiekkah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozan ottajat ruatah monitiijollis kodiiruičusryhmis, kudamis heidy opastetah lingvistat, ohjelmistoinženierat i opastujat. http://verkolehti.karjal.fi/
Ozanottajii on olluh Suomen da Ven’an Karjalan kaikis ozis da murrehalovehispäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Ozan ottajil on Codefestan aigua mahtollizus opastuo käyttämäh uuzindu kieleh perustujua tehnolougiedu i sežo luadie niilöih perustujoi eriluaduzii sobivutandoi. http://verkolehti.karjal.fi/
Ozanottajina da pagizijoina oldih kai voikoimmat karjalan kielen ťiedoi- da taidoińikat Markianovua da Zaikovie myöten. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oza ohjelmah hyväksyttylöis projektois voibi suaja talohovellistu abuu. http://verkolehti.karjal.fi/
Oza parembi nuorel miehel... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Oza runolois on kiännetty suomekse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Oza sen sijah tahtos vaiku yhten kanzallizen kielen, Suomen, eigo pie ni minny, ku moine ajattelu da poliitiekku on vastoin meijän muan solmimii kanzoinvälizii sobimuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozaston jäsenet sežo lugietah Opastusvälinehty opastujih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ozaston pluanois on tämän lizäkse luadie kursiloih näh karjalan kielen opastusvälineh i perustua karjalan kielen korpus. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ozaston tarkoitus on suaja varua Keskuksen kehityksekse, pajo- da tansujoukkoloin matkoikse, uuzien konsertu- da etnokul’tuurizien programmoin luadimizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Oza suomi-ugrilazus-indoilijois on tiedämättäh da oza toinah tieten keral täs borčas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Oza tevoksis enne painettih Oma mua -lehteh sego toizih kniigoih, yhtelläh erähät tevokset päivänvalgien nähtih enzi kerdua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Oza tiedomiehis jatkau ielleh ”suudopäivän liiniedy”, toizet aksentiiruijah kui aijembahgi, ku kyzymys on mennezyön azielois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozavaldivon parluamentu libo kongressu hyväksyi äijänpäivän nedälil uvven zakonan, kudamas 20 Alaskan kodoperästy kieldy ollah nygöi ozavaldivon virallizet kielet anglien rinnal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Oza vihah yllyttäjis sanou, ku hyö vastustetah siionizmua da Izrail’ua, a gruuboimat järjestöt annetah ilmi suorua vihua juudalazii kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozii näytelmäs nähtih kymmenien mualoin televiizorois Suvi-Amerikkua myöten. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ozutahes, ku M.A.Castrénin Seura ei ole keral. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozutahes, ku Suomen rahvahallizien vähembistölöin stuatussu roihes nygöi vaigiembakse, luguh ottamattah ruočinkielizien ”hyvin varustettuu linnua”. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ozutammo, midä syödih da juodih heinarrel da peldoruadoloin aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Ozutan täs erähii ezimerkilöi viäris uskomuksis: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozutelman enzi-ildu pietäh 13-14. oraskuudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Ozutelman jälles vie kerratih elättilöin nimet, kudamii ozutelmas suadih nähtä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Ozutelmu sanelou, kui vahnan naizen 150-vuodehizeh taloih, kuduas häi eläy yksin, tulou imminkummalline 30-vuodehine mies. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Ozuttahes, ku monien karjalazien organizatsieloin kannattamal juuri-ajattelul tunduu olevan kannattajii sežo yliopistopiirilöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ozuttahes moizekse, ku USA, kudamua on hätken pietty vaiku kanzoin sulatuspäčinny, vihjuau suunnan Europan valdivoloile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ozuttamah omii neroloi kerävyttih algukluasoin da karjalan kielen opastajat Priäžän piirin kolmes eländykohtas sego Voglojevien pereh Nuožarvespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Ozuttamah omii neroloi tuli kaheksa joukkuo Kondupohjas, Jänišpellon, Petrovskoin, Kentjärven da Hirvaksen kylis sego Anuksen piirin Alavozespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Ozuttau meile čoman kinon. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Ozuttelu avavuu Finno-Ugric Film Festivualan, FUFF:n, yhtevykseh 8.kezäkuudu 2016. http://verkolehti.karjal.fi/
Ozutteluh fotograffu toi lähes kolmiekymmendy fotokuvua, kudamat luadi Vieljärven kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Ozutteluh on pandu kačottavakse lähes kuuttukymmendy lähiaijal luajittuu fotokuvua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Ozutteluh pandih yheksäkymmen kaikkiedah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Ozutteluloin luadii Jekaterina Logvinenko (oig.) http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Ozuttelul on Olimpiuadučempionale F’odor Terentjevale omistettu stendu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Ozuttelun avajaizis Jevgenija Medvedeva sanoi, gu monet sportučempionat tullah kylien da pienien linnoin školien kazvattilois... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Ozuttelun avajazis oli Darja Karpovan omua da ruadodovariššua. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Ozuttelun luadijat sanotah: priäžäläzien kuvottuloil jupkil da paijoil on oma luajindutaba. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ozuttelun luadijat sellitetäh: karjalazil koivu oli tärgielöi puuloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ozuttelun muzein fondoispäi löyttih XIX – XX vuozisavoin aigah luajittuloi suksii, keppilöi, nävystii, hiihtäjien sportusobii sego jallaččiloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Ozuttelu omistettih Karjalan Kielen vuvvele, sih kuului dokumentoi, fotokartočkoi da internet-ozuttelun prezentatsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/arhiivudokumentoi/
Ozuttelu on piädykauti luajittu karjalan kielen da kanzallizen kul’tuuran vuvven hantuzis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ozuttelus, kudai avavui Perindöllizien käzineroloin keskukses, on muasterin 25 tyttii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Ozuttelus näet priäžäläzien inehmizien kuvottuloi vyölöi, paidoi, ommeltuloi jupkii da paidoi, kattieloi da pyhkimii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Ozuttelus voibi nähtä kui lumiastundoi mugai aijanmugazii suksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Ozutus algavuu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Oľin paginanvedäjänä kahes kieľiseminuaruaras Suomes Nurmeksen linnas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
P.S. Hyvät karjalankielisen Čičiliušku-kuklateatterin yštävät! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
P.S. Se, ku rahvas ei tietä karjalua tänäpäi, ei ole ciisto heijän viga. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Paavo Harakka ottavui kiändämäh ouperua karjalakse, sellittäy Paavo Joensalo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Paavon tuattah on Suojärven čupul rodivunnuh, muamah on suistamolazii karjalazii, tundietun runonpajattajien Härgözien suguu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Padaniekan da keraamiekkuopastajan leivis Roman Leontjev on jo yksitostu vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Paginah Makarovah nähte yhtyi hänen ruadodovariššuagi, Kielen, literatuuran da istourien instituutan ruadajua... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Paginal on valdivon omažuon privatizatsien alovehelline programmu vuvvekse 2014. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Paginan aigua Zinaida Timofejevna saneli, gu rubei kiändämäh “Kalevalua”... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
”Paginkanzan” roindupäivyvastavuksele tulluot rahvas da kluuban gost’at tahtottih ottua yhtehine kuva, ku jättiä mustokse tämä enzimäine roindupäivy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Paginkazu-kluubasgi Žanna Unovna sellitti Kyykän siännöt da saneli, midä eruo on Kyykän jyttymien – Pappi, Mölkky, Šanteri-manteri – kižoin välis... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Pagin oli Ven’an kanzalazen rahvaskunnan kehittämizes, Kogo Ven’an rahvahan lugemizes da etnokultuurizes samažuos. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pagin on traditsionnois pajos, kudamas luajittih meijän nägöine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pagin on tutkitus dielos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pagin on tärgevin! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Paginua piettih Martti Kuusizeh nähte, kudai ruadoi suomen kielen alal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Pagin šöblävyy, kai minun on välil jygei ellendiä midä häi tarkoittau", Adel sanou. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pagize karjalakse, gu maltat!.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Pagize kovenbua, minus on tulluh kuurislukoi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Buabo_soitteloo_sugulazel.htm
Pagizen lapsis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Pagizennan ližäksi rubein kirjuttamah omal kielel. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Pagizen perehen roulis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Pagizi hyväh luaduh karjalaksi da vie malttoi pajattua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pagizijoi on nygöi 2900 da niidy, kuduat vähäzel ellendetäh kieldy, on enämbi 300 000. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Pagizimmo spetsialistoin kel, kudamat nevvottih riiččie kodi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Pagizimmo yhteisruavos Karjalan kul’tuuruministerstvan, Karjalan Sanomien, Kanzallizien kul’tuuroin keskuksen, Kanzallizen arhiivan, Kalevalas ruadajan Kalevala-taloin da Nuoren Karjalan kel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Pagizin muudam päivy tagaperin erähän vähembistöaktivistanke da häi duumaičči, ku meijän muan rahvahallizil vähembistölöil ei ole pričniä huolestuo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pagizutammo Nataljua hänen kiännändyvuitis. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Pagizutimmo uvven ozaston ruadajii Larisua Šitsel’ da Natalja Golubovskoidu sih näh, midä muutostu roih Kanzallizien kul’tuuroin keskukseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Pagizutin händy karjalakse, bölbötimmö sidä da tädä dabakan aigah, sit häi kavahtih sanomah: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pagolaskriizisan aigua monien poliitikkoin, virguniekkoin da kanzalazien nägökannat ollah muututtu vie negatiivizembakse kodimualazii vähembistölöi kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Pahakse mieldy, Tatjana Dembitskaja ei voinnuh piästiä Petroskoih kilbah Puadanespäi: pahan dorogukunnon periä salvattih avtobusoin reisat Karhumäispäi Puadaneh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Pahakse mieldy, Tatjana Dembitskaja ei voinnuh piästä Petroskoih kilbah Puadanespäi: pahan dorogukunnon periä salvattih avtobusoin reisat Karhumäispäi Puadaneh. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Pahakse mieldy, omah vuozipäivässäh tiedokundu ei elänyh, ku mennyt vuon se salvattih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Pahakse mielekse suuril dorogoil ajajes et ellendä linnoin da kylien nimilöi, ku niidy ei ole suomekse kirjutettuu, paheksitah Puustizet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Pahakse mielekse vahnat viärähellendämizet eletäh vie tässähgi da vaikutetah sežo erähien karjalan kielen da karjalazen kul’tuuran alovehel ruadajien yhtistyksien da fondien ruadoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pahallehäi se meni. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pahal tulemah rubeimmo kaikin itikät, ken sit samazes obšagas elimmö, alembazil kerroksil dai ylembäizil eläjät, muga lujah haju tartui meih. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Paha on, ku nämmien laidujärjestölöin viha ei suundavu vai yhteh joukkoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pahin, midä olemmo kuulluh: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pahua mieldy da ylen žiäli on sendäh ku karjalan da vepsän kielet ei ruveta enämbiä kuulumah, kui enne kuuluttih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Pahua mieldy on nuorikarjalazil sen periä, ku heidy enzimäi kirjutettih Olimpiiskoin tulen kandajien joukkoh, ga sit siepäi otettih iäres... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
– Pahuos pienyössäh pajatan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Paikallizen hallindon školat oldih suuris kylis, pienis hierulois oldih kirjuškolat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Paikannimi vepsän kieles merkiččöy “koskii”, sentäh gu täs kohtas on kuuzi korgiedu Sviri-joven koskie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Paikku: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Paikku coma, paikku coma, Rannas on vie comembat. http://kartravel.ru/spoem.html
Paikku cóma, paikku cóma, Rannas on vie cómembat. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Painammo hänen kirjutuksen palazii, kuduat koskietah yhtehisty karjalua: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Painettu tevos on jullattu vuvvennu 2004. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Painetut joukkovietimet –nominatsies enzimäzele sijale piäzi Piiterin alovehen Vesti-lehten toimittai Sergei Glezerov da hänen kirjutettu ”Kummalline Sampo… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Painoimmo sidä, ku tolkuu yhtiständäs ei rodei, laitos hävitetäh da tahtojua opastuo karjalan da vepsän kieldy rubieu vähenemäh, laitoksen säilytändyhäi on meijän tazavallan kanzallizen poliitiekan eräs suuris ruadolois. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Paistago karjalakse paginkanzan kel, kudai sidä kudakui maltau? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Paistah tottu kaikin: vahnembua polvie rahvas, nuorižo da lapset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Paistas hos suvikarjalazih murdehih kuulujas tverinkarjalas da lyydinkarjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Paistihgo teilpäi - mie da sie? http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Paistun murdehen perustehel on kehitetty vienankarjalan kirjukieldy vuvves 1992 lähtijen, konzu painettih Vienan aberi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Paiči Saveljevien velleksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Paiči harvinaine järillehmuuttai, Sanila on omua tiedämiä omas igäjoukos ainavo, kudamal on kolttaruuttu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paiči kerdomuksii Jaana Žemoitelite kirjuttau runoloi, lehtikirjutuksii sego ozutelmien tekstoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Paiči kuvii da videoloi kilbuniekkoi kyzytäh vie sanelemah meijän muan kandurahvahien perindöllizis ruadolois da nerolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Paiči master-kluassoi, muzeis piettih Rahvahan yhtenäžyön pruazniekale omistettu Midä? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Paiči muilanpohjua neidizen “muilupajas” on kaikenmostu efiiruvoidu, enimät kudamis on tuodu Jegiptaspäi, voidu-pohjua libo orguanistu voidu (tartukkivoi, oliivuvoi da vinogruaduvoi), aptiekas ostettuu heiniä – počinheiniä, dušmankua da laminaariedu, myös kosmetiekkusavie, čomua bumuagua lahjoih niškoi da pienet viesat... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Paiči niittäjien kilbua festivualin ohjelmas oli äijy erilastu master-kluassua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Paiči omii piälimäzii ruadoloi Julija joga vuottu valmistau lapsii lugijoin kilboih. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Paiči perustamisstipendiedu muamankielen opastujile ruvetah maksamah vie ližiä stipendiedugi – 3 000 rubl’ua kuus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Paiči pienes mitas, perehes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Paiči rahvahanopistuo, Sanni Tikka kävyi opastamah karjalan kieldy Kiteel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Paiči sidä arhiivah kerätäh tärgielöi dokumentoi, käzikirjutuksii laitoksis da ristikanzoispäi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Paiči sidä kinon kačottuu suau tiijustua, kui käytettih merežilöi, merdoi, azraimii, kudamii suau nähtä Šoltarven kanzallizes muzeis. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Paiči sidä kniigas on kirjutettu moizis kohtis linnan ymbäristös, kunne maksas kävvä... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Paiči sidä muilua käytetäh vie sobii, astieloi da muuloi talovusvehkehii pestes.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Paiči suvaičustu omah kieleh da muah, Žanna Tikkanen kazvatti tyttäris suvaičustu sportahgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
“Paja”, kudamas on nelli hengie pajattajua da soittajua, pajatti illačus karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Pajan ižändy on nuori mies peredniekäs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Pajan ižändy on nuori mies peredniekäs – ainavo Karjalas padaniekku. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Pajatammo enimyölleh karjalakse, ga on kuda-midä pajuo suomeksegi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Pajatandua da tansindua jatkettih kul’tuurutaloih pihas, festivualih tulluot turizmualal ruadajat siirryttih kul’tuurutaloin sydämeh, kus suures zualas piettih konferensii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Pajatan, hyn'hetãn hil'l'akkažin, ga kuulen- suo n'ãckãy. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Pajatetah “Karjalan koivun” naizet myös Anuksen rannan toizien runoniekoin pajoloi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pajatetah hyö karjalakse dai toiči ven’akse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Pajatettih hol’aitettih karjalakse ”Oma pajo” Petroskoispäi, ”Bes’odaine” Viidanan kyläspäi, petroskoilazet Marija L’ovkina da räppäri Andrei Gorškov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Pajatettih sežo častuškoi, kudamii iče kirjutettih “Laičois” da vie hol’aitettih karjalakse tundietun ven’ankielizen pajon “O bože kakoi mužčina”, kudaman kiännettih yhtes... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Pajattajien keskes oli miesty da naistu, školan opastujua, bol’ničan da Zaitsevan nimizen sovhozan ruadajua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Pajattajien kulgemine konsertale on eräs pajopruazniekan tapahtumis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Pajattajis Heikki Koukkuńi lauloi Anneli -mutšoin ker varzinkarjalaksi da livviksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pajattakkua, podruskaizet, Teir on vesselaigaine. http://kartravel.ru/spoem.html
Pajattamas illačus oli Eila Pöllänen da hänen tyttäreh Elin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Pajattamas sidä oli Priäžän školan brihaččuloin hora – enämbi kolmiekymmendy brihaččustu tuli pajattamah sidä lavale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Pajattamine ei ole ičestäh selgiesti sie jo tädä päiviä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pajattau Santtu Karhu da Fed'a-diädö-joukos. http://omamua.ru/authors/avtory/santtu_karhu/
Pajeltah, tavaillah, nagretah? http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Pajofestivualin aigah jovensuulazet artistat ozutettih ouperu lapsile karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Pajojoukko ihaškoittau kyläläzii jo kymmene vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
– Pajojoukkoloin ezitys. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pajojoukon alguhpanijannu on Karjalan tundiettu kirjuttai da kiändäi Zinaida Dubinina. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Pajoloin sanat karjalan kielel häi kirjuttau iče. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Pajoloin sanoi “Karjalan koivule” kirjuttau toine horaniekku – Valentina Kondratjeva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pajonke zualah tullah foklourujoukon pajattajat, kudamat ollah joga “Tilkuzien” spektaklis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Pajon kiändämizes pidäy ezmäi duumaija, mih näh pajo on kirjutettu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pajopruazniekku, kudaman piendyperindö sai allun vie 1800-luvun lopus Sortavalas da kudamua uvvessah ruvettih pidämäh vuvvennu 2012, piettih nygöi Jovensuus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Pajo soi piäs, ku piirrän bumuagale viivua, joga tavule oma viivu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pakiče midã tahtot, kai annan sinule! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Pakiččijoile puuttuu tüöndiä: http://www.suri.ee/hp/preemia/karjala.htm
Pakiččou ku buabo baijuttas, yskäs pun’ustu liedžuttas. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Pakkaiskuun 25. päivänny on Kanzalline opastujien päivy. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Pakkaskuul täydyi 110 vuottu Karjalan kanzallizen ammatillizen horeogruafien alguhpanijan Vasilii Ivanovič Kononovan roindupäiväs. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Pakkaskuun jälgimäzel nedälil Anuksen piirin Alavozen školas piettih karjalan kielele, luonnole, kul’tuurale, literatuurale sego histouriele omistettu pidoloi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Pakkaskuun lopulhäi Anukses pietäh suuri pruazniekku – “Karjalan koivun” vuozipäivy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pakkaskuun 13. päivänny Jessoilas piettih enzimäine Paginkanzu-kluuban vastavus, kunne kerdyi karjalan kielen kursiloin opastujua da Karjalan Rahvahan Liiton Jessoilan alaozastoh kuulujua. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Pakkaskuun 15. päivänny Karjalan piämies Aleksandr Hudilainen pidi press-konferensien halličuksen mennyön vuvven ruadotuloksis da pluanois täkse vuvvekse. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Pakkaskuus 1941 Kotilainen satattihes i hänet viettih Helsingih silmykliiniekale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pakkaskuus 2014 ezitelty hankeh ozuttihes puzurikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pakkaskuus vuvvennu 2012 händy kučuttih Petroskoin valdivonyliopiston julguamoh... http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Pakkasukko hyvitteli lapsii da vahnembii karjalakse, lahjoitti n’amuu da toivotti ozua da lykkyy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pakkasukko sytytti kuuzele ”tuluot”, toi lahjat da yhtes lapsienke pidi iluo da vesseliä pruazniekas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Pakkazenperiä kai kuldaine. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Pakotettu monokul’tuurižus ližiäy konfliktoin varavuo valdivolois da valdivoloin välil, toizii kunnivoččii monikul’tuurižus parandau sobuu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Palkittavii opastujii vallites čottah otettih segi, mittumii arvosanoi nuoret suajah opastujes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Palkittu oza tulou viimezenny, nelläspäivy 31.1.2013 19.30-20.00 aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Palku ei olluh sen verran suuri, ku voizin ostua ičelleni fatieran. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Palvelendoi on tarkoitus kehittiä PKK:n omistajien da alovehellizien klijentoin mielet huomavoijen. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pandih sih kačottavakse puuhizii vehkehii. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Pandih sille itämerensuomelazien kielien laitos -nimi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Paniimmo kattilažen kiehumah, ga minã kyzyn: http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Panimmo syväh, lumespäi sidä ei nägynyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
(Panin täh nareko mie – miul, hos iče pagizen livvikse – minä.) http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pańi nuoret šoittamaȟe; http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pani äijän vägie omah ruadoh, toiči duumaičen liijakse kai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Papin akku ku tartui: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Papin gu panou lähtieh, pappi vai kergiey kirrata bul-bul. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Papirovka on ennevahnalline rahvahan laji, tiedomiehien mugah sen nimi tuli papirus-sanas, iče juablokat ollah samanvärizet, kui papiirussugi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Pappi akanke kui hyppäi: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappi ei hellittännyh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Pappi hyppäilöy, sinne menöy, ga mužikku kellojallois. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappi ihan kauhiztui, ku kuuli tämän kyzymyksen. http://verkolehti.karjal.fi/
Pappi juoksou pihal tšasounas Ei kunnolleh dogad'i viereh jiäviydynnyttä reboida. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pappi pannan pošteliloih, lähtiet luajitah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappi sanoi vie sengi, sto Miikul n'eprimenno (varmasti) piäzöö taivahah, ku häi eläizsäh oli suannud mugä äijjän (niin paljon) nähtä gor'ua (vaivaa). http://verkolehti.karjal.fi/
Pappi sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappi sattoihes äijäl. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappi sinne i joudui toizeh lähtieh, ei ni Homorozvo vedänyh. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pappisseminuaran opastujat kuńńivoitteh da tervehittih arvossettua notaarie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pappi tuligi da toimitti kai (kaikki), midä vai Miikul toivoi da mi kuului papin tehtävih. http://verkolehti.karjal.fi/
Parahakse arvostelijat vallittih kitu, kudai eroi kaikis toizis skul'ptuurois omal suuruol. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Parahakse kižuajakse neidizien keskes rodih Opastusministerstvan ruadai basketbolistu Galina Pudojeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Parahakse mustokse Karjalah unohtumattomas käyndäs vois olla kniigu. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Parahakse opastuspertikse rodih Petroskoin suomelas-ugrilazen školan karjalaine gorničču. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Parahakse täs nominatsies sanottih petroskoilazen Ol’ga Matvejevan Präniekky-suveniiru... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Parahat etnokul'tuuruopastusmaterjualat lapsien päivykodiloih niškoi valmisti Anuksen päivykodi n:o 13. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Parahat kirjutukset on piästetty ilmah kirjannu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Parahat vallittih viijes nominatsies: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Parahien joukkoh piäzi čerepuahu, sen luadijes Nina Leskova . käytti erivärillisty heiniä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Parahii ollah tiettäväine iče kirjutetut lyhyöhköt uudis- ja ajankohtaisjutut da parembi kuvien kel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Parahite silloi salvattih čuasti, kus sluužin. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Parahite 1956 vuvvel minä lopin Mončegorskan tehnikuman da metallurgannu minuu työttih ruadoh Kazahstanah Balhašan vaskimetallurguzavodah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Paraskeva Nikitinan kuolemas on jo kulunuh 108 vuottu da ainos vai kaikis yhtevyksis sellitetäh ku häi olis olluh nimenomah suomelaine runonpajattai. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paraskovja Prokopjevna Ivanova rodivui vuvvennu 1889. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Paraskovja Prokopjevna tiezi äijy runuo, pajuo, suarnua, maltoi iänel itkie, oli hyvä tiedoiniekku – maltoi veren azettua da piästiä rahvastu pahuos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Paraskovjan bunukku Tatjana Izotova mustelou, ku suomelazii enämbi kiinnostettih itkuvirret da luvut, kudamien vuoh häi piästi rahvastu pahuos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Paras muamankielen opastusymbäristö on Petroskoin Lumikello-nimizes päivykois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Paras oli yllättiä virboitettavu magavosijal, nostattua maguaju virboiluvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Parembi kaikkii kazvoksih nähte maltoi sanelta Uvves Vilgas eläi Marija Jakovlevna Sotikova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Parembi toinah ni sano et. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Parembi toinah on: ezmäi tarkembah sellittiä kai tuliet projektat, sit äski ruveta sanelemah niilöis enämbän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Parembua ei ole ozua -kirjan prezentatsii oli runoilijan roindumual, Anukses, mennyt nedälil 21. oraskuudu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/
Parin mennyt vuvven tapahtumat ozutetah, ku sydämehlämbiejäh ajattelijoi ristikanzoi da enne kaikkie piättäjii ainos vai on muakunnas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pari vuottu tagaperin eräs kirjuttai sanoi varmah, ku karjalan kielen virrallistamine da elvyttämine on oza suomalazien ven’alastamis pluanua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Parkan avajazet piettih 3. elokuudu, puustoh kerävyi turistua, Suomen da Ven’an puolen pajattajua, tiettäväine, volont’ouruagi, kudamat autettih ei vaiku pruazniekan järjestämizes, a iče piettih ekskursieloigi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Parluamentan ruado sežo on kaččuo valdivon talohuon hoiduo. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Parluamentu valliččou piäministran da prezidentu nimittäy hänen ruadoh. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Pasanen saneli, mittumii tehtoloi nengozen opastandan järreständäl on kogo kieliyhteizöle. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
- Passibo, Van'oi, mũő rubiemmo kãũmãh gostih i sinã tule meillũő. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Passibo kuldaine tũttőine! http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
- Passibo kuldaine tũttőine gu spasiit minuu! http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Passibo, poijat! http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Passibo sendäh Kanzallizien kul’tuuroin keskuksen emändöile, kudamat luajittih kogonazen pruazniekan kursuniekoile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Passibo sendäh suuri Natalja Jermolinale, čöndžöibazarin järjestäjäle, kudai iče kehitti karjalazii tulemah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
- Passibo sille, Van'oi, gu piästit minuu nälgähizes rebois. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Passibo suuri heile, ku konzu tiijustettih aktsies, ei kieldävytty, ei jiädy bokkah, ellendettih luajittavan ruavon tärgevys. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
- Passibo suuri, mũő ũlen ãijãl vãzũimmő. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Passibo teile! http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Passibot kannatukses! http://omamua.ru/liv/authors/kirjuttajat/author/?author=56
Pastau ainos piiruadu. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Pastettihgi, sanou kursiloin opastai Sanna-Riikka Knuuttila, kudai jo tostu vuottu opastau karjalan kieldy Jovensuun rahvahanopistos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Pastua pidi yöl, ku huondeksel aijoi pidi ruadoh lähtie da syvvä keittiä minuh näh da pikkarazel Tol’azel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Patchwork on tilkuzis ombelemine, sidä tiettih da maltettih vie meijän pruavobuaboit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Paulin tuatto tundiettih Suojärvel touhukkahana da bohattana. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paulin viimizenä ruandakohtana oli Kuopios kirikköhallitus, mis häi hoidi notaarin tehtävie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paulis tuli dai muzikantta. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paul nägi da kuuli nuoruuves tovellizie iänel itkijöi da runon taidajie semmozie kui Marppa Biibinä, Virzi-Vašši, Maťoi Plattoni da monda muuda. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Paul tarttui dai ohjaksih, kui suojärveläzet jouvuttih evakkoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pavel Begeza, kudai ruadoi “Kolmes kondies” sygyzyl 2012 sanou: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Pavel Trofimov oli onnuako bariššikoindimatkoil Veńal hankkinnuh taloih flyygelin da kandelehen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pačketah, midä nygöi roinnou, hierus nikedä ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Pchelovodova N. Baigurez’-mäin Ižändì; Uni; Mechästäi: http://nadimy.narod.ru/bibliogr.htm
Pedagouguinstituutan loppiettuu Julija tuli omah kyläh ven’an kielen da literatuuran opastajakse. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Pedozvierilöin mečästys on kiindivökohtastu, kandoih da suojuamizeh perustuvua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Pedozvierit voijah olla żiivatoil vahingokse da piisami voi viijä kalat vesistöis. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Pellol mened - traktor kynday, Kolhozn'iekoil kebjemb on. http://kartravel.ru/spoem.html
”Pellon suannet kyndiä – panet houzut piäl”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Penttonen on sežo luadinuh kohenduksii ezimerkilöih, oigiehkirjutuksih da kiännöksih i lizännyh kirjan loppuh vie luvettelot kylien- da muannimis. http://verkolehti.karjal.fi/
Pereheh roďih kahes mutšois 14 lasta. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pereh eli suures kaksikerroksizes kois, kudai oli nostettu kahten velleksen perehile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Perehelleh sai kävvä pruazniekkah vai lebopäivin, tuatal kezäl lomua meččyruadokeskukses ei annettu, häi mamanke matkai kodvazekse illal, sit yhtes tulimmo kodih, gu ei lienne lapsii jätetty ad’voih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Perehen jäsenet suajah tiijustua ylen vuottamattomii tapahtumii da heijän elostu haldivoijah meri da monet tuulet. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Perehen kuvas ollah kaikin – Tove, muamo Signe, tuatto Viktor, vellekset – Per-Olov da Lars. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Perehes aiven paistih kahtel kielel: karjalakse da ven’akse, maltettih sežo suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Perehes kai oldih karjalazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Perehes oli kolme tytärdy, heis Tan’a kaikis nuorin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Perehes oli viizi hengie: muamo, tuatto da kolme poigua. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Perehes sit muutandas ei äijiä paistu, net oldih kibiet dielot minun buabale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Pereh kogi tozi goŕan, kui tuatto kuadui muada puoľistajes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pereh oli iče tuottajannu, eibo ostajannu vai, kui nygöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Pereh oli se piälimäine fabriekku, kudai andoi kaikkie, midä pidi ristikanzale eläjes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Perehsivoksen perustehel "muu oma" sai mulloi olenduluvan 14 protsentas tapahtuksis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pergamine toizien lapsien ies oli karjalazile suuri huigei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Perindöllizeh Pajo-ojaine -festivualih kerävyi lähes 100 hengie. http://omamua.ru/articles/krl/
Perindöllizet syömizet, Peldoruavot, Perindölline kalastus, Perindölline mečästys da Žiivatat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Perindöllizien käzinerolon keskukses Kanzoinvälizenny muamankielen päivänny avavui tyttilöin ozuttelu ”Korela da Karjala”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Perindönny siirdynyöh ammuzeh lugusanah ližättih omat riävyt i Hristianskoile vierole onnuako ”buatuškan varavos”: oli varavo puuttuo suudoh viäritetynny paganuos da tiedovoičendas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Perindöntutkii Timoi Munne saneli karjalankielizes muuzikas Suomes da Karjalan tazavallas, rahvahanmuuzikko Emilia Kallonen iänel itkendäs, arhijepiskoppu Leo karjalankielizis runolois, Hannu Lappalainen karjalazes syömisperindös da tutkii Heli Kananen siirdolazien kogemuksis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Periodika -julguamo yhtes Juminkeko-fondan kel mennyt vuon piästettih ilmah Jaakko Rugojevan “Metsällä korvat järvellä silmät” da Leo Helon “Etsijän laulu”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Periodikan” redaktoru Jelena Barba š ina löyhki vie yhtel uvvel kirjal. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
”Periodikas” pakkaskuun 14. päiväs on uuzi piälikkö. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Perjuskirju koskehes alovehellizii da vähembistökielii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Permiläine oksu: udmurtan, zir'ankomin da permikomin kielet. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Pertih nostuu smuutat pläšittih, puaksuh heil oli soitto keralgi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pertis pimeni... http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Pertit hot oldih suuret, ga muga liččavui sinne rahvastu, ga čut ei viertä stolas istujien piäle, istuo pidäy stolan tagan gryhnäkkäzelleh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Pertti Jiskola, ku 37 vuottu ruadoi politsiimiehenny, eläkkehele lähti aijemba. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Pertti Virtaranta hyvin sellittäy hänen massiivistu ruaduo tämän sanakirjan johtandos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Perusajatuksennu oli nenga aksentiiruija europpalazien kanzoin ylivoimazuttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Perushaireh on muga sanottu kolmen kielen poliitiekku. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Peruskirjan azientundiikomitietan kerähmöh käydih enzimäzen kerran saman vuvven kylmykuun 7. päivän. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Peruslähtökohtu on tiettäväine se, ku karjalazet ollah omassah kanzu, kudamal on kogo aijan kehittyi karjalan kieli da kul’tuuru. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Perusnäyttely lopeh kogonazuoh, kudaman nimi on Kuolendas ylähnouzemukseh ( Kuolemasta ylösnousemukseen ). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
“Perussuomelazet” Suomes on kolmandekse suuri puoloveh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Perustehennu heil on puaksuh olluh menestymine omal ruadoalal häviemäh suuditun vaiku buite paginkielen tutkijoinnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Peruutusdielot da hommailendumenoin perindymakso ollah samat kui Helsingin kursien. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pes'a oli käynnyh Suomen puolel siendy keriämäs, mondu suavii oli maidosieniä liguamas. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Petroskoih autobussu tulou puolen yön aigah 00.30. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Petroskoih se tuodih Sergijevo-Posadan muziespäi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Petroskoil Linnan nuorižokeskukseh kerryttih volont’ourat, kudamat ruvetah ruadamah Karjalan Kielen Koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Petroskoil eläy heijän hyvä tuttavu Tatjana Bolujeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Petroskoile tulduu minä kerras rubein eččimäh ruaduo, ga nikus en löydänyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Petroskoil häi oli iče da vie kaksikymmen viizi Perussuomelazih nuorih kuulujua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Petroskoil 18. kylmykuudu on simfounizen orkestran konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Petroskoil loppihes Eepilline forumu, kudai kesti nedälin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Petroskoil matkustimmo Helsingispäi maršrutkal. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Petroskoil on sanottu Karjalan uvvet suveniirat -kilvan voittajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/
Petroskoil piettih jo kaheksattutostu kerdua piettih Karjalan, vepsän da suomen kielen kilbua, kudamah tuli opastujua eri Karjalan piirilöispäi da Piiterispäi. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Petroskoilpäi školan vuozipäiväle tuli sen endine opastui Anatolii Lopuha, Petroskoin valdivonyliopiston prorektoru. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Petroskoin Aleksandrovskoi zavodu algoi ruadua heinykuul 1774 vuvvel da vähilleh puolentostu sadua vuottu oli kaikis tärgevin vojennoi laitos kogo Ven’al, kudai azui puuškii da snar’uadoi armieh da laivasoh niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Petroskoin Lumikello-päivykodi rodih suomelas-ugrilazekse. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Petroskoin Lumikello-päivykoin opastai Mirja Hotejeva, kuittizelaine roduu myö, yhtyi kogo Ven’an muamankielien opastajien kilbah. http://omamua.ru/articles/opastus/
Petroskoin Marjane-lapsien päivykois lapsii opastettih pastamah šipainiekkoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Petroskoin avtovokzualal kerras voibi ostua liput Jovensuuspäi Helsinkih, Kuopioh, Jyväskyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Petroskoin kul’tuurukolledžan nelländen vuozukursan opastujat ozutettih Svuad’bu karjalakse -spektaklii. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Petroskoin linnaspäi 24. syvyskuudu Tverih lähti ubouvvel autobusal meigälästy pajattajua da käzineroloin muasterii. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Petroskoin linnu on yksi Ven’an kuulužimis turistukeskuksis. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Petroskoin muuzikkuopiston Zor'aine-nuorižoteatru valmisti uvven Vasilii T'orkin-nimisty muuzikkuspektaklin. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Petroskoin pienet karjalazet: päivykoin n:o 56 da kielipezän kazvatit, suomelas-ugrilazen školan opastujat yhtes opastajienke da vahnembienke pyörittih kuuzahazes ymbäri, pajatettih da kižattih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Petroskoin päivykois n:o 20 piettih seminuaru, kudamas saneltih kui harjaittua lapsii karjalan kieleh tiedokonehtehnolougieloin avul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/
Petroskoin valdivonyliopiston karjalan da vepsän kielen laitos da suomen kielen da literatuuran laitos pandih yhteh, uvven laitoksen nimi on itämerensuomelazien kielien laitos... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Petroskoin valdivonyliopiston kazvitiijollizel puustol on jo kuuzikymmen nelli vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Petroskoin valdivonyliopiston kazvitiijollizes savus kypsettih juablokat. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/
Petroskoin valdivonyliopistos opastunduaigu oli kaikis vessel aigu meile. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Petroskoin valdivoyliopiston ekonoumizen tiedokunnan loppiettuu Makarov terväh rubei nouzemah valdivovallan pordahii myöte da ruttoh vaihtamah ruadosijoi. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Petroskoin versii kodihoijos tarkoittau sotsialiruadajan kävyndiä 1-3 kerdua nedälis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Petroskoin 310-vuozipäiväkse jo viijetty kerdua piettih Vahnan linnan il’’uuziet -pruazniekku, kudai tänävuon oli omistettu Romanovien koin 300-vuozipäiväle. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Petroskoin školan n:o 6 opastujile juattih läs kahtu puolenke sadua kuvastindu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Petroskois! http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Petroskois Aleksandra Pahmutova, Nikolai Dobronravov da Ven’an Säveldäjien Liiton piälikkö Vladislav Kazenin musteltih, kui mielihyväl hyö käydih huogavumah Säveldäjien taloih da midä ruattih sen puolistamizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Petroskois Ol’ga-ozutelmu valmistettih läs puolestostu kuus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Petroskois Perevalka-alovehel toimii Soglasije-yhtymy myöy luajilmuksii, kudamii omin käzin luajitah yhtymäh kuulujat naizet, da kai varat työtäh Koin luadimizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Petroskois Vladimir Zorin vastavui yhteiskunnallizien liittoloin rahvahienke. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Petroskois elävytetäh karjalazien Iivananpäivän pruazniekkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Petroskoisgi on vahnainkodiloi, no Markianovan piäzyn sinne estäy se, ku hänen tytär eläy Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Petroskois järjestetäh ezimerkikse etnodiskotiekkoi i tyttiteatrua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Petroskoispäi se lähtöy 5.30 aigua da tulou Jovensuuh 11.00 Suomen aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Petroskois seizoo enzimäine TDT-40-traktoru. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Petroskois 20.-22. talvikuudu Hand Made -festivualin hantuzis pietäh hyvyönluadiijarmanku, kus suau ostua käzil luajittuloi vehkehii, a 27. talvikuudu Priäžas pietäh Uvven vuvven illačču ”Lumut”, kuduas kerätyt varat mennäh Karjalan Kielen Koin nostamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Pezemäh kuhn’al piät. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Peša da Pirjo puaksuh kävväh Karjalan Liiton mollembil puolil rajua piettävih karjalan kielen kursiloih, matkat Ven’an Karjalah on heile mieleh: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
“Pežo-herran matkustajat tytit” oli enzimäzii interaktivnoloi tyttiteatroi Piiteris. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
”Pideli tulla Vallentunah Muamanpäiväkse, ga tulin jo nygöi, ku tytär pagizi täs tapahtumas”, kerdoi Anja hyväl mielel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pidi sil vuvvel panna Jälgimäine karjalan kielen vuozi -nimi! http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Pidi sit toizeh tabah järjestiä sanatourien ruado. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Pidi sit ukol – hänen roulis Vladimir Osipov – pokoroijakseh hänen ies... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Pidi työndyö sit da harjavuo elämäh yksinäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Pidi äijy aigua, ku syvendyö monitahozih tuotandollizih zavodan hommih, toimittua niilöin monimutkallizii azieloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Pido algavui Jevgenii Jevtušenkon runol muamoloih nähte. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Pidoh tuli kui Karjalan kielen ystävät -yhtistykseh kuulujua, mugai karjalažuoh kiinnostunnuttu ruoččilastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Pido omistettih linnan roindupäiväle da Smolenskoin kirikön pyhitändypäiväle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
“Pidänöyhäi teile ližätieduo Vladimir Brendojevah näh, hyväl mielel voin teile kirjuttua.” http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pidäsgo karjalazien mieldy kyzyttäjes taza-arvozuon däh kiändiä kai dokumentat kaikile karjalan murdehile Karjalan kielen eläjänny pidämizeksi pidäs kirjuttua školakirjat karjalakse, a monelgo murdehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Pidäs ku vai nenne azetandat jo oldas tietyt da tiettylöis kylis, ku nämmiengi kylien rahvas piästäs, ku tahtotanneh vai, Suomeh dai Suomespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
- Pidäs luadie moine zakon, ku nuoret suadas muadu da meččiä oman koin nostamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Pidäy eroittua kolme dieluo: http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Pidäygo ellendiä muga, ku nygöi kai Keskuksen konsertat da pivot roijah maksollizet? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Pidäy, gu karjalan kieli olis nuorien da lapsien kielenny... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
Pidäy huomata, ku Ruočis läs kai rahvahallizet vähembistöjoukot ollah aiga pienii, luguh ottamattah suomelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pidäyhäi kukkua kastella eiga se kuolou. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Pidäy jygiedy opastundua, ku tehniekku on kunnos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pidäy kehittiä välilöi Ven’anke, Ven’a on ainos olluh Suomele merkittävy kauppupartn’ouru. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
– Pidäy luadie meis ymbäri karjalastu ymbäristyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
- Pidäy löydiä avain,- sanoi douhturi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Pidäy mainita, ku Ven’an karjalazil alovehil dielot kehitytäh samankaldazeh tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pidäy maltua johtua ei vaigu opastajua da opastujua, a vie pidiä yhtevytty eri laitoksien piälikkölöinke, ket avvutetah školua pyzyö jälloilleh. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pidäy mustoittua, ku ELDIA-projektan ydinjoukkoh kuuluu kymmene tutkijua: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Pidäy mustua, ku projektu on monivuodehine, sit muutostu ruadoh, meijän pidoloin kalenduarah da sih, midä pidäy ostua projektan todevuttamizekse, tiettäväine, tulou. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Pidäy opastuo kielih, net äijän avvutetah ruavos dai elaijas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pidäy paista omal kielel, kunnivoija da noudua omii perindölöi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Pidäy rohkiesti olla ezimerkikse karjalaine libo valliiskoi eigo vai suomelaine libo brituanielaine, kudamal on vähembistöjuuret. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pidäy ruadua miärytegoizeh selgielöin pluanoin da poliitiekan mugah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pidäy ruohtie kattšuo mennyöh aigah! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=61&view=print
– Pidäy sanuo: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Pidäy sanuo, Seuran kai tuliet projektat roitah Karjalas ruadajien laitoksienke da koskutah meigävellie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Pidäy sanuo, gu etnokul’tuuruleiri piettih enzi kerdua, sih kävyi 20 lastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Pidäy sanuo, gu heiny tänävuon kazvoi ristikanzan korgevus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Pidäy sanuo, gu iče Täs synnyinrannan minun algu-festivualigi kandau hänen nimie. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Pidäy sanuo, gu nämmii kursiloi pietäh rajan mollembil puolil: kui Karjalas mugai Suomes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Pidäy sanuo, gu sih niškoi eri rahvas käytetäh eri materjualoi: kengo plastiekkubutilkoi, kengo vahnoi mašinoin rattahii, a kengo heiniä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Pidäy sanuo kirjoisgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Pidäy sanuo, ku Jelena kursiloin aigah pagizi vaiku karjalakse, se tottu kursilazile oli mieldy myöte. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Pidäy sanuo, ku “Vozduhal” enne ylen harvah kuului Karjalan kanzallizii kielii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Pidäy sanuo, ku akadeemies vie ei siirrytty bakalavriattah, pedagouguopastukses voibi tuolleh ruadua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Pidäy sanuo, ku kižuajien keskes oli ylen äijy nuordu – neidisty da brihua, eri sportuluaduloin suvaiččijua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Pidäy sanuo, ku opastajien joukko školas on hyvä. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pidäy sanuo, ku tänäpäi mollembien lehtien painandulugumiäry on vai 700 palua jogahizel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Pidäy sanuo linnan taidoškolan kuuzi ruadajua yhtyi kilbah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Pidäy sanuo, matku meni hyvin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Pidäy säilyttiä muaman kieli rikkahana da käyttiä kaikenjyttyzii karjalazii sanoloi da nostua omii murdehii. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Pidäy uuttu avavustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Pidäy vai kirjuttua inkubattorah kirjutustu da alalleh, ku Wikipedien luadijat nähtäs, ku ruaduo sidä ruatah da se on kunnolleh ruattu, sit äski annetah luba luadie oma Wikipedii karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Pidäy vaiku maltua nähtä muailman čomus da panna oma mieli joga snimkah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Pidäy vai parendua, luadie uuzii rubriekkoi da jagua “Omua Muadu” leviembäle mierole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Pidäy vähimikse tiediä buaboloin-died'oloin nimet da sugunimet, ližäkse roindu- da kuolenduvuvvet, eländykohtu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pidäähäi talvelgi olla sidä tädä, Ethäi perehtä n'älgäh jätä. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Pienien luisteilijoin jälles jiäle jiävittihes kuulužat Šuojun kižuajat, niidy on kolme joukkuo: http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Pienii kielii on tarkoituksellizesti säilytetty i muga, ku se on yhtistetty toizeh valdukieleh da pikkarazii ozii sen sanastos jiäy elämäh täs toizes kieles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pieni karjalaine kylä Il’l’al oli Vieljärven toizel rannal. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Pieni kul’tuurutego – muamankielen vaihtamine pieneh da häviäväh (tahton tävvel sydämel, ku muga ei tapahtus) baltikkumerensuomelazeh kieleh – on i muuttunuh subjektiivizesti elostu suurembakse psiholougiellizekse tevokse da löydömatkakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Pieni kul’tuurutego, 1.oza –kirjutuksen lyhendäjen suomespäi kiändi Ritva Lampivuo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Pieni laitos ei voi olla olemas, se vältämättäh liitetäh suurembah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Pieni la latos on, vähä opastajua on dai vähä opastujua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Pieni lindu lendi niidy kaččomah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Pienimien školaniekoinke vastavuttih Tamara Ščerbakova, Vera Larionova da Aleksandr Saveljev. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Pienimil runot oldih ihan lapsellizet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Pienimät oldih kolmanden da nelländen kluasan opastujat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
- Pienin Suomen kolmes saamilasjoukos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pieni puuhine ristu pystytetty ristikanzansydämeh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Pienis ryhmis olijat opastujat toistetah opastajan johtol sanoi da virkehii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pieni vähembistö haldivoičči ičevaldazeh estounielazii, latvielazii da litvalazii dai nämmien mualoin etnillizii vähembistölöi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pien suures arvos Ahtian, Bubrihan da heijän dovarišoin ruaduo 30-luvul, konzu hyö kehitettih, toizis rippumattah, karjalazien yhtehisty kirjukieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Pienys rippuu sit, ku kolonialistizet da kanzallisvaldivot jo sadoi vuozii opitah hävittiä kandurahvavien kielii ‒ net ei olla häviejät, a tapettavat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Pienyössäh lähtijengi buabo bunukanke pagizou livvikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Pihal stolan pieles istujat brihat kirvotetah kartit käzis, bauhu murendau pamahuttah piivobutilkat da viinastokanat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pihas nävytäh käzin luajitut kukat da elätit. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Pihas on suuri ogrodu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Piilovuttih nurkan tuakse da hypättih ecil. http://www.telemail.fi/salmi/muamon%20kiuzandu.htm
Piirretyt kuvat oldih tarkoi da painettuloih fotokuvih nähte äijiä selvembät. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Piirrä heijän keral vie harmaivalgei koiru. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Piiterin alovehel niilöi kalastusvehkehii pietäh nygöigi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Piiterin alovehelpäi puaksuh tuli sežo vepsän kielen opastujua, tänävuon pahakse mieldy heidy ei olluh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Piiterin alovehen vesti-lehten toimittai Sergei Glezerov da hänen kirjutettu ”Kummalline Sampo… http://omamua.ru/issues/2014/?p=1
Piiteris eläi Nikolai M’ugrijev loppi školan vuvvennu 1952. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Piiterispäi tuli suomen kielen opastujua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Pikkarazinnu molletit ruvettih käymäh meččäh, marjah da gribah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Pilottiprojektu kestäy kuuzi kuudu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pindžakon al hänel on fiolettu paidu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
– Pionierat, komsomol’tsat, eriluaduzet kerähmöt, bumuagan da tuhkan keriändy... http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
– Pirjo da Peša ylen boikoit ollah, luvemmo “Omua Muadu”, jogahizel tulou lehti, pajatammo, kuundelemmo muuzikkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Pirjo hos vaste vai tuli kursiloile, ga kieldy maltoi da kuuli ennepäi, sendäh nimittumua vaigevustu retseptua sellittäjes kursilazel ei olluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Pitkien pruazniekoin aigua Karjalan Kielen Kodi läs joga päiviä taričči vieljärveläzile da kylän gostile midägi mieldykiinnittäjiä. http://omamua.ru/articles/kkk/
Pitkyhammas muatuska,da, Värvättäy, ni kuole ei. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Pitkäsrannas yövyimmö Anjan hotellis i kävimmö Galinal kyläs, hänen kodi on vieres. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
– Pitkät kul’tuurupivot ei kiinnosteta minuu, sanou Joach, – ga ystävy, kudai kučui minuu tänne, sanoi, ku tämä illačču ei la ole suomelazien, ga karjalazien vastavus, sendäh tulin tänne. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Pitkät vokalit merkitäh kahtel kirjaimel. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Pitkäzeh Karjalan kazvatusopillizen korgeiškolan karjalan da vepsän kielen laitoksen johtajannu toiminuh Markianova kazvatti kogonazen karjalan tutkijoin sugupolven. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pivole tulluot suuret gost’at Petroskoispäi sežo tuodih lahjoi školale: kniigua, laittehistuo tiedokonehkluassah näh, 26 kravattii internuattah niškoi. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pivol eziteltih kai uvvet kniigat da pajodiskat, kudamat nähtih päivänvalgien vuvvel 2010. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pivon tavoittehennu on ozuttua karjalazile, midä on ruattu Kois vuvves. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Pivon valmistamizes äijän autoi Veškelyksen školan voimistelun opastai Pavel Andrejev, häi andoi laittehisto, ku voizimmo kaččuo ”kinuo” muamolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Piädykauti sih niškoi se oli luajittugi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Piähengen rounogu rinnal seizojes, hänen da kirjuttajan silmil kačommo taloin ikkunoih da kuundelemmo yön da oman sydämen iänii: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Piähengi pagieu luagerispäi, ga kodih mennä, gor’a, ei ruohti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Piähuomivo pidiä panna karjalan kielen da kul’tuuran elvytysruadoh uuttu luojal da nygyaigah sobijah tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Piäkirjutus: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
– Piäkritieru oli vallita suomelas-ugrilazien kielien professoroi, kel on jatko- opastujua, kuduat ollah pädevät, mugavat da voijah ruadua yhtes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Piälimäine sanatourien tarkoitushäi on tervehyön parandamine, kai toizet dielot ei olla moizet tärgiet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Piämiäränny on järrestiä karjalan kielen kursa, mih otetah toinah 20 ruadoigähisty hengie opastumah kieldy kogopäiväzesti vuvven aijakse. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Piäroulilois ezitytäh Ven’an kunnivoitettu ozuttelii Vieno Kettunen da Karjalan kunnivoitettu artistu Santeri Kuikka. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Piäroulilois ezitytäh Ven’an kunnivoitettu ozuttelii Vieno Kettunen sego Karjalan kunnivoitettu artistu Santeri Kuikka... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Piäs pyöri sidä, ku toivuo kaikile rauhuttu, oppie ellendiä elostu da sit loppuh se, midä iče voi ruadua sen hyväkse, ku elos olis hyvä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Piätarkoituksennu oli juuri täl aigua piettävy Tove Janssonin vuozipäivy. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/
Piätavoittehennu oli levendiä tiedoloi kielipezis sego kaksikielezyös lapsien päivykois da perehes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
Piätavoittehennu oli luadie paikku opastujien tutkimusruavon pidämizeh da kezäharjoitteluh niskoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Piätimmö riiččie da srojie uuzi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Piätoimittai da dotsentu Ljudmila Gromova pidäy paginua tverinkarjalazien omas lehtes Karielan Sanas. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Piät peitos, a tagapuolet ulgon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Piätöksen karjalan kielen kirjaimikon suurendamizes nygöi ualekirjuttau Karjalan tazavallan piämies. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Piäzendykilvan mendyy sil samazel saital on ilmoitettu sežo kedä on otettu opastujakse, kedä ei. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Piäzi ilmah petroskoilazen runoilijan da kiändäjän, vepsänkielizen Kodima-lehten toimittajan Nikolai Abramovan uuzi kniigu ”Ojat’-jogen randal…”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Plečovat kazvatetah kahtu poigua: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Plečovien pereh ozuttahes ihan tavallizekse, ga ei se ole muga: paiči omii poigii perehes kazvetah nelli ottolastu: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Plečovil on suuri kodi, kus viet dai lämmitys ollah, harvah kel moine kodi kyläs on. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pluanat yhtelläh muututtih, ku alovehtu ei yhtistetty Suomeh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pluanois on lizäkse avata lapsile kielipezä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pohjas-Karjalan da KKS:n yhtehine Karjalazien kodialovehhankeh algoi melgo hyvin vuvvennu 2011. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pohjas-Savos, Kainuus da enne kaikkie piälinnualovehel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Pohjas-Suomen hallindo-oigevus hylgäi valitukset. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Pohjaskarjalazet da suvikarjalazet ollah päivännouzusuomalazii eigo karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pohjassaameh niškoi luajittu Oahpa!-saitu on monipuoline da kehitynnyh, sidä avvonazesti voibi käyttiä jogahine kielen sanaston, kieliopin da paginan kehittämizes da livuttamizes... http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Pohjassaamelaine sana oahpa tarkoittau karjalakse ”opastu”. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Pohjazeh kävyimmö tuhukuul da sulakuul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Pohjazen, Siberin da Loittozen päivännouzupuolen kandukanzoin nevvoston käskys Valentina Ulič andoi Pohjazen uskolližus –medälit kahtele vepsäläzele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Pohjazentähti-kilvas Jekaterina Jevsejeva tiijusti petties 2015 vuvven lopus da työndi sih omua runuo, tahtoi oppie oman ičen vägie da n’eruo. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Pohjoiskanšojen starinoih pohjautuva musikaalini näytelmä olis tarkotettu lapšien yleisöllä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Pohjolan emändy Louhi muuttuu kotkakse da lähtöy heile peräh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Pohjos-Karjalan muakunduliitto otti ozua projektiloin aigahsuamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Pohju oman joukon perustandah niškoi oli hyvä, rubieu sellittämäh Dmitrii D’omin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Poijat oldih jo suuret. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Poijis Paul da Vańa soitettih da pajatettih rakkahal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Poikevuksennu on vai L’oša Ognev, kudai pagizou karjalakse kois muaman da buabanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
Polevaja 39 10:00 Litija Anuksen linnan kalmoimual. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Poliitiekan lähtökohtannu on se, što ei tarvita nimidä vähembistökieldy eigo ni murdehii, vaiku suomen kieles on kylläl. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Poliitikat prižmittih piätöksih inhimillizytty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Polvilleh heittũő. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Pordahiz kui työndäy alahakse, pappi vongyy: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Portugaalies on jo hyväksytty samanverdaine zakon v. 2013. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pošteliloih panou, sanou, Jumal da minuu pošteliloin kel työndäy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Pravoslaunoi kalenduaru olis tiettäväne olluh etengi vahnembil rajakarjalazil tutumbi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Pravoslaunoin kirikkömuzei Riisa avavui 25.4. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pravoslaunoit prihodat ollah oldu enne kaikkie voinien jälles karjalankielizien turvupaikkoi, kudamis on voidu käyttiä omua kieldy da jatkua karjalazii perindehii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Pravoslaunoi viero on tärgei oza meijän identitiettua da kirikkö luonnollizin yhteisruadopartn’oru. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
3.Pravoslavnoi identitiettu Lapsi opastuu pravoslavnoih tabakultuurah, silmien ristindäh da obrazoin ukkuandah. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Pravoslavnoi kultuuru Lapsi opastuu ristimäh silmii. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Pravoslavnoin kirikön lapsien kazvatuksen opastuspluanoin da eziopastuksen perustehet. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Prezidentakse tahtotah moni hengie. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Prezidentan valličendu voi tapahtuo kahtes palas. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Prezidentta ihastui kizuannas muga äijäl, kai andoi kierdopalkinnoksi hopiezen maľľan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Prezidentu johtau Suomen ulgopoliitiekkua yhtes halličuksen ker. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Prezidentu lujendau parluamentan hyväksytyt zakonat. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Prezidentu nimittäy sud'd'at i erähät korgiet virguniekat. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Priäzän Tulemajärvel oli sezo mahtollizus tunnustuo kaivospuustoh, kudamas oli konsertu da rahvahanpivot. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Priäžäh kannattamah Karjalan Kielen Kodii, a pidoloishäi kai suavut dengat mennäh Karjalan Kielen Koin hyväkse, tuli rahvastu monis Karjalan čuppuloispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Priäžäh pajattamah, soittamah da tansimah tuldih petroskoilazet joukot: kuulužat Sattuma, Noid, Karjala, Skylark, Artforge. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Priäžäh tuli muzeiloin da Tiedoakadeemien ruadajua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Priäžän, Nuožarven, Vieljärven, Kolatsellän rahvas smietin sežo käydäs täl autobusal rajan tuakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Priäžän etnokeskuksen ruadai Jekaterina Prohorova saneli sidä, midä jo tuliel ruvetah ruadamah koin hyväkse, ku löydys dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Priäžän kul’tuurutalois oli suuri jarmanku, sih yhtyttih Karjalan etnokeskukset, meigäläzet neroniekat da julguajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Priäžän kyläh 21. oraskuudu kerävyi pienembiä da suurembua lastu pajattamah da tansimah. http://omamua.ru/articles/krl/
Priäžän kylän škola on suurimii piiris. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Priäžän kyläs 7. kezäkuudu piettih VII Karjalazien kerähmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/
Priäžän piirin Karjalan Rahvahan Liiton Priäžän alaozaston pagin VII Karjalazien kerähmöl karjalan kielen kehittämizen programmah näh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Priäžän piirin Nuožarven kylä täytti 450 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Priäžän piiris avattih vie yksi turizmukohtu – Tulemjärven ruadurudapuusto. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/
Priäžän piiris piettih seiččemes karjalazien perehien kilbu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Priäžän päivykoin kazvatit ylen hyvin da heliesti pajatettih festivualis karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Priäžän päivykoin lapset ylen ravieh hol’aitettih kaksi pajuo karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Priäžän školas piettih jo kolmas pajofestivuali ”Pajo-ojaine”. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Priäžäs hyvyönluajinduaktsii avatah 9. kylmykuudu Laučat-nimizel etnoillačul, kuduah yhtytäh Karjalan tundietut pajo- da tansijoukot... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Priäžäs olimmo Priäžän etnokeskukses, kudai sežo on meijän suurimii partn’oroi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Priäžäs piettih Karjalazien VII kerähmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Priäžäs piettih enzimäzet Kodirannan lugemizet -konferensii, paginua kudamas paiči priäžäläzii lapsii piettih Vieljärven da Jessoilan školan kazvatit. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/
Prodjusirruiččemine: http://heninen.net//talvisovat/album2.htm
Prodjusiruiččemine: http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Professor Heikki Kirkizen miäritelmy pädöy ainos: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Professor Pekka Suutarin, hankehen johtajan mugah karjalazien tilandeh on risturiidaine da ebävarmu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Professoru Janne Saarikivi da tutkii Annika Pasanen sanellah karjalan kielen tilas da elävyttämizes Ven’an Karjalan puolel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Professoru Pekka Zaikov algoi luvendosarjan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Professoru Zorin on Ven’an nygyaigazen rahvahallizen poliitiekan alan tundiettu spetsialistu, poliittizien tiedoloin douhturi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Programmah kuuluu dai kaksi koncertua. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Programmah kuuluu muun keskes jumalansluužbii, urokkoloi, eriluaduzii ryhjyruadoloi, kylbemisty da yhtehizii illaččuloi. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Programman mugah, projektan todevuttamizeh Tazavallan puoles annetah vai 85 protsentua projektan hinnas, vaiku ei enämbi 500 tuhattu rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Programman mugah tärgei on se, ku projektu olis kylän enimistön hyväksytty. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Programman piäezityksekse voibi sanuo Adel’ Adkinsan Skyfall-pajuo, kudamua karjalan kielel ezitti Karjalan arvostettu pajattai Tatjana Peron’. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Programmas kuultah karjalan kieldygi. http://verkolehti.karjal.fi/
Programmas on allustuksii da käytändön ezimerkilöi karjalankielizes nygymuuzikas da -runohuos dai iänel itkendäs. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Programmu iče kesti kaksi päiviä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Programmu on kačottavannu Yle Areenaspäi . http://verkolehti.karjal.fi/
Programmu tulou Yle Teema -kanualal piätenčän 3. sulakuudu 14:23. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Projektah suadih varua Karjalan Kanzallizen poliitiekan ministerstvaspäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/kino_vepslzien_kalastukses/
Projektale pidäy äijy jengua, ga onnuako rodieu vie jygiembi jielo suaha iče karjalazet da heidy evustajat järrestöt kerale projektah da löydiä opastujat, ket ollah valmehet jättämäh oman ruavon vuvvekse da sidovumah opastundah. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Projektal pidäy syväindöltäh liittyö iččenäzyön pruazniekkuvuodeh, da nečel pidäy ruadua piäazies vuvven 2017 aigah. http://verkolehti.karjal.fi/
– Projektan hantuzis, kui oligi kirjutettu pluanah, myö opastammo etnokeskuksien ruadajii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Projektan hantuzis rubei ruadamah suomen- da karjalankieline internetsaitu, kudaman sivuloil on tarkah saneltu, mi se on kodirandualoveh da mittumat tavoittehet projektal ollah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Projektan kahten vuvven tulokset ozutettih, ku lapset nygöi harvembah voimatutah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Projektan lähestymistaba on uvvenluaduine kolmes puoles: http://www.eldia-project.org/index.php/kr?catid=2013&id=183:subscribe-eldia-newsletter
Projektan mugah kaksikerroksizen taloin pinduala roihes 400 neliömetrii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Projektan mugah kodi rodieu suurembakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Projektan nimi “Tervehelline karjalaine škola” ei tulluh petties. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Projektan piämiäränny on kehittiä sistemuatilline da yhtehine menetelmy (metoudu), kudamal Jeuropan kielitazapainon muutoksii da niilöin vaikutustu voi kuvata, miärätä da andua arvuo: eri monikielizyssituatsien arvoičendah pädii ”Jeuropan kielien elinvoimubarometri” (European Language Vitality Barometer, EuLaViBar) . http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Projektan rahvas Priäžäs sellittämäs kylän etnokul’tuurizen keskuksen ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
– Projektan ruadojoukon mugah kai menöy hyvin, pluanan mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Projektan taidojohtajan L’udmila Solovjovan mugah enne spektaklii oli suuri valmistusruado, nuorile, kuduat tänäpäi eletäh nygyaigazien tehnolougieloin muailmas, on vaigei ellendiä, mi on voinu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Projektan tuloksii jullatah tiijollizis ilmoituksis (julgavosarjois, konferensielois) sego projektan verkosivuloil (on tulemas) da monis suurembile rahvasjoukkoloile tarkoitettulois pidolois (kerähmölöis, tapahtumis). http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Projektan varoih parandammo etnokeskuksien ainehellis-tehnisty puoldu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Projektas tärgienny ristikanzannu oli sežo Budapeštas marinkielen opastajannu ruadai Tatjana Jefremova. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Projektat piettih yhtehizii tabuamizii luageriloin, seminuarien da opastustilaisuuksien muuvos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Projektoil pidäy avvuttua Suomen muakuvaruaduo ezimerkikse luadimal tunnetukse suomelastu maltuo. http://verkolehti.karjal.fi/
Projektoin aigua tapahtui kaikenluadustu: luajittih taidotevoksii da taido-ozutuksii, hommattih seminuaroi i festivualiloi dai kehitettih metoudoi kielen elvyttämizeh da opastandah. http://verkolehti.karjal.fi/
Projektu kestäy kolme vuottu da algau edukädehellizien suunnitelmoin mugah vuvven 2010 allus. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Projektu tahtou paiči sidä kehittiä yhtehizen da testattavannu olijan mallin kuvuamah, kui Jeuropas käytetäh välittäikielii rahvahanvälizel, kanzallizel da alovehellizel tazol. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Projektu yhtyi varavonalaizien pienien sugukielien elvytysruadoh luadijen marilaižuoh pohjuajua uuttu taidehtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Projektu zavodan nostamizekse enziallus oli tarittu kniäzile Nikolai Nikolajevič Romanovale vuvvennu 1880... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Projetoi eččitäh yhteiskunnan eri alovehil aksentiiruijen moizii toimenpidoloi, kudamat sanellah nygypäivän Suomen vägilöis da keskitytäh tulevazuoh. http://verkolehti.karjal.fi/
- Projikkua, projikkua. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Proššai Nata-a-a-a!- kirgui iãni taivahaspãi. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Pruasniekkua vaste pagizutimmo karjalan ta vepsän kieldy opastujii kirjuttua midä kummua heile oli opastusaigua. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Pruavovahnemban pidäy olla libo elänyh juuri ozannu perehty ihan vastevai libo hänen pidäy olla täyzin rippuvaine omahizes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pruavovahnembat sen sijah suahah olendulubua vaiku ylen harvah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Pruazniekal häi lugi ič čeh keksityn runon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
Pruazniekallizel pivol Jekaterina Jevsejeva enzimäzekse hyvitteli školaniekkoi, opastujii, heijän vahnembii uvven opastusvuvvenke da kaikkii vieljärveläzii suuren pruazniekanke. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pruazniekallizel pivol hyviteltih pedagouguveteruanoi da annettih heile kunnivokirjazet, kiitettih nygözii opastajii hyväs ruavos da opastujii hyväs opastundas. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Pruazniekan aigah kielipezä-joukon kazvattajatgi Mirja Hotejeva da Marija Volhonova tiijustettih, ku roittih kilvan voittajikse Muamankielen urokku- nominatsies. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/hyvt_lahjat_vuozipivkse/
Pruazniekan aigua škola on kirjavu: kaikkiel on čomat seinylehtet, ilmumiäččyt, kukat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Pruazniekan avajazis kaččojile kehitettih uuzi pajosarju karjalan kielel, kudaman muuzikan kirjuttajannu on Tiina Myllärinen Helsinkispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Pruazniekan gostii kerättih koin salbamos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Pruazniekan gost’at suadih nähtä, meijän mua on rikas eri kul’tuuroil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Pruazniekan järjestäjien “Onežskoje kn’ažestvo” da “Karjalan Rahvahan Liitton” mieles pivon tarkoitus on elävyttiä Iivananpäivän pruazniekkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Pruazniekanke linnalazii sego gostii hyviteltih Anuksen piirin da linnan haldivoloin johtajat sego Karjalan rahvahallizen poliitiekan varaministru Viktor Krasnožon. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Pruazniekan ohjelmas oldih Karjalan tundietun rock-muzikantan Santu Karhun da Fed’a-diädön kontsertu sego Pyhät da arret -kniigan prezentatsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Pruazniekan pani alguh Yhtynnyzien Kanzukundien Yhtymyksen Piäassamblei. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Pruazniekan piäluadijat ollat Karjalan kul’tuuruministerstvu, Suomen Laatokankarjalaisten Liitto da Suojärven Pitäjäseura. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Pruazniekan programmas on piäazies paginoi da muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Pruazniekan vedäjat kučuttih rahvastu kruugah, a Veškelyksen neroniekat myödih omii luajilmuksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Pruazniekas, kudai oli luajittu kursilazien hyväkse, kielen pädevytty da käyttyö ozutettih kaikin puolin. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Pruazniekas omii tansuneroloi ozutettih pienimät veškelčät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Pruazniekkah tuli Pakkasukko. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Pruazniekku algavui ekskursies muzeidu myöte. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Pruazniekku algavui lemmen nostamizes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/nouze_lembi_nostajes/
Pruazniekkua piettih nelli päiviä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Pruazniekkua varustettih prihodan vuoh yhtes puolespäi, školan opastajien da opastujien vuoh toizes puolespäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Pruazniekkuillal piettih Daniilovan sarais pesoudat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pruazniekkukonsertu avattih paikallizen halličuksen piälikkö Irina Pogrebovskaja, Zakonoinhyväksyndykerähmön deputuattu Svetlana Loginova. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
[11.30] Pruazniekkukulgu Nurmoilan hieruh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pruazniekku ottau kaikkii omah valdah, urokat da väliaijat lennetäh terväh, ei sua puuttuo pon’ah – ken on opastai, a ken opastui. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Pruazniekkuozuttelu (85 v.) http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Pruazniekkupäivän ohjelmu eri kylis oli ozapuilleh nengone. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Pruazniekku rodih hyvä, ei ni vihmu sille olluh tiel. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Pruazniekkusluužban aigua rahvas da buat’uškat Smolenskoin Jumaldoman obrazu käis astuttih kylän časounas ymbäri. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Pruazniekku tavan mugah algavui časounalluo, kus piettih sluužbu. http://omamua.ru/issues/2014/?p=4
Pruazniekoin aigua školis ei olluh urokkoi da Suuren Pyhän enzimäzel nedälil lapset sežo ei käydy školah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Pruazniekoisgi nygöi juohatellah rahvahale, mibo on lembi da kui meijän rahvas sidä nostettih. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Psiholougal? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ptšelovodova N. Päivì kaccou tuaksepäi; “Kevät, kezä, sìgìzì da talvi...”; “Silloi räkesti lämbii päcci”; “Taivahan tagaizel mual” / на ливский язык перевёл Александр Волков. http://nadimy.narod.ru/bibliogr.htm
Puadenelazet da kotkatjärveläzet opastujat yhtes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Puaksuh bombat pakuttih Leninan pihah, konzu ei siiriči mendy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Puaksuh paistah sanan viha sijah tottu immigratsiikriittizyös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Puaksuh palkannu oli keitetty kananmuna, kudamii oligi pyhän aigah kerdynyh vägitukku. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
- Puaksuh sanotah, ku vallasolijoin keskes on vähä karjalastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Puaksuh se on se kundu, kudamas elät. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Puaksuh suau kuulta: minä tiijän kieldy, ellendän, a paista ei ole kenen kel. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Puaksuh tiedomiehien dai tavallizien ristittyzien keskes kuuluu paginua ”Kalevalah” näh, šeikkuijah kenenbo se eepossu on. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Puaksuh täs ruavos lapsile annettih kringelilöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Puhtasjärven Mašan – enzimäizen karjalankielizen iänikirjan – Karjalan kielen seuru piästi ilmah 28. kevätkuudu 2008. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Puhtastamizes pihah jiännyöt jället viegi vaivatah taidoilijua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Punajuurdu panimmo, sit kezän aigua kuni kazvetah, kai lehtet söimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
- Puolitostu vuottu myö ruavoimmo sen hyväkse, ku prezidentu Putin allekirjuttas käskyn Karjalan tazavallan 100-vuozipäivän pidämizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Puoďipoigana häi kuundeľi tarkkah starikkoin šokkien pezendiä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Purriimmo sinne kaššalit, heitiimmő brujat. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Putin ruavos da todevutukses pidäs nägyö myös kul’tuuran alguperä – yhtelläh ilmai huijuttomua pahoikäyttämisty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Puuhizii vehkehii muzeis ruokos on enämbi kaikkie. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Puuloin ladvat nävytäh vai pikkaražen tumanan välis. http://verkolehti.karjal.fi/
Puunandimis da muarjois saneli iče ekskursien järjestäi, kazvitiedosavun ruadai da Karjalan kielen kluubah kuului Tatjana Kirilkina. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/kazvisavus_karjalakse/
Puustizet Jorma da Sinikka tuldih Karjalah enzimästy kerdua vuvvennu 1999. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Puustizet Sinikka da Jorma (hur.) http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Puustizet nellästostu vuvves ku kävväh Karjalah oldih äijis kylis, käydih muzeiloih, Kižin suarel, Valamoile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Puustizien mieles nellästostu vuvves Karjalas da Petroskoil elaigu on äijäl muuttunuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Puusto avattih vuvvennu 1951. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Puuston piälimäine nähtävys on vuvvennu 1897 nostetun čugunzavodan huonuksien murennuot seinät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/
Puustos kazvau kui Karjalan tazavallale ominazii mugai harvinazii puuloi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Puuttuugo muamo pestäkseh vedyzii... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Puuttuugo se “vahnan härän starinakse” vai karjalan kieli suau dostalil hos i mittumantahto stuatusan tazavallas? http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Puutuigo kylläl opastuo, puutuigo nagroh kerran-toizen loškahtuakseh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Puutui kerran se briha ylen nagrettavah kauppah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Puutui omale tuatale. http://kartravel.ru/spoem.html
Puutui sellittiä da panna alguhgi yhtehizet ruavot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Puututahhäi keskenäh pon’ah kuurnehet dai sogiet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Pyhittämizien aijat merkittih dai nägyvih. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Pyhä hälineh on vaste huavus. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Pyhänpiän 13.11. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Pyhänpiän 6.heinykuudu oli Helsingin Sanomis kirjutus Tamperehel olijas Lenin-muzies. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Pyhänpiän, 26. talvikuudu, Kanzallizes teatras uvvessah sai kuulta karjalan kieldy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Pyrgijien keskes oli Karjalan piämiesgi, ga Tazavallan dielot ei annettu Aleksandr Hudilazele huoguavuo kilbailemas piätteniččyillal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Pyrgijiä kižuamah kyykkäh tänävuon virguniekoin keskes oli äijiä enämbi migu mulloi, kuuzitostu hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Pãčis vie pl'ašitãh sinižet tuluot, rounoku pokoroijaheze hiilile: http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Pädevy kaččelendubruja on putin ravvanjuottajan viziran st'oklu (ei vähembi noumeruo 14), libo sit voibi kaččuo päiväzen kuvua bumuagalpäi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Pädi eliä tässäh, gu sai hyväzesti lugie da kirjuttua omal livvin armahal kielel Oma mua -lehtie, tiijustua oman rahvaskanzan mielii, mustella kuldastu lapsusaigua, konzu jogatoine omas hierus pagizi karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Pädi školas ruadajes Jul’an enzimäine ammattigi, kudaman häi sai Kul’tuuruopistos. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Pädöy nygöi moizis valgielois puhtahis tilois pidiä konsertoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Päivi työndi kilbah Kolatsellän koirat -kuvan. http://omamua.ru/kilvat/past/oligo_kummua/
Päivykodih 2. sulakuudu tuli äijy gost’ua, oldih lapsien kazvattajat toizis linnan päivykodilois: n:107, n:20, n:79 da toizis. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Päivykoin toiminindua kehitetäh kieliruadoryhmien ker. http://verkolehti.karjal.fi/
Päiväine pimenöy, konzu uuzi kuu jiäy muan da päiväzen välih, ga raiživuon kaldevuon täh päiväine ei pimene joga uvven kuun aigua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Päivän aigah meile kävyi äijy rahvastu, hyö kyzyttih, kui nygöi eläy Kalevalan piiri, midä myö voimmo tarita turistoile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Päiväni nouzou taivahal terväh kui ohjus da kazvau kaikkie pilvilöi suurembaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Päivännouzu-Germuanien meedii julgai yhtelläh nengozen uudizen: http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Päivännouzu-Karjalan suomelasvallan vuozinnu 1941 - 1944 Karjalan Sivistysseuran lehti Viena-Aunus avattih tuaste karjalankielizih tekstoih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Päivännouzu-Suomen skolis. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Päivännouzu-Suomen yliopiston Jovensuun kampuksel vuvves 2015 algau kaksi uuttu projektua, kudamien hantuzis ruvetah tutkimah da kannustamah karjalan kieldy. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Päivännouzu-Suomen yliopiston verkosivut Kuva: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Päivännouzu-Suomen yliopistos kaksi päiviä opastettih kiändämäh karjalan kieleh. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Päivännouzu-Suomen yliopistos on 29.9.–2.10 luvendoloi kielis . http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Päivännouzu-Suomes da Karjalas lapset käydih aijoi Virboihuondeksel virbomas omii da susiedoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Päivänny pietäh Poliittizien repressieloin uhrien päiviä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Päivänvalgien nägi Karjalan tundietun kirjuttajan Jaana Žemoiteliten Lähäl ruajuu- kniigu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Päivät yhty tottu vai lyhetäh, yöt pimetäh... http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Päiväzen pimendyksen aigah ei pie kaččuo kohti päiväzeh, ei očkittah eigo očkien vuoh, eigo olla pättävät ni vahnat ohjavot nogehizes st'oklas libo fil'mutukus läpi kaččuo. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Pötsöin Miikul oli ylen hyvä muzikku. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Miikulan_kuolendu.htm
P’otr Studitov oli avuamas Anuksen rannale bolniččua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Quilling johtuu anglienkielizes sanas quill-linnun sulgaine: pitkis da hoikkazis spirualin mugah punottulois bumuagujunozis luajitah čomazii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
RAUTALAMPI Viktor Kuuselan 90-vuodehisozuttelun yhtevykses jullatah sežo hänen omassah kirju Runoloi – Runoja , kudaman taidoilii on kirjutannuh livvikse . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
RAUTALAMPI Viktor Kuusela tulou gost’uah vastah pihale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
RAY on yhtelläh andanuh, da andau varoi moniluguzile immigrantuvähembistölöile ihan samanluaduzeh ruadoh, kudamah rahvahallizet vähembistöt ei olla suadu dengua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
RUNOLOI: http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
RUOČČALAINE SUOMI –ohjelmas annetah sen sijah moine kuva, ku kai Suomen kandurahvas, senäi vähembistötgi, ollah kul’tuuran puoles läs istin ruoččalazii! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rabevuogo sanelemah? http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Radikalizman vai demokruatien čotil? http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Radikal’noi hurualistolaine pieni puoloveh CUP kieldävyi pyhänpiän andamas tugie Katalonien liberualale alovehjohtajale Artur Masale iänestykses, kudamua piettih jälgimäzenny mahtollizuonnu luadie halličus. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Raha-abuu suajil projektoil vuajitah konkretonoloi toimenpidoloi Suomen lujendamizekse dai pitkytehostu vaikutustu. http://verkolehti.karjal.fi/
Rahat ollah mendy läs kogonah ihan tyhjih dieloloih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rahmannoit kirjaston emändät mielihyväl saneltah kirjaston hommis da suavutuksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Rahmannuozus bul'betti, ainos pandih parastu stolah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Rahvahallispuoloveh suau ennustehien mugah 50 paikkua Brituanien parluamentah da nouzou nenga ollen ”kuningahan luadijakse”, ku piäpuolovehet ollah kannatusmiärävölöis läs tazaverdazet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rahvahallizien vähembistölöin, enne kaikkie konstitutsies ilmai mainiččemistu olijoin ryhmien kui karjalazien, ei nygöi maksa hermostua tilandehes da lamevuo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Rahvahallizien vähembistölöin stuatussua voijah kohendua vai sil, ku nämmät ryhmät lujah ruatah yhteisruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Rahvahallizil vähembistölöil pidäy luadie heijän yhteisruado tevokkahambakse i terväh kiändiä negatiivizen kehityksen suundu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rahvahan da poliitiekoin piädy levendiä heijän nägöalua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvahan kalenduaran mugah Miikulan päivy kezän algau. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
[Rahvahanluvendu ozutti muun mugah, ku suurel vuitil kymrin kielen perindöllizesti lujas paginalovehes kielen pagizijoin relatiivine vuitti rahvahas oli merkittäjäh vähendynyh jälgimäzen kymmenen vuvven aijannu.] http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvahanmuuzikkujoukkoveh Värttinä piästi ilmah mennyt nedälil Viena-nimizen diskan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Rahvahan pidäy piästä pagizemah sit, mi on paras metoudu täs ielleh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvahan runohuon, kanzallizen muuzikan, histourien, etnogruafien, literatuuran da kielen tutkijua kuččuu Karjal da sen eriluaduine kul’tuuru. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Rahvahan tiedotehniekku. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Rahvahan vilinehes häi kohtai Čimoin Aleksin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Rahvahien väline kollektiivu da ennen kaikkie päivänlaskun muailma ollah suudittu mennyön keviän da kezän vägivaldazet ruavot lujah da opitah pakoittua Ven’ua nevvotteluloin tiele. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Rahvahienväline tutkiiryhmy on nygöi suannuh vihjavuksii sit, ku aivengi kudamittuzel tazol sanat ollah kehitytty kaikkih kielih yhtenjyttymäh tabah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvahienvälisty IFUSCO-nuorien tutkijoin konferensiedy pietäh joga vuottu eri mualoil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/
Rahvahienvälisty suojeluu suajan lapsen sizärile myönnetäh olendulubii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvahile tarkoitetuis histouriitevoksis da opastundukniigois karjalasten rouli on aiga pieni. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Rahvahis on vesselembi, dai pahat mielet kai unohtutah, sidä mieldy on priäžäläine Klavdija Vasiljevna Vasiljeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Rahvas da elätit elettih samas talois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Rahvas ei oldas vastah kalastuslubien ostamistu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Rahvas ei voidu ellendiä, kui suau eliä hierus Jumalata da Pyhä Il’l’ata. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Rahvas hyvin vastattih Suojärven artistoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Rahvas kerryttih Tat’t’anan päivän illačule. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Rahvas kiinostuttihgi sih da ollah valmehet auttamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
– Rahvas kiistetäh tämän muapalan periä, neušto se, mi olis nostettu meijän taloin sijah, andas rahvahale enämbi hyödyy, sanou Aleksandra Pahmutova... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Rahvas kunnivoittih da uskottih händy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Rahvas kylbietäh jordanua, umbipäin pačkatellahes vedeh, pestäh kai riähkät. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Rahvas kävväh Karjalah parandamah tervehytty Moskovas, Piiteris, Arhangel’skas, Novosibirskas, Belomorskas da toizis linnoispäigi, on heijän keskes, tiettäväine, Karjalasgi eläjiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
– Rahvas lugietah da suvaijah Nikolai Petrovičan kerdomuksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Rahvas ollah sidä mieldy, ku pidiä elättilöi kiini on ebägumuanine da ilgei tego. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Rahvas omin silmin suadih nähtä Koin tuliet huonukset, polgie vaste vai luajittuu latettu myö. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Rahvas ostetah liput da iče voijah vallita sen hinnan, rubieugo se maksamah 100, 1 000, 5 000 vai 10 000 rubl'ua..., sanelou Karjalan kul'tuuruministru Jelena Bogdanova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Rahvas pandih kois malittuu obrazan ies, Il’l’an piän piätteničän opittih kartohkua da toizii kazviloi, keitettih niis maijol kezäkeitto, juodih ennembä panduloi vuassoi mullozis ruskeijuurikkolois da muijotetus tahtahas azutus leiväs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Rahvas suadih kuulta erähii erijyttyzii iänel itkendöi, vahnua da uuttu perindöllisty, dai modernimbua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rahvastu Kinnermäle kumardumah sille da kyzymäh abuu Jumaldomal ainos kävyi äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Rahvastu illaččuh tuli ylen äijy, sen verran tulijua toinah ni smietitty ei. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Rahvastu kylän školan seinih spektaklin enzi-illale kerdyi äijy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Rahvastu nämminny vuozin niilöile on käynnyh hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Rahvas tuodih sidä, mi jo ei päi kois... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Rahvastu sih tuli Suomes, Eestis dai monis Ven’an suomelas-ugrilazis tazavalloispäi: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Rahvastu sinä piän kyläh tuli äijy: artistua dai gost’ua. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Rahvastu vastavuksele tuli kudakui hyvin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Raija Pyölin LIVVINKARJALAN HARJOITUSKIRJU on ylen hyvä nygyaigaine abunevvo karjalan opastujile, semmiten konzu se on käytös yhtes saman kirjuttajan Livvinkarjalan kieliopin ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Raija Pyölin viziittu oli jatkuo Ruočinsuomelazen Kul’tuuruyhtistyksen, Suomen da Karjalan Tazavallan keskezeh yhtesruadoh karjalan kielen da kul’tuuran eistämizekse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Raijan paginan teeman mugah pajatettih Eila da Elin Pöllänen voinanaigazii pajoloi monil kielil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Raijan ruočinkielizes paginas oli lämbyö da viizahuttu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Raija pidi luvendon livvin kieles Tukholman yliopiston suomen kielen laitoksel, sit häi kerdoi karjalan opastundas Suomes da ezitteli uvvembua livvinkarjalan opastusmaterjualua Tukholman suomelazes kirjukaupas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Rainier on syväh paheksinnuh oman died’oin ruadoloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rainier tahtou kui sanoin muga i ruadoloin kauti pakita andiekse oman died’oin da natsistoin pahoi ruadoloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rajakarjalazien suguloin tutkimuksen periä – yhtelläh en ole sugututkii, suguloin tutkimine on vaiku mieliruado – voin sanuo, ku myö rajakarjalazet emmo ole yksin livvinkarjalan libo suvikarjalan (varzinkarjalan suvimurdehen) pagizijoi, vaiku läs kaikis perehis da sugulois on paistu mollembii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rajan jälgeh kävimmo kazomas Ruskealan kirikköä, migä suattau tulla valmihiksi kahtes vuodes. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Rajan tuakse jäi omii da kai elot. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Rakkahasti hyö meijän burlakoin paginua kuuldih,tärgevin dielo vatšas oli,olemmo kai KARJALAZET! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Ramkuyleissobimuksen todevuttamine lujoittua kornien da kornan kielen stuatussua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ramkuyleissobimus nevvuoandajan komitietan peätökses karjalazet mainitah enzimäzen kerran 2.3.2006. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Randazel unnukan lahten, päiväine laskennuh on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Randazil Iänisen lahten, kel nygöi kerduo suan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Randu Luadogan liettojauhožes. http://livviki.karelia.ru/language/k21.shtml
Rantasen mugah PKK:l on tahto investiiruija da kehittiä matkailuu Bombal i sendäh hoteli myödih PKK:le. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rastavan da Vieristän välisty aigua, kudai kestäy 12 päiviä, livgiläzet sanotah synnynmuanaijakse libo synnynaijakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Rastavu räigäy, Vieristy vinguu, kiven ual kirguu, aitan čupus ambuu, kolkuttelou ikkunoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Raveigo? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Ravieh kerätyn programman muutokset ollah mahtollizii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Razresikkua, dovarisat, Pajattua minun castuskua. http://kartravel.ru/spoem.html
Reboi juoksou da nagrau: http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Reboi muga pöllästüi, ga kerras pagei meččäh. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
8:30-9:30 Registriiruičendu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Rekluamugi olis mieleh, gu vai se tuos hyödyy omale muale, toimituksele, julguamole, yhtevytty rajan tagazien heimolazien kel... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Reknailu yhtelläh rambuau vähimiten kahteh tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Rene Dionisio sanou, ku heijän vastavutut lapset da nuoret pajatetah ispaanien kielekse, vaiku hyö ei paistas sidä ylen hyvin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Repol’an da Rukajärven pogostat (nygöine Mujehjärven piiri) XVI vuozisuas algajen kuluttih Lapin pogostoih, Novgorodan mualoih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Riku Savonen Suomi-Ven'a -seuraspäi saneligi, ku karjalankieline tyttiteatru on ainavoluadune kielen elävyttämistaba kogo suomelas-ugrilazes muailmas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Rinnale pakkuu kylmänyh čiučoi, kuduan häi ehtiy kattua käil enne toizii nälgähizii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Rinnalhäi oli hyvä dovariššu, kudai konzugo hyväl sanal lauhtutti, konzugo jo vagaval vagaitti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Rinnal on nostettu uvvet stilizoitut koit-hotellit, kudamis voibi eliä, gu ken tahtou jiähä hätkembäkse, sanommo loman aijakse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
"Ristikanzal pidäy puutuo miäräntundemattomah tilandeheh, ku olenduluba myönnettäs", selgiettäy ylitarkastai Leena Turku Muahmuuttovirrastospäi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ristikanzan oigevuksien yhtehine deklaratsii. http://www.indigenous.ru/dec/dec_kar.pdf
Ristikanzat ei enämbi pietä omassah kieldy vaiku identitietan simvolannu, vai sežo yhtevyönpidotavannu, kudai voi muuttuo tilandehen mugah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ristikanzoil pidäy ruadua vie äijy, ku baskin kieli piäzis normal’noih tilah Baskimuas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ristikanzoinoigevusjärjestölöin edustajat sanellah, ku rohingyat pakoitetah ruadamah kui orjat da heidy tapetah, kohtavutah pahoi, rikotah i arestuijah ilmai perustehii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ristikanzoi on štrafuičettu i kohtavuttu pahoi sit, ku hyö ollah paistu baskin kielekse da moni muutti oman kielen psihiičeskoin ahtistelun täh. 1960 luvul kieldy opastettih peitoči yksittäzis talolois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ristikanzu on oza luonduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Ristikanzu rodieu ristikanzakse ristikanzan jyttyöh eläjes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Ristikanzu syvembäh tungiheze tuomivičikköh, štobi parembi nähtä ikkunat... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Ristimänimilöi: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Ristittyöt kai tirpetah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ritva Lampivuo tuaze luadi taijokkahien ičepiirrettylöin kuvien kel muun mugah luondoaihiezii kalenderiloi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Robert Roždesvenskoin da Juakko Rugojevan stipendiet juatah opastujile da sen summu on 15 tuhattu rubl’ua – nygözet 330 euruo... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Rodieugo matkas dokumentu? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Rodieu kolme juokkuo: vienalazien, livgiläzien da vepsäläzien, jogahizes yksin hengin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Rodieu, tiettäväine, sen vastustajuagi. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Rodih ellendys suomalane pravoslavii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Rodih paginua sit, kui suaha iänel itkendy elavutettuu argeh, ku se ei olis vaiku midätah mostu, kudamua ozutetah pruazniekois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rodiihes Hittoilan kyläs, oli kolmel voinal, kahtel muailman voinal da talvivoinal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Rodinuhes 8.2.1925 Karjalas, Salmis Orusjärvel seiččielapsizen muanruadaiperehen toizekse nuorimbannu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Rodinuhes Nikolai Filatov on Priäžän piirin Haroilan kyläh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Rodinuhes häi on Šuojun rannal olijah Joven kyläh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Rodivui vuozipäivyniekku 1. sulakuudu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Roduvirty laulamah. http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Rohkiesti mugah opittelemah uuttu kižua! http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Roindupäiväkse oli luajittu suuri tortu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Roinnougo konzu pahua mieldy libo muite et ole voindalleh, ga konzu olet rahvahis dai rahvahanke kai vähän vähäzin proidiu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Roinnougo yhtehine kieli ellendettävy kolmele karjalazien joukole...en malta sanuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Roman on varmu, ku padaniekakse opastumine ei ole jugei ruado, sih vai pidäy himuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
”Ropivo” oli niilöi suurii jälgimäzii pidoloi, kudaman Nuori Karjala pidi omassah merkivuvven aigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Rouliekas oli kuvua da videodu, kai net saneltih Malmin ruavos da “Karjalan” da “Karjalazen gorničan” konsertois da ajeluksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Rouno ku lähäl kylä olis, kaikkiedah 30 kilometrii linnaspäi, ga kuilienne tässäh emmo piässyh sinne. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Rozvo menöy kalmižimual, ottau pokoiniekan ristan. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ruadajuagi tas äijiä ei ole. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Ruadajua miesty ärzyttäy selgieh vahnanemizen keral tulijat ongelmat, hos häi kiändäy azien juumorakse: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ruadajua projektas enimilläh oli nenga sada. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Ruadamah Karjalan ruadivoh Nikolai Filatov tuli vuonnu 1972, enne sidä ruadoi ven'an kielen da fiiziekan opastajannu sego viizi vuottu oli Kolatsellän školan johtajannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Ruadau Ven’an kielen da literatuuran opastajannu. http://omamua.ru/authors/avtory/valentina_libertsova/
Ruadobrujis brihoile pidäy vai stanku, kudamal leikatah tulien kuvan palazii... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Ruadoh otettihes rakkahal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Ruadoi äijän, eigo ičele čestii eččinyh, eigo hyödyy, eigo kiitändiä vuottanuh, a kiittiä, suvaija da kunnivoija händy oli mis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ruado libui da nämmien sanakirjoin pohjale tiedomiehet luajittih jo karjalan kielen livvin murdehen oigiehkirjutustu kačottavu programmu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Ruadoloi nägyvil enzimäzen kerran Imatral 1953. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ruado oli hänele tärgei, häi ei voinnuh olla ruadamata. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ruado-olot roittihes pahembat migu toizis laitoksis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Ruadopertin paikal on nygöi gost’uperti, kudamua Kuusela laittoi kundoh omassah sevoittaren poijan arhijepiskoppu Leon yöbymizeh niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ruado sie algau perehpäivykoditoimindannu. http://verkolehti.karjal.fi/
Ruado toi hänet puaksuh matkoile tänne, jälgimäzekse luadimah suomi-karjal-sanakirjua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ruadua, tiettäväine, pidäy, a nygöi, kačo, äijät ei kehtata, paheksiu Lilija Pavlovna... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ruaduo on helmu täyzi, avuttai on yksi – Jumalaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Ruaduo on ynnälline tukku, ga se on mieleh meile... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Ruaduo on äijy, toiči kaksin-kolmin nedälin joga päiviä ruadoh pidäy matkata. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruaduo školas nuorel opastajal nygöi äijy on, dai se on eripuoline. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Ruan sendäh, ku igävy on ruavota da vie sendähgi, tiettäväine, ku kahteh palkah enämbän voimmo ostua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruatah, kaikkienke ollah sobuh da kylän elostu vie tahtotah parandua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Ruatah kois da se stanku, kudai pidäy ruadajes on helpo ottua keräl mašinah da hos kunne vediä da hos kus ruadua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Ruatah muga kui KKS on ruadanuh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ruatah äijän dai nikonzu omii ruadoloi ei kohista, karjalazet sih ei olla harjavunnuot. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Ruattih da elettih sit kyläs ijän kaiken. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Ruatuttamah bazariloil valgieloi? http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Ruavon da kaiken kiirehen keskes oma kieli da kul’tuuru on nostettavu sil kuulujah tilah – jogapäiväzeh käyttöh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Ruavon piädieloloinnu ollah prihodoin lapsi- da nuorizoruavon avvuttamine, julgavusruandu, luagerit, kursat da tapahtumien organizuiččemine dai kanzoinväline ruado. http://www.onl.fi/karjala
Ruavos, konzu pidi, konzu midägi rodih, ga oli yöt dai päivät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ruavos midälienne rodih, se probliemu pidi järgieh sellittiä, huogavopäiväh kaččomattah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Ruavos minule hyvin maksetah, ližäkse vie maksetah, konzu ruat suavattoin da pyhinpäivin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruavos väzynyöt käit. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Rubei eččimäh omii sugujuurii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Rubei kolottimah, ga pappi sie. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Rubeimmo sellittelemäh, mindä häi paissou livvikse, ku kazvoi lyydiläzes kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
– Rubein eččimäh omii juurii vuonnu 2002. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Rubein keittämäh muilua, sendäh ku minun nahkah niškoi ei päi laukas ostettu muilu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
"Rubiemmogo vai perehenke itkie hynhettämäh?" http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Rugojevan mugah karjal pädöy kodikielekse, a kirjukielekse pidäy suomi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Runoehty on oza Filantropia ry:n i Munkkiniemen prihodan järjestettyy tapahtumua, kudaman aigua sezo on nägyvil kartinoi kačeltavakse i ostettavaksegi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Runoilii da kiändäi. http://omamua.ru/authors/avtory/aleksandr_volkov/
Runoilii, kirjuttai, kiändäi. http://omamua.ru/authors/avtory/zinaida_dubinina/
Runoilii rubei kirjuttamah vie 19-vuodizennu brihannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Runoilii työndi runot Petroskoile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Runokogomus puutui käzih inehmizel, kudai kiändi livvikse viizi Dmitrii Mizgulinan runuo. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Runoloin kirjuttamizeh Kuusela siirdyi sen jälgeh, ku loppi kuvien luadimizen, hos oli kirjutelluh jo pitkäzehgi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Runonpajattai joudui hyväksekäytetykse suomelaskanzallizen hengen nostatukses da hos häi saigi pikkarastu abudengua Suomalaisen Kirjallisuuden Seuraspäi, tirpi häi jälgivuvvet suurdu gor’ua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Runuo karjalakse lugi da pajattigi karjalaine runoilii Ivan Savin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ruohtingo jatkua toizen kielen pagizendua lapsele, kudamal kielenkehitys hätkestyy? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruokokoski kuului Marraskuun (kylmykuun) joukkoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ruostunnuon Leninan pattšahan yksi sormi mänöy poikki. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ruočile moittehii Europan Nevvostolpäi – terväh sezo Suomele? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruočinkielizet kollektiivat pietäh kynzin da hambahin kiinni omas stuatusas i vastustetah jyrkäh zakonanluajindallizii uvvistuksii, kudamat koskietahes muuloi ryhmii i sežo muuloile rahvahallizile vähembistölöile annettavii valdivonavustuksii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ruočinkielizet otkažitahes ezitykses vähäzen kuni se jätettih, hos azies oli piätetty yhteisjärjestön halličukses. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ruočin piälinnas Tukholmas kahten päivän aigah, 13.-14. oraskuudu, piettih karjalan kielen kursit. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ruočinsuomelaine Kul’tuuruyhtistys oli kuččunuh lahtelazen FD Raija Pyölin gost’akse 23.– 25. sulakuudu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Ruočin zakonan mugah, ku kommunas ollou enämbi viitty lastu yhty kanzua, heil vältämättäh valdivo uskaldau heijän oman muaman kielen opastuksen čuasun nedälis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruočis ei, tiettäväine, istuteta omah pihah kartohkua da pomodorua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruočis eläy 40000 karjalastu, heis nenga 1000 maltetah karjalua, erähät enämbi - toizet vähembi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ruočishäi tämä on suomenkielizile jo tapahtunnuh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruočis vähembistözakon ei koskei viiputuskielen käyttäjii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruoččih elämäh tulduu, kerrasgo sinule löydyi ruado? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruoččilaine toimittai Olli Hörkkö, Suomen puolen karjalazet Eila Markkinen da Aila-Liisa Laurila da meigäläine Nina Barmina ozutettih Kielinero-ozutus, kui yksi viizas naine ečči ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Ruoččilazel Mariaana Lehmonen Nilssonal karjalan kul’tuuru on jo vähäzen tuttu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Ruoččilazet suvaijah kävvä Ispaanieh… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Ruoččilazet valloitettih suuren alovehen: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Ruočči on Erik Engbergan muamankieli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Ruočči sai nygöi, kui iellizelgi valvondukierroksel, äijy huomaičuksii sobimuksen todevuttamizen jättämizes huoldu pitämättäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruskeisuomelazii, amerikansuomelazii, inkerinsuomelazii da Piiterin suomelazii tuli elämäh Karjalas eri kauzinnu 1920–1930-luvul da sovan jälgeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ruskie lenttaine kasaz, da, Piazitto minus pahas. http://kartravel.ru/spoem.html
Ruskiel viivuau kai hairahtukset da vie nevvou, kui olis parembi sanuo sidä libo tädä. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Ruskie neitsyt, valgie neitsyt sano sinä, sano sinä kunneba heijät muat pannah, muat pannah? http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
Ruskie neitsyt, valgie neitsyt sano sinä, sano sinä midäbä heille ual pannah, ual pannah? http://varttina.com/discography/varttina-the-first-album/ruskie-neitsyt-brown-haired-maiden/
“Ruskiet čuppuzet”, pl’uuššuzuavesit, tammipuus luajitut pertilomut, al’boumat, kudamih on kerätty kaikenmostu leikkavustu – moizennu jäi mustoh minun lapsusaijan kirjasto. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Ruttoh ruattih, emmo ni smiettinyh sidä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Ruutat uvvet ollah, hyvät, ga miellythäi enämbäl “Randazen” inehmizien pajatandah, ku pajatetah hyö puhtahal karjalan kielel da karjalazeh tabah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Ruvekkua,armahat ristikanzat käymäh Karjalah! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=81&view=print
Ruvekkuammo luadimah! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/
Ruvetago pajattamah? http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Ruvetah eroittamah da tiedämäh meijän čupun luonduo: griboi, sienii, marjoi, kaloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Ruvetahgo keskiškolan opastujat käymäh horah pajattamah, konzu Šuojun muuzikkuškolaspäi horah tuli vai yksi ainavo tyttö... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
“Ruvetah vai ambumah, sit ei ole aigua botinkoi panna, ottakkua kädeh da juoskua”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Ruvetah čuajuu juomah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
SEMINUARAS LUAJIKSENNELTIH KARJALAN KIELEN OPASTAN... http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
SUOMES TILANDEH on aiga samanmoine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Saamelaine kul’tuuru da karjalaine kul’tuuru ollah yhtelläh suadu erilastu vastahpiduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Saamelazii ozutellah muga kui muinazennu mustomerkinny, kudaman kul’tuuru yhtelläh tunnustetah a ei ezimerkikse heile kuulujii muaoigevuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Saamelazis, virolazis, germančulois libo ven’alazis Päivännouzumuan eläjis ei kačottu tarbehellizekse sanella nimidä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Saamilaine oksu: saamin kieli, kudai jagahes kahteh loittozeh toine toizes piämurdeheh (päivännouzupuoline da päivänlaskupuoline piämurreh). http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Saamilasmääritelmih liittyjih kyzymyksih libo sih, kedä sobimuksen annetut oigevukset lopun lopukse koskettas, Sanila ei ota kandua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Saamilazien, čiganoin da karjalankielizien dielot ollah pahal tiel, hos Europan Nevvoston sobimukset kehoitetah meijän muadu kogonah eriluaduzeh poliitiekkah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Saara Tuovizen kuaskat panoo muheloittamah da miuspäi enzimäńi kńiiga tuli lugiettavaksi jo ammuin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sadatuhatta metšän pedäjiä häilyy tuaksepäi myrskyn da valgien voimas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
– Sada vuottu tagaperin rahvas elettih toizin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Saimmo kuulta, kui nygyaigazien metoudoin da enne kaikkie tiedotehniekan avul on suadu elbymäh jo häviendän pardahal olluh maorin kieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
- Saimmo kuulta mieldykiinnittäjii ezitelmii aiga loittozisgi kielis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Saimmo pajon, da juuri sidä lähtimmö alunperin eččimähgi: ku vie löydynys mitah uuzi meloudii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Saimmo tuandoi lugie lehtis, ku ven’alazien kiihkoilijoin kova suuttumus kohtistui sežo ukrainan kieleh, kudamua hyö ni vouse ei hyväksytä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sain sanatouries hyviä mieldy kogo vuvvekse… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Saital sendäh on opastusmaterjualua kieleh opastumizeh da harjavumizeh niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Sai uuzi kyly nostua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Salmin Mančinsuares vuozinnu jullattih 1913 – 14 Karjalan viestit -nimine žurnualu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Salmin Viertelän kyläspäi roindua myöte olii da Helsingih elämäh azettunuh Leo Mirala (kuvas) on äijän i kogonah iče kerännyh omassah kodialovehen histouriedu i tutkinuh sežo salmilazii suguloi. http://verkolehti.karjal.fi/
Salmin pogostas oli enne voinii 29 hieruu da sillos jogahisel hierul oli oma pruazniekku, kudamua vietettih pogostan kirikön libo hierun časounan suojeluspyhän mustol. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Salmis käüvves suau heittiä mualliset dielot mieles. http://www.telemail.fi/salmi/Vara-Salmi.htm
Salmis minä = minä i sinä = sinä. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Salmis rodivunnuh Sanni Tikka oli enzimäine, ken rubei Jovensuun rahvahanopistos, sit OK-opintokeskukses opastamah karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Salmis vuvvennu 1925 roinnuhes professouru Viktor Kuusela on graafikko da runoilii. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Salmis yhteisškolah käynnyh Viktor jatkoi Saarijärven yhteisškolas, da sie meni opastundu parembah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sama dielo ku leikkuazimmo mattuo toizes piäs da jatkazimmo sidä samal palal toizeh piäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samah aigah häi opasti sežo Helsingin suomenkielizes ruadorahvahanopistos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Samah aigah nostih nägövih ajatukset arjalazes rovus da germuaniloin da germančoin ylivoimazuvves muih kanzoih da roduloih nähte. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samah aigah suau opastuo ainos vai enämbi uuzii sanoloi da sanondoloi dai nähtä kui kielenmalto ielleh vie paranuo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Samah aigah voibi olla identitietal sezo ezim. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sama hengilö voi olla prezidentannu vaiku kaksi kerdua peräkkäi. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Samal aigua hyö musteltih jo tiettylöi sanoi da opastuttih uuzii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Samal hyö harjavutah da valmistutah Suomen kierroksel , mi rodieu kylmykuun 10.-18 . päivinny. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Samal kerdua kalevalazen nimimerkin käyttö ozuttau, ku karjalastu mifolougiedu da kul'’uurua käytetäh ryöstäjen vie tänäpäigi jyrkih kanzallismielizih aigomuksih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Samal kerdua on hyvä mustua, gu ikivahnoin karjalazien nimilöin andamine lapsile on kebjimbii taboi algua kielen da kul’tuuran elvytys. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Samal kerdua on tovendettu, gu Suomespäi on annettu huomattavua denguabuu muga sanotuile kanzallizile kielile (suomi, karjal da vepsy). http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samal pohjastu Lappii riiččiy vähimyölleh kahtekse tora sit, ken ni ollou saamilaine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Saman arvonimen suadih vie anukselazet Natalja Isakova da Jelena Ivanova, videleläine Galina Il’jina da Alavozen muuzikkuškolan opastai Galina Potapova. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Samanluadustu toravehkehty käytetäh ielleh karjalazih vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samanluaduzii laitoksii da yhtistyksii ei ihan ole muulois Päivänlasku-Europan mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samannu vuvvennu Salmih järilleh tulluot kolme opastusškolabrihua liityttih omatahtozinnu ilmusodajoukkoloih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Samas kuus, jälgimäzenny pyhäpäivänny pruaznuiččou Kodi omassah roindupäiviä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Samat dielot oldih meil, jatkau paginua Sanni. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Samat ongelmat vaivatah muidugi meijän muan kielivähembistölöi, da samanluaduzet ilmivöt tunnetah läs kaikis mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Samat paijat Martti Penttonen lahjoittau iččeh luajitun kilvan voittajile. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Samat palkindokirjazet suadih Natalja Kuznetsova Alavozespäi, Vasilii Vavtojev Anuksen školaspäi n:o1, Vera Mat’uševa Videlespäi da Natalja Loginova, piirin luonnonsuvaiččijoin stansien ruadai. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sami Lakomäki, kul’tuuruantropolougu Oulus, kudai on tutkinuh Pohjas-Amerikan indianiloin etnohistouriedu, sanou ku saman argumentan kuolijois kielis häi on moni kerdua kuulluh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kielidialogua_suomes/
Sa minul ainos ližiăt văgiă. http://livviki.karelia.ru/language/k25.shtml
Sammon palois erähät jiäjäh meren uardehekse, toine vuitti ajavuu randah Suomen bohatundakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Samoih aigoih saamelazii da karjalazii allettih käyttiä matkailun da pajopruazniekoin vedonagloinnu da tämä hyväksekäyttö jatkuu ielleh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samoin hengilöin mieles on ičestäh ihan selvy, ku viron libo ruočin kieldy käytetäh sluužbois, hos paikal ei olis ni yhty niilöin kielilöin pagizijua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Samoiten ku kentah tahtou käyttiä erikseh mistah pienembäs murdehes tarkendajua nimie, ezimerkikse suvikarjalah kuulujas paatenenkarjalas olis kebjy paista. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samoiten suau sežo selgevytty sit, kudamat niilöis ruatah tovellistu ruaduo meijän kielen da kul’tuudan hyväkse da suajah aigah kestäjii tuloksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Samoiten voi mainita, ku Europan Nevvoston sellityksen mugah sežo karjalankieline vähembistö Suomes on tuas sobimukses sanottu kanzalline vähembistö. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Samol’ottu lendi ihan čut ei piän piäl, ambui pulem’otas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Samvuaran hoz otti ga. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
“Samvuaru”, “Vieras koin ižändy”, “Kyyhköit da suvaičus”, “Videlen kadrieli” – nämmii Videlen Tilkuzet-teatran spektakliloi olemmo jo kaččonuh dai niilöih mieldynyh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Samvuaru jo čihizis. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Sana "etnokul'tuuru'' minule merkiccöy samua kui "kiža on hävitty''. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sanakirjan painosmiäry ei olluh suuri, kaikkiedah 300 palua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Sanakirjas iččenäh da sen luadijas voibi lugie tutkijoin vaste ilmah piässyös kirjas. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Sanakirjas minä lövvin sananpolviloi da sananpiälöi, siänennustuksii da äijy midä pruazniekkutavois, jatkau paginua Ol’ga Ogneva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sanakirju löydyy internetas da sit on 20 tuhattu sanua. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Sanakirju on suurimii livvin murdehen sanakirjoi, sit on läs kahtutuhattu sanua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Sanakse, Jelenan sizär Svetlana Zaharova Vieljärvespäi täs nominatsies sai sežo lahjan, hänen videos sit, kui pidäy kuvata vastoi, iče kilvan luadijat uskaldettih opastuo sih neroh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/meiglzet_voittajat/
Sanakse, Karjalan omatahtožuon keskukses, on ekspertat, kudamat nevvotah, kui pidäy eččie sponsoroi, kui pidäy maltua heijän kel paista. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Sanakse Nikolai Riškin vie kirjuttau muuzikkua horah niškoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sanakse, ei ammui piäzi ilmah disku Viktor Jevsejevan kirjutettuloin folklourumaterjualoinke, sih diskah pandih Paraskovja Ivanovan pajoloigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Sanakse, kaikin, ket tilattih lehti, suadih mitahto lahjakse, kengo lähti kodih kauhanke, kengo mal’l’azenke, kengo muun lahjanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Sanakse, mennyt vuon Sobien dizainu -opastusjoukkoh pyrgijiä oli seiččie kerdua enämbi, migu voidih ottua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Sanakse, sie suau löydiä tiijot ristikanzoih näh, ket rodivuttih vuodessah 1916. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sanakse, tämän vuvven lopukse jo tahtotah panna kodi levon alle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Sanakse, tänävuon joukko täyttäy kolmekymmen vuottu da tämä Karjalah tulendu kuuluu vuozipäivän gastrolimatkoih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Sanakse, uuzien zualoin avuandugi on luajittu Perindölline talovus -projektan hantuzis, kudamah suadih kannatustu mulloi Potaninan fondaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Sanakse, äijän on pajuo, kuduadu pietäh toven karjalazinnu, no net ollah kiännökset, semmite ven'ankielizis pajolois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
”Sanalipas” on uuzi kirju karjalan kielen opastujile. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Sana suuh ei sula, eigo kivi piendarel kuiva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Sanatouriel on litsenziet tervehyshoijon 36 luaduh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Sanatourien johtajan sanoin mugah, denguhädä roihes sendäh, ku sanatourii eläy vaiku omih dengoih, b’udžietaspäi se nimidä ei sua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Sanat ”sugu”, ”sugulaine”,”sugunimi” ollah yhty juurdu. http://omamua.ru/liv/articles/pereh/
Sanelemme rahvahal, da, Karjalas kui elamme. http://kartravel.ru/spoem.html
Sanelun kirjuttajal karjalazel Juuli Kähäril on vai kuuzi vuottu igiä! http://omamua.ru/issues/2014/?p=3
Sanila ei pagize täydyjän sujuvia kolttua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila jiäviihes luottamusmiesvalličendah mustannu hevonnu, čuasuu enne miäryaijan piättymisty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanilale kolttakul'tuuru merkiččöy muudugi kui kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila muutti omassah kodikyläh enämbi vuozikymmenen iäresolendan jälles da planiruičči da nosti sinne taloin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanilan died'oi, silloi rajamies Gerasimoff, vaihtoi omassah sugunimen suomelazel kuulostajakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanilan iäni kiiriy vien piäl, ku häi käsköy kahtu kižuajua germuanienseizoi koirua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanilan mugah sille, ku häi ei pagize kieldy, löydyy pädii sellitys. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila on lendomehanikku, aližersantu, taitehen muasteri tevollizes muodoilus sego pedranhoidai. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila on suomen kolttasaamilazien histourien enzimäine naispuoline luottamusmies libo eduloin valvoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila tahtos kolttakul'tuuras verevän da tervehen, moizen, ku sen iäni kuulus hos kui loitos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanila tahtou, ku jogahine kolttasaamilaine tiä da muijal nostau nygöi omassah levvan pistyh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanilua kymmene vuottu nuorembat saamilazet sen sijah pozieratah selfielöis erilazih saamilasruuttih šuorivunnuoinnu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sani tarkoittau piendy kolttasaamilastu korjua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sanni Tikan juuret ollah Salmis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sanni Tikka sanou: karjalazet ollah monikielizet rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sanni Tikkua kehitettih karjalan kielen opastajakse Jovensuun rahvahanopistoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sanoil ei ole noumeroloi, sinul pidäy iče duumaija kuduahgo kohtah kudaigi sana panna. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Sanoin arhijepiskopale sen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sanoin mahtolline monimerkičyksellizys otettih huomavoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sanoi ũhten kerran Nata died'oile: http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
- Sanokkua, hũvãt rahvas, ettogo tũő tiijã, kus Lemboi elãũ? http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Sanokkua miun sanonuon, silleh emmo voi muuda kui erottua karjalańi toizes karjalazes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sano, midã mual voit tahtua vie? http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Sanommo, ammuzes muahpanendas pahoi hengii karkotettih eläjien oksien da lugusanoin vuoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Sanommo, kul’tuurah näh libo kylän elaigah nähte yhtel sivul rodieu kirjutuksii kahtel murdehel. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Sanommo, kävymmö alallizesti huogavumah mittumantahto lämmän meren rannale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sanommo, olin kirjutaldannuh bumuagale ”mindäh eloksen ratas pyöriy muga”, da sih kohtah jälgimäzekse pädöy kolmetavuhine sana, sit panin sanan ”eloksen” sinne, da kačoin, ku toizet sanathäi päitäh nengozinnu, ”mindäh pyöriy muga ratas eloksen”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sanommo, vaigiembi on kirjuttua urokoin aigulistua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Sanotah kai Kalevalan pohjannu olijat kanzanrunotgi ollah suomelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Sanotah, oli kyläs rozvo Homorozvo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Sanottih ku vahnan buaban jygei ollus opastuo pagizemah uvvel kirjukielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Sanottu merkiccöü sidä, što karjalan kieli on ainos täüttänüh da jatkau kommunikatiivizen funksien täüttämistü. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Sanottu sada rubl'ua maksau, a sanomatoi on hinnatoi. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Sanou: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Sanou, gu runoloin da kerdomuksien sanat piäh tullah iče. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Sanou, mužikku se sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Sanou, omua ”karjalastu” lahjua ku ei olluh kus ostua, ga pidi luadie sit omin käzin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Sanou, pagenizin, ni en tia kunne puata. http://depvladimir.narod.ru/urokkat/lingva.htm
Sanou: pajattau ijän kaiken dai horih ainos kävyy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
”Sano ven’akse, en ellendä”... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Sano vuarnu - sinã bluaznu. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Sanozin, ga eule kelle. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Sanozin, ku olen äijiä elävembi, havačun eloh, konzu pajatan karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Sanozin täh jo kaikile tietyt sanat: projektu on elävy organizmu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Santtu Karhu: http://heninen.net//talvisovat/single0.htm
Santtu Karhu tänäpäigi on ainavo karjalaine rock-pajattai. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Sasan telefon loydyy vikse sinun sizarel tyttarel - Olal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
“Sattuma” on eräs – meil kaikkientiettävy, muijalgi kuulužu, hyviäluadustu da korgeitazostu muuzikkua soittai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
“Sattumas” harjavuimmo jo kuulta pajuo karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
“Sattuma” vikse vie on ainavo moine meil, kus yhtes pajatetah da soitetah vahnembat da lapset. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Saveljevien vellekset V’ačeslav da Sergei luajitah erinomazii poštukartočkoi, kudamis on mondu kerrostu bumuagas. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Se andoigi nimen kyläle... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Se andoi vägie hänele, se vikse oli kaikis suurin dielo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Se auttas uskojile olla oman muan da rahvahan tozi suvaiččijannu dai lapsile parembi opastuo urokoil muamankieldy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Se avvuttas alovehen kehitysty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sebiämmö sen hengettömäkse muga kui gorillu kašinpoijan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sebäi lastu, yskäh nostau, bunukkaine silmät umbuau. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Se da sidä johtai kolttien luottamusmies on mainittu kolttazakonas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Se ei ole muga. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Se ei ole vaiku sanondu, vai on tänäpäigi tottu . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Se ei olluh huigei hänele, sendäh ku i tytöt ei ellendetty händy, hos i Karjalas elettih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Se ei olluh hänele mieldy myö, no hänel ei olluh tostu valličustu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Se ei olluh prostoi leibũ, a oli čoma, pehmei da magei! http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Se ei olluh yliopiston hankeh, vaiku saamilazien hankehtu matkijen luajittu pluanu, kudaman todevuttamizes oldih vastuos karjalazet järjestöt iče. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se elävöittäy meijän kuihtujua da kuolijua yhtehisty kieldy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se eläy. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Se ero, brihoin oma luajindutaba kerras nävytäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Segežah omal aigua ruadoh tuli rahvastu kaikkielpäi Karjalua, suvespäi dai pohjazespäi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Segežan linnas 16. talvikuudu 2014 piettih Karjalan kielen pruazniekku. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Segežan piirin Perttijärven kyläh nostettih uuzi sildu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Segežas jo tostu vuottu opastetah karjalan kieldy kursiloil. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Segežas, kus rouno ku ei olis äijy karjalastu rahvastu eläjiä, ga on aktivistua, kudamat maltetah kerätä yhteh nämägi vähät linnan karjalazet da ruatah min voijah karjalan kielen da karjalazen kul’tuuran kehittämizekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Segi hyvä on: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Sego bazaritapahtumah sego jatkoloile on välly piäzy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Se hyvin nägyy ozuttelus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Sehäi ei tarkoita omatahtostu yhtehisty ruaduo libo kanzalazyhteiskundua, vaiku natsistoin da kommunistoin ajettuu pakollistu yhtenäzytty, kus heile vihamielizet rahvahat kui toizinajattelijat, toizet puolovehet da vahingollizet vähembistöt on hävitetty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Sehäi on minun oma muamankieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sehäi on ylen kallis da arvokas, sellittäy pruazniekan emändy Ol’ga Gokkojeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Se häviey vähitellen, eihäi sille voi nimidä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Se ijän kaiken nevvostovuozissah oli Kinnermäl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Seinat nostau polvi nuori. http://livviki.karelia.ru/language/k22.shtml
Seinyčuasut panou oman fatieran seinäle Anna Stanislavova Vieljärvespäi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Se istundusija, sanakse, azuttih rattahas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Se i todevuttau protsessan, kudamas kačotah, ruvetahgo valdivos tovengi täydymäh kielioigevusnormat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Seizattukkua, podruskat, da, Pajatamme castuskat. http://kartravel.ru/spoem.html
Seizavuksen aigukauzi merkičči, ku kai kehitys hilleni, azettui i väheni. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Seiččemen parastu fotokuvua ollah nägyvil ulgon olijas ozuttelus. http://verkolehti.karjal.fi/
Seiččie vuottu tagaperin jo tiezimmö: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Se jiäy ”pimieh Pohjolah, sumbah Sariolah”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Se kai ozutus, kudamas saneltu oli meijän muas, liikutti hengie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Se kai pädöy vaiku karjalažuon surman kebjendämizeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Se kerdoi natsistoin innostukses karjalazeh mifolougieh, kandelehen soittoh da kanzanperindeheh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se kerävyy muzien kuvves keräilemykogonazuos: obrazois, ezinehis, tekstiil’ois, dokumentois, harvinazis kirjois da fotokuvis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Se kiistämätöi on. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Se kirjutus löyttih Novgorodas vuvvennu 1963. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Se kivi nygöi on Karjalan tiedokeskuksen Kielen, literatuuran da histourien instituutan Arheolougizes muzeis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Se kogonah oli meis da kaikile toizile tietoih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Se koski Carelia-žurnualua da karjalankielizien lehtilöin yhtehisty toimitustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Selgee myo levitettih. http://kartravel.ru/spoem.html
Selgiedy on, što ku kaikile monikielizile lapsile pidäy tugie heijän kielile, spetsial'noiloile lapsile pidäy sidä ylen äijy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se linnalazil on kunne mennä: yksi laitos salvatah, hyö mennäh toizeh kohtah ruadoh. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Sellitti, ku hänen buabah oli rodužin Anuksen piirispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
– Sellitykset terväh löyttih. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sellitän, midä tahton sanuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
– Se loppehes terväzeh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Se luajittih meigäläzen ”Nuoren Karjalan” da rajan tagua ruadajan Karjalan Sivistysseuran yhtehizen projektan aigua. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Sel’hoztekniekas, kudamas sit tuli Kone, tuatto ruadoi enimät vuvvet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Se merkiččöy, gu anukselazet mustetah omua histouriedu da pietäh sidä arvos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Se, midä tänäpäi näimmö, ozuttau, ku gumanitaarine tiedo vältämättäh häviey mostu ruaduo pidäjes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Se miellytti Vieno Grigorjevnua, ga häi uskoittau, ku fil’mu rodih vie parembi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Se mies nikui ei tahtonuh, väčki midälienne vastah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Seminuarah kerdyi folklourujoukkoloin ohjuajua da kul’tuurulaitoksien ruadajua. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Seminuarah otetah ozua sežo Tverinkarjalazien kul'tuuruavtonoumien varapaginanvedäi Viktor Berezkin da piäsekretari Zoja Turičeva . http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Seminuaral oli meigälästy rahvastugi: karjalastu da vepsälästy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/
Seminuaran avajazis Karjalan Kul’tuuran ministru Jelena Bogdanova sanoi, ku tämä “Liiton” projektu sai arvostuskomissien korgiet arvosanat konzu se annettih kačottavakse projektoin kilbah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
9.15–9.45 Seminuaran avavus: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Seminuaran järjestäjät pandih merkile, gu karjalan kielen elävyttämizekse on tärgei, gu kai Suomes olijat järjestöt da seurat oldas "yhtes venehes", ei ergavuttas toine toizes, unohtamata Ven'an puolel ruadajii karjalan kielen aktivistoi da järjestölöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Seminuaran tavoittehennu oli panna alguh da luadie nämmile kielile Oahpa! http://omamua.ru/issues/2014/numero39/saamelaine_oahpa_karjalakse/
Seminuaras kuultih skypeči kielentutkii Annika Pasastu, ken iče on olluh todevuttamas samanmostu projektua inarinsaamelazienke. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Seminuarua, jarmankan šohuu da kylläl pajuo, artistoin ezitysty linnan monis kohtis... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
– Seminuaru on Pajon paja -projektan jatkuo, kudamua todevutimmo vuvvennu 2007 Karjalan Rahvahan Liitonke, mustelou L’ubov’ Nikitina. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Seminuaru on avvoi kaikile kiinnostunnuzile eigo ni pie sih registriiruijakseh eriže. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Seminuaru organizuijah Päivännouzu-Suomen yliopiston projektat Kielikontaktoin tutkimattomat kontekstat: kiändämine da tulkavus (Kontu) da Kiännä! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Seminuaru piettih kylmykuun puolivälis kolmen päivän aigah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Se minä vie toiči opin opastua händy, sanoin ku ei sua joga toizenke hyvin olla, kui häi on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Se mi čökkiäy silmäh nuolois uudizis da palstois on se, ku niilöis ei nikonzu iččenäh mainita sidä tozidieluo, ku tai kanzallisrunohus on läs kogonah karjalan- da ižoralaskielisty suullistu kirjallizuttu. http://verkolehti.karjal.fi/
Semmite mollembien opastusprogrammois kielen opastukseh niškoi on annettu sama lugu urokkua. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Semmite pravoslavnois Karjalas säilyi mondu ammuzien uskoloin uskomustu da starinua Hristianskoin vieron starinoin keral, da toiči i niilöinke sevoitunnuonnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Se muaman jũttũőh ãmmãttãũ. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Sen Jaana kirjutti, konzu tazavallan arhiivas valmistui Karjalan rahvahallizen kirjaston 180-vuozipäiväh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/on_himo_kirjuttua/
Sen aigah Petroskoin da lähikylien algukluasoin opastujat suajah valgien kuvastimii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Sen aigah paistih karjalankielizen literatuuran kehittämizes, lugiettih uuzii runoloi sego ozutettih uuzii kniigoi, kudualoi tänävuon piäzi ilmah äijy. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
(Sen aigan valgeigi siirdyy vai vuaksan libo kaksi!) http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Sen aijan rahvas kačottih, ku toinah lapset piästäs kebjiemmäl, ku heile opastau suomen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sen aijan tavan mugah häi lugi suomelazikse karjalazetgi, hos muijal Jeuropas karjalazii oli pietty jo sadoi vuozii erillizenny kanzannu da karjalan kieldy erillizenny kielenny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sen alguhpanijannuhäi oli Santtu Karhu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Sen avajazih käi Ven’an prezidentu Vladimir Putin... http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Sen avul voijah sellittiä kai dielot muga kui venakse da suomeksegi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Sendäh Euroupan Nevvosto oppiu reguliiruija kanzallisvaldivoloin vähembistökielipoliitiekkua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Sendäh Kymrin kielen seuru panou alguh Caerdyddis kampuanien nimel "Miljounu kymrin pagizijua". http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sendäh Svetlana Tarasovan ”kerho” on eräs kohtu, kus kyläläzet lapset vahnemban ristikanzan piän al opastutah ruadamah, auttamah toine tostu, olemah sobuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Sendäh ei ole nimidä järgie, ku erähät karjalazyhdistykset ollah alistunnuos yhteisruavos laidujoukkoloin kel da duumaijah sidä kauti suaha midä tahto hyödyy ičelleh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Sendäh fouruman aigah piettylöi nevvotteluloigi oli äijy – 137. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Sendähgi hyö tahtotah tiediä ezi-ižien kieldy da kul’tuurua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Sendäh gu opastajal kyläs on kui opastus- da kazvatus-, mugai tärgei sotsiualurouli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Sendäh hyvin tutah inehmisty meigäläzet rahvas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Sendäh hyö potakoijah omii lapsii opastumah, enämbän kyzytäh heis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sendäh hyö samastutah parembi ven’alazeh kul’tuurah da ven’an kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sendäh jogahizel olis hyvä olla tieduo tiedotehniekan käytös. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Sendäh jygei on paista kielen kehittämizes, paheksiu runoilii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sendäh kačotgi sidä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Sendäh kižagi ylen terväh meni. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Sendäh kolmekymmen vuottu sanou neijisti, ei miehele mennyh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Sendäh kylän pruazniekkah tulluzii gostitettih vaste keitetyl kalarokal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Sendäh kyzymmö teidy, hyvät lugijat da runoniekat, kirjuttamah runuo eri pruazniekoikse, sanommo, Naizien libo Izänmuan puolistajien päiväkse, Voiton päiväkse, Roindupäiväkse, Äijäksepäiväkse libo muite hyvittelyrunoloi. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Sendäh liitto järjestäy nämmii kursiloi jo piäl 20 vuottu vuozis 1990 algajen, andau rahvahale mahton opastuo muamankieleh, kudai monis perehis on jo unohtettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Sendäh lähtietähgi eččimäh loittostu tiähtibašn’ua, ku omin silmin yhtes tiähtitiedäjienke kaččuo taivahah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Sendäh meijän kaikkien pidäy paista da kirjuttua omah luaduh, kui vai icekengi malttau. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Sendäh meres vezi on suolaine. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Sendäh muzein ruadajien mieles hos hyö toinah ei voijagi kiännyttiä rahvastu sih perindöllizeh eloksen tabah, ga voijah sanella sit da säilyttiä se. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Sendäh niilöile, ken vähä midä tiedäy lemmen nostandas, rodieu suuri abu kirjutukses. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Sendäh nimidä kummua sit, ku meile rodih oma perehansambli, ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Sendäh oli helpo kiändiägi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Sendäh oli piätetty pidiä festivuali vuorotellen Ven’an eri alovehil. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Sendäh ozuttelus on äijy puus luajittuu azutestu: eri luaduh čomendettuloi kuožaliloi, kätkyt, pualikku, tuohiastettu, kai puuhine koikku da stola. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Sendäh pravoslavnois perindehes ei ole ”lapsien liturgiidu”. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Sendäh rahvas lähtiettih kyläspäi iäre toizih vie eloittamattomih kohtih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Sendäh sinä huondes päiväl päččii lämmitetäh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sendäh suomelazien aziet nostah julgi paremin sezo ministroin komitietan kannatuksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sendäh tämä ruado, kudai ruattih insituutas nygöi – pandih sanakirju internettah – on ylen suuri da tärgei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Sendäh vengrieläzet da Vengrien nuaburimualoin vengrieläziel alovehil olijat kylät da linnat ei voija tänä vuonnu ottua ozua kilbailuh. http://verkolehti.karjal.fi/
Sendäh ylen äijäl ihastuin, konzu kučuttih käymäh Viidanan kyläh da Čalnah. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Sen edeh mie opin ruadua kaikel väjel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen hyvin tietäh kylis eläjät rahvas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Se nimekse pandih “Karjalan mua minun ryndähäs”. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Sen jälgeh Karjala da Karjalan Mua -lehtih. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Sen jälgeh häi andau sinule iänenandolipun. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Sen jälgeh iänenando tapahtuu nenga: http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Sen jälgeh lehti rubei puolistamah Päivännouzu-Karjalan Suomeh yhtistämisty da suomen kielen aziedu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sen jälgeh meidy kaikkii kerättih yhteh da kyzyttih iänestiä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sen jälgeh muamo rubei haikostelemah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Sen jälgeh oli karjalankielizien uudizen vuoro. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Sen jälgeh on olluh vuoros Päivännouzu-Ukraina, kudamas Ven’an voimakkahal myödyruavol da keinoloi ymmärdemättäh ollah rahvahankeskehizes voinas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sen jälgeh se on pahennuh ruttoh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sen jälgeh valličenduvirguniekku kyzyy Sinuu allekirjuttamah ankietan. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Sen jälgeh valličenduvirguniekku kyzyy sinuu allekirjuttamah ankiettua. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Sen jälles kaikin lähtiettih linnan vahnimah Smolenskoin kirikköh, kus piettih hengellizen muuzikan konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Sen jälles, konzu vuvvennu 2012 ainavo Kalagen päivykodi salvattih (päivykoin seiččemenkymmenvuodizen puuhizen taloin levo oli pakkumas), enämbi kolmiekymmendy lastu jäi istumah kodih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Sen jälles kymmene vuottu ruadoi agrohiimiellizes laboratouries. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Sen jälles pietäh ruttuo ruaduo: koin nostamizeh ečitäh dengua kaikelleh – myvväh sobua da šipainiekkua, suajah omah puoleh auttajua da kannattajua, ečitäh abuu Karjalan kul’tuuruministerstvan puoles, kudai luadi Karjalan Kielen Koin hyväkse suuret konsertat Petroskois da Priäžäs... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Sen jälles päivänvalgien nägi vie 14 piendy da suurdu kerdomustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Sen jälles voimmo vaiku kaččuo, kui karjalan kieli kuolou murre murdehel - heikoin ezmäsekse, vägevin viimezekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen kanzikuvas on puuheboine, motiivu, kudaman Kuusela löydi 1980-luvun puolivälis susieduvoulostis, Konnevien suares. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sen keriäjänny on žurnalistu sego karjalan kielen säilyttäi da kehittäi Ol'ga Ogneva. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Sen kirjan algusanois vuonnu 1936 Ahtia kirjuttau: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sen kirjan algusanois vuvvennu 1936 Ahtia kirjuttau: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Sen kirjutekset on luajittu kirikkökirjan reunoile da rivilöin välih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Sen kirjuttajannu on “Čičiliuškun”ohjuaju Natalja Golubovskaja. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Sen kogoelmas on jo 70 harvinastu karjalankielisty kniigua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Sen kunnivokse olemmo valmistannuh kaksi suurdu piduo. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Sen, ku zookompleksan elättilöi muokatah da pahoi pietäh, tovendetah sen endizet ruadajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Sen kynnyksel “Oma Mua” pagizutti vuozipäivyniekkua. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Sen käzikirjutuksen, kui kaikkien toizien “Tilkuzien” spektakliloin, kirjutti teatran ohjuaju Raisa Kudžijeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Sen lizäkse ohjelman mugazii kohenduksii luajitah virguniekkoin piätöksih, normih da sellityksih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sen ližäkse kävyimmö vastavumah Skandinuavien mualois eläjien kveenoin da vengrielazienke, sendäh gu tänäpäi MAFUN:as ei ole ni yhty vengrielastu järjestyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Sen ližäkse meil ruattih fuabriekat, kudualoil luajittih hyväluaduzii suksii, kuduat vastattih kogo muailman standartoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Sen ližäkse myö avuammogi tämän festivualin, sanou “NOID:an” piälimäine Vladimir Solovjov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Sen ližäkse ohjelmas roitahes Karjalan kielen koin prezentatsii, Čičiliušku-tyttiteatran Koirien Kalevala-ezitys sego Onego-nimizen orkestran kontsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Sen ližäkse on tietois, ku Kolme kondiedu -zookompleksas elättilöi käytettih meččykoirii opastajes da us’uttajes: meččyelätti on kiini, koirat kaikis puolis puretellah sidä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Sen ližäkse ozutteluezinehty suadih Karjalan sportan muzeispäi, sie on Karjalas rodivunnuzien Olimpiuadučempionoin F’odor Terentjevan, Larisa Lazutinan da Jevgenija Medvedevan sportuvehkehii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Sen ližäkse se tariččou kymmenile ristikanzoile lyhytaigazii ruadovälilöi muun keskes tapahtumis da julgavusruavos. http://www.onl.fi/karjala
Sen ližäkse syvyskuun jälgimäzenny suovattan vuvvennu 2010 kolmas kerdu uvvistusruadoloin jälles pyhitettih Smolenskoin kirikkö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Sen ližäkse vie viizi ministerstvan ruadajua da sinne piädynytty ristikanzua maltettih vastata kyzymyksih karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Sen loppupiän ehtäl oli kuulužan ”Värttinän” konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Sen luadi “Karjalan” ohjuaju Andrei Anisimov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Sen luadi Petroskoin Valdivon yliopiston Pedagougiekku- da psiholougien instituutan Karjalan kyläškola: kehityksen tiedo da praktiekku- laboratourii. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Sen luadijannu on Nina Zaitseva. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sen luadijoinnu ollah Alavozen Kul'tuurutaloin ruadajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Sen luadimine ei ole vaigei, nevvot lövvät Karjal Žurnualan noumeros 1/2012 libo seuran verkosivuloin verkolehten nägöslehtes samas noumeras adresal: www.karjal.fi Kielen voit vaihtua nygöi sengi perustehel, gu kaččonet sen ozakse omua identitiettua, azieloinhoidokieli pyzyy yhtelläh endizenny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Sen luajittih suomelazet tiedomiehet Jack Rueter da Timo Rantakaulio. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Sen lövvät Kielen, literatuuran da histourien instituutan saital, instituutan seinishäi se oli luajittu da sit vuvvennu 2010 piästetty ilmah Verso-julguamos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Sen mugah ezimerkikse karjalan kieldy da kul’tuurua suau harjoittua vaiku mennyzih aigoih liittyjis azielois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen mugah kai eläjät ollah kul’tuuran da kielen puoles suomelazii, pagistanneh hos ruoččii libo suomie. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen mugah kai ristikanzat ollah samanarvozet roinduperäh, kielehgi kaččomattah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Sen mugah meijän aijan luajindah otettihes huogehembal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Sen mugah suomi oli liijan vähäpädöine da kehittymätöi kul’tuurukielekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen mugah vähemmistölöih kuulujat ei tovelleh olla nimidä vähemmistyö – heil on vaiku juuret, kudamat liitytäh terväh histourieh siirdyjien joukkoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sen ohjuajannu on Anna Matveikova, Šuojun kul’tuurutaloin johtai. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Sen olemmo myö Karjalan Kielen Seuran puoles pagizijois tiijustannuh jälgimäzen 12 vuvven aigah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sen paikoin kollektsii on yksi suurimis da rikkahimis kogo Ven’al. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Sen perustamizes ruvettih pagizemah vie voinan jälgehizinny vuozinnu, konzu yliopisto tuli evakuatsies Siktivkaraspäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Sen peräh ruvettih vasta uskomah, sto Suomes on karjalan kielel pagizijua ainagi 5000 hengie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sen pidämizeh oli annettu ynnälline tukku dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Sen pidämizen idei rodivui kolme vuottu tagaperin Alavozes pietyn Maidofestivualin jälles, silloi luajittih enzimäine skul'ptuuru heinäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Sen pidäy olla karjalan kielel kirjutettu libo karjalan kielele kiännetty da sinun iččes, sinun seuran libo yhtistyksen ilmah piästetty omajulgavo. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Sen piäjärjestäjänny oli anukselaine monitoimitaloi, kudai ruadau vuvves 1952. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Sen piälikkyö Aleksandr Hudilastu ei olluh pivos, istundon paginanvedäjänny oli Karjalan tazavallan Tervehyön da sotsiokehityksen ministru Valentina Ulič. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Sen piälikönny tänäpäi on Simon Elo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Sen piätiemu on ”Suomelaz-ugrilazet rahvahat – kohti kestäjiä kehitysty ”. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sen pohjannu on Suomen tundietun ozutelmukirjuttajan Laura Ruohozen vuonnu 1995 kirjutettu tevos, kuduadu pietäh yhtenny parahis Suomen nygyaigazes literatuuras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/
Sen puoles iänestettih Karjalan da vepsän kielien sanasto-da oigiehkirjutuskomissieh kuulujat rahvas yhtehizel kerähmöl, kudai piettih uuttu vuottu vaste. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Sen rauhusovun mugah kai Luadogas ũmbãri olijat alovehet, sego Suomenlahten suvi- da pãivãnnouzupuolizet alovehet siirrũttih Ruočile. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Sen ruadajien palkat da muut kielipezän maksut maksau Priäzän piirihalličus, i suau Kois tilua omassah käyttöh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sen ruadonnu on lujendua pruazniekkuvuvven alovehellistu todevuttamistu. http://verkolehti.karjal.fi/
Sen salvattuu Makarov siirdyi ruadoh Karelija-julguamoh, sit kodvazen aigua oli Karjalan kul’tuuruministan sijahizennu, Karjalan tazavallan piämiehen administratsien johtajan sijahizennu da tuaste kiändyi Karelija-julguamoh. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Sen sijah Karjalan tazavallaspäi voi tulla investitsiedu Suomehgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Sen sijah olen ellendännyh erähien suomi-ugrilazus-indoilijoinke paistes, ku yhtelläh oza kohtavuu välinpidämättömäh tabah demokruatillizien valdivoloin yhtehizeh ruadoh da tahtou Suomen eruo Jeuropan Liitos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen sijah tänäpäi monil toimittajil da muuloil kirjuttajil on tavannu ezittiä, ku tai perindeh on baltiekkumerensuomelaine. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sen sijah yksittäzii saamelazii eziteldih Suomen zabuavuparkois (tivolilois) vie 1930-luvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen sivuloil voibi löydiä äijän tieduo Vienan da Luadogan pohjoisrannikon karjalazis sego livgiläzis da lyydiläzis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Sen stuatussu on viralline vai muudamil Baskimuan alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sen suadih tiijustua sežo yhteiskunnan ”lembilapsinnu” pietyt saamilazet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sen syväindös on 14 000 sanua. http://verkolehti.karjal.fi/
Sen tarkoituksennu on auttua rahvahale parandua omii eländyololoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Sen tarkoituksennu on kaččuo da tutkie Raja-Karjalan murdehii, kudamii on paistu Ilomantsin päivännouzukylis, Korpiselläs, Suistamos, Suojärves, Impilahtes da Salmis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Sen tarkoituksennu on sellittiä, midä oli ruattu da jäi ruadamattah mennyön suomelas-ugrilazien kongresan miärättylöis ruadolois da valmistuo tulieh kongressah – kehittiä kongresan piälimäine aihe da sivuaihiet konsul’tatiivizen nevvoston kaččelemizekse. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Sen teemakse pädis “Minun karjalaine paginkanzu”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
S en tevoksen kirjuttajat yksikai tunnustetah, yhtelläh rivilöin välis, ku Suur-Suomi oli ebärealine huaveh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Sen tevokset häi lahjoittau muziele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sen tiijustettuu voibi sellittiä omale ičelleh karjalan kielen da kul’tuuran suuret liiniet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen tyveh vuvvennu 2006 perustettih nuorien alaozasto. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Sentäh häi sanoi T'imoil: http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Sentäh häi työndigi Kosťan Suojärvel ťoutan luo Maimalammil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sentäh mečästäjät ollah pitkäh oldu muaseuvul eläjii muanviljelijöi a nygyzin jo enämbäl linnalaziigi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Sentäh rohkekuammo jälgimäi olla karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sen ual on kirjutettu: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Sen verran on pietty silmäl nygyaijan kehityssuundii, ku juuret Karjalas -ellendys on nygöi käytös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen voi ruadua vaiku karjalaine iče. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen vuoh suammo dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Se nähtäh viimezekse vuvven lopul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sen školan neroniekan Marija Kudel’nikovan Tuulen hengähtys -mustomerki oli toizekse paras Uvven vuvven lahju -azutes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Se oli gu suarnah uppuondu: midä enämbi luvet, sidä enämbi himoittau. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Se oli kolme vuottu tagaperin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Se oli minun enzimäine maksettavu ruado. http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Se oli neidizile muite vai mieliruado, ga terväh jongoi hyö ellendettih: pidäy tuvva nägövih unohtuksih jiännyh karjalaine pajoperindö da anna se kuuluu uudeh luaduh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Se oli pajon da tansin valdivolline anzambli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Se oli perustettu vuvvennu 1856, linnan stuatusan se sai vuvvennu 1977. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Se oli ritualistu kieldy mečän puuloile, jumalile, tuonilmazis olluzile ristikanzoile. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se olis hyövykse, sanou Suomen opastushalličuksen ruadai, Karjalan Sivistysseuran piälikkö Eeva-Kaisa Linna... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Se oli talvikuus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Se oli tarkoitettu nerokkahile nuorile, kuduat tahtottih opastuo käziruadoloih, teatru- da muuzikkutaidoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
”Se oli vaste algusoitto – kus poltetah kniigoi, poltetah lopuškal sežo ristikanzoi.” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se oli yhten rahvahan yhtenäine lehti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
– Se on Karjalan lippu, a se, kudamua rubiemmo azumah, on karjalazien lippu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Se on enzimäine abei, ga terveh mieli... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Se on enzimäine vepsänkieline kaunehliteratuuran kirju. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Se on enzimäzii omii kodiloi täl uuličal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Se on heijän kieldä, rahvahan kieldä, min järgieh tundou da muistau, hos sen olis unohtannuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Se on hirvei ezimerki sit, midä jyrkih laidujoukkoloih kuulujien fanuatiekoin mieles liikkuu: parluamentu on tyhjy da se pidäs loppie. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Se on hyvä, ku lapset opastetah nygöi minule midätah meänkielen sanoi, kudamii minä olen unohtanuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Se on igävy tozidielo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Se on ilmu, midä hengitämmö. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Se on jo kaheksas hänen kniigu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
– Se on kaikis paras hyvä mieli, gu ristittyzet livuttih pruazniekan varustandah da ruadoloih, sanoi Boris-tuatto, – sehäi on rahvahan prihodu da kirikkö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Se on kielipezängi printsippu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Se on kogo meijän Onieganrannikon piirin keskus, meil kylis – Uvves Vilgas, Šuojus, toiziel – keskuksen ozastot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Se on kogonah luajittu luonnon materjualas: silmät luajimmo tuohes da kordehes, sanelou eräs kitan luadijois Valentina Trofimova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Se on kolmas oza Ahtian kielioppii. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Se on kädevy taba jatkua endisty poliitiekkua da estiä normal’noin karjalazen identitietan roindu dai tukehtuttua vuadimukset vähembistöoigevuksien todevuttamizes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on lapsen edu, sanotah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on liijan pieni kieli”, Kuusela pečualihes.”Minun igähizet ristikanzat sie maltetah, ei net nuoret, ven’aksehäi net paistah.” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Se on livgiläine räppi, an livgiläine räppi. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Se on luajittu monien ven’alazien da karjalazien suarnoin pohjale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Se on meijän kielen elbymizen ehto. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Se on merki huonos ičetunnos, kudai halliččou karjalazii enne kaikkie karjalazis järjestölöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on miehen ruado, vagaittau Svetlana. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Se on minule muga omua, minä tahton pajattua täl taval! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Se on minun oma muamankieli. kudamakse pagizen i kirjutan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Se on minun paras kirju. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Se on muga äijy Suomen valdivon viga. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on oza samannimisty Karjalan Rahvahan Liiton etnokul’tuuruprojektua, kuduan todevuttamizes autettih Karjalan kul’tuuruministerstvu sego tazavallan Kanzallizien kul’tuuroin keskus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Se on perindehen sobivuttamistu, kuduas tarkoituksellizesti käytetäh hyväkse perindehen elementoi kaupallizii, kanzallizii, matkailullizii, ideologozii libo aijanviettotarkoituksih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Se on perusmahto meijän kul’tuuran da kielen säilymizekse, elävyttämizekse da kehittämizekse.. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Se on puuhine souhku jauhoh niškoi... http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
- Se on, sanou, Homorozvo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Se on tansi- da videotevos, kudai sanelou 90-vuottu vahnan Faina Frontan eloksenkerdomuksen. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se on tottutoven elänyh ristikanzu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Se on tozi, ku murdehien nimet ollah ebäselgiet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on tärgevin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Se on vahnu karjalaine kylä, kudai seizou Vieljärven rannal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Se on vastevai jullannuh tevoksen AKS:n tie – Akadeemine Karjal-Seuru izänmuan da heimoideolougien aziel (Akateeminen Karjala-Seura – isänmaan ja heimoaatteen asialla, Hämeenlinna 2011) . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Se on ven’alas-omakieline kaksikieližys. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Se on viegi olemas, da Juminkeko on ozakse restaviiruinnuh taloloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Se on vienankarjalaine svuad'bupajo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Se on, voi sanuo, hämmästyttäjän hyvä, ku otetah huomivoh enne kaikkie nämien ryhmien ylen rajoitetut mahtollizuvvet suaja omassah muamankielen opastustu, meedien libo kul’tuurualovehen palveluloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se on yhtelläh suomelazen kielipoliitiekan argipäiviä. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Se on čoma kuvakogomus, kuduah ližäkse on painettu mieldykiinnittäjiä Jelena Fominan kirjuitettuu kerdomustu da čomua Vitalii Golubevan kuvua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/petroskoi_kvelemm_linnua_myte_da_sit_ymbri/
Se ozuttau: projektu yldyy, ruttoh eistyy edehpäi da myö sendäh olemmo hyväs mieles. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Se ozuttau suuren da syvän kirjuttajan neron. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Se pagin painui mieleh vikse sendäh, ku iče toiči viäritän iččie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Separatistoin luajitun ”dorogukartan”mugah Katalonieh luajitah 18 kuun aigah iččenäzen valdivon tarvitut institutsiet kui armii, keskusbanku da oigevussistiemu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se pidäs roita. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Se pidäy hyvin duumaija. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Se pidäy vältämättäh luadie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Se piettih ligakuun lopus Moskovas, Ven’an Opastusministerstvan da kanzallizii kyzymyksii hoidajan federuallizen Agentsvan hantuzis. http://omamua.ru/articles/opastus/
Se piäzigi kogo kilvoin voittajakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Se piäzi toizele sijale. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Se pohju, meijän karjalaine pajosaundi, on yksikai pyzynyh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Seppo lubai ielleh järilleh meidy kuljettua, myö muut vai lubaimmo inehmiseks eliä matgan aiganu. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Se prosessu jatkuu tänäpäigi. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Se puhtas, koskematoi luondo, kudamua niken ei ole piässyh lijastamah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Se pädöy ristikanzale, kudai on vie muga hyväs kunnos, što voi iče keittiä syömisty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sergei Glezerov omas kirjutukses ”Kummalline Sampo… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Sergei Kn’azev, meijän video-operuatoru, kuduadu hyvin tutah meijän kyläs, valmisti ”kinon” meijän muamolois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Sergei Pirožnikovan fondaspäi kaikin suadih sertifikuatat koditehniekän laukkah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Sergei opastau vepsän da suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/xxx_ifusco_konferensii_pieth_germuanies/
Se rippuu eri mualoin iänestäjien valličendois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se rippuu sit, tunnustaugo ristikanzu oman ičen identitietan karjalazekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Se rodieu äijiä pädevembi kaččuo da ozuttua. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Se roih c-kirjain, kudaman tilas tässäh käytetäh ts-yhtymiä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Se ruadoi dai rahvastu sih ainos tuli kaikis Anuksen gubernien čuppuloispäi, jatkau paginua Ol’ga. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Se ruado oli juattu kahtekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Se sanelou vienankarjalazes Santra Remšujevas, kudai mustau tuhanzii vahnoi karjalazii pajoloi, starinoi, sananpolvii da loitšusvirzii i pajattau sežo. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se sellittäs, mindäh muailman abstraktoimine on kaikis tutkituis kielis samanluadustu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se sellittäy hyvi kielioigevuksien idejolougizen perustan da azettau käytändöllizet normat, midä valdivoloin pidäs tavoitella. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Se taibuu sih kui muutgi kielet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Se tapahtui sendäh, gu enne kiellettih pagizemas karjalakse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Se tariččou välinehii sežo školien pedagougizih tarbehih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se tarkastelou iäneh da tilah liittyjii kyzymyksii sarjukoomiksas, ga tuou sežo ezih žiivattoin nägökohtua voinah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Se tarkoittau, ku karjalazet ollah ainos vie heimoltah karjalazet da / libo heil on juuret Karjalas, ga hyö ollah juuri suomelazet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Se tavan mugah on omistettu Ven’an Pohjazen perindöllizen kul’tuuran tutkimizele da yhtistäy eri aloin tiedomiesty da spetsialistua kerran nelläs vuvves. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
– Se tottu on, vahnembat ainos varattih minus, nagrau artistu, – minul oli ihan tavalline keppi – “Gal’a-tytti”. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Se toven stuanivui. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Se tovestettih tutkijat Irma Mullonen da Oleg Pančenko. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Se tuatto oli oigei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Se tulou oph:n verkosivuloile. http://verkolehti.karjal.fi/
Se tulou terväh da hävittäy muan dai Muuminotkon. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Setämä päivy meni, kalatbo ruvettih brihal happanemah, jo täytty vägie nenäh tulemah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Setämä vuozi tagaperin linnas rodih Vladimir Brendojevan uuličču, ga sil tänäpiän on vie vai yksi kodi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Seurakundien ruado on olla perehien kazvatusabulazinnu. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Seuralazien mieles pidäy jo hädäkelloh ruveta soittamah – lyydikse pagizijuahäi Miikul Pahomovan mugah on jiännyh kudakui kolmesadua hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Seuran Youtube-kanualal voi kaččuo lapsien luajitun animatsien Pahomovan Miikulan lyydikse lugietus zuakkunas Nell' himod. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Seurangi kielen da kul’tuuran elavutuksen painokeski. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Seuran ohjelmu on ominazuksien mugah eriluaduine kui saamin kielen elvytysohjelmu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Seura on luadinuh äijy alguhpanoloi ezimerkikse suvikarjalan hyväkse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Seura on luobunuh vähäzekse aigua ajamas zakonanluajindallizii uvvistuksii da vastinehekse kielipoliitiekas huoldu pidäjät virguniekat da puolovehjohtajat ollah lepytty karjalan kielen i kul’tuuran elvytysohjelman todevuttamizeh vuvvennu 2017. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Seuroin da muijen yhtezöjen aktivistois opastetah kul’tuururuavon organizuatoroi da azientundijoi yhtistyksih da paikallistazoloih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Seuru iče piästäy ilmah joga vuottu vähimyölleh kaksi libo kolme klassikkutevosten kiännösty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Se vai muuttuu da kehittyy aigua myöte kui toizetgi kul’tuurat. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Se vallittih, sendäh gu "Vasilii T’orkin" on eräs kuulužimis voinale omistettulois tevoksis, kudai kiännettih muailman monile kielile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Se vois olla heijän muamo libo tuatto, buabo libo died’oi, kentahto omis da dovarišois. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sezo Inkerin alguperäzih eläjih kuulujat izorat ollah otettu ozua kilbah, muga kirjuttajua Tverin Karjalasgipäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sezo ruočinsuomelazet järjestöt ollah oldu liigu argoi ajamah omua aziedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Se äijäl avvuttau minuu opastujes. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sežo erilazis ammuzis lugusanois passiboijah sego mečän emändiä sego neičyt Muarjua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Sežo kniigas käytetyt ezimerkit ollah tuorehtu da ihastuttajua luvettavua kaikile karjalankielizile da karjalan kielen ystävile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sežo kylmykuus roih Oma pajo -horan maksolline konsertu-spektakli Filarmounies... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Sežo mielihyväl otetah vastah kuvua da kerdomustu sih näh kui kerätäh da suolatah siendy, kui ečitäh muarjužikkoloi kohtii: must’oi, muur’oi, vagoi, mandžoi, buolu, garbalo; kui sellitetäh libo tuulatetah muarjoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Sežo petroskoilazet naizet yhtytäh kaikenmoizih hyvyönluadijoih aksieloih, kudamat ollah KKK:n kannatuksekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Sežo pidäy luadie hyvä rekluamu pivole, programmale, joukole, sit rahvastugi tulou äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Sežo ven’alazien vähembistölöin stuatussua parandettih mm. Ukrainas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Siberis pereh eli kaheksa vuottu, voinan loppiettuugi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Siberispäi tahtottih tulla omale čurale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sida Kalevalua voibi ostua Karjalan Kielen Seuraspai, kudai ruadau Suomen puolel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Sidä allus algajen pidäy Anuksenlinnan rahvahalline kirjasto. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Sidä dorogua n:o 101 vie sanotah ”Eloksen dorogu”... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Sidä ei harjoiteta vaiku pienet perindehellizet natsistujärjestöt da laidurahvahallismielizien järjestölöin jatkai- da perindehyhtistykset. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sidä ei ole, konzu pajatan suomekse libo angliekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Sidä ei varaita nimi, enne kaikkie ku kielizakonanluajindan kehittämine da virguniekkuohjavoin kohendamine on menestytty kogonah jiätyttämäh riippumattah sit, min värine halličus on vallas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sidä enämbi myö arvostammo niilöi uskollizii ystävii, kudamat ollah annettu tugie uvvistuvale Careliale tiluamal lehten. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sidägo myö tahtommo omale karjalan kielele? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sidähäi emmo ainos tiijä. http://verkolehti.karjal.fi/
Sidä kaikkie nygöi ruatahgi sie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Sidä kannatettih enimät Karjalan halličuksen deputuatat. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Sidä kehittämäs oldih dai ollah suomelazet tiedomiehet Jack Rueter da Timo Rantakaulio. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/
Sidä ližiä stipendieduhäi ruvetah maksamah kui perusstipendiedugi – vaiku niilöile, ket tutkindolois suajah viidozet da nelozet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Sidä luadimas oldih Suomen Juminkeko-fondu, meigäläine Kanzallizen poliitiekan ministerstvu da Periodika-julguamo... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Sidä löyhki algukluasoin opastai da jälles kluasan ulgopuolizen ruavon ohjuaju Marija Pavlovna Pelešenko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Sidä meigäläzet rahvas suadih akččuo vuozinnu 2008-2009. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sidämüö i oma kodikieli on se kopeikka, kudai on kallehembi vierahie rublie. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Sidä oldih hommattu yksi seuran endine ruadai da kaksi jäsenty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sidä on helpo käyttiä da nevvozin käyttämähgi, silloi konzu kerras ei juohtu mieleh yhten libo toizen kielen oigei sana. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Sidä ozutettih jo kolme kerdua, joga kerdua spektaklin lopus kaččojat kiitettih artistoi seizojen, kaikin lähtiettih zualaspäi itkusilmin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Sidä paistih enne sodua Suomen Karjalas, Salmis da Suojärvel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sidä paistih kaikis karjalazien kerähmölöis, nostettih se paginale jälgimäzesgi, Priäžäs pietys. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Sidä paiči Aleksandr Matiješin on varmu, ku nygöi sanatourii hyvin pyzyy jalloilleh da sen salbuandas ei voi olla ni paginua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Sidä paiči hyö opastuttih yhtel samazel opastajal soittamah skripkal, segi yhtisti heidy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Sidä paiči jo monien vuozien aloh Jovensuus ruadau karjalan kielen kerhogi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Sidä paiči suomen, karjalan da vepsän kielen opastujien joukot ei olla suuret. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Sidä pidi duumaija kuibo sen sanos, da vie muga, ku ezmäzel riävyl toinah ollus jälgimäzenny illatiivu libo abessiivu, ku sana loppus -ah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sidä pidämäs oli kogo joukko virrallistu laitostu: http://omamua.ru/articles/nuorio/
Sidä pidäy vardoija vihmas i tules, homehes i aijan hambahas - ongo ristalgi oma tahto? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Sidä pietäh kogo muailmas vuvves 1994 lähtijen. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Sidä päiviä tänä vuon vuotettih kodvan, ku lämmin vihmusiä nikui ei andanuh luistelikole jiädyö. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Sidä rahvas ei tietä, mikse vesselät olemmo myö. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Sidä samuahäi duumaijah sežo pienien kielien elavuttamizes: ku se ei olis vaiku pruazniekoin paginois da pajolois ozutettavu argielokses irralline dielo, no jogapäivähizen arren kieli. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sidä suomelas-ugrilazien rahvahien kongresoin välisty konferensiedu piettih jo kolmattu kerdua. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Sidä tahtoit kaččuo da kaččozit vie kerran, uvvessah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Sidä tavallizet karjalazet ollah vuotettu teispäi jo vuozikymmenii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sidä todevutetah monil uvvenluaduzil projektoil. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Sidä vie sai suaja da ostua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Sidä voibi huomata, konzu syöt käil robl’ol pastettuu razvastu lihua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Sidä voi kaččuo sežo Yle Areenaspäi ei myöhembi 30 sulakuudu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sidä yhtelläh on, da tutkimustu on ruattu dai Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sie ei olluh nivouze sähkölöi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sie enzimäine kluassu juatah puolekkai: yhtet opastutah suomie, toizet – liygii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Siegi ruadoi muasteriloin jarmanku, kudaman aigah sai ostua Karjalan neroniekoin käziruadoloi: tuohes luajittuloi ezinehii, hurstiloi, čomenduksii da äijy midä muudu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Sie heijän juuret levitäh 700-luguh suate. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sie heil on oma valgei perti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Sie hänes tovestettih kouhkotuberkul’ouzu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sie järjestettih bešodoi melgei joga ildu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Sie karjalan kieli on kois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Sie koikan alle myö, lapset, liččavummo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sieldy ajoimmo Ala-Uuksuh ja käimmö viemäs rengin yhteh taloh. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Siel koufit keitimmö i joimmo. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Sielpäi häi tuľi järilleh roindakoďih Pälvjärvel da kui Porajärvi liittyi Suomeh, matkai uuvessah 1919 Maimalammil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Siel täyttyi kai, midä vuotimmo matgalta ja enämbi! http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Sie lugiettih da saneltih toine toizele Bibliedu da toizii pyhii kirjutuksii, paistih Boris-papinke omah putillizeh elaigah niškoi, varustettih čomenduksii ikkunoih da kuuzih, opastuttih Rastavan pajoloi da malittuloi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Sie lugiettih, vastavuttih, viettih joudavua aigua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/
– Sielä ollah ledentsat i oriehat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Sie meile opastettih, kui ruadau Ruočin opastussistiemu, ku jälles myö voizimmo ruadua opastusalal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sie minä luvin äijän kniigua meijän muan histourieh nähte, mielihyväl harjaitin lapsiigi lugemah suarnoi da klassillistu literatuurua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Sie nuoret pläččittih da Käsnäsellän brihat tunnustuttih ad´ivoneidizih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sie nuoret pläččittih putilleh da oldih yhtes huondesyöh sah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sie nygöi ollah ristittyzien koit da pellot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Sie oli kursu opastajile, kudamil jo on korgei opastus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sie oli kymmenii ozastoloi da tuhanzii ruadopaikkoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Sie on ezimerkikse hänenluajittu suomelas-karjalazen sanakniigan käzikirjutus, 586 käzinkirjutettuu sivuu, kudaman painandas oli jo sobimus julguamon ker, a segi nikonzu ei piässyh ilmah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Sie on igivahnat sangiet hongat – kuolluot, liikkumattomat. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Sie on jo hätken tunnustettu karjalazen vähembistökul’tuuran olemasolo da suuri merkičys. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sie on nygöi fiskul’tuuruzualu da čuajuperti, kudamas on sežo kirjastočuppu i lapsien kižapaikku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sie pajatettih ezimerkikse Meijän Pajo , Priäzenka, Randaine, Rossijanka da Aleksander Savelev . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sie pedäjät hengähtetähes, on ylen čomua da jylhyö. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sie pietäh kymmenii meččyelättilöi – ilveksii, hukkii, kondieloi, reboloi da äijii toizii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Sie pošteliloin kel hyčyttäy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Sie, praktiekal olles, minä kummastuin sen suurdu da eriluadustu kniigufondua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Siepäi meččykujuo myöte kävyimmö Vahjärveh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Siepäi on kummunnuh da löydynyh meile pajoloi, kudamat ollah oldu selgiesti meijän nägözet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Siepäi toven kajahtih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sie ruadajes häi keräi da talui Suomeh meigäläzii muanruadajii, fermeroi, puuseppii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Sie ruvettih opastumah karjalan kieldy kerras, konzu vai lövvettih opastai. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Sie soudi sorzaset, ui randah kalazet, kuldu läikkyi lainehil, hobju kivizil. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Sie suomenkielizet on hiitroisti maltettu jagua suomen da meänkielizih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sie suures karjalazes Rösin perehes nelländenny lapsennu vuvvennu 1935 on roinnuhes Anni-tyttö. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Sie vaiku vähembistö pagizou gaelikse, a kielen merkičys alovehen matkailus on huomattavu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sie vie riskanzat putilleh paistah. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Sih aigah erähät ilomanttšilazet vanhat rišťikanzat vie paistih äijävähä karjalua, hos muiten oľi suomen kieli jo vallal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sih aigah vikse jo hiilavin vällyön kiehundu rubei azettumah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Sih buabo vastai varmah: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Sih joukkoh kuuluu ei vaiku kaunehliteratuuru, opastusliteratuuru da muu literatuuru, no i hengelline literatuuru. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Sih kuuluu läs nelliäkymmendy eri lajii, kaikkiedah piäl sadua puudu. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
– Sih meidy kuvattih, jogahine saneli, midä tahtoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Sih meile ei ole midä vastata. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Sih niškoi Kanzallizen muzein vahnois tilois Engelsan pihal on luajittu kaksi pertii elostandah niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Sih niškoi kevätkuun lopus nuožarveläzet piettih kerähmö, kudamah tuli 73 hengie, onnuako seiččemes vuitti kylän eläjii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Sih niškoi, ku suaja enämbi tiluajua, piimmö yhtel tiel karjalan kielen lugemuskursatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Sih niškoi miehen mugah pidäy kačahtuakseh tuaksepäi, pidäy hyvin tutkie meijän rahvahan juurii da perindölöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Sih niškoi pagizutimmo sen nuorembua ruadajua. http://omamua.ru/articles/opastus/
Sih niškoi sil samazel vastavuksel Ol’ga Ogneva saneli kaikile kerdynyzile, mibo kodiloi se rodieu da midä täkse aigua on jo ruattu Vieljärvel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Sih näh sanotah: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sih näh valmistimmo Roindupäivänke, meččy! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Sih on kerätty kahten vuozikymmenen aigah kirjutettuloi kirjutuksii, mustelmii, runoloi sego suarnoi da kerdomuksii lapsile. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Sih on kerätty rikas materjualu karjalazen rahvahan perindölöis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sih oslu vastai: http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Sih pidoh tuli Karjalan halličuksen herrua, Karhumäin piirin virguniekkua da paikallistu eläjiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Sih ruadoh yhtyi Petroskoin valdivonyliopistogi. http://omamua.ru/articles/opastus/
Sih suate suomenkielizet i etnillizet vähembistöt oldih toizen klusan kanzalazet meijän muas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sih tuli omua kylälästy da rahvastu lähi kylispäi da Petroskoispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/
Sih tulou läs 300 sivuu. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Sih tänävuon yhtyi 16 algukluasoin opastujua. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Sih täydyy, gu kaikin ollah ven’alazii, ruoččiloi libo suomelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sih välih puutuimmo järvie myöte soudajes. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Sih yhtyi 26 joukkuo Ven’an keski- da luodehpuolen alovehilpäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Sih äijy meni dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Siid Maťťi käveli pagizuttamas da tallendamas iäńitteheksi karjalazien eländiä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Siid kui raja umbeudui Tarton rauhas, ńi Gošťa jäi Suomen puolel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Siih emändy tostai/tostavui (havatšui) da virkkoi: http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Siirdiägo kieli nouzijale sugupolvele? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Siirdyö inkubattoraspäi varzinazeh Wikipedieh meile, tiettäväine, voibi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Siirry täs viestiankietah , kudamah voit kirjuttua omat yhtevystiijot dai konzu da mittustu palveluu tarvičet. http://verkolehti.karjal.fi/kiandopalvelu
Siirupiirualoi pastettih kursilazet Liisa da Anneli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Siis lähtimmö Kinnermägeh. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Siis menimmö kerähmöle dai pagisimmo MAFUNin dielois. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Siit ollah kai kielet samal viival, kui rubiemmo tovessah luaďimah yhtehistä karjalan kirjakieldä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sijua ečittih hyväs henges, mi vie endizes nostatti mieldy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Siksebo häi kutsuttigi kod'iheh Kozt'u-papin hänel pyhii (ehtoollista) antamah da viimizen voidelun toimittamah. http://verkolehti.karjal.fi/
Sikse ei ole kummallistu, ku karjalan kielel on piästettü ilmah erilazii korgeitazozii da merkicüksen puoles süvii kirjutuksii. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Sikse hyö vähä välii puututtih lähekkäi da kačaldettih peitoči toine tostu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sikse kerran kolmes kuus piemmö opastusseminuaroi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Sikse kieli da kul’tuura pidäy suaha ozakse ristikanzoin jogapäivästy elostu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Sikse merkipäiväkse hänen ukkoh karjalaine kirjuttai P’otr Mihailovič Sem’onov kirjutti da juohatti lehteh oman vastinehen mustelmat lapsusaijas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Sikse on luonnollistu tundie yhtehkuulundua oman kodimuanke. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Sikse pättih vahnat hurstizet da zuavesit. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Sikse tovestehii arjalazuvves pidi eččie muijalpäi da enne kaikkie germuaniellizes pohjolas- da Tiibetispäi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sikse täh vuadijah, ga andoizah hankeheh maksau ottuakseh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Sikse täs päiväs lähtijen kačon ku minul on oigevus nimittiä iččiedäni dai suvikarjalazekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sikse vierkiä sellälleh, oijendakkua käit da jallat, huogavukkua 2-3 minuuttua vaigu vähäzel lekuttajen käzii da jalgoi, ku rungu olis vien piäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Sil'min ristittũũ, Jumalankere, opin lũkãtã kivile vãhãžen vettũ lőũlũkse, gu suas tiijustua, ongo lőũlũ ũlen "ãrãũ". http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Sil aigua hyö mielihyväl opastuttus karjalakse, gu myö taratimmo da avvuttannuzimmo heile, ga eibo potakoittu niken. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Sil aigua opastajannu ruadanuh inehmine oli jo penziel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sil aigua školas da sen ulgopuolel pidi paista vaigu ven’akse, sendäh oli enämbi ven’alastu opastajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Silbo se ozutahes: pruaznuicemmo karjalan kielen vuottu da yhteltiedy salbailemmo tiedokunnat da laitokset. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Silgi mustoitin kielen, opastuin uvven aijan sanat, sil harjavuingi kirjuttamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Sil kohtua, sanotah, kazvoi pitkähkö da ylen pehmei sammal – big-big žui. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Sillan avajazih tuli Rakendusministerstvan da Karjalan autodorogoin hallindon ruadajua, myös Karelmoststroi -laitoksen da Segežan piirin administratsien ruadajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Sillan keskel oli besodupaikku. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Sille oli kučuttu eri karjalan kielen murdehien hyväkse Suomes ruadajat seurat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/tervata_yhty_venehty/
Silloi Karjalan kyläškola avvutti lapsile syömizil, sovil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Silloi ei kyzytty, tahtongo opastuo karjalakse, suomekse, libo muul kielel ‒ Suomen kanzallizen ideolougien mugah karjalan kieldy ei ni olluh... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/
Silloi en tottu tiennyh kus tulii yö ollah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Silloi folkloristu Klara Belova käi Vieljärveh ruadomatkah da kirjutti hänes äijän materjualua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
– Silloihäi jo tuldih tiedokonehet, minul pidi opastuo ruadamah niilöil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Silloi häi kirjutti vai ven’akse, hos vepsän kieldygi ylen hyvin maltoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Silloi häi ombeli Oman Pajon horalazile karjalazet XIX vuozisuan ruutat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Silloi kaksikymmen viizi vuottu tagaperin rahvas kiännyttih omih juurih, omah kieleh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Silloi minä jälgimäi suutuin. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
– Silloi minä ruavoin “Oman Muan” toimitukses, kirjutin lehteh siänennustuksis da rahvahan pruazniekois, mustelou Ol’ga. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Silloi moizis kuulužis žurnualois kui “Muailmas ymbäri”, “Tiedo da uskondo” , “Aazii da Afriekku” sai nähtä naizen snimkua, kudamat ”kuvattih” ukon kirjutuksii myödäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Silloi monet tytöt tahtottih roita opastajikse, muga Ol’ga Mihailovnagi školan jälles lähti opastumah Petroskoin yliopiston filolougizeh tiedokundah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Silloine kirikön johto myödäili tädä Akateemizen Karjal-Seuran ajettuu poliitiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Silloine školas ruadai intelligensii, moizet opastajat kui Urho Ruhanen, Lilija Inki, Marta Vertti, Vasilii Volainen, Nil Sihvola da toizet, äijäl vaikutettih školan elaigah. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Silloi nuoret uskaldetah ozuttua se Tyttiteatran laval. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Silloi oli puolovehjohtajannu Leonid Brežnev. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Silloi on äijiä helpombi ellendiä fondien da yhtistyksien ruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Silloi piätavoittehennu oli kerätä yhteh Petroskois eläjii karjalazii da paista keskenäh muamankielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Silloi ‟suomi puoloveh”, Ortjo Stepanov edunenäs vie oli vägevy da hyö ei tahtottu nähtä karjalan, semmite vienan kehittymisty kirjukielekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Silloi-toiči kuuluu paginua, ku pidäs muuttua kirjaimikko da tuste ruveta kirjuttamah kirillitsal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Silloi-toiči pidäy hämmästellä, ollahgo toimittajat nenga pahoi peril histouries. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Silloi valličenduvirguniekku tulou sinulluo kodih. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Silloi vikse heijän joukko suurenou, ku toizetgi anukselazet sežo tahtottas opastuo karjalan kieleh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/
Silloi škola oli kaksikieline: opastus meni suomen da ven’an kielel. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Silloi školas opastettih Jumalan zakonah, Katehizisah da pyhäh histourieh, kirikköpainamizen lugemizeh, arifmetiekkah, kirjahmaltoh. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Sillos oli dai tabannu, sto kylän taloloih tuli nuaburhierun neidozii ad´ivoih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Silmii myö nägyi, kui suvaiččou da on ylbei omas lapses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Silmykaivon avuandu oli omistettu Romanovien kuningasperehen 400-vuozipäiväle da kuului suureh programmah, kuduah paiči Tolvujan silmykaivon avuandua da pyhitändiä, kuului vie Suuren knäginän Marija Valdimirovnan, Ven’an Imperuattorusuvun piälikön käyndy Kižin muzeih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Silmy silmäl sit, eibo internetan libo telefonan kauti, suau tarkah sellittiä kai dielot, kai tuliet ruavot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Silmänlipahtus: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/pagizemal_kehitmm/
Sil on suuri merkičys, a ongo se suannuh oman stuatussan normal’noih tabah? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sil toziaziel, ku suomelazet libo karjalazet ei oldu germuaniloi, täs yhtevykses ei olluh merkičysty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
- Simpoziuman aigua tutkijat tutustuttih keskenäh da voidih ezitellä omii tutkimuksii muile... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Simpoziuman ezitelmis oli otettu kačeltavakse nengomat tutkimuskyzymykset, gu kielikontaktat, murdehien välizet kontaktat, segakielet, vähembistökielien elävyttäminen da tilandeh, monikieližys da kielipolitiekku da äijy muudu kyzymysty. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Simpoziuman kauti karjalan kieli sai ližiä kuulužuttu kui Suomes, mugagi kanzoinvälizesti. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Simpoziuman teemua oli rajattu kielikontaktoin- da rajatutkimukseh, sendäh gu pluanois on luadie ezitelmien pohjal tiijolline artikkelikogomus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
– Simpoziumas oli ezitelty FINKA-projektan tutkimustu kanzoinvälizile tutkijoile, - sanoi projektan johtai, Itä-Suomen yliopiston suomen kielen professoru Marjatta Palander. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Simpoziumas oli pietty läs 40 ezitelmiä da ozanottajua oli 13 muas ymbäri muailmua. http://omamua.ru/issues/2014/?p=4
Sinikka Puustinen da Tuula Jiskola ollah ammuzet tuttavat, hyö yhtes opastuttih lapsien päivykodiloin opastajikse Helsingis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Sinikka Puustinen 40 vuottu ruadoi lapsien kel – enzimäi häi oli lapsienkazvattajannu, sit lapsien päivykodiloin johtajannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Sinitskaja kuvuau hyvin lapsen psiholougiedu, tyttözen syväinpuolistu muailmua da aiguzien roulii lapsen kazvatukses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
“Sinizet silmät” jo vuozisuan loppuu mustoitetah, konzu viinanjuondu tapoi mužikkoi kirkiembi voinua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Sinne heidy niken ei vuottanuh, sigäläzet rahvas niäriteltih kai, duumaittih iče tuldih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sinne minä nikui ei voinnuh ajua, ku minun Rodinjärvi-kyläzeh jiädih elämäh vaiku kahtei minun mama da viizivuodine sizär Lid’a. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Sinne müös kuulutah Suomen da Ven'an edastajat. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Sinne painettih materjualoi kui livvikse, mugai vienakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Sinne puutuigi meigäläine, Karjalas hyvin tundiettu artistu Vieno Kettunen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Sinule vičču, minule jäiččy. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/virboi-varboi/
Sinun da minun kuldastu Naverno hukat syödih. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Sinuu pideli avuttua heile kandua leibũ da jaguo se kolmele. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Sinã hukku - minã ukko-rukku. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Sinä Klavago olet? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Sinä kezoil ruttozeh! http://www.telemail.fi/salmi/heinyaigah_kuusela.htm
Sinä käütät älütäs alistamah muut elätit. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Sinä neidoi tzomaine, kudritukkaine, tukkaine. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Sinä olet koiru. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Sinä olet ristikanzoin uskolline üstävü. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Sinä olet tänäpäi ainavo Värttinän perustaijäzen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sinä olit roinnuhes tuhukuul, minä elokuul - vai oligo se muga? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Sinä piän avattih uuzi raudubetonas luajittu sildu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Sinä piän kyläs roih hyvyönluadii aksii, kudamas suavut dengat kai mennäh Vieljärven Karjalan Kielen Koin nostamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Sinä süöt heiniä etgo liijakse ahkul sporti. http://www.telemail.fi/salmi/Mieron_luadindu.htm
Sinä školas ainos pajatit”, sanou inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Sirkku Latomaa , Pasi Saukkonen da Vaida Sriebaliute-Norho ollah luajittu tutkimus taijon da monikielizyön yhtistämizes. http://verkolehti.karjal.fi/
Sirkusrahvas pärrytti rumbuloi da kehui omii igruloi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Sit Nast’agi tunnusti oman ukon da ruvettih ikkunua koputtamah da kuččumah yhteh joukkoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit aijas on mennyh vie kymmene vuottu da joga vuottu meil piäzöy kymmenin kniigoin, kerdoi Irma Mullonen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
Sit ajoimmo viel kazomah Sirkan "paikkua", kunne häi tulou, kun suammo Karjalan järilleh. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Sit ajua tututimmo jällekkäi. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Sit annettih yksi šulkuparašuuttu, sit muamo azui pluat’at meile da kouhtat, jatkau paginua naine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sit binoklil voibi ozuttua päiväzen kuvua bumuagale. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Sit ei häi ni ole nimidä kummallistu, gu täs kirjutuksen suaduu rubei kehittymäh uuzi omaluaduine kirjalližus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Sit erähiči Vieno Kettuzele soitti Luadoga-fil’man ohjuajan abulaine da kehoitti tämän fil’man stsenaarien lugiettavakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Sit ezmäi duumaičin voisgo jälgimäine sana sit olla midätah parembastu/rauhuttu/elostu, ga eibo se hyvin roinnuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sit goštat käydih tabuamas toisii sugulasii, dovariššoi da tuttavii. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Sit huomaimmo, ku vähembistökielitutkimus on keskitynnyh päivänlaskujevrouppalazih indojevrouppalazih kielih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Sit häi hyväzteli Miikulan da sanoi hänel mielihyväkse, kui hyvä Taivahallin'e Tuatto on, ku häi mielelläh ottaa vaztah kaikki, ken vai hänel tunnuztaa riähkät (synnit). http://verkolehti.karjal.fi/
Sithäi hyö elettäs kylis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Sithäi konzu tytär loppi opastundan da puutui opastajan leibih Mačarveh, buabo-rukku ihastuksis muutui sinne. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Sithäi kunnivoittih sidä pruazniekkua hierulois, käydih Il’l’an pogostoih sitgi, konzu kirikkölöi jo ei olluh dai uskomas kiellettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Sit jalgimãžesti hierotah da pestãh lattien golikol, gu ei olis libei. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Sit jo yhtes veškelčöinke ruvettih pajattamah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Sit jälles puolen vuottu opastuin Stokgolman yliopistos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sit järvi köyhtyy čiisto. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Sit kai. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Sit kaksi torakukkuo lähtiettii astumaa iäreh. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Sit kačon alguperästy tekstua, sen rakendehtu, ongo pajos riimilöi libo muudu mostu eričysty. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sit kačotah, mi mužikkoi astunnou kiirehesti. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit kellelienne pidi eroittua livgiläzet da vienankarjalazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Sit kerran mamal mindählienne uni lähti syväin yös. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit kodiruadoloin jälles pyhinpäivin da Jumalanpruazniekoin päivin rahvas kiirehtettih kirikköh, ku yhtes panna malittuu da pakita blagoušen’n’ua ičele da kyläle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Sit kohtas ligakuun 6. päivänny vuvvennu 1941 omua muadu puolistamas oldih 313. da 37. ammundudiviiziet, 51. da 52. ammundupolkat, myös 1. kebjei ammundubataljounu. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Sit konzu ruvettih tulemah Oma mua -lehtin rivilöispäi Nikolai Zaitsevan kädevästi kirjutetut kerdomukset, meile avavui uuzi muailmu – meijän oma elaigu, kuduan eli joga pereh, kudai eläy vahnembien mustoksis, kodipaginois, joga sydämes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/ammui_vuotettu_kirjuttai/
Sit, kudai meile on, opastutah vai suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Sit, kui oli sovittu hiilen poltamižel ruavoimmogi. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Sit, kui tämä ruado menöy meil, tarkah saneli Opastusministerstvan ruadai Natalja Vasiljeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Sit, kui vie voibi parandua karjalan, suomen da vepsän kielien opastamistu meijän tazavallan školis, paistih koordinoičusnevvoston istundol, kudai piettih Petroskoin suomelas-ugrilazes školas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Sit kuni jo maltat sen oigieh, opastuttu dielo kazvau kukakse. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Sit kuulemmo, kenlienne veriädy avaitannou. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit kuuzi vuottu yhteh palah ajeli Kiteel... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Sit kyläs kazvanuh nuori karjalaine briha Pavel Nazarov nygöi pajattau suures muuzikkuteatras. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Sit kyläs, sanotah, oli vai yksi silmykaivoine da naizile, kudamat tuldih viele, pidi hätki seizuo vuottamas, kuni suajah rengit täyttiä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Sit laitoksien yhtistämizes oli piätetty filolougizen tiedokunnan tiedonevvostol, sit yliopiston suurel tiedonevvostol. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sit lähtin opastumah kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sit löydyy suosittuloi da kaikile tuttavii runoloi, pajoloi, sananpolvii da näyttehikse sežo yksi legendu da itkuvirzi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sit maksau valdivo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sit mama nouzi meijällyö da rubei meidy nostattamah vagavazesti, gu ei pöllättiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit meidy Luadogas poikki viettih Siberih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sit meijän Maikki onnuako järenis moizel valdivon “stipendiel” kahtes vuvves! http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sit minä sanoin: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Sit, mittumas kunnos da por’adnas pidäy omua kodii ižändy, nägyy, ongo kodi puhtas, tervehen da hyvingo ollah sen koin eläjät. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Sit nostettih barakat, kus elettih saldatat, lendäjät, kudamat sluužittih Nurmoilas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Sit nuoret jo ei ruveta kehittämäh elävii murdehii, vai opastutah pagizemah “luajitul” kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Sit on luajittu sežo virtualikirju, ku kentah voi šelailla sidä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sit on sežo oma soveldus suadavannu telefonah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Sit on ylbei jogahine kursuniekku, kudai oli livvin kursiloil. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Sit opitah suaja internet-tuottehet omal kielel, kiätäh fil’moi da luajitah omii, kehitetäh rekluamua omal kielel... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Sit ozutukses ei olluh nimidä liigua, eigo liijakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Sit pajattai Kristiina Olanto jatkau oman tuatan da muaman ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Sit panimmo kundoh pihan, mualaimmo da uvvistimmo kukkuvavot, laučat, kytkimmö da istutimmo kukkua, niitimmö pahat heinät, varustimmo sijat lapsien kižoih da konsertah näh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Sit perehis jongoi oli jo nelli libo viizi hengie. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Sit päivykois jo tostu vuottu ruadau kielipezä-joukko, kudamas lapsien kel paistah karjalakse. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sit päiväs, konzu oli työtty kirjaine dai kai jongoi oli piätetty, meni kaikkiedah kaksi nedälii. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sit reboi sanoi: http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Sit rubiemmo vuottamah "Johto-oppii", ku opastuzimmo luadimah sanua tulieloin aijoin tarbehih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sit saimmo tiediä, ku suomenruočile oli luajittu barometru da se tundui hyväle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Sit sanakirjas hedi suau kiändiä sanoi suomen kielespäi livvikse da vastukarai – livvispäi suomekse. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Sit, sanakse, konferensien avajazis kuda-midä saneltih školan opastujat... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Sit sežo L’us’a rist’oinke käydih sammuttamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit sidä sanua/virkehty opastetah mondu kerdua toizien uuzien sanoin/virkehienke eri tavoinke, pidäy vallita annettulois oigei sana, pidäy kirjuttua sana iče, i m.i. - kukku rubieu kazvamah. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Sit siiriči astujes kerras et ellendä, mi pajoi sie ollou… http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Sit siirryttih poštukartočkoih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Sit sinã voit puolen ottua. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Sit suurel ekruanal čoman muuzikan myödäh ruvettih ozuttamah kuvii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/paras_moralin_urokku_da_elaijan_ezimerki/
Sit sygyzyl net pidäy yhtistiä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sit talois myö buabanke, Anastasija Kuzminična Kormuševanke, poujezdan jälles vuotimmo Sodderan avtoubussua, ku piästiä sil omah Nuožarveh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Sit toizele kartonale voibi puhkata nieglal loukon da sit läbi päiväzen kuvahaine puutuu bumuagale da päiväzen pimendyksen eistymisty voibi kačella. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Sit tossuvuon, 2005, jo ruavoin lapsien päivykois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sit tuldih Karjalah elämäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sit tuli hänele mieleh säveldiä midätah, kudaman pohjannu ollus modernoi marilaine runo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sit tytös rodieu hyvä taloin emändy dai linnua myöte kočkatusti ei roi huigei proidie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Sit urbanizatsien periä kylän elaigu rubei vähitellen sambumah, rahvahal ei olluh kus ruadua, monet parembua ozua eččijes muutettih linnah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Sit varavozissah L’us’a, vahnembi sizär (hänel voinan zavodindas oli seiččie vuottu) rist’oinke käydih leivät päčispäi ottamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Sit vaste tulou opastandu eri tazoloil, kolletiivoin lujendamine, oma meedii (nimenomah some) dai yhteiskunnalline da talovehelline ruandu, kudamis vähembistökieldy käytetäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sit vie tiettäväine yhtel sanal äijy variantua eri murehis, sanommo, 'sinä' voi olla sinä, sä, siä, sää, sie, snää, nää i m.i. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Sit vuorotellen kävymmö ruadoh školih da detsaduloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Sit zualas näet hongoin da kahtes puusgi luajitun hongoin, verkokuožalin, jiäkengän, tuulaskobran da vie äijy midä muudu, midä pidi kalastajale... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Sivistysseuran piälikkö Eeva-Kaisa Linna saneli seuralazile vuvven 2013 ruavos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Sivuston ilmahpiästäjät da toimittajat opitah varmistua ku tiijot oldas oigiet ga ei voija garantiiruija ku sivuloil ei ole viäriä libo vahnavunnuttu tieduo. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Sivuston ilmahpiästäjät ei vastata nämil sivuloilpäi linkitettylöin sivuloin syväindös. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Sivuston omistai da julguaju: http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Sivuston syväindön käyttämine muih ku yksityzih libo ei-kaupallizih tarkoituksih ilmai ilmahpiästäjän kirjallistu lubua on kiistämättäh kielletty. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Siämärvel 8. heinykuudu uppoi mies 1976 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Siämärven čupun kirjastolois saneltes minä ainos mustelen raudutien poikkimenokohtalluo taloidu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Skandinaavielazis kirjutuksis puaksuh mainitah karjalazii. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Skolas piästyö Miša otti Gošťan ruaďieh Jehkilän kauppah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Sluužban jälles nuori pereh lähti elämäh Loittozeh Idäh, kus Kazimir Konstantinovič sai ruadopaikan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Sluužbas olles joudui elämäh eri kohtis loitton kodi-Karjalaspäi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Sluužbua maltau pidiä joga pappi, gu minuu kunne otetanneh libo midägi pahua tapahtunnou. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Smolenskoin Jumaldoman obrazu on ylen vahnu, 1600-luvun aigaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Sobuh piästih sen jälgeh, ku Artur Mas jätti omassah paikan Katalonien separatisturyhmän johtos. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Sohjanankošken školan opastujat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Soittajat Natalja Šamrai da Aleksandr Dobrinin suadih laureatoin I astien diplomat. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Soitti kaunehel Karjalan niškal? http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Soitti naizile kuulužu kaikkeh luaduh mies Iivan Mihailovič Iljin, giir’usportan voittai da kannattai, Videlen muuzikkuškolan opastai, kylän johtai. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/kevtihalmot_anuksen_mual/
Sordavalan histouriedu linnan alustamizes täh päivässäh on nähtävänny uvves ozuttelus Kronid Gogolevan kul’tuuruozuttelukeskukses Sordavalas. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
”Sorgens och glädjens Karelen” (Surun da ilon Karjal) oli yksi monis Tukholman alovehen kul’tuurutapahtumis suovattan 25.4. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sorokinoin-Andrejevoin perehes kui putin karjalazes perehes lapsienke paistah vaiku karjalakse da pienyös pahuossah harjaitetah heidy ruadamah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/
Sorokinoin-Andrejevoin perehty Anuksen čupul tutah hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Sortavalan da Petroskoin jälles pajattajat – karjalazen pajoperindön jatkajat da akkiloiččijat – kerryttih sih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Sortavalan čupun luondo monien vuozikymmenien aigah andoi vägie kuulužile säveldäjile ruadoh niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Sovan jälgeh lujoitettih endisty enämbi kahten virallizen kielen poliitiekkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Sovas pahoi sattavunnuol Kuuselal pidi kävvä Tarinaharjun parandolah Siilinjärvele kahtekse vuvvekse; sie maltajua resuiččijua stimuliiruitih edehpäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Sovat kai murettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sovhouzan piälikkö Sergei Popov myös ei tulluh vuozipäiväle tyhjin käzin. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Sovimmo muga, ku kezäl hyö otetah omat opastujat, myö otammo omat enzimäzele kursale. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Spektaklii Gal’anke ei puuttunuh luadie, ga kiinnostus tyttiteatrah jo silloi jiäviihes. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Spektaklin enzi-ildu on 8. ligakuudu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Spektaklin jälles internetas sotsiualuverkos kaččojat kiitetäh artistoi da kirjutetah omii mielii spektaklih niškoi, pihalgi toiči kuulet: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Spektaklin jälles petroskoilaine eläi L’ubov’ Ananič kirjutti moizet sanat sotsiualuverkos: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Spektaklin käzikirjutus on luajittu pohjazen kanzoin suarnoin pohjale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Spektaklin ozutandas autettih Kulkuset-tansujoukon lapset. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Spetshuomavon suajah net projektat, kudamat äijän vaikutetah ristikanzoih, da net, kudamien vaikutus kestäy ylen hätken. http://verkolehti.karjal.fi/
Spetsialistoin tiedotehniekku. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Sportan da tervehyön vuvven hantuzis Karjalan kanzallizes muzeis avattih Vuozituhanzien suksiladuu myöte -ozuttelu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Sportuministran da toizien virguniekoin jälles jiäle tuldih pikoi-pienet Šuojun luistelijat, net ollah algukluasoin opastujat, kudamah urokoin jälles kävväh luistelendusektsieh: talvel – luistelikole, kudai on školan tyves, muijal aijal parandetah omii neroloi Kondupohjan jiädvorčas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Sroičanpiän hyväkse tavakse rodih parahien joukkoloin, sponsoroin da aktiivizien kyläläzien palkičendu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Srojimizen lopendan aijal zavodan nimi muutettih suarin Pedrin I kunnivokse, kudaman piätöksen mugah rodih zavodu. http://omamua.ru/articles/istourii/
St'opanan kazvattajes muatuškale pidi kyllăl ruadua kylăs, konzu- kuduas bohatembas talois. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
St'opan rubei azumah tuldu, a millo sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
St'opan sida ,kačo, hyvin maltoi ruadua. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Stalinan aijan traktor nostettih heinykuun 8. päivänny Siämärven pohjalpäi Jessoilan kyläs. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Starije Bigihäi on vahnoi udmurtielazii kylii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Starije Bigi mulloi sanottih enzimäzekse suomelas-ugrilazen muailman kul’tuurupiälinnakse. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Starije Bigi on piässyh vagavas kilvas läbi da rodih enzimäzekse Suomelas-ugrilazen muailman kul’tuurupiälinnakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Starikka niistäy nenän ruskieh flaguh ozakkahanna kyynälet silmis ei t'iijä, mi päivä tänäpäin on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Starinaspäi starinah…-projektan piäpivot pietäh sygyzyl. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Starinua nuorusaijas da vahnua pajuo täydyi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Stepanovien molodoit kehoitetah ottua iäres privatizatsien programmaspäi nellän souhozan aktsiet: http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Stuudies minuu autoi ohjuaju Larisa Hačeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Suabihäi omal muaman kielel ozutettuu teatrua kuulta da nähtä ylen harvah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Suahah lihua, koppuloi, verda da lapzil babkat kizuandah kerda. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
– Suammo den’gua tavallizis kyläläzisgi, sanou KKK-yhtymän piälikkö Ol’ga Gokkojeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Suannet net oigieh jälletykseh, rodieu harmualoih kodazih sana. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Suaren agjal on puolitostu vuozisadua tagaperin elänyzien karjalazien kalmua grobničoinke, kuduat ei vie hapattu kogonah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Suat andua iänen vaiku yhtele kandiduatale. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Suat kodih ilmoituksen iänioigevukses. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Suaugo sidä stipendiekse sanuo? http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suaval nägyy koiru haukkuu, Musta da villaine. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Subjektiivine on yksikai ozutannuhes minun elaijas suurembakse ku objektiivine, sentäh ku – Rafael Wardin filosoufiedu laihinoijen – ”subjektiivine tovellizus on ristikanzale ainos tärgiembi ku objektiivine gu ristikanzu orijentiiruičeh elaigah subjektiivizen mugah”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Sugukanzoin päivil hüö ozutetah tovellistu vienankarjalastu kul'tuurua. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Suguloin da perehien lizäkse pravoslaunoiloil prihodil da karjalasten omil yhtistyksil on olluh tärgei rouli täs ruavos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Sugupolvet vahnetah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Suhteh omah kieleh on jogahizel da jogahine kaiken aigua luadii piätöksii kieleh näh, sen hyväkse libo sidä vastah, jogahine omas roulis da omah luaduh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Suistamolgi Koitos,Muuandos,Loimolas monet perehet oldih nengomat. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Suistamon karjalaine. http://omamua.ru/authors/avtory/martti_penttonen/
Suitin neruo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Sukat pojal ollah keldazet da stanit vihandat. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Sulahazet tullah. http://kartravel.ru/spoem.html
Sulakuun lopus Petroskoin Velleskalmu da Tundemattoman saldatan kalmu Igähizen tulenke -kunnivokohtan tyveh rubei toimimah vardoičusjoukko. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Sulakuun lopus Šuojun päivykodi täyttäy 55 vuottu. http://omamua.ru/articles/opastus/
Sulakuun 20. päivänny ”Karjalan Rahvahan Liitto” pidi vastavuksen Segežan alaozastoh kuulujienke da järjesti täs linnas Oma Pajo horan konsertan. http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Sulakuun 20. päivänny on karjalan da vepsän kirjukielen päivy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/
Sulakuus pruazniekkuvuottu kordiniruiččii Suomi 100 –ohjelmu järjestäy suunnatun rahoituksen ečot Suomen tulevazuttu lujendajoile projektoile dai ulgomual todevujale Suomi 100 –projektale. http://verkolehti.karjal.fi/
Suluan huolet, kuduat keral toin. http://livviki.karelia.ru/language/k27.shtml
Sumčih otimmo hänen saitan (toim. www.opastajat.net) piälimäzen sivun piirustukset. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Suojustu luadijes käytin heiniä kylvetys nurmikospäi, silmät luajin juablokois, čerepuahua čomendetah mustan pihl'ajan muarjat, sanelou Nina Leskova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Suojärvel olles häi käi rahvahanskolan Jehkiläs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Suojärvel paistih mie, a Salmis minä, mollembat ollah putilleh paistu da oigein. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Suojärvel 1934 perustettu Karjalan Kansalaisseura rubei puolistamah karjalan kirjakielen luadimistu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Suojärveläzien reknailun mugah suvikarjalan uvvelleh nimitändy varzinkarjalakse eroittas suomen da karjalan kielen murdehet parembi toine toizes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suojärven kylmäh vedeh 12. heinykuudu meni nuori mies 1991 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Suojärven pitäjäseuru on yhtelläh luvannuh lähtie mugah tävvel voimal da uskon, ku toizet karjalankielizet yhtistykset otetah sit mallii. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Suomalaizet da karjalaizet suadih kuitengi torjunduvoiton da säilytettih iččenäsys hos hindannu oligi Karjalan menetys da etengi kodirandoloin puolustajien saldattuloin uhri tuatanmuale. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Suomalaizil oli olluh duumavo vabavuttua päivännouzukarjalaizet da yhtistyä heijät mugasanottuh ”Suureh Suomeh”, a eripuolel rajua eläjät karjalaizet ei tahtottu mostu yhtenästy Karjalua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Suomalastuttajien, ven’alastuttajien da ozittain vie ruoččiloingi ruadamine jatkuu yhtelläh kogo aijan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Suomalazele dokumentale piäpalkindo Muurmanskan filmufestivualal: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Suomalazet srojittih ”Salbuazemu”-nimizen linnotuksen kogo Päivännouzurajal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Suomeh Čičiliušku-teatran kuččui Suomi-Ven'a-seuran Päivännouzu-Suomen ozasto. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Suomelaine folk-joukko on kuulužu ymbäri muailmua da meil Karjalas sen suvaiččijua on ylen äijy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Suomelaine keraamiekkumuasteri opasti Leontjevan padaniekan alguneroloih... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Suomelasnationalistizet kirjuttajat opitah tiettäväine alalleh vaikuttua karjalazeh lugijakundah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Suomelas-ugrilaine škola on omaluaduine sil puolel, ku tiä harjaitetah opastujii suomelas-ugrilazien rahvahien kul’tuurah, nämä rahvahathäi elettih täl mual ammuzis aijois, mainičči omas paginas Sergei Leonidovič. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Suomelas-ugrilaine škola täytti 20 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Suomelas-ugrilazeh školas rodih kolme enzimästy kluassua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Suomelas-ugrilazen kielet on hänen ruadolala. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Suomelas-ugrilazes školas Elias Lönnrotan roindupäivänny 9. sulakuudu piettih tazavallan Lönnrotan lugemizet -konferensii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/
Suomelas-ugrilazien yliopistoloin kanzoinväline assotsiatsii tänä opastusvuvven uvvessah rubei ruadamah. http://omamua.ru/articles/opastus/
Suomelas-ugrilazii kielii vähä tundietah, a niilöisgi suuri vuitti ollah varavonalazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Suomelas-ugrilazii runoloi karjalan, suomen da vepsän kielil. http://nadimy.narod.ru/bibliogr.htm
Suomelas-ugrilazil alovehil pietäh kielikursiloi, etnoillaččuloi, kul'tuurufestivualiloi, konferentsieloi, leirilöi, master-kluassoi, sego piästetäh ilmah uuttu literatuurua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
”Suomelazele muanruadainaizele rahvahanrunon da kanzutiijon maltajalle da tallendajale” – eigo ni yhty sanua ižora-roinduperäs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Suomelazet arhitektorat Kinnermän ystävät -yhtistyksespäi sežo avvutettih luadie projektua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Suomelazet kielentutkijat da ennen kaikkie ylen kanzallismielizet lingvistat ollah mielihyväl ruvettu karjalan lingvistoikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomelazet ollah hyvii järjestämäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Suomelazien on kebjy ellendiä sidä, onhäi vienankarjal suomen lähäzin sugukieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Suomelazien ozal moittehii tuli enne kaikkie suomen kielen opastuksen vajavuksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomelazil ”besserwisseroil” kudamis muiten moni pidäy karjalua da vepsiä jo menetetyinny kielinny, on jiännyh huomuamata kui identitietan omaksumine da kielen valličendu roihes tavallizil karjalazil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomelaznatsionalistoin, poliitiekkoin da virguniekkoin vastuandu on olluh da on heittelemättäh voimakastu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomelaz-ugrilazen kul’tuurupiälinnan tiitulua voibi eččie täs päiväs algajen. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomelazuon nouzu, kudai tapahtui Karjalas 1980-luvun lopus, kuadui 1990-luvun haosan aigua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomelazuttu on olluh Karjals monenlastu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen Helsinkin linnan Ven'an tiedo- da kul'tuurukeskukses kolmen päivän aigah piettih suomelas-ugrilazien rahvahien nuorien liiton XI kongressu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Suomen Pohjas-Karjalas toimehpandih Jeuroppu-projektiloi karjalazil nuoril. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Suomen- da ven’ankarjalazil on konferensies 20 deleguatan kontingentu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suomen johtajien intressois ei olluh vaiku puolistua Suomen karjalazii Nevvostoliiton hyökkävyksel, a sežo levendiä Suomie Päivännouzu-Karjalah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Suomen johtajien intressois ei olluh vaiku puolistua Suomen karjalazii Nevvostoliiton hyökkävyksel, sežo levendiä Suomie Päivännouzu-Karjalah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Suomen kanzalaizien omien kohtal hyväksyndyprotsentu oli vähembi kymmendy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suomen kanzalazet vallitah prezidentu valličendas. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Suomen kanzallismieline organizatsii on 1800-luvul lähtijen sanonuh varmah vastastu läs nämmih päivih suate. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomen kanzallizis vähembistölöis karjalankielizet jullatah eniten kirjoi da iänittehii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Suomen kieldy erikseh rubieu opastumah kuuzi hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Suomen kieldy opastun jo repetiitoranke, sellittäy Erik. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Suomen kielel Wikipedies on 352 862 kirjutustu, vengrien kielel – 264 910, eestin kielel – 125 743. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Suomen kielen da literatuuran da karjalan da vepsän kielen laitokset ruvetah kuulumah yhtehizeh itämerensuomelazien kielien laitokseh filolougizeh tiedokundah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Suomen kielen käyttö on olluh yhtehisty suomelazile da karjalazile, da suomenkieline perindeh luajua Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen kielen laitoksel nygöi on 10,5 opastajien palkua, a pidäy olla kaksi palkua vähembi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Suomen kielen merkičysty on ainos liijoiteltu Karjalan tazavallas, ku se on olluh evukse kui vallanpidäjile muga i sie eläjile suomelazile siirdolazile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen kielen murdehis on mostu sanua, ku eri alovehel on ihan eri merkičys. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Suomen kieles onnuako ei ole moizii eroloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Suomen kieli- da vähembistöpoliitiekas seizavuksen aigukauzi algoi toven tevol konstitutsiiuvvistuksen tulduu voimah 1.3.2000. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Suomen kieli on kannatettu Karjalas, da ei enämbi ole tiä vai suomelastu roinduperiä olijoin libo karjalazien muamankieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen kieli yhtelläh ei hävinnyh Karjalas, hos sen käyttäijoukko on eriluaduine kui enne. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomenkielizen blogikirjutuksen kogonah voi lugie täh liitetyn linkan kauti pakkaskuun (tammikuun) blogis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pieni-kul-tuurutego/
Suomen meedies on jälgiaigua olluh ezil vähembistökul’tuuroin hyväksekäyttö kanzallishengen lujoittajannu eri mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen piälinnah tuldih kai kilbuniekat, kudamat piästih kilvan loppuozah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Suomen pruazniekkuvuozi 2017 on nägyvis kogo vuvven aigua kui Suomes muga i ulgomualgi. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomen puolel Muumit ollah kuulužat, meijän puolelgi on äijy kirjoin lugijua. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/varaittai_hndytihti/
Suomen puolel niilöi suau ostua Karjalan Kielen Seuran toimistos Jovensuus. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suomen puolel varzinkarjalan pagizijua oli Suojärvel, Suistamol, Impilahel, Korpiselläs, Ilomantsis da Soanlahes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen puolen karjalaine Martti Penttonen ei tulluh tyhjin käzin päivykodih, hänel keräl oli ynnälline huavo lahjua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suomen puolen karjalazet aktivistat Timoi Pedri Munne da Risto Salmela ollah tozi artistat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Suomen valdivonevvosto on luadinuh ezikazvatuksele tiähtelepanot vuonnu 2002 (Vasu). http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Suomen valdivovallan pidäs kyskiekseh täh dieloh da terväh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomen vuon 1991 ratifitsiruitun Lapsioigevuksien yleissobimuksen mugah, lapsel on oigevus omah vieroh. http://www.onl.fi/holy-noise-karjala
Suomen školasistiemas tämä otetah huomivoh nenga, ku muaman kielen lizäkse pidäy opastuo tostu kodimastu kieldy ‒ tädä erähät sanotah “pakkoruočikse” da vastustetah toizen kodimazen opastundua... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Suomes, Ven’al, Eestis da Ruočispäi. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Suomes aiguhizen lapsen sivos vahnembah odva nikonzu on perusteh piästä Suomeh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suomes ei ole mahtuo kuulta eläviä karjalan kieldy, tiä hyö voijah paista keskenäh muamankielel da nostua omua kielineruo, sanelou kursiloin opastai Nadežda Bukina. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Suomes ei sezogah ole laiduoigelistolazii vastustajoi järjestölöi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes ei sua ruadua 68 vuottu vahnembil, ku eihäi olle sinul omua biznessua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Suomes eläkkehele lähtietäh enimite 65 vuvven ijäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Suomesgi välil paistah rahvahallizien vähembistölöin vaikutusmahtollizuksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes heidy eläy nenga 700. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Suomes hyvin tutah da korgiesti arvostetah Heikki Koukkuzen da Anneli Olanton ruaduo karjalan kielen aktivistoinnu da karjalazen pajon säilyttäjinny. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Suomes iänenando-oigevuoh kuuluu valličendupeittozus. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Suomes läs kai karjalankieline muuzikku on olluh rahvahanmuuzikkua, da Munne toivoigi, ku ezile tullus uuttu muuzikan luadijua, eri muuzikkugenrielöis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suomes nuorižoh niškoi on nostettu läs 160 basseinua, kymmenet akvaparkat, enämbi kahtu sadua jiädvorčua, suat jalgumiäččypellot. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Suomes oli vallas ainos 2000-luvussah samanmoine sulavuttamizen poliitiekku kui Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes on harvah julgizuos nähty virguniekoin, poliitikoin da järjestölöis toimijoin segalaine joukko, kudamah kuulujat ei tahtota tunnustua ni karjalankielizii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes on toizin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes on vallas joukkokundaine ajattelu da hengi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Suomes on vie se spetsial’piirreh, ku tiä alendamistu ollah harjoitettu da kannatettu kiihkoilijat järjestot da ei ihan valdivovaldu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes on vikse olluh kudakui yhtenjyttysty sada vuottu tagaperin. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Suomes on yhtelläh vastoin virallistu ulgopoliitiekkua ajattelijoi da ruadajii poliitiekkoi da organizatsieloi, kudamat kačotah, ku Ven’an ruado on ellendettävy. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Suomes on äijäl paheksuttu tuadu kehitysty da viäritetty vaiku ven’alazii virguniekkoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes pietäh kuulužan kirjuttajan da taidoilijan Tove Janssonan 100-vuozipäiviä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Suomes piäyhteisruadopartn'orannua ruadau Sukukansojen ystävät ry. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomespäi 1500- da 1600-luguloil Tverih da monile muile alovehile pajennuzil karjalazil olis syydy samanlazeh korvavukseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes ruadajan Karjalan Sivistysseuran rahvas ehtittih yksis nevvottelulois toizih vai huškua, ku muga äijy niidy oli. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Suomes saamen kieleh da čigankieleh sovelletah siändyö: ku vai mistahto školas nelli opastujua pakinnou muamankielen opastustu, se pidäy andua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Suomes sežo oli ruočinkieline vähembistö vallas aiven 1900-luvun alguhsah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes taidoilii palkittih nimittämäl hänet 1982 Kalevala-seuran kunnivojäsenekse da Tazavallan prezidentu Tarja Halonen andoi v. 2001 Archibald Bajoratale Valgien Rouzan ritsarikunnan kunnivomerkin tunnustuksennu hänen huomattavas Kalevalaruavos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Suomes tämä tunnustettih jälgikerral 2009, ku Tazavallan prezidentu andoi aktan karjalan kielen stuatussah nähte. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Suomes tänäpäi vajai 2% suomelastu opastuu ven’an kieldy, toizielpäi ruočin kieldy opastuu 100% rahvastu, ku se on vältämätöi opastusaineh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Suomes valdukul’tuuran paineh karjalankielizii da muitegi karjalazii kohtah on yhty kova. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomes vie on talovuolline kriizissu, salvatah äijät ruadopaikat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Suomettumini taki algavui Raja-Karjalas! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Suomi-Unkari Seura järjestäy Helsingis, Vengrien kul’tuuri- da tiedokeskukses (Kaisaniemenkatu 10) 9.-10.4.2016 vengrienkielen intensiivizen kursan, kudamas syvetäh käytändön kielimaltoh eriluaduzien tilandehien da tiemoin kauti. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomi-Venäjä-Seuran päivännouzupuolen ozasto tahtos jatkua meijän yhtehisty Suomelas-ugrilazen nuorižon tulevažuon ruadopaja -projektua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Suomi 100 ‒alovehverko kerävyy muakunduliittolois da kuvves suurimas linnas. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomi jagavuu kundih, kudamil konstitutsien mugah on autonoumii. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Suomi 100 –ohjelmah hyväksytyt ohjelmuprojektat voijah eččie Suomi 100 –alovehtugie muakundien liittolois i Oulun linnas. http://verkolehti.karjal.fi/
Suomi oli yksi harvoi mualoi, kudamii ei toises muailmanvoinas täytetty vierahal miehistöl. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Suomi on juattu 15 valličendupiirih. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Suomi on keral EL:n pakoittehis da on liiton liinien mugah pyzynyh yhtehizes ruavos monil alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Suomi on verrattavis immigrantukielih, da sidä pidäs pidiä sen mugazesti. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomi suau moittehii, a mainitahgo karjalazien azie vai ei? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomi tunduu patriottizis karjalazis vierahal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suomi-ugrilazet kielet , kudamii on 15, javotahes 7 oksah. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Suovattan, 27. kezäkuudu Petroskoin linnu pruaznuičči oman 312- vuozipäiviä. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Suovattan, 28. syvyskuudu, Petroskoil Begemot-kahvilas oli kolmen pajojoukon konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/
Suovattan, 6. talvikuudu, Petroskois algavuu XVII suomelazien fil’moin festivuali. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=2
Suovattan, 14. talvikuudu, kogonazen čuasun aigah čöndžöibazaril paistih karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/kauppua_karjalakse/
Sures kul’tuurutalois oli kaččojien zualu da kinolaittehisto. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Suullizennu perindönny siirdynnyzii runopajoloi pahakse mielekse on vaiku vähä noutoinke kerätty. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suureh igäeroh huolimattah Ol’ga da Rundis miellytäh toine toizeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Suureh pidoh tuli ulgomualastu turistualal ruadajua Germuanies da Suomespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Suurekse avukse Ol’gale rodih kuuziozaine karjalan kielen sanakirju. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suurembat lapset jo lugiettih runoloi kielen ozas, rahvahan jygies elokses da suvaičuksesgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Suurembi kotku sanoi: http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Suuren Sellän pruazniekas ezitettih muuzikkua kai suomelazet muzikantat karjalazien muzikantoin ker. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Suuren igäpalan Volkov ruadoi meččyalal, ruadajes ajeli kai Karjalan kylät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Suuren pertin seinil on mužavua kukkuspalierii da pertikeittivös valpahanruskei Smeg-jiäškuappu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Suuren ruavon ruattih Georgii Černobrovkin da Galina Fedulova. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Suures nygyaigazes talois, kudamas on monenmostu zualua da pertii, tilua löydyy kaikile kanzoile... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Suures rahvasjoukos oli mondu tuttavua da vie uuttugi ristikanzua nuaburikommuunois da Tukholmas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Suuret jengat oldih – ruadajan ristikanzan kuuhine palku. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suuret passibot! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/nostammo_karjalan_kielen_kodii/
Suuret passibot Valentina Libertsovale, ku rakkahal yhtyi meijän kilbah da työndi meile omii runoloi aijoilleh juurii pruzniekkoi vaste. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Suurien herroin joukos oldih Karjalan tazavallan piämies Aleksandr Hudilainen, Zakonoinhyväksyndykerähmön piälikkö Vladimir Sem’onov, federualuinspektoru Aleksandr Hynninen, Ven’an Duuman deputuattu Valentina Pivnenko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Suuri lahjuhuavo löydyi taki kivoksis da lapset suadih omat lahjat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Suuri lamakauzi v. 1929 luadi lopulleh tyhjäkse rahvaszooparkupluanat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suurin dielo on se, ku nygöi taloih on luajittu vezibutket, vezi tulou, ei pie nigo jovele, nigo kaivole heittyö sidä tuomah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
* Suurin ebäilemättäh oli kezäkuun allus pietty Karjalazien rahvahien kerähmö Priäžäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Suurin joukko oldih tiettäväine Suomes toimijat laidukakanzallismielizet järjestöt da yliopistotutkijat, kudamien mieles kalevalazet runot oldih juuri suomelazii, ei karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
* Suurin muutos, kudai sanozimmo oigei oli kaččomattah sih, ku sil on kannattajua dai vastustajua, oli Oman Muan da Vienan Karjalan yhtistämine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Suurin oza Karjalan tazavallan karjalazis da vepsäläzis tundou iččeh kanzallizen identitietan voimakkahannu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suurin oza kodimualazis da Suomespäi tulijois voimuvarois on pandu suomen kielen da kul’tuuran eistämizeh, mi ei vuozikymmenien kogemusten perustehel eistä karjalasten da vepsälästen statustu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suurin ruado on se, ku projektan tarkoitukset da ruavot ei muututa, myö jatkammo etnokul’tuurizien keskuksien perustandua Karjalas, kudamat omas puolespäi sit ruatah tazavallan kandurahvahien kul’tuuroin da kielien hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Suurin ruado vienalazien ozastol oli Veńa-Viena sanakirju, kudai piästettih ilmah talvikuus 2015. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suurin viga on iče karjalankielizis. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Suuri oza Salmin pogostan nuorten yhtehmenois lähti alguh pruazniegois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Suuri probliemu on toizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Suuri ruado livutettih vieljärveläzet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Suuri sammalsuo, muur'oi mageihut; http://livviki.karelia.ru/language/k21.shtml
Suuri suavutus oli konzu vuvvennu 1990 saimmo lugiettavakse oman lehten da hyväl nimel “Oma Mua” ‒ omal karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/liygi_da_viena_vaiku_yhtes/
Suuri vuitti luagerin ruadajis paistah udmurtien kielel, kaikin sidä ellendetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Suuri yhtehine ruado oli karjalankieline Kalevala-eepos, kudaman kiändi Zinaida Dubinina. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Suutkien aijat segazin. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Suvaičemmogo myö iče karjalan hengettömäkse? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suvaičen mostu suojärvelästy suvikarjalua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suvaičus, toivehet, tuskat tuhanzii vuozii tagaperin dai nygöi, onnuako vie monii vuozii edehpäi koskietah nuoren mieldy da syväindy... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Suveh puutuimmo kezäl vaste. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Suvi-Karjalan kylien histouriet, endine da nygöine elaigu ollah lähezet kirjuttajal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Suvi Karjalu -kniigan elektronnoi versii. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Suvikarjalan kieldähäi onnuako vie enämbi paissih ennen voinua Raja-Karjalas. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Suvikarjalan pagizijoin organizatsiet ollah mennyt vuozinnu pandu enzisijale suomelazhengisten pajopruazniekkoin hommailemizen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Suvikarjal-nimityksen käyttöh otandu ei yhtelläh sellitä suomen ”suvikarjalazien” murdehien da karjalan suvikarjalazien murdehien ongelmua: mollembat ollah ielleh karjalakse sama – suvikarjal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Svetlana Mihailovna on ylen hyvä abuniekkugi omile bunukoile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Svetlana Muhailovna ruadau lapsien kel jo 26 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/omin_kzin_luajittu_suarnu/
Svetlana Nikolajevna ylbeilöy, ku heijän školah ainos kävyy Kalagen dai toizien lähikylien vahnemban polven rahvastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Svetlana Čuprovua da hänen bunukkua Lera Grafovua Anukses tutah hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Svuad’boi muga kačottih, ga toiči unohtuttih kodižiivatat, jiädih kaččomattah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Sydämehlämbiejöin piättäjien da muuloin vastustajien maksas duumaija ezim. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Sygysyhuondes valgeni selgienny Käsnäsellän kyläs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sygyzel vihmuu da tuuloo, Puuloin ritskeh vai kuuluu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Sygyzyan aigah ”Karjalan Rahvahan Liitto” pidi aktsiedu ”Minä pagizen karjalakse”. http://omamua.ru/articles/krl/?p=1
Sygyzyl jo nimidä ei olluh, yhtet juuret. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Sygyzyl, konzu pihal myöhä valgenou da aijoi pimenöy Karjal-Suomi-ystävysseuru pidäy Luajimmo muailmua valgiembakse -nimisty aktsiedu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/
Sygyzyl oli luajittu koin alustu, kuduah pandih karjalazien kolman vuozituhanden jälgeläzile kirjutettu kirjaine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Sygyzyl vaste tiijustimmo, ku itämerensuomelazien kielien da kul’tuuran tiedokundu heittäy ruavon, karjalan da vepsän kielen laitos da suomen kielen laitos, kudamat ruattih tämän tiedokunnan tyves, ruvetah kuulumah filolougizeh tiedokundah. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Sygyzyl vuvvennu 2002 händy kučuttih Karjalan joukkoviestimien ministerstvah erähän ozaston piälikökse. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_3/kandai_takan_tundou/
Sygyzyl vuvvennu 1772 zavodah kirjutetut muanruadajat ruvettih varustamah meččyainehii da kivii uudeh puuškuzavodan aloveheh niškoi. http://omamua.ru/articles/istourii/
Sygyzyn aigah piäzöy ilmah vie saman verran julgavoloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Sygyzys algajen opastujat uvvessah kerrytäh yhteh da jatketah opastustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/
Syndyy nähtih buito ennevahnas, matkai kui heinysuatto mustu libo kui čingoitettu hursti mual lendi peldoloi myö. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua arbailtah tuliedu elaigua, sulhastu da käveltäh smuutannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua ei sua liikuttua meččiä. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua ei sua mainita ni kondiedu, ni hukkua, eiga kezäl mečäs vastah tullah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua ei sua pestä sobua eigo kuadua ligavezii muah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua ei sua vediä pihale hiildy da kegälehii, ku ei kezäl olis tulipaluo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua gu puut on huurdies, sit kezäl kärvästysaigu on tyyni da lämmin. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua ku on huvveh puulois, sit roih leibyvuozi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynaigua nuorižot käveltih smuutannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynmuanaigua ei sua mainita kondiedu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynmuanaigua syndy mual kävelöy, 12 yödy on muan piäl. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Synnynmuanaijal jumal mečän huuvehutti, hyvä vuozi roih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Syvaičen šipainiekkoi brosan da kartohkanke, sanelou päivykoin kazvatti Angelina Fedotova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Syvyskuun allus Petroskoile käydih Perussuomelazet-puolovehen nuoret. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Syvyskuun enzimäzenny piän rodih 40 päiviä Tamara Staršovan kuoltuu. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Syvyskuun 3.-4. päivinny Petroskois piettih Kanzoinväline suomelas-ugrilazien rahvahien konferensii. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
– Syvyskuun 6. päivänny Kukoinmäil Petroskoin administratsien ekolougien ozasto avuau puuston da meidy kučuttih sinne ilaškoittamah rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Syvyskuun 27. päivänny Petroskois avavui muantalovusjarmanku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/
Syvyskuun 2. päivänny Suomelas-ugrilaine škola avai omat veriät yheksäkymmenele lapsele – enzimäzien kluasoin opastujile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Syvyskuun 1. päiväs olemmo jo itämerensuomelazien kielien laitos. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Syvyskuun tulduu ainos juohtuu piäh souhozas ruadoaigu. http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Syvyspuolel kävähtihes kodih da sai oman kylän järves huavoloin luguh riäpöidy. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Syvytty kogonazuoh annetah kaunehet fotokuvat dai taidoilijan omat ruavot, kudamat elävytetäh ylen hyvin ezimerkikse kuvavuksii hänen omassah matkois Itaalieh, Frantsie, Pohjas-Amerikah da kodimuas Kainuuseh, Koillismuale, Karjalah dai spetsial’noih Lappih, kudai oli 1980-luvus lähtijen Kuuselale tärgei aihehpiiri. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Syygi on selgei: vihajärjesötöt ruatah endizeh tabah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Syyt täh kehitykseh ollah yhtelläh ylen yksinkerdazet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Syömisty oli varattu kymmeñil gostil. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Syömizen pastandan ližäkse hyö paistah Äijänpäivän taboih da perindölöih näh. http://verkolehti.karjal.fi/
Syötettih, konzu azetuimmo, dai kylyh taluttih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Sähkögituaran iäni rämizöy mistahto koivikon da peldoloin, järven da linnan tagan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Sähkökatkos näit ku pimendi kogo Aunuksen linnan monekse čuassukse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Sähkömuuzikkusoittimet, barabanat, rahvahallizen muuzikan uvvet nygyaigazet aranžirovkat, programman luadijoin mieles avvutetah nuorižole parembi ellendiä, ku perindö da nygyaigu ollah sivoksis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Sähköpoštu library_olonets@onego.ru Andrejeva Svetlana Ivanovna, Fedulova Galina Mihailovna, Solovjeva Svetlana Iljinična. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Särkijärvi jatkau lapsien pagizutandua meänkielel da välil ruočikse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Särkijärvi sanelou omassah muamas, kudai ei suanuh paista meänkieldy školas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Särkijärvi sanou, ku kielen stuatussu on nossuh Ruočis semmite nuorien keskes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Säveldäi sanou, ku kai, min häi kirjutti, häi kirjutti juuri sie, Karjalan luonnon helmas, ku Moskovan “häly” ei myvvitä moizeh ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
– Säveldäjien talois Rolan Bikov ozutti meile oman “Čučelon”, Leonid Afanasjev kirjutti sie “Gl’ažu v oz’ora sinije”, sie mieleh tuligi kirjuttua “Gagarinan tiähtijoukot”, sanou Kazenin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Säveldäjät piettih konsertoi Sortavalan muuzikkuškolas da Karjalan filarmounies Petroskois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kuni_ollou_sveldjien_taloi_sini_ei_loppieta_konsertat/
Sũő, vai kuldu lapsuine. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
TOINE , igävänluaduine ilmivö on etnogruafiellistamine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
TV1 da Teema) ozutettih mennyt nedälil enzimäzet ozat ohjelmusarjois MEIJÄN KUNINGAHIEN JÄLLIS da RUOČČALAINE SUOMI. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
TV, raadivo, painetut joukkoviestimet, Internetu, lapsien da nuorižojoukkoviestimet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Tabua myöte toinah ollah eriluaduzet, ga se vai auttau ruadua yhtes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Tagan on jugei elaigu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/
Tahtommo Vas'oinke ongele puuttuo. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Tahtommo jatkua, levendiä da lujendua tädä sildua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tahtommo pidiä kaikenmoizii kursiloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Tahtommo sežo, ku lehten syväindö olis mieldykiinnittäi lugijoile kodimuan muuloil alovehil i Suomes, kudamah lehtie voi tilata. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tahtonet, ga voit iäre niidy ottua libo azettua toizeh luaduh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Tahtotanneh eliä Jumalanke, pidäy maltua da kehtata suvaija Händy dai toine tostu, lujoittau tuatto Boris. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Tahtozin hyvitellä kaikkii opastajii tämän pruazniekanke. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
- Tahtozin minä tiediä, - sanoi Avva, - midä on peitetty tässä pešerassa? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Tahtozitgo kiändiä Wikipediedu karjalakse? http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Taibalehen kyläs. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Buabo_soitteloo_sugulazel.htm
Taidoilii Viktor Svaetichin, (1877-1942) roinnuh Salmis, opastui piirustustu da mualavustu Viipuris da Helsingis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Taidoloin yö muzeis kesti kai kaksi päiviä, sen aigah muzeis voi fotografiiruijakseh professionualizeh fotokamerah, fotografiiruijakseh kaikenmoizis ruutis, kudamat oli suadu muzeih Kanzallizes teatraspäi, tiettäväine, voi kaččuo ozutteluloigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Taidoškolas liženi urokkua – lapsii ruvettih opastamah keramiekkuruadoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Taiduo da tapahtumua sovus jatkuu samas paikas vie kevätkuus. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Taijon kannattamisekse tulevale Karjalazien kodiseudualovehele Pohjas-Karjalah on aigomus perustua ”läänintaidoilijan” ruadopaikku. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2011/
Taita iänenandolippu keskel muga, ku niken ei voi nähtä noumerua. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Taivas pakkuu -pajos Kul’tuuruministru Jelena Bogdanova sanoi erikseh passibot konsertan lopus sen pajattajale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Taivuta iänenandolippu keskel muga, ku niken ei nägis noumerua. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Taki on kallis moine muisto ülen. http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Taki tundui allukse kui olis suuri taidoilii, ku olin piässyh moizeh školah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Taktiekallizis syylöis nuat oppurtunistat kannatetah viiputuskielizien da muahmuuttajien stuatusan parandamistu, ku heidy ei voidas syyttiä vähembistölöin vastustajikse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tallinan da Tartun korgeiškolis da aspirantuuras. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Tallinnan da Tartun kirjastoloin arhiivois on Hodari Hottarizen runokäzikirjutuksiigi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Taloi jäi nostamattah da mustopačas pystytettih Hakasalmen parkah Helsinkih 1949. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Taloin emändy Anna Vasiljevna Kuzmina saneli tyttölöile, kui pidäy luadie tahtastu, ajella kuorii, panna syväindy da yhtistiä reunoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Taloin emändy Kuzmina Anna Vasiljevna saneli tyttölöile, kui pidäy luadie tahtastu, ajella kuorii, panna syväindy da yhtistiä reunoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Taloin ies oli runoilijan rinduvestos, da niitetty troppaine vestoksessah, ku dorogaspäi sidä nägys. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Taloin ižändy Kazimir Konstantinovič on rodinuhes Valgo-Ven'al. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Taloin zualu oli täyzi rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Talois eläy Arlovskoin pereh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Talois käigi äijäl gosťua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Talois meile ainos zavarittih magiet čuajut da tarittih kniigoi lugiettavakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Talovus on tiettäväine toine perusteh, kudamal estetäh pieniengi vähembistölöin stuatusan kohendamine. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Talvekse jiäy toinah kolmekymmen-nellikymmen hengie kaikkiedah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Talvekse net pannah levon uale, tulien vuon Aleksalas tahtotah avata muzei, kuduah kaikin voijah kävvä kaččomah da fotokuvuamah skul’ptuuroi heinäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Talvel, konzu on kajožu ehty, taivas tiähtissäh da kuudamo pastau, sit mugai tiijämmö, samol’otat tullah bombittamah, muate vieremmö sovissah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Talven aigua piäzet poujezdal, kaksikymmen minuuttua matkas dai olet paikan piäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Talven sanaristakos pidäy kirjuttua kuvinnu olijat sanat ristakkoh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Talven selgy pitky on, talven hambahat terävät ollah. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Talviargi algavui Rastavannu (7. pakkaskuudu) da jatkuu suureh pyhässäh (7. kevätkuudu). http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Talvi, kevät da kezä ollah mečästyksen puoles hil'l'azembii aigoi, a sillos mečästäjät ruatah riistanhoiduo. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/vallyaigu/
Talvikuul ilmah piästetyn Pyhät da arret -kirjan prezentatsii piettih mennyt piätteniččän, 14. pakkaskuudu, juuri Synnynmuan aijan Vuasil’l’an päivänny. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Talvikuun lopus Petroskoile käi Ven’an tiedoakadeemien Etnogruafien da antropolougien instituutan johtajan sijahine Vladimir Zorin. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Talvikuun 31. päivänny on minun muaman Lidija Grigorjevna Filinan vuozipäivy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Talvikuun 25. päivänny tundietule karjalazele runoilijal Aleksandr Volkovale täydyy vuozii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/
Talvikuun 20. päivässäh keräimmö kaikkiedah 60 kuittii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Talvikuus rodieu kerras kaksi uuttu spektaklii: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Tamara Ivanovna Staršova voimattomuttu ei ruadanuh. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Tamara Jufa. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Tamara Sidorova nägi voinan lapsennu Šoutjärven kyläs. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Tamara Ščerbakova yhtes suomelazen Marjukka Patrakan kel luajittih vie eräs kirju lapsile “Marjuškan ilot”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tanja Sanila tahtou ozuttua kohtan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Tansijat tansitah, orkestru soittau, myö pajatammo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Tan’an tuatto oli kolhouzan predseduatel’annu, muamo ruadoi laukas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Tan’an vahnembat kui toizetgi kyläläzet ijän kaiken piettih žiivattua, ruattih muadu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Tapahtumah liittyi ehtymessu on Munkkiniemen kirikös 10.2. aigua 18:00 čuassuu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tapahtumah on välly piäzy. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tapahtuman allukse Lekkujat-ansamblen karjalankielisty fuuziimuuzikkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/tverilzet_kervyttih_helsinkis/
Tapahtuman allukse kuultah karjalankielisty fuuziimuuzikkua, kudamua ozuttau Lekkujat -ansambl'u: http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tapahtuman järjestäjät da ozuttelijat ollah omaehtozii da tapahtuman kululoi ollah kattamas vähimyölleh Kul'tuuruozuuskundu Laituri, Joensuun Popmuusikot, Pohjas-Karjalan Socialiturvuyhtistys da keral olijat yksityizet ristikanzat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tapahtuman järjestäjät ollah Karjalan Sivistysseura da Helsingin Suojärveläisten seura. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
- Tapahtuman ruadokielennyhäi oli anglien kieli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Tapahtumas pidi luvendoloi maorilaine professor Tania Ka’ai (Uuzi-Zielandii). http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Tapahtumu on aijankohtaine paginvuoro monikul'tuurizen Pohjas-Karjalan puoles. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tapahtumu on avvoi kaikile kanzanperindös kiinostunnuzile. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tarbehen mugah järjestäjilpäi voi pakita sežo erikseh ozuttelupivon. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tarinoin mugah Rokačču oli ravei, kumman vägevy da mielevy mies. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Tarittavannu on sežo piendy syömisty. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Taričukses oli sobii, nyblii, astietu, n´amuzii da monenlaztu muudu rihkamua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tarkah paistes, suuret kohendusruavot ollah jo loppumas Veškelykses da Čalnas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Tarkah sellittiä, mibo on Wikipedii, duumaičen ei maksa. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Tarkembah ildukečoin gost’at tiijustettih kyykäs-kriukus, ku oli ozutettu liiton luajittu mainosvideo kižah nähte. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Tarkembah sit saneltih Karjalan kul'tuuruministerstvas pietyl press-konferensiel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Tarkembat eččotiijot lövvytäh muakunnan liiton verkosivuloil i alovehkordinuatoroil. http://verkolehti.karjal.fi/
Tarkoituksel jätetäh kerdomata ezim. se, ku karjalazii eli keskiaijal da uvven aijan allus syväl nygözes Hämes, Savos da Pohjas-Pohjanmual. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Tarkoituksennu on algua karjalan kielen da kul’tuuran elvytysohjelman mugaine opastusruado da Lapsien da nuorizon kul’tuurukeskučan toimindu jo tänävuon. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tarkoitus oli ”andua opastustu” diikoiloile da vähembistölöile. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tarkoitus oli löydiä rahvastu, kudamat ilmai, palkattah ruvettas ruadamah Vieljärven Karjalan Kielen Koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Tarkoitus oli ozutella vähimiten saamelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tarkoitus oli, sto ad´ivoaigan tytöt autettas rodn´utaloloin emändii gostin valmistelus pruazniegan aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tarkoitus on luadie karjalas vie nygöstygi enämbän moderni käyttökieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tarkoitus on muuttua suomi-ugrilazet kanzat ven’akse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tarkoitus on nostua pienetgi kielet nägyvih internetas. http://verkolehti.karjal.fi/
Tarkoitus on suaha julgizuttu suomi-ugrilazile kanzoile da andua rahvahale kuva, ku vähembistölöil menöy ihan hyvin. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tarkoitus on tiettäväine se, ku moizis segavis ololois ei voi eigo tarviče luadie nimidä uvvistuksii, kudamil kaikkien kanzallizien vähembistölöin tilandehtu voidas parandua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tartui Lemboi sih da muga painaldi, kai vezi rubei tippumah halgožes. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tartusgi. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Tartuttajes kleidy ei käytetä ni vouse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Tarvitah aktiivistu evunkačondua, ku net todevutah sezo käytändös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tarvitah enne kaikkie voimakastu omua identitiettua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tatjana Baranovan uvves “Runokeräs” löydyy runuo, kižua da arbaitustu livvikse. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Tatjana Boikon da L’udmila Markianovan luajittu Suuri Ven’a-karjalaine sanakirju nygöi on kogonah internetas pdf-formuatas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/sanakirju_kin_ual/
Tatjana Borisovna kävyy pajattamah Kummažet-joukkoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/
Tatjana Ivanovna Bolujeva on rodivunnuh Kuujärven kyläs, ihan Pit’k-järven rannal. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Tatjana Paškova kolmanden kursan opastujienke. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Tatjana Tkačenkon uuzi muuzikkuprojektu on Ilmu-nimel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Tatjana Vajan suurdu lahjua suamas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/kaikin_yhtes_my_olemmo_vena/
Tavallistu kylän elostu. http://omamua.ru/articles/sport/
Tavallizin taba kävvä hristianskoi školu on läs nedälin kestävy hristianskoin školan luageri libo ”kripari”, kudamii organizuijah eri prihodat da Ortodoksisten nuorten liitto. http://www.onl.fi/kristinoppikoulu-karjala
Tavan mugah “Ropivos” kuului vepsön kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Tavan mugah festivualin piätapahtumannu oli heinän niittäjien kilbu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Tavan mugah heinykuun allus Suomes ruadai Karjalan liitto yhtes meijän kul’tuuruministerstvanke järjestäy kanzoinvälizii karjalan kielen livvin murdehen da kul’tuuran kursiloi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Tavan mugah kilvas oli Paras muamankielen opastai -nominatsii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Tavan mugah konferensieh yhtyy korgieloin školien opastujiida aspirantoi, kudamat tutkitah suomelas-ugrilazii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/xxx_ifusco_konferensii_pieth_germuanies/
Tavan mugah linnan pruazniekkupäivänny oli äijy mieldykiinnittäijiä piduo: http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Tavan mugah opastandan vuozi algoi elokuus-kylmykuus, lopui kevätkuus-kezäkuus (kyläläzet iče miärättih aigu ). http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/
Tavan mugah poliittizet puolovehet azetetah kandiduattoi valličendah. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Tavan mugah, vienankarjalaine sana varšinais-karjalaini kirjutetah viivanke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Tavoiteh on selgei, Ukrainu tahtotah liittiä lujah Ven’an vaikutuspiirih. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tavoiteh voibi sežo olla ruadoeloksen, opastandan, yritystoimimizen libo rahvahienvälizyön kehittämine. http://verkolehti.karjal.fi/
Tavoittehennu oli paista omal kielel, kaččuo mennyt vuon ilmah piästettylöi kniigoi, lugie omii sego toizien runoniekoin da kirjuttajien tevoksii sego tuttavuo uudeh literatuurah. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Tavoittehennu on lujoittua karjalankielizen vähembistön identitiettua da omanarvontunduo spetsopastuksen avul. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Tavoittehennu on löydiä 2-5 leviedy projektua libo projektukogonazuttu, kudamile annetah raha-abuu piäsiändözeh 100 000 – 300 000 100 000 – 300 000 eurol projektua kohtah. http://verkolehti.karjal.fi/
Tavustal pyöriy pagin ILO 169 -sobimukses, kudamas on pagin muun mugah alguperäskanzoin muaoigevuksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Taza-arvo da oigevuonmugazus ollah idejat, kudamii tavoitella a kuduat ei realimuailmas tävvelleh todevuta. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Tazavaldu auttau, dengua luagerin järjestämizeh suajah Opastusministerstvaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Tazavallan muatalovuon, kalastuksen da mečästyksen ministru Grigorii Manuilov da Anuksen piirin haldivon johtai Ol’ga Tervo yhtes palkittih muatalovusalan parahii ruadajii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Tazavallan piirilöin ozuttelus sai tuttavuo eri laitoksih, niilöin tuottehih sego kul’tuurunähtävyksih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Tazavallan päivänny omii neroloi ozutettih mečänkuadajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Teatran da ozutuksen ellendämine oli lapsil toiči jygei, a nuorembil ristikanzoil ozutus oli enämbi mieldy kiinnittäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Teatranke, sanakse, sih nähte on jo sovittu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Teatran ohjuajan Andrei Dežonovan mugah spektakli rodieu vessel, mieldykiinnittäi da värikäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Teatras häi malttau ozutella sego livvikse i vienakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Teatrua ohjuau Natalia Golubovskaja i häi suau piendy d'engua Karjalan tazavallan kul’tuuruministeriöspäi omah ruadoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Teatru kierdäy Suvi- da Päivännouzu-Suomen suuris linnois, kuavakse Tamperehel da Helsingis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Teatru ruadau jo kaheksattu vuottu da nämmis vuozis viizi hyviäluadustu spektaklii karjalan kielel eigo ole hyvä sualis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Teemannu on karjalaine da muu suomelais-ugrilaine muuzikku eri muodolois . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Teijän kodi poltettu on. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Teijän linnas da kogo Karjalas äijy on muuttunuh, on nostettu mostu čomua da hyviä taloidu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Teijän mielih niškoi roidieu uuzi rubrikku “Yhtehine lehti”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Teijän syndyzet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Teijän vunukku Ondrei on täs. http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Teil, Karjalas, kul’tuurua on äijy, sanotah Puustizet, kudua äijän ajeltah ymbäri muailmua - oldih Izrail’as, Unkaris, Välimeren mualois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Teil oli matkal keral sežo kuvuaju. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tekstat fil'mazes ollah vienakse. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Tekstu on 74-vuodehizen L'udmila Markianovan meditsinskois tovestukses, kuduan neurolougu kirjutti Suomes pakkaskuul. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Televiizoras ku ei nävy nälgiä eigo kuulu kurjua – kai on hyvin da putilleh, sie pieni kielastus on paginan čomendus. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Televiizoras nevvotah vai: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Televiizoras on ozutettu fil’moi, kudamis on kerrottu, kui Europan suuris linnois 1900-luvun allus piettih rahvaszooparkoi muailmannäyttelylöin da zooparkoin yhtevyös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Terveh, Jevgenii Petrovic! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
- Terveh, gost'u! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Terveh kallehet kandomuot! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Terveh teile! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Terveh teile hyvät ristikanzat, terveh kogo Karjalan tazavaldu,terveh Venä, terveh Suomi, älgiä ajatelkua gu minun kieli kuoli! http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Terveh teile!”, ku nimidä muudu ei voinnuh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Tervehtimäh da hyvittelemäh opastujii enzimäzen opastuspäivänke käi endine Karjalan tazavallan piämies, nygöine Ven’an Federatsien Nevvostoh kuului Sergei Katanandov. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Tervehtimäh kaikkii festivualih kerävynnyzii tuldih gost’at: paikallizen sego tazavallan vallan edustajat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Tervehtimäh luistelijoi da kaččojii tuli Karjalan sportuministru Aleksandr Voronov. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Tervehtittih vieljärveläzii Valdivon duuman deputuattu Valentina Pivnenko, Opastusministran sijahine Anatolii Karmazin. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Terveh tulgua Brendojevan festivualih! http://omamua.ru/afisha/?show=past
Terveh tulgua Seurasaareh kogo perehen voimal opittelemah karjalastu perindehkižua kyykkiä. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tervehtyssanat sanottih Suomelas-ugrilazien rahvahien Muailman Kongresan Vengrien kanzallizen liiton prezidentu Éva Rubovszky da Suomelas-ugrilazien literatuuroin assotsiatsien piälikkö János Pusztay. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Tervehyönministru paheksi, ku Čalnan kiirehavun mašin erähinny kuun ajeli voimattomilluo vaigu seiččeikymmin kerroin, toici sidägi vähembän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/ehtinygo_kiireh_abu/
Tervãh i tuldih kodih. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Terväh Kodih tuvvah ikkunat da veriät. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Terväh duuhu pertih rodih, vastavuu buabua, konzu tulou kodih. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
– Tervähgo linnah tulemmo? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Terväh ilmestyy myös bumuagulehten toine noumeru. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Terväh nenga dielo huomattih. http://www.telemail.fi/salmi/buaboin_piristys.htm
Terväh pidäs piästä ilmah prouzukirju lapsih niškoi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Terväh pienet liput oldih valmehet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/luajittih_lippu_miriltih_sobua/
Terväh seuran edustai kučuttih kuultavakse azientundiikomitietan (peruskirju) da nevvuoandajan komitietan (ramkuyleissobimus) kerähmöih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Terväh 20 vuottu jatkunuh dengan jago ei ni juuri ole hyövytännyh karjalazii libo karjalan kul’tuuran elvyttämisty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Terväzeh autobussu tuligi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Testat ollah virkehii loukonke: http://opastajat.net/opastus/grammar/index.html
Tevokses ”arvostetut histourientutkijat” sellitetäh AKS:n olemustu da toimindua…” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Tevokses karjalaine briha mustelou omassah matkua taidogruafikakse da professorakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Tevos kerdou tavallizes mua-alovehelazes tytös, kudai puuttuu sellittämäh vaigieloi probliemoi aiguzekse roijes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tevos kiännettih monile kielile sego ozutettih Anglies, Amerikas, Ven’al, Germuanies, Bolguaries, Frantsies, Irlandies, Slovenies sego Litvas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Tevos on nygöi kiännetty kebjäl käil livvin kirjukielele da jullattu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tevos on piässyh ilmah Karjalaisen Kulttuurin Edistämissäätiön denguavul. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tevos on piässyh ilmah Suomen Kulttuurirahaston denguavul. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tevos on ylen hyödylline meijän kielen pagizijoile, opastujile da tutkijoile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tevos sobii hyvin käytettäväkse kielikerholois da -pezis, eziškolas, perusškolas, lapsien kodiopetukses dai aiguzien opastukses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
The Finno-Ugric Film Foundation da Tsiistre Flax Museum ollah suatettu julgi rahvahienvälizen fotokuvuandukilbailun, kudaman tiemu on Suomelaz-ugrilaine muailmu tänäpäi (The Finno-Ugric World Today). http://verkolehti.karjal.fi/
Tiedoiniekku täh lendäy sinizel vertol’otal. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Tiedokandusistiemat. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Tiedokonehen käyttyö voi luokitella täh luaduh: http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Tiedokonehen tavul voi ozuttua 2 8 =256 eri merkii. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Tiedokonehes on kolme piäkomponentua: http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Tiedokonehet ollah muga hyvii, niilöil on helpo kirjuttua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Tiedo literatuurupalkindon pakiččijoile: http://www.suri.ee/hp/preemia/karjala.htm
Tiedotehniekan spetsialistoin tiedotehniekku. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Tieduo prezidentukandiduatois suat ezimerkikse lehtilöis, televiizoras libo internetas. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Tiedäkkiä,bradanat,Veskelykses - Suojärven susiedois - pietäh tulijal heinykuul Karjalan kielen kursua kogo nedäli! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Tieruadoloih vuvvekse 2013 paistes, Karjalan halličukses piätettih olla vahnua Perttijärven kylän sildua kohendamata, vai sen sijah nostua uuzi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Tietty dielo, hyviä mieldy meile sendäh oli, sanelou ouperan käzikirjutuksen da muuzikan luadii Paavo Joensalo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Tietty dielo on, ku lapset ei vallita iče opastettavua kieldy, vallitah heijän vahnembat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Tiettãvãine, kypsãt vie ei olla, ga zavarkakse pãijãh. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Tiettäväine, dengoin puoles emmo voi joga tostu auttua, ga kannattua da nevvuo jogahistu voimmo, emmo kieldävy nikedä auttamas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Tiettäväine, enzimäine vastavus oli ministranke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Tiettäväine, hinnat ei roita ylen suuret, kui sanommo Petroskoin teatrois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Tiettäväine, kieldy opastetah vaigu silloi, konzu lapsien vahnembat ei olla sidä vastah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Tiettäväine, meijän keskes oligi suuri joukko ven’alastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Tiettäväine, minä tahtoin lähtie päivykodih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Tiettäväine net ollah tärgiet, a ei piätetä yksin ni midä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiettäväine, oriehua meijän pohjazel mual ei kazvanuh, a pastostu jarmankal oli kaikenluadustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Tiettäväine, rakkahuon aihe, kudai ”ruskiel niitil” on kuvottu programmah, kiinnitti nuorižon mieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Tiettäväine, suvaičimmo: brihua meijän keskes vähä oli, enimät – tytöt. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Tiettäväine tutkimustu on vähättäväine lugu da vaiku tiettylöis diagnouzois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiettäväine, tämä ei ole enzimäine kirju kogonah täs teemas. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Tiezin runoloin luajindas: http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Tiezitgo, midä... https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/krl/Pi%C3%A4lehyt
Tiezi äijän tarinua karjalakse, pajatti omal kielel, lugi malitut livvikse... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Tiijot suvun histouries ollah tiettäväine lumoujii, ga se on selvy, ku yksin tiedo karjalazis juuris ei vie välttämättäh nikunne. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiijotustoiminnas on olluh kontaktua Oma Mua-lehten, Karjalan radivon da televiizorin kel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
- Tiijãmmő, raukku, vai miksebo sinule pidãũ nãhtã Lemboidu? http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tiijämmöhäi, ku sentäh ei tule äijy rahvastu kanzallizih pidoloih . http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Tiijämmö, ku karjalazien usko Jumalah ei olluh tiel uskomuksile toizihgi olendoloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/
Tiijämmö, ku tämä vuozi Karjalas on ilmoitettu Karjalan kielen vuvvekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Tiijän erähängi perehen, kudamas on piätetty paista lapsele vaiku tostu perehen kieldy, ku lapsen kielellizen kehityksen algu on muitegi dramuattine, ku yhtevys enzikieleh (libo kielih) katkieu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiijätgo midä mifolougizien kerdomuksien haldielois? http://omamua.ru/articles/sanasuari/
– Tiijät ha, enzi kerdua meijän mustamal oli muga, ku kaččojat, konzu kengi artistois rubei ravieh pajattamah omua aariedu, ruvettih käzii räškyttämäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
– Tiijäthäi, moine on hyvä se ohjuaju. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
– Tiijättöhäi, midä rodih Sampo-melličäle, kudamas torattih ”Kalevalas”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Tiikšin kyliä, kuduaspäi rodužin oli Rokačču, mainitah enzimästy kerdua XVI vuozisual. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Tiikšin kylä, sie eläy muanruadajua: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Tikkazien perehes jogahizel on sukset, luistimet da pöyry. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Tikkazien perehes on kaksi tytärdy, pienembi tytär opastuu školas, toine – opastuu karjalan da suomen kieldy Petroskoin yliopistos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Tilata voi sezo KKS:n verkokaupan kauti: http://karjal.fi/. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tilua lehti vuvvekse 2015! http://omamua.ru/afisha/tilua/
Timoi Munne saneli diskoile panduh karjalankielizeh muuzikkah näh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Timo oli konferensien pienimii opastujii, brihačču opastuu nelländes kluasas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Tiä ei ihan ole pakittu andiekse kauhistuttavii ruadoloi, hos syydy olis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiägi oza virguniekois, vällän sivistysruavon järjestölöis da kai karjalazis järjestölöis väheksiy karjalastu kul’tuurua, karjalan kieldy dai suomen kielen karjalazii murdehiigi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiähtilöi räjähtäh huondesyöl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tiähäi minä otin, da on vähä ruostettugi kaivoz, no onhai vetty jo noussuh ližiä. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Tiä kai hyvin sellitetäh, toinah teriämbi voibigi ruadua, sanotah petroskoilazet Tatjana Stefan’uk da Svetlana Fil’kina. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Tiä kontaktiiruijahkseh da eččitäh sidä identitiettua toizien meänkielizien kel, sanou Meän Kulttuurikehton paginanvedäi Sirpa Niemi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tiä nägyy muudugi yllättäjiä - Sanila iče. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Tiä on kylläl karjalan kielen da kul’tuuran vastustajii vie 2010-luvulgi. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Tiä paistah kahtekse muamankielekse – ven’akse, kudamua työ kaikin maltatto da suomekse, kudamua teile opastan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiä paistah kahtekse muamankielekse – ven’akse, kudamua työ kaikin maltatto da suomen kielekse, kudamua minä opastan teile”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tiä pajatetah ylen čomii pajoloi, malittuloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Tiä ruavoin ”Omas Muas” da elin yhteiseländykois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Toi bohattu jauhokiven kodih da kaski sille jauhuo. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Toi häi net riäpöit obšagah rahvahale myödäväkse. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Toimenpivot voijah liittyö ezimerkikse demokruatieh, kanzalaisyhteiskundah, taza-arvoh libo sananvällyöh. http://verkolehti.karjal.fi/
Toimi enzimäzenä kunnan ezimiehenä, oli käynnistämäs skolatoimindua, ruadoi Varpakylän kirikön stuarostana da pidi kauppua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Toimistotehniekku. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Toimitukseh kirjutetah: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/
Toimituksel on oigevus tarbehen mugah lyhendiä tekstoi. http://verkolehti.karjal.fi/ilmoita-tapahtumis/
Toimitus ja KKS:n johto on suadu hyvittelylöi virguniekois da karjalan kielen da kul’tuuran tutkijois. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Toimitus voi, ku kaččonou tarbehellizekse, lyhendiä da editoija tekstan. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Toinah ei moizel suurel joukol on helpo opastuo kieldy, ga tänäpäi se oli vai ainavo mahto. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Toinah ei ni olis olluh vägie hajoittua kai palazikse da kirjuttua uvvessah yhtekse lougiellizekse kerdomuksekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toinah jygei oli arvostelujoukol vallita heis parahat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Toinah meijän joukot ei kuuluta rock-festivualin formuattah… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
– Toinah nimidä pahua yhtiständäs ei ole. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Toinah oligi pajattajien joukos karjalakse maltajua, ga pajattamah ruvettih sil kielel, kudamua paistih kyläs – ven’akse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Toinah oli hyviä mieldy kuulta se. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Toinah oli se viizas da vädžizii! http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Toinah on hyvä, ku suomen kieli säilyy Karjalas, a vai, ku alguperäzen rahvahaliston kielen stuatussu ei sit heikkone. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toinah rodieugi, ga sil voijah ruveta pagizemah onnuako vai nuoren polven karjalazet (universitietas sih kirjukieleh opastunnuot), vahnembua polvie sih jo emmo harjaiteta. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Toinah sanotto - ei äijiä ole, ga ei ni ylen vähä olis. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Toinah seminuaru järjestetäh tuliennu vuvvennugi da toinah sit myös kerävyy suurembi joukko tiemas kiinostunnuzii. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
”Toinah se on vägi samanluadustu kui evakos, äijän segalazembia vai kui silloi”, Kuusela nagrau. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Toinah sie olis muzeigi da suvenierulaukku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Toinah söimmö Karjalan järvis nostettuu haugie eri muodolois joga päivy, kartohkua da lettuloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Toinah vie parembi oli mieles, konzu “Sattumanke” yhtes lavale tuli pajattamah Santtu Karhu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Toine, Uuzi abuńiekka , 900 sanua suomes varzinkarjalaksi suadih lugiettavaksi v. 2000. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Toine da raviembi keino on käytändönlähäzembi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Toine dielo, kudamas tahton meijät eroh, on murrehpurismi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toine kirguu: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Toine on tekstunäyteh. http://verkolehti.karjal.fi/
Toine painoväri on viininruskei, nenga kniigu roihes vie čomembakse. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/tekstat/
Toine projektu oli Suomelas-ugrilazien nuorien yhteiskunnalline diplomuatiiškola. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Toine, sanozin. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Toine syy oli kodimaine natsionalizmu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Toine taba on paista kogomuailmallizuos i harvoinvallas muailmantalovuos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toine tevoksen perusväiteh on se, ku AKS yhtenästi Suomen kanzua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Toine toizele jälles sit lavale tuldih pajattamah Priäžän školan lapset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Toine tostu taki ellendämmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Toine tärgei azie on loppie tuijotandu mennyöh aigah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toine tärgei syy on perindehelline kiihkurahvahallismieline ajattelu, kudamua on kui ruočin- muga i suomenkielizel puolel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Toine vieljärveläine Matr’ona Dorofejeva on alalline lehten lugii, ga häigi hämmästyi, konzu tiijusti, ku puutui voittajien joukkoh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Toistandan lizäkse opastukses käytetäh kuvakartiloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Toive-joukkovehen rivilöis ollahgi lähtietty äijät muuzikot, ezimerkikse Santtu Karhu, Arto Rinne, Leo Sevets da Enska Jakobson. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Toivommo, ku työ lugijat reagiiruičetto aktiivizesti da rubiemmo pidämäh yhtehisty ruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Toivotammo kaikile lugijoile hyviä Vieristiä! http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Toivotan opastajile lykkyy ruavos dai perehes, ku hyö annettas hyvii tiedoloi omile opastujile. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Toivottazin miehele lykkyy, lujua tervehytty da uuzii tevoksii edehpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Toizeh kerrokseh tahtotah avata pieni hotelli gostih niškoi... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Toizeh tabah pidäy binokli. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Toizekse, karjankielizele rock-muuzikale täydyi 25 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Toizekse, mindähbo Sammon mereh kirvottuu da murettuu Ilmoilline ei voinnuh luadie uuttu Sampuo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Toizekse, muamo ei andanuh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Toizekse oli huogehembi tulla Anukseh kui ezimerkikse matkata Vienah da Kalevalan piirih, kunne on äijyä enämbi matkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Toizekse perustazin Suomelas-Ugrilaizen školan. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Toizekse, pidäy ottua silmäle, ku Mägriän da Alavozen souhozoih setämä vuozi tagaperin oli pandu suuret dengat, sinne luajittih uvvet žiivattukompleksat... http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Toizekse, piemmö varavostu, ku on meijän lugijoin da kirjuttajien keskes mostu, ken jyrkäh ollah vastah mostu yhtehisty lehtie, kus kirjutukset kaikil karjalan kielen murdehil oldas yhtes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Toizekse sit opin duumaija, ku ollus riävyn loppu yhtes kohtas hos ”rauhuttu kaikil meil”, suasgo senke pättäviä riimimuarua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Toizekse suomen kieles ei tozi azies ole virallizesti nimidä suvikarjalan murrehtu, vaiku Suvi-Karjalan muakunnas da aijembah Kannaksel paistuloin murdehien oigei nimi on (suomen kielen) liidehmurdehet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toizekse tädä näytelmyä ei oldu ezitetty nämmis kylis aijembah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Toizele sit vahnupoigu kirrahteli toizes pertispäi, ku älähäi nygöi pajata buabo sie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Toizel kerral jäi lagilampu palamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Toizel poliittizel laijal on uskoiteltu, ku Ven’ale rahvahankeskeizen voinan jälgeh pajetut sotsialidemokruatut, kudamat otettihes kommunistoin abuniekoikse, ruattih hyviä ruaduo , ku hyö opittih todevuttua samua suomeksemuutandupoliitiekkua Nevvosto-Karjalas, kui AKS planiiruičči. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toizel sijal on Munjärvenlahten joukko, kolmandel – Lumi-hiihtokeskus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Toizel urokal ”opastajat” Darja Iščejeva da Marija Prokopjeva kučuttih kaikkii matkah kukkien muah, Gollandieh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Toizen etuapan nimi oli ekstremualuniitändy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Toizen kierroksen finualu pietäh Helsingis Vengrien kul’tuuru- da tiedokeskukse da sie sanotah julgi voittai. http://verkolehti.karjal.fi/
Toizen muailmanvoinan jälles koltat evakujiiruittih Peäččamaspäi tänne Anarah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Toizennu päivänny kai festivualih yhtynyöt kerävyttih histouriellizeh kohtah, kus enne seizoi Anuksen linnu, sen tavoittehennu oli puolistua meijän muadu vihaniekois, enimyölleh ruoččilazis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Toizen samol’otan kuultuu heityimmö tuhjoh, se ei ambunuh, muga lendi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
”Toizes burgis!" http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
"Toizes burgis" Ižänd ü : http://www.telemail.fi/salmi/kouffin%20lainandu.htm
Toizes joukos oldih net, kelle on 8-11 vuottu igiä, kolmandes – 12-17-vuodizet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Toizes joukos ruattas rahvas, ket ruvetah auttamah pidoloin järjestämizes da luadimizes, voidas ičegi niidy kehoittua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Toizes kursis "Livvinkarjala (karjalan kieli)" opastuskieli on suomi, da toizes "Basic Livvi-Karelian" - anglii. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Toizet järjestöt myös varaitah kielipoliitiekas vastuajoin virguniekkoin tabavustu, ku hyö rohketah yhteisruadoh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Toizet ‟kylän universitet” proijiin kyläläzildä. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/stuanovoine_karielaine_kyl/
Toizet ollah anaransaamilazet da pohjassaamilazet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Toizet ruaduo suvaiččijät ehtittih kai syvysvihmoi enne tuvva kodihpäi meččyheinät da pandih suabrah da varustettih talvekse halguo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Toizielpäi tankutetah varzinkarjal-nimityksen rajoittamizes vaiku suvikarjalua koskijakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toizielpäi tänäpäi gor'at voijah olla toizenjyttyöt kui enne. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Toiziengi perehenjäzenien ehtot ollah muuttumas kovembikse, ku todevutanneh halličuksen pluanat perehenyhtistämizeh liittyjis tulorajois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Toizilhäi tuli turistua kogonazet avtobusat da laivat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Toizil suomelas-ugrilazil kielil, kudamil pagizijua on äijiä enämbi, on suuret Wikipedietgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Toizil ven’an kieleh oli vaigu uskondolline kiindo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Toizingih voijan ruadua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Toizin kui enimyölleh tiijetäh, kyzymys on ihan tarkoituksellizes hillendämizes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toizin sanojen nimidä karjalastu identitiettua ei ole da ei ni roi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Toizis pordahis työneldäy Homorozvo. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
– Toiči astut lapsenke pihal, a häi pagizou olemas olemattomienke – rouno ku koiru hänen rinnal astuu čiepis, a olgupiäl popugai istuu. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Toiči eräs kirjuttai jouduu moizeh tilah ku ei tiijä, mih näh olis kirjuttua da kaikkein pahin on, kirjuttajan korvien välih hiibiy hiiren luaduh moine duumaine: kenbo lugis kirjutettuu tekstua? http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Toiči iče ottavutah kiändämäh pajoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
– Toiči jygei on kävvä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Toiči kai itkin, konzu ei ottanuh kerale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Toiči kehtata vai pidäy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Toiči lugie runoloi pidi moneh kerdah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Toiči lähtet repetitsiele, odva-odva astut, a sie herkevyt, parembi rodieu, sanou inehmine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Toiči myö kävymmö tazavallan ulgopuolele omua neruo ozuttamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Toiči voibi käzii huarottua, rožua keimistellä, poltua tulirobl’uo, fonarii viuhkuttua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Toižennu pãivãnnũ Nata havačui, juoksi pihale, a sie meri, ũlen lãmmũ, ei pie panna ãijiã sobua piãle. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Tolvujan kyläs 17. heinykuudu kohenduksen jälles uvvessah avattih da pyhitettih “Kuningahan silmykaivo”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Toras Sampo murieu da pakkuu mereh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Torgoiniekat, sirkusvägi da peliteltat oldih endisis kohtis. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Tornionlaaksospäi ammui on muuttanuh ristikanzoi Pohjas-Norveegieh, sit meänkieli juurdau sežo sinne. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tossupiän Videles meni kezoile da sai surman paikalline eläi 1983 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Tossupiän lähti bohattu velli ruadajoinke kalua püüdämäh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tossupiän muate rubiemah ruvetah, Homorozvo kravatin ual. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tossupiän pappi sanou: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tossupiän rahvastu, ket tahtottih auttua, kannattua koin nostandas, oli vie enämbi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/prispi_petroskoih/
Tostu kerdua ei minuu mieloitella tarvinnuh, lubain lähtie. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Tostu mieleh ni juohtu ei. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Tostu piäroulii ozutteli suurel taijol Ksenia Buravova . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Tottu ei iellinegi halličus da parluamentu pietty karjalazii pahoi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tottu ei ole. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
-Tottu on Homorozvu kyläs, sanou, kui samvuaran stolalpäi otti. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tottu pidäy tovendua, ku hos ministrukomitiettu on tugenuh kannatuksissah karjalan kieldy vai yhtehizel tazol, se on enne kaikkie julgizuskyzymys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tottu sanuo da pahakse mieldy täs fourumas se oli toinah ainavogi mahto ruadua se. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Tottu sanuo, kerähmön allus zualu oli täyzy rahvastu – deleguattua da deputuattua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Tottu sanuo suomen kielen laitoksen kirjaine oli toizenmoine, hyö kannetettih laitoksien yhtiständiä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Tottu sanuo tädä ruaduo karjalan kielen da karjalazen kultuuran hyväkse ruadau yksi ainavo inehmine Eila Pöllänen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tottu žiäli oli suomelazii rahvahii, kudamat ei malteta ven’akse, hyö jiädih murginattah, sendäh ku ei ellendetty, kudamas kohtas heidy syötetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Tovellizuos kai tapahtuu nämien laidujoukkoloin ehtoloil. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Tovellizuos suomi-ugrilazien kanzoin stuatussu Ven’al on huono da tulevazus vie huonombi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tovel on äijy oman ičen kuvua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tove nikonzu ei voinnuh hyväksyö sidä, ku händy piettih lapsien kirjoin kirjuttajannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tove nivouse ei suvainnuh školua, häi pidi sidä tyrmänny, kaikis enimäl vihai matemaatiekkua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tovennägözesti Aino Valmet andoi nenne runot Tartun yliopiston dotsentale, karjalan kielen tutkijale Paula Palmeoksele, ku nygöi Barantsevan Tartuh työnnetyt Brendojevan runot da kiännökset lövvytäh Tartun yliopiston kirjastos Paula Palmeoksen (elosvuvvet 1911-1990) arhiivas. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tovennägözesti Ven’al duumaittih, ku Nevvosto-Eestis olis kebjiembi piästiä ilmah karjalankielisty runuo: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Toven vellet kižatah šahmattoih, kuduat ollah kahtu värii: pystöi seizotah valgiet, da voitetut ollah veren ruskiedu värii, kui voinan žertvat... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Toven velli Per-Olov lähti omas himos enzimäzeh muailman voinah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tozidielo yksikai on, što ku lapsen ollou vaigevuksii kieles A, hänel on ihan varman dai vaigevuksii kieles B. Kaksikielizyön alle voibi monesti peittyö tovelline kielen kehityksen probliemu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Trabantan da Mercedes Benzan välil järjestettih mašinkilbailu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Trabant tavoitti hyvin suavutustu suures kanzoinvälizes mašinkilbailus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Traktorah jäi Stalin-kirjutes ven’alazil kirjaimil. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Traktor ei jiä Karjalah, se rodieu Nižnii Novgorod -linnan muzein ozutteluvehkehekse. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Triftongu on yhtysvokali, kudai roih kolmes lyhyös vokalis. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Trofimoff) kirjuteksie kymmeńis suojärveläzis mužikois on lyšťi lugie Suojärvi II -histouris. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Trofimovin mual, ńiemes kuvattih dai enzimäni kanzanťieteellini filma ”Häät Suojärvellä” 1920. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Tropal nãin, buite ku hőstőtukut hőyryttih, ga minã ni millenãh, en ovvostannuheze. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
“Tsirkus Mutabor” Oniegurannikon pihal Kalastajat-paččahan luo ozutetah 14.00 aigah, “Dekadens” roihes 17.30 aigah Oniegurannikon pihal da Leninan pihan kulmal. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Tsomembua randastu, valgiembua hiekkastu, löyvä en hos etzizin, hos kunne kulgisin. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Tuah aigah europpalazil vähembistölöil ei olluh nimidä vähembistölöin oigevuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tuakse jäi kasan nägöine suari – rahvahas sanottu Kodišuarekse. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Tuandoi Anuksenlinnas piettih karjalazen Eero Mäkkelin (11.10.1933 – 22.10.2008) mustokse omistettu konsertu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/
Tuandoi Veškelyksen kirjasto vastai gostii – kodirannan tiedäjii Anna Vasiljevna Kourua Särgilahtespäi da Priäžän etnokeskuksen ruadajii Jekaterina Prohorovua da Timofei Ivanovua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Tuandoi vaste, kačo, kalmoil tuttavan näin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tuastego lyydin murreh jiäy bokkah, vai roinnougo lugiettavua lyydiläzilegi? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Tuaste, kui mennyt vuongi, livgiläzii da vienalazii tuli jagua vie kahteh joukkoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Tuaste puutui kävähtiäkseh omah lembikyläh, tozi karjalazeh ̶ Särgilahteh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/
Tuatal da muamal oli kolme lastu, Klava – keskimäine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tuatan kel ainos yhtes järvele käimmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Tuatat aluskivet pandih, seinät nostau polvi nuori. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tuatot oldih ruavos ñedälikausii pitkien maktoin piäs. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Tuatto Boris (Pugovkin) on ainavo meijän mual karjalaine pappi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Tuatto Suomes Pohjois-Karjalas Liperis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Tuatto, Vasilii Lukin, ijän kaiken ruadoi šouferinnu, muamo, Anna Lukina, opastajannu, kul’tuurutaloin emändänny, sit ruadoi bol’ničas kantsel’aries. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Tuatto da muamo elettih näit ennen voinua Suojärvel Kaitajärven bokas Retkanselläs. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Tuatto ei sanonuh nimidä, ga rygimizen heitti. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Tuatto kuoli 1942 pakkaskuus Karhumäin čupul. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/karjalua_rajan_taguapi/
Tuatto kävyi kodii kaččomah, ga koispäi jäi vai yksi alustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
Tuatto meijän taivahalline! http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Tuatto_meijan.htm
Tuatto, muamo rucistettih, Vencan alle seizatettih. http://kartravel.ru/spoem.html
Tuatto oli oigei ristikanzu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tuatto oli rajanvardoiččii da pedrumies. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Tuatto oli veterinuaru, žiivatanliäkäri. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Tuatto oli ylen ruadai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tuatto on kuvan tagaperäl, hänel käis on fasistine lehti (Toven tuatto kannatti heijän uattehii da vihai jevreilöi, sendäh tytär da tuatto pahoi sovittih, ku Tovel oli äijy dovariššua jevreilöin keskes). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tuatto painoi omua dai jälgimäi sai händy omah puoleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tuatto soitti erähäl ruadajal, sanoi: pidäy tulla ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tuatto verkot kudoi, nuotat luadi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Tuattua ainos mustelen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tuattuo musta sa silloi, askel jo väzynyt on Lapset da bunukat meijjän, vuittienne teijjän jo on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tuhanden pagizijan kielele ni kui ei voi kirjuttua muga äijiä kirjallizuttu migu milliardan pagizijan kielele. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Tuhannen vuottu kos ken karjalua riittšinnyh da sevoittannuh on,vie myö lopuškat vähäizen ruadua suammo yhtes Omah Karjalah näh! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=61&view=print
Tuhukuun lopus Moskovas juattih palkindoloi SMIrotvorets-kilvas voittajile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Tuhukuun 2. päivänny Omamualazet-yhtistys keräi rahvastu vastavuksele, kudamas paginkanzannu oli Leningruadan ymbäröičyksen kestäi Anna Mariševa. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Tuhukuun 10. päivänny Valentina Sem’onova pidäy omassah vuozipäivän. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Tukat vastakkah jamoh. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tukholmalaine, suomelazilegi tunnettu EILA PÖLLÄNEN pajattau karjalakse da soittau gituarua – suomelazet gost'at, pajattai da mandoliinan soittai HANNU BRELO dai harmoškan soittai MIKA TARKKONEN muzitsiiruijah Skeppar karls Salongis 15 da 19.30 čuassun aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tukholmalazet Elin Pöllänen da William Lord tullah Anukseh da Nurmoilah 3.-7. syvyskuudu Vladimir Brendojevan runofestivualih. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Tukholmas karjalan kielen kerho kerävyy yhteh kerran kahtes nedälis tossargen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tukholmas on karjalazen muziikan illačču ruoččilazii näh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tuldih Petroskoih kyläläzet lapsetgi, Šokšun kyläspäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Tuldihgo lapset, ket voidih piästä pihal. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Tuldih lavale myös ”Čičiliušku”, kudai ozutti ”Koirien Kalevalan” erähän ozan, ”Oma Mua” da Kotkatjärven kursilazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/sana_suuh_ei_sula/
Tuldih minun sulhažet vierahanmualažet. http://livviki.karelia.ru/language/k9.shtml
- Tulduu jagažimmo kolmekse palakse. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Tule kuundelemah nämmis da toizis kyzymyksis Päivännouzu-Suomen yliopiston karjalan kiändämizen opastusseminuarah. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tulemjärven raudurudapuusto on luajittu Mining Road -kanzoinvälizen projektan hantuzis Suomen da Ven’an dengukannatuksel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Tulemjärven raudurudapuusto on sijoitunnuhes Tulemjärven čugunzavodan tiloih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Tule opastumah kiändämäh karjalakse! http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Tulet kodih, joga kerdua konzu rubiet autobusas heittymäh, mugai kurkoi kulkuh nouzou da kyynälet silmile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tulgah sinun valdu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Tuatto_meijan.htm
Tulgua terveh! http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tuli Suomeh tädin kel, kudai oli vie pikkaraine lapsi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Tuli aigu poigu naittua, vahnembat iče andilas vallittih. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Tuliel hyö ruvetah kerävymäh yhteh toinah kerran kuus, sit yhtes pajatetah, lugietah runuo da Oma Mua –lehtie, kudaman sanakse erähät ollah tilattu kursiloin aigah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tuliel kehitettäs ruadua kaksi päiviä, ku ehtie kai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Tuliel kerdua rubiemmo viizahembat, luajimmo jygiembät kyzymykset da enämbängi niidy... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_19/mid_konzu_kus/
Tuliel kerral Čičiliušku-tyttiteatra ozuttelou Kondupohjas 23. ligakuudu, kus sen ohjelmas on teatran uuzin näytelmy ”Koirien Kalevala”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Tulieloin kuuloin aijannu hyö kierretäh Kymrinmuadu autobussal ku kiinittiä rahvahankerähmövalličendois enämbi huomivuo kymrin kieleh, sanelou seuran paginanvedäi Jamie Bevan. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tuliel vuoros ollah Anuksenlinnu da Vuokkiniemi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Tulien kerdua päiväzen pimendysty voibi nähtä Suomes 11. elokuudu 2018, ga tulii tävvelline päiväzenpimendys Europas nägyy vaste vuonnu 2126. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Tulien päivän, 30.9. algau luvendo samah aigah, 14:00, a zualu on AG202. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tulien suovattan 12.11. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tulien vuon pakkaskuul “Randaine” täyttäy kolmekymmen vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tulien vuon 20 vuottu täyttäjän ”Nuoren Karjalan” ruavos saneli sen piälikkö Alina Čuburova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/lgi_andakkua_tuldu_agu_syttyy/
"Tuliet valličendat ollah rešaiččii aigu kielele", häi sanou da viittuau vuvven 2011 rahvahanluvun tuloksih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tuliezet purettih stolal da azetuttih pagizemah. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Tuli hãi kohti Lemboin mőkkižeh. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tuli häi bohatalluo küzümah jauhokivie. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tuli häi kodih ihan pruazniekkua vaste da sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Tulii VII Suomelas-ugrilazien rahvahien kongressu roih pietty Suomes, Lahten linnas vuvvennu 2016. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Tulii kongressu pietäh vuonnu 2015 Estounien Tartu-linnas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Tuliin pertih - lămmin, hyvă. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Tulii voittai on viijes suomelaz-ugrilaine kul’tuurupiälinnu. http://verkolehti.karjal.fi/
Tulijannu on fontan, kudamah tulou suupan uksensuus vuottai professor Armas Hutrin kalavestos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Tuli jovele, istuihez dai uinoi, nenga magai kaiken paivan da yon, nimida ei ni suannuh. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Tuli kodih da sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Tuli kodih , kerras sũőtti, juotti kotkan da lãmmitti. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Tuli meijängi Karjalaspäi tulluzien vuoro. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Tuli mieleh sit luadie päivykodi školan kivitaloih, a dengua sih niškoi oli suadu Päivykodizen kazvatuksen modernizatsien programman mugah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Tulimmo, ga koin kohtal yhty šiiloidu korgiembi meidy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tulimmo gu tozi vešit rouno kylispäi linnah opastumah, Otto Kuusizen nimizeh yliopistoh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
– Tulimmo, toizel vuvvel omua kartohkua rubeimmo panemah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/ollou_tahtuo_ga_maltogi_roih/
– Tulimmo tänne sendäh ku, jervrokriizissu on menemäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Tulin tänne venehel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tuli opastuo. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Tuli paras aigu ližãtã lőũlũũ da kũl'vettiã omua iččie vastal. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Tuli rahvastu Piiteris da sen alovehelpäi, Komis, Čuvašies da Tatarstanaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Tulizin, ga eule kunne. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Tulizin vai nãgemãh. http://livviki.karelia.ru/language/k8.shtml
Tulkavuksen tariččou Evantia-konsernu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tullah järilleh – eule perinöi ual. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tullou festivualih kymmenii tuhanzii rahvastu kogo Ven’alpäi, anna kuultah pajo-toine karjalakse da vepsäkse, kusbo hyö vie kuultah meijän kielii… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Tulluzie keskes oli tansijua dai gost’ua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Tulokkahii ei kačottu hyväl. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Tulos on ylen hyvä vähembistölöin tulevazuon puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tulosta sanaristakko bumuagale da opi reššie. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/
Tulou juohattua vahnua pajuo da opastuo uuttu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Tulou mieleh eräs sugututkii, kudai löyhki, kui häi oli löydänyh omas suvus monii piäniekkoi, varrastajii da kontrabandistoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tulou mužikku pertih. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tulou myöhättäväh, nigo autobusat, nigo trolleibusat sil aigua jo ei kävvä, sendäh edukädeh pidäy kuččuo taksi libo olla vastuajat, ku et jiäs vokzualan pihale pimies kokottamah da vuottamah, kuni taksi tulou. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Tulou sit sellittiä sadah kerdah, kui pidäy azuo tervehytty... http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Tulou talvi tahtomattah, proidiu kezä nägemättäh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tulou vie kerätä materjualua Niiniselläs, Loginselläs, Lagilammes da Inžuniemes. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Tulou vie vallita da kilbailta. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Tulo vie toittši jygiemmät aijat, Hingaloh jiäh vai tyhjät laijat. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Tundiettu karjalaine kirjuttai da kiändäi, kudamua vie sanotah livvin runoniekakse, Aleksandr Lukič Volkov, täyttäy 85 vuottu talvikuun 25. päivänny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Tundiettu karjalaine tansii, karjalazien tiedoiniekoin perehes kazvanuh Andrei Anisimov täytti 50 vuottu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Tundietumbua da kuulužembua meigälästy artistua onnuako ni ole ei. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Tundietun horeografan Viola Malmin roindupäivänny, 14. kevätkuudu, erähäs Petroskoin kluubas oli entoillačču, kudamas omua neruo ozutettih horeografan ruaduo jatkajat. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Tunduigo se vuozi karjalazekse vai ei jogahine iče vois miettie da kirjuttua omii mielii “Omah Muah”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/
Tuodih sille kuldua, kel ei olluh äijy varua, ga tuodih vil’l’ua, sendäh časounua sai pidiä kunnos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Tuommo mũő, mama, sinule kalua. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Tuorehtu puudu ei sua mečäs ottua, vai hongua voibi ottua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tuou ikkunan tuakse da häilyttäy. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tuo vai, sanou, lujat poštelit. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Tuovizen tevokses on hyväntahtostu karjalastu huumorua parahimuolleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Turistua meile kävyy ymbäri vuvven. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Turvu da kilbemmö on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Turvupaikaneččijöi on sežo syydy avvuttua harjavumah uudeh muah da andua heile muudugi abuu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tutkii Irina Novakin ezitelmän teemannu on Tverinkarjalaine kielentutkija Aleksandra Punžina. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Tutkii ei ni duumainnuh hätkie, kerras suostui raudoh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tutkija Sanna-Riikka Knuuttilan luvendol suau kuulta kielen säilymizes karjalazes kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Tutkijat ellendettih, ku ezimerkikse sanat ”meri” da ”suolu” liitytäh kaikis kielis lähembin toine toizeh kui ezimerkikse ”päiväine”. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkijat ezmäi piettih paginua iče, sit konferensien toizel puolel kuunneltih lapsien tutkimuksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Tutkijat kehitettih algoritman, kudaman avul sanoin merkičyksien samankaldazuttu voidih verdailla. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkijat ollah jo ylen hätken kiistetty sit, ongo kaikis kielis meijän oman mielen rakendehis nouzijoi yhteläzyksii libo ollahgo kielien kehittymizeh vaikutettu enämbän kul’tuuran da ymbäristön jyttyzet olot. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkijat pietäh omassah nabl’udeeniedu merkinny sit, ku kielien sanotut ellendykset mahtollizeh nostah ristikanzoin huomivoloin universualois piirdehis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkijat vallittih verdailuh nengozii sanoi, kudamat kuvatah erimualazien ristikanzoin elokseh vaikutannuzii dieloloi da ilmivölöi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkimukseh lizättih sežo yön da päivän jyttyzii sanoi sego suurien mägilöin i järvilöin kaldazii sanoi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tutkimuksen monikielizyön da taijon yhtistämizes voibi lugie: www.cupore.fi/documents/Monikielisyysyonluovuutta.pdf Lähte: http://verkolehti.karjal.fi/
Tutkimuksen mugah enne hristianskoidu vieruo ristikanzu kačoi ajankulguu kuun kierron myö. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Tutkimusprojektan tulokset pidäy yhtelläh yhtistiä: niilöin avul voi vediä iellehpäi monikielizyön tutkimustu da kielipoliitikan kehityshommii toizisgi monikielizis yhtevyksis, Jeuropas da sen ulgopuolel. http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Tutkimusruado keskittyy erähih vallittuloih monikielizih kollektiivoih, kudamat katetah vähiä vajai kogo spektran niilöis poliittizis da talovehellis-yhteiskunnallizis ololois, kudamis Jeuropan kielivähemmistöt eletäh (on pienembii da suurembii yhtevölöi, vahnoi vähembistölöi da muuttajii, on eloivoimazii da huonovoimazii, lujah libo heikkoh huolittuloi da kazvatettuloi kielii). http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Tutkimus suundavuu nenga 60 projektah, kudamii Konehen Fondu rahoitti vuvvennu 2013 monikielizyöh i taidoh suunnatus tiemueččos. http://verkolehti.karjal.fi/
Tutkittavakse on otettu tässäh vähän tutkitut Raja-Karjalan murdehet, kudamii ollah Korpisellän, Suistamon, Suojärven, Impilahten da Salmin murdehet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Tuttavan nevvol Ol’ga Mihailovna piäzi aspirantuurah, kus opastui kolme vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Tuttavu, kenen luo myö olimmo, kyzyi: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Tuttavummo Mozilla-livaimen käyttöh. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
[14.00] Tuttavusekskursii Nurmoilan hieruu myöte (I. Savin, I. Gurilova). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tverin Karjalahki ollah suomalazet karjalan kielen opastujat käydy opastusmatkoil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Tverinkarjalaine inehmine ruadau opastundan kehityksen ozaston piälikönny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Tverin linnas lopul syvyskuudu piettin Kaikin yhtes myö olemmo Ven’a_-kanzallizen taidofestivualin valličusetuappu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Tverin linnu syvyskuun lopul otti vastah festivualilazii Ven’an keski- da luodehpuolen alovehilpäi. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Tyhjenevii kylii oli igävättävy kaččuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tyhjjy on vuottua, ku kentahto muu ruadas nečen ruavon meijän puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tyo jo minuu algiet kaccuot, Minul on atkalaigaine. http://kartravel.ru/spoem.html
Tytot goral pajatetah, Linnud ladvois kuunnellah. http://kartravel.ru/spoem.html
Tyttianimatsieloi Genah da hänen ystävih näh piäzi ilmah vuozinnu 1969-74. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Tyttilöin luadijat ollah Margarita Kemppainen da Galina Aleksandrova. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Tyttoloil on paha- mieli: http://kartravel.ru/spoem.html
Tytto-rukad, neijistyatto, Bumuagale kirjuttuat. http://kartravel.ru/spoem.html
Tyttären mugah muamua toven ei sua jättiä ičenke. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tyttäres rodih ”Muumiloin muamo”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Tyttölöi opastettih nieglomizeh, ombelemizeh, kirjondah, olgihattuloin punomizeh da m.i. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Tyttözil oldih pitkät helmat, kandusuonissah, a brihaččuloil oldih pitkät paijat, polvessah daigi alle polven. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/ennevahnallizeh_svudbah_nh/
Tytöt kerrottih kukkien paruadas, kudamua pietäh täs muas joga vuottu, ozutettih Gollandien loppemattomii kukkien peldoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Tytöt nagrettih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Tytöt tuldih erähičči rodn´utaloih gostih mondu n´edälii ennen pruazniekkua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tytöt tuldih mielelläh kyläh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Tytöt šuorivuttih brihoikse, brihat – tyttölöikse, rožat peitettih. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Työ Jumalah etto usko, teile se ei avvuta!” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
"Työ etto duumaiče lapsen parastu". http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
"Työ etto nygöi tuve lapsen kaksikielizytty, Suomes on yksikai tärgevin maltua suomekse" - tämä sit sanottih kaksikielizystutkijale da saamen kielen profezorale silloi, ku pagin oli saamenkielizen päivyhoijon organizuičendas lapsele linnas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Työndyigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Työndäkkiä nuorizuo kurssiloil,tšomua Karjalan kieldä opastumah! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Työnnän Teile Vladimir Brendojevan runot da kiännökset, kudamih nähte myö pagizimmo sygyzyl. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
“Työ oletto “uvvet ven’alazet”, a minä olen vahnu karjalaine, varrastua en malta…” http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Tz’utujil on monis paikois ristikanzoin muamankieli, eigo sit ole varavos hävitä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
TÄMÄ TARKU da Suomes hyvin tunnettu sananparzi on yli suan vuvven aijan olluh unohtuksis fanuattusuomelazil karjal- da kalevalaindoilijoil mollembil puolil rajua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tädä enne Suomes ruadai Lyydiläine seuru keräi lastu vai Ilmori-luagerih, kudamas lapset opastuttih lyydii da tuttavuttih lyydiläzien kul’tuurah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/algu_ruavon_kaunistau/
Tädägi ansamblii auttau da elättäy valdivo, yhtelläh artistat ičegi suajah dengua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Tädä internetas olijua välliä tiedosanakirjua käytetäh ymbäri muailmua da se on monil monil kielil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Tädä kilbua piettih jo viijetty kerdua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Tädä kirjuttajes on juuri tulluh ilmi internetas kirjuttajan Väinämöinen-nimimerkin pluanat Breivik-luaduzes terroriskus parluamentah näh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Tädä kolmeminuuttistu epizoudua, kus Ol’ga pagizou Marija Nikolajevnanke kuvattih puolitostu čuassuu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Tädä näytelmyä ozuteltih sikse ku artistat parahiten se maltetah da kezän jälgeh ei olluh ylen äijän aigua harjavuu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Tädä poliitiekkua ongi todevutettu Päivännouzu-Karjalas pahoin tuloksin läs sada vuottu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tädä pyhiä pietäh kaikkien kalastajien, merelkulgijoin da meččäh kävijöin vardoiččijannu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Tädä tiijstamas liittolazet käydih Kul’tuuran, Opastundan, Muantalovuon, Kanzallizen poliitiekan ministerstvoih da Zakonoinhyväksyndykerähmöh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Tädä čomua kohtua häi ainos mustelou suurel lämmöl: levei dorogu alamägeh, čurah-toizeh koit. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Tägälästy suomen kieldy toiči kučutah Petroskoin suomekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täh Kinnermän pruazniekkah enzi kerdua sai tuvva obrazu kodvazekse kodih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Täh aigah vuottu ilmitullah tuaze enzi vuvven kalenduarat. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Täh aigah yhtehizil väil on pietty monenmostu kielikursua opastajile, vietty edehpäi opintokerho-projektua, kudaman aigah on suadu kannatustu Karjalan yhteiskunnallizet liitot omien kerholoin perustandah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Täh kehoitukseh äijät vastattih, monet allekirjutettih zajavleenii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Täh kirjah olen kerännyh omii kirjutuksii karjal-teemas, enimyölleh karjalan kieles, jälgimäzen kymmenen vuvven aijal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täh kodih puaksuh kävyi Vladimir Brendojev, Anatolii Vasiljevič oli oma runoilijale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Täh kursiloil kačottuh syömizet-aihieh se on aiga pädii materjualu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Täh kuvah kuuluu sežo se, ku monet virguniekat tiedäjen tahtojen sevoitetah azieloi da annetah daže ellendiä, ku mittuziitah uvvistuksii ei tävvy kaikile joukkoloile tazah saman verran. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Täh liittyy kanzoinvälizien ristikanzanoigevus- da kielioigevussobimuksien kačondugi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täh nähte viärih uskomuksih perustujat miäritelmät da paginat karjalazis Suomen heimonnu libo päivänouzupuoles eläjinny suomelazinnu, kudamien kul’tuutru on suomelastu kul’tuurua, on hölynpölyy da omassah histourien väheksymisty da annuliiruičendua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täh on kirjutettu vähäine tekstua erähih iänikirjoih näh (tekstas olijat linkat vietäh laukkah). http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/
Täh probliemah on olemas yksi hyvä sellitys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Täh puututah kuunneltavat uudizet nygözen vuvven aijal. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/uudizet/
Täh spektaklih niškoi sen kirjuttau Santtu Karhu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Täh tabah ei duumaija vaiku erähät vahnat ristikanzat, vai monet korgieh opastetut nuoretgi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Täh tutkii ližiäy svuad’bas pajatettuu: itkuvirty, runuo, liiristy pajuo, častuškua, tuou sananpolvie da sananpiädy, frazeologizmua. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Täh yhteisruadoh on jo suadu Kul’tuuruministerstvu da Kanzallizien kul’tuuroin keskus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Täkse päiviä se ainavo elostusperti muzeis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/tule_kiuamah_muzeih/
Täl karjalankielizel tyttiteatral on igiä jo kaheksa vuottu da ohjelmistos on viizi erilastu ozutelmua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Täl kerdua Kindahan kylän pruazniekku roih omistettu meditsiinale – joga kylän gost’u suau rohtuo, vitamiinua, häi suau viessavuo, myös parandua omua tervehytty nagrajen zirkalopertis, syvvä tervehellizii vaste pastettuloi-keitettylöi karjalazii syömizii, kiškuo hammas. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Täl kerdua Puustizet tuldih Karjalah omal mašinal Anuksen kauti, ku tahtottih kävvä Aleksandr Svirskoin manasterih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Täl kerdua arbajazih yhtyttih vieljärveläzet, jessoilčat, veškelčät, tuuksilazet da alavolazet, kudamat tilattih lehti silloi, konzu “Oman Muan” toimittajat käydih nämmih kylih tiluandukampuanien hantuzis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Täl kerduagi joukko, kuduas oldih Kondupohjan mečänkuadajat Ilja Švetsov, Vladimir Dašugin sego Aleksandr Sokolov, piäzi parahakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Täl kerduagi kyläh pruazniekkah tuli suomelazien joukko... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/oma_on_nuoarvi_joga_sil/
Täl kerdua gostii vastattih Petroskoin školas noumer kuuzi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Täl kerdua hyö ei enämbi uinottu. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Täl kerdua häi tuli opastamah lapsii pastamah šipainiekkoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Täl kerdua inehmizel oli baarin’an rouli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/kerran_meijn_hierus/
Täl kerdua karjalan kielen kursiloile tuli äijy rahvastu, emmo ni smiettinyh ku muga äijy tulou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Täl kerdua kilbah yhtyi enämbi 600 joukkoviestindy da seiččemes tuhandes kirjutustu da ohjelmua vallittih 32 parastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Täl kerdua kilbu piettih toizeh luaduh, sih kučuttih opastajii omien kazvattiloinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Täl kerdua kluubas paginale oli otettu oma mua, oma tazavaldu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Täl kerdua konferensii omistettih niilöile rahvahile, kudamat pandih äijy vägie suomelas-ugrilazien kielien kehittämizeh, ruattih tiedokunnan hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Täl kerdua kylän pruazniekkah tuodih Smolenskoin Jumaldoman obrazu da petroskoilazet buat’uškat piettih kyläs sluužbu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Täl kerdua mainičemmo vai suurimii da merkittävimii tapahtumii, kudamii oli meijän rahvahan elokses tänävuon. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Täl kerdua meidy taluttih rajanmuan Ulgoazieloin ministerstvahgi. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/
Täl kerdua meijän paginkanzannu on Suomen puolen karjalaine Lea Lihavainen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Täl kerdua meijän rahvas käydih Čalnan kyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/
Täl kerdua myö maičemmo vai suurimii da merkittävimii tapahtumii, kudamii oli meijän rahvahan elokses tänävuon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/
Täl kerdua myö tahtommo kiändyö perindöllizien karjalankielizien pajoloin puoleh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/muamankielen_muuzikku/
Täl kerdua pagizutimmo händy elaijas vierahal mual. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Täl kerdua pidäy sanuo Virtualiopastuksen päivih enzi kerdua kävyi rahvastu Karjalaspäi, kaikkiedah nelli hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Täl kerdua pidäy sanuo, illaččuh tuli liiton endisty ystäviä da oli äijy uuttugi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Täl kerdua sanastokomissien istundol šeikuittih karjalan da vepsän kieldy koskijoi kyzymyksii, myös hyväksyttih uuzi Sanastokomissieh kuulujien joukko, kehitettih Sanastokomissieh lyydiläziigi. http://omamua.ru/liv/issues/new/?year=2014
Täl kerdua setukaizet, juuri nämmii rahvahii eläy Obinitsas, roittih voittajikse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Täl kursal opastajinnu ruatah ezimerkikse Ildikó Koivuvuo, Ildikó Vecsernyés da Irene Wichmann. http://verkolehti.karjal.fi/
Tälle Viena-diskale se nygöi puutui. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tälleh ajattelijat ristikanzat da järjestöt vastustetah kiihkieh sežo kogomuailmallistu da europpalastu yhteisruaduo kuvitellen, ku eroittamine piättäy kai ongelmat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tälleh tytöt tutustuttih toisih nuorih. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Tälleh viizahasti valdivo peittäy maksollizen kalastuksen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Tälle kirjutukselegi sežo olis mondu pohjua. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Täl linkal löydyy uuzimbii tiijoituksii da m.m. vuozikerähmödokumentoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Täl matkal ozuteltih näytelmyä ”Kui hukku vazalle muamonnu oli” . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Täl mägyričäl oli äijy kivii mukitettuu, sulavii sanoi saneltuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Täl nedälil Petroskoin valdivonyliopistos itämerensuomelazien kielien laitoksel luvendoloi piettih Itä-Suomen yliopiston tutkijat da opastajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/
Täl nedälil Petroskoin vladivonyliopistos itämerensuomelazien kielien laitoksel luvendoloi piettih Itä-Suomen yliopiston tutkijat da opastajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Täl nimel Kanzallizien kul’tuuroin keskukses Uuttu vuottu vaste ozutettih spektakli lapsile. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Täl nimel inehmisty vähä ken tundou. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Täl nimel piettih jo toine Nerokaššali-festivuali Kinnermän kyläs. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Täl programmal sen luadijat tahtottih kiinnostuttua nuorižuo kanzallizeh muuzikkah da kul’tuurah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
– Täl pruazniekal olen jo tostu vuottu peräkkäi, minuu miellyttäy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Täl sivustol jullatut nägemykset da mielet ollah kirjuttajien eigo net vältämättäh olla yhtenjyttyzet Jeuropan Komissien mielilöinke. http://www.eldia-project.org/index.php/kr/sivuston-julgavo-da-yhtevystiijot
Täl tarkistuksel estetäh toppupoštuohjelmien ruavot. http://verkolehti.karjal.fi/viestiankiettu/
Täl vuvvel ligakuun 10. http://www.suri.ee/hoimup/hp2000/jysky.html
Tämä Kotkatjärven školanloppennuzien illačču piädyi tuhukuun suovatan ehtäkse, konzu myöstin muutui siä da konzu televiizoras ozutettih Olimpiadua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Tämä Smolenskoin Jumaldoman obrazu on ainavo Anuksen gubernien čuvvonluadii obrazu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Tämä Suguvastavundu-projektu jatkuu jo kaksikymmen vuottu, yhtistäy Udmurtien, Mordvan, Karjalan da Suomen neroniekkoi... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Tämä “Ven’an Pohjazen kazvatti” kirjutti oman enzimäzen kerdomuksen jo 15 vuodehizennu ven’akse, ga juuret yksikai viettih Maikki järilleh Karjalah opastumah Petroskoin valdivonyliopistoh, kus häi rubei kirjuttamah livvikse runuo da muudugi korvan tagan piettyy tekstua. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tämä abu tuli Karjalan Kul’tuuruministerstvaspäi ECHO-projektan hantuzis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Tämä aksii yhtistäy jälgivuozinny piettylöi Muzeiloin yö, Kirjastoyö, Teatruyö da äijät muut aksiet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Tämä algau sanoil: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/nimi-miesty-pahendau/
Tämä c-kirjain toinah pädöy livgiläzile da varzinkarjalazilegi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Tämä disku on kunnivonozutus meijän omile karjalazile juurile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tämä dokumentu on arvokas sit puoles, ku tiä on mainittu Suuren Tiikšin kylän eläi Ivan Rokačču (Rogač). http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Tämä ei jiännyh vaiku mielien tazole, vaiku Bomban kogo muas arvostetule ammattiteatrutoimindale luajittih kaikenluadustu kiuzua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Tämä ei ole minun keksitty kniigu, se on kirjutettu lähes seiččemenkymmenen ristikanzan mustelmien pohjal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/komsomolan_vuozipivkse/
Tämä ellendys on ainos vai käytös ms. vahnois kanzalaisjärjestölöis da nimittumii merkilöi sen käytös luobumizes ei ole nägyvis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä ellendys ozutahes enzimäi čomal, a terminuhäi tarkoittau allus algajen tietyn etnizen joukon kul’tuurua, muga mennytty, nygösty dai tulijua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä elvytyskeino on modernu: räp-muuzikku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämä eule zuakkun, neče on eloksen tozi, nagra libo itke. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tämä festivuali oli jo kolmastostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Tämä festivuali on jo toine, enzimäine piettih mennyt vuon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Tämä fil'maine on uvven vuvven zuakkun. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Tämägi ei ole ihan mustuvalgei miäritelmy - minä voin vähäzen ellendiä Tulimuan kandurahvahan paginua, ga en kogonah ellendä oman vellen paginua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Tämägi on olluh paha ebäellendys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä gu ei ole ainavo lehtikirjutus, kudamas pietäh ičestäh selvänny, ku kalevalazet runot da kogo karjalaine kul’tuuru ollah suomelazii eigo karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä ilmivö ozuttau, ku Germuanies on maltettu kaččuo mennyzyön hirvielöi ruadoloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä kaikin ilmenöy ku liečotah vihua turvupaikaneččijöi vastah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämä kai merkiccöü sidä, što karjalan kieli on täüttänüh da jatkau esteetiekallizen funksien täüttämistü. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Tämä karjalazien kerho, voibi sanuo, ruadau petroskoilazen Paginkanzu-kluuban jytyi: rahvas paistah, pajatetah, kačotah videodu, syvendytäh kielioppih libo lugemizeh, toiči tulou gostih paginkanzuagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Tämä kirju on nygöi ruokos Kazanis, ku XIX vuozisuan keskipuolel manasterin kirjasto oli vietty sinne. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Tämä kniigu rodih kahtu kerdua sangiembi enzimästy, sanelou yksi kniigan luadijois Aleksi Konkka. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Tämä kolmas Vepsän kul’tursebr -liiton da Kanzallizen poliitiekan ministerstvan luajittu fil’mu on kalastukseh niškoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Tämä kylä oli puolel dorogua Kočkomas Rugojärvele, Kučjärven da Pirtijärven kylien välil. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Tämä lehti on juuri teih niškoi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Tämä liturgiikirju piäzöy ilmah myöhembäh keviäl. http://verkolehti.karjal.fi/
- Tämä luageri on varmah meijän paras ponnistus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämä metoudu ozuttihes erinomazekse tavakse lizätä omakielisty kirjuttamistu, da moni stolakodah kirjuttai on rohkennuh piästämäh ilmah omii tekstoi i karjalankielizis lehtis da antolougielois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tämä miäriäy heijän ruavon. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Tämän ajattelendan mugah nimidä vähemmistölöi ei ole eigo ni tarvita. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Tämän ajattelutavan mugah nygyaijan da tulevazuon karjalazen kul’tuuran kuuluu olla ven’an- libo suomenkielisty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän arvostelujoukkoih kuulujan mieldy novvettih kilbuniekatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Tämän enzimäzen seminuaran tarkoitus oli juuri moine, ku rahvas saneltas omua neruo da sen jälles yhtes mietittäs, midä kaikkie vois luadie meijän kanzoin kielien kehittämizekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Tämä nevvosto perustettih vuozi tagaperin, sih kuulutah Karjalan opastuksen, kul’tuuran da rahvahallizen poliitiekan ministerstvoin, yhteiskundujärjestölöin, Petroskoin haldivon edustajat, karjalan, suomen da vepsän kielien opastajat sego Karjalan opastajien jatko-opastuksen instituutan metodistat... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Tämän hantuzis Jovensuus järjestetäh kaikenmostu piduo da tapahtumua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Tämän hantuzis teatru on luadinuh kuppiloi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Tämän hyvyönaktsien järjestämizes äijäl autettih volont'ourat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Tämän idein hyväksyttih Petroskoin yliopiston Tiedonevvostos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Tämän jutun bokas oli erähii mielii kirjukieleh näh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Tämän jälgeh kaikin yhtes pajatettih pajuo karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tämän jälgeh on šuoritettu äijy tyttii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Tämän jälles eri kielis kehitynnyzii sanakartoi verrattih toine toizeh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämän jälles kaikin otettihes ruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Tämänkaldaine liikehtimine innostau elvytyksen vastustajii, kudamii on muitengi ihan tarbeheksi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Tämän kielen käyttäjii oli olluh nygösty äijy enämbi, da sen stuatussu oli olluh nygösty lujembi ainos nevvostoaijan loppuh suate. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän kirjan tarkoituksennu on kaččuo muailmua karjalazil očkil. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän kursan aigua käzitelläh verbilöin taivutustu, pannah äijän paginkieleh i sežo ruatah ruadoloi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämän lizäkse Kois ruatah kielikursat kui lapsile muga i aiguzile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämän lizäkse häi on kirjutannuh mustoh ezimerkikse kerdomuksii salmilazis, pravoslaunoin nimistyö dai tapahtumii omissah Karjalan matkoil. http://verkolehti.karjal.fi/
Tämän lizäkse paistah alguperäz -da vähembistörahvahien oigevuksis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämän lizäkse pajuo kuului Kuujärvel, Priäzäs da Suures Selläs. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämän lizäkse tutkijat ollah kačottu sidä, mittumah tabah projektoin tavoittehet on pandu, i sežo metoudoi tavoittehih piäsemizekse. http://verkolehti.karjal.fi/
Tämän ližäkse dielol ei ni ole nimidä ruaduo tolkullizuon kel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän ližäkse on luajittu toinegi kiännösvariantu: konzu luvet tekstua livvikse libo suomekse tiedokonehes da et ellendä kudamuagi sanua, voit painaldua sih kaksi kerdua da suat kiännöksen. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Tämän ližäkse seuralazet luajitah Karjala Žurnualua verkolehtenny... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Tämänluaduine lugijoin muanittamine da manipuliiruimine on minun mieles ylen suudittavua. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämän merkitapahtuman hantuzis Anuksenlinnas piettih suuri pruazniekku. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/
Tämän merkitapahtuman hantuzis vuvven aigah pietäh äijy erilastu piduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Tämänmoine ristikanzu voijah karkoittua Suomespäi, sendäh ku hänele vältämättäh ei pie abuu ku tulla toimeh: http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämänmoizii poštukartočkoi vie nikel engo nähnyh, eigo tiä Karjalas semmozii minun tiedämäl luajita. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Tämän muan luonnon ekzouttine kaunehus herätti himuo kuvata kai midä nägi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Tämän muuzikkutapahtuman ominazus oli sezo, ku festivualigost’atgi pajatettih kui konsertois muga i välläh, ilmai pluanoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämän nedälin aigua vallitah suomi-ugrilaine kul’tuurupiälinnu vuvvele 2015. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän opastuksen jälles minule annettih sertifikuattu ”gimnuazien ven’an, suomen da karjalan kielen opastai”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Tämän pajan Roman Leontjev nosti yhtes oman tuatan, Viktor Sergejevič Leontjevanke, kudai enne oli Taidoškolan johtajannu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/padaniekkoi_kazvattamas/
Tämän poliitiekan todevuttamizes on jä’lgivuozinnu käytetty terminua etnokul’tuuru. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän projektan mugah Saranskan školien da korgieloin školien parahat spetsialistat kävväh master-kluasoinke Mordvan eri alovehile, opastetah rahvastu kieleh, perindöllizeh folklourah da kižoih. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Tämän projektan on tarkoitus kiändiä kehitys toizeh čurah, innostua ristikanzoi käyttämäh karjalan kieldy omas arres da suaha heidy vuadimah omii kielellizii oigevuksii da palveluloi karjalan kielel. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Tämän päivän joukon pajattajis da soittajis silloi Petroskoil oli vaiku Mari Kaasinen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Tämän rikollizen toimindan ydinsyväindön on miäritellyh tarkasti brituanielaine kirjailii Georg Orwell . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän runon Nikolai Abramov omisti omale roindukyläle. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tämän tevoksen avul oman muan suvaiččemizeh opastui ei yksi sugupolvi Ven’an rahvastu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/voinu_nuorien_silmil/
Tämän tiijon mugah Suomes on vai kaksi kieldy da yksi rahvas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämän täh karjalazet ičegi vältellähes samastumas omassah alovehel perindehellizeh kul’tuurah i daže kieleh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämän täh ohjelmu lähti käyndöh ylen hil’l’ah da todevutus menöy hil’l’azeh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämän uvven kirjan nimekse rodih ”Parembua ei ole ozua”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Tämän viärän käzityksen pohjal on se ajatus, ku kai karjalazet ollah suomelazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämänvuodehizen festivualin avuau vepsäläine pajojoukko “Noid”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Tämän vuvven aigah tovendetah viijes valvondukierros Alovehellizii kielii libo vähembistökielii käsittelijän europpalazen peruskirjan ozal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämän vuvven allus nägöy päivänvalgien tulluzile julguon uvven kirjan Dmitrii Moskinan da Tatjana Jaškovan kniigu rahvahallizih tyttilöih nähte. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tämän vuvven festivuali algavui miitingas Jegorovan pihal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Tämän vuvven fourumale tuli rahvastu Suomespäi da Ven’an muan kahteskymmenes viijes alovehespäi, kaikkiedah enämbi 300 hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Tämän vuvven keviäl piätettih vähembistökielizien lehtien tuves. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämän vuvven kezäkuus tuli 70 vuottu gu Suomi da Karjal jouvuttih Suomen voinien jatkovoinah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Tämän vuvven kilbah tuli opastujua Kalevalan, Kondupohjan, Karhumäin, Anuksen, Onieganrannikon, Priäžän, Suojärven piirilöispäi, Kostamukses, Petroskois da Piiterispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kielioppi_kynnyksenny/
Tämän vuvven konferensien nimi oli ”Muamankieli da literatuuru”. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=2
Tämän vuvven lopus rodieu yliopiston akreditatsii, se pietäh kerran viijes vuvves. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Tämän vuvven pruazniekas oli äijy uuttu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Tämän vuvven tuhukuun lopul Bomban matkailukeskučan toimindas vastuaju Jukolan osuuskauppu, Nurmeksen linnu, Suojärven pitäjäseuru da Karjalan Kielen Seuru sovittih Bomban kul’tuurutoimindan uvvelleh alguh panemizes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tämä nägyy ennen kaikkie niilöin tiijoitusruavos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä nägyy muga ku Karjalua käzittelevis julgavolois da karjalasten omisgi lehtis kosketellah vähilläh vaiku mennyzii dieloloi kui evakkoloin kogemuksii da etnogruafillizii azieloi i.m.i. On selvy, ku uuttu kul’tuurua on luadittavu vahnan pohjal, a se ei tarkoita yksin mennyzien musteluo da ”tovellisten” perindötavoin toistamistu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Tämä nähtih jälgi kerral Jovensuun pajopruazniekkoin yhtevykses. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämä oli arhitektuuran mustomerki. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Tämä oli enzimäine Bubrihan lugemizet -konferensii, kudamal ei olluh Tamara Ivanovnua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Tämä oli jo toine kilbu, kudai piettih Karjalan kul’tuuruministerstvu da Kul’tuuruinitsiatiivoin keskus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Tämä oli nygöi toine kerdu, ku Valamos piettih nengoine tapahtumu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämä oli tärgei oza kanzallisvaldivoloin kul’tuururuaduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä on enzimäzii kommersiiprogrammoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Tämä on huomattu sežo katalonialazes nuorizos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämä on hyvä mustua sezo niilöin karjalazien ”zakonah vieruiččijoin” da kirjah opatunnuzien, kudamat ollah iellehgi sidä mieldy, ku karjalan kieli da kul’tuuru voijah elvyttiä uuzien zakonoin avul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
–Tämä on ihan ven’alaine päivykodi, ku minun lapsi pagizou karjalakse da joukos on lapsii, kudualoil vahnembat, buabat libo died’oit ollah karjalazet, ga omua muamankieldy ei tietä, sanou L’ošan muamo Ol’ga, kudai harjaittau joukon lapsii karjalan kieleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
“Tämä on kaikkien karjalazien kirjuttajien kunnivo”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
“Tämä on se, midä on sydämes, konzu vastuat gostii omas kois”, vastai naine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Tämä on ylen huono sellitys, a yhtelläh parembi kui totaln’oi kuolendu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Tämä ozuttelu andau hyvän mahton Karjalan piirilöile ozuttua omua iččie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Tämä palazis kerätty melliččy rubei ruadamah rahvahan hyväkse, sellittäy Margarita Kemppainen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/oma_sampomelliy/
Tämä palkindo annetah lujis perehvälilöis, tervehes eländytavas da hyväs lapsien kazvattamizes. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tämä perustelu on ylen tyhjy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Tämä programmu jo hyvin juurdui monih toizih Ven’an alovehih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Tämä propaganduterminu on pahakse mielekse omaksuttu sežo erähis karjalazis järjestölöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä propagandu uppuou helpoh katčkeroitunuoih ristikanzoih, kudamat ečitäh riähkyniekkua omale huonole stuatussaleh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä rodihes mahtollizekse, ku KKS oli menestynnyh suamah tärgien mielen ulgoazieloinministerstvan zakonallizel ozastolpäi vuvven 2005 sygyzyl. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä ruado menöy jo täytty vägie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Tämä ruado ruattih ECHO-projektan hantuzis, kudamas sežo on paikalline kul’tuurutaloi – etnokul’tuurine keskus. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/virboipyhpivy_vekelykses/
Tämä ruado, tämä laitos sanozin oli hänele ku nelläs lapsi rouno, kudamua häi suvaičči, kudaman periä hänel vaččua tuskai, kudamattah häi iččie ei ni smiettinyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tämä silmymiäräine da tovenvastaine sellitys Haleyn romuanan alguperäzis ajatuksis on viegi ahkeras käytös monis Suomen karjalazis järjestöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Tämä sit oli vie yksi pričin mindäh Erik tuli Petroskoile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Tämä siändö pidäs levendiä karjalan kieldy koskijakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Tämä suomimielizien kampuanii toinah esti karjalan piäzendän virrallizekse kielekse... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Tämä tarkoittau ezimerkikse sidä, ku školis opastetah karjalua, ga karjalakse pagizijoile voijah tundemattomatgi mainita, ku Ven’al paistah ven’akse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämä tarviččou yhtelläh sidä, ku rahvahallizet vähembistöt tavoittehenmugazeh ajetah omua aziedu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä teemu meijän muan rahvahanrunohuos on vähäl tutkittu, sit ei ole äijiä kirjutettu. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Tämä tevos kiinnittäy varmah varzinkarjalan suvimurdehen pagizijoin mieldy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tämä, tiettäväine, ei ole heijän ainavo hommu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Tämä tilandeh on nygöi muuttunuh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämä toimindu ei keskity mennyzien aigoin musteloh, vaiku se on nygyaigastu ruaduo da tähtiäy tulevazuoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tämä tutkijoin jyrkypessimistine nägökandu on vaikutannuh monih karjalankielizih da enne muudu karjalazien yhtistyksih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä uuzi kirju perustuu vuvvennu 2007 jullattuh samannimizeh tevokseh, a nygöi keral on monii ihan uuzii šuutkii da starinoi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Tämä uuzi opastusmetoudu perustuu sit pagizemizen, ei kieliopin opastundah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tämä uuzi tehnolougii andau rahvahale hyvän TV:n kuvan da mahton kaččuo enämbi kanualua. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Tämä vahnu fanuattusuomelasten da AKS:n ideolougien lähtökohtu on nossuh nägyvih Karjalan palautus-liikkehen ker, da erähät karjalasaktivistatgi ollah omaksuttu se. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä vedäs murdehien voinah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tämä voi tapahtuo tervähgi, a sidä enne enimbäle kielipoliitikale pidäy löydiä uvvessah yhteisruavon ajatus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tämä vuozi Karjalan Rahvahan Liitol on tärgei, järjestö täyttäy kaksikymmenviizi vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Tämä vuozi on merkilline teatrale sendäh, ku se on teatran vuozipäiviä vaste olii vuozi, kudamah nuoret artistat ruvetah valmistamahes jo nygöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Tämä vuozi rodieu jo yheksäs “Čičiliuškun” elokses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Tämä ystävys da yhtesruado algoi vuvvennu 1998, konzu Ljudmila Markianova , ”karjalan kielen muamo”, oli yhtistyksen gost’annu da pidi Ruočis enzimäzet karjalan kielen kursat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Tämä čuppu oli ylen kalakas, ozuttau järvirandahpäi naine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tämä škola vois andua loittonopastustu, kustahto sidä vai pyvvetäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Tänä keviän Santtu uskaldau luadie konsertu, illačču, kudai roihgi tälle merkipäiväle omistettu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/vastuvirdah_soudai_karhu/
Tänä keviänny ollah šotlandielazet viegi vaikutusvaldazembas tilas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tänä opastusvuongi Kanzallizien kul’tuuroin keskukses karjalan kielen opastujien joukko rodih suuren suuri. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Tänäpiän vähembistön oigevuksii ei enimyölleh panna ebäiltävikse. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tänä pyhänpiän, 9. päivänny elokuudu on Kanzoinväline kandurahvahien päivy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Tänäpäi Davidan linnas rodiihes teile Piästäi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Tänäpäi Jelena ruadau Oma Mua -lehten toimitukses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tänäpäi Karjalan kielen koin alustu on jo valmis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/kannattammo_kogo_mierol/
Tänäpäi Nikolai Abramoval on kaikkiedah viizi runokogomustu, kudamis on ven’an- da vepsänkielisty runuo. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tänäpäi Randaine-pajojoukos on pajattamas seiččie inehmisty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Tänäpäi Ruočis häi on ruočin da ven’an kielen opastajannu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Tänäpäigi niidy suau kuulta kois vahnembien luajittulois plastinkois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/karjalua_jovensuus/
Tänäpäigi olis rahvastu, kudamat voijah sanella ennevanhallizes svuad’bas libo lemmen nostandas, ga ei heidy äijiä ole. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Tänäpäi heijän jälgeläzet tahtotah opastuo karjalan kieldy, tiediä enämbi omien ezi-izien perindölöis da tavois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tänäpäi horan soittajannu on Nikolai Riškin. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Tänäpäi hyö kiännytäh kaikkien toiziengi ristittyzien puoleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Tänäpäi häi pagizou karjalakse buaban ker Kiestingis, tyttiteatras i tiettäväine Vienan Karjala -lehten toimitukses, kus häi nygöi on ruavos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Tänäpäi joukos on kymmene hengie, kuuzi niilöis pajatetah allus algajen. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Tänäpäi karjalazet jatketah paista toine toizenke omal muamankielel. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Tänäpäi kerron teile Marija Jakovlevna Sotikovas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Tänäpäi, ku ruvennemmo pagizemah, kui eletäh nämmä kaksi susiedumuadu, näemmö, ku meijän elaigu ylen äijäl eruou Suomen muan elaijas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Tänäpäi kymmenes piiris lapsile opastetah karjalua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tmn_pivn_muamankieli/
Tänäpäi lapset kirjutetah kirjaimet eri luaduh, kengo erikseh kirjuttau kirjaimii sanas, kengo oppiu yhtistiä net toine toizenke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Tänäpäi liittoh kuuluu 50 eri järjestyö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/
Tänäpäi minä projektan koordinuattorannu ruan jo viijenketostu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Tänäpäi myö emmo voi löyhkiä mittuine se taloi – jälgiperä– roih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Tänäpäin ongi monet kielen ťiedäjät netäin jago jo hyväksytty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tänäpäi nämä ruavot unohtutah, rahvas yhtytottu kävväh kalah joudoaijan viettämizekse, mečästykses rodih ilohommu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Tänäpäin ťiijotetah , jotta karjalan kieldä on alotettu opastua Päivännouzu-Suomen skolis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tänäpäi on kerätty yhteh piäl kolmenkymmenen pajuo, niilöin joukos voibi löydiä kiännettylöi pajoloi sego pajoloi, kudualoi pajatettih vie meijän buabat da muamat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/el_ainos_joguine/
Tänäpäi on äijy rahvastu kudamat ei kuuluta nimittumah kirikköh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Tänäpäi, pakkaskuun 29. päivänny on tundietun nimistöntutkijan, filologientiijon doktoran, professoran Irma Mullozen vuozipäivy. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=1
Tänäpäi projektas paiči Suomen puolen tutkijoi on meigälästy rahvastugi, heijän joukos Natalja Gilojeva, Il’l’u Mošnikov da Pekka Zaikov, kudai ruadau nygöi Itä-Suomen yliopistos karjalan kielen professorannu... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/finkan_tutkijat_petroskois/
Tänäpäi rodieu pagin ammuzis aijois, konzu karjalazet maltettih kirjuttua runoloin vuoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Tänäpäi rouno ku jo emmo huijusta sanuo iččie karjalazekse da jiävie omua kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Tänäpäi rubien ku liijakse hyväkse menemäh libo pitkysižälikse heityn, ga kerras rouno tuatan sanat kuulen: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tänäpäi sanelemmo Perindöllizet syömizet -nominatsies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Tänäpäi sidä probliemua ei ole, sendäh ruadogi, kui sanotah iče udmutielazet, rodih effektiivizembi, tolkuu sit on äijiä enämbi, migu enne. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Tänäpäi toinah vie harvembah ajelen, ga se jo toizen periä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Tänäpäi täl hil’l’azel uuličal on onnuako 40 kodii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Tänäpäi uuzien siändölöin mugah yliopistos yhten opastajan kohtah pidäy olla kymmene opastujua. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Tänäpäi äijät on ruvettu pidämäh libo tahtottas pidiä svuad’bu karjalazeh tabah. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Tänävuon Aleksalan pellole tuodih piäl kymmenen skul'ptuurua heinäs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
Tänävuon Anuksenlinnu, kudai on vahnin kogo Karjalas, täytti 365 vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/
Tänävuon Anuksen piirin Alavozen školas järjestettih kolme erilastu leirii: algukluasoin opastujih niškoi, ekolougine sego etnokul’tuuruleirit, kuduat yhtistettih 80 lastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Tänävuon Fortunatovan kuolendas meni sada vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Tänävuon Itämerensuomelazien kielien da kul’tuuroin tiedokundu täyttäs 20 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Tänävuon Ičehaldivopäivän opastajinnu oldih kymmenenden kluasan opastujat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Tänävuon Julijal liženi ruaduo školas, johtai miäräi händy eloksen turvalližuon opastajakse. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Tänävuon Kanzallizen poliitiekan ministerstvas Karjal on meijän kodi -programman hantuzis hyväksyttih piäl kahtukymmendy Karjalan eri yhteiskunnallizien liittoloin projektua. http://omamua.ru/articles/obwestvo/
Tänävuon Kanzallizen poliitiekan ministerstvu palkičči opastujii, kudamat äijy ruatah oman kielen da kul’tuuran alal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Tänä vuon Karjalan Rahvahan Liitto pidäy omassah 25-vuozipäivän. http://omamua.ru/articles/krl/
Tänävuon Karjalas rubei ruadamah Paikallizien eläjien alguhpanduloin ruadoloin kannattamizen programmu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/muuttua_elostu_parembah/
Tänävuon “Oma Mua” täyttäy 25 vuottu. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Tänävuon Periodika-julguamo, kudaman levon ual piästähgi ilmah “Oma Mua” da “Vienan Karjala”, eläy reorganizatsien aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Tänävuon Petroskoin valdivonyliopiston suomelas-ugrilazien kielien laitoksele otetah 21 opastujua, kolme niilöis ruvetah opastumah vepsän da suomen kieldy, kuuzi – karjalan da suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Tänävuon Priäžän piirin Jyrgil täyttäy 450 vuottu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Tänävuon Suomelas-ugrilazeh školah tuli opastumah karjalan kieldy nelli lastu, vepsän kieldy – kaksi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Tänävuon Vera L’ahova puašitti minuu sinne. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Tänävuon azuttih vähembi kilbua, lyhembi ozutelmu, ga enimytteh ozua otettih pruazniekas kaikel perehel – lapsienke lavale nostihgi heijän vahnembat. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Tänävuon festivuali oli Mägriän kyläs da keräi yhteh kui paikallistu da kogo piirin eläjiä mugai gost’ua Petroskois da toizis Karjalan linnoispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/
Tänä vuon instituuttu otti opastettavakse 25 eläkkehelästy, ga pyrgijiä oli äijiä enämbi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/ig_el_ig_opastu/
Tänävuon karjalan kielen kursiloil oldih virrallizet avajazet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/kannattua_jogahistu/
Tänävuon kielen opastujien joukko sežo oli suuri, kaksitostu hengiehäi oli opastumas kursiloil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Tänävuon kilbah enzi kerdua työttih videot Petroskoin kielipezän kazvatitgi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Tänävuon kilbah tuli 12 hengie Mägriän, Videlen, Alavozen da Tuuksen muatalovuslaitoksis, sego Anuksen ammattiopistospäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/maijon_pivn_ilo/
Tänävuon kilbah yhtyi kuuzitostu hengie Karjalan kuvves piirispäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Tänävuon kilbah yhtyttih opastajat da lapsienkazvattajat Anuksen, Priäžän, Onieganrannikon da Kalevalan piirilöis sego Petroskois da Kostamuksespäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Tänävuon kluuban pihah kerävyi kylän kui nygösty mugai endisty eläjiä sego gost’ua lähikylis da Petroskoispäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Tänä vuon kogo Ven’al enzi kerdua piettih Taidoloin yö -aksii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/taidoloin_y_petroskois/
Tänävuon lapsien runoloin lugijoin kilvas ”Täs synnyinrannan minun algu” oppi omua ozua 78 lastu, heis nuorimat oldih 3-vuodizet tyttözet da brihačut. http://omamua.ru/issues/2014/?p=3
Tänävuon liitto täytti kaksikymmen vuottu da vuozipäivän pruazniekkupivot oldih vuvven allus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Tänävuon liygiläzien joukko rodieu vähästy suurembi, sit rubieu opastumah nelli hengie. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Tänävuon maksoimmo kai strahouhkat, kuuzituhattu rubl’ua tuli maksua, muiten ei suannus tuvva obrazua kyläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Tänävuon mennyöh verratunnu on vaiku livvin murdehen opastustu, mulloihäi opastettih vienuagi. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Tänävuon net oldih Anuksen piirin Kotkatjärven kyläs. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Tänä vuonnu diktuatorane ruado on levennyh muan päivänlaskususiedah Ukarainah, kudaman alovehen, Krimin, Ven’a vastoin rahvahienvälizty oigevuttu da sobimuksii vägizin liitti ozakse omua iččie. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tänävuon opastumah karjalan kieleh tuli kymmene hengie, nelli heis ollah uvvet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/
Tänävuon rodieu 180 vuottu kuulužan karjalas-suomelazen Kalevala-eeposan enzimäzes painandas. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/
Tänävuon se roih pietty Germuanis, Göttingen-linnas sulakuun 9.–12. päivinny. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/
Tänävuon sih kerävyi ylen äijy rahvastu kogo Karjalas, Ven’an alovehil da viegi ulgomualpäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/
Tänävuon sih nominatsieh oli nelli pyrgjijiä: http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Tänävuon sulakuun allus karjalazet kerryttih yhteh Turkuh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Tänävuon 5. syvyskuudu Täs synnyinrannan minun algu -festivuali pietäh Kotkatjärves da se on omistettu Zinaida Timofejevna Dubininan 80-vuozipäiväle. http://omamua.ru/afisha/?show=past
Tänävuon tundiettu tansuansambli ”Karjala” da Viola Malmin perustettu ”Karjalaine gorničču” luajittih entoillačču Petroskoin Projekt 14 -kluubas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Tänävuon täydyi 180 vuottu, ku Elias Lönnrot keräi yhteh “Kalevalan runot”. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=3
Tänävuon täydyy 70 vuottu päiväs, konzu Karjalan tazavaldu piästettih suomelazis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/
Tänävuon Čičiliušku-tyttiteatru täyttäy 10 vuottu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Tänävuon školas rubieu opastumah 163 lastu, yheksä kudamis lähtiettih enzimäzeh kluassah. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Tänä yönny näin vai taivahan. http://verkolehti.karjal.fi/
Tärgei ehto on se, ku videos pidäy olla kerdomus, pagizuttamine karjalan libo vepsän kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Tärgei ei ole se, mibo nämis dorogois vallitah, vaiku se, ku piäzemmö yhtehizeh ellendykseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tärgei on se, gu lapset kuultah eläviä karjalan kieldy, sanelou päivykoin piälimäine Natalja Terentjeva. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
- Tärgei pienile kielile on, ku niidy voi käyttiä kaikis mahtollizis yhtevyksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Tärgei rouli karjalankielizen muuzikan histouries Karjalan tazavallas on olluh Petroskoin valdivon yliopiston suomelas-ugrilazien kielien laitoksen alle vuvvennu 1982 perustetus Toive-joukkovehes, kuduan ohjelmistos oli monikielisty muuzikkua (suomi, karjal, vepsä, estounii). http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Tärgei vaihe oli kyzelendylistan luadimine, silloi pidi piättiä, mittustu tieduo kyzelläh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Tärgevimät suavutukset oldih halličuksen annettu elvytysmiärydengu da vähembistölehtien tugi meijän lehtele. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tärgevin da suurin karjalazien pido oli vikse Priäžäs pietty Karjalazien VII kerähmö. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Tärgienny piämiäränny on katkata se iče iččie lujendai kehitys, ku kieldy paistah muga vähän da sendäh ei nähtä tarbehellizekse järrestiä palveluloi sil kielel da jälleh ku ei ole palveluloigi, ei nähtä tarbehellizekse malttua kieldy da opastuo sidä tulijoile sugupolvile. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Tärgienny syynny, mindäh toiči lapsii ei olluh urokal ‒ oli sobien paha luadu, lapsil puaksuh ei olluh lämmii sobii da kengii, hyö ei voidu mennä pihale talvel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Täs Karjalan Kansalaisliiton lehtes E.V. Ahtian hyvyös rodih karjalan kielen paras puolistai. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Täs T'imoin syväin heldyi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Täs aijas ehtittih kävvä moneh školah da kaikkiedah juattih piäl 2 000 kuvastindu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Täs dielos heidy johtau L’ubov’ Nesterova. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Täs enzimäzes animatsies sanellah Krokodiilu Genah da Čebukkah näh. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Täs heijän projektas duumaijah nygöi ottua malli karjalan kielengi kursan järreständäh. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Täshäi liikutah selgiesti ulgopoliitiekan alovehel . http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Täs ilmoitettih J’essoilu- da Veškelys-joukkoloin jalgumiäččykilvan tulokset da Veškelyksen tiedäjät- kilvan voittajat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Täs kaikes heidy autettih vahnembat, kuduat sežo yhtyttih master-kluassah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Täs kaikes saneltih alovehien koordinuatorat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/suomelaine_mafunan_prezidentakse/
Täs kniigasgi kai lähteviittehin la tovestettih, ku juudalazien kanzantapandan todevuttajat oldih nevvostoliittolazet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Täs käytettih hyväkse livvin sanakirjoi: http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Täs lapsien päivykois vai yhtes joukos lapsii harjaitetah karjalan kieleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
Täs lihua voi roija kiluo sada, hyvin olet syöttän da juottan. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Täs linkas voit kaččuo da kuulta pikoipalazii ozutukses. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Täs noumeras: http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Täs oli jo jälgimäine riädy ”ei jo tahtos luonduo-muamo huijata niken” da sit oli enzimäizel riävyl pala ”ikkunaspäi kaččelen”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Täs olis i hyvä ezimerki poliitiekan piättäjile Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täs on erästy paginale otettuu šeikkua. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Täs on kohtalleh mainita se, ku karjalazet lahjoitettih kul'tuurumuailmale verrattoman suuri da kallis lahju - oma suusanalline perindö - kalevalamittahizet runot. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Täs on luja tovesteh mm se, ku Suomelazuon liitto, AKS da muut heimojärjestöt vastutettih kovah karjalan kirjukielen luadimistu Suomeh enne kaikkie 1930-luvun loppuvuozinnu (vrd. Esa Anttikosken kirjutus: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täs opastusvuvves algajen Petroskoin valdivonyliopistos rubei virrallizesti ruadamah itämerensuomelazien kielien laitos. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
”Täs pagizou Petroskoi”. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Täs parembi kaikkii omii neroloi ozutti Jänišpellon joukko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Täs puolespäi kaččojen, ga fourumu oli hyvä da hyövylline meigäläzile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Täs päiväkois vuvves 2009 lapsii harjaitetah karjalan kieleh kielipezä-metoudiekan mugah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/hyvt_lahjat_vuozipivkse/
Täs sarjas piäroulis ollah saldattoin lapset. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Tässägi tuliet ekolougat, biolougat, meččyinženierat, liäkärit da agronoumat pietäh savus omii tutkimuksii. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Tässäh astujes da ajajes siiriči jogahine primiettiy oman puun, kaččou kulleh kazvoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Tässäh mustau, gu stolan ual pidi panna pul’čukku, sendäh gu pienel tytöl kazvuo ei täydynyh, a pastua piirualoi istujen muamo nikonzu ei andanuh, vältämättäh pidi seizuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Täs tiijonsuamizen levittämisruavos on vie kylläl ruaduo karjalazile tutkijoile da tiedo- da kaunehkirjuttajile dai ihan tavallizile karjalazile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Täs tilandehes on toizilleh syydy luadie evunkačondua tevokkahambakse da kohendua tundujah yhteisruaduo. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
”Täs traktoras algavui Karjalan traktoroin luajindu”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Täs voinas suomalazet hyökättih alguh germančoin kel da vallattih menetetyt karjalaisaluvehet järilleh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Täs voin jo vähästy ruveta valliččemah, midä versiedy käyttiä, ku voibi olla silmäh čökkiäy minun tekstas jo moizii sanoi, kudamat hyvin päitäh riimipuaroikse (kaččelen – niken). http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Täs voit kyzyö ližiä Valamon opistol. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Täs voittajikse piästih Jessoilan školan suomen kielen opastai L’udmila Pupulainen, Petroskoin Lumikello-nimizen päivykoin lapsienkazvattajat Marija Volhonova da Mirja Hotejeva sego Riipuškalan školan karjalan kielen opastai Nadežda Zorina. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Täs yhtevykses pidäy mustua, gu Ven’an johto pakoitti Karjalan tazavallan solmimah spetsobimuksen pakkoliitetyn Krimin ven’alazhalličuksen kel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Täs yhtevykses pidäy sežo mustua, ku karjalan kielen organizatsieloin kel on moneh kerdah sovittu, ku KKS pidäy huoldu evunkačondas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tätäi spetspiirrehty ei Suomes ole ihan ellendetty, hos sen pidäis lizätä suomelazien ruadajoin varovazuttu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Tävvet vägie, voimua, himuo keksimizeh, huolimattah loma-aigah, vie oldas varuksis suurih pereh- da ižänmuan ruadoloih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Täyzii kanzalazoigevuksii, ezimerkikse oigevuttu omah nygyaigazeh kieleh, omakielizeh školindah. kul’tuurah da välläh meedieh ei tahtota andua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Tühjiägi rengie jügie oli kandua. http://www.telemail.fi/salmi/korendo.htm
Tšiganazet -pajon. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Tũttőžel oli kaheksa vuottu, mustat pitkãt tukat, pũőrőžũ roža da ãijũ vesnuškua.A died'oi ainos kurii trubkua da kãvũi ongele. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Udmurtielazet äijy kus ollah meidy kaikkii ielpäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Udmurtielaziigi se tottu on. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
Udmurtielazil nägyy dielot ollah hyvin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/mid_kuuluu_suomelasugrilazile/
Udmurties Starije Bigi -kyläs piettih vuoronmugaine MAFUN:an (Kanzoinvälizen suomelas-ugrilazen nuorižon assotsiatsien) halličuksen istundo. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Udmurties jo kaksikymmen vuottu peräkkäi lapsih niškoi järjestetäh luageriloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Uhtualaine Viktor Melentjev paheksi, ku heijän kyläs oli kaksi ”kielipeziä”, ga net ei juurruttu hätkekse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Uinotah muate, Homorozvo lähtöy, taiginan ottau, nižutaiginan da ražmuat piäh kuadau papil da papin akal. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ukko hänen tapettih Ižänmuan voinal, tytär Man’a da poigu Van’a jälles opastundoi jiädih Petroskoile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Ukonke vuvvennu 1994 ostettih kyläs kodi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Ukon kuoltuu rodieu jo viijes talvi kui Lidija rubieu elämäh yksinäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Uksella ripui lukku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Uksi avatah da kaksikerroksine kruavattine siepäi oijendetah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Ulgomualazekse agentakse puuttunuh“ Nuori Karjala” on piättämäs, rubieugo ielleh andamah Piälimäzeh suudoh vai salbavuu. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Ulgomualazii kaččojii registriiruittih yli kuvveskymmeneskuvves muaspäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Ulgomualazis emmo ylen puaksuh kuule. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Ulguopäi ezitettylöi mielii puaksuh piemmö objektiivizinnu, ga eihäi se vältämättäh muga ole. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ungarilaine oksu: http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
- Unii čomazii näi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Uni keskustuu, kui olgah uni. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Unohtammo juuri- da etnokul’tuurumuanitukset. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Urho Nestorovič Ruhanen oli johtajannu da opasti histouriedu, mustelou Nikolai Ivanovič, – Opastajat hyvin opastettih. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Urokan lopus juodih čuajuu piirualoinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Urokan toizel puoliškol ”opastujat” omin käzin luajittih šifonkukkazii, kudamil voibi čomendua pluat’t’oi libo tukkii... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Urokat oldih mieldykiinnittäjät da mustoh painujat kaikil opastajil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Urokoin jälles lapset kävväh sektsieloih, An’a mielihyväl kävyy harjoittelemah kylän kultuurutaloih, kus oppiu iččie artistan roulis. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Uskohäi ammuzes aijas on lujah sivottu muanruadoloih, žiivatoin da kaiken kyläelaijanke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Uskoitellah libo sanotah suorah, ku vähembistön rouli on kanzukunnan histouries mitätöi libo vähembistö on toiminuh vaiku valdukul’tuurua vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Uskojat, enimytteh nuoret perehet, kudamis on päivykodih da algukluassoih käyjiä piendy lastu, rakkahal täytetäh omii tiedoloi Jumalan elaigah da hristianskoloih perindölöih näh Pyhänpäivän školas Jumaldoman Iverskoin obrazan časovnan tuvel. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Uskommo, gu tämän mainosvideon avul rahvas tiijustetah enämbän vahnas karjalazes kyykkä-kižas da kyykkäh kižuajien miäry rubieu kazvamah, sanelou Natalja Vorobei... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Uskommo, gu tämä spektakli suau kunnivosijan Karjalan kanzallizen teatran ohjelmistos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Uskommo, tulien vuon lapsii liženöy da suau nähtä karjalaine Uuzi vuozi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
– Uskon, ku enimät lugijat hyvin otetah vastah yhtehisty lehtie. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Uskon, ku karjalazet annettas andiekse niilöile, hos net ruattihgi karjalan kielen da kul’tuuran hävittämizekse kui Suomen muga i Ven’an Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uskon, ku meijän folk-joukon ezitys vepsän kielel rodieu mieleh rock-muuzikangi suvaiččijoile, opimmo staraijakseh sih niškoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Uskon ku suurin vuitti heis yhtelläh valliččou tirpamizen da yhteisruavon liinien. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Usko zakonoin da virgunikkoin kaikenvaldazuteh on yhten realističnoidu kui usko rastavanukkoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uumajan yliopistos algau meänkieline kursu tulien sygyzyn. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Uusnationalistizien kirjutusten mugah vähembistölöin da vähembistökielilöin äbäzöiččemine viey liijakse yhteiskunnan varoi da moine ruado pidäs vähitellen lopettua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uuttu Kantele-joukon programmua voibi sanuo eksperimentakse, ku nikonzu enne vie Kanzallizen ansamblin artistat ei luajittu, ei ozutettu nengostu kummua laval. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/skyfall_karjalakse/
Uuttu Vuottu vaste “Oma Mua” da “Vienan Karjala” kerättih omii lugijoi da kirjuttajii toimituksen sijoih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/
Uuttu arvonimie koskijoih kyzymyksih Volkov vastai lyhyösti da varmah: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Uuttu da objektiivistu tutkimustieduo on yhtelläh suadavannu äijy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uuttu kalenduarua voi tilata Seuran Joensuun toimistospäi tel. 044 500 2215 toinargi–nelläspäivy 9-12 aigah libo sähköpostal: kirsti.karhinen@karjal.fi Kalenduaran hindu on 15 €. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Uuttu karjalan- da vepsänkielisty lugemistu tuli lapsilegi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Uuttu vihjuat kerras, konzu rubiet lugemah kirjua. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Uuttu vuottu vaste Petroskoin lapsien päivykodi n:o 20 ”Lumikello” täytti 40 vuottu. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Uuttu vuottu vaste “parratoi pakkasukko”, nenga iččiedäh sanoi Kuopion yliopiston professoru Martti Penttonen, kävyi Petroskoin päivykodih n:o 20. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Uuttu vuottu vaste piettih sanastokomissien kerähmö, kudamas oli paginua karjalazien i vepsäläzien ozastoloin ruavos vuvvennu 2015, pluanaois vuvvekse 2016 da karjalazen kirjaimikon kaunehkirjutusmalliloin variatsielois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Uuttu vuottu vaste päivänvalgien nägi Kumalikko-nimine kniigu. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Uuvven sanakirjan sanamiäry on lizävynnyh nelländeksel enzimäzeh verratunnu, hos muudamii vahnoi sanoi ongi jätetty iäres. http://verkolehti.karjal.fi/
Uuzi Runoloi da pajoloi –tetratti pädöy hyvin meijän kielen opastujile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Uuzi asfal’tu juamah, vahnu reunale! http://omamua.ru/articles/sport/
Uuzi editsii palvelou käyttäjii eččo- da lähtehainehistonnu dai taričemal selgielöi linkilöi Kalevalan ainehistoh da tagaperih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Uuzien spektakliloin joukoshäi ei ole karjalankielisty. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Uuzien, tämän päivän pajoloin joukos oli meigäläzen pop-joukon ”Anna tullan” pajogi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Uuzien yhteizöjen perustamine on täyzin mahtollistu, gu vai tovelleh tartutah dieloh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Uuzii yhteizölöi ollah i aiguizien da lapsien kielikerhot da –piirit, kielipezät, karjalankielizet hoidopaikat, lapsien yksittäzet opastusryhmät da tuliet školien opastusryhmät dai luokat. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Uuzi karjalazien vallittuloin nevvoston piälikkö Tatjana Klejerova pani merkile sen, ku joukkovestimis saneltih da kirjutettih kerämös ylen äijän. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Uuzi kirju on kahten muan, Suomen da Ven’an, yhtehine ruado. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Uuzi kiännösprogrammu hyvin pädi vepsäläzile, ku heil on Wikipedii omal kielel. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Uuzimat tutkimustulokset kerrotah, rahvaskunnan juuret ollah muiten Suvi-Afrikas! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
Uuzin on tämän nedälin allus lizätty Muumi-kniigu Tiedoiniekan hattu , kudaman on lugenuh iänilentale arhijepiskoppu Leo . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Uuzi nygyaigaine autobussu on tänävuon juuri nämmih matkoih niškoi ostettu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/hyvi_matkua_jovensuuh/
Uuzi opastusvuozi algavui. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Uuzi ruado – ruado aiguzienke – toven rodih mieldy myöte opastajale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Uuzi sana: http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/ianikirjat-da-paginat/ianikirjat/
Uuzi sanakirju on piästetty ilmah Periodika -julguamon da M.A . http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Uuzi sildu nostettih Karjalan tazavallan dorogoin kehittämine vuodessah 2015 -programman hantuzis, sillan nostamisruadoloih meni piäl 21 miljonua rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/uuzi_sildu_perttijrveh/
Uuzis zualois on sanottu kandurahvahien ruadolois XIX-XX vuozisuan enzimäzen kolmandeksen aigua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Uuzi valličus Katalonieh? http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
U vven AKS-kniigan piäintrigu on se, ku hos liikeh oli radikualu da peräoigelistolazekse sanottu, izänmuallizus da luja muanpuolistusruado enne kaikkie talvivoinan iel korvatah sen pahat ruavot. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Uvven Vilgan kyläs händy tutah Man’a-t’outannu, omas Joven kyläs händy tietäh D’uakoin Man’annu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
Uvven Vilgan kyläs piettih Enzimäine kanzoinväline kyläturizman festivuali. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Uvven alovehparluamentan jotajan Carles Puigdemontan halličus on ilmoitannuh, ku se jatkau iččenäzyön tavoittelemistu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Uvven koin nostamizekse pidäy dengua läs kahtupuolenke miljounua rubl’ua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Uvven laitoksen johtajan Tatjana Paškovan mugah yhtiständiä pidigi vuottua, se oli vältämätöi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Uvven laitoksen ruavos täkse päiviä nimidä ei muuttunuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
1) Uvvenluaduine ellendys Jeuropan monikielizyön puoles: http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Uvven, nygyaigazen kul’tuuran luomistu ei kannateta, tulevazuos pagizemattahgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uvven 2013-2014 opastusvuvven sen opastujat alletah kohendettulois tilois. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=1
Uvven ozaston tarkoituksennu roih den’goin suamine laitoksele, eččimäl kaččojii konsertoih, etnokul’tuurizih programmoih da tariččemal maksollistu palveluu rahvahale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/fandraizingu_pidy_olla_kultuurasgi/
Uvven päivykoin nostamizeh dengua Onieganrannikon piirin administratsiel ei olluh, sendäh pidi sellittiä sidä probliemua kuitahto toizin. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Uvven 210-sivuzen kirjan luadijoinnu ollah Ol’ga Ogneva da Aleksei Konkka. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Uvven spektaklin taidoilijannu kui ennegi rodieu Boris Kudr’avtsev. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/valmista_regi_kezl/
Uvven 2014 vuvven avatah spektaklit suomelazen kirjuttajan Mika Myllyahon Kaaos da Paniikki -ozutemien mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Uvven vuvven pruazniekannu tapahtui kummuagi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Uvven zakonanprojektan mugah valdivo andau biznesmiehile vallan ottua rahvahal jengua kalastamizes erähil järvilöil da jogiloil. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Uvven zavodan enzimäzenny piämiehenny oli Ivan Vasiljevič Gračov, kudai loppi Leningruadan meččytehniellizen akadeemien. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Uvves lehtes ei ole kyzymys perindehellizes julgavos vaiku nygyaigazes žurnualas da verkolehtes. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-1-2011/
Uvves opastusvuvves algajen Petroskoin valdivonyliopiston filolougien tiedokunnan opastujile, kudamat opastutah karjalan libo vepsän kieldy, ruvetah maksamah ližiä stipendiedu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Uvves ozuttelus tuttavut priäžäläzien ruadoloih da neroloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/prilzien_nerot/
Uvvessah da uvvessah piävyn kirjukielen vältämättömyöh da puolistamah yhtehisty kirjukieldy muga leviel pohjal kui vai voi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Uvvessah perustetut yhtistykset ilmoitetah niilöin alguperäzien järjestölöin ruavon jatkamizes, da sen periä hyö ei hyväksytä vahnoi eigo uuzii vähembistölöi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Uvvistettu tunnusvirkeh kuuluu: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/olguammo-sit-karjalazii/
VALDUKUL'TUURAT puaksuh eistetäh tarkoituksel tovenvastazen histourienkuvan levittämisty vähembistölöis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
VARATTAVIN MIFFU on se viäry nägemys, min mugah suomen kielen da kul’tuuran eistämine Ven’an karjalasalovehil lujoittas karjalastu identitiettua da avvuttas parahiten elvytysruavos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
VII - VIII vuozisuan aigahizis norveegielazis da islandielazis kirjutuksis puaksuh löũdũũ mainičuksii karjalazih nãh. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Vahingos häi piätyi kuvataidoilijoin školah, ei taidotevollizuspuolele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
– Vahnat pajot da virret opastuin omas muamas, a tiedovirret – vahnas buabas Demin akas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Vahnembannu kulgijes, meittäh muailmal paistes, tiijät kielen armahan, sait sanat karjalan. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/
Vahnembat školaniekat sego aiguzet rahvas kerävyttih Välly mikrofounu-vastavuksele. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Vahnembien mieles, hänen kiinnostus ei olluh tavalline, kui toizil lapsil. http://www.omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/tytti_vai_muasku/
Vahnembilgi moine karjalakse pagizii Pakkasukko oli mieldy myö, hos i ei ellendetty kaikkie, midä häi sanoi, ga mielihyväl kačottih, kui lapset ozutetah Pakkasukole omii kielineroloi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vahnembi rahvas pagizou sidä ainos vie Karjalan tazavallas Ven’al. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vahnembis olen harjavunnuh rinnal eläjii auttamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirmei_jallal_da_pehmei_sydmel/
Vahnimat ilmestüttih vuozinnu 1804 da 1820. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Vahnimat säilynyöt tekstat ollah jo 900-luvul kirjutetut. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Vahnin on sendäh, ku hoidau da silmäl pidäy joga dielon kyläs, tiedäy kaikkii kyläläzii da oppiu luadie nenga, ku eliä rahvahal kyläs ei olis igävy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/
Vahnois dokumentois mainitah vuvven 1072 mais Tshudan Miikkula, kudai oli jo nimes päätellen baltiekkumerensuomelaine da suurel tovennägövyöl karjalaine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vahnois kodilois, kuduat vie pyzytäh kunnos, voibi tiijustua, kui elettih ennevahnas Ven’an pohjazen rahvas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Vahnois ristikanzois tiijustimmo, heijän buabat-died’oit piettih Jeroilan Spuasan Kazitäluajitun obrazan kirikön pruazniekku Bolsakan sillalluo Anus-joven rannan da kirikön rinnal olijal puustal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Vahnois ven'alazis aigukirjutuksis karjalazii on ruvettu mainiččemah vaste XI vuozisuas algajen. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Vahnua sobua ruvettih keriämäh vie Petroskois Nuorižon keskukses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Vahnua uudistu voit kuulta konzu valličet oigiel olijas linkas vuvven. http://verkolehti.karjal.fi/ianittehet/uudizet/
”Vahnuoh ei ole helpo tottuo, a jogahizelhäi se on ies.” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vai aiguzile suunnattuu suvikarjalan opastustu on pandu alguh da muskari perustettu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vai eihäi n'i kel anneta kahtu igiä. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Vai ei hänen n'euvolois olluh n'i midä abuu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Manssila/Pekka/Vellesrakkavuttu.htm
Vai ei ylen äijäl häi suvainnuh vierahii lapsii da vierahii nevesköi, toiči pahakse mielekse konzu milgi soimai. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Vai elätgo yksinäh (ku ollet iellehgi yhty čoma sit ebäilen sidä lujah)? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Vai enhäi niidü varua, jesli ei vai penduloi emon ker ole. http://www.telemail.fi/salmi/Vara-Salmi.htm
”Vai en olis sanonnuh kogo suakkunua, kui olizin ťiedännyh, kui suuri ruaje siit roiteh!” http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Vaigei kohtu oli sellittiä, kui muuttua vastavukset 0-4 skualah barometras ozutettavakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Vaigevus kieles A + vaigevus kieles B = kaksinkerdaine vaigevus? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaigiembi oli löydiä juriidiekan da sotsiualutiijon tutkijoi, ga lövvimmö Sian da Reetan da sit hyö lövvettih ičele abuniekkoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/varavonalazekse_puuttumizen_syyt_voi_identifiiruija_da_silymisty_tugie/
Vaigien talovehellizen tilandehen aigua monet merkit vihjatah, ku raha-avut vai pienetäh lähivuozinnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaigo livvikkői venehes viškai? http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Vai gu kielet sevotah tiäl. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Vaigu kolmandennu piän seppy Ilmoilline löydäy pättävän kohtan pajah niškoi da vaigu viijendeh kerdah tuli hänel taguo Sampo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Vaigu mennyt nedälil Karjalas meni vedeh kolme nuordu miesty. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Vaigu nygöi niken ei kiellä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Vaigu vezi meil pohjazes muas on viluttavu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/kezl_vezi_muanittau/
Vaihtelijoin evakkovuozien jälgeh algoi azettumine Kandu-Suomeh da harjavumine uuzih ololoih. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
-Vai kenbo sinä ruskiesilmäne briha olet? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vaikkani olii vallan ottau. http://livviki.karelia.ru/language/k6.shtml
Vaiku evakot ollah karjalazii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vai kui ned ollah matkas, siit ťiijät ken olet da kus tulet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vai kui toizin? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Vaiku kieli tuou rippumattomien tutkindulaitoksien mugah Šotlandieh yli 200 miljonua euruo matkailutuloloi vuvves. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaiku moine luadu ozutella muuzikkua on uuttu, ollah Balam Ajpun käytetyt soittimet, ritmat, ilvemualavukset da ozuttelusovat perindehellizet. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vaiku niih lapsih kuulutah paginoi myö net lapset, kudamat oldih luagerilois da evakois. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Vaiku pienien vihajoukkoloin ruaduo ei pie liijoitella, niilöil voi yhtelläh olla hämmästyttäjii vaikutuksii yhtehizih nägökandoih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
”Vaikuttajin taba hävittiä ristikanzat on kieldiä da annuliiruija heijän oma nägemys omassah histouries.” http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaiku valdivonevvosto da opastus- da kul’tuuruministerstvu ollah annettu vähäzen abudengua kielen da kul’tuuran elvytykseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vai meidy muzikkoi nagratti. http://www.telemail.fi/salmi/muamon%20kiuzandu.htm
Vai mielessäni kuulen, eräs täh sanuo paugoav: http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
- Vai minun dengoi moizih pirahuttazit! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Vai musta - jauhokivi on viizas, jauhou midä vai käsket! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Vai nenga pikoi erot ei pie olla ebiämäs meijän pagizenduu! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
– Vai nygöi on kebei olo, ku riähkymeška ei ole eniä selläs, duumaičči Akuliina emändy. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vai nygöi sit kodih murginal. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vai ol’i paheksittavuagi vähäzen. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Vai ongo muga, ku majakkusuari tariččou kogo perehele enämbän kui hyö vuotettih? http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vai ongo se vaiku kuvitelmua? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Vai on sinul künzi kiberä ièèehespäi! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Vai suksisavakot on kavoksis? http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Vai varusta valmehekse koivuhalgoine, da ku menet pertih, oijenda se Lemboile kãin tilas. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
Vai voibigo händy sanuo “oigiekse” anukselazekse, ku neičyt on elänyh sie vaigu 12 vuottu da sit lähti Anuksespäi Apatiittoih perehen erottuu? http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vai yksi viga hänez kuitengi oli - kembo meiz oliz viatoi - häi näid oli rakaz viinah. http://verkolehti.karjal.fi/
Vai ykskai oma kieli ei piässyh unohtumah. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Vajuan yheksän vuvven aigah KKS on piästänyh ilmah viittykymmendy kirjua da iänikirjua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Val'litšemmo,val'litšemmo,vuvvet mänöy,eule ni pagizijua,tuonilmazis ollah val'littšijatgi. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Valamon opisto järjestäy 27.-29.11.2015 Heinäveil kursan, kudaman tiemannu on se, kui karjalaine muuzikku- da runoperindö eläy täs aijas. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
Valassi-died’oidu myö emmo tiedänyh, mama musteli, häi enimytteh eli Petroskois, gu oli komsomol’tsu da krasnoarmeitsu, oli repressiiruittu, sit reabilitiiruittu, jälles kadoi Ižänmuan voinal, tässäh emmo voi puuttuo jällile, hos pohoronku buabale jälličel kodvan peräs työttih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Valdivoloin johtajat tahtotah ozuttuakseh kunnivoittuloinnu valdivomiehinny, ei kanzoinvälizii normoi halveksijoinnu "bandiittuvaldivon" johtajinnu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Valdivoloin konstitutsiet voijah uskaldua kielioigevuksii, ga ezimerkikse Suomen konstitutsii ei ole kielii luvetelles lougilline da jättäy karjalan mainiččemattah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Valdivot sellitetäh muailmua da histouriedu oman agendan, omien interesoin mugah, valdurahvahan natsionalizman očkien läbi kaččojen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Valdivovaldu, monet kunnat, opistot da korgeiškolat ollah jo luvattu ruveta yhteisruadoh da andua talovehellistu tugie. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Valdivovaldu on sežo kaksikymmendy vuottu tagaperin hyväksynnyh KKS:n karjalankielezien evunkačojakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Valdu ičelleh dai nevvottih... http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
Valdukielet ollah rouno ku välläs käytös, vähembistökielii vois rouno käyttiä vaiku vähembistöh kuulujat iče da hyögi vaiku perindöllizien keinoloin vuoh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Valentina Vasiljevna on meijän alalline lugii da kirjuttai. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Valentinan päiväkse Anastasijan dovarišat suadih lahjakse muilusyväimet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/muilu/
Valgiedu konsertah annettih kormanilampat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Valgien kuvastimien jagavoaktsii allettih vuonnu 2011. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/luajimmo_muailmua_valgiembakse/
Valgie vezi laikottay. http://kartravel.ru/spoem.html
Vallanpidäjäspäi kaččojen se on erinomaine hajoita-da-haldivoiče tilandeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Valliiskoin (Uel’skoin) virguniekat ollah ellendetty ihan oigieh, ku elvytysruado on leveialaine. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vallittu on myös uuttu nevvostolastu, kudamat tuliet kolme vuottu Veškelyksen kerähmössäh ruvetah ruadamah karjalan kielen hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Valličemmo mintahto niilöis, da ruammo yhtes sen puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Valličendas voit andua iänen libo valličendupäivänny, libo sidä enne edukädeh. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Valličenduavvuttai ei sua sanuo nikelle, kelle annoit iänen. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Valličendupäivy on pyhäpäivy 17.4.2011. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Valličendupäivänny iänenando on pyhänpiän 28.10.2012 9-20 čuasul. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Valličendupäivänny iänenandopaikal on i valličenduavvuttajii. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Valličendupäivänny iänenandopaikal on valličenduavvuttajuagi. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Valličendupäivänny iänenandopaikat ollah avvoi 9-20 čuasul. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Valličenduvirguniekat nevvotah da autetah sinuu joga kohtas. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Valličenduvirguniekku andau sinule iänenandolipun. http://vaalit.fi/uploads/nv8sydv_1.pdf
Valličus on pietty da uvven halličuksen luadimine on alganuh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Valličus pietäh tovennägözeh kevätkuus. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Valloittajat ruočit ruvettih ahtistamah karjalazii. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Valmistuo täh festivualih alloimmo kerras enzimäzen festivualin jälles, sanelou Karjalan koivu-horan pajattai Valentina Kondratjeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Valmistuttuah taidoakadeemien školas, Kuusela oli kodvazen koissah Rautalammil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Van'oi da vellet. http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
Van'oi kerras koppai kaksi piiruadu da juoksi meččäh. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Van'oi otti suuren kepin kädeh da vihasti sanoi reboile: http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Van'oi vie eli omas kois aijy aijy vuittu da avutti muamale da tatale, a Mikkul da Misha elettih pahoi, sikse gu oldih laskat! http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
- Van'а, eigo mama sille nimidã sanonuh? http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Vanhan karjalantaloin rinnal pidigi plotńikoija uuzi taloi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Vanha, ülen vanha se on jälgiperä - muisto aijas vuozituhanzien taguizes! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Vantaas eläjät Tuula da Pertti Jiskola oldih Karjalas enzimästy kerdua, ga miellyttih matkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Varain vikse ku kirjutus ei rodei moine, mittumannu sil pidäs olla. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
– Varaittau se, ku yhtehine lehti, tiettäväine, rodieu suurembi da sen periä kallehembigi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Varavuttih: http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Varhaiskazvatuksen da školan ruadajil voibi olla libo olla olemattah käzitys monikielizyös, no spetsial'noiloin lapsien monikielizyöh ollah opastuttu ei juuri niket. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Varkaukses eläi pieni Juuli Kähäri kirjutti sanelun internetan kauti. http://omamua.ru/issues/2014/?p=3
”Varmah enzimäine Suomes, kudai on karjalan kielel runoloi kirjutannuh”, häi uskou. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Varmah mitah kerätty dokumenttu on rodivundalleh, no vie ei ole piätetty, mittumah muodoh sit lähtis vedämäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Varoi pidäy hommata dengufondil, fondil, biznessyelokses da Europan Liitol. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Varrastaen et elostu kohenda. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Varustamah pruazniekkua rubeimmo jo Uspen’n’an pyhän allus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/vahnua_pruazniekkua_elvyttms/
Varustuo Rastavah ruvettih jo ligakuus - vähästy enne Rastavan Pyhän alguu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/pere/
Varzinkarjalaksi kirjuttaja, kudain on suattan lugiettavaksi ezimerkiksi Sundugan (1989) da Tuhkamukin (1996) da kirjuttaa tekstua i paginoi Zurnualah, Karjala-, Ylä-Karjala- da Oma Suojärvi -aviezoih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Varzinkarjala on siit juattu pohjaskarjalah da suvikarjalah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Varzinkarjalastu piämurrehtu käütetäh Karjalan Tazavallan pohjazembil liügiläzis da lüüdiläzis alovehil da sidä paici Tverin alovehil. http://livviki.karelia.ru/language/k1.shtml
Varzinkarjan pagizijua on äijäl vai kirjuttajie pidäis suaha ližiä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vas'al oli enzimän’e kerdu, ku häi ol’i tiä kyläz… http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Vas'a ozutti nuužn’iekan loukkojakkuo! http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Vas'a sel’l’itti. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Vas'a vie bud’betti, yksikai istaldi häi pirssin kyydih. http://www.telemail.fi/salmi/vasan_kaupungis.htm
Vastaa ialleh, tati-rukku, Enzimazet ollah. http://kartravel.ru/spoem.html
Vastahotto ozuttau, ku karjalankielisty uudis- ja ajankohtaislehtie on atkaloittu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Vastai meigäläzii rahvahii projektan ohjuaju Suomen puolel Seija Ulenius. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_25/suguvastavundu_jtti_hyvn_mielen/
Vastain hänele: http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vasta skolas ruvettih opastamah suomie. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Vastavuimmo erähän horanke, kudamat ollah opastuttu nämmii pajoloi da vietäh perindyö ielleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Vastavuimmo viijen runonpajattajan kel, kudamis ihan enzimäzenny vastavuimmo Raija Zapruskajan kel. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Vastavuksele kerdynyzien joukos löydyi rahvastugi, ket ollah valmehet auttamah niilöin järjestämizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Vastavuksele tulluot rahvas suadih tiijustua karjalazis da karjalan kieles. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Vastavuksel karjalazet da vepsäläzet aktivistat kuunneltih Luujärven saamelazien elaijas da kerrottih omas. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Vastavuksel tulluzil häi lugi Vuvven aijat -runon, kuduan kijutti vastevai tänä keviän. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Vastavuksen avai kirjaston emändy Galina Fedulova Vladimir Brendojevan runol. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Vastavuksen nečih suanougo. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Vastavumah kursilazienke kävyi Petroskoin Suomen konsulan Tuomas Kinnuzen mučoi Svetlana, häi saneli omas perehes, kui hyö ukonke kazvatetah kaksikielizii lapsii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/opastujes_neruo_lieny/
[12.00] Vastavus. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vastavus Sissoizien kyläs: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Vastavus oli mennyt nellänpiän, 19. syvyskuudu, Kanzallizien kul’tuuroin keskukses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Vastavus oli ylen mieleh: http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vastavus pahakse mielekse on, ku harval. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vasta školas ruvettih opastamah suomie. http://www.omamua.ru/issues/2014/numero_4/mid_karjalan_kieli_merki_miul/
Vaste Anuksen Karjalas kävyin,heil sie Livvi eläy,vai jygiesti,ven'a painau. http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Vaste Europan nevvoston vähembistölöin suojeluu koskijat sobimukset ollah vähäzel muutettu tilandehtu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaste Europan ololoin välläle piäzyn mugah mollembien mualoin karjalazile valgoni uuzi aigu 1900-luvul. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vaste ei ammui suurih virgoih puuttunuot Uvven Vilgan kylän piälikkö L’udmila Jelisejeva da Oniegan rannikon piirin piämies Aleksandr Lučin toivottih, ku heijän vallan al olijoi mualoi voibi kehittiä sil taval – ottua vastah turistua, luadie uuttu ruadokohtua sen vuoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Vastehai sait kai riähkät andiekse, moitti Akuliina da jatkoi: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vaste 1970 - ja 1980 karjalua allettih käyttiä endisty enämbi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Vaste kymmenen vuottu tagaperin duumain,miun sugu da rodu pagin heitettih viizinkymmenin vuosin tagaperin,suomie katšo paista pidi! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Vaste sen jälgeh, ku nuot järjestöt pakitah andiekse karjalazil i luovutah konstitutsien da rahvahienvälizien ristikanzoinoigevuksien vastasis nägökannoistah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vastevai ilmah piässyöh Vladimir Brendojevan kirjah on kerätty runoilijan kai runot da kerdomukset. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/
Vaste vai loppuh suadun Taibujat etnizyöt -hankehen tulokset sanellah tämänluaduzet tiijot. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vaste vai oli päiväine nossuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Vastevai rouno vastaimmo Uuttu 2015 Vuottu, ga jo vuozi 2016 pordahile nouzou. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Vastevai sygyzyl kazvatit allettih luadie enzimäzii askelii kieleh opastumizes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/alguaskelet_kieleh_opastumizes/
Vastuajis oľi eńiten varzinkarjalan pagizijua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vastukarai, olen ylbei... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
Vastuollizet poliitikat da virguniekat ollah otettu huomavoh Europan parahimbien azientundijoin mielet. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vastustajat suajah heimoellendykses ylen hyvän hengentoravehkehen uvvistuksii vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vastustajii täydyi sežo kogo aijan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vačču sanelou, hos pruazniekkuaijal kul’tuuran häviendiä voi itketellägi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Vedehiezen dovarišat tavattih heidy, suadih omih verkoloih. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Vellekset vardoittih randoi, konzu jo koittavu koi Ylevynny karjalan kanzu, tuskun kandannuh on, Muanmuamo kaičendah salbau, vardoiččii pois nygöi on. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
- Velli-rukku, ga kusbo sinã olit? http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
Ven'al omahizii ei jo ole. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ven'an Karjalas valdah piäzi suomelazien johtettu halličus, kudai pani karjalazen enimistön kielekse suomen kielen. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Ven'an karjalazie vastata! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Ven'an suurhyökkävys Kannaksel sai suomalaizet luobumah Päivännouzu-Karjalas da lopuškal kogo Karjalas dai vie niiski aluvehis, kudamii viholline ei ehki suanuh vallattuu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Ven'a on tämän valdivon kieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Vengrijas pietäh syksyl, a monis projektilois. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Venä, terveh Suomi, älgiä ajatelkua gu minun kieli kuoli! http://www.yhdistystori.fi/images/stories/PDF/RAP-mainosMatara.pdf
Ven’a da Suomi ollah nuaburimuat da nämil kahtel valdivol on sežo äijy yhtehisty. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’akse alguudah myöte lad’d’atut runot mies piätti kiännätyttiä kahteltostu suomelas-ugrilazel kielel. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Ven’aksegi sanakniigoin kanzis tavan mugah kirjutettih tämä sana viivanke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/levendi_sanasto_valmistua_kirjaimikko/
Ven’alaine yhteiskundu kohtavuu ebäilijäh karjalan kieleh da kul’tuurah. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Ven’alazen Stepanovan piän al toimijas školas 400 lapses puolet opastutah karjalan da suomen kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Ven’al sellitändy on sit tarkoituksenmugazis syylöis kaijembi ku muijal muailmas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’al viralline liinie on se, ku kai kanzalazet ollah enne muudu ven’alazii roinduperäs huolimattah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’al vuvves 1991 ligakuun 30. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Ven’an Federatsien Opastusministerstvu on palkinnuh parahii opastajii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ven’an Federatsien monet zavodat työttih Petroskoile raudua, trubua, sähkövehkehii, teräsraududetualiloi da laittehii... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Ven’an Federatsien yleizen opastuksen kunnivoruadai arvonimen on suannuh Anuksen školan n:o 1 opastai Tatjana Baranova. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ven’an Karjalas oli muga: lapsienke kois paistih karjalakse, konzu lapsi lähti školah, školas kiellettih, ei suannuh karjalakse paista, sit koisgi ruvettih pagizemah ven’akse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Ven’an Karjalas samoiten ruattih suomelazet emigrantukommunistat, enne muudu Otto-Ville Kuusinen . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’an Valdivon Duumu tuaste työndi kohendettavakse zakonanprojektan himokalastukseh näh. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Ven’an da suomen kielet ollah kielet, kudamii briha opastuu yliopistos Londonas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Ven’an halličus školan avul tahtoi lujendua pruavoslavnoidu uskuo karjalazien keskes da harjaittua heidy ven’alazeh kul’tuurah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Ven’an karjalazil pidäy enzivuoroh olla Ven’an karjalazii, paista ven’akse da suvaija ven’alastu kul’tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’an kieldy en malta, sit dorogua myöte kävelen da kyzyn, pagizougo ken karjalua… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Ven’an kieles vihjuan joga toizel tiedokonehes on tämä programmu. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Ven’an kiihkukanzalline johto harjoittau vähembistölöin alendamistu etnokul’tuuruzuspoliitiekan nimel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ven’an muan megatrendannu on se, ku myö ainos tahtoimmo säilyttiä tämän moniluaduzuon. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ven’an puolen kylis vastahottajien emändöinke voibi paista puhtahal karjalan kielel. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
Ven’an rahvahan artistu, Petroskoin kunnivoittu eläi, Nevvostoliiton Korgeviman nevvoston deputuattu, Ven’an teatruyhtistyksen Karjalan ozaston enzimäine piälikkö, nerokkahin artistu – se kai on hänes, karjalazes artistas Darja Karpovas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Ven’an syväinpuoleine kehittymine on kogo aijan tapahtunnuh vastoin YK:n, Europan Liiton da ETYIJ:n sobimuksii da printsippoi, kudamat mua iče on hyväksynnyh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ven’an syväinpuoline kehittymine on mennyh 1990-luvul muuloih sivistysvaldivoloih verrateh poikkeavah suundah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Ven’an vähembistökanzoin diskriminiiruiččemizes käytetyl etnokul’tuuruzus-ideolougiel on kannattajii sežo Suomes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
– Ven’a oli dai ainos jiäy muakse, kus eläy äijy rahvahallizuttu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Ven’a on ylen suuri mua, kuduas eläy eri kanzua, nerokastu muasterii da maltajua ristikanzua. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/pajuo_da_tansii_tverin_mual/
Ven’ua ellendäy, kuito mättiäy sih kieleh, ga ei kaikkie oigieh sano, rubieu sellittämäh Svetlana Mihailovna. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/paginas_argipivine/
Vepsäläine Mark Pimenovič Pimenov oli kuulužu rakendai Karjalas da Ven’al, hänen johtol nostettih sildu Lohi-joves poikki Petroskois da äijy rakendustu muijal. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Vepsäläine Zinaida Strogal’ščikova suau Estounien valdivollizen palkindon – V astien Maarjamaa-ristan. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=3
Vepsäläzetgi täs ruavos nägyy ei jiähä jällele. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
Vepsäläzet suadih vepsäläs-ven’alaine sanakniigu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vepsäläzien ozasto saneli kahtes vuvvennu 2015 luajitus opastusvälinehes. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vepsän kielen opastui on sežo vaiku yksi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Vepsänkielizen versien kursis on luadinuh yliopiston vepsän kielen opastai Olga Žukova. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vera Dmitrijevna Ivanovua, Nadežda Sergejevna Hončevua, Valentina Georgijevna Zajats. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Verakkua vai Čečn’a, Dagestan da Karjal… http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Verdailemmo sanoi: http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Veres ezimerki on täl kezäl. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Verkokaupan edusivul on nygöi linku: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Verkokursat luajittih Nuori Karjala -kanzalaisjärjestön todevutetun Karjalan suomelaz-ugrilazet kielet – uuzii mahtollizuksii -hankehen aigua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Verkolehten Karjalaine You Tube panemmo alguh elokuus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Verkoloin piendy Vieljärven järvel kiellettih kaksi vuottu tagaperin, sen periä tiä enämbän ustitetah haugii da kuhua kui paikallizet, mugai linnalazet kalaniekat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Veräit salvatah. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Vezihommih kuulutah: kalan da merizvierilöin suandu, helmen pyvvändygi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kandurahvahis_kandurahvahien_kielel/
Vezi nostattau hiilavat kivet , ruttoh muuttuu hőũrũkse da tãũttũ vãgie nouzou ũlãh, minulluo."Terveh lőũlũine, terveh lãmmittãi, terveh - tervehen tuoju". http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Veškelyksen Etnokeskukses 25. pakkaskuudu piettih dokumentufil’man toizen ozan prezentatsii. http://omamua.ru/articles/uudistu/
Veškelyksen kirjastoh kerdyi kui ruavahistu rahvastu, mugai školaniekkua, karjalan kielen opastujua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/tulgua_lugemah/
Veškelyksen kirjastos puaksuh pietäh kodirannale omistettuloi pidoloi – Omamualazet-kluuban vastavuksii, ekskursieloi, vastavuksii lapsienke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/vekelt_kyzyth_abuu/
Veškelyksen kirjasto äijän kerdua muutteli yhtes taloispäi toizeh. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Veškelyksen kylä, Miran piha, 2 -adresil olijas kois siiriči muite vai et astu. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Veškelyksen kyläs piettih Sroičan päiviä. http://omamua.ru/issues/2014/?p=4
Veškelyksen kyläs piettih karjalan kielen kursit. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Veškelčät terväh pandih mustoh kižan siännöt dai enzimäzes kilvas voitettih Jessoilan sportumiehii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/pidi_iluo_yhtes/
Videleläzet ozutettih jo oma viijes spektakli, sen nimi on “Kerran meijän hierus”. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/
Videoh voibi vallita tekstat lyydikse libo livvikse. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Video luajittih Myö – karjalazet -projektan hantuzis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/kyykkkiua_mainostetah/
Videos karjalakse lugiettih runoloi Maksim Snopov, Nonna Petunova da Arsenii Rubl’ov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Videos’užietan piduhus ei voi olla enämbi kymmendy minuuttua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Videos’užiettu voibi olla kui yksi, mugai keksitty 3-5 pienis kappalehis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Vie IX-luvun loppussah oldih perehet, kudamis oli kolme-nelli polvie, 25-40 hengie. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=2
Vie Ilomantsin päivännouzukylis oli paistu nämmil murdehil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/kielen_da_murdehen_rajal/
Viebo roinduperäzien karjalazien kieli. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vie ei ole lujattu, konzu opastandu järrestetäh, ga se voizi olla ezimerkikse vuonnu 2015 libo 2016. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2014/01/seminuaras-luajiksenneltih-karjalan.html
Vie ei pie panna tuohustu. http://livviki.karelia.ru/language/k20.shtml
Vie enämbi diivittähes se, ku nevvoloi annetah, hos tieduo ei ole. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vie eriže tuvvah maidohistu, lihahistu da kalahistu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/kyln_vahnin/
Vie erähäl luvendol Matti Jeskanen sanelou tverinkarjalas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/studia_generalia_luvendot_itsuomen_yliopistos/
Viegi himottas kävvä sinne, a sih on este: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viegi talois sih aigah käynyöt muissellah, kui Feďan ohjelmajoukko pajatti da muzisoi karjalaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Viego runonpajatanduperindö eläy kylis lujannu? http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Viehäi pedagouguakadeemii liitettih yliopistoh, siehäi sežo on karjalan da suomen kielen opastus. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Viehäi školah tullah autobusal lähikylien lapset Matrosois da Pyhärvespäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Vie kerran hyvittelemmö voittajii da potakočemmo kaikkii karjalazii olemah lehten lugijoin da tiluajijen joukos. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vie keviäl tuli tietoih: yliopiston kaksi laitostu, kus opastetah kanzallizii kielii, yhtistetäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/uuzi_vuozi_uvvel_ozastol/
Vie kirjutin aijas, konzu ruavoin opastajannu školas, silloi äijy midä pidi keksie da kiändiä ičel, sendäh gu opastusmaterjualua ei täydynyh. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Vie kirjutin minun kahtes suures ruavos, Biblien da Kalevalan kiändämizes, sanelou Zinaida Timofejevna. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Vie konzu oli paginua ministerstvan tazol täs kyykkä-kilbah nähte, Šabanov oli varmu, ku hänen joukko rodieu voittajakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kyykkrilin_joukko_suurenou/
Vie ku nenie pajoizie pajattazitto! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Vie kävyn ven’an literatuuran da ven’an kielen histourien luvendoloile. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Viel ajoimmo pidemmäl ylähpäi jogie, vai sit meidy naisii alkoi pellottamah ongo järgie ajua etiähpäi, konsu oltih puomin ohi kul´ettu. http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Viele mennes Ol’ga öntästyy da pakkuu muale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Vie liittolazet opastettih rahvastu luadimah karjalazien lippuu, arbaitettih arbaituksii, kudamat nägyy ei karjalazet rahvahal rodih vaigei arvata... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/karjalastu_kultuurua_petroskoin_kahvilas/
Vie ližiăy hukkian uluu. http://livviki.karelia.ru/language/k26.shtml
Vieljärvel olimmo kaččomas Karjalan Kielen Koin kohendusruadoloi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Vieljärveläzet kerätäh dengua, sih niškoi pastetah da myvväh piiruadu, luajitah čöndžöibazariloi, ečitäh sponsoroi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Vieljärven, Alavozen, Mägriän da Tolvujan, da ližäkse vie Suojärven leibyzavodan aktsiet. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Vieljärven Jyrgiläs eläjät Mihail Beresnev da Vasilii Mihailov ijän on pyvvetty kalua Vieljärven järvel: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Vieljärven karjalaine. http://omamua.ru/authors/avtory/natalja_antonova/
Vieljärven kylän ”Karjalan Kielen Kodi” pidi omassah vuozipäivän da luadi sen hyväkse suuren pruazniekan. http://omamua.ru/articles/kkk/
Vieljärven kyläs ainos löydyy uuttu Karjalan Kielen Koin kannattajua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Vieljärven kyläs paikallizet rahvas otettihes nostamah Karjalan Kielen Kodii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/sijua_lydyy_kaikkile/
Vieljärven školan histourii algavui 170 vuottu tagaperin, konzu vuvvennu 1837 tiä avavui kirikköškola, kus opastui nelli lastu. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Vieljärven školan loppiettih myös endine Karjalan tazavallan opastusministru Aleksandr Trofimov, endine Petroskoin yliopiston suomen kielen da literatuuran ozaston opastai Toivo Väisänen, Pedagougizen yliopiston Kul’turolougien laitoksen nygöine piälikkö Vasilii Pivojev, Petroskoin valdivonyliopiston prorektoru Anatolii Lopuha. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Vieljärvi, Karjalan Kielen Kodi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Vie 2000-luvulgi karjalazis pruasniekois syvväh ainos murgin yhtes. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
– Vie mennyt vuon tahtoimmo sen luadie, ga ei puuttunuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Vie mieleh tuli: http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Vie minuu omal mual. http://livviki.karelia.ru/language/k9.shtml
Vienalazien yhtistyksen, Karjalan sivistysseuran kel on sovittu jo vuozii tagaperin, ku yhtistys hoidau vienalazien julgavot da muut pruazniekat. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vienalazii on vai yksi. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Vienalazil piäzi ilmah sežo Jevgeni Karakinan lujittu Školasanasto-opastusvälineh. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
“Vienan Karjalan” enzimäine noumeru piäzi ilmah 17. kylmykuudu 1999. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Vienan Karjalas, kus äijät perehet lähtiettih Valgiele merele kalastuksele, opastandu algoi kylmykyyn lopus. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/
Vienan Karjalas oldih “yhteiskunnallizet” školat ‒ hieruloin rahvas iče piettih huoldu školas da sen školan b’udžietas... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vienan elvyttämizen tilandeh ei sit ole KKS:n syy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vienankarjalan kielioppikirjan luadija Pekka Zaikov on Päivännouzu-Suomen yliopiston karjalan kielen professor da vienankarjal on hänen muamankieli. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Vienankarjal on karjalan kielen murreh, kudamua paistah Karjalan tazavallan pohjazes. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Vienan kieles on luaďinnuh kieliopin professori Pekka Zaikov da livvie on olluh eistämäs eduzijal dosentta Ljudmila Markianova . http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Viena on ainavo paikku muailmas, kudamas vie on karjalastu pajatandan, itkemizen, nagramizen da starinoin sanelemizen kul’tuurua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Viena on teijän 13. disku. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Vien ual se oli vuvves 1937. http://omamua.ru/articles/sport/?p=1
Vie nygöigi on kai opastunnuzii ristukanzoi, kuduat uskotah, ku Suomi muinoi on olluh kaikis huomattavin kanzukundu libo Kalevala perustuu histouriellizih tapahtumih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Vie oldih matkat Anuksen rahvahallizeh muzeih da Suureh Selgih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/kieli_parembi_tartuu_paistes/
Vie on ezimerkikse Ondrei, kanzallizen teatran ozuttelii Andrei Gorškov, kudai luadiu karjalankielisty rap-muuzikkua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vie ozutteluh kävijät voijah tuttavuo ainavoluaduzih fotokuvih sego Karjalan taidoilijoin mualavuksih da gruafiekkah, erähät ruavot ozutettavakse pandih enzi kerdua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Vieras kattsoi sidä. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Vieristän aigah pidäy kovii Vieristän pakkazii. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänaiguzet vilut, Vuasil’l’anaiguzet vuatropat. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
”Vieristän jo hukkuine lapsi ellendäy, päčči liigua lämbiey”. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristän jälles päivy – kezäh, ilmu – talveh. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänny jogahizen pettäy valgieh päivässäh maguamah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänny ku nävytäh seiččei tiähtie kauhazes, sit se vuozi roih lammasvuozi. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänny ku ollou pakkaine da tiähtie taivahal – roih kuivu kezä, a ku lundu panou da taivas on pilves – roih marjua da siendy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänny otettu pyhävezi ei rikkoi ymbäri vuvven. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänny viet kaikis ojis, jogilois, lambilois, järvis da kaivolois roitah pyhät. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristän yöl Syndy nouzou taivahah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vieristänä vesiristi, makoveina toini, sanottih Kontokin kyläs sikse, ku vetty ristittih kaksi kerdua vuvves – talvel da kezäl. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vierogi karjalazil oli ihan toine, migu ruoččiloil, sendãh hũö ei tahtottu jiãjã ruočin vallanalazikse i ruvettih muuttamah omua eloipaikkua Ven'an rauhallizembih kohtih - Tverin muale. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Viesti sit, ku buite Petroskoin školas n:o17 heitetäh suomen kielen opastandu tärähytti piälinnan kanzallistu yhteiskunduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/
Viestit, kudamis on pengomistu, rahvahan vihua da VF:n zakonoin vastastu kuhkuttamistu, otetah iäre. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/kanalaisjrjett_kerrottih_toiminnatah/
* Vie suurembaine muutos oli opastukses. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Vie sygyzyn allus keskuksen ruadajat uskaldettih ottavuo täh ruadoh da kuččuo pruazniekkah midä vai vois enämbi lastu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
4) Vie taitettu lippu valličenduvirguniekale. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Vie täh aigah ei sua sordua nogie savutruvas, eigo sua kezrätä da lammastu keritä. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vie viizi-kuuzi vuottu tagaperin puutui 5-6-7-kilohistu kuhua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Vie vois maińita Maťin ruaďielois Karjalan Kielen Seuran perustamizen Jovenzuus 1995. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Vie vuvvennu 2014 erähät karjalazet sanottih julgi, ku karjalankielizien nimilöin pakkomuutandat Suomen Karjalas da okupatsien aigua Ven’an Karjalas oldih hyvii toimenpidoloi, ku net suadih karjalazet tundemah oman ičen taza-arvozikse suomelazienke! http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vie yhteh, voibi sanuo, uudeh probliemah nähte mainittih udmurtielazet. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/tulieh_kongressah_valmistujes/
Vie yhtet voidas auttua dizainan puoles, embleman da kaikenmoizien rekluamoin luajindas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Vie yksi kaksikerroksine taloi säilyi kylän toizes puoles, sie myöhembi oli lapsien päivykodi, mustelou Jyrgilän eläi Lidija Stafejeva. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Vie yksi piäteemu on modernizatsien vältämättömys. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vie yliopistos opastujes Viktor rubei lugemah kaikilellendettävii tiedoluvendoloi Petroskois. http://omamua.ru/articles/opastus/
Vie školis opastettih muan- da ogroduruaduo školan mual. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vigilias oli ylen äijy rahvastu, sinun vellesgi oli sie. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Buabo_soitteloo_sugulazel.htm
Vihjuan iče kačoitto niilöi, sendäh kirjuttua tarkah kui kai oli ei maksa. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Vihmu rahvahii kastau,, juostah minule vastah ojat asfal’tudorogua myö. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Viijendeh kluassah opastumah häi piäs keviäl 1942 da oli vägi hyvä opastui, resuičukses häi sai kymmenen. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viijen päivän aigah nuoret ehtittih ylen äijän ruadua Karjalan kielen koin hyväkse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_26/lauoil_lauua_ei_painettu/
Viijes ezitettih kaččojile vuozipäivän konsertas, kudai piettih Kanzallizes teatras. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/sattuma_ozuau/
Viime aigoinnu sezo viiputuskieldy käyttäjät on otettu parahien joukkoh, hos ezim. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Viime kerral saimmo nähtä seizavuksen aigukavven poliitiekan tuloksii, ku kaksi saamilazien stuatussua kohendajua zakonezitysty kumattih parluamentas kevätkuus. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Viimeksi valdiovalda andoi Jovenzuun yliopissol ruaďieksi selvittiä, kui äijäl löydyy Suomes karjalan kielel pagizijua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Viimezin ezimerki täs on kiža-avtomuattuyhtistys (RAY), kudai vuvven allus andoi tiedoh rahvahallizien joukkoloin varoinpakiččijoile, ku oman kielen da kul’tuuran avvuttamine ei ole RAY:n rahoitetun ruavon keskučas da sendäh tugie ei anneta. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Viinua ei julgisesti juodu. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Miinala/Miinalan_kylan_elostu.htm
Viivat jatkutah yli valgien reunan, ken tiedäy kunne ajetah i mikse - oma tahto on niilöilgi. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
– Viizahii ajatuksii, kudamii on smietitty i meijän seuran piiris. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/luja-karjalaine-identitiettu/
Viizi karjalan kieldy ei ole viizi kerdua parembi migu yksi karjalan kieli, se on viizi kerdua huonombi, se ei ole uskottavu virrallizekse kielekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Viizi niilöis on kerätty kirjuttajan enzimäzeh Omat ikkunat -kniigah, kudai piäzi ilmah vuvvennu 2009. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/luonnon_helmas_kazvanuh_kirjuttai/
Viizitostuvuodehizennu Tove jätti školan da piäzi opastumah Ruočin Taidokolledžah, kuduas omal aijal opastui hänen muamah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Viizitostuvuodizennu tytönny häi lähti opastumah Piiterih artistakse, tämän jälles sit kai hänen elos oli sivottu teatranke. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Viizi vuottu tagaperin häi sai Vladimir Brendojevan nimizen literatuurupalkindon, sil kerdua Kuittižen mual händy hyviteltihgi mennyön merkipäivän kel. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Vijjenkymmenen vuvven jälgehgi voinnus jatkua kielen kehitysty sil pohjal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Vijjetty kerdua piettyh festivualah otti ozua enämbi sadua filmua da teleohjelmua kaikis pohjasmualoispäi sego Viros, Ven’al da Kanadiespäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Vikse kaikin Karjalas jo tietäh: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/maltatgo_paista_karjalakse/
Vikse sendäh, ku karjalan kielen vuozi on menemäs dai sendäh, ku pietäh aktsieloi Karjalan Kielen Koin hyväkse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/uuttu_da_endisty_ystvi_ropivos/
Vikse sendäh vie jogavuodehizes Kirovan lagevol piettäväs jarmankas myö jo kolme vuottu peräkkäi olemmo ainavot kimalehien pidäjät Karjalaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Vikse sie elãũ kũlũn ižãndũ, kũlũn Valgei. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Viktor Kuuselale ei kävy sih tabah muga hätken ku hänen oma piä ruadau. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viktor Kuusela pečatoi omassah yli 60 vuvven taidoiliialan 90-vuozipruazniekkuozuttelul Rautalammil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viktor Kuusela 90 vuottu Rautalammin muzies 7.6.–30.9.2015. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viktor Lebedev kuuzi vuottu opastui Petroskoin valdivonyliopistos, vie vuvven oli internaturas da sit rubei ruadamah liäkärinny. http://omamua.ru/articles/opastus/
Viktor Melentjevan mieles karjalazile pidäy käyttiä hyväkse tuliet valličendat, sendäh ku paiči meidy meijän probliemoi niken ei sellitä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Viktor Petrovič oli hyväsydämelline ristikanzu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Viktor Svaetichin tallendi omih mualavuksih da resunkoih leviesti Karjalan rakenduksii da linnumaizemii 1800-luvun lopus 1940-lugussah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Viktor piäs Salmih kezäkse 1941, a kezän jälgeh tuli järilleh Saarijärvele jatkamah opastundua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Villazet sovat vie hätken nenäh tuldih... http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Vilu on kasties kengãtã juosta. http://livviki.karelia.ru/language/k31.shtml
Vilustunnuh higi selgiä pitkin. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Viluččazes siäs huolimattah lapset kylbietäh kezoidu meres. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Viola Malmi onnuako ristin-rästin oli ajelluh Karjalan, keräi folklourua da sit nämmii kerättylöi tiedoloi da neroloi jagaili, levitteli rahvahale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/helmu_lekui_kottu_vingui/
Virboinnu Oma Pajo -horal oli konsertu Veškelykses, kudaman aigua paiči omapajolazii kuundelimmogi veškelčöin pajatandua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/
Virboitettuloile jätetyt vičat emändy pani ikkunoin da uksien čuppuloih (pravoslavnoin perindön mugah suureh čuppuh obrazan tuakse), erähät viettih tahnuoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Virboittajes oksal kebjiesti iškiettih lugijen virboiluguu, kudamas toivotettih ozua tuliekse vuvvekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Virbomizeh liittyjiä tabua tiijetäh olluon nämmil alovehil jo äijiä enne sidä, konzu Hristianskoidu kirikkyö tänne oldih nostettu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Virgumiesten kel ei iččenäh ole oldu yhtevykses, gu sil puolel ei voija piästä edehpäi virallizen poliitiekan täh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
VirgunieKKoin Ker. http://verkolehti.karjal.fi/assets/zhurnualu/karjalzurnualu3412.pdf
Virguniekat opitah lizätä kielen käyttyö sežo talovuon alovehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Virguniekat sanotah, ku hyö ollah vai zakonattomii siirdolazii Bangladeshispäi i kučutah heidy bengalilazikse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Virguniekka seizattau vanhan Ladan kylädorogan piendarehelle. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Virguniekkoin da enne kaikkie OKM:n kel ollah yhteisruavos i ministerstvu on ezimerkikse hankehen johtojoukos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Virguniekku lyöy taitettuh lippuh štampan. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Virtualiopastuksen päivih enzi kerdua kävyi rahvastu Karjalaspäi, kaikkiedah nelli hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Virtualiopastuksen päivät on suurimii da tärgiembii Suomen opastushalličuksen luajittuloi tapahtumii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
"Viruttaa" on yhtel alovehel 'vönyttiä', toizel 'huuhtuo veis'. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Virvon varvon, tuorehekse tervehekse, nedälikse velgua, vuvvekse vabua, sinule vičču, minule jäiččy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Virvon varvon tuorehekse tervehekse tuliekse vuvvekse. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/virboi-varboi/
– Viäräh, hävitysruado jatkuu alalleh sežo suomelazes yhteiskunnas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Viärät iče, gu vähä kedä voimmo kiändiä kielen kannatanduruadoh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Vičoil virboitettih žiivatatgi: emändy lehmi, ižändy - heboloi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Vladimir Brendoevan mustokse. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Vladimir Brendojevan festivualin aigah tuttavuin Ruočispäi tulluzih pajattajih Eila da Elin Pölläzih da William Lordah. http://omamua.ru/articles/heimovellet/
Vladimir Brendojev rubei kirjuttamah sil aigua, konzu ei olluh juurdunuh karjalan kirjukieli, eigo olluh sanakirjoi, eigo nimittumii opastuskirjoi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_20/htken_vuotettu_kirju/
Vladimir Ivanov da Galina Mihailova Segežas ollah moizet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/aktivistoin_hyv_ruado/
Vladimir Kozlov paheksiu sidä, gu täh kirjuttau vähä ken. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Vladimir Lukin, “Anuksen karjalažien” piälikkö, kučui kursiloin opastajakse Marija Tarasovan. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Vladimir Vasiljevič hätken aigua ruadoi ezmäi opastajannu, sit vie hätkembän Anuksen piirin administratsies. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Vladimir, kudai lähti muaman jälgilöile – rodih opastajakse... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Voibi duumaija, ku erähät projektat muite lähtiettäsgi liikkehele ilmai Novgorodua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Voibigo spetsial'noi lapsi olla vähembistökielizes kluasas? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voibihäi se lähtö tulla raviezehgi. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Buabo_soitteloo_sugulazel.htm
Voibi olla keksin niilöih midätah sanua, ga net ei päitä pajatettavakse, voibi olla on liijan lyhytty tavuu libo muudu mostu probliemua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Voibi olla mihtah kohtah et allus keksi nimidä kui sen vois kirjuttua, ga sit toizel kerdua se jo kerras tulou piäh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Voibi olla nygöi ollah toizet aijat, toizet arvot. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Voibi olla sentähgi kerävyi meidy kaheksa brihaččustu da kymmene tyttösty – vähästy vähembi täytty kluassua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Voibi olla vähäzeh livuan sanakirjua, ku ollou midätah sanua, kudamua en tiijä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Voibi sanella midä valmistettih da nygöi valmistetah pruazniekkustolah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/kilbu_jatkuu/
Voibi sanuo iänel itkendän säilymizes da perindön jatkamizes on äijy samua kielen säilymizenke. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Voibi sanuo iänel itkijät oldih rouno ku sen aijan terapeutat. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Voibi sit liigu čuassu viettiä kniigua lugijes, duumaija da kuda-midägi omii mielii päntäillä bumuagale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Voibi sit olla, ku sežo kontekstu da tarkoitus piätetäh sen mittumakse kielekse ristikanzu pagizou, ei yksin ryhmyidentitiettu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Voidas duumaija, ku tutkijat oldas opastuttu mennyzyön hairehis, a žiäli , ku karjalan kielen da kul’tuuran elvytysruadoh ei viegäh suaja nimidä tugie eigo kannustehtu yliopistoloin puoles. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voidas paista Karjalan da Leningradan alovehien suullizes kirjallizuos. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Voijah hyvingi perustua uuzii, ozittain libo täyzin karjalankielizii kylii, omakodialovehii, eländykvartualoi, kerrostaloloi, mökkipuutarhupalstoi da lomakylii i.m.i. Karjalan Kielen Seuran sizärjärjestö Hoido ry, kudai on sotsiali- da tervehysalan järjestö, planiiruiččou lizäkse karjalankielizien vahnointaloloin perustamistu. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Voijakseh säilyö hengis karjal tarviččou normitetun kirjukielen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voimmo ielleh käyttiä kirjukielen rinnal meijän murdehien kirjallizii muodoloi da ku tahtonemmo, jatkua niilöin kehittämistygi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voimmo i säilyttiä meijän murdehen, ku ruadanemmo oigein. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voimmo säilyttiä meijän kielen, ku ellendänemmö kui. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voina kesti vaiku vuvvet 1939-1944 a sen jälgehgi ei ni valmehii käzikirjutuksii suannuh jullata. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Voinan aigah läs kai kylä poltettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Voinan aigua da sen jälles hänel puutui eliä toizis kylisgi, lopukse hänen tuatto luadi uvven koin Robualah. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/elaigu_karjalan_ruadivon_da_televiidenien_hyvkse/
Voinan jälgehgi meni moni vuozikymmendy enne ku poliittine Suomi tunnusti karjalan kielen olemasolendan. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Voinan jälgeh hyö azetuttih elämäh Lieksah, mis Feďa käi ylioppilahaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Voinan jälgeh häi elätti perehen muanruadajana Sotkamos. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Voinan jälgeh häi oľi perustamas Helsingin Suojärveläzien seurua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Voinan jälgeh “karjal” oli Suomes läs kielletty sana julgizes paginas. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Voinan jälgeh siirdyi Suomen puolel karjalaksi pagizijua Raja-Karjalaspäi piäľittši kolmenkymmenen tuhannen hengen. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voinan jälles Paraskovjalluo puaksuh käi Viktor Jevsejev, häi kučui nastu Petroskoihgi, ku kirjuttua hänen iändy fonograffah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/minun_kalman_pil_lgi_itkekki/
Voinan jälles elaigu parani, rahvas nostettih uvvet taloit, ruattih škola, kluubu, kirjasto, liečepunktu, poštu da laukku. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Voinan jälles hyö jiädih elämäh Anuksenlinnah, sie Kazimir Konstantinovič opastuigi pagizemah karjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Voinas tuli Karjalan valduamizen jälles monivuodine azemuvoinuvaiheh gu suomalaizet ei tahtottu jatkua hyökkävysty gemančoin kel Piiterin valduamisekse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Voingo panna spetslapsen kielikylbyh? http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Voinhäi kirjuttua, midä iče tiijän tuatas, midä näen da ellendän hänes kui ristikanzas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Voinien jälgeh karjalankielizii tekstoi silloi toiči suadih lugie suomenkielizis karjalaislehtis enne kaikkie ”murrehpaginoinnu” ezim. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Voinnou jo sanuo, on hyvä, ku perindöt ollah sevoituttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Voinnus mennä suurembih linnoih, Piiterih libo Moskovah, ga vihjuau anglien kieldy sie maltetah parembi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_6/tulola/
Voinnuzin toinah löydiä sidä, mih tartuo, midä čakata, ga sidä, kaččokkua, ei ole. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Voinua vaste myö elimmö Kolatselläl. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/voinanaigazet_lapset_mustellah/
Voinua vaste tuatto otettih, ei sanottu nimidä, menetiijä kunne viettih da ammuttih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Voinuhistouriellizien kluubien edustajat Petroskois, Piiteris, Viipuris, Latvies da Estouniespäi oldih pohjoisvoinah yhtynyzien ruoččilazien da ven’alazien saldatoin sovis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Voinu kesti vaiku vuvvet 1939-1944 a sen jälgehgi ei ni valmehii käzikirjutuksii suannuh jullata. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
– Voinu ku zavodih, meidy kerras baržoih istutettih da viettih Plesetskoih rajonah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
Voinu on tärgevimii ainehii teatrujoukon repertuaras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Voinu sevoitti pluanat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_17/ahtian_lauseoppi_pizi_ilmah/
Voinutila ei vie kerrennyh loppuo gu pidi jo valmistuo jatkovoinah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Voinuvarusteluu tehostettih muitegi liziämäl voinuvehkehii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/jatkovoinas-70-vuottu/
Voinuvuozien täh lauseoppi jäi silloi julguamata. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Voi olla ku sie piettäsgi perindöllizii pruazniekkoi, ezitettäs pajoloi karjalakse da pläšittäs värikkähis sovis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
- Voi olla, čto sielä ollah medovoit pr’anikat, - sanoi vejatungija, kudama kaikista enämmällä muailmassa suvaičči medovoloja pr’anikkoja. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Voi sanuo, jälgivuozinnu se merkičys on vähäzel pienennyh, ga täl aigua se opitah muuttua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/algu_yhteisruavole/
Voit andua iänen vaiku yhten kerran. http://www.vaalit.fi/uploads/k6659xrxf1p258.pdf
Voit i kaččuo heijän valličendurekluamoi. http://www.vaalit.fi/uploads/feskberyw_1.pdf
Voit i suaha valličendurekluamoi kodih poštan kauti. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Voit myös kirjuttua omat yhtevystiijot da pakita meidy ottamah yhtevytty sinuh. http://verkolehti.karjal.fi/kiandopalvelu
Voiton päivänny täs piettih suurii pruazniekkoi: pihal seizottih avtoubusat, katetut furgonat, kai oli čomendettu plakuatoil. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/kirjastoloin_elaigua_eljes/
Voiton 70-vuozipäiväkse Karjalan Kanzallizes muzeis avavuttih Oigien puolen saldatat da Sinä kirjutat kirjastu minule -ozuttelut. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=6
Voittai sai Karjalan piämiehen palkindon da piiteriläzen sponsoran lahjan “Ipad:n.” http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/kilbu_suurenou_tulien_vuon/
Voittajal pidäy planniiruija anglien- da ven’ankieline logotiippu, kudamua voibi käyttiä viestindäs vuvven 2017 aigua. http://verkolehti.karjal.fi/
Voittajat vallittih eri nominatsielois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Voittajat vallittih nelläs nominatsies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/luadie_uuttu/
Voittanuh dokumentu kerdou Pekka Mihejevis da oli oza YLE TV1:s pakkaskuus 2012 nähtyy kuuziozastu dokumentusarjua Tuattoloin soda (Isien sota) . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Voittozii ruadohetkii da professional’noidu kazvandua Oma Mua -lehten toimistolazile: nygözile dai endizile, lugijoile dai kirjuttajile! http://omamua.ru/articles/mielenvaldu/
Voit työndiä tekstan da muut tiijot viestiankietangi kauti. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
Voi vai kuvitella, kui hyväs mieles ven’alazet virgumiehet ollah, gu Suomes on karjalazii yhtistyksiigi, kudamat ellendetäh da kannatetah Kremlin ruaduo toizin kuin lugemattomat muut suomelazet da päivänlaskumualazet organizatsiet. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Voizit avata jo, kenen - et? http://heninen.net//talvisovat/album1.htm
- Voižitgo avuttua meile kandua tãman leivãn minun kodižessah, minã hãi sen lővviin?- sanoi Hiiri. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Vokalit voijah olla lyhyönny da pitkänny. http://www.opastajat.net/opastus/grammar/lessons/urokku003.html
Volkovah nähte kai oli kirjutettu kogo Ven’al tundietus Mečästäjien entsiklopedies. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Volkovan molodoit – Svetlana da Aleksandr – mollembat ollah Ladvan kyläläzet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
Vot astuu hãi i nãgőũ: viruu pikkaraine oravaine. http://livviki.karelia.ru/language/k16.shtml
Vot ehki andoi Jumaloini ristittũžile parahan piãzemižen kaikes pahas. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
Vot, kulleh täräitytti da liedžutti, gu heboine meni galoppua. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/starinat/
Vot nengoine oli Natoinkere da hãnen died'oinkere istorii. http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Vot on kummat, ken bo velli luadii tãmãn hũvũőn kaikile. http://livviki.karelia.ru/language/k32.shtml
“Vot täs dielos minä voin tulla abuh kaikile”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_26/
Vuassua keitãn. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Vunukkaštu rubeit. http://livviki.karelia.ru/language/k14.shtml
Vuonnu 1934 Käsnäsellän kyläs piettih Julia Ruuskasen da Aleksi Marttisen svuad´bat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vuoronmugaine seminuaru rodieu 9.-11. syvyskuudu pomoralazien etnokeskuksien ruadoalovehel – Belomorskas da Kemis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Vuosittai toistui seminuaru on pietty Anuksen linnas da ymbäristös pietyn ”Brendojev-juhlan” yhtevyös. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Vuotan-pajon sanat da noutat sego linkan alguperäzeh pajoh lövvät tiä . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Vuotin kui vuottanuzin toizii kižoi toizes muas piettävii, sendäh ku olen sportan suvaiččii da kannattai, kačon sidä ainos televiizoras. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Vuottai gu uuzi kniigaine. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
Vuottamatoi rakkahus äijäl muuttau heijän mollembien elaigua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/ebtavalline_rakkahus/
Vuottu viizi vie, sit Vieljärves ei rodei ni yhty kuhua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Vuozien aigah sadu äijäl suureni, tänäpäi sen pinduala on 367 gektuarua. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Vuozien aigua enne kaikkie monet yliopistos ruadajat ristikanzat kuviteltih, ku kielipezät da školaopastandu ollah net toimenpivot kudamil elvytetäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vuozien aloh sih ruadoh yhtyi linnan yhteiskunnalline järjestö ”Anuksen karjalažet”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Vuozi enne Jovensuun Päivännouzu-Suomen yliopistoh avattih karjalan kielen professuuru. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Vuozikerähmöl Eeva-Kaisa Linna mainičči niidy järjestyö, kudamienke Seuru pidäy monivuodehistu yhtehisty ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/kehitti_karjalauttu_rajan_mollembil_puolil/
Vuozikerähmöl šeikuittih seuran ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Vuozikymmenen allus pruavovahnembien stuatussu oli ezil, ku lehtis kirjutettih egiptalazen Evelina Fadayelan da ven'alazen Irina Antonovan ozas. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vuozikymmenen taittehes Kuusela muutti eloipaikan Helsingih, meni naimizih da pereheh rodih kaksi lastu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vuozikymmenien aijan heijän sanottih olluon japounielazii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Vuozikymmenien muutokset tiettäväine nävytäh "Lauseopin" syväindös. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Vuozikymmenii karjalazii opastettih olemah enne kaikkie suomalazii kudamil on vaiku juuret Karjalas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-5-6-2011/
Vuozikymmenii piettylöis pruazniekkupaginois- da seminuareiloispäi pidäs jälgimäi siirdyö konkriettizeh ruadoh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vuozikymmenii vahnat suomalastamisopastukset vaikutetah ielleh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Vuozil 1970 tuli Anukseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Vuozinnu 1937-38 Nevvostoliitos poliittizien syylöin periä amuttih sualoi tuhanzii ristittyzii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/
Vuozinnu 2001– 2004 häi oli Ven’an Federatsien Rahvahallizen poliitiekan ministrannu. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vuozinnu 1990, konzu aktiivizesti ruvettih nostamah da elvyttämäh karjalan kieldy, Ol’ga Mihailovnan tuttavu työndi händy toizeh pitkäh matkah, kudai rodih kogo elaijan piäruavokse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Vuozinnu 1990-2000 zavodal jo ei olluh endizii tilavuksii, traktoroin valmistamizen miäry väheni, ruadopalkat puaksuh hätkestyttih, ruadajien miäry sežo rubei vähenemäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Vuozi 2016 on jo lähäl. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=3
Vuozi 2016 on sanottu Ven’an kinon vuvvekse. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/?p=1
Vuozipäivän pido Vieljärves algavui 1. syvyskuudu 10 čuasun aigua. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Vuozi tagaperih Vieljärven aktivistat piettih enzimäine subbotniekku Karjalan Kielen Kois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/
Vuozi vuottu niidy rodieu vai enämbi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
– Vuozi vuottu vepsäläzien lugu vai vähenöy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vuozi vältämättäh alletah uvves ozuttelus da avatah se ainos muzein roindupäivänny. http://omamua.ru/issues/2014/numero_4/livgilzis_livvikse/
Vuvven 1974 Kotkatjärven školan loppienuot nellänkymmenen vuvven peräs vastavuttih oman školan seinis. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Vuvven 2013 Ristikanzakse rodih kuuluzu karjalan runoilii, kahtel kielel kirjuttai da kiändäi, muamankielen palavu kannattai Aleksandr Volkov, kudai vaste talvikuun 25. päivänny täytti 85 vuottu, ezitti uvvet runokogomukset da suuren kniigan ‟terävii” kirjutuksii, on suannuh merkittävän Karjalan Tazavallan Rahvahan kirjuttai -arvonimen da pidi illaččun, kunne kävyi tazavallan piämiesgi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_3/pttvt_runot_nuorien_kazvatandah_nikoi/
Vuvven 1956 Ven’an valdukunnan piätöksen mugah Oniegan konehzavodu muutui Oniegan traktorzavodakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Vuvven aigah kerättih dengua sih, piettih mondu hyvyönluadijua aktsiedu, kudamih yhtyi äijy rahvastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Vuvven allus hantiloin da mansiloin mual nägi päivänvalgien eräs suomi-ugrukieline kniigu, ven’aspäi kiännetty. http://omamua.ru/articles/sanasuari/
Vuvven allus täs piettih Oma tulehmo- da Omamualazet-yhtistyksien kerähmöt. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/ruado_meny_tytty_vgie/
Vuvven elimmö yhteh ukon palkah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/larisa_ylinenjrvi_ruois_monikieliys_on_normannu/
Vuvven 2014 festivuali piettih Kotkatjärves da omistettih Zinaida Dubininale, kudai elokuus täytti 80 vuottu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Vuvven 2012 kalenderis ollah taidoilii Wilhelm von Wrightin luajitut kalakuvat. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/kirjutuksii/
Vuvven 2013 kalenduarah niškoi lövvimmö elättikuvii 1800-luvun taijjokkahis puukaiverduksis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Vuvven 2016 kul’tuurupiälinnat oldih vengrieläzet Iszkazsentgyörgy da Veszprém. http://verkolehti.karjal.fi/
Vuvven 1705 lopus Lohi-joven rannale nostettih nahkan azuttavu ruadoperti. http://omamua.ru/articles/istourii/
Vuvven 1999 lopus oli piätetty eroittua murdehet da luadie eriže lehti vienankarjalakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Vuvven lopus on vie tseremounii, kudaman aigua voittai suau suomelaz-ugrilazen kul’tuurupiälinnan tunnuksen, puuhizen linduvestoksen. http://verkolehti.karjal.fi/
Vuvven mendyy nägyy suuren ruavon tuloksii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/
Vuvvennu 1937 Ansimovan died’oi surmattih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_12/ilon_pivnny_rodivunnuh/
Vuvvennu 2010 FIBLUL luadi oigevusministrale alguhpanon, kudamas ezitettih kaikkien kanzallizien vähembistökielien liziämisty kielizakonah. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Vuvvennu 1887 Frantsien Pirinejois, mezolitan aigazes luolas Mas-d’Azil’ löyttih lačut kivyzet, kudamien piäle oli ruskiel ohral risuittu geometrizet kirjat. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Vuvvennu 1957 Kuusela luadi opastusmatkan Firenzah, kus häi joudui bol’niččah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vuvvennu 1920 Sordavalas ruvettih julguamah Anuksen pagolazih näh suunnattuu lehtie ”Vapaa Karjala” , kuduas käytettih sežo livvin murrehtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Vuvvennu 1983 Zaitsevan sovhozua tuli johtamah P’otr Ševel’ov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Vuvvennu 2009 alganuon remontan aigah uvvistettih muzien perusnäyttely da näyttelypaikat kogonah i samoiten muzei sai nimen Riisa. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vuvvennu 1996 erähäl biznesmiehel tuli mieleh azuo täh ylen čomah kohtah matkustajien hieru. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/mandroga_turistoin_hieru/
Vuvvennu 1983 hyö kerryttih yhteh da allettih igivahnas karjalazes runoperindös. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Vuvvennu 1956 häi lähti opastusdovarišanke opastusmatkale Frantsieh, Germuanieh da Itaalieh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vuvvennu 1938 karjalan yhtehizel kielel oli painettu “Douhturi Aikibie”: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Vuvvennu 1611 kevätkuun aigah ruoččilazet, kudamii johti Andreas St’uart, ruvettih eistymäh Repol’ahpäi, ku tahtottih valloittua Vienan meren Sumskii ostrog. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Vuvvennu 1940 kevätkuun 31. päivänny Nevvostoliiton Korgeviman nevvoston istundos oli piätetty muuttua Karjalan avtonoumine tazavaldu Karjal-suomelazekse liittotazavaldakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Vuvvennu 1979, konzu Kinnermän časounu oli valdivon vallan ual, obrazu viettih Karjalan taidomuzeih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/obrazu_tuodih_kodih/
Vuvvennu 1961 kuvatus Devčata-fil’mas sai nähtä Karjalas luajittuu traktorua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Vuvvennu 1955 luajitus piirrosfil'mazes lapset luajitah lumiukon, ku se vois vediä heijän kirjutetun kirjazen Pakkasukole. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Vuvvennu 1956 meidy, paikallizii eläjii, kyzymätä Karjal tuaste luajittih avtonoumizekse tazavaldakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Vuvvennu 2004 muailman čempionakse rodih kondupohjalaine Ilja Švetsov. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/terveh_tulgua_kondupohjah/
Vuvvennu 1478 nämmä muat Novgorodan peräh ruvettih kuulumah Ven’an keskivaldivoh – Moskovale. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
Vuvvennu 1989 oli hyväksytty nämmien kielien kirjaimikot. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/
Vuvvennu 1544 oli painettu Ižä meijän taivahalline -malittu karjalakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Vuvvennu 1905 omal kielel opastua sai vaigu niilöil kanzoil, kenel oli oma kirjukieli da kirjaimikko. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vuvvennu 1890 opastua karjalan kielel da paista školis karjalakse kiellettih, sendäh gu ei olluh karjalan kirjukieldy da duumaittih gu se on tiel opastandale da ven’alavuttamizele. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vuvvennu 2001 perustettih Äänellä itkijät -yhtistys da 2012 piäzi ilmah yhtistyksen tuotettu disku nygyitkulois. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vuvvennu 1997 perustettu yhtistys ei ole oman histourien aigah ruadanuh ylen tehokkahah, a ykskai yhteisruadoelimen lamevumine on merki Suomen kielipoliitiekan kummallizes tilas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Vuvvennu 1986 perustetul Valamon opistol on tulien vuon pruazniekkuvuozi. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Vuvvennu 1668 puuhine linnu paloi kogonah, sen sijah nostettih uuzi jo kivine linnu, sil oli yheksätostu tornii da piduhus jogirandoi pitkin oli piäl puoldutostu kilometrii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/anuksenlinnan_merkivuozi/
Vuvvennu 1959 rohingyat tunnustettih sillozen Burman kanzalazikse, a vallankuabavuksen luadinuh saldattuhuntu kumai heijän stuatussan da rohingyat pajettih verilöylylöis. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vuvvennu 2013 sygyzyl hänen järjestettyh fotokluubah tuli enzimästy opastujua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Vuvvennu 1946 21-vuodehine karjalaine briha ajoi Rautalammil Helsingih tahtuokseh Ateneumah opastumah taidomualarikse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Vuvvennu 1649 364 vuottu tagaperin Ven’an tsuari Aleksei Mihailovič andoi käskyn Anuksenlinnan perustamizeh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Vuvvennu 1951 školaspäi piässyh Gennadii Kornilov oli Petroskoin yliopiston Histourien laitoksen dekuanannu. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Vuvvennu 1891 školis oli kielletty srougoit da kovat kuritukset, ga yksikai toiči erähis školis oldih semmozet tapahtumat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vuvven 2009 pakkaskuus se algoi oman ruavon. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/arhijepiskoppu_jatkau_ruaduo/
Vuvven 2013 puolel alletah ammatilline opastus elvytysruavos tarvittavile azientundijoile, ezimerkikse karjalan kielen opastajile, kielipezien da -kerholoin hengilökunnale, kiändäjile, paginankiändäjile, guidoile, matkuoppahile da matkanjohtajile, taido-ohjuajile da taijonruadajile. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Vuvven 1941 talvi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/kaokkua_meijn_vienuo_ozutetah/
Vuvves 1991 Zinaida Dubinina kiändäy Bibliedu, tämä ruado hänel jatkuu vie tässähgi. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/padis_tarattua_livvikse/
Vuvves 2014 algajen Oma Mua da Vienan Karjala -lehtet pannah yhteh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/
Vuvves 1828 algajen niilöis opastettih karjalan kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Vuvves kotku kazvoi, vãgeni, opastui lendãmãh. ũhtennũ pãivãnnũ kotku sanou Natoile: http://livviki.karelia.ru/language/k15.shtml
Vuvves 1917 lähtijen kaikkii tiedoloi pietäh tallel ZAGS:as. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Vuvves 2004 lähtijen kniigah niškoi on kerätty äijy kul’tuuruhistouriellizesti arvokastu da ainavoluadustu pagizutandumaterjualua da fotokartočkoi. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/
Vuvves 1982 se muutettih tansin ansamblikse, ga yhtelläh pajattajua da soittajua sih yksikai on jiännyh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Vuvves 2014 toimii Priäžän piiris lyydiläzien Pyhärven juuret -järjestö on todevuttamas jo tostu projektua, kudamah sai kannatustu Kanzallizen poliitiekan ministerstvas. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
Vuvves 1992 traktorzavodan vahnu laitos kohendi juondotraktoroi, azui uuzii konehii TLK-100-0, möi traktoroin detualiloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Vuvves vahnu taloi riičittih da sen sijah nostettih uvven taloin salbamo da katettih levo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/pienen_kiven_ig/
Vuvves 2010 Šuojun kul’tuurutaloin tyves ruadau Versii-teatrujoukko. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Vuvves 1871 školas rodih Vieljarven zemskoi opisto, vuvves 1878 – yksikluassahine opisto, vuvves 1909 – kaksikluassahine. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Vuvvvennu 2012 škola yhtyi Tervehelline karjalaine škola -tutkimusprojektah. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Vãgi suuri joukko karjalazii elãũ Tverin alovehel, pohjazembah ũlãvolgua. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Vãhin vãhãzin heijãn eloipaikat levettih Oniegu-jãrven alovehile da loitos pohjazembah. http://livviki.karelia.ru/history/k1.shtml
Vãzũttih. http://livviki.karelia.ru/language/k13.shtml
Vägijoukos oli kaigensorttizii akkoi, starikkoi, naizii, miehii, brihaččuzii da tyttözii. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Vägilöin yhtiständäl, ei vai lehtet omas kehitykses dai ruavos, ga myö karjalazetgi piäzemmö uskommo loitombakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru50/suurimat_tapahtumat_karjalazien_elokses_vuvvennu_2013/
Vägitukku karjalankielisty kirjua jo oli piässyh ilmah da toimituksehgi tuli karjalan kielen yliopistos opastunnuttu ruadajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Vägi tukul oľis vie kirjutettavua Maťin anziolois karjalan kieleh näh, vai jo iel kirjutetus voimmo sanuo händä tozi karjalan kielen ažientundijaksi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Väheksin vie omua kirjuttajan neruo. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/?p=4
Vähembistöh kuulujale oman kielen da kul'tuuran pidämine maksau enämbi migu enimistöh kuulujale, kudai vaiku ajelehtiu virran mugan. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Vähembistöh kuulujat voijah olla erilazii heijän kielen da kul’tuuran puoles vaiku ylen rajallizel mennezyön alovehel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistökanzoil ei tozi azies ole nimidä YK:n da Jeuropan Nevvoston sobimuksien tarkoitettuloi normal’noloi vähembistölöin oigevuksii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistökielien elävytys da taido suomelas-ugrilazes kontekstas -seminuaral oli pandu alguh uuzi Helsinkin yliopiston da Nuoren Karjalan projektu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/vruspi_vieljrvele/
Vähembistöl pidäy kogo aijan luadie uuttu kul’tuurua nygyaijan ristikanzoi da tulevazuttu varte. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistölöin identitietan, kielen da kul’tuuran hävittämine on yleismuailmalline ilmivö. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistölöin oigevukset on hyväksytty Europan mualois vaste kanzallisvaldivoloin merkičyksen vähenemizen jälgeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistölöin sordajien mieles Karjalas da karjalazis on hyödyy vaiku ven’alazvihan liečondas da sen romantiekallizen kuvitelman säilyttämizes, mi oli Suomen rouli 1920- da 1940-luvun tapahtuksis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistölöin syrjindy on lizävynnyh äijäl da sidä harjoitetah etnokul’tuuruzus-poliitiekan nimikkehel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Vähembistön käyttö valdupoliitiekan välinehenny ei ole uuzi ilmivö, a Krimin da Päivännouzu-Ukrainan tapahtumat ozutetah, ku Europas on tuldu järilleh 1930-luvun laidunationalistizeh fanuatismah da alovehien vägizin kuobuamizih. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähembistön syväimesgi voi automuattizesti pyzyö oman kul'tuuran kandajannu, a vähembistön da enimistön rajapinnal eläjän pidäy tiediä oma arvo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Vähembistöt nostah kogo aijan vaikutusvaldazembah tilah, da niilöin iändy pidäy kuunnella. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähendäy ruadajien joukon, puolendau sotsiuallizen avun, sendäh ku omistajal, ižändäl kaikis tärgevin on omat tulot. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/souhozat_pidy_jtti/
Vähimyölleh kymmenii miljounii on jo käytetty muga ku karjalazien hyväkse da tämä puaksuh korruptsielline toimindu vaiku jatkuu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähäs aijas muutui zavodan nägö. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Vähästy aigembah nämmien järjestölöin edustajat oldih luvattu seuran sekretarile kohtavuo myödäzeh karjalazen verkolehten pakitekseh. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Vähästy myöhembi vuvvennu 1804 piäzi ilmah “Erähien malittuloin da lyhendetyn katehizisan kiännös karjalakse”, vuvvennu 1820 – Matvein Jevangelii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/arvatut_kirjutekset/
Vähästy myöhembäh niken ei enämbi ellendäs, konzu migägi karjal niilöis on paginois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Vähästy myöhembä häi ajeli kaiken Jevroupan, yksinäh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_38/muumiloin_muamo_tove_jansson/
Vähättelyl da vaikastumizel on selgei tarkoitus. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/elvytyksen-peittokariloi/
Vähätöigo meil on rahvastu, ket ruatah jogahine omas kohtas ei palkan suandakse, vai mielen mugah da sendäh, ku uskotah: heijän ruaduo pidäy. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=1
Väinämöine uinottau Pohjolan eläjät omal kandelehen soitandal da hyö lähtietäh pagoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_10/sampo_olemas_olluh_vai_olematoi/
Väinö Jalkanen muailmal eläjes puaksuh kuuli, toizen kuultuu ku häi on suomelaine, paginoi sit, ku sehäi on se jygei opastuo, kummu kieli, kudai ei ole suguu nimille toizele kielele. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Välil jo duumaittih, ku antisemitizmu oli vähenemäs, a nygöi ozttuakseh, ku se on lizävynnyh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Välis b'ulkahdetah evästy nokkah. http://www.telemail.fi/salmi/Vara-Salmi.htm
Välis häi opasti rahvasta dai unohuksis olluon karjalazen pelin babkan kizuandah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Vällän kul’tuurutoimindan alovehel opastumisainehien miäry on ylen suuri, sikse jogahine, ken tahtou, i löydäy mieluzan alan da opppiu samal kielengi. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Vältämättäh ota kerale iänenandopaikale hengilötovestus. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Värit ollah muzavembat kui Septem-joukol da hyö suadih vaikuttehii kubistiloispäi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Värtsiläs, lapsuskoin pihas on muarjua, da net Turunen tahtoi kerätä. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
”Värttiniä” Petroskoile tottu vuotettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
”Värttinä” oli kerran vai Karjalas, Petroskois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_23/vuotettavu_vrttin/
Värttinä on suannuh ainos vaikuttehii äijis dielolois da polveilluh sinne tänne. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
V’ačeslav Gerčin on vepsäläine mužikku, on niilöi, ket tässähgi iče kuvotah verkoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
V’ačeslav da Sergei ollah kaksozet. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_33/saveljevien_vellekset/
Wasa Bygdekör maltau pajattua suomekse, ruočikse, angliekse da nygöi sezo karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Wikipedii karjalakse? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/
XVII vuozisuan toizel puoliškol Repol’an da Rukajärven pogostat ollah Anuksen piän al da Anuksen ujezdan käskynhaldivoiččijan vallan al. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_22/iivan_rokau_karjalaine_partizuanu/
YK:n deklaratsien ližäkse kielivähembistöt voijah ottua tugie kanzoinvälizis sobimuksis, moizis kui Euroupan Nevvoston vähembistökielien peruskirju. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
YK:n mugah eräs muailman ahtisteltuimis rahvahis on rohingyat. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
YK:n ristikanzoinoigevuksientarkkailii Yanghee Lee on sidä mieldy, ku kiistu vähembistörahvahan nimes on hyövytöi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
YLE:n karjalankielizii radivo-ohjelmii libo tugipiätösty karjalankielizen lehten valdivontuves. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yheksännelkymmenel olles Gošťa keräi vie varzinkarjalan kielen sanastuo. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Yheksättytostu vuottu luven ‟Omua Muadu”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/
Yheksä vuottu tagaperin jyrgil’čät piätettih elvyttiä kylän perindölline pruazniekku – Kevät-Miikulan päivy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru20/kuluu_jyry_jyrgils/
Yht' Iivanaa itkietah. http://kartravel.ru/spoem.html
Yhtehine karjalan kieli: pidäygo vai ei pie? http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
– Yhtehine lehti on enzimäine da suuri askel yhtehizeh kielel. http://omamua.ru/liv/issues/2013/numero_16/livvi_ta_viena_erikseh_vai_yhteh/
Yhtehine ruado karjalazii alendajien virgumiehien ke jatkuu, kui ei olis tapahtunnuh nimidä. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Yhtehizen kirjakielen luajinnas ei pie pidiä kiirehtä. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtehizen kirjukielen rinnal säilyttäs murdehetgi, a eri suundih vedäjen meile ei jiä ni kirjukieldy ni murdehii. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Yhtehizenä ruadona Jovenzuun da Petrozavoskin yliopisson ker Maťťi oľi toimittamas 1994 kńiigua ”Näytteitä karjalan kielestä I ”. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Yhtehizii aigahsuannoksii kirjoin puoles oli ”Uuzi sana”-kirju, kudaman luadimiseh otti Suomespäi ozua etengi arhijepiskoppu Leo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/kahtel-puolel-rajua/
Yhtehizil väil ruvettih valmistamah sidä da edehpäi livuttamah karjalazien kul’tuurua da kieldy. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_35/mustua_da_kunnivoija_omii/
Yhteiskunnan yhtenäispoliitiekan vuottamukset ollah liijan suuret da sendäh karjalan kieli ei sua mahtollizuksii kehittyö. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
2) Yhteisruadoh da rakendamizeh perustuju ezitys: http://www.eldia-project.org/index.php/en/pa-norsk-no/34-ueldinfo/general-info/74-intro-krl
Yhteisruadopartn’oroinnu ollah kanzanopistot, rahvahan- da ruadorahvahanopistot dai opastumiskeskučat, a muudu toimindua voi järjestiä sezo kerhomallin mugahizennu kustahto karjalazyhtezös. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2012/
Yhteisruaduo ruatah da kanzallizien vähembistökielien stuatussu on parannuh da paranou kogo aijan. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Yhtekse, iče ei tahtonuh, kuni omua ei löydänyh. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Yhtelaigua ven’ankielizienke ruvettih ottamah huomivoh koltansaamelazet kirikön toimindas. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Yhtelläh, Karjal on jiännyh Ven’an erinomazekse alovehekse: myö elämmö Jevroupan muan – Suomen – rajal. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/eli_kui_kehitynnyzis_jevroupan_mualois/
Yhtelläh Olimpiiskoit kižat ollah, oldih da roitah olemah ainos enne kaikkie sportumiehien kilbailendu, ennustamatoi da iččeh puoleh vedäi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/hyv/
Yhtelläh enimät sie olluot rahvas kiitetäh sanatouriedu da sen ruadajii, ei pettieshäi monet rahvas huogavutah sit kohtas monii vuozii peräkkäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/lijat_da_viet_tervehykse/
Yhtelläh hyögi tahtotah pruaznuija nämii suurii pruazniekkoi, onhäi niilöi pruaznuittu jo ammui, konzu ni yhty kirikkyö olluh tänne nostettu: pruaznuittih, sanommo, keviän roindua, sygyzyn sualehii, päivästy pruaznuittih sego keskitalvel päivän pitkettyy dai keskikezäl yöttömänny yönny. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Yhtelläh hänen sanoin mugah Karjal iellehgi on aloveh, kudai anos valvattau Moskovan abuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Yhtelläh ihastelen 30-luvul luajittuloi karjalankielizii opastundukniigoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Yhtelläh itämerensuomelazih kielih opastamine jatkuu Petroskoin yliopistos, jatketahgi tiedokunnan perindöt. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Yhtelläh iče setu-rahvas pietäh iččie iččenäzenny kanzannu oman kielen da kul’tuuranke... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Yhtelläh joga kirjutuksel on oma teemu da foukussu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh järjeständän probliemois unohtit, autettih nevvottelut partn’ouroinke da niilöin hyvät tulokset. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Yhtelläh kahten vuvven mendyy kai jäi endizelleh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Yhtelläh karjalazet nähtäh, mi on hölynpölyy. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh kolmenkymmenen vuvven peräs heile pidi tulla järilleh Anuksenlinnah pidämäh huoldu Kazimir Konstantinovičan muamas, kudai pahoi voi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/kummalline_piha/
Yhtelläh konzu myö suun vuoh sellitämmö da sanommo omii mielii, pidäy ku paginkanzu olis lähäl. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
- Yhtelläh, ku paikalline valdu on sidä mieldy, ku kiirehabumašin pidäy olla Čalnas, hyö voijah sen jättiä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/ehtinygo_kiireh_abu/
Yhtelläh, ku suurembil pihoil net ollah hyvät, pienembil net vie pidäs kohendua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/karjalas_himoittau_nht_argielostu/
Yhtelläh kyzyn, sinul i ičel: minun duumat kulgietah sinun hibjal, tunnetgo sen? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Yhtelläh löydyi moine mies Šoultarven kyläs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Yhtelläh meijän karjalankielizien murrehpagin on ozittain juuttunuh kahteh loppumattomah tankutukseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh monis mualois ollah vie kehityksen alguvaihies vuvvennu 2012. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh ni ken kriitielline histourientutkii ei sano varmah nämis mualois, muis mualois pagizemattahgi, ku rajattoman pahat ruavot voidas korvata aktiivizel muanpuolistusruavol libo izänmuallizuvvel. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/aks-n-histouriedu-kaunistelii/
Yhtelläh nygözenmoine vardoičendu, mibo mihgi murdeheh kuuluu da kuibo sidä pidäy paista da kirjuttua, vois nygöi jo loppiekseh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh oldas kai murdehet. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Yhtelläh on hyvä tiediä, ku net yhtistykset ollah atiivizesti otettu ozua karjalasten suomelastamizeh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh on olluh selvy , ku täs ei ole tarbehekse laidukanzallismielizile, ei Ven’al eigo monis muis Europan mualois. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh opastuttih ylen hyvin: kymmenes vuvves ni yksi ei jiännyh toizele vuvvele, sil aigua se oli suuri tulos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_7/mustattogo_40_vuottu_tagaperin/
Yhtelläh palkua sit ruavos äijiä ei tulluh, vai “trudodn’u-keppizet”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Yhtelläh, pidäy sanuo, ku lehtien yhtistämine ei ole yhten ristikanzan himo, on sil yhtistämizel kannattajua da vastustajua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Yhtelläh piädykauti buabo meni ei heillyö, a oman In’a-sizärellyö, se oli nuorembi dai raviembi babua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Yhtelläh rahvastu tuli enämbi migu ielpäi vuotettih: istundupaikkua odva vai löydyi. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Yhtelläh rakkahin sportu Žanna Unovnal on hiihtämine, talvel pyhinpäivin naine hiihtäy kaksikymmen kilometrii, kezäl kävelöy kävelykeppilöinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Yhtelläh sanastokomissieh kuulujat kielentiedäjät da tiedomiehet suostutettih lyydiläzii kompromissah: yhtehizeh karjalazeh kirjaimikkoh jiäy yksi y-kirjain, eihäi yhty y-iändy voi merkitä kerras kahtel kirjaimel, se vai segavuttau opastujii. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/kirjaimikkuo_suurendetah/
Yhtelläh sanomattah miehen juuris da perehes sežo nikui ei sua olla. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Yhtelläh sie ruadau 16 hengie, kaikile heile tulou maksua palkat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/ehtinygo_kiireh_abu/
Yhtelläh sih kaččomattah karjalan kielen tila opastusalal ei parennuh, himoiniekkua opastumah muamankieldy on ylen vähä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Yhtelläh tavan mugah opastuo suomen kieleh da kul’tuurah on äijiä enämbi pyrgijiä, migu karjalazien da vepsäläzien. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/opastujua_ei_liene/
Yhtelläh toizin ku mennyzyös, karjalazii kylii da muidu karjalazii yhteisölöi on nygöi äijy vähembi da karjalazet eletäh muun rahvaliston joukos. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh täh kaikkeh kaččomattah ruadua puutui. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_38/uvvet_projektat_liikkehele/
Yhtelläh usein kävi muga, sto tytön pahlazet vai syödih, pläccittih, puarastettih brihojen ker da muattih ildupäiväh sah . http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Yhtelläh uskon, ku nämä dielot ollah kaikile yhtehizii da pättävii muga Vienas, endizes Raja-Karjalas, Anukses kui Tverisgi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtelläh voibi sanuo ku perindöt ainos ollah sevoituttu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/pruaznuikkah-jogahine/
Yhtelläh voibi sanuo toine toizele midätahto ei vaigu sanoin da merkilöin vuoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/runo_arbuamatoi_arbaitus/
Yhtelläh vuozi vuottu vähenöy kalua järves. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Yhtelläh ylen hyvä on, ku täl kerdua järjestäjät ližättih “Vozduhah” kanzallistu kul’tuuruagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/noid_avuau_rockfestivualin/
Yhtelpäi tankutetah menetetys Raja-Karjalas ammui paistun ’oman’ kylämurdehen puolistamizes kuvitelduloin ”muijen” hyökkävyksii vastah. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhteltiedy Haikolan kylä oli ihan uskomatoi kohtu. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Yhtenjyttysty vähembistölöin ičevaldua ei enämbi ole ihan nimis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtenjyttyöh, Ahtian kieligi pädis karjalan kielen pohjakse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Yhten kerran tuatto sanou: http://livviki.karelia.ru/language/k18.shtml
– Yhten kuvan voibi čuasun aigah luadie, toizen – nedälin aigah, kolmattu toinah ni vuvven aigah ei lykystä luadie, sanou Jurii Lumpijev. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Yhten nedälin piduhine loma maksau perehele 400–900 euruo vuvvenaijas rippujen. http://verkolehti.karjal.fi/
Yhtenny koncertan palannu on kolmen Marin tazavallas eläjän taidoilijan luajittu iänitallendeh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Yhtes heijänke kaččojatgi yhtyttih kižoih da tansiloih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_47/omas_kois_seint_vois/
Yhtes heijänke pajattigi tämän pajon kirjuttai, priäžäläine Aleksandr Saveljev. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Yhtes hyö pajatettih pajoloi, kudualoi kaikin tietäh da suvaijah. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Yhtes kohtaspäi toizeh muutettih, sit pidi joga toizen čupun murrehtu opastuogi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Yhtes kursilazienke hyö pajatettih omua tundiettuu pajuo ”Ongo Petroskoi kaunis linnaine”. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/tuaste_vgi_suuri_joukko_kursilastu/
Yhtes kyläspäi rahvas työtäh toizeh, toizes kyläspäi kolmandeh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_46/selktas_vedes_kala_kokib/
Yhtes luajittulois suomenkielizis ozutuksis saneltih syömizien valmistandas, savun da ogrodan ruadolois... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Yhtes mečän emändänke lapset arbailtih arbaituksii, viettih kruugua kuuzes ymbäri, pajatettih Uvven vuvven pajoloi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_1/lammil_eikkailut/
Yhtes muzikantat pajatettih Vuosi 9 ja 0 -pajon, kudai on myös uvves “Sattuman” diskas da senelou, sit konzu enzi kerdua meigäläzet muzikantat käydih ulgomuale. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/karjalan_kieli_kuuluu_pilinnan_kahvilois/
Yhtes ogrodas, kartohkupaikal, kylyy lämmittämäs, pertilöi ruokkimas. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Yhtes piäzemmö kaikis vaigevuksis läbi. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Yhtes čupus on ruadostola, da kannettavu tiedokoneh internettupuikonke. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Yhtet, sanommo, ruvettas ruadamah sponsoroinke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/ruado_libuu/
Yhtet sidä nimitettih ‟sväčkytyksekse”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/pilkovundu_meijt_hvitty/
Yhtet sidä tahtottih, toizet – oldih jyrkäh vastah. http://omamua.ru/articles/opastus/?p=4
Yhtet tahtotah ostua kangaspuut, toizet – ombeluttua ruutat pajojoukkoloile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Yhtet tutkijat lujoitetah, ku setun kieli on eräs eestin kielen murreh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_32/tossuvuon_lykky/
Yhtevys ei olluh sattumu, ku Jaroslav oli enzimäi haldivoinnuh Novgorodas da myöhäzembäh Kiovas. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtevystiijot: http://www.onl.fi/karjala
Yhtevytty voi ottua sežo viestiankietal . http://verkolehti.karjal.fi/poshtua-toimituksele/
– Yhtistetäh, ga vai kui rubiemmo opastamah vie emmo tiijä. http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Yhtistetähgo heidygi teijänke? http://omamua.ru/issues/2013/nomer_19/kuadunuzii_vezii_stauah_et_keri/
Yhtistyksen illačus, kus ruadoi kirjulaukkugi, oli sinäpiän kielien segahäly. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kielen_kiinnostustu_ruois/
Yhtistynnyzien Kanzukundien Organizatsien tavoittehih da printsippoih. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Yhty kilbah Kilbah otammo fotokartočkua, kudamat oldih luajittu 1970-80 vuozil. http://omamua.ru/kilvat/past/kuvua_7080/
Yhty kilbah Ku sinuu kummastuttau mitahto, sanommo, omas kois, pihal, kyläs, ruavos da toizis kohtis, fotografiiruice se kummu da työnnä kuva toimitukseh. http://omamua.ru/kilvat/past/oligo_kummua/
Yhty kondiedu sie piettih kiini loitomba toizii da syötettih kerran kahtes päiväs, vuotettih, anna se muga huononis, ku vois sidä valmistettuh haučikkoh panna. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Yhtymy tahtou luadie karjalan kieli tundietukse ruoččilazien da toizien kanzoin keskes. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/
Yhtynytty joga vuottu on äijy, enämbi viittysadua hengie. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/excel_biolougies/
Yhtysvallat kehitti Navajo- indeitsoin kielen pohjal koodukielen, kudamua käytettih toizes muailmansovas Tyynenmeren frontal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yhtysvallois roinnuhes Jack Rueter jo hätken aigua eläy da ruadau Suomes. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/oletgo_oigieh_kirjutannuh_tarkista_se/
Yhtytottu kiittäy da myvvittäy heidy. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kaikis_suuri_dielo/
Yhtyö moizeh projektah tuli mieleh Jekaterina Saričeval, kudai johti školua silloi. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Yksi Kondupohjan kombinuattu andoi 2/3 gaziettubumuagua kogo Van’al. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_49/tm_on_kaikkien_karjalazien_kirjuttajien_kunnivo/
Yksi bunukku elostandan heittäy, pal’l’ahin varbahin buaballuo bisbettäy. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Yksi havizou – “moine vägevy olen la, ga muas kiini otan yhtel käil da taivahah tartun toizel, sit yhteh vejän!”, iče raukku odva seizoi on. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Yksi huomattavu tugi on jo suadu, ku LomaSirmakan omistai Forete Oy on luovutannuh ozan lomafatierois karjalazile kielipezäprojektan joukkofinansiiruičendan vastinehekse. http://verkolehti.karjal.fi/
Yksikai smietin, ku eigo juuri autistan spektran lapsele olis hyvä harjoitella luonnollistu kaksikielizytty, kielien eri merkityssistiemoi, käyttötaboi da sotsializii konventoi. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yksi kieli, yksi kul’tuuru da yksi kanzu -poliitiekku oli silloi ičestäh selvy dielo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Yksikluassahizet hengellizet školat jagavuttih kirikkö- da kirjuškolih (kus annettih perustiijot). http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Yksikluassahizet rahvahallizet školat, omas puoles, jagavuttih ministerstvuškolih da paikallizen hallindon školih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Yksi kuulii kyzyi ongo se sidä perindyö, kudamua pidäs jatkua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Yksile pidäy ikkunat vaihtua, toizile – veriät. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_32/noudua_yhty_kelii/
Yksi moizis perindölöis on Dmitrii Bubrihan lugemizet -konferensii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Yksin L'udmila Markianova ei musta juvva - libo ellendä kui kruanu ruadau. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Yksin päivy valgonou: http://livviki.karelia.ru/language/k29.shtml
Yksi nämmis kehoituksis oli muuttua školaopastustu muga, ku jogahine nuori ristikanzu Kymrinmuas opastus kymrin kielel. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Yksi ozuttelun luadijois Ilja Serko verdai aijan menuo suksiladuh, hänen mugah iče sukset ozutetah rahvahan kehittämisty muinazis aijois nygypäivässäh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/suksien_sells_tuhanzii_vuozii/
Yksisama oppiu ristikanzu hätkestyttiä keziä, vie jyryy vuottau, pokoroiččou Pyhiä Il’l’ua siirättiä omal käril taivahua myöte, ihaškoittua räšketyksil, valattua lämmäl viel kazvokset, andua hyvät tulokset. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/illan_pivy_vahjrves/
Yksi suurimii moizii piätöksii on kirjukielen luajindu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Yksittyzien niittäjien keskes parahakse piäzi Jurii Kalinin Kondupohjaspäi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_27/heinyfestivuali_otti_vastah_gostii/
Yksi tzigan ei olluh vessel, häi ei pajuo pajattanuh. http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Ajettih%20tziganaiset.htm
Yksi virkeh ezimerkikse: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Ylehizen Assamblein rezol’utsiel 217 A 10. http://www.unicode.org/udhr/d/udhr_krl.html
Ylen hyvin da helieh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/urettai_ojaine/
Ylen hyvin mustan händy teatran spektaklilois. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Ylen hyvän dokluadan Grigorii Makarovah nähte valmisti viijenden kursan opastui Julija Ponomar’ova. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_46/kielen_kehittjile_omistettu/
Ylen karjua čomua riäpöidy sai, selgäzet moizet lihavat, läpettäjät ku putin syötettylöil počinpoigazil. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Ylen nerokas ku oli. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Ylen painuh mieleh, kui kotkatjärveläine Tatjana Nikolajeva, 14-vuodine neičykky lugi Vladimir Brendojevan runon suvaičukses ”Petties”... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uuttu_da_endisty_kilbuniekkua_kilvas/
Ylen puaksuh vähembistölöin syrjindiä sellitetäh izänmuallizuvvel, kanzallizel evul da kommunisman vastuksel. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-3-4-2012/
Ylen rakkahal, sanou, andaizin. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Ylen suuri. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Ylen tiedäjyhäi häi on. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/brendojevan_jlgelzet/
Ylen vähän on tabahtunnuh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ylen, ylen äijäl passibua Sepolle, häi kaigen ruadoi, myö muut vai matgustimmo! http://www.olokansugu.fi/?Pagisemmo_karjalakse:Kirjuta_omal_kielel
Ylen äijy on suomelastugi virguniekkua da poliitikkua, kuduat ajatellah yhtenjyttyöh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Ylen äijäl himoitti kaččuo, mibo kylii on Starije Bigi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_24/enzimzes_suomelasugrilazen_muailman_kultuurupilinnas/
– Ylen äijäl suvaičen omua ruaduo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Ylen äijäl vuottazimmo niilöi, toivou karjalan kielen opastai Nina Barmina... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Ylen äijän häi on auttanuh karjalazii kielidielolois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/uudizet/
Yliopistoh vuotetah kaikkii, ket suvaijah omua kieldy... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Yliopisto kiändyi Jeskazen puoleh. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Yliopistolois, opastusalas rippumattah, karjalan kieli pidäs voija ottua ozakse tutkinduo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Yliopiston ammattivalličusruavon prorektoru Anatolii Lopuha on sidä mieldy, ku pidäy säilyttiä da kehittiä oman rannan kielii da kul’tuurua. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_18/lii_stipendiedu_muamankieldy_opastujile/
Yliopiston loppiettuu häi viizi vuottu ruadoi ven’an kielen opastajannu enzimäi Lahdenpohjan piirin Lippalan kyläs, sit Suojärves. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_9/eln_linnas_ga_mielel_ainos_olen_kyls/
Yliopiston opastajat piettih školan opastajih näh seminuaru da ozutettih master-kluasat, a školan opastajat keksittih opastusprogrammu nelläkse vuottu. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Yliopiston saitalhäi on kai tiijot abiturientois, sanottu on, ken on andanuh da kudamale spetsialnostile dokumentat. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Yliopistos on karjalan kielen mollemban murdehen opastustu: vienan da livvin. http://omamua.ru/issues/2014/numero36/hos_pieni_ga_pippurinjyvine/
Yli suas näyttelys kaikkielpäi muailmua on olluh nähtävil Bajoratan piirustuksii, puukaiverdusgruafiekkua, pasteliloi da akvarelliloi kalevalazis teemois. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kuvataijot/
Ylivoimazeh suurin oza lingvistois pietäh vienua da suvikarjalua karjalan kielen murdehinnu – ei ominnu kielinäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ylähän pahan brihan piäi ainos tiel... http://heninen.net//talvisovat/album3.htm
Yläpuoliškon täytön mugah on erinimizii kirjaimikkoloi. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
Yrityksis huolimattah pättäviä pakiččijua ei ole löydynyh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ystävät on kučuttu hänen luo maskaruadupruazniekkah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/kirjallizus/
Yöksynyh moni kerdua, tuodu politsien kel kodih. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Yöksyy jo pertis. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Yöl gu menöy kolokol’n’ah, kos storožu salbuau kirikön, ga häi Homorozvo kirikköh vizahtuate. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Yöl menöy kolokol’n’ah, zvoniu, zvoniu kellojallois, ylen äijäl zvoniu. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Yösija rodieu järjestetty muga, kui tahtotah iče gost`at. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
Yŏt - păivăt vihmu pezŏy. http://livviki.karelia.ru/language/k26.shtml
Zakonan mugah pidäy järjestiä uuzi valličus, ku uuttu halličustu ei luajita. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
Zakonan mugah pidäy luadie konkursu, kuduas voittau se, kudai huogehembah hindah luadiu sen libo tämän ruavon. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Zakonanprojektas himokalastukseh näh on kirjutettu, ku kymmene protsentua joga alovehen vezistös pidäy andua muga sanottuh rekreatsiikäyttöh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
Zakonat annetah heile jo tiettylöi oigevuksii koltta-alovehil. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Zakonat ei todevuta ičestäh. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Zakonoinhyväksyndykerähmön deputuatoin keskes on kaheksa karjalastu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Zavarkua, kačo, vãhã on. http://livviki.karelia.ru/language/k19.shtml
Zavodah piettih suuri nad’ovku, se andoi kaksi tonnua čugunua päiväs. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Zavodal ruvettih azumah rattahallizii konehii TLK-4-01 da SLK-6-041990 lopus, jatkettih juondotraktoroin luadimine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Zavodan piämies ei voinnuh piästä toizen alovehen aktivizeh srojindah... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Zavodan piämies huondeksil kuvven čuasun aigah jo oli ruavos. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_29/traktorzavodan_igvuvvet/
Zavodan ruado eistyi edehpäi, ga se ei andanuh sen verdua dengua, mi oli pietty sen nostamizeh da pidämizeh... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Zavodan vehkehet vahnettih da kuluttih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_31/traktorzavodan_igvuvvet/
Zavodin Karjalua opastumah,hyvä što midätahto murrehtu tarittih! http://suojarvi.fi/keskustelu2/viewtopic.php?f=2&t=39&p=290
Zavodu avattih vuvvennu 1897, ga sidä ennegi sil oli mieldykiinnittäi histourii. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Ziivatoil veikkon'i on moine oza, a meil vai syödyö leviö roza. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Zinaida Dubininan kiännetyn malitun “Iisus on aino mual”, karjalan rahvahan pajot “Muamo minuu kazvatti” da “Taivas on muzavan sinine”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/sinule_pajatammo/
Zinaida Dubininan sanoin mugah juuri Vladimir Brendojev kuhkutti händy kirjuttamah omal kielel. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Zinaida Timofejevna ruadoi ylen suuren ruavon, hänen kiännös on lähäl alguperästy tekstua, sanelou Aleksandr Vasiljevič. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_44/kalevalua_kuunneltavakse/
Zojan perehes tuatto soitti soitol, muamo pajatti ylen hyvin, dai hyö, kolmet sizärekset, ainos pajatettih. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/kel_on_kyven_sydmes/
Zookompleksas pietäh kymmenii meččyelättilöi – ilveksii, hukkii, kondieloi, reboloi da äijii toizii. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/karjalan_eljt_tahtotah_ku_salvattas_kai_elinpuustot/
Zooparkas krokodiilannu ruadai Gena on yksinäine, muga kui apel'siinujuaššiekas vakkinazeh muah puutunuh Čebukku. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Zualat AG202 da AG205 ollah toizes kerrokses. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
1.a) Yhtehine sobimal luajittu kirjukieli , b) Vallitah murreh kudamas enimäl yhtehizii piirdehii 2.Mitah lujennuzis kirjallizis muodolois Ičelleni on ihan sama mibo vaihtoehtolois vallitah, kuhai valličendu rodieu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
2.3. aigua 18:00 pagizou professor da oigevushammasliägäri Helena Ranta sovun merkičykses rauhan luadimizekse da 8.3. on päivänlaskun da päivännouzun kirikkömuuzikkukonsertu, kudai algau aigua 19:00. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
1990- da 2000-luguloil jullattih Burlakat-joukkovehen diskua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
2 7 =128 erilastu merkii. http://opastajat.net/opastus/tiedotehniekku/tiekar/intro.html
50000 estontsua eläü muijal. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
1.10. kerävytäh myös samah zualah kui 30.päivy, da samah aigah. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
7131 kirjutustu on yhtel murdehel – mägimarin murdehel, toizel murdehel – niittymarin murdehel – on 6017 kirjutustu. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_34/wikipedii_karjalakse_ruvekkuammo_luadimah/
78-05-10 libo sähköpoštale: omamua@mail.ru libo vienankarjala@mail.ru Kilvan voittajat Runokilvan voittajakse rodih Valentina Libertsova Alavozespäi. http://omamua.ru/kilvat/past/runostu_pruazniekkah/
2.10. luvendo algau jo 12:30 da piättyy 16:00 zualas AG 202. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
1960-luvul folk-uallonke pandih Suomes diskale enzimäizet karjalankielizet pajot Heli Keinozen pajatettunnu. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
1990-luvul ilmah piäzi Eero Mäkkelin disku, kuduas on hänen ičenkiännettylöi enimyölleh suomelazii pajoloi karjalakse. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
2000-luvul on piästetty ilmah Hannu Brelon diskua (hos häi rubeigi ozuttamah omii pajoloi jo 1980-luvul), da Valtimolaizen Lauluset-joukkovehen diskua. http://verkolehti.karjal.fi/uudizet/
1980-luvvun allus soitimmo äijän Kokko-nimisty pajuo, no se ei nikonzu puutunuh diskale. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/muuzikku/
1.10. on kaksi muudugi luvenduo. http://verkolehti.karjal.fi/tapahtumat/
19. pakkaskuudu on Vieristy , Spuasan ristindän mustelendupäivy. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
4 päivänny Kanzalline teatru avuau uvven teatrukavven. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
19. syvyskuudu Raija Pyöli pidi omassah 70-vuozipäivän Lahten pravoslavnoin kirikön pruazniekkuzualas. http://omamua.ru/articles/kandurahvas/
– 15. syvyskuudu Uvves Vilgas piettih suurdu šohuu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/turizmu_tulou_kylih/
14-vuodine Maksim, kaheksavuodizet Kol’a da An’a, da Il’l’u, kudamal on vai seiččie vuottu igiä. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
150 vuottu hänen kuolendas mendyy Vepsän kul’tursebran kehitykses Pimenovan nostetule sillale pandih rakendajan nimi da iškiettih Pimenovan mustolaudu koile Lunačarskoin pihal, kudai sežo oli nostettu Mark Pimenovan johtol da kudamas Pimenov jällespäi eli. http://omamua.ru/articles/heimovellet/?p=1
1990-vuozien lopus nuoret lähtiettih horaspäi, aigu oli jugei, pidi perehty syöttiä. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
1706 vuvvel muasteri Maksim Artemjev, hänen abuniekat Gavrila Nikiforov da toizet perustettih juakkuriloin valmistamine. http://omamua.ru/articles/istourii/
Äijien lugijoin mieles lehten liinii on oigei. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/piaekirjutus-2-2011/
Äijii kerähmös paginua pidäjii huolestuttau se, ku vaigei on suaha muadu elättäväkse da ruattavakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Äijjäl hieravunnu, varain tul’i pihal. http://www.telemail.fi/salmi/muamo%20da%20poigu.htm
Äijy huavuo oli. http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/opastusaigu/
Äijy muudugi sanua on, ku eri suomen kielen murdehis on ihan eri sana, toizet otetah kylyh kerale koivun oksis azuttu "vasta", toizet "vihta". http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Äijy oli paginua kylien hengellizes elokses. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_8/konferensiele_perehinneh/
Äijy on paistu kui se vois luadie. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/karjalan_kielen_kodi_nouzou/
Äijy on ruattu yhtes meigäläzen kanzalliskielizen tv:n toimituksenke. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_24/olen_karjalaine_dai_suomelaine/
Äijy ruaduo oli, ga minuh niškoi nenne oldih ylen hyvät vuvvet, mustelou Sanni Tikka. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/enzimzekse_astunuh/
Äijäl olis siid rahvahan dielot parembat! http://www.reocities.com/athens/4280/sanomat.html
Äijäl tämän rinnakkazen ruavon täh muakunduliiton da KKS:n yhteisruado on olluh seizavuksis, ku KKS ei yksinäh voi hoidua pohjaskarjalastu kodialovehhankehtu. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Äijän, ga yhtelläh vähembi migu sen menettämine - kielenke häviey i kul'tuuruperindö, muaperä, kudamal astummo. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/oigevuot-da-vellallizuot/
Äijängo iče varua da vägie sih pyhäh ruadoh panemmo? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/pidy_kauo_edehpi/
Äijängo se rubieu maksamah myö vie tarkah emmo tiijä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_30/viena_da_liygi_erikseh_vai_yhteh/
Äijän kuvattih Anuksenlinnan mustopaččahii, puuston kaunehuttu, luajittih portriettua da nat’urmortua... http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/nht_muan_omus/
Äijän oli luadinuh da ruadanuh tämä inehmine. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_11/artistan_pitky_taival/
Äijän on sie vahnoi taloloidu da ylen čoma, vahnu časounu. http://sukukansojenystavat.blogspot.fi/2012/05/mafunin-hallituksen-kokous-petroskoissa.html
Äijän sidä on čakattu, tiedämättömytty da ellendämättömytty... http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/yhtehine_karjalan_kieli_pidygo_vai_ei_pie/
Äijän vuottu pajatettih horas Svetlana Čuprova, Marija Tarasova, Jelena Kudel’nikova, L’udmila Bondarčik. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Äijän-vähän karjalakse pagizijua oli jogahizes iel mainitus virastos, hos aktsien pidäjät vuotettih, ku niidy löydys enämbäine. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_44/hoi_karjalakse_maltajat_kusbo_ty_oletto/
Äijät folklourukollektiivatgi ruvettih elävyttämäh da ozuttamah vahnua karjalastu svuad’buperindyö. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/kus_on_kuldazii_kukkizii_sie_on_kaunehii_kanazii/
Äijätgo heis vallitah karjalua? http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kniigua_li_eni_ga_opastujua_v_heni/
Äijät jo unohtettih oma kieli, äijät maltettas, ga ei paista. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_15/kehtua_da_l_huijustelei/
– Äijät kylis eläjät vepsäläzet ei tietä latinan kirjaimii, ei pietä latinakse kirjutettuu vepsiä omannu kielenny. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/ojatjoven_rannal/
Äijät paheksittih, ku kerähmö ruadoi vaiku päivän, se on ylen vähä. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/duumaija_tuliedu_ruaduo/
Äijät tietäh Krokodiilu Genan nimipäivypajuo, Minä soitan suurel soitol . http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/animatsii/
Äijät voijah diivuija, mindäh Europan Nevvosto on erikseh luadinuh sobimukset vähembistörahvahien suojelemizekse da vähembistökielien suojelemizekse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_5/kodi/
Älgiä juoskua, yksikai teijän kodii ei ole”. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
“Älgiä syögiä liijakse Uvven vuvven pruazniekan aigah da kui voibi sit piästä liijallizen syöndän jälles elaijan argiritmah”... http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Älgiä varakkua! http://www.kolumbus.fi/leo.mirala/Karjalan_kielella/Jouluevankeliumi.htm
Älä anna loitoz miehel, En rubei kuundelemah. http://varttina.com/discography/musta-lindu-black-bird/ui-ui/
Älä kirjuta iänenandolippuh nimidä muudu. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Älä työnnä kuvii, niidy emmo julgua. http://verkolehti.karjal.fi/omajulgavot/ohjavot/
- Älä vongu, älä, pilvilöih, pilvilöih koskettos. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
- Älä vongu, älä vongu, pilvilöih koskettois, pilvilöih. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Äski rubezin uskomah, a silleh minä en usko, sanou, čto on moine rozvo kyläs. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Äski sit lähti Karjalan tazavallan Kanzallizeh arhiivah. http://www.ling.helsinki.fi/kit/2010s/clt131/materiaalit/oma-mua-2011-01-27.html
Österland libo Itämaa -nimie ( Päivännouzumua ) käytettih Pohjanlahten päivännouzupuolizis alovehis luguhottamattah Pohjanmuan pohjazii ozii, kudamii piettih Ruočin Norlannan aloveheh kuulujikse. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Ühtelläh on muga. http://www.suri.ee/roundtab/karjala.html
Čainiekku čuhizou päčil. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Čakkailin händy sendäh, ga toizin häi eigo voinnuh, eigo maltanuh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_21/minun_tuatto/
Čakku-čakku pieni parves pörizöy. http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/pajot/
Čalnan artistoin spektaklis ”Meijän kylän kummitukšie” kuuluu kolme kieldy: liygi, vienankarjal da suomen kieli. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=7
Čalnan da Viidanan akat pajatettih meile karjalakse pajuo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/ildukeoi_alnan_kyls/
Čalnan kyläs piettih kerähmö, kuduas Karjalan tazavallan tervehyönministru Valentina Ulič, Priäžän da Onieganrannikon piiribol’ničoin piäliköt da toizet tervehyönalan virguniekat vastattih kyläläzien kyzymykseh, mindäh heijän kyläs ei rodei kiirehavun mašinua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/ehtinygo_kiireh_abu/
Čalnan kyläs piettih kerähmö, kuduas Karjalan tazavallan virguniekat vastattih kyläläzien kyzymykseh, mindäh heijän kyläs ei rodei kiirehavun mašinua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_48/
Čebotar’ov suvaiččou fotografiiruija da on varmu, ku meijän elaigu on moine mieldykiinnittäi, ku sidä voibi kuvata loppumattah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_36/luadogan_hengitys/
Černobrovkin Georgii Ivanovič Fedulova Galina Mihailovna Solovjova Svetlana Iljinična Kontaktutelefon: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Čiganoin järjestön edustajat myös kuajitihes alguhpanuo hedi ku se oli jätetty. http://verkolehti.karjal.fi/piakirjutukset/
Čimoin taloin vägi nousi huondeshommih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Čiyčettäy čiučoi da tuukkai tuukkau, ga čakku poigiidah čakkuaugo? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/lapsile/runot/
Čičiliusku-tyttiteatru kävyi gostih Anuksen rahvahallizeh piirih, kus se ozutti omua nerohuttu kaheksa kerdua kaheksas eri kohtas. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Čičiliušku-tyttiteatras algavuu uuzi teatrukauzi. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=4
Čičiliušku-tyttiteatrua hallivoiččou Nuori Karjala -seuru da se hommai dengat da organizuičči matkan tälgi kerdua. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/teatru/
Čomago? http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kirjaine_tulieh_aigah/
Čuajustolas rahmannoit kerhon rahvas saneltih meile omis juuris, sit, mi käski heidy opastumah karjalua. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kieleh_opastumine_tulou_syvimes/
[13.00 - 14.00 13.00–14.013.0 ] "Čuajuu da zuaharii" čuajunjuomine. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/
Čuajuu juvves da šipainniekkoi syvves pagizimmo sih nähte, ku uvves vuvves algajen Oma Mua -lehtii suurenou da rodiu kahtel murdehel – livvikse da vienakse. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_39/ildukeoi_alnan_kyls/
Čuassuluguh Tatjana Ivanovna voi sanella puustos kazvajis puulois, tuhjolois da kukis. http://omamua.ru/issues/2014/numero37/juablokoin_aigu/
Čugunzavodan tilat voijah roita Karjalan parahakse konsertoin piendykohtakse. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_30/tulemjrven_puusto_vuottau_turistoi/
Čurah dai toizeh häilyttäy poštelii ristan kel. http://folk.krc.karelia.ru/catalog.php?id=313&view_genre=1&portion=25&search_flang=2
Čuurus da lumes luajittuloih skul’ptuuroih verraten heinyskul'ptuurat hyvin säilytäh, ei varata vihmuagi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_34/heinyskulptuurat_silmn_ihakoitettavakse/
9-20 čuasul. http://www.vaalit.fi/material/attachments/vaalit/vaalit/eduskuntavaalit/tietoaerikielilla/Mi6Dn8xSp/karjala.pdf
Ńiis löydyy äijäl ťieduo miittumie pruažńikkoi Suojärvel eläjes piettih da kui varussuttih rahvasta gošťittamah. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Ńimi tuloo siit, kui 1813 Suojärvel Kaitajärven Parppeinselläs roinnuh Borissan poiga Jyrgi muutti koďivävyksi Porarven Pälvjärvel Kondrozen suureh taloih. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Šampanskoidu! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Šampanskoidu!”, kudai on luajittu Anton Čehovan kahten ozutelman mugah da “Lukomorjalluo” Aleksandr Puškinan suarnoin mugah, kudai on tarkoitettu lapsile. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_37/uvves_teatrukavves/
Ševel’ov rubei kaikelleh kannattamah pajojoukkuo, andoi dengua ruuttien ombelemizeh, osti hyvät soittimet horah niškoi, ilmai andoi sovhozan avtoubusat konsertumatkoih. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Šiiloit kai söimmö, saviheinät, jänöinbaroit. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/rahvahis_on_vesselembi/
– Šipainiekkoi myö pastammo kois muamanke, nygöi minä iče opastuin pastamah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_18/opastua_piday_nuorete/
Šipainiekoin luajindas kursilazet ližäkse lugiettih kalenduaras, kudai oli luajittu meijän puolel da oli karjalazien perindöllizis syömizis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_40/kieli_tartuu_pagizemal/
Šipainiekoin pastamizen master-kluassu piettih Alavozen lähäl olijas hierus – Jeroilas. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_25/huogavujes_opastummo/
Školah midä pidäy, ga kai ostetah iče, omih suaduloih den’goih. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Školal on kuulužan karjalazen rahvahanrunohuon da Kalevala-eeposan luadijan nimi, sendäh nimigi jo käsköy mustoittua sinä piän Elias Lönnrotan elostu da ruaduo. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_14/piendy_dai_suurdu_konferensies/
Školan endizet opastajat da opastujat suadih pidiä paginua keskenäh, mustella omii opastusvuozii školan zualas, kus heile saneltih da ozutettih fil’mu školan histouries, endizis opastajis da opastujis. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Školaniekoil kai mahtot ollah opastamizeh niškoi, opastu vai. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
- Školan johtai kannattau da auttau karjalan kielen opastustu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_33/prin_kola_kazvattau_omal_mual_ruadajii/
Školan johtajan sijahizen Ol’ga Agafonovan sanoin mugah, opastajat tahtotah, ku heijän opastujil olis luja tervehys. http://omamua.ru/issues/2014/numero_28/tervehelline_kola/
Školan jälgeh olen menetännyh aigua monen muungi kielen opastundah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/kielidialogua_suomes/
Školan jälgimäzet nedälit menos, kezäloma lähäl, meijän pienen kyläkulun salvatun kafeteerien piha lauččoinke, plastmassupakietas jällel kymmenizen maksankarvastu st'oklubutilkua? http://verkolehti.karjal.fi/kielibazari/runot-da-pajot/
Školan nygöine johtai Jekaterina Jevsejeva jo nelli vuottu on täs virras. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Školan opastajat ollah sinäpiän 12. kluasan opastujien roulis. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/konzu_opastajat_muututah_opastujikse/
Školan vuozipäivynedälile pani allun jogavuodehine piirilöinväline Karjalan jalokivet -teatrufestivuali. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_45/ig_el_ig_opasta/
Školan vuvvet! http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_28/
Škola oli ylen hyvä. http://vedlozero.ru/vedlozero/education-culture/school/165-vieljaerven-kola-neroniekoin-paja.html
Škola ovvosti kiinnostuksii da tahtoloi da äijäl vaikutti kylän elokseh. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Školas lapsii kiellettih pagizemas saamie. http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Školas lapsii opastettih hyvin vedämäh iččie da harjaitettih pravoslavnoih uskoh.1800- luvun lopus – 1900- luvun allus Karjalas školien miäry kazvoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Školas oldih ruado-urokatgi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Školas opastujes Julijua miellytettih ven’an kielen da liikundan urokat. http://omamua.ru/issues/2014/numero39/julija_baidarova_opastajan_hommis/
Školas pietyn ekskursien aigah gost’at voidih tuttavuo školan histourieh da muzeih. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Školien virguniekat kiinnitettih huomivuo valdivollizeh merkih: pruazniekoil nostettih valdivon lippu, lapset pajatettih valdivollistu gimnua, riputettih tsuarin da hänen perehen kuvii seinäle. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_43/karjalan_kylkola_1900vuozisuan_allus/
Škol’naja piha, kudual eläy Zinaida Dubinina, rodih projektas viijendekse pihakse. http://omamua.ru/issues/2014/numero35/silmykaivoine_ei_tyhjene/
Škuappazii ei olluh, joga lapsel 3-4 vuarnua, ylähän pieni škuappaine hattuzih da alazih näh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_13/kao_vai/
Šotlandien tilandehtu, da ku ei muuten muga talovehellizel nägökannal. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Šoutjärven johtai löyhki Sanum kaikile tervhen -školalehtel.. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_21/kieldy_onieganrannikon_piiris/
Štobi rahvas ei varuas panna verkon, yhten libo kaksi, on varmu jyrgil’čy P’otr Iljin. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_31/kalastamah_maksosgo/
“Šuiskije sokoli” (miehien joukko), “Šuiskije sokoli” (brihaččuloin joukko) da “Ledi Šuijskije sokoli” (naizien joukko). http://omamua.ru/issues/2014/numero_2/jikuroih_uojuh/
Šungitois on olemas fullerenua, uglerodan erinomaine muodo. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_29/kuningahan_silmykaivo/
Šuoju… http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_23/leskien_laivu_ozuttihes_uojus/
Šuojun eläjät sanotah omua kyliä ven’alazekse kyläkse, hos murrehkartan mugah se kuuluugi keskilyydiläzien kylien joukkoh. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Šuojun kylän päivänny ainos kuuluu horan pajoloi. http://omamua.ru/issues/2014/noumeru_16/uojun_pajo_kuuluu_venakse/
Šuojun rahvahalline hora täytti nellikymmen vuottu. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=5
Šuojun stansii -kyliä vaste azetettih mustoristu voinal kuolluzile 24. sulakuudu. http://omamua.ru/articles/tazavaldu1/
Šuojun teatrujoukko “Versii” luadi oman kaheksanden spektaklin “Vdovii parohod”, kudai miellytti jo sadoi kaččojii. http://omamua.ru/articles/oma_kieli_oma_mieli/?p=3
Šuojun školas histourien perti rodih pienekse muzeikse. http://omamua.ru/articles/nuorio/
Šura oli tyttölöis vahnin, hänes rodih muamale enzimäine abuniekku. http://omamua.ru/issues/2014/numero_27/karjalaine_pereh/
Ţimoi sanoigi Paulil: http://verkolehti.karjal.fi/kultuuru/hengilot/
Žanna Tikkanen omas puoles opasti sih kižah eri piirilöin rahvastu Karjalan Rahvahan Liiton Kyykkä-karjalazien brendu -projektan mugah. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Žanna Tikkanen rodivui da eläy vienankarjalas, pagizou vienakse da suvaiččou omua kodoimuadu. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Žanna Tikkazen juuret on Kontokin kyläspäi, sie elettih hänen rodukunnat Pekšujevat. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Žanna Unovna tuli Petroskoile nedälikse, Karjalan piälinnas naizel oli kolme tärgiedy dieluo: http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_42/kolme_trgiedy_dieluo/
Žarinovan sanoin mugah nevvostolazet kerävyttih sentämän kerran vuvves da piettih paginua karjalazii huolestuttajis probliemois: karjalazien pienenijäs luvus, karjalan kielen stuatusas, korgieloin školien probliemois. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_22/karjalaine_ei_ole_lindu_hnele_muadu_pidy/
Žiäli ku jovvummo lugemah karjalazii väheksyjii kirjutuksii sežo karjalazjärjestölöin lehtis. http://verkolehti.karjal.fi/naegoekannat/
Žurnualu yhtistäy kaikkii Karjalan muan da karjalan kielen suvaiččijoi. http://omamua.ru/issues/2013/noumeru_41/almanakan_sivuloi_livailemas/
Žüri tarkastau anomukset kerran vuvves. http://www.suri.ee/hp/preemia/karjala.htm
А bohatal on ülen ziali andua jauhokivi uvvessah köühäle. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
А bohattu ni kaččuo ei voi kőũhãh, moine hãnel rodih žiãli annettuu lehmãnsorkua. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
А bohattu nägöü, kui köühän lapset vesseläh juöksendelläh, da kuzuu heil: http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
- А midäbä tüo nengomat vesselät da kul'1'äzet oletto? http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
А sil aigua köühän vellen zapuastat loppiettihes. http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
А sinã, hũvã ristikanzu, iče toit minule lahjan! http://livviki.karelia.ru/language/k5.shtml
- Маmа, laske minuu meččäh. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Маmа, tuttavu, nãmmã ollah minun uvvet dovarišat. http://livviki.karelia.ru/language/k17.shtml
- Тоlко kummad nygoi on. http://kartravel.ru/spoem.html
